Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.9 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Wikipedia:Community Portal 4 2198 57715 56469 2026-07-01T19:26:37Z Ssemmanda will 3837 /* lgwiki should avoid using hard links to enwiki */ Ekyokuddamu 57715 wikitext text/x-wiki {{Wikipedia:Community Portal/Header}} == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) </bdi> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 --> == lgwiki should avoid using hard links to enwiki == Hello. I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB. I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>). This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia. The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this. It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ). When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear. A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here). The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity. Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created. Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful. :If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it. :We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates. :As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including: :# Translating categories and templates :# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues :# Translating and creating templates :# A lack of local admins, and those we have do not know what to do :# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br /> :As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated. :Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include: :# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], :# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], :# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], :# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] :# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]] :Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]]. ::Sorry, but I'll be a little negative... 😛 ::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex. ::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated. ::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help). ::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET). ::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex. ::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones. ::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python. ::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them. ::. ::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English). ::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems). ::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner. ::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis. ::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page. ::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki. ::. ::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc. ::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge. ::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it. ::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere). ::. ::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake. ::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation). ::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English. ::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name. ::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names. ::. ::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess. ::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks. ::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one. ::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat]. :::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) : ::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}} ::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}} ::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page). ::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭). ::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects. ::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki. ::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it. :::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction. :::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia. :::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you. :::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics. :::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::Hallo @[[User:B722N|B722N]]and @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]]. I am really happy to see this development coming up. As a senior editor of Luganda Wiki, I know how big this work would be to correct all these wiki-links. ::::May we please have the suggested online session, so that @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] implements the idea! I will be waiting for your suggested date, then I will mobilize the editors to attend and participate. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:26, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard == Hello-hello! I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]]. As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|yogera nange]])</bdi> 17:11, 23 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:29, 25 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 --> 3b88vwcy4j1u3rs07dujzn3g445e1w2 57721 57715 2026-07-01T19:38:42Z SyntaxTerror 11090 /* lgwiki should avoid using hard links to enwiki */ Ekyokuddamu 57721 wikitext text/x-wiki {{Wikipedia:Community Portal/Header}} == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) </bdi> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 --> == lgwiki should avoid using hard links to enwiki == Hello. I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB. I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>). This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia. The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this. It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ). When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear. A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here). The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity. Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created. Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful. :If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it. :We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates. :As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including: :# Translating categories and templates :# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues :# Translating and creating templates :# A lack of local admins, and those we have do not know what to do :# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br /> :As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated. :Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include: :# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], :# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], :# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], :# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] :# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]] :Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]]. ::Sorry, but I'll be a little negative... 😛 ::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex. ::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated. ::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help). ::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET). ::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex. ::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones. ::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python. ::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them. ::. ::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English). ::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems). ::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner. ::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis. ::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page. ::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki. ::. ::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc. ::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge. ::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it. ::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere). ::. ::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake. ::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation). ::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English. ::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name. ::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names. ::. ::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess. ::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks. ::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one. ::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat]. :::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) : ::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}} ::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}} ::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page). ::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭). ::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects. ::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki. ::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it. :::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction. :::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia. :::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you. :::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics. :::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::Hallo @[[User:B722N|B722N]]and @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]]. I am really happy to see this development coming up. As a senior editor of Luganda Wiki, I know how big this work would be to correct all these wiki-links. ::::May we please have the suggested online session, so that @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] implements the idea! I will be waiting for your suggested date, then I will mobilize the editors to attend and participate. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:26, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. :::::After studying carefully the links, it doesn't seem possible to do this, even for links that have the same names on lgwiki and enwiki. :::::All edits need to be made semi-automatically, by someone understanding Luganda, or some links may not be accurate. :::::Also, I kinda gave up, as there is practically no-one on lgwiki with the needed knowledge in wikicode, and I don't speak Luganda. :::::Even for a {{NUMBEROFARTICLES}}-article wiki, thousands of meta pages (templates, modules, etc.) are needed, and I'm not competent enough in lua nor HTML/CSS to handle this. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 19:38, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard == Hello-hello! I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]]. As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|yogera nange]])</bdi> 17:11, 23 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:29, 25 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 --> 8xr67ie5z7kz3c7eu6jse1dv7i55l0z 57722 57721 2026-07-01T19:45:19Z Ssemmanda will 3837 /* lgwiki should avoid using hard links to enwiki */ Ekyokuddamu 57722 wikitext text/x-wiki {{Wikipedia:Community Portal/Header}} == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) </bdi> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 --> == lgwiki should avoid using hard links to enwiki == Hello. I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB. I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>). This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia. The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this. It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ). When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear. A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here). The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity. Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created. Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful. :If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it. :We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates. :As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including: :# Translating categories and templates :# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues :# Translating and creating templates :# A lack of local admins, and those we have do not know what to do :# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br /> :As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated. :Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include: :# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], :# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], :# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], :# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] :# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]] :Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]]. ::Sorry, but I'll be a little negative... 😛 ::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex. ::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated. ::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help). ::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET). ::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex. ::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones. ::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python. ::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them. ::. ::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English). ::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems). ::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner. ::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis. ::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page. ::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki. ::. ::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc. ::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge. ::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it. ::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere). ::. ::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake. ::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation). ::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English. ::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name. ::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names. ::. ::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess. ::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks. ::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one. ::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat]. :::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) : ::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}} ::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}} ::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page). ::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭). ::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects. ::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki. ::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it. :::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction. :::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia. :::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you. :::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics. :::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::Hallo @[[User:B722N|B722N]]and @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]]. I am really happy to see this development coming up. As a senior editor of Luganda Wiki, I know how big this work would be to correct all these wiki-links. ::::May we please have the suggested online session, so that @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] implements the idea! I will be waiting for your suggested date, then I will mobilize the editors to attend and participate. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:26, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. :::::After studying carefully the links, it doesn't seem possible to do this, even for links that have the same names on lgwiki and enwiki. :::::All edits need to be made semi-automatically, by someone understanding Luganda, or some links may not be accurate. :::::Also, I kinda gave up, as there is practically no-one on lgwiki with the needed knowledge in wikicode, and I don't speak Luganda. :::::Even for a {{NUMBEROFARTICLES}}-article wiki, thousands of meta pages (templates, modules, etc.) are needed, and I'm not competent enough in lua nor HTML/CSS to handle this. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 19:38, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::::::Sorry @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] for the hardships you passed through. I know that the community has not yet advanced much into wikicode. But we can learn under your guidance. I am sure that if we have virtual engagements together with @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] and I, we can easily do what seems hard for you, due to the language barrier. Please don't give up on us, I beg you!! [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:45, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard == Hello-hello! I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]]. As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|yogera nange]])</bdi> 17:11, 23 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:29, 25 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 --> i7tgsmyfyoqg5ccbfpj323p961l7vw1 57760 57722 2026-07-01T20:27:22Z SyntaxTerror 11090 /* lgwiki should avoid using hard links to enwiki */ Ekyokuddamu 57760 wikitext text/x-wiki {{Wikipedia:Community Portal/Header}} == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) </bdi> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 --> == lgwiki should avoid using hard links to enwiki == Hello. I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB. I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>). This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia. The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this. It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ). When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear. A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here). The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity. Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created. Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful. :If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it. :We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates. :As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including: :# Translating categories and templates :# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues :# Translating and creating templates :# A lack of local admins, and those we have do not know what to do :# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br /> :As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated. :Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include: :# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], :# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], :# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], :# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] :# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]] :Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]]. ::Sorry, but I'll be a little negative... 😛 ::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex. ::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated. ::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help). ::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET). ::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex. ::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones. ::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python. ::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them. ::. ::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English). ::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems). ::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner. ::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis. ::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page. ::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki. ::. ::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc. ::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge. ::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it. ::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere). ::. ::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake. ::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation). ::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English. ::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name. ::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names. ::. ::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess. ::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks. ::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one. ::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat]. :::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) : ::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}} ::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}} ::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page). ::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭). ::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects. ::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki. ::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it. :::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction. :::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia. :::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you. :::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics. :::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::Hallo @[[User:B722N|B722N]]and @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]]. I am really happy to see this development coming up. As a senior editor of Luganda Wiki, I know how big this work would be to correct all these wiki-links. ::::May we please have the suggested online session, so that @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] implements the idea! I will be waiting for your suggested date, then I will mobilize the editors to attend and participate. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:26, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. :::::After studying carefully the links, it doesn't seem possible to do this, even for links that have the same names on lgwiki and enwiki. :::::All edits need to be made semi-automatically, by someone understanding Luganda, or some links may not be accurate. :::::Also, I kinda gave up, as there is practically no-one on lgwiki with the needed knowledge in wikicode, and I don't speak Luganda. :::::Even for a {{NUMBEROFARTICLES}}-article wiki, thousands of meta pages (templates, modules, etc.) are needed, and I'm not competent enough in lua nor HTML/CSS to handle this. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 19:38, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::::::Sorry @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] for the hardships you passed through. I know that the community has not yet advanced much into wikicode. But we can learn under your guidance. I am sure that if we have virtual engagements together with @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] and I, we can easily do what seems hard for you, due to the language barrier. Please don't give up on us, I beg you!! [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:45, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::::I'm sorry, but I only planned to help with the links to other wikis in articles, and I don't want to have talks outside of Wikipedia (on Zoom or things like that). :::::::You should go check [[Template talk:Interlanguage link]] and start using this template (shortcut: {{t|ill}}). :::::::For the rest, I have only little knowledge and I wouldn't want to lead you in the wrong directions. :::::::You'd better ask the Wikimedia Foundation (?) if some of their employees can help you. :::::::The best is to learn by yourselves, as I did years ago with wikicode, AWB, Inkscape, etc. :::::::A base of contributors with good technical knowledge is mandatory, I may be a little part of this base, but I cannot handle everything, and it is not healthy to rely on people not speaking the language. :::::::If you are only looking to have a handful of articles in Luganda, it may work for some time, but this Wikipedia will never grow nor be really useful. It will only be a cheap version of enwiki, that cannot survive without it. :::::::Sorry to not be very positive, but I prefer to be frank. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 20:27, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard == Hello-hello! I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]]. As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|yogera nange]])</bdi> 17:11, 23 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:29, 25 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 --> rzwtntlyxwpuwvr233n6cicbumyawmz 57804 57760 2026-07-01T21:45:11Z Ssemmanda will 3837 /* lgwiki should avoid using hard links to enwiki */ Ekyokuddamu 57804 wikitext text/x-wiki {{Wikipedia:Community Portal/Header}} == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 19:45, 16 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549 --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 13:21, 18 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Tiven2240@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188 --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 21:01, 19 Gusooka 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753 --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112 --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 17:11, 3 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:ZI Jony@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252 --> == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 00:58, 26 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) </bdi> (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282 --> == lgwiki should avoid using hard links to enwiki == Hello. I am from Wikipedia in French and I helped {{u|B722N}} with AWB. I noticed that on this wiki, people use links to the English Wikipedia but make them appear as lgwiki links (e.g. <code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>). This is not a good long-term solution, as these links will always take readers to the English Wikipedia, even after an article is created on the Luganda Wikipedia. The use of [[:en:Template:Interlanguage link]] can avoid this. It will create a red link that also shows links to other Wikipedias using their language codes (for example, the link above would look like this: [[kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] <small>[<nowiki/>[[:en:2021 Ugandan general election|en]]]</small> ). When the article is created on this wiki, the link will turn blue and the links to other languages will disappear. A bot is needed to replace the template with normal links once the article exists, but this can be done later (you may ask the owner of bots doing this on other wikis to do the same here). The latest version of the template uses modules, but it is possible to create a version that only uses templates for simplicity. Notify me if you need help you to create a basic template if needed, and I have an AWB bot that can replace the links to enwiki with the new template when it will be created. Just mind that I am not competent in lua modules, and I don't speak a word of Luganda. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 13:36, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :Thank you so much for the help, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], that you gave me on AWB. It was very helpful. :If possible, we also request you to train us or point us to someone (or a community) that can help us learn how to use AutoWikiBrowser (AWB), because the tutorials online both on YouTube and on Wikimedia Commons—do not go in depth on how to use it. :We certainly need your help as a community to create the basic template(s), as well as other templates. :As the Luganda community, where the majority of members are part of the Wikimedia Community User Group Uganda, we are facing multiple challenges, including: :# Translating categories and templates :# Automating repetitive tasks such as fixing categorization, correcting typos, and fixing article titles that were created in uppercase, among other issues :# Translating and creating templates :# A lack of local admins, and those we have do not know what to do :# Some gadgets, bots, and tools are not activated on this Wikipedia, and we don't know where to request them<br /> :As a result, most of the work being done by volunteers on this Wikipedia is largely trial and error try and fail, try again until you get it right. And if they fail for good, they become demotivated and stop trying. Getting someone or a community that would help us improve would be highly appreciated. :Some of the active Luganda community members who are training others on how to contribute to the Luganda Wikipedia, and who can also speak and write Luganda fluently, include: :# @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], :# @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], :# @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], :# @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] :# @[[User:Geossegawa|Geossegawa]] :Thank you so much for reaching out. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 16:12, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :@[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] your concern is well noted and will surely be taken care of moving forward. I also associate myself with the ideas and requests submitted by @[[User:B722N|B722N]] above and wish to inform you that the team in charge of the luganda wiki under the leadership of @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]] is willing and available to learn more [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:33, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::@[[User:B722N|B722N]] & [[User:Geossegawa|Geossegawa]]. ::Sorry, but I'll be a little negative... 😛 ::I'm quite fluent in English, but have problems when it comes to ''technical'' English, and I have no knowledge in any language programming, except wikicode and a bit of regex. ::I'm also not very competent in AWB, and learning it from scratch is quite complicated. ::Even on frwiki, the documentation is scarce and doesn't really help in real cases, and on enwiki it is not always up to date (I read B722N's message there after asking for help about the AWB plugins tuto that is outdated since at least 2015, and didn't get much help). ::The most important thing seems to be competent in regex (.NET flavour for AWB, use [https://regex101.com/ regex101.com] for tests and don't forget to choose .NET). ::You can get some help on [https://stackoverflow.com/questions/tagged/mediawiki-templates stackoverflow.com], there is not a big amount of people that can can help for wikicode, but there are some geniuses in regex. ::I sometimes use [https://chat.qwen.ai/ qwen.ai] to design regexes for me, but it is not 100% reliable, especially for complex ones. ::Maybe [[mw:Manual:Pywikibot|Pywikibot]] is more powerful and can do more things, but I don't use it and don't know python. ::I've been told that AI bots (e.g. [https://claude.ai claude.ai]) are better at designing python code than for AWB plugins' C#/Visual Basic, but I haven't tested them. ::. ::A positive thing is that people that speak Luganda are probably also fluent in English, so importing templates from enwiki and keeping their parameters in English can be a good temporary solution (many Wikipedias do this, even frwiki has some technical templates in English). ::You can also read enwiki's help pages and get help there (but be aware that cross-wiki relations are always a bit difficult to say the least, and views on what has to be done and how are most of the time different, so it is good to have a strong local community, with competent bot owners that can solve most problems). ::To get help from other Wikipedia's bots, the best is to ask directly to their owner. ::Most of the time, the fully automated bot can run on different wikis. ::For example, [[:en:User:Cewbot|Cewbot]], the bot that removes [[:en:Template:Interlanguage link]] when the article is created, is owned by someone from Wikipedia in Chinese who only has a basic knowledge of English, according to his user page. ::Importing JavaScript gadgets can also help. On frwiki we have [[:fr:Projet:Scripts et gadgets/Notices/CatRename|CatRename]] that can rename categories in semi-automated mode for any user (it takes control of the user account and makes up to 250 edits per 24 hours every 5 seconds). I don't know if there is an equivalent on enwiki. ::. ::Anyway, what lgwiki needs is bot owners fluent in Luganda that also know well HTML, CSS, JS, etc. ::I know this can seem difficult to find, but there is never enough bots. Even on frwiki we don't have enough, and the backlog of wikicode, typography, lint errors, etc. is huge. ::On the other hand, bots cannot do everything, and sometimes in complex cases, thousands of articles need human intervention, and only a few a ready to do it. ::Do not try to do everything at once, it is never possible. Focus on one issue at a time, then move to the next. (don't worry, there will always be a technical issue somewhere). ::. ::I'll look how to import [[:en:Template:Interlanguage link]] here, with the needed metatemplates and modules, then I may ask for a bot status to implement it, if you have only 9,000 pages and 5,000 articles, it'll be a piece of cake. ::It is best to keep the templates in English for now, focus rather on the article content (keeping red links will encourage article creation). ::Parameters can be in Luganda, but should also have aliases in English. ::Template names can also be in Luganda, but they should be redirects to templates with an English name. ::You can trust me, I imported some templates on frwiki from enwiki, and translating the metatemplates names is not a good idea, same for parameters names. ::. ::I just had a look at [[Special:Statistics]] and you only have ONE admin, who is not even a person ({{u|Abuse filter}}), and no [[:en:WP:bureaucrat|bureaucrat]] to give user rights, so you must rely on global bureaucrats I guess. ::This is a real problem, but be careful to take competent people for these tasks. ::I have been an admin (and bureaucrat) on a wikia I created [https://alphabettysaga.fandom.com/fr/wiki/Alphabetty_Wiki] and also on the version in English [https://alphabettysaga.fandom.com/wiki/Alphabetty_Wiki], so I have some knowledge about it and may ask for the user right here to help with some edits, but I'm not planning to do much, and I definitely don't want to be the only one. ::Bureaucrats are essential to the smooth running of wikis. On the French-language Wikiquote, the only bureaucrat is inactive, which is paralysing the entire project. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:21, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Actually, small wikis must have at least 6 permanent admins to have a bureaucrat. [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions/Minimum_voting_requirements#Bureaucrat]. :::Global [[:mw:Stewards|stewards]] take care of the giving user rights in the meantime. [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 22:39, 8 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::I imported {{t|Interlanguage link}} here (shortcut: {{t|ill}}) and it seems to work with the modules already present (I didn't check in depth, but we need to talk about Luganda spelling and grammar before I can start to replace the links automatically : [[Template talk:Interlanguage link#Replacing the hard links to enwiki with a bot]] ) : ::::*<code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code> produces : {{Interlanguage link|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}} ::::*<code><nowiki>{{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}}</nowiki></code> produces : {{ill|Olubiri lwa Ropsha|de|Ropscha-Palast|fr|Palais de Ropcha|ru|Ропшинский дворец}} ::::Note that I had to update the modules for this template to work properly, so if an imported template using other templates or modules doesn't work as intended, try to update them (you may have to [[:en:Help:Purge#Purge_request_to_server|purge]] the template page). ::::And you've probably noticed that I added a new header to this page (you can modify it in [[Wikipedia:Community Portal/Header]]), and I archived the 2011-2025 messages in [[Wikipedia:Community Portal/Archive 2011-2025]] (that's why the page now loads ten times faster 🤭). ::::I also imported dozens of templates and modules from enwiki, mainly related to other templates and modules and the 'non-main' pages. There will probably be missing templates/modules in their docs, but this is a huge task, especially since enwiki uses tempaltes and modules, for the most mundane things, with loads of redirects. ::::And I created [[WP:Bots]] and [[WP:Bots/Requests for approval]] (without editing the content yet). I'll look into it later to make them similar to enwiki. ::::[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:47, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :::Thank you so much, @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]], for the work you have done so far toward the improvement of Luganda Wikipedia and for sharing your knowledge with us. The information you have provided is very enriching, and we would greatly appreciate the opportunity to have sessions with you to further guide us on what to do and how to do it. :::As you know, the Wikimedia ecosystem can be quite broad, and at times one can get lost in research that keeps leading deeper and deeper without clear direction. :::As I mentioned earlier, there are experienced editors who are very fluent in Luganda and are ready to take on permanent administrator roles. However, the challenge lies in understanding how to request these rights, what responsibilities come with them, and the requirements involved, so that we can share the workload and support each other in strengthening Luganda Wikipedia. :::I would therefore like to request virtual sessions between you and the experienced editors from Luganda Wikipedia at a time and date that are convenient for you. :::I will also use the [[Special:EmailUser]] feature to send you an email so that we can continue this discussion further on bots, administratorship, AWB, importing templates, and other related topics. :::Thank you once again. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 08:55, 11 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::::Hallo @[[User:B722N|B722N]]and @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]]. I am really happy to see this development coming up. As a senior editor of Luganda Wiki, I know how big this work would be to correct all these wiki-links. ::::May we please have the suggested online session, so that @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] implements the idea! I will be waiting for your suggested date, then I will mobilize the editors to attend and participate. [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:26, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::Hello @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. :::::After studying carefully the links, it doesn't seem possible to do this, even for links that have the same names on lgwiki and enwiki. :::::All edits need to be made semi-automatically, by someone understanding Luganda, or some links may not be accurate. :::::Also, I kinda gave up, as there is practically no-one on lgwiki with the needed knowledge in wikicode, and I don't speak Luganda. :::::Even for a {{NUMBEROFARTICLES}}-article wiki, thousands of meta pages (templates, modules, etc.) are needed, and I'm not competent enough in lua nor HTML/CSS to handle this. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 19:38, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::::::Sorry @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] for the hardships you passed through. I know that the community has not yet advanced much into wikicode. But we can learn under your guidance. I am sure that if we have virtual engagements together with @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] and I, we can easily do what seems hard for you, due to the language barrier. Please don't give up on us, I beg you!! [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 19:45, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::::::I'm sorry, but I only planned to help with the links to other wikis in articles, and I don't want to have talks outside of Wikipedia (on Zoom or things like that). :::::::You should go check [[Template talk:Interlanguage link]] and start using this template (shortcut: {{t|ill}}). :::::::For the rest, I have only little knowledge and I wouldn't want to lead you in the wrong directions. :::::::You'd better ask the Wikimedia Foundation (?) if some of their employees can help you. :::::::The best is to learn by yourselves, as I did years ago with wikicode, AWB, Inkscape, etc. :::::::A base of contributors with good technical knowledge is mandatory, I may be a little part of this base, but I cannot handle everything, and it is not healthy to rely on people not speaking the language. :::::::If you are only looking to have a handful of articles in Luganda, it may work for some time, but this Wikipedia will never grow nor be really useful. It will only be a cheap version of enwiki, that cannot survive without it. :::::::Sorry to not be very positive, but I prefer to be frank. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 20:27, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::::::::Thank you dear @[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] for your advice. We shall discuss it as a community and look for help from the Language Diversity Hub [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 21:45, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 17:14, 27 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == Call to participate: Proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard == Hello-hello! I am inviting you to participate in the public discussion regarding a proposed baseline Neutral Point of View (NPOV) standard. The proposed baseline is meant for the Wikipedias which do not yet have an NPOV policy, for these communities to adopt, use, and build upon. [[m:Proposed_baseline_NPOV_standard#Proposed_baseline_NPOV_standard|You can find the proposed text here]]. As your Wikipedia does not seem to have an NPOV policy, we hope that this public discussion and proposed baseline standard will support your project community in adopting one. [[m:Talk:Proposed_baseline_NPOV_standard|You can join the public discussion on meta]]<nowiki>. The timeframe for the discussion is from June 17 - July 15, 2026. Looking forward to engagement from your community and hopefully seeing your community to adopt the Neutral Point of View policy! --~~~~</nowiki> [[User:KVaidla (WMF)|KVaidla (WMF)]] ([[User talk:KVaidla (WMF)|talk]]) 08:25, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|yogera nange]])</bdi> 17:11, 23 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Codename Noreste@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860 --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 13:29, 25 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) (This message was sent to [[:Wikipedia:Ebibindabinda]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Message sent by User:Sannita (WMF)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267 --> 6rwf3jssv13985ke6i7kyspdugtng2k Category:Bulaaya 14 2319 57726 23288 2026-07-01T20:00:04Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57726 wikitext text/x-wiki Bulaaya. [[Category:Ssemazinga‎]] [[Category:Ssemazinga z'ensi]] r9nieqhyxabwoh7h2vthk3cxppgbhrw 57729 57726 2026-07-01T20:01:06Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ssemazinga]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57729 wikitext text/x-wiki Bulaaya. [[Category:Ssemazinga z'ensi]] 70mbg5mnsarlu04j9hdjtlr8w8s0e0b 57796 57729 2026-07-01T21:31:19Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Awusitureliya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57796 wikitext text/x-wiki Bulaaya. [[Category:Ssemazinga z'ensi]] [[Category:Awusitureliya]] r8tok15qpd8d02xo3ez5zdznam6q73i 57801 57796 2026-07-01T21:36:24Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Awusitureliya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57801 wikitext text/x-wiki Bulaaya. [[Category:Ssemazinga z'ensi]] 70mbg5mnsarlu04j9hdjtlr8w8s0e0b Tanzania 0 3778 57741 32948 2026-07-01T20:09:57Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings 57741 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Tanzania.svg|thumb|Tanzania flag]] '''Tanzania''' ye emu ku Nsi eziri mu buva njuba bwa [[Aafrika|Afrika]]. Tanzania ye ensi esinga obunenne mu buva njuba bwa Aafrika. Ekibuga kya Tanzania ekikulu kiyitibwa Dodoma. {{stub}} {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] qrb7nlwmg66bb0furs6q0gacq6xra4u Afirika 0 4147 57718 56986 2026-07-01T19:35:40Z Ssemmanda will 3837 added a category 57718 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Afirika''' ssemazinga. Afirika lumanyiddwa nga olukalu lw'omwana w'omuddugavu. Lusangibwamu amawanga agawerera ddala 54. Ssemazinga ono wanjawulo nnyo kubanga afumbekeddemu obugagga obw'omuttaka, embeera y'obudde ennungi, abantu abalina empisa n'obuntubulamu, ebisolo eby'omunsiko n'ebinyonyi ebisinga ebitasangibwa ku ssemazinga ndala. Ku lukalu luno kwe kusangibwa omugga ogusinga obuwanvu mu nsi yonna oguyitibwa [[Kiyira]], n'ennyanja ekwata eky'okubiri mu nsi yonna mu bwaguuga eya [[Nnalubaale]] Ssemazinga ono alina abantu ab'enjawulo, aboogera ennimi ez'enjawulo era nga balina n'obuwangwa obwenjawulo. Abafirika boogera ennimi enzaaliranwa eziwerera ddala enkumi bbiri. == Ebyafaayo bya Afirika == Afirika eyogerwako nnyo mu byafaayo era nga amawanga naddala ag'obukiika ddyo galina ebyafaayo ebyenkukunala ebimaze emyaka egisukka mu nkumi ebbiri. Okugeza amasiro g'abassekabaka b'eMisiri abaayitibwanga ba faraawo gakyaliyo na kaakano. Omugga kiyira gumanyiddwa nnyo mu byafaayo era nga ne mu bayibuli gwogerwako. Tujjukira nti jjajjaffe Yiburayimu yawanngangukirako mu Afirika muno ate era ssemazinga ziri bbiri zokka Yezu omwana wa Katonda ze yalinnyako nga emu ku zzo ye Afirika. Anti tujjukira nti nga kabaka Kerode bwe yali ayagala okutta omwana oyo, katonda yalagira kitaawe Yozefu amuddusize e Misiri, wano mu Afirika. Ate ye kabaka omukyala eyakyalirako kabaka Solomooni naye yava ku lukalu lw'Afirika kuno. Mu nsagi zino nga wazzeewo tekinologiya ow'okunoonyereza, abakugu baazuula mu Tanzania obujulizi obukakasa okubaawo kw'abantu ku lukalu luno mu mirembe egy'edda ennyo. Era Afirika yeesinga okuba n'eddungu eddene erikira gonna munsi yonna erya Sahara. Eddungu lino olw'okuba eddene lityo, tewali yeetambaalanga kulisomoka, kubanga buli eyagezangako, yafanga nga tannatuuka gy'alaga. N'olwekyo ebitundu ebiri mu bukiika kkono bw'eddungu lino byasigala nga byeyawudde nnyo ku nsi yonna era tewali yalowooza nti eno eriyo abantu okutuusa abatambuze abeetooloola ensi bwe baazula ebitundu bino nga bayitira ku ssemayanja. <br /><gallery mode="packed" class="center"> File:Lion waiting in Namibia.jpg File:Rhinoceros in South Africa adjusted.jpg File:Boulders Beach, South Africa.jpg File:African boy transporting fodder by bicycle edit.jpg File:The New Africa 01.jpg </gallery>{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Afirika| ]] [[Category:Ssemazinga z'ensi]] aqiimg40pn7dpum33zhlui4ip53vrn6 Category:Ensi za Afirika 14 4148 57716 17906 2026-07-01T19:32:47Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Category:Amawanga g'Afirika]] to [[Category:Ensi za Afirika]]: Misspelled title: lye linnya ery'Oluganda 17906 wikitext text/x-wiki [[Category:Afirika]] j151cdw0g96u1y06aamanb9cfwg10wt Geoffrey Oryema 0 5491 57976 56379 2026-07-02T07:14:31Z Solomon Suubi 6901 /* top */ Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57976 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Geoffrey Oryema''' (* [[16 Gwakuna]] [[1953]], [[Soroti]]) kiri muyimbi omusajja, [[Yuganda|munnayuganda]]. Yaffa 22 Gwamukagga 2018. Geoffrey Oryema munnayuganda eyamanyiddwa ennyo mu myaka gya 1970 olw'ennyimba ze mu nnimi ez'enjawulo nga Swahili, Acholi, Olungereza n'Olufalansa. Geoffrey Oryema yazaalibwa nga April 16, 1953 mu kibuga Soroti mu Uganda.<ref name=":0">Geoffrey Oryema Cause Of Death - ABTC</ref> Geoffrey Oryema yatongozza oluyimba lwe olwokubiri olwa 'Beat the Border' olwatuumibwa ensi yonna. Geoffrey Oryema yali yeegasse ne Peter Gabriel n'abalala, era yayambibwako abayimbi Abafalansa okuli Jean-Pierre Alarcen (guitar) ne Patrick Buchmann (drums, percussion, backing vocals), ng'akyalira WOMAD mu Australia, Amerika, Japan, Brazil ne Bulaaya.<ref name=":0" /> Mu 1994, bbandi ya Geoffrey Oryema yayimba ku mbaga ya Woodstock 94 ku mukolo gw'okujaguza emyaka 25. Ennyimba za Geoffrey zimanyiddwa nnyo mu nsi yonna era ziwangudde engule nnyingi. Geoffrey yava mu Uganda n'agenda e Bufalansa oluvannyuma lwa kitaawe okuttibwa mu 1977 mu bufuzi bwa Idi Amin.<ref name=":0" /> [[Category:Muyimbi]] [[Category:Abayimbi]] {{stub}} sp6hjdus8gdmr1monwj5jrgvvy7evvd Bobi Wine 0 5645 57953 54317 2026-07-02T07:10:27Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), , → , (2), → (37), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57953 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' ye mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ya Uganda.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-yoweri-museveni-from-reformer-to-autocrat/a-56208696</ref> ng'ayimba ne ku siteegi nga '''Bobi Wine'''. Yatandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] mu 2020.<ref name="observer.ug">https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> Ku kakuyege gweyaliko e Luuka nga 18 Museenene mu 2020 yakwatibwa ng'era kigambibwa nti n'atulugunyizibwa,<ref name="observer.ug"/> ekyavaamu okwekalakaasa okw'amaanyi okwetoloola Uganda yonna ng'abantu abawera 54 beebattibwa.<ref name="observer.ug"/> O[[2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu 2021 okwa pulezidenti wa Uganda]] okwaliwo nga 14 Gatonnya mu 2021 kwali kujjudde obutabanguko<ref>https://www.hrw.org/news/2021/01/21/uganda-elections-marred-violence</ref> nga mwalimu okwonoona ebintu eby'enjawulo.<ref>https://v-dem.net/weekly_graph/35-years-of-museveni-uganda-s-2021-election-n</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/attempting-to-fight-fake-news-ec-tweet-data-that-doesnt-add-up</ref> Akakiiko akaddukanya eby'okulonda kaalangirira [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ng’omuwanguzi, ekintu bannayuganda kyebaali bawakanya ekyavaamu,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123162807/https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |url-status=dead }}</ref> Abamerika USA,<ref>{{Cite web |url=https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629102711/https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |url-status=dead }}</ref> n'omukago gwa [[Bulaaya]],<ref>https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0057_EN.html</ref> n’abakugu mu nsi yonna kye baawakanya.<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55689665</ref> Firimu eyitibwa "Bobi Wine: pulezidenti w'abantu" ekwata ku Kyagulanyi mu kiseera k'okulonda egenda kuba efulumizibwa mu kiseera ensi w'esinga okubeera ng'ebuguma mu 2023 ku Disney Plus.<ref>https://whatsondisneyplus.com/national-geographic-acquires-bobi-wine-the-peoples-president/</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Kyagulanyi yazaalibwa mu [[Nkozi Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we gyeyali akola ng'omuzaalisa.<ref>https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="Good">https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted</ref> Kyagulanyi yasomera mu [[Kitante Hill School]], gye yafunira [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'okuna]] mu 1996, wamu ne [[Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], gye yasomera okuyimba, amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu y[[International University of East Africa|univasite y'ensi yonna mu buvanjuba bwa Afrika]].<ref name="Bio">https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html</ref><ref name="parliament">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508</ref> == Okuyimba == === Omulimu gw’okuyimba === [[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]] Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio"/> Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[kidandali]], [[reggae]], [[dancehall]], ne [[afrobeat]], ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" /> Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[Disney]] eya ''[[Queen of Katwe]]''.<ref>https://itunes.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1149485768</ref> Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records. === Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' === Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala. Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala. Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye.<ref>https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke">https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke"/> === Omulimu gw'okuzannya ffirimu === Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga ''[[Situka]]'' ngali ne [[Hellen Lukoma]].<ref>http://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/</ref> Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gy'eby'obufuzi == Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html</ref> Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC. === Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise === Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[Arua]] okuliraana [[Gulu]]. Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref> Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo. Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018&nbsp;ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483629/bobi-wine-wadri-charged-treason</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga ''[[The Times]]'' gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>https://ntv.nation.co.ke/news/2720124-4718048-yf32tn/index.html</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref> Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us</ref> Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860</ref> === Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala === Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[Luzira Maximum Security Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[Amnesty International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[Video conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-court-grants-Bobi-Wine-bail/4552908-5097530-qmi8ysz/index.html</ref> === Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 === Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic</ref> Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html</ref> On 11veOgwekuminoogumu mu, Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494</ref> His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, Masaka, Jinja, Mukono, Mbale ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago. Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html</ref><ref>https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a</ref> Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence</ref> Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko. Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti. == Emirimu gy'okuyamba abantu == Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good" /> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[New Vision (newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" /> Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">http://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/</ref> Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[Bundibugyo District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[Save the Children]], [[UNHCR]], n'ekya [[Red Cross]], tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[East Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332863/bobi-wine-appointed-parenting-ambassador#.VFNm8mzeZTQ.mailto</ref> Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[Goodlyfe Crew]].<ref>https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[Nakaseke Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html</ref> Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. [https://web.archive.org/web/20221128175020/https://www.caringheartsuganda.org/about-us/#:~:text=About%20Us,health%20in%20its%20early%20stages Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda .] Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref> https://mobile.twitter.com/HEBobiwine/status/1578697821850476544<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref> == Obutakaanya == Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[Bebe Cool]], ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref><ref name="bigeye.ug"/> Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[The Drum (Arts Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[Troxy]] mu London.<ref>http://www.pinknews.co.uk/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>http://chimpreports.com/?p=551</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>https://twitter.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432</ref> Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">http://www.chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[Kabaka of Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref> n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mulago-cancer-machine-breaks-down/688334-3150556-mf9f3i/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/</ref> Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>http://www.howwe.biz/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[Uganda Communications Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/UCC-denies-banning-Bobi-Wine-Dembe-song/688334-3020230-x8mwqf/index.html</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/</ref> Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[2016 Ugandan general election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Spare-artistes-from-boycott--Bobi-Wine-appeals-to-Besigye/688334-3110204-3bs28vz/index.html</ref> Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>https://observer.ug/news/headlines/66379-bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1526705/ruling-bobi-wine-age-case-september</ref> Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate</ref> == Obulamu bwe == Bweyali asoma ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[Barbie Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[Sixth form|siniya ey'omukaaga]] ku [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[Wakiso District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309518/bobi-wine-rough-musician-smooth-father</ref> Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali.<ref>https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Politics-Bobi-Wine-father-laid--rest/688334-2622250-9e469c/index.html</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html</ref> == Awaadi == === Awaadi ne by'alondeddwamu === === Engule endala === * 2018 [[Africanews]] omuntu asinze mu mwaka<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref> * 2019 ''[[Foreign Policy]]'' Abalowooza munsi yonna<ref>https://foreignpolicy.com/2019-global-thinkers/</ref> * 2019 [[Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html</ref> * 2019 [[Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>https://www.freiheit.org/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize</ref> * 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba [https://web.archive.org/web/20230922123612/https://lifestyleuganda.com/janzi-awards-2021-winners/ Janzi Awards] ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga * 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[Accra]] [[Ghana]]. == Ennyimba zze == Ennyimba zze ezigibwa ku [[Spotify|mikutu]].<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify</ref> ; Entaambi * 2015: ''Bobi Wange'' * 2015: ''Hosanah'' * 2015: ''Kansubize'' * 2015: ''Ontabira'' * 2015: ''Sweet'' * 2018: ''Kyarenga'' ; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu * 2015: "Ayagala Mulaasi" * 2017: "Freedom" * 2018: "Kyarenga" * 2019: "Tuliyambala Engule" * 2020: "Corona Virus Alert" == Ffirimu z'abaddemu == * 2008: ''Divisionz'' * 2010: ''[[Yogera]]'' * 2015: ''[[Situka]]'' * 2016: ''[[Omubanda wakabaka]]'' == Ebujuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1982]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abayimbi]] itabporthj138t1d869q2zkko30t6kc Zambia 0 5700 58117 33439 2026-07-02T08:35:48Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 58117 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] ilxmbq6txi0qo9eocovn4go3kosgbfq 58136 58117 2026-07-02T08:56:42Z Nambogo Catharine 6408 Nyonddemu ekiba 58136 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli Congo mu Bukiikakkono, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Malawi mu Buvanjuba, Mozambique mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Zimbabwe ne Botswana mu Bukiikaddyo, Namibia mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne Angola mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa Lusaka nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] bwakopuppf7af0p3iwzde12mj932nae 58139 58136 2026-07-02T08:59:49Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebiyungo 58139 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] j356144okm3e8fy9gcxr8iadji0upy5 58147 58139 2026-07-02T09:32:36Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0rvbjkhdkrnq6u3s7n0pmoka39hisch 58155 58147 2026-07-02T09:44:13Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58155 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885. Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0eopp6zfqyfh2j3egmjbhzmp127y9t5 58161 58155 2026-07-02T10:17:56Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58161 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885. Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company. Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti. Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] n7qgezsregjddyn379phhfwdcbc84tu 58163 58161 2026-07-02T10:21:45Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58163 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885. Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company. Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti. Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia. Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] j35c59an607am1sdehmtet2pbmpjtok 58166 58163 2026-07-02T10:24:06Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58166 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]]. Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885. Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company. Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti. Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia. Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 6sj56sy165talm46g4prdyo9i2px93b 58201 58166 2026-07-02T11:48:48Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58201 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref>{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] atacs1f77u40veaj00lqdd4lii3dwo7 58203 58201 2026-07-02T11:51:14Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58203 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref>{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] s3fuchp5epq3r0iwe6ffjfkjucmj7nh 58204 58203 2026-07-02T11:54:39Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58204 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref>{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo. Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 6scmafmbkdeps5fidoqj8r05re22wes 58206 58204 2026-07-02T11:55:52Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58206 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref>{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0led0flv17jqkx7etwace88j49iez7z Category:Afirika 14 5776 57750 23291 2026-07-01T20:15:58Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ssemazinga]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57750 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 57756 57750 2026-07-01T20:18:45Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57756 wikitext text/x-wiki [[Category:Ssemazinga z'ensi]] qxkhuqp4uge4ts1p7p7mo3c474duost Mediterranean Sea 0 5790 57733 26196 2026-07-01T20:04:15Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Bulaaya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57733 wikitext text/x-wiki [[File:Mediterranean Sea 16.61811E 38.99124N.jpg|thumb|Mediterranean Sea]] [[File:Locatie Middellandse Zee.PNG|thumb|Mediterranean Sea]] '''Mediterranean Sea''' Awamu: 2 500 000 km² == Ensi == * [[Yitale]] * [[Spain]] * [[Bufalansa]] * [[Monaco]] * [[Malta]] * [[Slovenia]] * [[Croatia]] * [[Bosnia and Herzegovina]] * [[Montenegro]] * [[Albania]] * [[Buyonaani]] * [[Cyprus]] * [[Turkey]] * [[Syria]] * [[Lebanon]] * [[Israel]] * [[Egypt]] * [[Libya]] * [[Tunisia]] * [[Algeria]] * [[Morocco]] == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Mediterranean_Sea Mediterranean Sea] [[Category:Sea]] [[Category:Asia]] [[Category:Afirika]] 77ivfqgg9qgzjsctuaw7100du4ixm8u 57734 57733 2026-07-01T20:04:23Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Asia]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57734 wikitext text/x-wiki [[File:Mediterranean Sea 16.61811E 38.99124N.jpg|thumb|Mediterranean Sea]] [[File:Locatie Middellandse Zee.PNG|thumb|Mediterranean Sea]] '''Mediterranean Sea''' Awamu: 2 500 000 km² == Ensi == * [[Yitale]] * [[Spain]] * [[Bufalansa]] * [[Monaco]] * [[Malta]] * [[Slovenia]] * [[Croatia]] * [[Bosnia and Herzegovina]] * [[Montenegro]] * [[Albania]] * [[Buyonaani]] * [[Cyprus]] * [[Turkey]] * [[Syria]] * [[Lebanon]] * [[Israel]] * [[Egypt]] * [[Libya]] * [[Tunisia]] * [[Algeria]] * [[Morocco]] == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Mediterranean_Sea Mediterranean Sea] [[Category:Sea]] [[Category:Afirika]] 473g3s96btwe8urxt85s2wlte2iysh9 57735 57734 2026-07-01T20:04:31Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Afirika]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57735 wikitext text/x-wiki [[File:Mediterranean Sea 16.61811E 38.99124N.jpg|thumb|Mediterranean Sea]] [[File:Locatie Middellandse Zee.PNG|thumb|Mediterranean Sea]] '''Mediterranean Sea''' Awamu: 2 500 000 km² == Ensi == * [[Yitale]] * [[Spain]] * [[Bufalansa]] * [[Monaco]] * [[Malta]] * [[Slovenia]] * [[Croatia]] * [[Bosnia and Herzegovina]] * [[Montenegro]] * [[Albania]] * [[Buyonaani]] * [[Cyprus]] * [[Turkey]] * [[Syria]] * [[Lebanon]] * [[Israel]] * [[Egypt]] * [[Libya]] * [[Tunisia]] * [[Algeria]] * [[Morocco]] == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Mediterranean_Sea Mediterranean Sea] [[Category:Sea]] dwy6gyg1ochfz35sykp715ewcvzdb0c 57736 57735 2026-07-01T20:04:54Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemayanja z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57736 wikitext text/x-wiki [[File:Mediterranean Sea 16.61811E 38.99124N.jpg|thumb|Mediterranean Sea]] [[File:Locatie Middellandse Zee.PNG|thumb|Mediterranean Sea]] '''Mediterranean Sea''' Awamu: 2 500 000 km² == Ensi == * [[Yitale]] * [[Spain]] * [[Bufalansa]] * [[Monaco]] * [[Malta]] * [[Slovenia]] * [[Croatia]] * [[Bosnia and Herzegovina]] * [[Montenegro]] * [[Albania]] * [[Buyonaani]] * [[Cyprus]] * [[Turkey]] * [[Syria]] * [[Lebanon]] * [[Israel]] * [[Egypt]] * [[Libya]] * [[Tunisia]] * [[Algeria]] * [[Morocco]] == Website == * Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Mediterranean_Sea Mediterranean Sea] [[Category:Sea]] [[Category:Ssemayanja z'ensi]] p7y44smedz5znjd2vzcon33w1cn8jpo Category:Asia 14 5791 57731 25158 2026-07-01T20:02:22Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57731 wikitext text/x-wiki Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Asia Asia] [[Category:Ssemazinga]] [[Category:Ssemazinga z'ensi]] gs8qve71p9jxj5x4ni0du1jxfnzhd2n 57732 57731 2026-07-01T20:02:29Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Ssemazinga]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57732 wikitext text/x-wiki Commons [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Asia Asia] [[Category:Ssemazinga z'ensi]] q8oa5cmuez0ymq589vyxhqiksvw9rft Semayanja ne Waluyanja(Oceons and Seas) 0 5965 57740 35023 2026-07-01T20:08:25Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemayanja z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57740 wikitext text/x-wiki [[File:Clouds over the Atlantic Ocean.jpg|thumb|Cumulus congestus clouds over the Atlantic Ocean]] [[File:Sea-chile.jpg|thumb|sea]] Gakuweebwa Muwanga ! Semayanja ne Waluyanja (Oceans and Seas) “Waluyanja”(sea) kiba kikko ekyagaagavu ekirimu amazzi ag’olunnyo, nga kino kiba kitundu ku “semayanja”(ocean) , n’eno nga ebaamu amazzi ga lunnyo(salt water). Ku nsi tewali waluyanja zisangibwa munda ku lukalu kubanga ziba ne weziwaguliza okuyiwa oba okwegatta ku semayanja. Semayanja (oceans) zo nnene ddala nga zeetoloola semazinga (continents) zonna ku Nsi. Waluyanja gaba matabi ga seruyanja. Ku nkulungo y'Ensi , Semayanja zirimu: (i) Seruyanja eya Buyindi (Indian Ocean) (ii) Seruyanja Enteefu(Pacific ocean) (iii) Seruyanja Entabamazinga(Atlantic ocean) (Iv) Seruyanja eya Bukiikakkono(Arctic Ocean) (v) Seruyanja eya Bukiikaddyo)Antarctic ocean) Waluyanja(Oceans) zirimu: (a)Waluyanja emmyufu(Red Sea) (b)Waluyanja Omugumba(Dead Sea) (c)Waluyanja w'Obukiikaddyo bwa Buchina(South China Sea) Bivudde eri Muwanga Charles [[Category:Ssemayanja z'ensi]] c81se17jqnlurysnjv8lamh9mwkccsf Category:Ssemazinga 14 7182 57727 23287 2026-07-01T20:00:37Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57727 wikitext text/x-wiki [[Category:Essomansi]] [[Category:Ssemazinga z'ensi]] b12rnx25msdkak4oufimkjb7y5lanb6 57728 57727 2026-07-01T20:00:44Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Essomansi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57728 wikitext text/x-wiki [[Category:Ssemazinga z'ensi]] qxkhuqp4uge4ts1p7p7mo3c474duost Mowzey Radio 0 7303 58038 48780 2026-07-02T07:45:57Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58038 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Yazaliwa jinja,musoga == '''Moses Nakintije Ssekibogo''' (25 Gatonya 1985<ref>{{cite web|url=http://chimplyf.com/2018/01/25/mowzey-radio-at-33-from-backup-singer-to-ugandas-biggest-voice/|title=Mowzey Radio at 33: From Backup singer to Uganda’s Biggest Voice – chimplyf|publisher=|accessdate=2 February 2018|archive-date=2 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180202012302/http://chimplyf.com/2018/01/25/mowzey-radio-at-33-from-backup-singer-to-ugandas-biggest-voice/|url-status=dead}}</ref><ref name="secondsource">{{cite web|url=http://youthvillage.co.ke/10-facts-know-fallen-ugandan-music-idol-radio-weasel/|title=Born On 1st January, Died On 1st February, 10 Facts You Should Know About The Fallen Ugandan Music Star Mowzey Radio|date=1 February 2018|publisher=|accessdate=2 February 2018}}</ref> – 1 February 2018), amanyidwa nnyo nga '''Mowzey Radio''', oba oluusi yayitibwa '''Moses Radio''', yali muyimbi munayuganda. Ye awamu ne muto wa Jose Chameleone amanyidwa nga Weasel Manizo (amanya amatuufu Douglas Sseguya), bebaali abasanyusa abenkizo mu kibiina kya Goodlyfe. == Career == Radio yafulumya oluyimba lwe olusooka lweyatuuma "Tujja Kuba Wamu" mu 2004 bwe yali akyaali muyizi e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gye yatikirwa diguli mu psychology. Mu 2005 yegatta ku Leone Island Music Empire. Yatandika nga omuyimbi<font style="background-color: transparent;"> wa </font>backup ya Jose Chameleone.<ref name="radio">{{cite web|last=back up singers|first=radio|title=Why Chameleone falls out with his back-up singers|url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=30257&CatID=396|publisher=New vision|accessdate=1 May 2014}}</ref> Backup yagiyimba ne Weasel. Mu mwaka gwegumu 2005 yasobola okufulumya oluyimba lwa reggae lweyatuuma "Jennifer". Akatambi ka video ka oluyimba luno kakolebwa munayuganda promoter DJ Erycom. Mu 2006, Mowzey Radio yafulumya aluyimba olulala lweyatuuma "Sweet Lady", olwayagalwa nnyo banayunganda nelumusobozesa okwongera okumanyibwa. Mu gw'ekumi 2007, Mowzey Radio, Weasel ne [[Jose Chameleone]] batambula mu [[Amerika|United States]] ne [[Caribbean]]. Naye bwebadirayo eka, Radio ne Weasel bali bafunye obutakaanya ne [[Chameleone]]. Era oluvanyuma lw'enkayana wakati w'ababiri bano ne Chameleone, baava mu kibiina kye ne batandikawo Goodlyfe Crew. Goodlyfe Crew yafuuka ya ttutumu. Yafulumya akayimba akasooka akayitibwa "Nakutadata", ne kudako "Ngamba" n'obulala bungi.<ref name="good lyfe">{{cite web|last=good lyfe|first=best group|title=goodlyfe-eye-world-s-best-group-award|url=http://chimpreports.com/index.php/mobile/entertainment/17232-goodlyfe-eye-world-s-best-group-award.html|accessdate=1 May 2014|archive-date=2 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140502202116/http://chimpreports.com/index.php/mobile/entertainment/17232-goodlyfe-eye-world-s-best-group-award.html|url-status=dead}}</ref> Goodlyfe Crew yayimbirawamu n'abayimbi bangi okwali [[Rabadaba]] mu luyimba "Ability",<ref>{{Cite web|url=http://www.djerycom.com/artist?id=84&a=radio-weasel|title=ABILITY by RADIO & WEASEL ft. RABADABA {{!}} JUST JOSE Productions|last=eMinor|website=ReverbNation|language=en-us|access-date=2017-11-23|archive-date=2020-10-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021220405/https://www.djerycom.com/artist?id=84&a=radio-weasel|url-status=dead}}</ref> olwafulumizibwa producer [[Just Jose]]. Mowzey Radio yakolagana nabayimbi bangi aba [[Yuganda|Uganda]] ne ensi z'ebweru era nawangula awaadi nyingi and mwemwali ne BET nominations. Radio ne Weasel bayimba enyiba nyingi nga: "Ability", "Akapapula", "Bread and Butter", "Hellenah" ft David Lutalo, "Juice Juicy", "Lwaki Onnumya", "Magnetic", "Mr DJ", "Mukama Talya Mandazi", "Ngenda Maaso", "Nyambula", "Nyumbani", "Obudde", "Potential", "Sitaani", "Zuena", ne "(Tukikole) Neera", olwakyaaka enyo ku maleedio ne terefayina mu [[Afirika|Africa]] mu mwaka gwa 2014.{{citation needed|date=February 2018}} == Ebirala Ku Bulamu Bwe N'Okufa == Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ku [[Case Clinic]] e [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]],<ref>{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1470186/ugandan-musician-mowzey-radio-dies|title=Ugandan musician Mowzey Radio dies|work=www.newvision.co.ug|access-date=2018-02-01}}</ref> oluvanyuma lw'omusaayi okutonya ku bwongo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimplyf.com/2018/02/02/weasle-falls-apart-inspires-tears-as-he-grieves-radio-at-requiem-mass/ |access-date=2018-02-24 |archive-date=2018-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180205005250/http://chimplyf.com/2018/02/02/weasle-falls-apart-inspires-tears-as-he-grieves-radio-at-requiem-mass |url-status=dead }}</ref> Ennaku ntonoko emabega, Radio yafuna obuzibu ku bwongo oluvanyuma lwokufuna obutakaanya ne Maneja w'ebbaala lya [[Da Bar]] e Entebbe ekyavirako kanyama omu omukuba wansi nalumizibwa bubi nyo. Nya 21 ogusooka, Radio yayiira abantu mu bbaala omwenge gwa [[Black Label]] maneja, ayitibwa Egesa, gweyamugulira. Egesa yamulagira afulume, naye olwerema nalagira bakanyama okumufulumya ku kifuba. Yaziikibwa e Nakawuka mu Wakiso District. == References == {{reflist}} {{DEFAULTSORT:Radio, Mowzey}} [[Category:Ennyimba]] [[Category:Abayimbi]] 742941pt6oj20i9bajn1vcc4awn9d9s Rema Namakula 0 7476 58039 48781 2026-07-02T07:46:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58039 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rehema Namakula''' (yazaalibwa 24 April 1991), erinnya ly'omulimu gwe ery'obuyimbi liri '''Rema Namakula''' so nga abamu bamuyita '''Rema''', Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba era pulodyusa w'ennyimba.<ref name="Bio">http://bigeye.ug/rema-namakula-shares-her-biography/</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Rema yazaalibwa mu [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital|ddwaliro lya Lubaga Hospital]], nga 24 April 1991, bazadde be ye mugenzi Hamida Nabbosa n’omugenzi Mukiibi Ssemakula.<ref name="Bio" /> Ye mwana asembayo mu maka ge. Yasomera mu Kitante Primary School okusoma pulayimale. Yasomera mu Saint Balikudembe Senior Secondary School okusoma O-Level ne A-Level. Oluvannyuma, yeegatta ku [[Kyambogo University]], gye yamalira.<ref name="Bio" /> == Emirimu gye == Mu luwummula lwe olwa Senior 6, yatandika okuyimba ennyimba ze baakazaako erya [[karaoke]] (Kaliyoki). Oluvannyuma, yafuuka omuyimbi omuyambi eri omuyimbi omulala omukyala Munnayuganda [[Halima Namakula]], eyafuuka [[Mentor|omukugu]] we. Yagenda mu maaso n’okuyimba ng’omuyimbi omuyambi owa [[Bebe Cool]] nga naye muyimbi w'e [[Yuganda|Uganda]] mu kibiina kye ekya gagamel. Mu 2013, [[Bebe Cool]] yali alaba ttivvi n’alaba Rema ng’ayogera ku kya pulaani ye ey'okutandika okufulumya olutambi lwe okuli ennyimba ze, ye Bebe Cool lwe yali tamanyiiiko. Bwatyo yamugoba n’agenda atandika okuyimba yekka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/facts-didnt-know-rema-namakula/ |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007070147/http://ugblizz.com/facts-didnt-know-rema-namakula/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 yafulumya oluyimba lwe olwasooka lwe yatuuma "Oli Wange" olwandiikibwa [[Nince Henry]] ekyamufuula omuganzi mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref name="Bio" /> Mu 2016, Rema Namakula yalondebwa okukiikirira Uganda mu sizoni eyookuna eya [https://www.coca-cola.com/ke/en/offerings/coke-studio Coke Studio] Africa 2016. Abayimbi abalala okuva mu Uganda abaalondebwa kuliko [[Lydia Jazmine]], [[Eddy Kenzo]] ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio ne Weasel]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://utamu.ac.ug/newss/140-entertainment-news/1618-singer-rema-namakula-to-represent-uganda-in-coke-studio-africa-season-4 |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007115805/http://utamu.ac.ug/newss/140-entertainment-news/1618-singer-rema-namakula-to-represent-uganda-in-coke-studio-africa-season-4 |url-status=dead }}</ref> Abalala abeetaba mu mpaka zino kwaliko [[2Baba]] (2Face Idibia) okuva [[Nigeria|e Nigeria]] ne [[Trey Songz]] okuva mu [[Amerika|America]].<ref>http://www.coca-cola.co.ke/cokestudio/home/blog/5-things-about-rema-namakula/</ref> == Ebimukwatako ng'omuntu == Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, Namakula yatandika omukwano n’omuyimbi munnayuganda [[Eddy Kenzo]].<ref name="Home">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427637/respect-rema-kenzo-warns</ref> Nga 26 December 2014, Namakula yazaala omwana omuwala mu [[Paragon Hospital|ddwaliro lya Paragon Hospital]], mu kitundu kya Kampala e [[Bugoloobi]]. Kenzo (ng'amannya amatuufu ye Edrisa Musuuza), alina omwana omulala omuwala (Maya Musuuza) okuva mu mukyala gwe yasooka okuba naye,<ref name="Home" /> yakkirizza nti ye taata w'omwana wa Rema n’amutuuma erinnya lya Aamaal Musuuza.<ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://www.matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |url-status=dead }}</ref> Nga 14 November 2019, Namakula yayanjula omusajja we omuggya Dr. Hamza Ssebunya ku mukolo ogwali e [[Nabbingo]], okumpi ne Kampala. Okwanjula kuno kwagobererwa abantu bangi mu ggwanga lyonna, ng’enkumi n’enkumi z’abantu zaasimba ennyiriri ku kkubo ery'olekera amaka awaali omukolo.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1510687/rema-buganda-culture-abused</ref> Nga 7 Ogwekkuminoogumu 2021, Namakula yazaala omwana we owookubiri. Omwana ono naye wa buwala eyatuumibwa Aaliyah Ssebunya.<ref>{{Cite web |url=https://kampalasun.co.ug/rema-dr-hamza-ssebunya-welcome-baby-girl/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2023-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231128094409/https://www.kampalasun.co.ug/rema-dr-hamza-ssebunya-welcome-baby-girl/ |url-status=dead }}</ref> == Ezimu ku nnyimba ze == * "Oli Wange" * "Kagenda". * "Yesigamye Ku Nze". * "Lowooza Kunze" * "Deep in Love" * "Muchuuzi" * "Atuuse" * "Kukaliba" * "Omuliro Ekiro Leero". * "Ceaze ne Sekkle". * "Banyabo"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.koonadance.ug/news/10423/Rema-Namakula-Releases-BANYABO-Music-Video/ |access-date=2025-04-22 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107011136/http://www.koonadance.ug/news/10423/Rema-Namakula-Releases-BANYABO-Music-Video/ |url-status=dead }}</ref> * "Loco" (nga mulimu DJ Harold ne [[Chike (singer)|Chike]] ) * "Akaffe Che" * "Tonyt" * "Kaminsona w'omukwano". == Engule z'awangudde mu kuyimba == Engule za HiPipo Music Awards 2013: z'awangudde * Omuyimbi asinze mu HiPipo Charts<ref name="Three">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1314080/rema-walukagga-win-hipipo-awards</ref> * Omuyimbi Omupya asinze<ref name="Three" /> * Omuyimbi Omukyala Asinze<ref name="Three" /> * Oluyimba lwa R&B olusinze obulungi, "Oli Wange"<ref name="Three" /> Engule za HiPipo Music Awards 2014: Z'awangudde * Omuyimbi omukyala asinze mu mwaka<ref name="Four">{{Cite web |url=https://www.redpepper.co.ug/hipipo-music-awards-bebe-cool-scoops-six-accolades/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-22 |archive-date=2025-05-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250504030933/https://redpepper.co.ug/hipipo-music-awards-bebe-cool-scoops-six-accolades/ |url-status=dead }}</ref> * Omuyimbi omukyala asinze (Dancehall)<ref name="Four" /> * Oluyimba lwa RnB olusinze abakyala – Kukaliba<ref name="Four" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] dwe8hojalukqqyeqpdmw1l2sc0sg2o7 Cayina 0 7509 58178 54636 2026-07-02T10:45:42Z HyBoxwood 11385 [[w:zh:Template_talk:中华人民共和国国徽#編輯請求_2026-04-17_将svg替换为File:中華人民共和國國徽.svg]] 58178 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox Country | Erinnya mu lunnansi = {{lang|zh|中华人民共和国}} | image_flag = Flag of China.svg | image_coa = 中華人民共和國國徽.svg | image_location = CHN orthographic.svg | mubala gw'eggwanga = | luyimba lw'eggwanga = | Nnimi = | Abantu = | obungi bw'abantu = | kibangirizi n'abantu = | ekibuga ekikulu = [[Beijing]] | ekibuga ekisingamu obunene = [[Beijing]] | obugazi = 9,600,000 | ekifo eky'obunene mu nsi zonna = | ekibangirizi eky'amazzi = | ekitundu ekitwaliddwa amazzi = | amefuga = [[1 Oct]] [[1949]] | abakulembeze = [[Xi jinping]] ([[President]])<br />[[Le keqiang]] ([[Prime Minister]]) | nsimbi = Renminbi | Erinnya lyazo = ¥ | saawa = 8 | Namba y'ensi = 86 | Nnukuta = chn }} '''Cayina''' (chn:中国) nsi e ngulu wa [[Asia]]. Ekibuga cha Cayina ecikulu ciyitibwa Beijing. <br><gallery class=center caption="Cayina - 中华人民共和国 - China"> Beijing-Verbotene Stadt-Halle der zentralen Harmonie-04-gje.jpg|Beijing China-Grosse Mauer-132-2012-gje.jpg|Great Wall of China Dazu-Baoding Shan-284-No21-2012-gje.jpg|Dazu, Baoding Shan Li-Flussfahrt-116-Schiff-2012-gje.jpg|Li river Yangshuo-Weststrasse-34-2012-gje.jpg|Yangshuo Longmen-Grotten-Fengxian Si-44-Himmelskoenig-Waechter-2012-gje.jpg|Luoyang, Longmen grottoes Xian-Terrakotta-Armee-14-2012-gje.jpg|Xi'an, Terracotta Army‎‎ Shanghai-Skyline-34-Volksheldenmonument-2012-gje.jpg|Shanghai </gallery> [[Category:Cayina| ]] a1o7n6ze52e9oxgesx62zmb0tqga283 Abakulembeze ba Uganda 0 7694 58128 37885 2026-07-02T08:44:54Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 58128 wikitext text/x-wiki {{Databox}} ==Pulezidenti (Omukulembeze w'eggwanga) wa Uganda== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Ekifaananyi ! width=180|Erinnya ! colspan=2|Ekiseera ky'obukulembeze ! Ekibiina ky'ebyobufuzi ! Ebirala |- | | [[Mutesa II of Buganda|Frederick Edward Mutesa II]] | 9 October 1963 | 2 March 1966 | [[Kabaka Yekka]] | Yawangangukira e '''Bungereza''' oluvannyuma lw'obulumbaganyi obwakolebwa ku lubiri lwe e Mengo. Yafa mu mwaka 1969 |- | [[File:Obote cropped.png|100px]] | [[Milton Obote]] | 2 March 1966 | 25 January 1971 | [[Uganda People's Congress]] | Yawambibwa amajje mu mwaka 1971 bwatyo nawangangukira e Tanzania okutuusa lwe yakomawo mu mwaka 1980 |- | | [[Idi Amin]] | 25 January 1971 | 11 April 1979 | [[Uganda People's Defence Force|Military]] | Yawangangusibwa oluvannyuma lw'okumeggebwa mu lutalo wakati wa [[Uganda–Tanzania War|Uganda ne Tanzania]] yasaba obubudamu e[[Saudi Arabia]] era gyeyafiira mu mwaka 2003 |- | | [[Yusuf Lule]] | 13 April 1979 | 20 June 1979 | [[Independent (politician)|Independent]] ([[Uganda National Liberation Front|UNLF]]) | Yajjibwa ku bukulu buno mu 1979, era nafa mu 1985 |- | | [[Godfrey Binaisa]] | 20 June 1979 | 12 May 1980 | [[Uganda People's Congress]] ([[Uganda National Liberation Front|UNFL]]) | Yajjibwa ku bukulu mu 1980, nafa mu mwaka 2010 |- | | [[Paulo Muwanga]] | 12 May 1980 | 22 May 1980 | [[Uganda People's Congress]] ([[Uganda National Liberation Front|UNFL]]) | Yawaayo obuyinza eri akakiiko ka [[Pulezidenti Commission wa Uganda|Presidential Commission]] mu mwaka 1980 |- | | [[Pulezidenti Commission wa Uganda|Presidential Commission]] (Saulo Musoke, Polycarp Nyamuchoncho, Joel Wacha-Olwol) | 22 May 1980 | 15 December 1980 | [[Independent (politician)|Independent]] | akakiiko kano Kassattululwa oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna mu 1980 |- | [[File:Obote cropped.png|100px]] | [[Milton Obote]] | 17 December 1980 | 27 July 1985 | [[Uganda People's Congress]] | Yawambibwa amajje mu mwaka 1985 nawangangukira e[[Zambia]] oluvannyuma yafiira mu ggwanga lya [[South Africa]] mu mwaka 2005 |- | | [[Bazilio Olara-Okello]] | 27 July 1985 | 29 July 1985 | [[Uganda People's Defence Force|Military]] | Yawaayo obuyinza |- | | [[Tito Okello]] | 29 July 1985 | 26 January 1986 | [[Uganda People's Defence Force|Military]] | Yameggebwa mu lutalo olwekiyeekera mu mwaka 1986 |- | [[File:Yoweri Museveni September 2015.jpg|100px]] | [[Yoweri Museveni]] | 26 January 1986 | Present | [[National Resistance Movement]] |Yakwata obuyinza oluvannyuma lw'okukulembera olutalo olw'ekiyekeera olwatandika mu mwaka 1980 |} *[[Abakulembeze ba India]] *[[Olukalala lw abakulembeze b amawanga ga India]] ajxolmyl7ghxgquxne72xan77bwgvam Agnes Taaka 0 7850 58199 48094 2026-07-02T11:45:48Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58199 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Mukyala mufumbo. Ekyomusanvu yakimalira ku Kigulu Girls Primary school mu 1992, oluvannyuma neyeegatta ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|siniya eyookuna]] mu1996. Mu 1999, Agnes yeegatta ku Iganga Senior Secondary School gyeyafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti eya siniya eyoomukaaga.]] Yafuna Diguli mu by'embeera z'abantu n'ebitundu okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 2004. Okwongerezaako mu 2007, yagenda okwongerezaako ku misomo gye, gyeyafunira satifikeeti mu koosi yokuddukanya amateeka okuva ku ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref name=":1" /> == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>https://www.pmldaily.com/tag/taaka-agnes-wejuli-development-foundation</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/</ref> Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiisa mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] sqxfv5pg5u2jmj5ba1g27o2mxdsa723 Aisha Sekindi 0 7884 57666 57375 2026-07-01T12:52:44Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57666 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino kigambibwa nti gyalimu okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] 6hwmcw45s3cjv1xfeab0yl27p1iye2h 57667 57666 2026-07-01T12:56:23Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57667 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] 15j5ife7b38e1rxrdstst90zfybmhd5 57668 57667 2026-07-01T12:58:08Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza ku laba ne 57668 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] 7oc3d39tpgn8kcz3qmyrjyz7dotbwb5 57669 57668 2026-07-01T13:02:24Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 57669 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] imkjnkw4zoywuecbor7uqdizkwm2ygr 57670 57669 2026-07-01T13:25:34Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 57670 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] odpgek90q14acdpa5d8i4keib0fo0v8 57671 57670 2026-07-01T13:26:49Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 57671 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]] bu8kc8ljw2a4ltf486joveyo5oi1k9b 57857 57671 2026-07-02T04:44:10Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekijulizo 57857 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 "Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation".] ''Monitor''. 2021-11-26. Retrieved 2023-05-16.</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]] myf0t551ovwl50clltgn3xyrm9rlcwv 57858 57857 2026-07-02T04:46:34Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekijulizo 57858 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 "Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation".] ''Monitor''. 2021-11-26. Retrieved 2023-05-16.</ref><ref>Admin (2026-06-02). [https://www.newvision.co.ug/category/news/in-pictures-vetting-of-ministers-and-minister-NV_234811_062026 "News: 📸 In pictures: Vetting of ministers and ministers of state-designate day two"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-06-08.</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" /> Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]]. == Obukuubagano == Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Palamenti ya Uganda]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]] * [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] * [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] * [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]] == Ebijulizidwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]] ronogtun8c5kxj0aroy9nlzs1hwwvsu Abdu Katuntu 0 7929 57979 57213 2026-07-02T07:16:33Z Ssenkungu ivan 3840 Ntereezezza mu mutwe 57979 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Munnakibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]<ref>https://web.archive.org/web/20151023180943/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=qIganga</ref> era nga yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ow'ekisiikirize mu paalamenti ya Uganda okutuuka mu mwaka gwa 2018, oluvannyuma Wilfred Niwagaba n'amuddira mu bigere<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html</ref>. Yasooka okulondebwa ng'omubuka wa paalamenti mu mwaka gwa 2001. Yali mmemba wa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parlament]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> era nga y'avunaanyizibwa ku kwanjula alipoota [[:en:Committee_on_Justice_and_Human_Rights|z'akakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu]]. [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] 15k02cuorsdgrhr5tm8tybv0jkrg8lx 58002 57979 2026-07-02T07:32:19Z Ssenkungu ivan 3840 Ntaddemu ebijuliziddwa 58002 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> ako Munnakibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]<ref>https://web.archive.org/web/20151023180943/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=qIganga</ref> era nga yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ow'ekisiikirize mu paalamenti ya Uganda okutuuka mu mwaka gwa 2018, oluvannyuma Wilfred Niwagaba n'amuddira mu bigere<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html</ref>. Yasooka okulondebwa ng'omubuka wa paalamenti mu mwaka gwa 2001. Yali mmemba wa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parlament]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> era nga y'avunaanyizibwa ku kwanjula alipoota [[:en:Committee_on_Justice_and_Human_Rights|z'akakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu]]. [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] 7td1dbns62s6sj26ipceesm7yyaajwv 58014 58002 2026-07-02T07:36:42Z Ssenkungu ivan 3840 Nnyongeddemu ekiba n'ekijuliziddwa 58014 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, Rebecca Kadaaga.<ref name=":0" /> ako Munnakibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]<ref>https://web.archive.org/web/20151023180943/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=qIganga</ref> era nga yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ow'ekisiikirize mu paalamenti ya Uganda okutuuka mu mwaka gwa 2018, oluvannyuma Wilfred Niwagaba n'amuddira mu bigere<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html</ref>. Yasooka okulondebwa ng'omubuka wa paalamenti mu mwaka gwa 2001. Yali mmemba wa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parlament]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> era nga y'avunaanyizibwa ku kwanjula alipoota [[:en:Committee_on_Justice_and_Human_Rights|z'akakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu]]. [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] qxx98u5dkb9uodhqnf6lzryciw1sw5w 58035 58014 2026-07-02T07:45:20Z Ssenkungu ivan 3840 Ntaddemu ekijuliziddwa n'akatindo 58035 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref>Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018, oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba. Yali mmemba wa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parlament]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> era nga y'avunaanyizibwa ku kwanjula alipoota [[:en:Committee_on_Justice_and_Human_Rights|z'akakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu]]. [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] sl088szf0mt3kt60xp2dmic6hqh5j5e 58052 58035 2026-07-02T07:49:28Z Ssenkungu ivan 3840 Ntaddemu ekijuliziddwa 58052 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref>Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Yali mmemba wa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parlament]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> era nga y'avunaanyizibwa ku kwanjula alipoota [[:en:Committee_on_Justice_and_Human_Rights|z'akakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu]]. [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] 6dysiubhfl5iv9f2ewerisbtvgsgb75 58060 58052 2026-07-02T07:53:57Z Ssenkungu ivan 3840 Nkyusizza mu kiba ne nteekamu ebijuliziddwa 58060 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Yawangulwa ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti [[:en:2006_Ugandan_general_election|mu kalulu ka bonna aka 2006]] era nga yali awanguddwa Kirunda Kivejinja kyokka n'awakanya ebyali bivudde mu kalulu ako ng'alumiriza obubbi bw'akalulu obwali busukkiridde. Era Kkooti yakizuula nti mu kiseera ky'okunoonya akalulu ne ku lunaku lw'okulonda lwennyini,okutiisatiisa saako n'okutulugunya abalonzi byakyaka ennyo mu constituency y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] okix3gcg33ydbqqtfni47mu4855vfbd 58156 58060 2026-07-02T09:46:46Z Ssenkungu ivan 3840 Ntereezezza empandiika 58156 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi. Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekintu ekyasambajja obuwanguzi bwa [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivijinja]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county</ref> Era bw'atyo Katuntu n'awangula akalulu akaddibwamu okukubwa.<ref>v</ref> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] 9chpu9jslvfls2xra2i8dc7dwe176zv Baby Gloria 0 8087 57928 48782 2026-07-02T06:42:33Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57928 wikitext text/x-wiki {{Databox generic}} '''Baby Gloria''' (Gloria Mulungi Senyonjo) (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) muyimbi ow'ennyimba z'eddiini mu [[Yuganda|Uganda.]] Yatandika okuyimba nga wa myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Yazaalibwa John Senyonjo ne Betty Nakibuka, naye nga muyimbi w'ennyimba ez'eddiini mu Uganda.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga Baby Gloria ne Betty Nakibuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria mwana waakusatu mu maka era yatandika emisomo ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asaba okuva mu kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] [[y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref> == Emirimo == Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> == Discography == Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref> Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref> * DNA nga ali ne Ruyonga * Save a life nga ali ne Levixone == Obulamu bw'omuntu == Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016. == Laba ne == == Okulondebwa n'okusiimwa == * Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019 * Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref> * Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" /> * Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" /> * London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Enkolagana ey'ebweru == * [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.] * [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] rp0j1pcgpu9f4au09m87ujvetwc78xy Sylvia Muzila 0 8093 57775 57504 2026-07-01T20:56:27Z Lillylove256 10862 57775 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa [[:en:Tswana_people|Motswana]] era mayor omukyala owa [[:en:Francistown|Francistown]], Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019. Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe. Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of [[:en:Social_science|Social science]] degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku y[[:en:University_of_Birmingham|univasite y'e Birmingham]] mu Bungereza. === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Selebi-Phikwe|Selebi Phikwe]] Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA). Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana. Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa [[:en:Gaborone|Gaborone]], nga tanalondebwa e [[:en:Kweneng_District|Kweneng]], mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e [[:en:Francistown|Francistown]] mu 2008.<ref name=":02">{{Cite web |last=Motsumi|first=Gosego|date=16 December 2020|title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts|url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/|access-date=10 March 2022|website=The Botswana Gazette}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 September 2003|title=Botswana erects 300-mile electrified fence|url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe|access-date=2022-03-11|website=the Guardian|language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news |last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party (BDP)]], Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa [[:en:Francistown|Francistown]] oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa [[Francistown,]] gwe yagattululwa mu 2009<ref>https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news</ref><ref>https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya [[Botswana ekya Presidential Order of Meritorious Service|Botswana Presidential Order of Meritorious Service]] mu 2005.<ref>https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> 2c4tj1z933yx1ttwgcefljec969y0mm 57782 57775 2026-07-01T21:10:51Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 57782 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa [[:en:Tswana_people|Motswana]] era mayor omukyala owa [[:en:Francistown|Francistown]], Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Dube|first=Chakalisa|date=4 June 2021|title=Gov't building goes to waste|url=https://www.mmegi.bw/news/govt-building-goes-to-waste/news|access-date=2022-06-13|website=Mmegi Online|language=en}}</ref> Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe.<ref name=":0">{{Cite web |last=Motsumi |first=Gosego |date=16 December 2020 |title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts |url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/ |access-date=10 March 2022 |website=The Botswana Gazette}}</ref> Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of [[:en:Social_science|Social science]] degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku y[[:en:University_of_Birmingham|univasite y'e Birmingham]] mu Bungereza.<ref name=":1">{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=5 December 2014 |title=I have fulfilled my dream – Muzila |url=https://www.mmegi.bw/features/i-have-fulfilled-my-dream-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref name=":0" /> === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Botswana Police Service celebrates 135 years – YourBotswana |url=https://yourbotswana.com/2019/08/04/botswana-police-service-celebrates-135-years/ |access-date=2022-03-11 |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Selebi-Phikwe|Selebi Phikwe]] Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA).<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana.<ref name=":0" /> Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa [[:en:Gaborone|Gaborone]], nga tanalondebwa e [[:en:Kweneng_District|Kweneng]], mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e [[:en:Francistown|Francistown]] mu 2008.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=10 September 2003 |title=Botswana erects 300-mile electrified fence |url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe |access-date=2022-03-11 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news|last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party (BDP)]], Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa [[:en:Francistown|Francistown]] oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Era ye nannyini wa Thabitha Secondary School mu Francistown.<ref>{{Cite web |date=27 February 2012 |title=Former Francistown DC gives scholarship to 30 orphans {{!}} Sunday Standard |url=https://www.sundaystandard.info/former-francistown-dc-gives-scholarship-to-30-orphans/ |access-date=2022-03-10 |website=Sunday Standard |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Pinielo<br>Correspondent |first=Isaac |date=9 April 2010 |title=Restoring Lost Hope For Failed Students |url=https://www.mmegi.bw/features/restoring-lost-hope-for-failed-students/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa [[Francistown,]] gwe yagattululwa mu 2009.<ref>{{Cite web |last=Mosikare<Br>Correspondent |first=Oarabile |date=15 June 2009 |title=Muzila Divorce Hearing In November |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=MOSIKARE<br>Correspondent |first=OARABILE |date=6 August 2009 |title=Muzilas sign divorce settlement |url=https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya [[Botswana ekya Presidential Order of Meritorious Service|Botswana Presidential Order of Meritorious Service]] mu 2005.<ref>{{Cite web |title=No. 1116: Botswana's Weekly Report |url=https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html |access-date=2022-03-10 |website=www.laits.utexas.edu}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> s0fprmlgxmknkzwauvqmyaew7k7n0jg 57788 57782 2026-07-01T21:24:18Z Lillylove256 10862 57788 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa Motswana era mayor omukyala owa Francistown, Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Dube|first=Chakalisa|date=4 June 2021|title=Gov't building goes to waste|url=https://www.mmegi.bw/news/govt-building-goes-to-waste/news|access-date=2022-06-13|website=Mmegi Online|language=en}}</ref> Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe.<ref name=":0">{{Cite web |last=Motsumi |first=Gosego |date=16 December 2020 |title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts |url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/ |access-date=10 March 2022 |website=The Botswana Gazette}}</ref> Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of Social science degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku yunivasite y'e Birmingham mu Bungereza.<ref name=":1">{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=5 December 2014 |title=I have fulfilled my dream – Muzila |url=https://www.mmegi.bw/features/i-have-fulfilled-my-dream-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref name=":0" /> === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Botswana Police Service celebrates 135 years – YourBotswana |url=https://yourbotswana.com/2019/08/04/botswana-police-service-celebrates-135-years/ |access-date=2022-03-11 |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Selebi Phikwe Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA).<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana.<ref name=":0" /> Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa Gaborone, nga tanalondebwa e Kweneng, mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e Francistown mu 2008.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=10 September 2003 |title=Botswana erects 300-mile electrified fence |url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe |access-date=2022-03-11 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news|last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya Botswana Democratic Party (BDP), Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa Francistown oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Era ye nannyini wa Thabitha Secondary School mu Francistown.<ref>{{Cite web |date=27 February 2012 |title=Former Francistown DC gives scholarship to 30 orphans {{!}} Sunday Standard |url=https://www.sundaystandard.info/former-francistown-dc-gives-scholarship-to-30-orphans/ |access-date=2022-03-10 |website=Sunday Standard |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Pinielo<br>Correspondent |first=Isaac |date=9 April 2010 |title=Restoring Lost Hope For Failed Students |url=https://www.mmegi.bw/features/restoring-lost-hope-for-failed-students/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa Francistown, gwe yagattululwa mu 2009.<ref>{{Cite web |last=Mosikare<Br>Correspondent |first=Oarabile |date=15 June 2009 |title=Muzila Divorce Hearing In November |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=MOSIKARE<br>Correspondent |first=OARABILE |date=6 August 2009 |title=Muzilas sign divorce settlement |url=https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya Botswana Presidential Order of Meritorious Service mu 2005.<ref>{{Cite web |title=No. 1116: Botswana's Weekly Report |url=https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html |access-date=2022-03-10 |website=www.laits.utexas.edu}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> ap36xijo90nqt67oeellxoekr0vhmth 58097 57788 2026-07-02T08:22:56Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 58097 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa Motswana era mayor omukyala owa Francistown, Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Dube|first=Chakalisa|date=4 June 2021|title=Gov't building goes to waste|url=https://www.mmegi.bw/news/govt-building-goes-to-waste/news|access-date=2022-06-13|website=Mmegi Online|language=en}}</ref> Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe.<ref name=":0">{{Cite web |last=Motsumi |first=Gosego |date=16 December 2020 |title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts |url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/ |access-date=10 March 2022 |website=The Botswana Gazette}}</ref> Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of Social science degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku yunivasite y'e Birmingham mu Bungereza.<ref name=":1">{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=5 December 2014 |title=I have fulfilled my dream – Muzila |url=https://www.mmegi.bw/features/i-have-fulfilled-my-dream-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref name=":0" /> === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Botswana Police Service celebrates 135 years – YourBotswana |url=https://yourbotswana.com/2019/08/04/botswana-police-service-celebrates-135-years/ |access-date=2022-03-11 |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Selebi Phikwe Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA).<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana.<ref name=":0" /> Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa Gaborone, nga tanalondebwa e Kweneng, mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e Francistown mu 2008.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=10 September 2003 |title=Botswana erects 300-mile electrified fence |url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe |access-date=2022-03-11 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news|last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya Botswana Democratic Party (BDP), Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa Francistown oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Era ye nannyini wa Thabitha Secondary School mu Francistown.<ref>{{Cite web |date=27 February 2012 |title=Former Francistown DC gives scholarship to 30 orphans {{!}} Sunday Standard |url=https://www.sundaystandard.info/former-francistown-dc-gives-scholarship-to-30-orphans/ |access-date=2022-03-10 |website=Sunday Standard |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Pinielo<br>Correspondent |first=Isaac |date=9 April 2010 |title=Restoring Lost Hope For Failed Students |url=https://www.mmegi.bw/features/restoring-lost-hope-for-failed-students/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa Francistown, gwe yagattululwa mu 2009.<ref>{{Cite web |last=Mosikare<Br>Correspondent |first=Oarabile |date=15 June 2009 |title=Muzila Divorce Hearing In November |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=MOSIKARE<br>Correspondent |first=OARABILE |date=6 August 2009 |title=Muzilas sign divorce settlement |url=https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya Botswana Presidential Order of Meritorious Service mu 2005.<ref>{{Cite web |title=No. 1116: Botswana's Weekly Report |url=https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html |access-date=2022-03-10 |website=www.laits.utexas.edu}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> <references /> [[Category:Abantu abasibuka mu kibuga Francistown]] [[Category:Ba meeya abakyala]] [[Category:Ba meeya b'ebifo mu Botswana]] sar03nllcri6uvu7gumhqvsvl9oiimu 58107 58097 2026-07-02T08:28:43Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 58107 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa Motswana era mayor omukyala owa Francistown, Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Dube|first=Chakalisa|date=4 June 2021|title=Gov't building goes to waste|url=https://www.mmegi.bw/news/govt-building-goes-to-waste/news|access-date=2022-06-13|website=Mmegi Online|language=en}}</ref> Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe.<ref name=":0">{{Cite web |last=Motsumi |first=Gosego |date=16 December 2020 |title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts |url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/ |access-date=10 March 2022 |website=The Botswana Gazette}}</ref> Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of Social science degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku yunivasite y'e Birmingham mu Bungereza.<ref name=":1">{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=5 December 2014 |title=I have fulfilled my dream – Muzila |url=https://www.mmegi.bw/features/i-have-fulfilled-my-dream-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref name=":0" /> === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Botswana Police Service celebrates 135 years – YourBotswana |url=https://yourbotswana.com/2019/08/04/botswana-police-service-celebrates-135-years/ |access-date=2022-03-11 |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Selebi Phikwe Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA).<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana.<ref name=":0" /> Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa Gaborone, nga tanalondebwa e Kweneng, mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e Francistown mu 2008.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=10 September 2003 |title=Botswana erects 300-mile electrified fence |url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe |access-date=2022-03-11 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news|last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya Botswana Democratic Party (BDP), Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa Francistown oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Era ye nannyini wa Thabitha Secondary School mu Francistown.<ref>{{Cite web |date=27 February 2012 |title=Former Francistown DC gives scholarship to 30 orphans {{!}} Sunday Standard |url=https://www.sundaystandard.info/former-francistown-dc-gives-scholarship-to-30-orphans/ |access-date=2022-03-10 |website=Sunday Standard |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Pinielo<br>Correspondent |first=Isaac |date=9 April 2010 |title=Restoring Lost Hope For Failed Students |url=https://www.mmegi.bw/features/restoring-lost-hope-for-failed-students/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa Francistown, gwe yagattululwa mu 2009.<ref>{{Cite web |last=Mosikare<Br>Correspondent |first=Oarabile |date=15 June 2009 |title=Muzila Divorce Hearing In November |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=MOSIKARE<br>Correspondent |first=OARABILE |date=6 August 2009 |title=Muzilas sign divorce settlement |url=https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya Botswana Presidential Order of Meritorious Service mu 2005.<ref>{{Cite web |title=No. 1116: Botswana's Weekly Report |url=https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html |access-date=2022-03-10 |website=www.laits.utexas.edu}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> <references /> [[Category:Abantu abasibuka mu kibuga Francistown]] [[Category:Ba meeya abakyala]] [[Category:Bano be ba meeya be'bibuga mu Botswana]] 3xtan2dq3uaiz2jmhqxsue5q3b42jgy 58112 58107 2026-07-02T08:30:59Z Lillylove256 10862 58112 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Muzila''' (oluusi ayitibwa '''Sylvia Tabitha Muzila''' née Nlea) munnabyabufuzi wa Motswana era mayor omukyala owa Francistown, Botswana eyasooka. Munnakibiina kya Botswana Democratic Party (BDP), eyalondebwa ku kifo kino mu 2014 n'awereza okutuuka mu 2019.<ref>{{Cite web |last=Dube|first=Chakalisa|date=4 June 2021|title=Gov't building goes to waste|url=https://www.mmegi.bw/news/govt-building-goes-to-waste/news|access-date=2022-06-13|website=Mmegi Online|language=en}}</ref> Muzila y'omu kubakyala abasooka okuwandisiibwa mu Botswana Police Force. '''Obuvo bwe n'okusoma kwe''' Muzila yazalibwa Sylvia Tabitha Nlea mu Dombodema ekya Zimbabwe.<ref name=":0">{{Cite web |last=Motsumi |first=Gosego |date=16 December 2020 |title=The Untold Story Of Sylvia Muzila, The Fearless Woman Of Many Firsts |url=https://www.thegazette.news/features/the-untold-story-of-sylvia-muzila-the-fearless-woman-of-many-firsts/ |access-date=10 March 2022 |website=The Botswana Gazette}}</ref> Alina diguli mu kukulakulanya ebibuga kwosa ne "Master's of Social science degree in Development Administration" gyeyafuna mu 1989 okuva ku yunivasite y'e Birmingham mu Bungereza.<ref name=":1">{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=5 December 2014 |title=I have fulfilled my dream – Muzila |url=https://www.mmegi.bw/features/i-have-fulfilled-my-dream-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref name=":0" /> === Emirimu gye === Muzila y'omu ku bakyala omunaana abasooka okwegatta ku Botswana Police Service e Francistown mu 1971 gye yalekulira mu 1978.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Botswana Police Service celebrates 135 years – YourBotswana |url=https://yourbotswana.com/2019/08/04/botswana-police-service-celebrates-135-years/ |access-date=2022-03-11 |language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Selebi Phikwe Town Council nga Community Clerk era nakyusiibwa nadizibwa ku Self Help Housing Agency (SHHA).<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'emisomo gye egya masters, yaweereza nga Housing Officer mu Ministitule y'ebyettaka n'amyumba eya Botswana.<ref name=":0" /> Wakati wa 1996 ne 2008, Muzila yali District Commissioner, okusokera ddala owa Gaborone, nga tanalondebwa e Kweneng, mu Bukiikakkono bw’Obuvanjuba n'e Francistown mu 2008.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=10 September 2003 |title=Botswana erects 300-mile electrified fence |url=http://www.theguardian.com/world/2003/sep/10/southafrica.zimbabwe |access-date=2022-03-11 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Muzila yeegatta mu byobufuzi mu 2008.<ref>{{Cite news|last=Mooketsi|first=Lekopanye|date=2008|title=Ex-DC Muzila Joins the Fray – At Last|pages=2|work=Mmegi Online|url=https://allafrica.com/stories/200807140827.html|access-date=10 March 2022}}</ref> In Gwekkuminoogumu 2014, ku tikiti ya Botswana Democratic Party (BDP), Muzila was yalondebwa nga tavuganyizibbwa ku kisanja eky'emyaka ebiri n'ekitundu egyasooka nga Mayor omukyala owa Francistown oluvannyuma lwa ba Councillor ab'ebibiina ebirala okuva mu kuvuganya ku kifo kyekimu.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 December 2014 |title=BDP councillors give way for Muzila |url=https://www.mmegi.bw/news/bdp-councillors-give-way-for-muzila/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Yadamu nalondebwa era nga tavuganyibbwa ku kifo kyekimu mu 2017.<ref>{{Cite web |last=Dube |first=Chakalisa |date=3 May 2017 |title=Muzila is Francistown's mayor again |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-is-francistowns-mayor-again/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> Era ye nannyini wa Thabitha Secondary School mu Francistown.<ref>{{Cite web |date=27 February 2012 |title=Former Francistown DC gives scholarship to 30 orphans {{!}} Sunday Standard |url=https://www.sundaystandard.info/former-francistown-dc-gives-scholarship-to-30-orphans/ |access-date=2022-03-10 |website=Sunday Standard |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Pinielo<br>Correspondent |first=Isaac |date=9 April 2010 |title=Restoring Lost Hope For Failed Students |url=https://www.mmegi.bw/features/restoring-lost-hope-for-failed-students/news |access-date=2022-03-11 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Muzila yafumbirwa Robert Muzila, kansala wa Francistown, gwe yagattululwa mu 2009.<ref>{{Cite web |last=Mosikare<Br>Correspondent |first=Oarabile |date=15 June 2009 |title=Muzila Divorce Hearing In November |url=https://www.mmegi.bw/news/muzila-divorce-hearing-in-november/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=MOSIKARE<br>Correspondent |first=OARABILE |date=6 August 2009 |title=Muzilas sign divorce settlement |url=https://www.mmegi.bw/news/muzilas-sign-divorce-settlement/news |access-date=2022-03-10 |website=Mmegi Online |language=en}}</ref> == Awaadi == Muzila yaweebwa ekiragiro kya Botswana Presidential Order of Meritorious Service mu 2005.<ref>{{Cite web |title=No. 1116: Botswana's Weekly Report |url=https://www.laits.utexas.edu/africa/ads/1116.html |access-date=2022-03-10 |website=www.laits.utexas.edu}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Francistown|Francistown]] * [[:en:Botswana_Democratic_Party|Botswana Democratic Party]] == Ebijjuliziddwa == <references group="[1][2] " /> <references /> [[Category:Abantu abasibuka mu kibuga Francistown]] [[Category:Ba meeya abakyala]] [[Category:Ba meeya b'ebibuga mu Botswana]] tkw2fdmx13z1qiqv8byzbf21i2uc6zh Angella Katatumba 0 8107 57924 53728 2026-07-02T06:42:10Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57924 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' [yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989] munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, mugabi wa buyambi, akiikirira ensi ye mu nsi endala era musuubuzi. == Obulamu bw'ekito, obuyigirize n'ebyafaayo. == Angella yali mu Nairobi, Kenya. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ne bannyina musanvu; Rosemary, Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Yasomera pulayimale mu Uganda ku Katatumba Academy oluvannyuma n'agenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipuloma mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu Byobubazi n'amateeka. Era ku Oxford Brookes University, England, gye yafunira diguli eyookubiri mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola nga yakulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, nga omumyuka we, yafuuka omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole kyobwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] snoji4fzrn2wcv2eyet856lqbyzvh8g Eddy Yawe 0 8126 57965 48743 2026-07-02T07:12:27Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (3), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57965 wikitext text/x-wiki '''Eddy Yawe''' (yazaalibwa nga 11 Ogwokutaano 1980) [[Uganda|Munnayuganda]], [[Artist|Muyimbi]] (muyimbi ow'amaloboozi), akwasaganya ebyuma by'amaloboozi, mukozi w'annyimba, muwandiisi w'anyimba, munnabyabufuzi, era mukozi w'abizinensi ez'enjawulo.<ref>http://www.howwebiz.ug/EddyYawe/biography</ref> Eddy yemutandiisi wa Dream studios, situdiyo efulumya enyimba era nga esangibwa mu kitundu ky'e [[Kamwookya|Kamwokya]] [[Kampala]] era nga yatandikibwawo mu mwaka gwa 2003.<ref name=":0">https://flashugnews.com/eddy-yawe-biography-wife-songs-politics-education/</ref> == Obuto n'emisomo gye == Eddy muganda wa eyali y'esimbyewo ku bw'aPulezidenti era omuyimbi Kyagulanyi Sentamu Robert amanyikiddwa nga [[Bobi Wine]]. Eddy yazaalibwa era n'akulira mu kitundu ky'e Kinoni mu [[Gomba District|Disitulikiti y'e Gomba]] eri omugenzi Ssentamu Gerald era nga mwana wakuna mu baana 34. Eddy yatandiikira emisomo gye mu Kinoni Primary School ku misomo gye egya Pulayimale era oluvanyuma neyegatta ku St. Henry's College Kitovu ku misomo gye egya Ssekendule. Oluvanyuma yagenda mu [[Netherlands]] gyeyasomera Yunivasite oluvanyuma naafuna Diguli ye eyasooka mu ladiyo ne terefayina.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220328171517/https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |url-status=dead }}</ref> Eddy era yasoma okukwasaganya amaloboozi okuva mu Yunivasite y'e Morgan ne Baltimore mu [[Nashville, Tennessee|Nashville Tennessee]] USA ng'afunye sikaala era oluvanyuma n'akolera mu kitundu ky'e [[Hollywood, Los Angeles|Hollywood]].<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928200236/https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Eddy yatandiika okuyimba bw'eyegatta ku kwaya y'ekkanisa y'e Kikoni mu 1997&nbsp;ng'amaliriza Ssekendule. Eddy, Nassolo Phiobe ne Betty Mpologoma baakola ekibiina ekyayitibwa 2000 ky'ebayitamu okutuuka ku bayimbi ab'enjawulo. Eddy yafulumya alubaamu ye eyasooka eyayitibwa Pamela ng'akyali mu Netherlands ku misomo gye era oluvanyuma yagenda mu USA. Ng'ali mu USA, yatandiika situdiyo ye eyatuumibwa Dream Studio eyaleetebwa mu Uganda oluvanyuma lw'okudda kwe mu Uganda. == Emirimu gy'obufuzi == Mu kulonda okwabonna mu 2006, Eddy yatandiika emirimu gye egy'ebyobufuzi era nga awagira ekibiina kya [[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]], ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda era yakuyegera [[Erias Lukwago]] eyali y'esimbyewo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kampala Central Division|Kampala central Division]] era Meeya w'ekibuga ekikulu [[Kampala]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927222706/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |url-status=dead }}</ref> Eddy era yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kampala Central Division|Kampala central Division]] ku kaadi y'ekibiina kya [[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]] (DP) naye n'awangulwa [[Muhammad Nsereko]] eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okw'abonna mu mwaka gwa 2011. Mu 2016, Eddy yakyusa ebirubirirwa bye mu by'obufuzi n'eyesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kira, Yuganda|Kira municipality]] era n'awangulwa Semuju Nganda eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change|Forum for Democratic change]] card. == Enyimba ze == Ezimu ku nyimba ze:<ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |title=Archive copy |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422163503/https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |url-status=dead }}</ref> == Ebitakwatagana ku ye == Eddy yagambibwa okwefunira omuyimbi eyali atandiika mu kaseera webafulumiza oluyimba oluyitibwa Tukiggale olw'agambibwa nti bombi bakola ky'enkanyi naye ate Eddy Yawe n'agamba nti oluyimba lwonna lwali lulwe.<ref>https://gandalebs.com/top-of-the/eddy-yawe-used-me-carol-nantongo</ref> == Era laba == [[Bobi Wine]] [[Erias Lukwago]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] ou4acs80jngnbm8l5r770yu84mn3gmy Aamito Lagum 0 8129 57810 57346 2026-07-01T22:01:46Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57810 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala omuzannyi wa firimu era nnalulungi, Munnayuganda . Amannyikidwa olwekubera omuwanguzi yekka mu mpaka za bannalulungi ez'okuntikko ezaddako mu Afirika (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa omukyala nakyeyombekedde, Sidonia Ayaa, mu Kibuga Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] is8ux7oi55kridv68e8ceojkakx647o Veronica Lugya (Vinka) 0 8183 58067 48784 2026-07-02T07:55:53Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nakiyingi Veronica Lugya''' era amanyiddwa nga Vinka (yazaalibwa nga 27 Ogwomukaaga 1994) [[Uganda|Munnayuganda]] munnabitone, omuzinyi, omuyimbi, era omuwandiisi w'ennyimba. Ali wansi w'ebibiina okuli ekya [[Swangz Avenue]] ne Sony Music entertainment.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1501104</ref><ref name="observer.ug">https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref><ref name="swangzavenue.com">https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202109/four-one-one/vinka-returns-after-a-one-year-break.html</ref> == Obuvo n'okusoma == Vinka wazaalibwa mu 1994 eri omwami n'omukyala Lugya nga yakula ne kitaawe e Kazo, bwe yatuuka mu pulayimale ey'okutaano, yagenda okubeera ne maama we e [[Bweyogerere]]<ref name="observer.ug"/>. Yagenda ku ssomero lya Hormisdalen primary school e [[Kamwookya|Kamwokya]] ku kusoma kwe okw'obwannannyini. Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Lubaga girl's school okusoma O' ne A'.<ref name="observer.ug"/> Oluvannyuma yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'afuna diguli mu [[Tourism|byobulambuzi]] [[Hospitality|n'ennyaniriza]] mu 2017.<ref>https://www.howwebiz.ug/Vinka/biography</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110104/https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Vinka yatandika [[Dance|ng'omuzinyi]] nnakinku era n'akole ne [[Jackie Chandiru]], Sera, [[Maurice Kirya]], Cindy Sanyu n'abalala. Oluvannyuma yafuna omulimu gw'okutembeeta abayimbi ku [[Swangz Avenue]], gye yakolera nga maneja wa [[Irene Ntale]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ku Swangz Avenue, Vinka yayambangako abayimbi okulikoodinga amaloboozi kko n'okukola obulangu mu 2015, mukama we yamutuukirira n'amusaba oba asobola okugezaako okuyimba. Yakigezaako era n'atandika okuyimba. Mu 2016, yava ku bwa [[Artist management|maneja]] era essira n'alizza ku [[Music|kuyimba]].<ref name="observer.ug"/><ref name="swangzavenue.com"/> Oluyimba lwe olwasooka ng'ali yekka lwali "level" n'azzaazo "stylo" ne Irene Ntale, Ng'omwaka gwa 2017 guggwako, Vinka yafulumya oluyimba lwe "Malaika" olwamwoleka eri abantu ng'omuyimbi nnakinku.<ref name="galaxyfm.co.ug">https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-smile-more-than-i-should-vinka-1767842</ref> Okuva kw'olwo, agenze mu maaso n'okufulumya ennyimba endala nga "chips na Ketchup", overdose ng'ali ne Voltage music, love panic, by the way, omukwano guno, sure, Oluyimba Lwomwaka, bebe ng'ali Inna n'abalala. Mu 2019, Vinka yateeka omukone ku ndagaano ne Sony Music entertainment okutambuza ennyimba ze.<ref name="swangzavenue.com"/><ref name="galaxyfm.co.ug"/> Era mu 2019, yakola oluyimba ne "[[Bebe (Inna and Vinka song)|Bebe]]" ng'ali n'omuyimbi Omulomaaniya Inna nga lwafulumizibwa ku mutimbagano ne [[Global Records|Global records]].[https://celebmix.com/inna-vinka-single-music-video-bebe/] == Obuvuyo == Vinka yasamba omuwagizi eyali agezaako okumukwata ku bitundu bye ebyekyama bwe yali ayimba e South Sudan.<ref>https://mbu.ug/2021/05/15/vinka-kicks-fan-who-tried-to-touch-her-genitalia-while-performing-in-south-sudan-video/</ref><ref>https://mbu.ug/2021/05/19/molestation-just-doesnt-work-with-me-vinka-speaks-out-on-juba-incident/</ref> == Amaka == Vinka yazaala omwana omuwala nga 10 Gatonnya 2021 mu mwagalwa we Witta Nelson, munnabyanfuna era munnabyabufuzi okuva mu disitulikiti y'e Isingiro.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110102/https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://bigeye.ug/vinka-shows-off-her-fiancee-and-baby-for-the-first-time/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 7pb318m8nj3lbgohtawwa5ba2zbnl89 Bethlehem Tilahun Alemu 0 8187 57843 54061 2026-07-02T00:13:57Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57843 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  [[Category:Articles with hCards]] '''Bethlehem Tilahun Alemu''' (yazaalibwa 1980) [[:en:Businesswoman|mukyala musuubuzi]] okuva mu ggwanga lya [[:en:Ethiopians|Ethiopia]] , ye nannyini wa soleRebels, kkampuni [[:en:Footwear|y'engatto]] ekulira ku musinde ogwa waggulu mu Afrika . Bethlehem afunye [[:en:Bethlehem_Tilahun_Alemu#Honors_and_accolades|engule]] [[:en:Bethlehem_Tilahun_Alemu#Honors_and_accolades|n'ebirabo]] olw'obusobozi bwe okukulakulanya kkampuni wamu n'okukyusa ebyogerwa ku [[:en:Africa|Afrika]] okuba enjavu okudda ku mwoyo gw'bantu abaagala okutandiika bizinensi , abantu abalina obusobozi obw'enjawulo n'okwesobola mu by'ensimbi .<ref>{{Cite web |url=http://www.solerebels.com/pages/bethlehem-tilahun-alemu |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2014-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140717132531/http://www.solerebels.com/pages/bethlehem-tilahun-alemu |url-status=dead }}</ref> Bethlehem yatongoza "The Republic of Leather", nga ekola emisono gy'amaliba [https://web.archive.org/web/20140717132531/http://www.solerebels.com/pages/bethlehem-tilahun-alemu emigundiivu] ,<ref>Alemu, Bethlehem Tilahun (April 9, 2014). "Exclusive: Introducing Republic of Leather". ''www.solerebels.com''. Retrieved 24 June 2014.</ref> ne "ennimiro ya kkaawa" yassaawo amaduuka okutumbula emmwanyi mu Ethopia ..<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20140901145256/http://www.thenextwomen.com/2013/02/21/bethlehem-tilahun-alemu-forbes-worlds-100-most-powerful-woman</ref> == OBUTO BWE == Bethlehem yazaalibwa Zenebework mu [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]]. Bazadde be baakolanga mu ddwaliro lya kyalo . Alemu yasomera mu masomero ga gavumenti ku mutendera gwa pulayimale ne siniya oluvannyuma nasoma eby'okubalirira ebitabo mu [[:en:Unity_University|Unity University]],era naatikkirwa mu 2004.<ref>https://web.archive.org/web/20140924115935/http://www.ethiopianwomenunleashed.org/profile_detail.php?PId=54</ref> Bethlehem ye munnabizinensi omukyala okuva mu Afrika eyasooka okusisinkana [[:en:Clinton_Global_Initiative|Clinton Global Initiative]] era yawangula okubeera omukyala Omufirika omusuubuzi asinze mu African Business Awards mu 2011.[https://en.wikipedia.org/wiki/Singapore]<ref name="Bethlehem Tilahun Alemu">https://www.weforum.org/people/bethlehem-tilahun-alemu/</ref> == BIZINENSI Z'AKOZEEKO == Mu ntandiikwa ya 2005, Bethlehem yatandiika soleRebels okuwa abantu b'omukitundu kye emirimu egivaamu ensimbi wamu n'ebintu ebibalinanye . Okulaba nga abakugu mu mu by'emikono mu kitundu kya Zenebework abasinga tebaalinirako ddala mirimu ,yayagala ayolese obukugu bwabwe nga awa ab'omu kitundu kye emirimu. Sole z'engato ze yazikolanga mu mipiira gya mmotoka emikadde .Leero , engatoze zirina sitoowa okwetoolola ensi okugeza mu mawanga nga [[Ethiopia]], [[:en:Singapore|Singapore]], [[:en:Switzerland|Switzerland]] and [[:en:Taiwan|Taiwan]].<ref>https://www.howwemadeitinafrica.com/journey-far-bethlehem-tilahun-alemu-founder-solerebels/60760/</ref> Bethlehem yeenyumiriza mu busobozibwe okuba nga yasobola okukola erinnya mu nsi yonna erya soleRebels ne Garden of Coffee. == EBYAFAAYO == Kkampuni yatandiika nga ekkolero etonotono ku ttaka eryali erya jjaja wa Bethlehem mu Zenebework. SoleRebels etutumuse , n'abakozi abawera 300 mu Ethiopia,<ref>https://www.howwemadeitinafrica.com/journey-far-bethlehem-tilahun-alemu-founder-solerebels/60760/</ref> nga egabira ensi 30 ,era eguza market kingmakers Whole Foods, Urban Outfitters ne Amazon. Sitoowa z'obwanannyini ezitunda engatoze zaali ziteekebwateekebwa okuggulibwawo mu Austria, Switzerland, Taiwan, ne [[:en:United_Kingdom|UK]].<ref name="thenextwomen.com">https://web.archive.org/web/20140901145256/http://www.thenextwomen.com/2013/02/21/bethlehem-tilahun-alemu-forbes-worlds-100-most-powerful-woman</ref> Bethlehem yayagalanga nnyo okutondawo emirimu egikulakulanya talanta n'obukugu bw'abantu mu by'emikono n'obugagga obw'ensibo mu Ethiopia. Okulonda engato nga ekyamaguzi kya kkampuni kyajja luvannyuma . Bethlehem yeegombanga seleate oba barabasso, soole y'engatto ennansi ekolebwa mu mupiira omukadde ekoleddwa mu Ethopia era engato n'ezifuuka omulamwa kkampuni kweyasalawo okutambulira . .<ref name="thenextwomen.com" /> Mu 2016 kkampuni yatunda emigogo gy'engato 125,000 n'emirimu 1,200 jobs.<ref name=":0"/> Mu 2014, Bethlehem yalangirira bizinensi empya , The Republic of Leather, ng'ayita ku mukutu gwa soleRebels . Bethlehem yazuula eby'amaguzi eby'ebbeeyi ebikoleddwa mu ddiba ebyali ku mutendera gwe gumu ne SoleRebels n'engato . The Republic of Leather etambulira ku musono omuguzi gwayagala nga ebitundu 5 % ku ssente ze basasula bigenda mu buyambi . Mu 2017, "Garden of Coffee" yagattibwa ku zimu ku kampunize . Yatandiikika n'amaduuka mu Addis Ababa. == Philosophy == Bethlehem yagenderera okusoomoza ebyogerwa ku [[:en:Africa|Afrika]] naddala , Ethiopia, "ng'awakanya ebigereesebwa nti Afrika n'Abafrika tebamanyi kutondawo kkubo libatuusa ku ku nkulakulana ."<ref name="TNW">Pitts, Beth; Alemu, Bethlehem Tilahun (February 21, 2013). "Bethlehem Tilahun Alemu, a Forbes 'World's 100 Most Powerful' Woman". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 1 September 2014. Retrieved 26 June 2014.</ref> Bethlehem akkiriza nti bannansi ba Ethiopia balina okugoberera endowooza zaabwe "abantu n'abayivu balina ebirubiirirwa mu kusoosowaza Ethiopia nga " eyeetaaga obuyambi" naddala okwagala "okuyamba" kye basobola okukola , nga Bethlehem bweyannyonnyola bwe yali abuuzibwa ebibuuzo ne ''The Next Woman''. Obuwanguzi bwa kkampuni mu nsi yonna nga soleRebels kiyamba okumalawo ebigereesebwa ekintu ekisobozesa [https://web.archive.org/web/20140901145256/http://www.thenextwomen.com/2013/02/21/bethlehem-tilahun-alemu-forbes-worlds-100-most-powerful-woman bannansi ba Ethiopia] okutereeza ekifaananyi kyeggwanga okwetoolola ensi .<ref name="TNW" /> == ENGULE N'EBIRABO BYAFUNYE == * Mu 2011 Bethlehem yalondebwa World Economic Forum nga omuwala omuto akulembedde mu nsi .<ref>Zopf, Yann. "World Economic Forum Announces Young Global Leaders 2011 (Africa)"</ref><ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Bethlehem yawandiikibwako mu katabo ka Forbes omu ku bakyala abato 20 abasinga amanyi mu Afrika mu 2011 * Mu 2012 Alemu yawandiikibwa ''Forbes'' 'Abantu 100 abasinga amaanyi ' n'awandiikibwako nga " Omukyala ow'okulabwa ."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2012 Bethlehem yawandiikibwako mu ''Business Insider'' ng'omu ku "Bakyala bannabizinensi 5 abasinga mu Afrika."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> ** Mu 2012 Bethlehem yalongebwa Mayor Bloomberg mu NYC Venture Fellow by .<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2012 Bethlehem yalondebwa ''Arise'' Magazine's " Abakyala 100 ab'enkyukakyuka ," abatereeza Afrika.<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2013 Bethlehem yawandiikibwako nga #62 mu ''Fast Company'''s "Abantu 100 abasinga obuyiiya mu bizinensi 2013."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2013 Bethlehem yali abudabuda emitima mu mwaka ogwo mu One Young World Summit.<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2013 Bethlehem yawandiikibwako mu ''Madame Figaro'''s "Abakyala 15 abafrika abasinga amaanyi."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2013 Bethlehem yalondebwa okwegatta ku kakiiko aka Green Industry Platform, akategekeddwa United Nations Industrial Development Organization ne UN Environment Program.<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2013 Bethlehem yalondebwa abasomi ba ''The Guardian'' nga "Omukyala omufrika asinze okufuna mu bizinensi ye."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> * Mu 2014 Bethlehem yawandiikibwako ku CNN ng'omu ku bakyala bannabizinensi 12 abakyusizza engeri y'okukolamu bizinensi ."<ref>"Bethlehem Tilahun Alemu". ''www.thenextwoman.com''. The Next Woman. Archived from the original on 2 September 2014. Retrieved 25 June 2014.</ref> == EBIJULIZIDDWAMU == {{Reflist|30em}} h92zv4ljvlt1jzzo1zl97qzera6rxdx Azawi 0 8195 57925 53883 2026-07-02T06:42:15Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57925 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Priscilla Zawedde''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1996) amanyiddwa ennyo nga Azawi nga ly'erinnya ly'akozesa ku siteegi ng'ayimba. Azawi Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba era omuzinyi ng'ayimbira mu kampuni ya Swangz Avenue eyamuwandiika mu 2019. Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats mu Luganda n'Oluzungu. Ye Munnayuganda omuyimbi omukazi eyasooka okulabikira ku ntimbe okuli New York "Times Square" ne Los Angelos ezirabikirako abantu abatutumufu. == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi. == Omulimu gwe == === Emirimu egyasooka === Emirimu gya Azawi yagitandika mu 2005&nbsp;ng'omuzinyi mu kibiina ekiyitibwa Kika dance Group. Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako. Emyaka ena egyaddirira, yayingira ekibiina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okuzannya n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba, mu kusooka yakikolanga mu ngeri ya kinyumu, bwe yali tanakizuula nti asobola okukolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maamma we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":2" /> Ku myaka gye emito, Azawi yatandika okuwandiika ennyimba era obukugu bwe mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana Omuyimbi Eddy Kenzo eyammuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi nga Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, Vinka, ne Eddy Kenzo. Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we. Bwe yava ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda, wabula bwe yalutwala mu Swangz Avenue omulundi gwe ogusooka, mu August 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi. Okuvaayo n'ategeerekeka obulungi mu bantu, kwaliwo mu January 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba oluyitibwa Quinamino. Mu November 2020, abakulira, Swangz Avenue baamuwandiika era ne bamwanjulira abantu mu butongole nga yakafulumya oluyimba lumu mu January 2020. Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20. == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021) === Ezitafulumidde ku ntambi === # Gimme # Craving you heavy # Bamututte # Thankful ft Benon # Majje ft Fik Fameica, # Slow dancing # Face Me ft A Pass # Fwa Fwa Fwa # Ku Kido, # My Year # Tubatiisa # Party Mood # Nkuchekele ft Eddy Kenzo, # Love you is easy, # African Music # Ache for you. # Quinamino # Repeat it # Lo Fit # Crazy lover # Toast to 75 # Mbinyumirwa # Envision # Craving You Heavy Remix ft. Chike == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021 * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021 * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021 * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":3" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22 * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":6" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":6" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko mu bulamu == Azawi kati akola nga omutumbuzi w'omwenge gwa Guinness, nga kino akikola n'omuyimbi Omunigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica. Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square", n'afuuka omukazi munnayuganda eyasooka okulabikirako era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine. == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 4bdq6tiau11seh5vghk4q66fwg8b258 John Blaq 0 8219 57995 48786 2026-07-02T07:29:44Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (8), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57995 wikitext text/x-wiki [[File:John Blaq Ugandan artist.jpg|thumb|John Blaq]] '''John Kasadha''' (abasinga gwe bamanyi nga '''John Blaq''' (yazaalibwa nga 16 Ogwomusanvu 1996). [[Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi era omusanyusa. Okusinga ayimba ennyimba ez'ekika kya [[Dancehall|'dancehall']] ne [[afrobeat]].<ref>https://open.spotify.com/artist/4IbZQdYTpGIrF4EvUJcAEl</ref><ref>https://pulse.mtn.co.ug/featured-pulser-new-kid-on-the-block-john-blaq</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/who-is-john-blaq-biography-profile-and-life-story-of-kashada-john/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2019-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191215085556/https://bigeye.ug/photos-john-blaq-shines-in-maiden-concert/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/new-kid-on-the-block-john-blaq-seals-multi-million-deal-with-pepsi/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143701/https://chano8.com/new-kid-on-the-block-john-blaq-seals-multi-million-deal-with-pepsi/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyafaayo bye == === Obuto bwe n'okusoma kwe === Kasadha yasomera ku Lwanda Primary School ne ku Hasan Tourabi Primary School gye yatuulira ebigezo bye ebye'kibiina ekyo'musanvu ebya Primary Leaving Examinations.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1500470/ebikwata-ku-muyimbi-john-blaq-aliko-mu-nsiike-yokuyimba |access-date=2022-11-10 |archive-date=2020-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200613211505/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1500470/ebikwata-ku-muyimbi-john-blaq-aliko-mu-nsiike-yokuyimba |url-status=dead }}</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/60148-meet-new-kid-on-the-block-john-blaq</ref> Wakati wa 2010-12, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School, gyeyafunira ebbaluwa ya S.4 eya [[Uganda Certificate of Education|UCE]] n'eya S.6 eya [[UACE]] mu 2016 ne mu 2018.<ref>https://observer.ug/lifestyle/62784-i-am-a-very-good-rapper-too-blaq</ref> === Omulimu gw'obuyimbi === [[File:John Blaq.jpg|left|thumb]] Kasadha yayatiikirira mu 2018 n'oluyimba lwe olwa "Tukwatagane".<ref>https://www.youtube.com/watch?v=TXQ4IDtLU64</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/2019313_fast_rising_star_john_blaq_acquires_a_new_ride |access-date=2022-11-10 |archive-date=2019-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190506010534/https://www.ugandaonline.net/2019313_fast_rising_star_john_blaq_acquires_a_new_ride |url-status=dead }}</ref> Oluyimba lwa "Sweet Love" lwe yasooka okuyimba n'omuyimbi omulala, [[Vinka]], era lwafuluma mu December, 2018.<ref>https://mbu.ug/2019/09/11/john-blaq-and-vinkas-sweet-love-notches-a-million-views/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hot100.ug/index.php/2019/11/30/john-blaq-shuts-down-freedom-city-in-his-first-concert-dubbed-ayabas/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143659/https://www.hot100.ug/index.php/2019/11/30/john-blaq-shuts-down-freedom-city-in-his-first-concert-dubbed-ayabas/ |url-status=dead }}</ref> Ekivvulu kye ekyasooka kyali Freedom City, mu Kampala nga 29 Ogwekkuminoogumu 2019.<ref>https://mbu.ug/2019/11/30/john-blaq-sends-freedom-city-into-rupture-in-ayabas-concert</ref><ref>https://twitter.com/mtnug/status/1030106033530777600</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nextradio.co.ug/2019/08/19/john-blaq-apologizes-for-disappointing-fans/ |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143657/https://nextradio.co.ug/2019/08/19/john-blaq-apologizes-for-disappointing-fans/ |url-status=dead }}</ref> ==== Ennyimba ze ====  {{Div col|colwidth=20em}} * ''Romantic'' 2018 * ''Sweet Love'' ft. Vinka 2018 * ''Tukwatagane'' 2018 * ''Program'' Ft. VIP Jemo & Mosh Mavoko 2018 * ''Kyoyoya'' Ft. Daddy Andre & Prince Omar 2018 * ''Obubadi'' 2018 * ''Makanika'' 2019 * ''Maama Bulamu'' 2019 * ''Do Dat'' 2019 * ''Tewelumya Mutwe'' 2019 * ''Ebyalagirwa'' 2019 * ''Replace me'' Ft. [[Sheebah Karungi]] & Grenade Official 2019 * ''Ebintu byo'' Ft. Ykee Benda 2019 * ''Tewelumya Mutwe'' Ft. [[DJ Shiru]] & Jowylanda 2019 * ''Nekwataako''<ref>{{cite web|url=https://mbu.ug/2020/01/20/john-blaq-shines-in-nekwataako-visuals-video/ |title=John Blaq shines in 'Nekwataako' visuals, VIDEO |date=20 January 2020}}</ref> 2020 * ''Oli Wamanyi'' Ft. Slim Prince<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2020/02/17/john-blaq-shows-off-six-packs-in-oli-wamanyi-video-featuring-nigerias-slim-prince/|title=John Blaq shows off six packs in 'Oli Wamanyi' video featuring Slim Prince|date=17 February 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.ugandanbuzz.com/music/video/john-blaq-releases-oli-wamanyi-video-feat-nigerias-slim-prince.html|title=John Blaq Releases 'Oli Wamanyi' Video Feat Nigeria's Slim Prince|first=Kalema|last=Lawrence|date=February 17, 2020|access-date=November 9, 2022|archive-date=August 12, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200812182937/https://www.ugandanbuzz.com/music/video/john-blaq-releases-oli-wamanyi-video-feat-nigerias-slim-prince.html|url-status=dead}}</ref> 2020 * ''Hullo''<ref>{{Cite web|url=https://newslexpoint.com/john-blaq-releases-song-favorite/|title=John Blaq Releases His New Song Dubbed 'Hullo', Couples' Favorite|date=February 29, 2020|website=Newslex Point}}</ref> 2020 * ''Blessed'' Ft. [[Levixone]] 2020 * ''Mu Lubiri'' 2020<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2020/06/12/john-blaq-proves-lyrical-maturity-in-mu-lubiri-audio/|title = John Blaq proves lyrical maturity in 'Mu Lubiri' &#124; AUDIO|date = 12 June 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.routineblast.com/john-blaq-goes-soft-drops-new-jam-titled-mu-lubiri-listen-and-download-free-audio/|title=John Blaq Goes Soft, Drops New Jam Titled 'Mu Lubiri' - LISTEN AND DOWNLOAD FREE AUDIO|first=Lee|last=Ray|date=June 12, 2020|access-date=November 9, 2022|archive-date=November 9, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221109184204/https://www.routineblast.com/john-blaq-goes-soft-drops-new-jam-titled-mu-lubiri-listen-and-download-free-audio/|url-status=dead}}</ref> {{Div col end}} == Pulojekiti ze yeenyigiddemu == Mu Gwomwenda 2019, Kasadha yateeka omukono ku ndagaano ne kkampuni ya [[Pepsi]] mu kazannyo kaayo aka "Tukonectinge Pepsi".<ref name="auto"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://westnilexpozed.com/980/John-Blaq-Bags-A-Multi-Million-Deal-With-Pepsi |access-date=2022-11-10 |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123144411/http://westnilexpozed.com/980/John-Blaq-Bags-A-Multi-Million-Deal-With-Pepsi |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/05/john-blaq-joins-rajiv-rally-fun-base-ahead-of-jinja-rally/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-10 |archive-date=2022-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221110143700/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/05/john-blaq-joins-rajiv-rally-fun-base-ahead-of-jinja-rally/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, yeetaba mu kampeyini ey'okulwanyisa abaana abato okufuna embuto.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1509212/john-blaq-spearhead-fight-teenage-pregnancy</ref><ref>https://mbu.ug/2019/04/12/singer-john-blaq-confirms-sealing-a-multi-million-deal/</ref> == Awaadi z'awangudde == {| class="wikitable" !Year !Award !Category !Nominee(s) !Result !Ref. |- |2019 |HiPipo Music Awards |Must Watch Talent Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Zzina Awards |Best DanceHall song "Tukwatagane” |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Zzina Awards |Best DanceHall Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" |<ref name="bigeye" /> |- |2019 |Zzina Awards |Break Through Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" |<ref name="howwebiz" /> |- |2019 |Zzina Awards |Best Male artist |John Blaq | {{nom}} ! align="center" |<ref name="howwebiz" /> |- |2019 |Zzina Awards |Artist of the Year |John Blaq | {{nom}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Breakout Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2019 |Buzz Teeniez Awards |Teeniez Male Artist of the Year |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2020 |HiPipo Music Awards |Best Breakthrough Artist |John Blaq | {{won}} ! align="center" | |- |2020 |HiPipo Music Awards |Song of the Year |Do Dat | {{won}} ! align="center" |<ref name="auto1" /> |- |2021 |MTV Africa Music Awards |Best Breakthrough Act |John Blaq |{{pending}} | |} == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] bl02x2tyf5jxdsyh27nnzrvtgeeeuhp Esther and Ezekiel 0 8237 57968 48787 2026-07-02T07:13:44Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → ,, → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57968 wikitext text/x-wiki '''Esther ne Ezekiel Muteesasira''' [[Uganda|bannayuganda]] ab'oluganda abayimbira awamu abawangula engule y'okuyimba eya ''[[East Africa's Got Talent]]'' mu gwekkumi 2019, ku myaka 14 (Esther) ne11 (Ezekiel). Baana b'omuyimbi wa uganda ow'ennyimba ezilyowa emyoyo Julie Muteesasira n'omusumba Steven Mutesasira.<ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-47639452</ref><ref>http://www.sqoop.co.ug/201909/features/celebrity-profiles/julie-mutesasiras-son-hopes-to-win-east-africa-got-talent.html</ref> == Obulamu n'eby'okuyimba kwabwe == Esther ne Ezekiel bazaalibwa mu famire y'abayimbi. Maama waabwe, Julie Muteesasira, muyimbi wa uganda ow'ennyimba z'eddini nga, "Ekikunyumira," "Lwana Nabo," ne "Nterekera". Mu mboozi ey'akafubo ku televizoni ya Kenya [[Citizen TV]], Ezekiel yabotola butya bw'eyayiga okuyimba ng'ayita mu kwetegereza maamawe era n'okumugeegenya mu buli kyeyali akola. Esther ye yanyonyola nti ssengawe y'eyavumbula ekitone kye n'obusobozi bwe mu kuyimba era n'atandika okumukwata ku butambi mu ky'ama.<ref>https://www.kenyans.co.ke/news/44795-esther-and-ezekiel-hilariously-recall-moment-they-won-eagt</ref><ref name="youtube.com">https://www.youtube.com/watch?v=OvdVpwy7LdE</ref><ref name="youtube.com"/> Ab'oluganda bano wamu n'ebazadde baabwe, beenyigira mu mirimu gy'okuyamba era mu mboozi ey'akafubo gy'ebalimu ne ''[[New Vision (newspaper)|New Vision]]'' oluvanyuma lw'okuwangula kwaabwe, bagamba nti bagyakuzimba ekigo ky'abaana abatalina w'akubeera.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508181/eagt-winners-esther-ezekiel-build-orphanage</ref> Maama waabwe oluvanyuma yayawukana ne bba nalangirira okuba omusiyazi era abaana bombi bagenda Canada okubeera ne nnyaabwe oluvanyuma lw'okwawukana okumala emyaka 5.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/i-was-a-gay-woman-married-to-a-pastor-mother-of-3-on-why-she-left-uganda-for-canada/tzy5k2t |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113193911/https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/i-was-a-gay-woman-married-to-a-pastor-mother-of-3-on-why-she-left-uganda-for-canada/tzy5k2t |url-status=dead }}</ref> === ''Mu mpaka za East Africa's Got Talent'' === Enyimba za Esther ne Ezekiel zatwalibwayo ssenga waabwe eyazuula ekitone ky'abwe eky'okuyimba mu mwaka gwa 2017. Bayimba oluyimba lwa [[Alexandra Burke]]<nowiki/>mu ng'eli ya "[[Hallelujah (Leonard Cohen song)|Hallelujah]]" mu kifo awaali wasunsulibwa era bakkirizibwa abalamuzi bonna abana.<ref>https://www.thecitizen.co.tz/news/Young-talent-blossoms-at-the-East-Africa-Got-Talent/1840340-5232986-qdge2n/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113183008/https://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugchristiannews.com/julie-mutesasiras-children-blow-judges-away-on-east-africas-got-talent/</ref><ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2019/08/13/video-julie-mutesasiras-children-charm-the-east-africa-got-talent-judges-with-incredible-vocals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182406/https://www.matookerepublic.com/2019/08/13/video-julie-mutesasiras-children-charm-the-east-africa-got-talent-judges-with-incredible-vocals/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka zino ezilagibwa obuterevu ku ttivi, bayimba oluyimba lwa [[Andra Day]] olw'omwaka 2015 oluyitibwa "Rise Up". Tebafuna kalulu k'abantu okugenda mu mpaka ez'akamalirizo nga bw'ekyali ku ku b'eRwanda ba Intayoberana. Wabula balondebwa abalamuzi basatu omwali, [[Gaetano Kagwa]], Makeda, ne [[Jeff Koinange]], okweyongerayo mu mpaka z'akamalirizo.<ref name="kenyans.co.ke">https://www.kenyans.co.ke/news/42842-electrifying-performances-eagt-left-us-asking-more</ref><ref name="kenyans.co.ke"/><ref name="Archive copy">{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182403/https://www.ugchristiannews.com/eagt-ezekiel-and-esther-mutesasira-are-through-to-the-finals/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy"/><ref>{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/esther-and-ezekiel-mutesasira-optimistic-ahead-of-east-africas-got-talent-grand-finale/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182401/https://www.ugchristiannews.com/esther-and-ezekiel-mutesasira-optimistic-ahead-of-east-africas-got-talent-grand-finale/ |url-status=dead }}</ref> Mu kuyimba okw'akamalirizo, ababiri bano bayimba oluyimba lwa [[Whitney Houston]] ne [[Mariah Carey]] olwa 1998 oluyitibwa "[[When You Believe]]." Bafuna obululu bungi ku fayinolo era nekibasobozesa okuwangula empaka zino n'omutemwa gwa ssente US$50,000 (miliyooni184 eza uganda) mu mpeke<ref name="Archive copy"/><ref name="Archive copy"/><ref name="sqoop.co.ug">http://www.sqoop.co.ug/201910/four-one-one/ugandas-esther-and-ezekiel-bag-shs184-million-at-eagt.html</ref><ref name="sqoop.co.ug"/><ref name="ugchristiannews.com">{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182359/https://www.ugchristiannews.com/ezekiel-and-esther-mutesasira-win-east-africas-got-talent-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref name="ugchristiannews.com"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://westnilexpozed.com/1045/Esther-and-Ezekiel-Mutesasira-are-the-Winners-of-East-African-Got-Talent |access-date=2022-11-13 |archive-date=2019-10-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191008050505/http://westnilexpozed.com/1045/Esther-and-Ezekiel-Mutesasira-are-the-Winners-of-East-African-Got-Talent |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Ugandans-win-East-Africa-Got-Talent/434746-5301670-11mpf47z/index.html</ref> n'obubaka obubayozayoza okuva eri omukulembeze w'eggwanga Pulezidenti [[Yoweri Museveni]], ey'abayita abazukulu.<ref>https://edge.ug/2019/10/06/museveni-congratulates-bazukulu-cheptegei-esther-ezekiel/</ref><ref>https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/museveni-congratulates-ugandan-siblings-for-winning-regional-talent-show</ref> == Empaka za Canada's Got Talent == Oluvanyuma lw'okusenguka n'ebagenda okubeera ne nnyaabwe, Esther ne Ezekiel beetaba mu mpaka za ''[[Canada's Got Talent]]'' sizoni ey'okubiri era nebasiimibwa abantu wamu n'abalamuzi era n'ebeyongera ku mutendera ogw'okubiri.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://etcanada.com/news/886998/sibling-singers-esther-ezekiel-blow-canadas-got-talent-judges-away-with-show-stopping-performance/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113182358/https://etcanada.com/news/886998/sibling-singers-esther-ezekiel-blow-canadas-got-talent-judges-away-with-show-stopping-performance/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [./Https://citizentv.co.ke/lifestyle/highlights-from-episode-2-of-east-africas-got-talent-268815/ Eby'ava mu mpaka za East Africa’s Got Talent sizoni ey'okubiri] {{Canada's Got Talent}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] o17fk0cvt8lg2bl0gew439k29a125yn Hannz Tactiq 0 8238 57987 56806 2026-07-02T07:23:51Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (3), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57987 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Hannington Muhumuza Wacha''' (yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 15, 1988), era amanyikiddwa nga '''Producer Hannz''' oba '''Hannz Tactiq''', munnayuganda akola ku nyimba z'ekika kya hip hop ne [[Dancehall]] era DJ. Y'akulira Kampuni Hannz Records esangibwa eMakindye, mu Kampala. Akoze n'abayimbi ba Uganda abasinga mu nyimba za hip hop ne dancehall omuli [[Navio (rapper)|Navio]], Rabadaba, [[Chameleone|Dr. Jose Chameleone]], [[Bebe Cool]], [[Sheebah Karungi]], Mun-G n'abalala bangi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/home/2016/06/26/fresh-from-studio-hannz-records-with-producer-hannz-tactiq-this-week/ |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-07-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170723081023/http://www.hipipo.com/home/2016/06/26/fresh-from-studio-hannz-records-with-producer-hannz-tactiq-this-week/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Hannz yatandiika situdiyo ye mu kazigo kamu ku Yunivasite. Oluvanyuma yegatta ku Audio Institute America (AIA) mu US gy'eyatandikira okukuguka mu maloboozi wamu n'okufulumya ennyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-tactiq-meets-fan-deejay-fyzo.html |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519181810/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-tactiq-meets-fan-deejay-fyzo.html |url-status=dead }}</ref> Mu 2017, Hannz ne Dave Dash baatandikawo ladiyo y'omutimbagano eyamanyikibwa nga “IAM RADIO” eyagenderera okumanyisa abantu ku nkozesa y'ebiragalalagala ebiri mu bavubuka, okuzaamu abavubuka amaanyi nga bayita mu kubanyumiza gy'envudde waabwe okusobola okubayamba era n'okubasomesa era nga bwe bakulakulanya enyimba za Uganda.<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/ex-drug-addict-dave-dash-starts-radio-station-help-addicts-quit/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-13 |archive-date=2022-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221113191834/https://ejazzug.com/ex-drug-addict-dave-dash-starts-radio-station-help-addicts-quit/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Hannz Tactiq mwana w'akusatu mu Famire y'abaana bataano. Kitaawe omukuza nga mugenzi kati Mwami John Turwomwe (R.I.P) ne nnyina Mukyala Linda Peel baamutwala ku masomero omwali Kitante Primary, Makerere College, Namasagali, Taibah College. Y'amaliriza emisomo gye mu Yunivasite ya Nkumba gy'eyatikkirwa Diguli mu by'empuliziganya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-meets-fan-ingrid-ndera.html |access-date=2022-11-13 |archive-date=2017-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519153738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/date-with-a-celeb-producer-hannz-meets-fan-ingrid-ndera.html |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'akoze == * Owakabi by [[Jose Chameleone]] 2012(Co-Written, Produced and Mixed) * Bring it On by [[Jose Chameleone]] 2013(Produced and Mixed) * Gira Tugire by Mun G 2013 (Produced and Mixed whole Album) * Tebakusobola by Yung Mulo 2014 (Produced and Mixed Whole Album) * Muliwa by Apass 2015 (Produced and mixed) * Kasta Omanyi Mun G and Nutty Neithan 2015 (Produced and Mixed) * Step Pon Floor by Atlas and Mighty son 2010(Written, Produced, Mixed Whole Album) * Koi Koi by [[GNL Zamba]] 2009 (Produced and Mixed Whole Album) * Young Cardamon & HAB “Kanda [Chap Chap]” * Bwekiri - Rabadaba * Mukyamu - Rabadaba * Sesetulla - Baboon Forest Entertainment Mun G * Teli Aluleeta - [[GNL Zamba]] * Breathe-Na-Na-Na-Na-Na - Jackie Ft DJ Langona * Nkwata Nkwata - Mighty Son * Shankarabarabi - Mun-G * Banyirira-Kampala-Gals - [[Allan Toniks]] * Omu ku Omu Navio - Feat. Yung Mulo<ref>http://bigeye.ug/navio-and-yung-mulos-video-for-omu-ku-omu-is-impressive/</ref> == Filimu z'azannye == {| class="wikitable" !Omwaka !Filimu n'emizannyo gy'okuttivi !Omulimu !Ebikulu eby'okumanya |- |2016 |''Queen of Katwe'' |Film Soundtrack Music arranger and Producer |Walt Disney production |- |2014 |''Bullion Van'' |Film Soundtrack and music Producer |Feature Film |- |2010 |''Kakibe Kki TV Series'' |Soundtrack |TV Series on NTV Uganda |- |} == Awaadi n'empaka z'avuganyizaamu == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi n'empaka z'avuganyizaamu |- style="background:#ccc; text-align:center;" !omwaka !Awaadi !Essa !Eby'avaamu !Ebijuliziddwamu |- |2015 |Buzz Teens Award |Teens best Collaboration featuring Mun G and Nutty Neithan |{{won}} | |- |2014 |HiPipo Music Awards |Best Audio Producer |{{won}} | |- |2013 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{won}} | |- |2012 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{nom}} | |- |2011 |Buzz Teens Award |Teens best Producer of the year |{{nom}} | |- |2010 |Pam Awards |Producer of the Year |{{won}} | |- |2009 |Pam Award |Producer of the Year |{{nom}} | |- |} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.imdb.com/title/tt4341582/soundtrack Queen of Katwe Soundtracks] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] jyawq1kpgrqfctbfjushj3nqaf6pz3q Faith Kakembo 0 8240 57969 56028 2026-07-02T07:13:52Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57969 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Elna Faith Kakembo Wilén''' (Yazalibwa nga16 Ogwokuna 1985) alimu omusaayi [[Sweden|gw'aba Sweden]] ne [[Uganda]], muyimbi era nga [[Nurse anesthetist|muyambi w'abasawo mu kaseera ak'okulongoosa.]] == Emirimu gya == Kakembo yatandika emirimu gye egy'okuyimba ng'akyali muvubuka mu kwaaya y'ekkanisa. Eby'okuyimba y'abisomera mu ssomero lya [[folk high school]] okumala omwaka gumu. Mu 2019, Kakembo y'etaba mu mpaka z'okuyimba ezategekebwa [[Sveriges Radio]], P4 Nästa, n'oluyimba lwa "Through Fire and Rain". Mu 2020, yeetaba mu mpaka za [[Melodifestivalen 2020]] n'oluyimba "Crying Rivers", olw'awandikibwa omukozi w'enyimba okuva mu Sweden [[Jörgen Elofsson]] n'omuwandiisi w'enyimba okuva mu Canada Liz Rodrigues, era nga yamalira mu ky'akutaano mu mpaka eziddirira ez'akamalirizo. Mu 2022, Kakembo yeetaba mu paka za [[Melodifestivalen 2022]] nga yayimba oluyimba lwa "Freedom", olw'awandiikibwa [[Laurell (singer)|Laurell Barker]], [[Anderz Wrethov]], ne Palle Hammarlund. Yayitamu okutuuka ku mpaka ez'akamalirizo era yaddamu okuyimba nga 12 Ogwokusatu, nga yamalira mu kifo kya 10 n'obubonero 51. == Enyimba z'eyayimba == === Ezize yekka === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! rowspan="2" scope="col" |Title ! rowspan="2" scope="col" |Year ! colspan="1" scope="col" |Peak chart positions ! rowspan="2" scope="col" |Album |- ! scope="col" style="width:3em;font-size:85%;" |SWE<br /><br /> |- ! scope="row" |"Through Fire and Rain" |2019 |— |rowspan="4" {{n/a|Non-album singles}} |- ! scope="row" |"Crying Rivers" |2020 |—[upper-alpha 1] |- ! scope="row" |"O Come, All Ye Faithful" |2021 |— |- ! scope="row" |"Freedom" |2022 |15 |} == Ebisaanye okumanyibwa == {{notelist-ua}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 5rto9sxo615hasz4lur1l41m1h38zzh Giovanni Kiyingi 0 8242 57977 56610 2026-07-02T07:15:43Z Solomon Suubi 6901 /* ebijuliziddwamu */ 57977 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Bayimbi]] '''Giovanni Kiyingi''', Munnayuganda, omuwandiisi,era muyimbi w'enyimba ez'obuwangwa saako n'[[:en:World_music|ennyimba z'ensi]]. Amanyikiddwa ku lw'obukugu bwe mu kukuba ebivuda eby'enjawulo omuli; [[:en:Endingidi|endingidi]], [[:en:Mbira|akogo]], [[:en:Adungu|adungu]], guitar, harmonica, omulele, [[:en:Djembe|djembe]], [[:en:Calabash_(percussion)|nsaasi]], [[:en:Congas|congas]], engoma, ne [[:en:Maracas|ndege]], n'ebirala bingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref> Yali omu kubannayugandda abalondebwa okw'aniriza [[:en:Pope_Francis|Pope Francis]] mu Uganda e Kololo nga 27 Ogwekkuminogumu 2015. Obukugu bwe mu kukozesa ebivuga eby'enjawulo, n'eddoboozi lye bimusobozeseza okuyitibwa okuyimba ku fesitivo ez'enjawulo saako n'emikolo gy'ekikungu mu Uganda n'ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208163058/http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |url-status=dead }}</ref> Yayitibwa okuweereza ku mukolo gwa landmark yoga mu India ogwakazibwaako erya "The unveiling of a 112 foot tall face of the Adiyogi Shiva– the source of yoga'".<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1446932/ugandas-giovanni-perform-yoga-event-india</ref> == Obulamu bwe == Mu mboozi ey'akafumbo n'aba ''Chimpreports'', Kiyingi yakakasa nti y'ava mu kusoma omwaka mulaba okusobola okukaza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208135823/http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician/ |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyakola == === Alubaamu ze === {{Discography list|Type=Studio|Name=Amakondeere|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Nkwesuunga, Amakondeere}}{{Discography list|Type=Studio|Name=Joy of an African (Esanyu Ly'omufilika)|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2010<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Jude Mugerwa|Director=Giovanni Kiyingi|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Ssegamwenge,Asante, Omwana W'afilika, Ekyaalo Mpala, Ekibbobo, Kanyimbe, Omukisa Omulala, Omumuli, Naasiwa Mukange|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Omwana W'afilika}} == Emikolo gy'eyayimbako == Kiyingi ayimbye kubikujjuko by<nowiki>'ennyima eby''enjawulo okwetoloola ensi yonna n'abayimbi eb'</nowiki>enjawulo omuli [[:en:Alikiba|Alikiba]] ow'e Tanzania mu 2016 ku mukolo gwa Blankets and Wine festival,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442129/alikiba-pleasure-ugandan-artiste</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442421/alikiba-affair-blankets-wine-kampala</ref> amuwanguzi wa awaadi ya [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]] [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]], omuwanguzi wa awaadi eziwerako [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]], Myco Ouma, [[:en:Jemimah_Sanyu|Jemimah Sanyu]],Jude Mugerwa, Kinobe Herbert ku bikujjuko bya Pearl Rhythm Festival mu 2012, Okello Lawrence ne Joel Sebunjo ku DOADOA mu 2014, Brian Mugenyi ku Utam Festival e Kenya mu 2015, omutandisi w'ekibiina kya ethno jazz [[:en:Mulatu_Astatke|Mulatu Astatke]] ku Jazz Village mu Ethiopia, Harry Lwanga, Ssali Muserebende, omunaKenya Makadem,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160220121006/http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]], ne Sarabi band. Ayimbye ku bikujjuko omuli Bayimba International Festival, [[:en:Pearl_Rhythm_Festival|Pearl Rhythm Festival]], ebya [[:en:Milege_Festival|Milege World Music Festival]],<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> Santuri Safari Projects,<ref>{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref> ebya Kenyatta University Cultural Exchange, DOADOA,<ref>{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606003530/http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |url-status=dead }}</ref> ebya Irimba Cultural Festival mu kibuga [[:en:Arusha,_Tanzania|Arusha, Tanzania]], Yatimbibwa ng'omuyimbi omukulu ku bikujjuko bya Utam Festival – Kenya mu 2015, Laba Festival of the Arts mu 2016,<ref>http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref> ebya African Jazz Village, era ne Sondeka Festival mu Kenya.<ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref><ref>http://proggie.ug/giovanni-kiyingi-to-showcase-his-multi-instrumentalist-skills-at-the-14th-edition-of-blankets-and-wine/</ref> Y'etaba mu bikujjuko bya Blankets and Wine Festival mu Gwomwenda 2016 e [[:en:Lugogo,_Kampala|Lugogo]] ng'awerekeddwako abayimbi b'eSouth Africa ba [[:en:Mafikizolo|Mafikizolo]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1436385/blankets-rain-women</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160918052239/http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170218082831/http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |url-status=dead }}</ref> Giovanni yayimba ne [[:en:Ssewa_Ssewa|Ssewa Ssewa]] mu 2017 ku bijaguzo by'okuyimba mu nsi yonna ku ssomero lya French school mu Kampala. == Laba n'abino == * [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lwa bayimbi ba Uganda]] * [[:en:Ruyonga|Ruyonga]] * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] * [[:en:Milege|Milege]] * [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] * [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwamu == <references responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20151208071254/http://doadoa.org/santuri-safari-djs-2015/ Santuri Safari DJs 2015] {{folk music}}    o1chbv7w31fphq8u1hja6wkplupsi25 57978 57977 2026-07-02T07:16:15Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57978 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Giovanni Kiyingi''', Munnayuganda, omuwandiisi,era muyimbi w'enyimba ez'obuwangwa saako n'[[World music|ennyimba z'ensi]]. Amanyikiddwa ku lw'obukugu bwe mu kukuba ebivuda eby'enjawulo omuli; [[endingidi]], [[Mbira|akogo]], [[adungu]], guitar, harmonica, omulele, [[djembe]], [[Calabash (percussion)|nsaasi]], [[congas]], engoma, ne [[Maracas|ndege]], n'ebirala bingi.<ref name="Archive copy">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy"/> Yali omu kubannayugandda abalondebwa okw'aniriza [[Pope Francis]] mu Uganda e Kololo nga 27 Ogwekkuminogumu 2015. Obukugu bwe mu kukozesa ebivuga eby'enjawulo, n'eddoboozi lye bimusobozeseza okuyitibwa okuyimba ku fesitivo ez'enjawulo saako n'emikolo gy'ekikungu mu Uganda n'ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208163058/http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |url-status=dead }}</ref> Yayitibwa okuweereza ku mukolo gwa landmark yoga mu India ogwakazibwaako erya "The unveiling of a 112 foot tall face of the Adiyogi Shiva– the source of yoga'".<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1446932/ugandas-giovanni-perform-yoga-event-india</ref> == Obulamu bwe == Mu mboozi ey'akafumbo n'aba ''Chimpreports'', Kiyingi yakakasa nti y'ava mu kusoma omwaka mulaba okusobola okukaza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208135823/http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician/ |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyakola == === Alubaamu ze === {{Discography list|Type=Studio|Name=Amakondeere|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Nkwesuunga, Amakondeere}}{{Discography list|Type=Studio|Name=Joy of an African (Esanyu Ly'omufilika)|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2010<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Jude Mugerwa|Director=Giovanni Kiyingi|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Ssegamwenge,Asante, Omwana W'afilika, Ekyaalo Mpala, Ekibbobo, Kanyimbe, Omukisa Omulala, Omumuli, Naasiwa Mukange|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Omwana W'afilika}} == Emikolo gy'eyayimbako == Kiyingi ayimbye kubikujjuko by<nowiki>'ennyima eby''enjawulo okwetoloola ensi yonna n'abayimbi eb'</nowiki>enjawulo omuli [[Alikiba]] ow'e Tanzania mu 2016 ku mukolo gwa Blankets and Wine festival,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442129/alikiba-pleasure-ugandan-artiste</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442421/alikiba-affair-blankets-wine-kampala</ref> amuwanguzi wa awaadi ya [[Kora Awards]] [[Suzan Kerunen]], omuwanguzi wa awaadi eziwerako [[Maurice Kirya]], Myco Ouma, [[Jemimah Sanyu]],Jude Mugerwa, Kinobe Herbert ku bikujjuko bya Pearl Rhythm Festival mu 2012, Okello Lawrence ne Joel Sebunjo ku DOADOA mu 2014, Brian Mugenyi ku Utam Festival e Kenya mu 2015, omutandisi w'ekibiina kya ethno jazz [[Mulatu Astatke]] ku Jazz Village mu Ethiopia, Harry Lwanga, Ssali Muserebende, omunaKenya Makadem,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160220121006/http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |url-status=dead }}</ref> [[Afrigo Band]], ne Sarabi band. Ayimbye ku bikujjuko omuli Bayimba International Festival, [[Pearl Rhythm Festival]], ebya [[Milege Festival|Milege World Music Festival]],<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> Santuri Safari Projects,<ref name="santurisafari.org">{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref> ebya Kenyatta University Cultural Exchange, DOADOA,<ref name="santurisafari.org"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606003530/http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |url-status=dead }}</ref> ebya Irimba Cultural Festival mu kibuga [[Arusha, Tanzania]], Yatimbibwa ng'omuyimbi omukulu ku bikujjuko bya Utam Festival – Kenya mu 2015, Laba Festival of the Arts mu 2016,<ref name="allafrica.com">http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref name="allafrica.com"/><ref name="labaartsfestival.wordpress.com">https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref> ebya African Jazz Village, era ne Sondeka Festival mu Kenya.<ref name="labaartsfestival.wordpress.com"/><ref>http://proggie.ug/giovanni-kiyingi-to-showcase-his-multi-instrumentalist-skills-at-the-14th-edition-of-blankets-and-wine/</ref> Y'etaba mu bikujjuko bya Blankets and Wine Festival mu Gwomwenda 2016 e [[Lugogo, Kampala|Lugogo]] ng'awerekeddwako abayimbi b'eSouth Africa ba [[Mafikizolo]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1436385/blankets-rain-women</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160918052239/http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170218082831/http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |url-status=dead }}</ref> Giovanni yayimba ne [[Ssewa Ssewa]] mu 2017 ku bijaguzo by'okuyimba mu nsi yonna ku ssomero lya French school mu Kampala. == Laba n'abino == * [[List of Ugandan musicians|Olukalala lwa bayimbi ba Uganda]] * [[Ruyonga]] * [[Undercover Brothers Ug]] * [[Milege]] * [[Afrigo Band]] * [[Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa ==<references responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20151208071254/http://doadoa.org/santuri-safari-djs-2015/ Santuri Safari DJs 2015] {{folk music}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] 6lryykx80ffyqkwougphi7mua99q86h 57980 57978 2026-07-02T07:17:00Z Solomon Suubi 6901 57980 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Giovanni Kiyingi''', Munnayuganda, omuwandiisi,era muyimbi w'enyimba ez'obuwangwa saako n'[[World music|ennyimba z'ensi]]. Amanyikiddwa ku lw'obukugu bwe mu kukuba ebivuda eby'enjawulo omuli; [[endingidi]], [[Mbira|akogo]], [[adungu]], guitar, harmonica, omulele, [[djembe]], [[Calabash (percussion)|nsaasi]], [[congas]], engoma, ne [[Maracas|ndege]], n'ebirala bingi.<ref name="Archive copy">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150711084303/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36604-kahirimbanyi-s-kahiri-lands-without-hitch |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy"/> Yali omu kubannayugandda abalondebwa okw'aniriza [[Pope Francis]] mu Uganda e Kololo nga 27 Ogwekkuminogumu 2015. Obukugu bwe mu kukozesa ebivuga eby'enjawulo, n'eddoboozi lye bimusobozeseza okuyitibwa okuyimba ku fesitivo ez'enjawulo saako n'emikolo gy'ekikungu mu Uganda n'ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208163058/http://www.kenyabuzz.com/whats-on/thursday-nite-live-featuring-makademke-giovanni-ki |url-status=dead }}</ref> Yayitibwa okuweereza ku mukolo gwa landmark yoga mu India ogwakazibwaako erya "The unveiling of a 112 foot tall face of the Adiyogi Shiva– the source of yoga'".<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1446932/ugandas-giovanni-perform-yoga-event-india</ref> == Obulamu bwe == Mu mboozi ey'akafumbo n'aba ''Chimpreports'', Kiyingi yakakasa nti y'ava mu kusoma omwaka mulaba okusobola okukaza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician |access-date=2022-11-14 |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208135823/http://chimpreports.com/entertainment/interview-i-quit-school-for-1-year-to-concentrate-on-music-ugandan-musician/ |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyakola == === Alubaamu ze === {{Discography list|Type=Studio|Name=Amakondeere|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Nkwesuunga, Amakondeere}}{{Discography list|Type=Studio|Name=Joy of an African (Esanyu Ly'omufilika)|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=2010<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=|Writer=Giovanni Kiyingi|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Jude Mugerwa|Director=Giovanni Kiyingi|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Ssegamwenge,Asante, Omwana W'afilika, Ekyaalo Mpala, Ekibbobo, Kanyimbe, Omukisa Omulala, Omumuli, Naasiwa Mukange|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Joy of an African(Esanyu ly'omufilika), Omwana W'afilika}} == Emikolo gy'eyayimbako == Kiyingi ayimbye kubikujjuko by<nowiki>'ennyima eby''enjawulo okwetoloola ensi yonna n'abayimbi eb'</nowiki>enjawulo omuli [[Alikiba]] ow'e Tanzania mu 2016 ku mukolo gwa Blankets and Wine festival,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442129/alikiba-pleasure-ugandan-artiste</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442421/alikiba-affair-blankets-wine-kampala</ref> amuwanguzi wa awaadi ya [[Kora Awards]] [[Suzan Kerunen]], omuwanguzi wa awaadi eziwerako [[Maurice Kirya]], Myco Ouma, [[Jemimah Sanyu]],Jude Mugerwa, Kinobe Herbert ku bikujjuko bya Pearl Rhythm Festival mu 2012, Okello Lawrence ne Joel Sebunjo ku DOADOA mu 2014, Brian Mugenyi ku Utam Festival e Kenya mu 2015, omutandisi w'ekibiina kya ethno jazz [[Mulatu Astatke]] ku Jazz Village mu Ethiopia, Harry Lwanga, Ssali Muserebende, omunaKenya Makadem,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160220121006/http://www.hangout.co.ke/rooftop-sundowner-with-makadem-ke-ft-giovanni-ug/ |url-status=dead }}</ref> [[Afrigo Band]], ne Sarabi band. Ayimbye ku bikujjuko omuli Bayimba International Festival, [[Pearl Rhythm Festival]], ebya [[Milege Festival|Milege World Music Festival]],<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> Santuri Safari Projects,<ref name="santurisafari.org">{{Cite web |url=http://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |title=Archive copy |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929183807/https://www.santurisafari.org/?cpt_artist=giovanni-kremer-kiyingi |url-status=dead }}</ref> ebya Kenyatta University Cultural Exchange, DOADOA,<ref name="santurisafari.org"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606003530/http://www.okayafrica.com/news/santuri-safari-east-african-dj-collective-uganda-exclusives/ |url-status=dead }}</ref> ebya Irimba Cultural Festival mu kibuga [[Arusha, Tanzania]], Yatimbibwa ng'omuyimbi omukulu ku bikujjuko bya Utam Festival – Kenya mu 2015, Laba Festival of the Arts mu 2016,<ref name="allafrica.com">http://allafrica.com/stories/201606150670.html</ref><ref name="allafrica.com"/><ref name="labaartsfestival.wordpress.com">https://labaartsfestival.wordpress.com/musicians-2016-2/</ref> ebya African Jazz Village, era ne Sondeka Festival mu Kenya.<ref name="labaartsfestival.wordpress.com"/><ref>http://proggie.ug/giovanni-kiyingi-to-showcase-his-multi-instrumentalist-skills-at-the-14th-edition-of-blankets-and-wine/</ref> Y'etaba mu bikujjuko bya Blankets and Wine Festival mu Gwomwenda 2016 e [[Lugogo, Kampala|Lugogo]] ng'awerekeddwako abayimbi b'eSouth Africa ba [[Mafikizolo]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1436385/blankets-rain-women</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2016-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160918052239/http://oops.ug/2016/09/08/blankets-wine-giovanni-kiyingi-showcase-multi-instrumentalist-skills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170218082831/http://ugcelebrity.com/2016/08/31/giovani-kiyingi-set-concert/ |url-status=dead }}</ref> Giovanni yayimba ne [[Ssewa Ssewa]] mu 2017 ku bijaguzo by'okuyimba mu nsi yonna ku ssomero lya French school mu Kampala. == Laba ne == * [[List of Ugandan musicians|Olukalala lwa bayimbi ba Uganda]] * [[Ruyonga]] * [[Undercover Brothers Ug]] * [[Milege]] * [[Afrigo Band]] * [[Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20151208071254/http://doadoa.org/santuri-safari-djs-2015/ Santuri Safari DJs 2015] {{folk music}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] 7rgvwxhevbwy34fddfwg68skd11mxv8 Cindy Sanyu 0 8245 57959 54753 2026-07-02T07:11:29Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → ,, → (11), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57959 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Cinderella Sanyu''' nga mu by'emirimu gye bamumannyi nga '''Cindy''' oba '''Cindy Sanyu''' [[Uganda|munayuganda]] omuyimbi.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Cindy.html |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025137/http://www.musicuganda.com/Cindy.html |url-status=dead }}</ref> Yeeyali omu kubaatandikawo ekya [[Blu*3]] ekyalimu [[Lilian Mbabazi]] ne [[Jackie Chandiru]].<ref name="fienipalyrics">https://fienipalyrics.appspot.com/node/1406</ref> Ayimbyeko ne [[P-Square]], Wahu, [[Beenie Man]], [[Ne-Yo]], [[Tiwa savage]], [[Bobi Wine]], Shaggy, Chameleon, [[Bebe Cool]], [[Davido]], Mr. G and [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]].<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185256/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Cindy yazaaliwa nga 28 Ogwomunaana mu 1985mu [[Kampala]], Uganda<ref name="ewvision">https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151</ref> wabula ng'asibula mu [https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151 disitulikiti y'e Mbale].<ref>https://bigeye.ug/ugandan-music-artistes-and-their-districts-of-origin/</ref> == Muziki == [[File:Cindy Sanyu.jpg|left|thumb|Cindy Sanyu.jpg]] Cindy yatandika okuyimba bweyalina emyaka mukaaga mu kanisa y<nowiki>'okukyala mu kabuga kebayita Ntinda. Yeetaba mu mpaka ezaategekebwa omukutu gwa leediyo emannyikiddwa nga ''Capital Radio '' ezaali ez'okunoonyezaamu ebitoni ng'</nowiki>alina emyaka 16.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185257/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Yakwata kifo kya kusatu.Yakola n'afulumya ennyimba Steve Jean eyakakasa nti yeetaba mu mpaka z'okuyimba ezaali ziyitibwa "Coca-Cola Pop Stars", ekyavirako okutandikibwawo kwa [[Blu*3]] mu 2003.<ref name="ewvision" /> Ng'ali ne Blu*3, Cindy yafuna obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba bweyawangula eky'omuyimbi oba ekibiina ekyali kisinga mu Uganda ne vidiyo eyali esinga okuva mu Uganda ku [[2005 Kisima Music Awards|2005 ebya Kisima Music Awards]], vidiyo y'omwaka "Hitaji" mu 2005 ku [[Pearl of Africa Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>, ne vidiyo y'omwaka "Burrn"mu 2007 mu [[Pearl of Africa Music Awards]]<ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> n'alondebwa ne ku by'ekibiina ekyali mu 2005 ku Kora Awards, Olutaambi lwa Hitaji olwaali lusinga mu buvanjuba bwa Afrika 2005 mu [[Tanzania Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>- Vidiyo ya 'Frisky' eyali esinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2006 ku [[Channel O Music Video Awards]],<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> Ekibiina ekyali kisinga ate ekyasinga okuyimba mu bikujuko bya [[MTV Africa Music Awards 2009|2009 ebya MTV Africa Music Awards]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>, n<nowiki>'oluyimba lwa ''Where you are''</nowiki> olwasinga mu buvanjuba bwa Afrika nga bali ne [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]] mu bikujuko bya [[2010 Tanzania music awards|2010 ebya Tanzania music awards]]. Cindy yagibwa okuba mu kibiina kino, nga mu 2008,<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717053658/http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |url-status=dead }}</ref> yadda mu kuyimba ng<nowiki>'ali yekka. 'Ayokyayokya' lweruyimba lweyasooka okufuluya mu 2009 ng'ali yekka olwa kulembera ennyimba mu buvanjuba bwa Afrika nga kwekuli ''</nowiki>Mbikooye" ne "Nawewe", "Ayokyayokya", ne "One and Only".<ref name="hip-ipo">https://web.archive.org/web/20131125181813/http://www.hipipo.com/people/45/CINDY/bio/125/2010-Review--Cindy-Consolidated-Her-Achievements-</ref> Alina ennyimba endala ezaakwata abantu omubabiro nga "Selekta". == Okuzannya katemba == Cindy yatandika okuzannya katemba mu muzannyo gw'abanayuganda ogwalimu n'okuyimba ogumannyikiddwa nga [[Bella (2017 film)|Bella]] mweyazannyira nga Bella, ng'era yeeyali akulmberamu. Okuzannya kwe kwamuvirako okulondebwa ku kya awaadi y'okubeera omuzannyi omuto eyali asinga mu bikujuko bya [[Africa Movie Academy Awards]], omufirika eyali akulembera mu firimu nga ssi nzaalwa ze Nigeria ku bikujuko bya [[Nigeria Entertainment Awards]], n'omuzannyi omukazi eyali asinga ku bikujuko bya mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191210113339/http://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481313/uganda-record-nominations-africa-oscars</ref><ref>https://satisfashionug.com/uganda-film-festival-2018-see-official-list-of-nominees/</ref> Oluvannyua yakola ffirimu endala eyitibwa [[November Tear]] eyafulumizibwa mu 2019.<ref>https://chimpreports.com/cindy-sanyu-lands-on-lead-role-in-november-tear-movie/</ref> == Obulamu bwe == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Mario Brunetti ne bazaala n'omwaana ow'obuwala, Amani.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Mario-didn-t-want--marriage--so-I-left/691230-3109780-h1neyvz/index.html</ref> Yayanjula omuzannyi wa ffrimu, azifulumya wamu n'okuziteekateka [[Joel Okuyo Atiku|Joel Okuyo Prynce]] mu Gwokusatu mu 2020 mu Kampala.<ref>https://web.archive.org/web/20201017160618/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202003/singer-cindy-gets-engaged-to-movie-star-joel-atiku.html</ref> Yafumbirwa Joel Okuyo Prynce nga 11 Ogwekumineebiri mu 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122189</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |access-date=2023-07-08 |archive-date=2023-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230327100049/https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |url-status=dead }}</ref> Yamuzaalira omwana we eyali asooka<ref>https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/441615-ugandan-singer-cindy-sanyu-husband-child-together/</ref> ng'era asuubira omwana ow'okubiri mu bwangu ddala. == Emirimu gy'obukulembezze == Cindy iesaawa eno akola ng<nowiki>'omukulembezze w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa ''Uganda Musicians’ Association''</nowiki> (UMA) oluvannyuma lwa Ykee Benda okulekulira omulimu guno, nga Cindy weyaviirayo okukwata mungato zino nga pulezidenti waakyo stepped forward and filled the president’s shoes.<ref>https://mbu.ug/2021/04/02/former-uma-president-amazed-by-cindy-sanyus-efforts/</ref> == Entalo == Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Ken Muyisa. Mu kuva mu Blu*3, abanyimbi bane webaali mu kibiina kino, Jackie Chandiru ne Lillian Mbabazi baali bagamba nti, " teyali w'amazima ng'ate ssi mu bulambulukufu"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185255/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |url-status=dead }}</ref> olw'ensonga eyamuviirako okugenda. Terwalwa nga Cindy atandise okuyimba yekka n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro nga; Ayokyayokya, Amateeka, Party, Selecta, Ndi mukodo, Run this city n'endala. == Ebika by'ennyimba == === Ennyimba === * Mbikoye * Amateeka * One and only * Party * Total satisfaction * Nawewe * Selekta * Tempo remix * Ndi mukodo * Samodat * Dat dat * Run this city * One by one ft Skales * Dancehall ft Eddy Kenzo * Onnina * Faded * Copicat * Boom party === Entaambi === * The King Herself, 2019 * Ayokyayokya, 2009 == Awaadi n'eby'asimuddwamu == * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka mu bikujuko bya DIVA awards mu 2009<ref name="newvi-sion">https://archive.today/20150105204308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/704213</ref> * Teenies' dancehall artiste in Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com">https://www.google.com/search?q=awards+and+recognitions+for+cindy+Sanyu</ref> * Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka, mu bikujuko bya Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com" /> * Mu za Afrima awards ku ku ky'omuyimbi omukazi eyali asinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2016 * Bingwa awards, omuyimbi eyali asinga okuva mu Uganda mu 2016 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] c7xaoqb7ke8wdzpsasq34pbmr9dmb6p Blu*3 0 8253 57950 55690 2026-07-02T07:07:29Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (12), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi], == Ebijuliziddwaamu == → == Ebijuliziddwa == using [[Project:AWB|AWB]] 57950 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Blu 3''' kyali [[All-female band|kibiina ky'abawala bokka]] [[Uganda|abanayuganda]] abayimbi, ga kyatondebwawo mu Gwokuna mu 2004 oluvannyuma lw'okuwangula empaka z'okuyimba ezaali nga ku ttivi nga ziyitibwa Coca Cola ''[[Popstars]]''.<ref>https://mdundo.com/news/19262</ref> Erinya lyatondebwawo okutegeeza abakyala abalungi basatu oba abadugavu okuva mu Uganda. Abaakirimu okusokera ddala yali [[Jackie Chandiru]], [[Lilian Mbabazi]] ne [[Cinderella Sanyu]]. Oluvannyuma lw'okuwangula empaka, beeyongerayo okukwata olutambi olwali luyitibwa Hitaji mu 2004 wamu nerwebayita Burn mu 2007. Olutambi oluyitibwa Hitali lwafulumizibwaako ennyimba nga ezaakwata abantu omubabiro nga "Hitaji", "Frisky" wamu n'olw'ekika kya afro beat lwebayita "Tomalaako". Abawala bano baatongoza olutambi luno olwa Hitaji ku kisaawe ky'e Lugogo [[Cricket]] stadium mu Gwekumineebiri mu 2004, ng'eno namungi w'abawagizi yeeyiwayo. Vidiyo ya Hitayi yagenda mu maaso n'ewangula engule ya [[Pearl of Africa Music Awards]] nga bagironze nga vidiyo y'omwaka. Sanyu yalekulira ekibiina kino n'agenda okukola emirimu emirala nga mu kifo kye bazaamu Mya Baganda. Erinya ly'ekibiina lyakyusibwa nebalifuula Blu 3, nga muno emunyeenye egiddwamu. Mu 2006, ekiibina kya Blu 3 kyadamu okugenda mu situdiyo n<nowiki>'eyali aabyamba okufulumya ennyimba zaabwe era nga baludde naye Steve Jean, nebakwata olutambi olwali oluwanvu lwebayita ''</nowiki>''Burrn<nowiki>''</nowiki>''. Oluyimba luno lwali [[Navio (rapper)|Navio]] omuyimbi okuva mu kibiina ekiyitibwa [[Klear Kut]]. Ennyimba endala ezaali ku lutambi luno ezaakwata abantu omubabiro kwaliko ezaawandikibwa [[Sylver Kyagulanyi]] gamba nga "Nsanyuka Nawe", "Ndibeera Nawe" wamu ne "Nkoye". "Burrn" lwawangula awaadi y'okubeera nga lwalina vidiyo y'omwaka mu bikujuko bya Pearl of Africa Music Awards (PAM Award). Bano baalondebwa era ku ky'okufuna awaadi ez'enjawulo gamba nga [[Kora Awards]], [[Channel O Music Video Awards]], ng'era baawangula ebirabo bya mirundi ebbiri ebya [[Kisima Awards]],PAM Awards satu wamu n'endala eziwerako. Ekibiina kino kirambudde amawanga agawerako nga muno mwemuli [[Kenya]], [[Rwanda]], [[Tanzania]], [[South Africa|South Afrika,]] [[Ghana]], [[Nigeria]], [[UK|Bungereza]] wamu ne [[Ethiopia]]. Olutambi olupya lwali muntegeka ez<nowiki>'okufulumizibwa mu 2008, nga lukwatiddwamu abafulumya ennyimba okuva kumutendera gw'ensi yonna gamba nga Charlie King wamu ne Aydee owa Goodenuffa nga naye yeegata ku pulojekiti eno. Erinya eryali ligenda okubeera nga likozesebwa mu pulojekiti eno lyali B3, nga lisuubirwa okuggwa mu Gwekumi mu 2009. Oluyimba olwali lusiibirwa okubeera nga lwelusooka ku lutaambi luno lwali lutabikiddwamu engeri y'olulimu olulatini ng'era luyitibwa ''Together''</nowiki>, nga lufumiziddwa Steve Jean.<ref>https://www.howwebiz.ug/Blu3/biography</ref> Ku lwokusatu mu Gwekumineebiri nga Lilian Mbabazi yagenda ku mikutu gimukwanira wala n<nowiki>'akyasanguza nga abasatu bano webaali bagenda okuddamu okuyimbira awamu ku siteegi, mu kifulu kyebaali bagenda okuyita ba Blu 3 okudda okwegata oba ''The Blu3 Reunion'' kunaku z'omwezi ezitayogerwa, nga bali ku woteeri nya Protea Hotel Kampala Skyz, ng'</nowiki>eno esinganibwa Naguru, mu Kampala.<ref name=":0">https://www.pulse.ug/entertainment/music/the-blu3-reunion-show-announced/jxyv458</ref> ''"Okulinda kuwedde eri abaagala ennyimba ne muziki, nga kino, essanyu linzita okugabana amawulire gano, nti ekibiina ky'abawala abayimbi abaakola erinya mu muziki wa Uganda, ekya BLU3 kigenda kuba kidda okusisinkana okucamula abantu nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 nga bino'' Mbabazi yabiteeka ku mukutu gwe ogwa Instagram. ''" Mutwegateko bwetubabeera tuyuguumya siteegi, nga tukomyawo ennyimba ezaabugumya ng'emitima wamu n'amassanyu agatayinza kwerabirwa. Y'esswa ey'okusaasaanya omukwano wamu n'okukuba kukerere.'' Ngali ku mukutu gwe ogwa Instagram, Chandiru yateekako, kunkomerero, akaseera buli omu k'abadde alindirira. Nga omu kubali mu kiibin kya blu3 omusanyufu'', ekibiina ky'abawala eky'abayimbi mu Uganda eky'enjawulo, sisobola kukwatirira ssanyu lyenina okulangirira nga wetugenda okubeera nga tuddamu okusisinkana oluvannyuma l'wemyaka 10. Mwetegeke okwerolera ku kukomawo kwafe nga 14 Ogwekumineebiri mu 2023 ku woteeri ey'enjawulo eya Skyz Hotel e Naguru!'' Cindy Sanyu yali tanaba kuteekayo ku mikutu gye ebikwatagana ku kivulu kino. Abasatu bano baasisinka nga abavubuka mu biseera by'empaka z'okunoonya abayimbi ezaali ziyitibwa Coca-Cola Pop Stars, nga oluvannyuma lw'empaka zino, abasatu bano, mu 2005 beegata nebatandikawo ekibiina kyebaali bayita Blu*3 ekyali kidukanyizibwa Steve Jean, omufulumya w'ennyimba ow'ebyafaayo, ng'era ye nannyini Fenon Records. Wabula ekibiina tekyawangaala kumala banga ddene oluvannyuma lw'okubeera nga Cindy yali agobeddwa, nga oluvannyuma lw'emyaka ebbiri, baaleeta Mya Baganda okumudira mu bigere, olwo erinya nerikyusibwa okudda ku Blu 3 nga temuli kamunyeenye. Abasatu bano abapya baali bonna okumala akaseera katono, era oluvannyuma nebasalawo okwawukana buli omu agende ayimbe yekka.<ref name=":0" /> Ekivulu kyabwe kyakyusibwa enaku z'omwezi ng'era kisuubirwa okubeerayo mu Gwomukaaga nga 22 mu 2024 ku woteeri ya Sheraton Gardens mu Kampala.<ref>https://mbu.ug/2024/03/20/blu3-reunion-concert-2024/</ref> == Awaadi == === Ze baawangula === * Mu [[2005 Kisima Music Awards|2005, baawangula Kisima Music Awards,]] olw'okubeera abayimbi oba ekibiina ekyali kisinga okuva mu Uganda, wamu ne Vidiyo y'oluyimba eyali esinga okuva mu Uganda * Mu 2005 baawangula awaadi ya [[Pearl of Africa Music Awards]] o<nowiki>'wokubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Hitaji''</nowiki><ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref> * Mu 2007, baawangula [[Pearl of Africa Music Awards]], olw<nowiki>'okubeera ne Vidiyo y'omwaka ey'oluyimba ''Burrn''</nowiki><ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> === Zebabalonda okuvuganyizaamu === * Mu [[Kora Awards]] eza 2005, olw'okubeera ekibiina ekisinga nga kiva mu Buvanjuba bwa Afrika<ref>https://web.archive.org/web/20061113084534/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists.asp</ref> * Mu za [[Tanzania Music Awards]] mu 2005, olw'okubeera nga balina olutambi lwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrka oluyitibwa Hitaji<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref> * Mu za [[Channel O Music Video Awards]] eza 2006, olw'okubeera ne vidiyo eyali esinga mu Buvanjuba bwa Afrika ey'oluyimba oluyitibwa Frisky<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> * Mu za [[MTV Africa Music Awards 2009|MTV Africa Music Awards eza 2009]], olw'okubeera ekibiina ekyali kisinga wamu n'okubeera abasinga okusanyusa abantu n'okuyimba<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-16 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref> * Mu za [[2010 Tanzania music awards|Tanzania music awards eza 2010,]] olw<nowiki>'okubeera n'oluyimba olwali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrika olwali luyitibwa ''Where you are''</nowiki> nga bali ne [[Goodlyfe Crew|Radio ne Weasel.]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Blu+3+-+Uganda%27s+International+Organization+for+Migration+Ambassadors&id=1108 Blu 3 nga aba UGPulse.com bababuuza ebibuuzo] * [https://web.archive.org/web/20080503214839/http://www.mtvbase.com/site.php#/music/50/ Nga beebusibwaako aba MTV] * [https://web.archive.org/web/20140109105412/http://www.musicuganda.com/Blu%203.html] Byaterekebwa nga 2014-01-09 mu kyuuma kya Wayback * [https://web.archive.org/web/20130328230416/http://ugandaonline.net/blu3] [[Category:Abayimbi]] 5ow9r66x3uzspacwwnbd2vo5xsviqcc Nick Nola 0 8254 58024 55896 2026-07-02T07:40:40Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → , (2), → (10), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58024 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nicholas Tatambuka''' yazalibwa mui mwezi ogw'omusanvu mu 1985,<ref>{{Cite news|date=Nick Nola has been involved in several high profile projects in the music industry in Uganda. He turned 25 years in July}}https://web.archive.org/web/20180526112935/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1047656/-/2aqhau/-/index.html</ref> amannyikiddwa nnyo nga '''Nick Nola''' ne '''Nicky Nola ng'amannya gge ag'okusiteegi''', munayuganda ayimba enyiba ekika kya [[R&B]] n'okuziwandiika eyajja mukumannyikwa ng'omuzinyi eyali mu kibiina ky'abayimbi aba Hip Hop ekiyitibwa Canvas. Yakola endagaanoi n'aba Platinum Records, ekibiina kyasooka okujja mu kisaawe ky'okuyimba mu 2005 n'oluyimba oluyitibwa "Mother Africa", olwawangula ekirabo kya Best Hip Hop Single. Mu 2010, Nola yatekebwa ku lukalala lwa Ladybrille's olw'abayimbi 15 abaali batutumuse mu mwaka ogwo "15 African Breakout Artists of The Year". Mu 2013, aba HiPipo 5Star baamusengeka ng'omuyimba eyali akwata ekya 34 okubeera ow'etutumu mu buvanjuba bwa Afrika yokka. == Obulamu bwe obwasooka n'engeri gy'atambuddemu mu by'okuyimba == Nola yatandika okwagala eby'okuyimba ng'akyali mwana muto. Yatandika okuyimba ng'akyali musomero lya nasale ng'agegeenya abayimbi beyali asinga okwagala nga [[Usher (entertainer)|Usher]], [[New Edition]] ne [[Boyz II Men]]. IMu siniya yeetba mu mpaka z'okuyimba eza All Kampala Original Song Competition ezaali ku Cine Afrik, n'awangula ekifo ekisooka. Yagenda okutikirwa ku [[Kitante Hill School]], yali yatandika okulabibwa abafulumya ennyimba ab'enjawulo okwetoloola obuvanjuba bwa Afrika yonna.Mu 2004, Shadrack, eyali akulira Platinum Records, yazuula Nola n'amuwa endagaano eyokuyimbira mu kampuni ye efulumya enyimba. Nola yafuuka omu ku bameba b'ekibiina ekiyitibwa Hip Hop Canvas, nga kyalimu GNL, Lyrical G ne Qute Kaye. Olutaambi lw'ennyimba lwebasooka okufulumya lwaliko ennyimba 14. Nola yalabikako mu nnyimba nga "First Love", "Sitakiwewe", "Hip Hop Party" ne "Mother Africa". Mu mwaka ogwaddako, Hip Hop Canvas yafuna ekirabo kya Best Hip Hop Single olw'oluyimba lwa "Mother Africa", nga baakwataganira wamu n'aba Jungle Beat okulikoodiinga "Yegwe", "Nkaaba" ne "Down Low" nga bali ne Mosh. Ekibiina kyafulumya n'oluyimba oluyitibwa "Brand New Day".<ref name="MU">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141023092257/http://www.musicuganda.com/Nicky%20Nola.html</ref> Mu 2009, Nolayafuna endagaano okubeera ng'adukannyizibwa era ng'ayambibwako aba UGPulse.Ytandika okukola ku lutaabi lw'ennyimba lweyayita ''Honey Moon'', nga yali pulojekiti y'ensi yonna eyalimu abafulumya ennyimba nga [[Swangz Avenue]], GoodEnuf, Allan, Washington, Henry Kiwuwa ne Young Pulse. Olutaambi luno lwali lulina okuteebwa okugenda mu katale mu mwaka gwa 2011. Nola yafulumya oluyimba lwebayita "I Love The Way" ne "Marianna", nga zaafuuka za ttutumu Uganda n'ebweru. Nga 24 mu mwezi ogwekuminebiri mu 2010 akatabo ka,'' Ladybrille Magazine'' kaamuteeka mu namba 15 kulukalala lw'abayimbi abaali bavuddeyo mu mwaka "15 African Breakout Artists of the Year".<ref name="UGD">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220301130632/http://www.ugandandiaspora.com/performing-at-the-ugandan-diaspora-social-networking-event-nick-nola</ref><ref name="face of Nick">{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20171027130154/http://ourmusiq.com/nick-nola-face-of-ugpulse-listed-in-top-15-african-breakout-artists-of-the-year-2010/1205/m.aspx</ref> == Pulojekiti z'ennyimba == Mu 2012, kyalangirirwa nga Nola bweyali akola n'omuyimbi okuva e Nigeria Slim Burna okuddamu oluyimba lwe oluyitibwa "Oya Na" nga lwali lwakulabikira ku pulojekiti ya ''Honey Moon'' project. Oluyimba luno lwafulumizibwa Washington, nerutabulwa [[Gavin Lurssen|Lurssen Mastering]] era eyalutendeka mu Amerika. Mu mwezi ogw'okutaano nga 23 mu 2013 oluyimba luno lwakubibwako katono sekeendi 90 ku mikutu gya yintaneeti nga bayita [[DStv]].<ref name="DSTV">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20131211223812/http://www.dstv.com/News/Nick-Nola-and-Slim-Burna-s-Oya-Na-remix/54504/</ref><ref name="HiPipo">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304001400/http://www.hipipo.com/people/81/Nick-Nola/bio/34/Nicky-Nola-The-New-Ugandan-R--b-Sensation</ref><ref name="UGO">{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20141022214857/http://www.ugandaonline.net/red_pepper/view/9088/singer_nick_nola_thumped_over_babe</ref> == Ekika ky'ennyimba == === Entaambi z'ennyimba mu situdiyo === * ''Honey Moon'' (lugya kufulumizibwa) === Vidiyo z'ennyimba === ==== 2010 ==== * "Marianna" * "I Love The Way" (featuring Bella) * "Sembera" * "Aliwa" ==== 2012 ==== * "Mufunye" == By'awangudde ne byebamulonzeemu == === Zzina Awards === == Laba ne == * [[List of Ugandan musicians]] * [[Music of Uganda]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] 1temr7aisb0tt13283y6vskk5vdcrtg Spice Diana 0 8255 58053 48795 2026-07-02T07:49:53Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → (6), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58053 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Namukwaya Hajara Diana''', amannyikiddwa nga Spice Diana, muyimbi omunayuganda eyatandika omulimu guno ng'akyasomera ku [[Makerere University]]. Yasooka kudukannyizibwa Dr Fizol owa Avie Records nga maneja we, oluvannyuma Twinkle Star ng'ali wansi w'omuyimbi [[Kalifah Aganaga|Kalifah AgaNaga]] mu 2016.<ref>{{Cite web}}https://www.howwe.biz/SpiceDiana/biography</ref> Abadde n'ennyimba nga "Anti Kale", "Bukete" ne "Bimpe". Spice Diana akozeeko ennyimba n'abayimbi ba Uganda ssaako n'ab'ebweru omuli [[Pallaso]], [[Ray G]], Aganaga n'omu Jamaica Orisha Sound n'abalala bangi.<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20211208001627/https://www.eachamps.com/Spice-Diana.html</ref> == Obulamu bwe n'okusoma == Spice Diana yasomera ku Kibuli Demonstration School mu pulayimale ne St Peter's Senior Secondary School gyeyakolera siniya oluvannyuma n'atikirwa ku [[Makerere University]] ng'afunye diguli mu kusiiga ebifanannyi.<ref name="auto2">{{Cite web}}</ref> Spice Diana yali atoba okulaba ng'akwasaganya ebitabo n'okuyimba kuba ebiseera ebisinga okusomakwe kwali ngayo mukaseera kekamu ng'alina ekivulu.<ref name="auto3">{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> == Obulamu bwe mu kuyimba == Spice Diana yatamdika okuyimba mu 2014 n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro lwebayita Onsanula tnga lwamuwangulira n'ekirabo 2015.<ref name="auto3"/> Mu mwaka ogwali guyise ogwa 2014, yali adukannyizibwa Dr. Fizol owa Avenue Records nga maneja we. Spice Diana yakola endagaano n'aba kampuni ya Twinkle Star and Humble Management eyali efulumya ennyimba nga tanaba kutandika kuyimba yekka. Spice Diana ali ennyimba nnyingi ezikutte abantu omubabiro okuli; "Anti Kale", "I miss you" ne "Buteke".<ref>http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> Mu 2016, Spice Diana yasalawo okutegeka ebirabo okusiima ttiimu ye gy'akola nayo ng'engule zino yazituuma Team Spice Diana Awards nga ye n'abayimbi abato beebayimba ku mukolo guno.<ref name="auto3"/> == Ennyimba zze == * Bukete * Bimpe * Anti Kale * Tokombako * I miss you * Gwe Nsonga * Tuli Kuki * Nyumirwa * Ninze * Ndi Mu Love * Acrobatics * Sabatula * Tekinanta * Sitoma<ref name="auto3"/> <sup class="noprint Inline-Template " style="white-space:nowrap;">&#x5D;</sup> * Omusheshe ft. <nowiki>[[Ray G]]</nowiki> * Kokonya ft. [[Harmonize (musician)]] * Kwata Wano * On You * Jangu Ondabe ft Rose Ree * Best Friend ft King Saha == Byebamuwadde ne byebamulonzeemu == Yawangula eky'omuyimba omukazi eyali atutumuse ku mukolo gwa 3rd HiPipo Music Awards mu 2015.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180826121212/https://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref> Ekirabo kino basinziira ku kalulu akakuweebwa abantu <nowiki>''popularity vote''</nowiki> nga bayita ku mikutu gya yintaneeti, gimukwanira wala ne.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180101021217/http://hma.hipipo.com/vote-hma6/</ref> == Ebibaddewo == Mu 2017, Spice Diana yayitibwa okuyimba ku mikolo gya [[Kampala Capital City Authority|Kampala City Festival]] bweyakubibwa abasirikale ba poliisi ya Uganda nga y'akayimba oluyimba lumu.<ref name="web.archive.org">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190601091333/http://chano8.com/tag/why-spice-diana-was-beaten-at-the-kampala-city-carnival/</ref><ref name="web.archive.org"/> Oluyimba lweyali yakayimba baluyita Onsanula nga luyina akatundu akoogera kungeri poliisi gyetakwatagamu nabantu. Ebigambo bino byandiba nga byebavirako okumukuba nga bweyategeeza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala.<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463266/singer-spice-diana-clobbered-carnival</ref> == Laba ne == * [[List of Ugandan musicians|Enkalala z'abayimbi abanayuganda]] == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 0jp9fu21f4mfqtjniznvovr6jgnxok7 58058 58053 2026-07-02T07:52:35Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 58058 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Namukwaya Hajara Diana''', amannyikiddwa nga Spice Diana, muyimbi omunayuganda eyatandika omulimu guno ng'akyasomera ku [[Makerere University]]. Yasooka kudukannyizibwa Dr Fizol owa Avie Records nga maneja we, oluvannyuma Twinkle Star ng'ali wansi w'omuyimbi [[Khalifah Aganaga|Kalifah AgaNaga]] mu 2016.<ref>{{Cite web}}https://www.howwe.biz/SpiceDiana/biography</ref> Abadde n'ennyimba nga "Anti Kale", "Bukete" ne "Bimpe". Spice Diana akozeeko ennyimba n'abayimbi ba Uganda ssaako n'ab'ebweru omuli [[Pallaso]], [[Ray G]], Aganaga n'omu Jamaica Orisha Sound n'abalala bangi.<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20211208001627/https://www.eachamps.com/Spice-Diana.html</ref> == Obulamu bwe n'okusoma == Spice Diana yasomera ku Kibuli Demonstration School mu pulayimale ne St Peter's Senior Secondary School gyeyakolera siniya oluvannyuma n'atikirwa ku [[Makerere University]] ng'afunye diguli mu kusiiga ebifanannyi.<ref name="auto2">{{Cite web}}</ref> Spice Diana yali atoba okulaba ng'akwasaganya ebitabo n'okuyimba kuba ebiseera ebisinga okusomakwe kwali ngayo mukaseera kekamu ng'alina ekivulu.<ref name="auto3">{{Cite web}}http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> == Obulamu bwe mu kuyimba == Spice Diana yatamdika okuyimba mu 2014 n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro lwebayita Onsanula tnga lwamuwangulira n'ekirabo 2015.<ref name="auto3"/> Mu mwaka ogwali guyise ogwa 2014, yali adukannyizibwa Dr. Fizol owa Avenue Records nga maneja we. Spice Diana yakola endagaano n'aba kampuni ya Twinkle Star and Humble Management eyali efulumya ennyimba nga tanaba kutandika kuyimba yekka. Spice Diana ali ennyimba nnyingi ezikutte abantu omubabiro okuli; "Anti Kale", "I miss you" ne "Buteke".<ref>http://www.sqoop.co.ug/201511/features-profiles/date-with-a-celeb-spice-diana-on-balancing-music-and-school.html</ref> Mu 2016, Spice Diana yasalawo okutegeka ebirabo okusiima ttiimu ye gy'akola nayo ng'engule zino yazituuma Team Spice Diana Awards nga ye n'abayimbi abato beebayimba ku mukolo guno.<ref name="auto3"/> == Ennyimba zze == * Bukete * Bimpe * Anti Kale * Tokombako * I miss you * Gwe Nsonga * Tuli Kuki * Nyumirwa * Ninze * Ndi Mu Love * Acrobatics * Sabatula * Tekinanta * Sitoma<ref name="auto3"/> <sup class="noprint Inline-Template " style="white-space:nowrap;">&#x5D;</sup> * Omusheshe ft. <nowiki>[[Ray G]]</nowiki> * Kokonya ft. [[Harmonize (musician)]] * Kwata Wano * On You * Jangu Ondabe ft Rose Ree * Best Friend ft King Saha == Byebamuwadde ne byebamulonzeemu == Yawangula eky'omuyimba omukazi eyali atutumuse ku mukolo gwa 3rd HiPipo Music Awards mu 2015.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180826121212/https://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref> Ekirabo kino basinziira ku kalulu akakuweebwa abantu <nowiki>''popularity vote''</nowiki> nga bayita ku mikutu gya yintaneeti, gimukwanira wala ne.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180101021217/http://hma.hipipo.com/vote-hma6/</ref> == Ebibaddewo == Mu 2017, Spice Diana yayitibwa okuyimba ku mikolo gya [[Kampala Capital City Authority|Kampala City Festival]] bweyakubibwa abasirikale ba poliisi ya Uganda nga y'akayimba oluyimba lumu.<ref name="web.archive.org">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190601091333/http://chano8.com/tag/why-spice-diana-was-beaten-at-the-kampala-city-carnival/</ref><ref name="web.archive.org"/> Oluyimba lweyali yakayimba baluyita Onsanula nga luyina akatundu akoogera kungeri poliisi gyetakwatagamu nabantu. Ebigambo bino byandiba nga byebavirako okumukuba nga bweyategeeza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala.<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463266/singer-spice-diana-clobbered-carnival</ref> == Laba ne == * [[List of Ugandan musicians|Enkalala z'abayimbi abanayuganda]] == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] bnueohglzphviqbrc28vjn3f0ma6m6j Undercover Brothers Ug 0 8256 58064 48796 2026-07-02T07:54:34Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: , → ,, → (8), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58064 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Undercover Brothers Ug''' nga mubwangungu bamannyikiddwa nga ba U'''ndercover Brothers''' bayimbi babiri okuva mu Uganda are a Ugandan nga kuliko omukubi w'endoongo ng'ate muyimbi Jay K Mulungi n'omuyimbi Timothy Kirya,<ref>{{Cite news}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Undercover-Brothers--A-persistent-duo/-/691232/2497690/-/djrahmz/-/index.html</ref> olugendo lwabwe mu kuyimba nga lwatandika webaawangula okugezesebwa nebakiikirira Uganda mu sizoni ey'omukaaga mu mpaka [[East Africa|z'omubuvanjuba bwa Afrika]] enen eza ''[[Tusker Project Fame]]''.<ref>{{Cite news}}http://www.satisfashionug.com/the-undercover-brothers-on-eviction-wearing-caps-and-faking-accents/</ref><ref name="newvision">{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/news/648885-undercover-brothers-return-from-tpf-remain-upbeat.html</ref> Ababiri bano baafulumya olutaambi lwabwe olwasooka lwebayita [[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]] mu mwezi gw'ekuminebiri mu 2014.<ref name="spaceonlineradio">{{Cite web}}[https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3 https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3https://web.archive.org/web/20150402151207/http://www.spaceonlineradio.com/#!Undercover-Brothers-Ug-release-first-Album/czfr/54fef7810cf2458597958cb3]</ref> Mu mwezi ogw'ekuminebiri mu 2016, oluyimba lwabwe [[Nsikatila]] lwalondebwa ku kirabo ky'a Best R&B Song category mu HiPipo Music Awards (#HMA) 2017. Ababiri bano bagabanye siteegi n'abayimbi abamaanyi nga [[Rachael Magoola]], [[Jackie Chandiru]], [[Madoxx Ssemanda Sematimba]], [[Maurice Kirya]], [[Jemimah Sanyu]] and Chantal Letio. == Ebyafaayo == Undercover Brothers Ug batuuka ku mutendera gw'enyimba z'okulukalo lw'obuvanjuba lwa Afrika webaakiikirira Uganda mu mpaka z'okulukalo lw'omubuvanjuba lwa Afrika ez'okuyimba ezimannyikiddwa nga ''Tusker Project Fame'' sizoni eyali ey'omukaaga wadde tebawangula.<ref name="Satisfaction.com">{{Cite web}}http://www.satisfashionug.com/welcome-party-for-evicted-undercover-brothers-excites-fans-in-kampala/</ref> Okuva olwo ababiri bano tebadda mabega wabula beeyongera mu maaso okusanyusa abantu n'enyimba zaawe ez'endongo gyebasuna n'amaloboozi amawoomu era oluvannyuma nebafulumya olutaambi lwabwe olwasooka lwebayita, [[At Dawn 2014|At Dawn]]. Undercover Brothers Ug baategeka ekivulu kyabwe ekyali kisookera ddala kyebaayita ''Unveiling Undercover Brothers Ug''<ref name="KampalaUncovered">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160914110314/http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/10/unveiling-undercover-brothers-ug.html</ref> nga 13 ne 20 omwezi ogw'ekuminebiri mu 2014 mu [[Kampala]]. Ebivulu bino byakola ng'enaku z'omwezi kwebaafulumiza olutaambi lwabwe olwasooka lwebaayita, [[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]] nebatunda obutambi buno eri abo abaali bazze mu kivulu kino. Ekivulu ekisooka kyaliko abayimba nga kabaka w'omwoyo [[Maurice Kirya]]. Oluyimba olw'okusatu lwebayita [[Nsikatila]] olwatunda olutaambi luno nekyongera n'abaali balugula<ref name="spaceonlineradio"/> mu mwezi ogw'ekumineebiri mu 2014. Ababiri bano baafulumya vidiyo y'oluyimba lwabwe eyasooka ey'oluyimba lwebayita Diamond, nga bali wamu n'omufubutuzi w'ebigambo, omuyimbi omuto Young Zee<ref name="bigeye.ug">{{Cite web}}http://bigeye.ug/undercover-brothers-unveil-new-video/</ref> mu mwezi ogw'okutaano mu 2014. Ababiri bano beebamu kubayimbi abatono abaalondebwa okusanyusa abantu ku mukolo gwa [[Fête de la Musique|World Music Day]] mu 2014<ref name="Monitor">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/When-streets-turned-into-dancing-halls/-/812796/2363638/-/y8hkau/-/index.html/</ref> ne 2015<ref name="Monitor_Uganda">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/world-spoke-musically/-/812796/2765900/-/7n62qxz/-/index.html/</ref> ogwategekebwa [[Alliance Francaise]] mu [[Kampala]], [[Uganda]]. Ababiri bani bayimbye ku mukikolo egy'enjawulo egya muziki nga [[Pearl Rhythm Festival]] nga bali ne [[Jackie Chandiru]] mu mwezi ogwo mwenda mu 2014<ref name="TheObserver">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221116191159/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34527:-the-pearl-rhythm-has-uganda-finally-found-its-music-identity&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74</ref> oluvannyuma lw'okuwangula ez'okusunsulwamu eza Pearl Rhythm Stage Coach Auditions,<ref name="NewVision">{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652760&CatID=397</ref> Bayimba International Music Festival, Laba Street Art Festival<ref name="Eventsguideug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150414204221/http://eventsguide.ug/ads/undercover-brothers/</ref> ne [[Milege World Music Festival]] ezaategekebwa [[Milege]] mu mwezi ogwekuminoogumu mu 2014,<ref name="Monitor.co.ug">{{Cite web}}http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html</ref> ne 2015,<ref>{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20151208160653/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41240-world-music-gets-botanical-platform</ref> Nyege Nyege 2015 ne 2016 webeetika ekivulu nga bayimbye bulungi,<ref>{{Cite news}}http://bigeye.ug/photos-undercover-brothers-slaying-nyege-nyege-international-music-festival/</ref> Kampala Capital City Authority (KCCA) Festival n'endala nyingi. Ba Undercover Brothers, nga bali wamu ne The Kava Band - ekibiina ekikuba ebivulu eby'obuliwo baatandikawo mu 2016, babadde n'ebivulu buli wiiki mu bifo eby'enjawulo mu Kampala okutandika ne Istanbul Restaurant muntandikwa ya 2016, The Game Club nga 2016 agwaako ne Bubbles Olearys okuva mu mwezi ogusooka paka mu gw'omunaana mu 2017. Mu bivulu byabwe bino ebyabuli wiiki, the Undercover Brothers babaddeko n'abayimbi nga [[Vampino]], [[Chameleone]], The Tabs Ug, Kenneth Mugabi, Micheal Kitanda, Levixone, Happy Kyaze n'abala bangi. Okuva mu masekati ga 2017, Undercover Brothers babadde bayimba n'ekibiina kyabwe babadde bayimbira ku ndaga kya Alex Muhangi eza ey'okusesa abantu eza [[Comedy Store Uganda]] Kampala ezabuli wiiki.<ref>{{Cite web}}http://bigeye.ug/kenyas-nameless-and-eric-omondi-to-thrill-revelers-as-comedy-store-returns/</ref> == By'aweereddwa ne bye bamulozeemu == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awards & Nominations |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Year !Award !Category !Result !Ref |- |2016 |HiPipo Music Awards |Best R&B Song (Nsikatila) |{{nom}} | |- |} == Abakirimu == * '''Timothy Kirya''' muwandiisi wa nnyimba atendeka amaloboozi, n'okuyigiriza engeri gyebasunamu endoongo. Timothy y'akulembera okuyimba mu kibiina kya Undercover Brothers Ug nga n'ebiseera ebisinga y'asuna endoongo. Y'omu kubawandiika ennyimba zoona ku lutaambi lw'aba Undercover Brothers Ug olwa [[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]] n'ennyimba ezitanaba kufulumizibwa. * '''Jay K Mulungi''' muyimbi awandiika ennyimba, musunyi wa ndoongo, muzannyi wa katemba, mwolesi wa misono nga ye nnanyini wa Fashion Clinik Ug, nga kitunda ngoye mu Kampala. Y'asuna endoongo ekulembera mu kibiina ky'aba Undercover Brothers Ug. Yaliko ku bawandiika ennyimba mu kibiina kya Undercover Brothers Ug ku lutaambi lwabwe olwa [[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]] nga mwemuli n'ennyimba ezitanaba kufulumizibwa. Jay K Mulungi yatandika ogw'okuzannya katemba nga Henry mu kazannyo ka Uganda aka ttivi ak'obutundu kebayita, ''[[Balikoowa in the City]]''. == Ebika by'enyimba == === Obutaambi === {{Discography list|Type=EP<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=[[At Dawn (Undercover Brothers Ug album)|At Dawn]]<!-- "Name" or "[[Name]]" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=13 December 2014<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=Little Penny Studios, Grayce Records<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=Timothy Kirya, Jay K Mulungi<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Producer Jude Mugerwa, Producer Joseph Mayanja, Producer Andy Music, Producer Nase Pro <!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Nsikatila, Like a Diamond, Kilalu, Munyenye, Mama<!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=[[Nsikatila]], Like a Diamond <small>(''feat. Youngzee'')</small><!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}}{{Discography list|Type=Studio<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=Hitlist<ref>{{cite web|title=Undercover Brothers determined to take on the big boys|url=http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys|website=The Observer Ug|publisher=Andrew Kaggwa|access-date=10 February 2016|archive-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160212081541/http://www.observer.ug/lifestyle/42545-undercover-brothers-determined-to-take-on-the-big-boys|url-status=dead}}</ref><!-- "Name" or "[[Name]]" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=January 2016<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=Timothy Kirya, Jay K Mulungi<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Producer Jude Mugerwa<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=[[Balikoowa]], Ani, Nabirye, Kilalu, Olyot'eyo <!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=2<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=[[Balikoowa]], Ani, Nabirye<!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}} === Olumu lumu === * 2014: "[[Nsikatila]]" * 2017: "[[Balikoowa]]" == Vidiyo z'ennyimba == {| class="wikitable" !Year !Title !Producer !Editor !Director |- |2017 |"Nsikatila" |Jude Mugerwa | |NG Films Crew |- |2014 |"Like a Diamond" <small>(with Young Zee)</small> |Andy Muzic |Diana Mbondo |Kayode Gbenga |- |} == laba ne == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] i6850r8r2u02wk6i1zrbht8foxlooh9 97.7 Record FM 0 8260 57761 50595 2026-07-01T20:27:25Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 57761 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Record FM''' ( ebiseera ebimu eyitibwa '''Record Radio''' oba '''97.7 Record FM''') [[:en:Urban contemporary|Leediyo esinziira mu kibuga]] okuweereza mu {{ill|Kampala|en}}, {{ill|Uganda|en}}<ref>https://fmscan.org/net.php?r=f&m=s&itu=UGA&pxf=Record+FM</ref> Okusinziira ku mukutu gwa Brazil ogwa [[:en:Free-to-air|Free to air]] [[:en:Television network|omukutu gwa ttivvi]] [[:en:Commercial broadcasting|ogw'ebyensimbii]]; [[:en:RecordTV|Record Network]] gwatandika mu gwa mwenda nga 27, 1953. Gugerageranyizibwa ku mukutu ogusibuka mu ggwanga lya Brazil ogwa {{ill|Universal Church of the Kingdom of God|en}}. Record FM {{ill|Uganda|en}} eri ku 97.7 {{ill|MHz|en}}, gwatondebwawo mu 2010<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117110159/https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |url-status=dead }}</ref> nga guwulirizibwa mu makkati, bugwanjuba, ne bukiika ddyo ssaako n'ebitundu bya bukiika kkono mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2019-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191205181044/http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://bigeye.ug/record-fm-continues-to-dominate-the-central-as-the-hit-music-station/</ref><ref>https://www.medioq.com/XX/Unknown/218384274989971/97.7-record-fm</ref> Engombo yaabwe eya "Tusabula Hits All Day" ( evvunulwa nti tuzannya ennyimba olunaku lwonna"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211017192200/https://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |url-status=dead }}</ref>). Mu 2019, 97.7 Record FM yalondebwa ekitongole kya Ejazz Media nga Leediyo ewulirizibwa abavubuka esinga okukula.<ref>https://ejazzug.com/97-7-record-fm-named-fastest-rising-youth-radio-station/</ref> Omukutu gwa Bigeye.ug gwawandiika nti okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa ebweru w'eggwanga gwalaga nti 97.7 Record FM y'esinga okuwulirizibwa mu masekkati ga Uganda nti abawuliriza baagala nnyo engeri ennyimba ezizannyibwa gye zirondebwamu ennungi ssaako Ppulogulaamu zaako wamu n'okuwuliriza ku mikutu gya Yintaneeti.<ref name="auto"/> 97.7 Record FM erina pulogulaamu nga UG-Breakfast, Hitlab, Big Evening, Hot 7@7 Countdown, Love at Heart, ne The Dance Floor eya {{ill|DJ Shiru|en}}. [[File:DJ Shiru 2.jpg|left|thumb]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu gy'ebweru == * [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/10px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png 97.7 Record FM ku mukutu gwa Twitter] {{Kampala Radio}} bqhaylsl401wrhxjrylr8ezuiyt8v9n 57764 57761 2026-07-01T20:37:27Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57764 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Record FM''' ( ebiseera ebimu eyitibwa '''Record Radio''' oba '''97.7 Record FM''') lediyo esangibwa e Nakasero ku luguudo lwa George road mu Kampala, Uganda.<ref>https://fmscan.org/net.php?r=f&m=s&itu=UGA&pxf=Record+FM</ref> Okusinziira ku mukutu gwa Brazil ogwa [[:en:Free-to-air|Free to air]] [[:en:Television network|omukutu gwa ttivvi]] [[:en:Commercial broadcasting|ogw'ebyensimbii]]; [[:en:RecordTV|Record Network]] gwatandikibwawo mu Gwomwenda nga 27, 1953. Erina akakwate ku kkanisa ya Universal Church of the Kingdom of God esangibwa mu Brazil. Record FM Uganda ekwatira ku mayengo ga 97.7 eyatandiikibwa mu 2010<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117110159/https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |url-status=dead }}</ref> nga guwulirizibwa mu makkati, Bugwanjuba, Obukiikaddyo n'obukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2019-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191205181044/http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://bigeye.ug/record-fm-continues-to-dominate-the-central-as-the-hit-music-station/</ref><ref>https://www.medioq.com/XX/Unknown/218384274989971/97.7-record-fm</ref> Engombo yaabwe eya "Tusabula Hits All Day" ( evvunulwa nti tuzannya ennyimba olunaku lwonna"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211017192200/https://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |url-status=dead }}</ref>). Mu 2019, 97.7 Record FM yalondebwa ekitongole kya Ejazz Media nga Leediyo ewulirizibwa abavubuka esinga okukula.<ref>https://ejazzug.com/97-7-record-fm-named-fastest-rising-youth-radio-station/</ref> Omukutu gwa Bigeye.ug gwawandiika nti okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa ebweru w'eggwanga gwalaga nti 97.7 Record FM y'esinga okuwulirizibwa mu masekkati ga Uganda nti abawuliriza baagala nnyo engeri ennyimba ezizannyibwa gye zirondebwamu ennungi ssaako Ppulogulaamu zaako wamu n'okuwuliriza ku mikutu gya Yintaneeti.<ref name="auto"/> 97.7 Record FM erina pulogulaamu nga UG-Breakfast, Hitlab, Big Evening, Hot 7@7 Countdown, Love at Heart, ne The Dance Floor eya {{ill|DJ Shiru|en}}. [[File:DJ Shiru 2.jpg|left|thumb]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu gy'ebweru == * [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/10px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png 97.7 Record FM ku mukutu gwa Twitter] {{Kampala Radio}} l8sft8vogehd512lflylzlng73b0hli 57768 57764 2026-07-01T20:45:46Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57768 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Record FM''' ( ebiseera ebimu eyitibwa '''Record Radio''' oba '''97.7 Record FM''') lediyo esangibwa e Nakasero ku luguudo lwa George road mu Kampala, Uganda.<ref>https://fmscan.org/net.php?r=f&m=s&itu=UGA&pxf=Record+FM</ref> Okusinziira ku mukutu gwa Brazil ogwa Free to air omukutu gwa ttivvi ogw'ebyensimbii; Record Network gwatandikibwawo mu Gwomwenda nga 27, 1953. Erina akakwate ku kkanisa ya Universal Church of the Kingdom of God esangibwa mu Brazil. Record FM Uganda ekwatira ku mayengo ga 97.7 eyatandiikibwa mu 2010<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117110159/https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |url-status=dead }}</ref> nga guwulirizibwa mu makkati, Bugwanjuba, Obukiikaddyo n'obukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2019-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191205181044/http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://bigeye.ug/record-fm-continues-to-dominate-the-central-as-the-hit-music-station/</ref><ref>https://www.medioq.com/XX/Unknown/218384274989971/97.7-record-fm</ref> Engombo yaabwe eya "Twookya entunnunsi y'ekibuga". Mu 2019, 97.7 Record FM yatuumibwa elinnya lya leediyo y'abavubuka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211017192200/https://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, 97.7 Record FM yalondebwa ekitongole kya Ejazz Media nga Leediyo ewulirizibwa abavubuka esinga okukula.<ref>https://ejazzug.com/97-7-record-fm-named-fastest-rising-youth-radio-station/</ref> Omukutu gwa Bigeye.ug gwawandiika nti okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa ebweru w'eggwanga gwalaga nti 97.7 Record FM y'esinga okuwulirizibwa mu masekkati ga Uganda nti abawuliriza baagala nnyo engeri ennyimba ezizannyibwa gye zirondebwamu obulungi ssaako Ppulogulaamu zaakwo wamu n'okuwulirizibwa ku mikutu gya Yintaneeti.<ref name="auto"/> 97.7 Record FM erina pulogulaamu nga UG-Breakfast, Hitlab, Big Evening, Hot 7@7 Countdown, Love at Heart, ne The Dance Floor eya {{ill|DJ Shiru|en}}. [[File:DJ Shiru 2.jpg|left|thumb]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu gy'ebweru == * [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/10px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png 97.7 Record FM ku mukutu gwa Twitter] {{Kampala Radio}} ex3n8s63oudt3d7hbnkqcx10pcsoe0e 57772 57768 2026-07-01T20:52:51Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57772 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Record FM''' ( ebiseera ebimu eyitibwa '''Record Radio''' oba '''97.7 Record FM''') lediyo esangibwa e Nakasero ku luguudo lwa George road mu Kampala, Uganda.<ref>https://fmscan.org/net.php?r=f&m=s&itu=UGA&pxf=Record+FM</ref> Okusinziira ku mukutu gwa Brazil ogwa Free to air omukutu gwa ttivvi ogw'ebyensimbii; Record Network gwatandikibwawo mu Gwomwenda nga 27, 1953. Erina akakwate ku kkanisa ya Universal Church of the Kingdom of God esangibwa mu Brazil. Record FM Uganda ekwatira ku mayengo ga 97.7 eyatandiikibwa mu 2010<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117110159/https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |url-status=dead }}</ref> nga guwulirizibwa mu makkati, Bugwanjuba, Obukiikaddyo n'obukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2019-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191205181044/http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://bigeye.ug/record-fm-continues-to-dominate-the-central-as-the-hit-music-station/</ref><ref>https://www.medioq.com/XX/Unknown/218384274989971/97.7-record-fm</ref> Engombo yaabwe eya "Twookya entunnunsi y'ekibuga". Mu 2019, 97.7 Record FM yatuumibwa elinnya lya leediyo y'abavubuka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211017192200/https://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, 97.7 Record FM yalondebwa ekitongole kya Ejazz Media nga Leediyo ewulirizibwa abavubuka esinga okukula.<ref>https://ejazzug.com/97-7-record-fm-named-fastest-rising-youth-radio-station/</ref> Omukutu gwa Bigeye.ug gwawandiika nti okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa ebweru w'eggwanga gwalaga nti 97.7 Record FM y'esinga okuwulirizibwa mu masekkati ga Uganda nti abawuliriza baagala nnyo engeri ennyimba ezizannyibwa gye zirondebwamu obulungi ssaako Ppulogulaamu zaakwo wamu n'okuwulirizibwa ku mikutu gya Yintaneeti.<ref name="auto"/> 97.7 Record FM erina pulogulaamu nga UG-Breakfast, Hitlab, Big Evening, Hot 7@7 Countdown, Love at Heart, ne The Dance Floor eya {{ill|DJ Shiru|en}}. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu gy'ebweru == * [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/10px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png 97.7 Record FM ku mukutu gwa Twitter] {{Kampala Radio}} 6kilk2em74fyeps46uisidd0pm6jips 57876 57772 2026-07-02T05:27:27Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 57876 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Record FM''' ( ebiseera ebimu eyitibwa '''Record Radio''' oba '''97.7 Record FM''') lediyo esangibwa e Nakasero ku luguudo lwa George road mu Kampala, Uganda.<ref>https://fmscan.org/net.php?r=f&m=s&itu=UGA&pxf=Record+FM</ref> Okusinziira ku mukutu gwa Brazil ogwa Free to air omukutu gwa ttivvi ogw'ebyensimbii; Record Network gwatandikibwawo mu Gwomwenda nga 27, 1953. Erina akakwate ku kkanisa ya Universal Church of the Kingdom of God esangibwa mu Brazil. Record FM Uganda ekwatira ku mayengo ga 97.7 eyatandiikibwa mu 2010<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117110159/https://www.observer.ug/component/content/article?id=7267:record-expands-its-wings |url-status=dead }}</ref> nga guwulirizibwa mu makkati, Bugwanjuba, Obukiikaddyo n'obukiikakkono bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2019-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191205181044/http://news24.co.ug/record-fm-beats-nxt-radio-in-listenership/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://bigeye.ug/record-fm-continues-to-dominate-the-central-as-the-hit-music-station/</ref><ref>https://www.medioq.com/XX/Unknown/218384274989971/97.7-record-fm</ref> Engombo yaabwe eya "Twookya entunnunsi y'ekibuga". Mu 2019, 97.7 Record FM yatuumibwa elinnya lya leediyo y'abavubuka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211017192200/https://chano8.com/exclusive-super-fm-plays-wale-wale-radio-stations-statistics-show/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, 97.7 Record FM yalondebwa ekitongole kya Ejazz Media nga Leediyo ewulirizibwa abavubuka esinga okukula.<ref>https://ejazzug.com/97-7-record-fm-named-fastest-rising-youth-radio-station/</ref> Omukutu gwa Bigeye.ug gwawandiika nti okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa ebweru w'eggwanga gwalaga nti 97.7 Record FM y'esinga okuwulirizibwa mu masekkati ga Uganda nti abawuliriza baagala nnyo engeri ennyimba ezizannyibwa gye zirondebwamu obulungi ssaako Ppulogulaamu zaakwo wamu n'okuwulirizibwa ku mikutu gya Yintaneeti.<ref name="auto"/> 97.7 Record FM erina pulogulaamu nga UG-Breakfast, Hitlab, Big Evening, Hot 7@7 Countdown, Love at Heart, ne The Dance Floor eya Dj Shiru. == Laba ne == * Leediyo za Uganda. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu gy'ebweru == * [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/8a/OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg/10px-OOjs_UI_icon_edit-ltr-progressive.svg.png 97.7 Record FM ku mukutu gwa Twitter] {{Kampala Radio}} b4ihnbfjejwl1eq0ve6lua0wydn1a3w Vampino 0 8270 58065 48797 2026-07-02T07:55:10Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58065 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Vampino''', Elvis Kirya, [[Uganda|munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba az'ekika kya dance hall<ref name="/chimpreports">http://chimpreports.com/4869-my-life-meet-ugandas-dance-hall-star-vampino/</ref><ref name="chano8">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/vampino-dumps-local-shows-for-more-lucrative-international-gigs/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2021-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211129000134/https://chano8.com/vampino-dumps-local-shows-for-more-lucrative-international-gigs/ |url-status=dead }}</ref> era omuzannyi wa filimu nga yasooka kuzanyira filimu ya [[Nana Kagga Macpherson|Nana Kagga]] eya 2012, [[The Life (2012 Film)|The life]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-12-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161231074813/http://chimpreports.com/entertainment/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life/ |url-status=dead }}</ref> Yazanyira wamu ne munne nga bayitibwa "Benon ne Vamposs."<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Benon%20%26%20Vamposs.html |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034615/http://www.musicuganda.com/Benon%20%26%20Vamposs.html |url-status=dead }}</ref> Muganda w'omuyimbi [[Maurice Kirya]].<ref name="urbanafrican">http://urbanafrican.com/ugandas-vampino-teams-up-with-jamaicas-frisco-kid-on-new-hit/</ref> Ayimbira mu kibiina kya [[Swangz Avenue]].<ref name="swangzavenue">http://www.swangzavenue.com/index.php?option=com_content&view=article&id=98&Itemid=96</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n'emisomo gye == Vampino yazaalibwa mu 1980. yasomera mu masomero omw'ali Shimoni Primary school, Kabojja ne Namasagali secondary nga tannegata ku Aptech gy'eyafunira Dipuloma ya Computer Networking and Maintenance. == Okuyimba kwe == Vampino yasoka okukola erinnya lye ng'ayimbira ne muyimbi munne era nga baayitibwanga Benon ne Vamposs. Bombi batandika okuyimba mu 2000. Baalina enyimba zaabwe ez'akyaaka nga "Mumulete", "I know", "Nsazewo", ne "My lady".<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-benon-vamposs/534/m.aspx |access-date=2022-11-18 |archive-date=2017-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170811102006/http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-benon-vamposs/534/m.aspx |url-status=dead }}</ref> Vidiyo y'oluyimba lw'abwe "Mumuleete" yatuuka ku ennyimba ekkumi ezisinze ku kipande kya MTV mu UK.<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/200601250378.html</ref> Mu 2009, Vampino yasalawo okuyimba yekka ate nga ye Benon essira y'alissa mu kufulumya era n'okutunda ennyima. Okuyimba kwe ng'omuntu kwakwatayo nenyimba nga "Kwekunyakunya" ne [[Keko (Guyanese rapper)|Keko (rapper)]], [[Juliana Kanyomozi]] ne [[Cinderella Sanyu]] era "Tell it" mweyali ne [[Goodlyfe Crew|Radio and Weasle]]. Era yayimbako n'omuyimbi w'enyimba za R&B [[Nick Nola]] mu nyimba nga "Nobody Like Me" ne "Setula".<ref name="hi-pipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/29/Benon-Mugumbya/bio/98/Interview--Hipipo-com-Meets-Vampino-A-k-a-Vampos |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090755/http://www.hipipo.com/people/29/Benon-Mugumbya/bio/98/Interview--Hipipo-com-Meets-Vampino-A-k-a-Vampos |url-status=dead }}</ref> == Enyimba ze == * Amabanja, 2014 === Benon ne Vamposs === * Extra, Extra Large, 2007 == Filimu z'eyazannya == * 2012 The Life as Smokey Luciano<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugandamirror.com/news/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life |access-date=2022-11-18 |archive-date=2016-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230231459/http://ugandamirror.com/news/singer-vampino-on-his-role-in-ugandan-movie-the-life |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20221118071843/https://redpepper.co.ug/vamposs-in-fresh-claims-over-susanakon-kid/ "Vamposs In Fresh Claims Over ‘Susan/Akon’ Kid"] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] mi0kk6tjk2n2p02b262loaobgo1a6yg Jackie Akello 0 8272 57991 48798 2026-07-02T07:26:24Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57991 wikitext text/x-wiki '''Jackie Akello''' Munnayuganda omuyimbi-omuwandiisi w'enyimba era omutandisi w'emirimu ne brand wa kaawa owa coffee brand Village Belle gye yatongoza mu 2017.<ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2017/12/28/singer-jackie-akello-starts-own-coffee-brand/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118083031/https://www.matookerepublic.com/2017/12/28/singer-jackie-akello-starts-own-coffee-brand/ |url-status=dead }}</ref> Ayimba mu Acholi, Luganda, Swahili, n'olungereza.<ref>https://web.archive.org/web/20161002095102/http://bayimba.org/jackie-akello/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/directory/jackie-akello</ref> Amanyikiddwa ku lw'oluyimba lwe olw'omukwaano olw'atutumuka "Amari", n'olweddiini "Samanya" ne [[Levixone]], n'oluyimba olwekwasaganya ku by'entalo olwa "Apwoyo". Akello [[Acholi people|Muchooli]] okuva mu mambuka ga Uganda, era enyimba ze ezisinga, nga "Apwoyo" zoogera ku kubonaabona kw'Abachooli mu biseera by'olutalo ne nga olutalao lwa [[Lord's Resistance Army]] lukomye olwaleka Abachooli wabweeru w'enyumba n'amakaagabwe mu kiseera ekiwanvu ddala.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Jackie-Akello-music/434746-3916678-format-xhtml-w1awknz/index.html</ref> == Emirimu == === Omuziki === Jackie yegatta ku band eziyimbira ku siteegi nga tanasalawo kuyimirira yekka. Yali mmemba wa [[Janzi]], The Sundowners, era ne band ye eya Amari Band. Yakolako ne Levixone mu luyimba lwaabwe olw'eddiini olwa "Samanya". Yakolako n'abayimbi abalala nga Kaweesa, [[Suzan Kerunen]], Myko Ouma, [[Tshila]], ne Kinobe Herbert. Yakolako nga omuyimbi w'emabaga owa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Lilian_Mbabazi Lilian Mbabazi] mu nyimba omuli "Vitamin". Jackie yatwaala omulimu gw'okuzannya mu vidiyo y'oluyimba lwa [[Maurice Kirya]] "Busaballa" nga Proscovia.<ref>http://www.sunrise.ug/life-style/201608/unveiling-jackie-akello.html</ref> Yazanyira ku siteegi, omuli [[Fête de la Musique|World Music Day]] 2014 ne 2017 mu Kampala, Blankets and Wine festival,<ref>https://web.archive.org/web/20160712180232/http://chano8.com/jackie-akello-opens-ahead-bw</ref> Bayimba festival, n'emikolo gy'abalondemu emirala mingi. Yalumbula ne France. Jackie yakola ku luyimba oluyitibwa "Black Yellow Red", puloojekiti ya batutumufu ne [[Cinderella Sanyu|Cindy]], [[Irene Ntale]], [[Michael Ross Kakooza|Michael Ross]], [[Viboyo]], [[Nick Nola]], n'abalala bangi. Yakolagana ne Mun*G ne T-Bro mu luyimba lwa "Ffena awamu." Yagenda ne mu mawanga ge bweru, neyettaba mu pulojekitti ya Singing wells projects/Abubilla Music esangibwa mu U.K, eyo gye yakolagana n'abayimbi abenjawulo okuva mu East Africa.<ref>https://web.archive.org/web/20160708125221/http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-jackie-akello-one-of-the-performers-at-blankets-wine-13th-edition/</ref><ref>http://www.singingwells.org/meet-our-influences-artists-2/</ref> Omuyimbi yasunyusa abagenyi nga [[Forest Whitaker]] mu bissera bye yakyaaliramu Ugandan okutumbuula ebikolwa by'eddembe n'enkulaakulana nga ayita mu bavubuka.<ref>http://www.theugandatoday.com/entertainment/2017/02/hollywood-actor-forest-whitaker-of-last-king-of-scotland-idi-amin-movie-dances-pakachini-in-gulu-with-singer-jackie-akello/</ref> === Bizinensi y'Emwaanyi === Mu 2017, Jackie yatongoza brand ye ey'emwaanyi eya Village Belle gye yagamba nti yalina mu bilowoozo okumala ebbanga.<ref>https://web.archive.org/web/20180408205848/http://chano8.com/singer-jackie-akello-ventures-into-coffee-making-business/</ref> == Okubuzaabuzibwa n'amufaanana == Akello afaanana Munnakenya era omuwanguzi w'engule ya Oscar [[Lupita Nyong'o]]. Nga bakwaata firimu ya ''[[Queen of Katwe]]'', abantu abasinga ne bannamawulire abaasisinkana oba abalaba ekifaananyi kya Akello baalowooza nti yali Nyong'o kubanga buli omu yamanya nti yalimu mu gwanga nga bakwaata firimu. Akavuyo kaatandika ekifaananyi kya Akello bwe kyafulumizibwa ku Facebook page ya Maurice Kirya okusobola okutumbuula vidiyo y'oluyimba "Busabala" Jackie mwe yali, ekyamuleetera omuyimbi ono okumweetegereza.<ref>http://bigeye.ug/lupita-nyongo-look-alike-jackie-akello-says-she-is-tired-of-being-confused-with-the-star-photo/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201504/four-one-one/lupitas-look-alike-spotted-in-uganda.html</ref> == Eby'enyimba == === Alubaamu === * Omuziki gwa Akello === Enyimba === * Amari * Apwoyo * Samanya * Wan Wilobo * Hallelujah == Okusunsulibwa n'engule == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awards |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Year !Award !Category !Song !Result |- |2018 |VIGA Awards<ref>https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfLCpuxjQ4Xs2tEOfB8UIx3r3u2DHfYIUGbhDML6tt8bFE0Dg/viewform?fbzx=2031096158172343300</ref> |Jazz-Soul-Country |Hallelujah |TBA |- |} == Ebijulizidwa == [[Category:Abayimbi]] 1y2ayn4jiw79cmwvbvv9cv9fltyj2ze Rachael Kungu 0 8274 58037 48799 2026-07-02T07:45:50Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (10), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58037 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rachael Ray Kungu''', akozesa erinya lya '''DJ Rachael''' ku siteegi yazaalibwa nga 1978 nga munayuganda [[Disc jockey|akuba muziki mu bifo ebisannyukirwamu]], [[Businesswoman|omusuubuzi]] ate akwata n<nowiki>'ennyimba, ng'emirimu gye gimazze emyaka 25. Yeeyatandikawo situdiyo y'obwa nannyini ekwata ennyimba gyebayita ''</nowiki>''Femme Electronic'' and proprietor of ''Scraych Rekords<nowiki>''</nowiki>''.<ref name="1R"/> Mu Gwomukaaga mu 2017, Akatabo ka [[Vice (magazine)|Vice Magazine]] kayita Rachael Kungu, okubeera omukazi akyasinze okukuba muziki mu bifo ebisanyukirwa mu buvanjuba bwa Afrika ".<ref name="2R">https://www.vice.com/en_us/article/7xz39x/dj-rachael-uganda-dance-music-women</ref> == Ebumukwatako n'obulamu bwe == Rachael Kungu yazaalibwa mu Uganda mu 1978, n'akulira mu mulirwano lwa [[Muyenga]], iensagi zino gyebayita munisipaali y'e [[Makindye Division|Makindye]], wakati mu kibuga kya Uganda ekya [[Kampala]].<ref name="1R"/> u myaka gya 1990, Hotel International Muyenga yali emannyikiddwa ku ku bubaga bwayo obwali ng'obwemisana nga bwali businga kuberamu bavubuka. Rachael yali omu kubavubuka abaali basinga okubeera mu kungaana zino ez'agata ng'abavubuka abadigize. Yafuuka omu ku kibiina kya Muyenga Youth Club. Rachael bweyalina emyaka 13 egy'obukulu, yalaba vidiyo eyitibwa [[Deidra Muriel Roper]] ([[DJ Spinderella]]), eyali okusunsunzi w'emiziki omumerika n'eyakuba ng'ennyimba z'okufubutuka ebigambo (rapper) ekyamukwata omubairo. Omuyimbi ono omumerika yalika kyeyakyusa ku bavubuka bano abato. Mu kifo ekisanyukirwamu, Rachael yayajulwa mu bantu abamannya okwetoloola ensi yonna okwali [[Salt-N-Pepa|Salt-n-Pepa]], [[Roxanne Shante]], [[MC Lyte]], [[Run-DMC]] wamu ne [[Kid 'n Play|Kid N Play.]] Yatandika okugeegeenya engeri abantu bano abamannyi okwetoloola ensi yonna gyebaali bakolamu ebintu byabwe wamu n'okuyimba, nga kuno kweyateeka n'okuteeka mu bwongo engeri gyebaali bafututuka ebigambo nga bayimba ekyamufunyisa ekifo ky'okubeera omusunsuzi wa muziki mu kabuga.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/DJ-Rachael--Queen-of-the-turntables/689856-3064882-poi0qb/index.html</ref> Engeri gyeyali akyali omuvubuka omuto, kojja we yamuwerekera ngako okugenda mu kifo ekisanyukirwamu kyebaali bayita Club Pulsations, ng'eno eyali omusunsuzi wa muziki DJ Wasswa Junior yeeyamuyigiriza engeri y'okukyusaamu emiziki wamu n'okugitabula. Era anokolayo DJ Alex Ndawula olw'okumusomesa n'okumuyigiriza obukodyo obumu.Abaamuyigiriza abalala kuliko omugenze DJ Berry.<ref name="1R"/> == Emirimu gye == DJ Rachael yatandika emirimu gye ng'omusunsuzi w'emiziki mu 1995, nga bweyali asobola okuyimirira ku bigere bye yekka, bannyini bifo bisanyukirwamu baatandika okwagala okumuwa emirimu okukolera mu bifo byabwe nga amabaala. Yalekulira Club Pulsations n'agenda okwegata ku Club Silk, ng'eno yakolerayo okumala emyaka munaana ng'omusunsuzi w'emiziki omutonge era omukugu.<ref>http://thisisuganda.org/meet-dj-rachael-east-africas-first-female-dj/</ref> Ng'ali eyo, yalina akaseera k'okukwasaganya endagaano ku bubaga obwaliko ngako abantu abangi, wamu n'obwa nnanyini.<ref name="1R"/> Yayongera okumannyikwa ekyamuvirako okufuna endagaano y'okukolera ku Club Sombreros mu [[Jinja, Uganda|Jinja]] ekyauleetera okuyitibwa aba Club Florida mu 2000 ne Club Carnival, nga zombi zisinganibwa mu [[Nairobi]] ne Stone Club mu [[Mwanza]].<ref name="1R"/> Pulogulaamu ya <nowiki>''Saturday Night Mix'' ey'okumukutu gwa leediyo ya Ugandan radio yalaga obulungi bwa DJ Rachael mu muziki wa Uganda ow'</nowiki>okumikutu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/electronic-music-kampalas-best-kept-secret/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601060347/http://snmslive.com/electronic-music-kampalas-best-kept-secret/ |url-status=dead }}</ref> Yasanyusa abadigize abaali u bikujuko bya Nyege Nyege Festival mu 2017.<ref>http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/nyege-nyege-festival-review-moxie-ea-wave-irresistible-urge-to-dance-a7967086.html</ref> Mu 2015, omukutu gwa leediyo ya [[BBC Radio 1Xtra]] gwalonda DJ Rachael ng'omu kubasinga okusunsula muziki ku semazinga wa Afrika era omuyimbi, nebamuyita okuwayaamu ku bikwatagana ne muziki wa Uganda.<ref>https://www.bbc.com/news/av/world-africa-30832361/global-beats-dj-rachael-uganda</ref> Nga yeeyongedde okumannyikwa, DJ Rachael ayitiddwa okwetaba mu mirimu egy'enjawulo mu mawanga g'ebweru okwali n'emu bikujuko bya [[WOMEX|2016 ebya WOMEX World Music Expo]] mu Spain, mu kugulawo ekifo kya Impact Hub, eky'abayimbi mu [[Florence, Italy|Florence]], Yitale mu 2017 ne mu bukujuko bya DAPHNE series ebya [[The Black Madonna|Marea Stamper,]] mu [[Chicago]], Illinois, Amerika mu Gwolubereberye mu 2017.<ref name="2R"/><ref>http://www.womex.com/virtual/santuri_east_africa/dj_rachael</ref> Kungu yavaayo n'atandika okwenyigira mu kukola n'okufulumya ennyimba, ng'atendeka wamu n'okuyigiriza abalala okwongera ku bukugu bwabwe. Okuva mu 2016, abadde ategeka emisomo egya buli mwezi omubadde mwetabibwamu abakazi 25. Ekibiina kye, Femme Electronic, kyatongoza mubutongole mu 2016 okuyambako abakazi abasunsuzi ba muziki n'abafulumya miziki nga [[Electronic dance music|bakozesa ebyuma bukali magezi]].<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/goethe-institut-nairobi-host-female-dj-workshop</ref> Mu mwaka ogwo, yategeka omusomo n'aba [[Goethe-Institut]] ne Santuri East Africa. Mu 2017, [[Dazed]] yakiriza DJ Rachael bweyagamba nti y'omu ku bayimbi abataano abasinga mu buvanjuba bwa Afrika beweetaaga okumannya nga [[DJ Mag]] yawandiika ku mirimu gye okukyusa ekifaananyi kya muziki w'ebyuma bikali magezi.<ref>https://www.dazeddigital.com/music/article/37325/1/5-east-african-musicians-you-need-to-know</ref><ref>https://djmag.com/news/black-madonna-and-ugandas-dj-rachael-are-equalizing-dance-music</ref> Mu 2018, [[OkayAfrica]] yamuteeka kulukalala ng'omu kubayimbi abasinga 10 mu Kenya ne Uganda, ng'aba [[Electronic Beats]] bakyasanguza kungeri DJ Rachael gyeyali akyusa abantu n'ebitundu gyebabeera ng'ayita mu muziki.<ref>https://www.okayafrica.com/kenya-house-music-uganda-musicians/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.electronicbeats.net/the-feed/these-female-djs-changing-ugandan-society-through-music-heres-how/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118125908/https://www.electronicbeats.net/the-feed/these-female-djs-changing-ugandan-society-through-music-heres-how/ |url-status=dead }}</ref> == Ebirala by'atekako essira == Rachael Kungu mulwanirizi wa ddembe lw'abakazi, n'eddembe ly'abali [[LGBT+|b'ebisiyaga]].<ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://aliciapatterson.org/stories/gay-ugandans-take-law-their-hands |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118125912/https://aliciapatterson.org/stories/gay-ugandans-take-law-their-hands |url-status=dead }}</ref><ref name="4R">https://www.kimt.com/content/national/488968561.html</ref> == Ebijuliziddwa == <references group="" responsive="1"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * Omukutu omutongole * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1316514/jinja-night-girls-venomous-lethal Jinja Night Girls, Venomous, Lethal] Nga 1 Ogwokuna mu 2013. * [https://www.musicinafrica.net/magazine/dj-rachael-queen-turntables DJ Rachael: Queen of the turntables] Nga 8 Ogwokubiri mu 2016. [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 7re0t4cu9yam7uwxqk1s8tae1akte6e Frank Mbalire 0 8280 57973 56203 2026-07-02T07:14:20Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57973 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Frank Mbalire''' muyimbi era mukubi wa nnanga mu ggwanga lya Uganda. Yali omu ku bammemba ba Afrigo Band. == Obuto bwe n'obuyigirize == Mbalire yazaalibwa Joseph Yawe ne Dorotia Nambi e Natete mu kibuga Kampala. == Okuyimba == Mbalire yeegatta ku Afrigo Band ku nkomerero y'emyaka gy'ensanvu (70s) ng'omukubi w'ennanga naye oluvannyuma n'agenda mu "Thames band", gye yayiiyizaoluyimba lwa "Bamuleete" ne "Sirikusuula". Yasenguka n'agendako e Buswedi okumala akaseera n'oluvannyuma n'adda mu Afrigo band. Mu mwaka gwa 2009, Mbalire yava mu Afrigo band n'atandikawo ekibiina kya "Misty Jazz band", ekirimu ne Moses Matovu era nga Kampala Casino ge baali bafudde amaka gaabwe. Yali mmemba mu kibiina kya "Blazing beats" ne [[Philly Lutaaya]] awamu ne Fred Kigozi. Oluyimba lwe oluyitibwa "Ndikwambalanga Ekkooti" lwalondebwa ekitongole kya Bukedde ng'olumu ku nnyimba ezikyasinze okuba ez'omuwendo mu Uganda mu myaka amakumi ataano egiyise. == Ennyimba ze == === Ze yakuba yekka === * Bamuleete * Akanakakawalya * Ndikwambalanga Ekkooti * Sirikusuula === Entambi === * EAfrican songs, 1989 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] qr2m3izyif18fcurjwl1faczrc9b5cn Sandra Suubi 0 8284 58050 48801 2026-07-02T07:49:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (3), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58050 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sandra Suubi''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1990) Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddini era mubumbi.<ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220717074926/https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">https://campusbee.ug/news/award-winning-artiste-sandra-suubi-graduates-masters-degree/</ref><ref>http://www.africancrossroads.org/team-member/sandra-suubi/</ref><ref name=":2"/><ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/50826-sandra-suubi-on-balancing-art-and-music</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Suubi yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda mu 1990. emisomo gye egya Pulayimale y'agisomera ku Greenhill Academy ne ssekendule ye n'agisomera ku [[Gayaza High School]], nga gombi masomero g'amukibuga.<ref>https://allafrica.com/stories/201805030173.html</ref> Yasomera ku ssetendekero wa [[Makerere University]] gyeyafunira Diguli ye mu kusiiga ebifaananyi eya bachelor's degree in Fine Arts okuva mu dipatimenti y'okuwunda n'okusiiga ebifaananyi erya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art. Mu mwezi Ogusooka 2018, yatikkirwa mu Ssetendekero y'emu nga yavaayo ne Diguli ennene mu kusiiga ebifaananyi eya master's degree in Fine Arts.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.at-work.org/en/notebook/sandra-suubi-notebook</ref><ref name=":4">{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2023-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009030019/https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye egy'okuyimba == Ng'ali mu ssekendule, Suubi yali kitundu ku kwaaya y'essinzizo ly'essomero. Yatandika omulimi gwe ogw'okuyimba mu 2011 bwe yegatta ku kibiina ky'abawala ekyayitibwa nga Xabu wansi w'ebiragiro bya First Love. Ng'ali mu kibiina kino, yatandiika okuyimba ku mikolo egy'enjawulo ng'akyali ku Yunivasite. Mu 2015, ekibiina ky'asasika era n'eyetaba mu mpaka za Airtel Trace Music era n'awangula. Yeyongerayo mu maaso n'akiikirira Uganda ku mu tendera gwa East Africa mu mpaka ezaali ku ddala lw'ensi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |access-date=2022-11-19 |archive-date=2019-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191230080802/https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |url-status=dead }}</ref> Yafulumya alubaamu ye eyasooka mu 2016 nga yalimu enyimba bbiri, ''Togwamu Suubi'' and ''Nsiimye.''<ref name=":2"/><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439093/sandra-suubi-finally-releases-debut-song</ref> Oluyimba lwe olwa, ''Togwamu Suubi'' lw'akozesebwa mu filimu eyawangula awaadi eya [[Veronica's Wish|Veronica’s Wish]] mu 2018. Yafulumya alubaamu ye ey'okubiri mu 2018 era nga alubaau yalimu ennyimba, ''Onjagande nyo'', ''Kingdom come,'' ''Heaven'' ne ''Jangu Tuzine.''<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002033343/http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |url-status=dead }}</ref><ref name=":3" /> Eby'okuyimba ng'abizze ku bbali, Suubi awunda ebifaananyi okuva mu bintu abisuuliddwa oba ebitakyalina mugaso. Akozesa ebintu omuli pulastiiki okukola entiimbe za sitegi, oby'okwewunda n'ebyokutimba. Ebintu bye byakola bikozesaddwa mu bikujjuko by'okusiiga ebiwerako mu Kampala nga olutiimbe lwa Bayimba mu 2013, laba 2014 Headphones, Bodaboda Helmet n'ekirowoozo ky'ekinyonyi ku mukolo Kampala art.<ref name=":2"/><ref name=":2"/> == Enyimba z'eyayimba == * ''Anthems of Life'' (2016) * ''Anthems of Life, Ep'' (2018) * Faya == Awaadi z'eyawangula == * Omuyimbi w'omwaka omupya mu 2015 - Victoria Gospel Academy (VIGA) awards<ref name=":6"/> * Omuyimbi omukyala omuto ow'omwaka 2016 - VIGA Awards<ref name=":4"/> * == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] imjy8vpoogwcxyah9uniwqftr50se6x Kataleya ne Kandle 0 8290 57999 48802 2026-07-02T07:30:33Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (5), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57999 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard plainlist" ! colspan="2" class="infobox-above" style="background-color: #b0c4de; font-size: 125%;" |Kataleya ne Kandle |- | colspan="2" class="infobox-image" | |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de" |Ebibakwatako |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga | class="infobox-data" |[[Kampala]], [[Uganda]] |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ebika by'enyimba z'ebayiimba | class="infobox-data" |<div class="hlist hlist-separated "> * [[Afrobeat]] * [[Afropop|pop]] * [[Zouk]] </div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omwaka gw'ebayimbiramu | class="infobox-data" |2021 |- ! colspan="2" class="infobox-header" style="background-color: #b0c4de" | |- ! class="infobox-label" scope="row" |Bbammemba | class="infobox-data" |Kataleya<br /><br /> Kandle |} '''Kataleya ne Kandle''' nayimbi ba Uganda a[[Music duo|bayimbira awamu]] nga mulimu Kataleya ne Kandle.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.exposeduganda.com/singing-duo-kataleya-and-kandle-scoop-first-award/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093331/https://www.exposeduganda.com/singing-duo-kataleya-and-kandle-scoop-first-award/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422060457/https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto5">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/music-review-do-me-kataleya-kandle/ |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093334/https://www.kampalasun.co.ug/music-review-do-me-kataleya-kandle/ |url-status=dead }}</ref> Abayimbi bano batwalibwa okuba abayimbi abakyala aba [[Uganda]] abasinga [[Music duo|okuyimbira awamu]].<ref name="auto7">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093330/https://www.matookerepublic.com/2021/09/26/kataleya-and-kandle-a-duo-to-look-out-for/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto7"/> Bakwasaganyizibwa Theron Music Records okuva mu 2021.<ref name="auto6">https://www.sqoop.co.ug/202112/news/kataleya-and-kandle-win-first-international-award.html</ref><ref name="auto1">{{Cite web |url=https://www.dembefm.ug/uncategorized/kataleya-kandle-basabukuludde-oluyimba-lwabwe-oluppya-do-me.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120093341/https://www.dembefm.ug/uncategorized/kataleya-kandle-basabukuludde-oluyimba-lwabwe-oluppya-do-me.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.campustimesug.com/kataleya-and-kandle-ugandas-next-singing-duo/</ref><ref name="auto9">https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20220508/135731/kataleya-and-kandle-east-africas-new-sensational-female-duo-bossing-the-airwaves.html</ref> == Ebyafaayo byabwe == Nga tebannaba kwegatta ku kisaawe ky'okuyimba, Kataleya ne Kandle besisinkana ku kabaga k'amazalibwa era n'ebafuuka bamikwano nnyo ab'okulusegere.<ref name="auto9"/> Kataleya ne Kandle bavuganyaako mu mpaka z'okuyimba nga tebannafuna mukisa ogwo ogwakyuusa obulamu bwaabwe bwonna.<ref name="auto10">https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/06/kataleya-and-kandle-the-new-east-africas-sensational-female-duo-bossing-airwaves/</ref> Bavumbulwa era nebakola endagaano n'omutegesi w'ebivvulu mu 2021.<ref name="auto4">https://observer.ug/lifestyle/72944-zzina-awards-nominees-list-released</ref> Kataleya ne Kandle bayingira ekisaawe ky'okuyimba mu Uganda nga abayimbi abakyala ababiri abayimbira awamu nga baggya n'oluyimba lwabwe olwasooka "Muzibe wa Love" mu 2021 nga bamazze okwegata ku Theron Music.<ref name="auto2"/> Kataleya ne Kandle be bayimba ba Uganda ababiri ng'abakyala abasooka okuyimbira awamu.<ref name="auto7"/><ref name="auto9" /> === Kataleya === Yazaalibwa era n'atuumibwa Namakula Hadijah nga 19 Ogwekkuminebiri 1999.<ref name="auto4"/> Yasomera ku ssomero lya Apostolic Primary School,<ref name="auto7"/><ref>https://mdundo.com/news/37453</ref> Mengo n'oluvannyuma Noah's Ark lugazi gyeyafunira Satifikeeti ye eya High School.<ref name="auto2"/><ref name="auto7"/><ref name="auto1"/><ref name="auto9"/><ref name="auto8">https://www.newvision.co.ug/articledetails/132489</ref> === Kandle === Nabatuusa Rebecca (yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1998) era nga amanyikiddwa nga Kandle, yasomera ku Bunamwaya C/U Primary School ne Kyambogo College.<ref name="auto2"/><ref name="auto7"/><ref name="auto7"/><ref name="auto6"/><ref name="auto9"/><ref name="auto8"/> == Ennyimba z'ebayimba == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20220422060457/https://chano8.com/gorgeous-upcoming-singers-kataleya-and-kandle-pursuing-their-music-dream-with-focus/ Abayimbi abato abapya abagenderera okutuukiriza ekirooto ky'abwe mu kuyimba Kataleya ne Kandle nga bali ne Focus – Chano8] * [https://www.campustimesug.com/kataleya-and-kandle-ugandas-next-singing-duo/ Kataleya ne Kandle abayimbi ba Uganda Bakyala abayimbira wamu. • The Campus Times] * [https://web.archive.org/web/20221120093340/https://ugabuzz.com/ugandans-sturned-by-duo-kataleya-and-kandle/ Bannayuganda abasanyusiddwa abayimbi bano Kataleya ne Kandle] * [https://web.archive.org/web/20221120093346/https://www.bukedde.co.ug/ent.%20%26%20lifestyle/129111/music-review-nkunonya-kataleya-kandle Eby'ogerwa ku luyimba lwa: Nkunonya – Kataleya ne Kandle] * [https://web.archive.org/web/20220531053636/http://swagg.co.ug/2021/09/14/kampalas-hottest-girl-duo-to-drop-tonnafuya-single/ Abawala abayimbi b'omuKampala abafulumya oluyimba lwa ‘TONNAFUYA’ | swagg.co.ug] * [https://seal.co.ug/news/music-review-do-me-kataleya-kandle/] * [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/06/kataleya-and-kandle-the-new-east-africas-sensational-female-duo-bossing-airwaves/ Kataleya ne Kandle; ekibiina ky'abawala ekipya ekibunye ku mayengo ga ladiyo ez;enjawulo] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] 8vv2z2yf67l48f4xiz47ug4ml1i6ehp Desire Luzinda 0 8293 57962 48803 2026-07-02T07:11:50Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (16), → (7), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimb using [[Project:AWB|AWB]] 57962 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q19662714}} [[File:Desire Luzinda 2.jpg|thumb|Desire Luzinda]] '''Desire Luzinda''' muyimbi munnayuganda wadde nga ensangi zino awangaalira muggwanga lya [[Amerika]]<ref>https://newslexpoint.com/desire-luzinda-america-quits-uganda/</ref>. Luzinda era yemutandisi era akulira [https://desireluzindafoundation.org/ Desire Luzinda Foundation]<ref>https://desireluzindafoundation.org/</ref> ekitongole ky'obwannakyewa ekyatandikibwawo mu mwaka 2015 n'ekigendererwa eky'okujuna abo abali mu bwetaavu. Desire yakula yegomba abayimbi nga [[Mariah Carey]] ne [[Whitney Houston]]<ref>{{cite news|title=Ugandan pop star faces arrest for 'revenge porn' photos|work=[[Week]]|url=http://www.theweek.co.uk/world-news/61313/ugandan-pop-star-faces-arrest-for-revenge-porn-photos#ixzz3JG5ZC0F8|access-date=2014-11-16}}</ref> Luzinda ayimba munnimi ezenjawulo omuli [[Luganda|Oluganda]], [[Lungereza|Olungereza]],kwossa [[Swahili language|n'oluswayiri]].<ref>{{cite web|url=https://www.hipipo.com/2016/06/26/family-birth-history-and-school-life-of-desire-luzinda/|title=Family, Birth history and School Life of Desire Luzinda|access-date=10 January 2019}}</ref> == Obuzaale bwe == Racheal Desire Luzinda yazaalibwa nga 15 Ogw'omunaana 1980 mu ddwaaliro ekkulu e [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago]]. Desire Luzinda yakuzibwa bazadde be omwami n'omukyala Luzinda mu Uganda..Taata wa Desire Luzinda yasoma era yali Minisita wa Kabineti ku mulembe gwa [[Idi Amin|Amin]] era nga yali memba wa Legislature mu makkati g’emyaka gya 90. == Okusoma kwe. == Desire Luzinda yasoma Pulayimale ku Buganda Road okuva ku kibiina ekisooka okutuuka mu ky'omusanvu. Oluvannyuma yeegatta ku Omega College ne Makerere High School okusoma A-level. Desire Luzinda yeewandiisa mu diguli ey’enfuna n'eby’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere n’akoma mu mwaka ogwokubiri oluvannyuma lwebiseera bye ebisinga okutwalibwa omulimu gwe ogw'okuyimba. Mu 2020, Desire Luzinda yatikkirwa ng’omuyambi w’abasawo mu ssomero ly’abakulu erya San Leandro Adult School mu California. == Omulimu gwa leediyo ne ttivvi == Desire Luzinda yakola nga omuwereza ku WBS TV okuva 2005 okutuuka 2007. Oluvannyuma Desire yeegatta ku Dembe FM gye yakolera pulogulaamu y’okuvuga akawungeezi ne Kasuku, Mayende, ne Orlando okuva February paka October 2011 mu Uganda Kampala. Desire Luzinda maama w’omwana omu, ‘Michelle Heather Kaddu’ eyazaalibwa nga 1 July 2004. Michelle yazaalibwa Uganda era abeera [./Https://en.wikipedia.org/wiki/California California], Amerika era gy’asomera. Desire Luzinda yateeka omulimu gwe ogw’okuyimba ku nninga asobole okuwa muwala we ebirowoozo bye byonna n’okussa essira ku kukula kwe. == Omulimu gw’okuyimba == Olugendo lwa Desire Luzinda olw'okuyimba Afrobeat Pop lwatandika nga amaliriza siniya. Yagenda ku [[Fenon Events|Fenon events]] n’akwata oluyimba lwe olwasooka ‘Nakowa Emikwano’ mu 2006. Ku Lwokutaano nga 13 June 2008, Desire Luzinda yatongoza EP ya Nkomyewo eyasooka ku Hotel Africana wamu n'abayimbi nga K-Lyinn (Tanzania), [[Juliana Kanyomozi]], [[Bebe Cool]], [[Bobi Wine]], [[Blu*3]], [[Jose Chameleone]], Sarah Zawedde, Obsessions, ne Qute Kaye. Munyimba ze endaala ze yasooka okufulumya mulimu ''Mubite'', ''Nyumirwa Nyo'', ''Anything For You'', ''Ddobo'', ''Buliwendi'', ''Sigala Nange'' (Ft. D-BLACK), ''Lwaki'', ''Tononya'' (Ft. [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] ) '', Nkyomyewo'', ''Nina Omwami'', ''Equation'', ''Fitting'' ( Ft. [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] ) ne ''Kitone''. Nga 9 October 2013, Desire yayimba mu [[Berlin]], [[Girimane|Germany]], Holland (Netherlands), n'amawanga amalala ag'omuliraano mu bivvulu by'ameefuga wamu ne Coco Finger. Nga 6 June 2014, Desire yategeka ekivvulu kye eky’okuyimba ekya VIP ekyasooka ku Kampala Serena Hotel ekyatuumibwa ‘Black and White’ [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Concert konsati]. Ekitundu ku nsimbi ezaava mu kivulu zawebwayo mu kuwagira bamalayika abato mu Ibanda [[Babies Home]]. Yakolagana ne kkampuni za KFM, [[NBS TV]], Power Horse, Face TV, Silk Events, ne Dembe FM okulaba nga kino kituuse ku buwanguzi. Nga 13 September 2014, Desire yayimba mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Convention_(meeting) lukuŋŋaana olunene] [./Https://en.wikipedia.org/wiki/United_Kingdom olwali mu Bungereza] (United Kingdom convention). Ekivvulu kino ekyatuumibwa ‘UK-Ugandan Affair’ kyalimu abayimbi abanayuganda abalala nga [[Judith Babirye]] ne Ronald Mayinja ku Troxy Arena e [./Https://en.wikipedia.org/wiki/London London]. Mu November 2014, Desire Luzinda yakyazibwa ku pulogulaamu ya Sporah [./Https://en.wikipedia.org/wiki/TV_show TV show]. Emboozi eno yatabulizibwa ku kuzaala kwa kwa Desire Luzinda, emiziki, n'ebivvulu mu nsi yonna. Nga 10 March 2015, Desire Luzinda yayimba mu [[Republic of Congo|Congo]] Brazzaville gye yatambulira ne bbandi ye eya assemble okusanyusa abawagizi be abaava mu mawanga ag'enjjawulo nga basinziira mu Congo. Nga 3 September 2016, Desire Luzinda yayimbira abawagizi be ab'e South Afrika mu mpaka z'okugaba engule za Starqt Awards ez'omulundi ogw'okusatu ezaali ku [[Legislature City]] Hall mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Johannesburg Johannesburg] [[South Africa]]. Nga 8 December 2017 Desire yayimba ng’omu ku bakulu mu mpaka za The Abryanz Style and Fashion Awards 2017 ku Kampala Serena Hotel nga omulamwa gwatumibwa Fashion Takeover, okujjaguza bizinensi n'obusobozi bw’okutandikawo emirimu mu misono jyokwambala mu [[Afirika|Afrika]]. Omukolo guno gwategekebwa Nana Akua era gwafulumizibwa omuyimbi wa South Afrika [./Https://en.wikipedia.org/wiki/David_Tlale David Tlale] wamu n’abayimbi [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Mafikizolo Mafikizolo], [[Eddy Kenzo]], ne [[Sheebah Karungi]]. Nga 3 August 2018, Desire Luzinda yategeka omukolo gw'okutongoza Transition [[Album Launch]] ku Sky Lounge mu [[Kampala]]. Desire Luzinda yagamba nti mu kaweefube w’okukyusa obulamu bwe, kyamutwalira emyaka esatu okusalawo okufuuka [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Christian Omukiriza] eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. 'Transition' yali 17 [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Music_track track] ya LP eyaliko enyimba nga ''Onkolela'',''Stood In The Gap'', ''Lwakisa'', ''Maanyi Gamukyala'', ''Kale'', ''Love Yo'', ''Kimala'', ''What a Man'', ''Kiwujjo'', ''Nyo Nyo Dala'', ''Be There'', ''Ziba Ziba'', ''Ondeka'', ''Never Let You Go'', ''Nkwasaganya'', ''Damn'' (Ft Choozen Blood) ne ''Pocket Money''. ‘Transition’ esangibwa ku mikutu nga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/ITunes iTunes], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Music Apple Music], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Amazon_(company) Amazon], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify Spotify], [[Shazam (okusaba).|Shazam]], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/YouTube YouTube], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Deezer Deezer], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Napster Napster], ne [[BoomPlay]] Music. Nga 5 June 2021 mu kutongoza [./Https://en.wikipedia.org/wiki/NGO ekibiina kye eky’obwannakyewa,] Desire Luzinda yayimba ne bbandi ya 6 piece. Yali amaze emyaka mingi nga tayimbira bawagizi be abanansi. Omukolo guno gwategekebwa era ne gulangibwa ekitongole kya Bryan Morel Publications. Ekikivulu kino kyakolebwa aba [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Fenon_events Fenon events] era akawungeezi ka [./Https://en.wikipedia.org/wiki/VIP VIP] ak'egombebwa kaletera abagenyi okwewuunya amataala [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Sound n’amaloboozi] ekyaleretera omukolo guno okuwulikika nga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Corporate ogwebeeyi] (corporate). Desire Luzinda yayimba ''ennyimba ezitendereza mukama nga Imela olwa'' ''Nathaniel Basset ne Enitan Adaba,'' Never Give Up olwa ''[./Https://en.wikipedia.org/wiki/Tasha_Cobbs Tasha Cobbs] Leonard,'' Because He Lives olwa Gaither Vocal Band, ne Guy Penrod, ''Grace/ Call me Favor'' olwa Deborah Lukalu. Abamu kubaliwo ku mukolo guno mwalimu Omutume Grace Lubega owa Phaneroo Ministries, Owek. [[Amelia Kyambadde]], Owek. [[Miria Matembe]], Omusumba Edwin Musiime, Owek. Nyeko Derick, mu bantu abalala ab’amaanyi. == Okusoomoozebwa == Nga 11 November 2014, Desire Luzinda yabuuzibwa omusasi wa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC BBC] omunayuganda, Catherine Byaruhanga oluvannyuma lw’emivuyo ejjabalukawo nga eyali muganzi wa Desire Luzinda afulumiza ebifaananyi bye eby’ekyama. Kyali kiseera kya kugezesa. Engeri Desire Luzinda gye yakuumira omutwe gwe waggulu n’asobola okuyita mumbeera eno ky’amufuula eky'okulabirako eri bangi. Desire Luzinda yakakasizza ku BBC nti bannamateeka be baali batunula mu nkola z’amateeka mu kiseera ekyo. == Ebituukiddwaako == Desire Luzinda alina engule, satifikeeti, n’okusiimibwa okuzingiramu okuyimba n’obuzirakisa omuli; • HiPipo Music Awards Best Reggae song 2014 NOD • Engule y’omuyimbi w’omwaka mu mpaka za African Crown Music Awards 2016 mu Sweden. • Engule za Abryanz Style and Fashion Awards - Omuyimbi Omukyala Asinga Omusono 2016 • Engule za PAM - Omuyimbi Omupya Asinga 2007 • Engule za PAM - Omuyimbi Omukyala Asinga 2007 • Engule za PAM - Omuyimbi Asinga [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] Single (Nyumirwa Nyo) 2008 • Oluyimba lwa Desire Luzinda olwa Kitone lwatuumibwa mu ngule za [./Https://en.wikipedia.org/wiki/MTN_Uganda MTN] [[CallerTunez]] 2017 Yasasulwa olw’emirimu gye, omuli oluyimba olukyasinze okuwanulibwa ku mutimbagano gwa MTN. == Obuzirakisa n’emirimu gy’obulamu == Desire Luzinda ali mu kulwanirira obwenkanyanya n'eddembe. Y’omu ku bayimbi abakyala abatono ababadde balwanirira mu lwatu eddembe ly’abakyala n’obulamu bw’omu nsonga. Yatandika emirimu gye egy’obwannakyewa mu 2013&nbsp;ng’ayambako abaana abataliiko mwasirizi ku Uplift A child mu Lungujja Kampala, Ibanda Babies Home, n’emirimu emirala mingi gye yategekera okukung’aanya n’okuwaayo ebintu ng’ebikozesebwa mu masomero, ebitanda n’emmere mu kifo kino ekya bamulekwa. == Abawala, ebiruubirirwa n'okutulugunyizibwa ku mikutu gya yintaneeti == Okusinzira kubywafaayo Desire Luzinda byeyalina n'okutulugunyizibwa ku mikutu gya yintaneeti ng'omuntu omututunufu, yatandika okukozesa olugero lwe okuyamba abavubuka okusalawo obulungi nga bagoberera ebilooto byabwe.Yayita mu kampeyini ya Girls and Goals jyeyakulembera mu 2018 okulwanisa obukyaayi n'obunakuwavu obuva mu puleesa za bawala okwenyumiririzaamu. Kati ng’asinziira mu California mu Amerika, Desire Luzinda akozesa ettutumu n’obuwanguzi bwe okugaziya omusingi gwe ogw’obuzirakisa n’obw’ekitiibwa. Ku Lwomukaaga nga 5 June 2021 Desire Luzinda yalinnya ennyonyi n’adda mu Uganda n’atongoza ekibiina kye eky’obwannakyewa ekya Desire Luzinda Foundation International (DLFI) mu kijjulo kyaba VIP ku Kampala Serena Hotel ekyaliko abagenyi abasoba mu 500. Desire yakiffula kyanono okujjyaguza amazaalibwa ge nabo abataliiko bwasirizi. Nga 16 August 2021, Desire Luzinda, ngayita mu DLFI yakolagana ne Hairby Zziwa Salon ne Academy okubalasa enviiri wamu nokulya ekyemisana okujjaguza omwaka omulala ogwa Desire Luzinda omukulembeze waabwe. Ekigendererwa ky’omusingi guno kwe kusikiriza ensimbi ezisobola okuwangaala, eziteeberezebwa, okwanguyiza enkola y’okukkiriza obuyambi obw’obuzirakisa okuva mu mikwano, ab’omu maka, n’abaagala ebirungi okwetoloola ensi yonna. Omusingi guno gukolagana n’ebitundu ebirala nga guyita mu pulojekiti z'eby’enjigiriza, okweyimirizaawo, ebyobulimi, n’okuwanyisiganya eby’obuwangwa. == Emikutu gy’amawulire egy’ensi yonna okufaayo == Nga 10 June 2021, Desire Luzinda yabuulira ebizibu by'eyayitamu n'obuseegu obw'okwesasuza ku BBC World Service, omukutu gwa gavumenti ogusinga mu nsi yonna omuli [[BBC News Africa]], [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_One BBC One] omukutu ogusinga okulabibwa mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/UK Bungereza], n'empeereza y'abavubuka eyasooka ku yintaneeti yokka, [./Https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_Three BBC Three]. Ng'alabikira ku BBC News Africa World Service's The Comb, Desire Luzinda yayogera n'omuwereza wa BBC omuswayili, Isaac Mumena era namutegeeza entuuko ye empya nga bweyava mu bisomozebwa okungi kw'eyayitamu, <<<update Ref. by Muhumuza Brian / [[Bryan Morel Publications]]. Ngayita mu Ng'ayita mu kibiina kye eky'obwannakyewa, Desire Luzinda akyali mu lugendo lwe olutukuvu olw'okugabana ebikolwa bya Mukama Katonda eby'ewunyisa era n'okuzaamu abalala amaanyi.BBC yamusunsulayo ku lwobujulizi bwe obuzaamu amaanyi nobuyimbi bwe mubyonna. == Ebijuliziddwa ==<references responsive="1"></references> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] 4bayxqw3yrtr4asifgcbhs8mf95yuh7 Judith Babirye 0 8299 57996 48804 2026-07-02T07:29:51Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → (6), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57996 wikitext text/x-wiki [[File:Judith-babirye.jpg|alt=Judith Babirye|thumb|Judith Babirye]] '''Judith Babirye''' muyimbi wa gospel era munnabyabufuzi Munnayuganda. Musumba mukulu mu "New Life Deliverance Church", mu [[Makindye Division]], mu bitundu by'obugwanjuba bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] ng’akiikirira [[Buikwe (disitulikit)|ekitundu ky’abakyala mu Disitulikiti y’e Buikwe]] mu Palamenti ey’ekkumi (2016–2021). == Obulamu bwe n’Okusoma == Babirye yazaalibwa [[Nyenga, Uganda|Nyenga]], mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]], mu maka ga Mwami ne Mukyala Mukooza, nga 23 September 1977. Yasomera mu ''ssomero lya Nalinya Lwantale Primary School'' mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]]. Yasomera mu ''Ndejje Senior School'' okusoma O-Level ate mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Secondary School]] okusoma A-Level, n'afuna [[High School Diploma|Dipuloma ya High School]] mu 1998. Yayingizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], [[Public university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa mu 2001 n’afuna [[Tourism|diguli esooka mu by’obulambuzi]]. == Ennyimba == [[File:Judith Babirye.jpg|left|thumb|Judith Babirye.jpg]] Bwe yali mu Senior Two ku Ndejje Secondary School, Babirye yawangula ebivvulu by’okuyimba ennyimba mwe baaweebwa omulimu gw’okuyiiya oluyimba lw’essomero. E Iganga era yayiiya oluyimba lw’essomero n’atandika okuyimba. Oluyimba lwe olwasooka, "Beera Nange", lwawangula engule ya gospel esinga mu mpaka za [[Pearl of Africa Music Awards]] eza 2006. Abadde n'ennyimba ezikutteyo nga "Wambatira", "Omusaayi gwa Yesu", "Ekitibwa kyo Mukama" ne "Maama". == Obulamu bwe == Babirye yali mufumbo ne Niiwo nga balina omwana omuwala. Kyokka mu Ogusooka ogwa 2017, yasaba baawukane. Oluvannyuma yafumbirwa Paul Musoke Sebulime, nga 28 Ogw'omusanvu 2018, ku mukolo ogw’obuwangwa. == Ennyimba == === Ennyimba === === Album z'abayimbi === == Awaadi n'okusiimibwa == * Oluyimba lw'enjiri olusinga obulungi, "Beera nange", mu mpaka za [[Pearl of Africa Music Awards|Pearl of Africa Music Awards eza]] 2006. * Album y'omwaka mu mpaka za Victoria Gospel Music Awards (VIGA),2007. == Amaka == Mu 2005, Judith Babirye yafumbirwa Samuel Niwo era n’azaala omwana omu omuwala circa 2006. Baayawukana mu 2009. Mu Ogusooka ogwa 2017, Babirye yasaba okwawukana. Mu 2018 yafumbirwa Paul Musoke Ssebulime, mu kiseera ekyo omubaka akiikirira Buikwe North Constituency. Buli omu yali mu bufumbo obw'okubiri. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] lad8l4q0qxcm320jn5b0iizmson3mno Sylver Kyagulanyi 0 8304 58063 57505 2026-07-02T07:54:17Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), , → ,, → (4), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Categor using [[Project:AWB|AWB]] 58063 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylver Kyagulanyi''' [[Okuyimba mu Uganda|muyimbi]] [./Demographics_of_Ugandahttps://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Uganda Munnayuganda],<ref name="hipipo">{{Cite web |title=A Look at Sylver Kyagulanyi; Uganda's Most Prolific Song Writer |url=http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer |access-date=21 December 2014 |archive-date=7 July 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707020922/http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer |url-status=dead }}</ref> [./Record_producerhttps://en.wikipedia.org/wiki/Record_producer Afulumya enyimba], muwandiisi waazo era [[Advocate|muwolereza]].<ref name="monitor">{{Cite web |title=Books they read: Sylver Kyagulanyi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html |access-date=21 December 2014}}</ref> Ye mukunganya wa omukutu gwa Sikia. Ono y’omu ku [[Songwriter|bawandiisi b’ennyimba]] abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web |last=ArtMattersInfo |date=2008-09-23 |title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor |url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/ |access-date=2021-09-30 |website=ArtMatters.Info |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eri e Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu kitongole ekikulu ekivunanyizibwa mu byamateeka mu 2018.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Singer Kyagulanyi among 700 LDC graduates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/singer-kyagulanyi-among-700-ldc-graduates-1753098 |access-date=2021-09-30 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu obuggya n’okusoma == Kyagulanyi yasomera mu Nswanjere Junior Seminary mukusoma kwe okwa pulayimale. Yagenda mu ssomero lya Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa, okusoma siniya. Yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] nga agenda kukola ku bya [[Pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantuhttps://en.wikipedia.org/wiki/Mass communication|pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu]] kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu [[Music|kuyimba]].<ref name="the christianbulletin">{{Cite web |date=16 May 2013 |title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I) |url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/ |access-date=21 December 2014}}</ref> == Ennyimba == Yatandika okuyimba ng’ali omu [./Kubayimbisa_https://en.wikipedia.org/wiki/Soprano kubayimbisa eggono] mu [[Choir|kkwaaya]] y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka 1990 nokudda emabega. Bwe yali mu senior three, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku [[Emancipation|mwenkano gw'abakyala]], ekyayongera okumusika natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Kyagulanyi yakusula era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza.<ref name="observer">{{Cite web |title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet |url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74 |access-date=21 December 2014}}</ref> == Discography == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebyokwesigamako eby’ebweru == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".] [[Category:Abayimbi]] 80mea8gwlfiys5l0jc54l4pk5231loc Joanita Kawalya 0 8311 58005 48806 2026-07-02T07:33:34Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58005 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Joanita Kawalya - 2015.jpg|thumb|Jonita Kawalya]] '''Joanita Kawalya''' muyimbi ate mulwanirizi wa ddembe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7534:joanita-kawalya-reckons-women-can-do-it-better-than-men |access-date=2022-11-23 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123093352/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7534:joanita-kawalya-reckons-women-can-do-it-better-than-men |url-status=dead }}</ref> Munnakibiina ky'abayimbi ekya [[Afrigo Band]] , ekibiina ekikyasinze okuwangaala mu [[Uganda]], ekyakabeerawo okuva mu mwaka1975.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html%7Caccessdate=25 |access-date=2022-11-23 |archive-date=2018-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181116055131/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html%7Caccessdate=25 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755:38-and-still-counting&catid=73:highlights |access-date=2022-11-23 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141225200245/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755%3A38-and-still-counting&catid=73%3Ahighlights |url-status=dead }}</ref> == Obulamubwe n'ebyenjigiriza == Kawalya yazaalibwa omuyimbi omugenzi Eclaus Kawalya nga 5 omwezi ogusooka 1967.<ref name="Hits">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |access-date=2022-11-23 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://archive.is/20141225191420/http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |url-status=dead }}</ref> Yakola ng'omusomesa ku ssomero lya ''Lubiri Senior Secondary School'' wakati wa 1989 ne 1993.<ref>https://web.archive.org/web/20150203020715/http://www.newvision.co.ug/D/8/28/733166</ref> == Obulamu bwe obw'okuyimba == Kawalya yatandika okuyimba ng'akyali mwana muto ddala. Yeegatta ku kwaaya y'essomero oluvannyuma yafuuka omu ku ba "The Wrens", kitaawe bwe yali omugenyi omuyimbi ku bbandi eyo.Yali atwala ffamire ye yonna. Yeegatta ku [[Afrigo Band]]  mu 1986&nbsp;ng'alina emyaka 19 gyokka bwe yali asikira mugandawe eyali ayimba ng'ennyonza Margaret eyali agenda e Germany. Yayimbanga nga bw'agattako okusoma kkoosi y'obusomesa ku [[Kyambogo University|Ssetendekero wa Kyambogo]] mu 1993, yalekulira obusomesa essira n'aliteeka ku kuyimba n'okulabirira abaana be ababiri baalina.<ref name="Lady">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Joanita-Kawalya--Afrigo-s-first-lady/-/1370466/1407688/-/r42i76z/-/index.html</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == [[File:Joanita Kawalya Muganga.jpg|left|thumb|Joanita Kawalya Muganga]] Akozeeko nga omuwabuzi mu pulojekiti ekwanaganya okubudaabuda abalina akawuka akaleeta mukenenya eyitibwa "Walter Reed project"<ref>https://www.muwrp.org/</ref> nga beegattira wamu ne pulojekiti ya Makerere Johns Hopkins. Kawalya era akolaganira wamu kkampeyini elwanyisa siriimu ng'akola ng'omulungamya ku mukolo gwa Nabagereka gw'ategeka buli mwaka ogwa by'obuwangwa, n'e Kisakaate. Kawalya yenyigira mu kugunjula emiti emito.<ref name="Lady"/> Gyebuvuddeko yenyigira lukungaana olwamala wiiki e Makerere n'ekigendererwa ky'okulaba eddembe ly'obuntu olwategekebwa e [[Makerere University School of Women and Gender Studies|ssomero ly'abakyala n'eddembe ly'obuntu]]<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200302/88455/gender-identity-week-cultural-religious-leaders-believe-positive-cultural-aspects-play-a-big-role-in-empowering-women.html</ref>. == Amaka == Joanita Kawalya mufumbo alina abaana babiri.<ref name="Hits"/> == Laba na bino == * [[Afrigo Band]] * [[Moses Matovu]] * [[Frank Mbalire]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Eby'ebweru == * [https://web.archive.org/web/20221123093326/http://www.katutandike.org/news/7-content/89-bobi-wine-and-joanity-kawalya-join-ktu-as-goodwill-ambassadors Bobi Wine ne Joanita Kawalya beegatta ku Katutandike ng'ababaka ba Goodwill] {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Kawalya, Joanita}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] d7hfeml03nw0dkxkbx5i6a68s5zo1px Forum for Democratic Change (FDC) 0 8313 57852 27123 2026-07-02T04:09:37Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya]] to [[Forum for Democratic Change (FDC)]] 27123 wikitext text/x-wiki {{Infobox political party|country=Uganda|colorcode={{party color|Forum for Democratic Change}}|name=Forum for Democratic Change|native_name=Jukwaa la Mabadiliko ya Kidemokrasia|leader=[[Patrick Amuriat Oboi]]|secretary=Nathan Nandala Mafabi|founded=2004|position=[[Centre-right politics|Centre-right]]|regional=[[Democrat Union of Africa]]|international=[[International Democrat Union]]|website={{url|http://fdc.ug/}}|seats1_title=[[National Assembly of Uganda]]|seats1={{Composition bar|32|529|{{party color|Forum for Democratic Change}}}}|ideology=[[Liberal democracy]]<br/>[[Liberal conservatism]]<br/>[[Secularism]]}}   '''Forum for Democratic Change''' mu l[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1466364/amuriat-fdc-party-president uswahili:] Jukwaa la Mabadiliko ya Kidemokrasia; '''FDC''' yatandikibwawo mu mwezi ogw'ekumineebiri nga 16 mu 2004, nga [[:en:Opposition_(parliamentary)|kyekibiina ekisinga okuvuganya]] mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20171103060423/http://www.refworld.org/docid/4e43d2ba2.html</ref>FDC yatandikibwawo ng'ekibiina ekigata abantu ekiyitibwa Reform Agenda, nadala abaayisibwamu amaso nga baali bagoberezi ba pulezidenti ba kibiina kya pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Pulezidenti w'ekibiina [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]], eyali munywanyi nnyo wa Museveni, yeesimbawo ku bwa pulezidenti mu 2001, 2006, 2011 ne 2016.Mu mwezi gw'ekuminoogumu mu 2012, [[:en:Mugisha_Muntu|Mugisha Muntu]] yalondebwa ku bwa pulezidenti wa FDC okutuusa omwezi ogw'ekuminoogumu mu 2017 bweyawangulwa Patrick Oboi Amuriat aliko kati nga pulezidenti w'ekibiina kino n'okutuuka kati.2022.<ref name=":1">{{Cite news}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1466364/amuriat-fdc-party-president</ref> FDC ebadde emu kubibiina ebisinze okuvuganya NRM mu [[:en:Ugandan_general_election,_2006|2006]], [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], ne [[:en:2016_Ugandan_general_election|2016 ku bwa pulezidenti n'ebifo mu palamenti ku ky'obukiise]]. Besigye yeeyali pulezidenti w'ekibiina kino nga yafuna obululu 37 ku 100 ng'avuganya Museveni eyafuna 59 ku 100. Besigye yalumiriza obufere n'obubi bw'obululu era n'agaana ebyaava mu kulonda kuno. Mu[[:en:Ugandan_general_election,_2006|kulonda kwa bonna nga 23 mu mwezi ogw'okubiri mu 2006]], ekibiina kyawangula ebifo 37 ku 289. Mukulonda kw'obwa pulezidenti okwaliwo mu naku z'omwezi, Besigye yawangula obululu 37.4 ku 100. Mukulonda kwa 2011, ekibiina kyakola bubi nga Besigye yafuna obululu 26.01 ku 100, ekibiina nekiwangula ebifo 34. == Ebikikwatako == Obuvo bwa FDC butandika n'ebyafaayo by'obufuzi bwa NRM ng'ekulemberwa pulezidenti Museveni. NRM ng'eyita mu maggye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) agaalwaana olutali lw'obuyeekera nga gaagala okugyako gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ne [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] nga oluvannyuma gajja mu buyinza mu Uganda mu1986. Mu lutalo lw'obuyeekera, Museveni yatondawo ebbibinja byeyafuula amaggye, nga bweyawangula obuyinza, yatandika okuzimba NRM okugifuula ekitongole ky'eby'obufuzi eky'amaanyi. Enkyuka kyuka eno yalaga okwagala kwa NRM okugaziya omusingi gwayo ogw'obufuzi nekiraga n'ebirubirirwa munda mu kibiina n'abamu kubaakitandikawo okuibeera nga baali baakugubwaawo batekebwe ebali. Museveni baamwesigamako nnyo ku by'okuwagira [[:en:Tutsi|abatuutsi]] abanoonyi boobubuddamu n'abazukulu baabwe abaali baawalirizibwa aba [[:en:Hutu|Hutu]] okuva mu Rwanda ng'abasinga kyaliwo mu myaka gya 1960. Mu lutalo lw'obuyekera, NRA yava mu disitulikiti y'omumasekati lwa Luwero ng'ogenda mu bugwanjubwa bw'eggwanga ng'eno abaTuutsi abasinga gyebaali babatutte. Oluvannyuma lw'okufuna obuyinza, abatuutsi nga [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]] ne [[:en:Fred_Gisa_Rwigyema|Fred Gisa Rwigyema]] eby'amaanyi mu maggye ne mugavumenti. Engeri NRA gyeyali egenda mu maaso mu [[:en:Kampala|Kampala]] yali yayiriyiri nga mu mitendera gino, abantu abawerako baatekebwa mu kibinja kya NRA. Abasinga kubano baava mu ggwanga ly'erimu nga Museveni [[:en:Banyankole|ery'Abanyankole]] n'amawanga amalala okuva mu bugwanjuba [[:en:Batoro|ng'Abatoro.]] Aba NRA webeeyongera okudda mu [[:en:Buganda|Buganda]] nga bayita mu Masaka, ensengeka zaabwe zaayongerwako abaganda abaali baasengula okuva mu bitundu bya Buganda okwegata ku bayeekera. Abasinga kubano ekirubirirwa ky'okugoba gavumenti eyali ejjuddemu abantu abava mu bukiika ddyo bw'eggwanga. Waliwo n'abaakozesa akakisa kano ak'okukozesa NRA okuwangulira Buganda ekirubirirwa ky'okufuna gavumenti eyeetwala. == Enjawukana mu NRM == Enkulakulana endala enungi yali nti abaaleetebwa mu NRA baali bajaasi nga bato abaali batya n'okuwa Museveni ekitiibwa. Kino tekyagenda bulungi n'abakulu ba NRA. : ''"Yali mugezi nti yaleeta abaana abato abatalina bumannyirivu; abaali basobola okumuwa ekitiibwa.Abasinga kubano baali baakava ku yunivasite, nga n'abasinga baali tebagenda ngako ku masomero"''.<ref name=":0" /> Akabinja k'abantu abaali batendekebwa olw'ensonga ey'esimba baali bato nga basomyeko nebatandika okufuna enkizo mu NRM. Bangi baali begase ku lutalo luno nga lunatera okukomekerezebwa oba beegata ku NRM nga batendekeddwa olw'ensonga ey'esimba oluvannyuma lw'olutalo. Obutakwatagana buno bwali bwa bigambo oba bwa kwogera naye nga buli mubukambwe. : ''"Abantu bangi batuyisizaamu amaaso, nga batuyita abaana abato abakula nga beekute ku Museveni".'' Akabinja k'abantu abaali batendekebwa olw'ensonga ey'esimba n'abanoonyi n'abatuutsi abanoonya obubuddamu batandikawo NRM wesinziira nga w'amaanyi, ng'ekibiina kyatandika okulabika ng'ekyamawanga. Eby'obufuzi bya Uganda byali bijudde enjawukana mu mawanga, ng'akabinja k'abantu abaali batendekebwa olw'ensonga ey'esimba abaali abato, ng'enkizo empya gyebaali baakubiriza ng'okuleetebwa kwab'enganda zaabwe mu bifo bya gavumenti eby'amaanyi.Abasinga ku bakabinja k'abantu abaali batendekebwa olw'ensonga ey'esimba baali bava mu bukiika kono bwabugwanjuba bwa Uganda nga Museveni. Omusingi ogw'amaanyi gwebaali basibukako gwatandika okunafuwa, abatuutsi abanoonya obubudamu nga bakulemberwa [[:en:Fred_Rwigema|Fred Rwigema]] baasalawo okuddayo e Rwanda okulwanyisa gavumenti ya Habyarimana. Okufiirwa banamaggye abamaanyi n'abawabuzi ab'eby'obufuzi nadala mu bakozi by'obwambega kyaleka Museveni ng'ali mu bwetaavu. NRM yakimannya nti yalino okugaziya okusaba kwayo nga mukisooka baalina okusanyusa [[:en:Baganda|Abaganda]] eggwanga ly'abantu erisinga mu Uganda nga bakomyawo [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]], n'okuleeta abantu okuva mu mawanga amalala nga babayingiza mu bitongole by'eby'okwerinda. NRM yakatiriza omulimu gwayo ogw'okutereeza amateeka n'obutebenkevu mu ggwanga nga batekawo okutya mu mawanga g'omubukiika kono amaggye g'omubukkiika ddyo aga Obote ne [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gaali gakukomawo singa NRM yamelererwa. Okutya kuno kwaletebwawo olutalo olwali mu bujkiika ddyo olwalimu ekibinja kya [[:en:Lords_Resistance_Army|Lords Resistance Army]]. NRM yalina obuyinza eri enkulakulana mu by'enfuna mu bukiika kono bwa Uganda. Obuvumu obupya bweyalina, Museveni yatandika okukola ku buli yali awakanya obuyinza bwe mu NRM. Abasinga ku bano baali ba memba abaasooka mu NRM/NRA, nga mwemuli omuduumizi w'amaggye Major General Mugisha Muntu n'abakulmebezze ba NRM abalala ab'amaanyi. Abasinga ku bakulmebezze bano baali baagala bawumulire mu mirembe mu disitulikiti gyebabazaala, naye abalala nga Mugisha Muntu n'eyali omwogezi wa NRM Winnie Byanyima, baatandika okuwakanya Museveni. Wabula waaliwo okunyumirwa okutonotono okumenyawo NRM, si kukubiriza kyuka kyuka okuva munda.<ref name=":1" /> Kino kyakyusa mu kulonda kw'obwa puleidenti mu 2001 Besigye eyali munamaggye eyawumula bweyavuganya Museveni ku bwa pulezidenti. Besigye yali tamannyikiddwa mu badukanya NRM/NRA<ref name=":1" />, naye obuvumu bweyayolesa mu kwesimbawo kyasikiriza nnyo obuwagizi. == Okutondawo Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya == FDC yatondebwawo mu butongole mu 2004. Besigye yali agenze mu Amerika mubuwanganguse gyeyava n'agenda mu South Afrika. Etandikwa y'ekibiina kino yali mu Uganda ng'abaali ba memba ba NRM nebagobwa baali basaale nnyo mu kutandikwa ekibiina kino okuvuganya Museveni. Ekirubirirwa baakyongeramu amaanyi Museveni bweyakola eteeka eryali limukiriza okuyimirirawo ekisaja eky'okusatu ku bwa pulezidenti.Kino kyanyiiza banazirwanako abaali mu NRM nebasigalamu mu NRM nga balindirira okutwala obuyinza singa Museveni anyuka ku ky'obukulmebezze. Enkyuka kyuka yavumirirwa nnyo abamu ku baali ku ludda lwa Museveni nga [[:en:Eriya_Kategaya|Eriya Kategaya]] nga mu kaseera ako yali alabibwa nga namba biri munsengeka za NRM/NRA . Okuvuganya kuno tekwataganya Museveni eyali yeenywezezza mu NRM. FDC yafunamu nnyo mulusirika luno, nga Besigye bweyakomawo mu Uganda, yakizuula nti FDC yalina obuwagizi obutagambibwa obwali ne munsengeka za NRM. Ensonga eno yawaliriza Museveni okukwata Besigye. Wadde nga kyaali kyali kibusibwa nti Besigye anaawangula okulonda kuno ng'avuganya Museveni, ensonga lwaki yali asikiriza obuwagizi bungi okuva mu NRA kati gyebayita [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] nga bamemba baalina ekiroowozo ekireetamu ky'okwawulamu amaggye. FDC yalina abaduumizi abaava mu maggye ga NRA bangi nga mwemuli ne Mugisha Muntu eyali omuduumizi w'amaggye. Ensoga endala yali nti banabyabufuzi abasinga baali bava mu bitundu byebimu ebya Uganda nga Museveni nga wano webaali basobola okusikiriza obuwagizi okuva mu bantu ba pulezidenti yennyini. Okukwatibwa kwa Besigye kyali nsobi y'eby'obyfuzu eyaviirako FDC okwongera okufuna obumannyifu. Wabula ekibiina kyatandika okuboonaboona olw'obuwanguzi bwekyali kifunye. Abamannyifu abasinga baali ba memba ba NRMwabula baali bagayaavu okuvaayo okuwakanya Museveni. Banabyabufuzi nga Eriya Kategaya, eyali omukulmebezze wa FDC, baali batya omumutuukirira. Kiremya omulala yali nti gavumenti yateekawo amateeka agatategerekeka ku Besigye okumulemesa okutekega enkungaana z'eby'obulonzi. FDC yali emannyikiddwa nnyo mu bitundu by'omubibuga nadala ekibuga ekikulu ekya Kampala, naye ng'obudde obutuno obw'okukola enkungaana mu byalo bwaali ebitundu 70 ku 100 mu bantu abakyali abalamu. NRM, ku mukono omulala yamala amaanyi mangi, ng'ekuba enkungaana enene mu bitundu by'omubyalo ne mububuga obutono. FDC ne Besigye baali batutumu mu bukiika ddyo abantu gyebaali bamazze ebanga lya myaka 20 nga bali mu kuboonaboona olw'olutalo olwali wakati wa gavumenti n'abayekera ba Lord's Resistance Army. Eno yeyali ensaonga lwaki FDC yali tesobola kukubayo nkungaana z'abyabufuzi mu bitundu ebyo. KIno kyali kiragira ddala okunyigirizibwa abantu kwebaali bayitamu mu bukiika ddyo bwa Uganda abaali bawulira nti baali balakeddwa ebweru gavumenti mu Kampala. Wadde nga waliwo kiremya ono yenna FDC ya wangula 30 ku 100 ku bululu, ekyali eky'obuwanguzi ennyo eri ekibiina kino ekyali tekinaba nakuweza. Ekibiina kyasikiriza ebibiina byonna ebibiina binansaangwa ebyali bivuganya nga [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] n'ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]]. == Obutasenvula ==   Mu 2011, FDC neera yakulembera abaali bavuganya Museveni ne NRM mu kulonda k'obwa pulezidenti ne mu bifo by'okukiika mu palamenti . Ekibiina neera kyalemererwa okugyawo obututuufu bwa Museveni. FDC yakola bubi nnyo mu 2006. Okuva mu kulonda kwa 2011, ekibiina kibadde kisaale nnyo mukutegeka obwegugungo kunguudo n'okwekalakaasa he nga n'ezimu zivuddemu okugugulana ne poliisi . == Okutondawo gavumenti y'abantu == Oluvannyuma lw'okulonda kwa 2016 , eyali akutte bendera ya FDC Dr. Kizza Besigye yawakanya ebyali bivudde mu kulonda ebyafulumizibwa abavunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda 'Electoral Commission'. Kino kyaliwo oluvannyuma lw'okubeera nga yali akwatibwa ewaka okumala emyezi esatu, nga yali agenda na kwerayiza nga pulezidenti w'abantu ba Uganda mu kifo eky'ekyaama. Yagenda mu maaso n'okutondawo gavumenti y'abantu eyalina cabinet n'abakulmebezze ba disitulikiti.<ref>{{Cite web}}https://nilepost.co.ug/2019/11/25/betty-nambooze-no-opposition-entity-is-as-strong-as-peoples-government-in-uganda</ref> Loodi meeya wa Kampala Elias Lukwago yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti, n'abakulembezze b'eby'obufuzi abawerako baalondebwa ng'era bakola n'okutuusa kato mu gavumenti y'abantu. == Bw'azze akola mu kulonda == === Mu kulonda kw'obwa pulezidenti === {| class="wikitable" style="text-align:center" !'''Election''' !Party candidate !'''Votes''' !'''%''' !'''Result''' |- |2006 | rowspan="3" |[[Kizza Besigye]] |2,592,954 |37.39% |'''Lost''' N |- |2011 |2,064,963 |26.01% |'''Lost''' N |- |2016 |3,508,687 |35.61% |'''Lost''' N |- |2021 |Patrick Oboi Amuriat |323,536 |3.24% |'''Lost''' N |} === Okulonda kwa palamenti ya Uganda === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! rowspan="2" |'''Election''' ! rowspan="2" |Party leader !'''Votes''' !'''%''' !'''Votes''' !'''%''' ! rowspan="2" |'''Seats''' ! rowspan="2" |'''+/–''' ! rowspan="2" |Position ! rowspan="2" |Government |- ! colspan="2" |'''Constituency''' ! colspan="2" |Women |- |2006 | rowspan="3" |[[Kizza Besigye]] | | | | |{{Composition bar|37|319|hex=#00BFFF}} |37 |2nd |{{no2|Opposition}} |- |2011 |1,070,109 |13.56% |1,242,218 |16.84% |{{Composition bar|34|375|hex=#00BFFF}} |3 |2nd |{{no2|Opposition}} |- |2016 |1,027,648 |12.73% |929,680 |12.76% |{{Composition bar|36|426|hex=#00BFFF}} |2 |2nd |{{no2|Opposition}} |- |2021 |Patrick Oboi Amuriat |729,347 |7.30% |674,154 |6,64% |{{Composition bar|32|529|hex=#00BFFF}} |4 |3rd |{{no2|Opposition}} |} == Ebiwandiike ==   kekaqy4ffn5uo69836dga3wnwphdltd Wilson Bugembe 0 8330 58076 48807 2026-07-02T08:00:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58076 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Pastor Wilson Bugembe At 97.7 Record FM.png|thumb|Pastor Wilson Bugembe]] '''Wilson Bugembe''' [[Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba zeddiini<ref name="hipipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707022309/http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |url-status=dead }}</ref> era nga ye Musumba mu Kkanisa ya "Light the World Ministries" esangibwa e [[Nansana]] [[Wakiso District|mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu]] [[Uganda]].<ref name="ekimeeza">{{Cite web |url=http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707005518/http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |url-status=dead }}</ref><ref name="newvisio-n">http://www.newvision.co.ug/news/629903-women-would-storm-my-office-and-ask-for-love-bugembe.html</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bugembe yazaalibwa mu mwaka 1984 e[[Masaka]] nga bazadde be ye Omwami n'Omukyala ba Kirabira. Bugembe bakadde be baafa nga akyali muto ekyamuviirako okubeera ku nguudo okumala ebbanga. Yasobola okusoma okutuuka ku Yunivaasite naye yasomako olusoma lumu naawanduka.<ref name="ne-wvision">http://www.newvision.co.ug/news/650251-bugembe-s-prayer-sung-at-political-rallies.html</ref> == Ennyimba ze == [[File:WILSON BUGEMBE.jpg|left|thumb|Wilson Bugembe]] Bugembe yatandka okuyimba okuvaamu ensimbi nga alina emyaka 19. Yafulumya olutambi lwe olwasooka olwali luyitibwa "Yellow".<ref name="powerfm">http://powerfm.co.ug/phatfest/wilson-bugembe/</ref> Oluyimba lwe olwamujjayo baluyita "Njagala Kumanya" olwakubibwa ennyo ku mpwewo za leediyo Top ne ku Telefayina ezenjawulo mu [[Uganda]]. Okuva olwo ennyimba ezayatiikirira omuli "Komawo eka", "Bilibabitya", "Kani", "Bamuyita Yesu", "Yellow", "Lengera Embaata", "Komawo Eka", "Munaabe" ne "Ani".<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |access-date=2022-11-26 |archive-date=2017-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170803231435/http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |url-status=dead }}</ref><ref name="musicuganda"/><ref name="musicuganda"/> Ayimbyeko n'omyimbi He has worked with [[Sylver Kyagulanyi]] Icha Kavons and [[Isaiah Katumwa]].<ref name="newvis-ion">http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316239&catid=377&mid=53</ref> He has released a number of albums like "Kani", "Ani", "Lengera Embaata", "Biribabitya" and "Ningirira".<ref name="observer 2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060126/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 3">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'afulumizza === * Yellow * Njagala Kumanya * Kani, 2010 * Ani, 2010 * Lengera Embaata, 2011 * Biribabitya, 2012 * Akawala ako, 2013 * Sibiwulira, 2014 * wanaza == Awaadi z'awangudde == * Best Gospel Artist [[Pearl of Africa Music Awards]] 2007.<ref name="observer 5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126063740/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Single (Komawo Eka) in [[Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293%3Acritics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060124/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293:critics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Artist [[Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6" /> == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] bpn8x3rhj7m499cvuv32zjv9mm6hp4r 58077 58076 2026-07-02T08:00:52Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 58077 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Wilson Bugembe''' [[Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba zeddiini<ref name="hipipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707022309/http://www.hipipo.com/people/28/Pastor-Wilson-Bugembe/bio/23/Wilson-Bugembe%E2%80%99s-Life-Background-In-Simple-Details |url-status=dead }}</ref> era nga ye Musumba mu Kkanisa ya "Light the World Ministries" esangibwa e [[Nansana]] [[Wakiso District|mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu]] [[Uganda]].<ref name="ekimeeza">{{Cite web |url=http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2015-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150707005518/http://www.ekimeeza.com/2013/04/20/new-love-song-bugembe-releases-love-song-for-fiancee/ |url-status=dead }}</ref><ref name="newvisio-n">http://www.newvision.co.ug/news/629903-women-would-storm-my-office-and-ask-for-love-bugembe.html</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bugembe yazaalibwa mu mwaka 1984 e[[Masaka]] nga bazadde be ye Omwami n'Omukyala ba Kirabira. Bugembe bakadde be baafa nga akyali muto ekyamuviirako okubeera ku nguudo okumala ebbanga. Yasobola okusoma okutuuka ku Yunivaasite naye yasomako olusoma lumu naawanduka.<ref name="ne-wvision">http://www.newvision.co.ug/news/650251-bugembe-s-prayer-sung-at-political-rallies.html</ref> == Ennyimba ze == Bugembe yatandka okuyimba okuvaamu ensimbi nga alina emyaka 19. Yafulumya olutambi lwe olwasooka olwali luyitibwa "Yellow".<ref name="powerfm">http://powerfm.co.ug/phatfest/wilson-bugembe/</ref> Oluyimba lwe olwamujjayo baluyita "Njagala Kumanya" olwakubibwa ennyo ku mpwewo za leediyo Top ne ku Telefayina ezenjawulo mu [[Uganda]]. Okuva olwo ennyimba ezayatiikirira omuli "Komawo eka", "Bilibabitya", "Kani", "Bamuyita Yesu", "Yellow", "Lengera Embaata", "Komawo Eka", "Munaabe" ne "Ani".<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |access-date=2022-11-26 |archive-date=2017-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170803231435/http://www.musicuganda.com/Pastor%20Wilson%20Bugembe.html |url-status=dead }}</ref><ref name="musicuganda"/><ref name="musicuganda"/> Ayimbyeko n'omyimbi He has worked with [[Sylver Kyagulanyi]] Icha Kavons and [[Isaiah Katumwa]].<ref name="newvis-ion">http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316239&catid=377&mid=53</ref> He has released a number of albums like "Kani", "Ani", "Lengera Embaata", "Biribabitya" and "Ningirira".<ref name="observer 2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060126/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9822:bugembe-talks-about-ani-his-wedding-and-the-slap |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 3">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=16799:bugembe-prophesies-in-nangirira |url-status=dead }}</ref><ref name="observer 4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060127/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=4687:christian-or-not-bugembe-will-get-you-thinking&catid=73:highlights |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'afulumizza === * Yellow * Njagala Kumanya * Kani, 2010 * Ani, 2010 * Lengera Embaata, 2011 * Biribabitya, 2012 * Akawala ako, 2013 * Sibiwulira, 2014 * wanaza == Awaadi z'awangudde == * Best Gospel Artist [[Pearl of Africa Music Awards]] 2007.<ref name="observer 5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126063740/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=839:david-tash-lumu |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Single (Komawo Eka) in [[Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293%3Acritics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126060124/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2293:critics-want-pastor-bugembe-back-home&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref> * Best Gospel Artist [[Pearl of Africa Music Awards]] 2008.<ref name="observer 6" /> == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] np4nh2q67dubglgkw1bj9pv199ygdw7 Sandra Nankoma 0 8346 58049 48808 2026-07-02T07:47:47Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: , → ,, → (11), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58049 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sandra Nankoma''', nga yali amanyiddwa nga '''Sandy Soul''', Munnayuganda omuyimbi, muwandiisi wa nnyimba, ateekateeka ennyimba, azannya katemba era muyimbi wa kika ky'annyimba ekya Afro-soul ne jazz.<ref name="allafrica.com"/> Amanyiddwa nnyo olw'oluyimba lwa Kaddugala okuva ku lutambi lwe olwasooka oluyitibwa Ye'nze bwe yangula [[All Africa Music Awards|engule ya AFRIMA]] y'omuyimbi omukyala asinze okuba n'oluyimba olukwata ku bantu mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://tsupug.com/sandy-soul-unveils-self-with-kaddugala/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2019-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190319054340/http://tsupug.com/sandy-soul-unveils-self-with-kaddugala/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news|author1=Justus Lyatuu|title=Sandra Nankoma does it for melanin|url=https://observer.ug/lifestyle/62144-sandra-nankoma-does-it-for-melanin|accessdate=14 July 2020|agency=The Observer}}</ref><ref>Eric Geno.</ref> Nankoma yatandika okuyimba okuvaamu ensimbi mu 2013. Yayimba ku mukolo gwa Bayimba Festival ng'ayimba oluyimba olwa hop lwe yayimba ne Sylvester Kabombo, "Fumbiro". Oluvannyuma lw'oluyimba lwe ng'ali yekka, akutte ennyimba endala nnyingi nnyo ku ntambi nga kuliko, ''Kaddugala'', ''Musaiza'' ''Wei'ka'', ''Babylon'', ne ''Mercedes'' era lwalabikira ku [[RNW Media|RNW]] ‘oluyimba lwange ku pulogulaamu ya YouTube<ref>https://wazaonline.com/en/my-song/sandy-soul-women-must-be-independent</ref>. Sandra Nankoma yatalaaga Uganda era yayimba ku mikolo mingi nnyo egy'enjawulo okuli Bayimba Festival of the Arts<ref>http://www.goethe.de/ins/ug/kam/kue/laba/laba2013/en11418104.htm</ref> [[Milege World Music Festival]] ogwategekebwa [[Milege]], [[Pearl Rhythm Festival]], [[Fête de la Musique|World Music Day celebrations]].<ref>NDUGGA, ARAFAT.</ref> Mu 2014, Nankoma yakola bbandi, eyali eyitibwa Sandy Soul. Nga Sandy Soul, Nankoma yalambula Africa, yayimba mu bibuga okuli Nairobi, Arusha, Abidjan, Kigali era yakolayo ekivvulu mu Paris e Bufaransa. Mu 2016, yayimba mu kivvulu kya MASA Arts mu Ivory Coast, nga ekitundu ku Afroman Spice, yatandikawo awazannyirwa emizannyo gy'akatemba wamu ne banne abalala abakyala. Kampeyini ya Afroman Spice yali yaakukyusa ggwanga, era yaluubiriramu okulwanirira eddembe ly'abakyala. Omwaka ogwo gwennyini yayimba mu kivvulu kya Ubumuntu mu bikujjuko bya Kigali Up Festival as Sandy Soul. Mu 2017 Nankoma yatwala bbandi ye eya Soul Train mu Nairobi n'atandika okuyimbira eyo. Ayimbye n'abayimbi bangi okuva mu South Africa, bukiikaddyo, buvanjuba n'obugwa njuba bwa Africa okuli Jojo Abot (Ghana), Blinky Bill (Kenya), Jackie Manyelope, Prisca Ojwang and DJ Kampire. Sandra Nankoma era yali muwanguzi w'awaadi ya Visa Pour La Creation ku mukolo okwali abayimbi okuva mu Africa ne Latino America. Mu 2018, yafulumya olutambi lwe olwasooka oluyitibwa [[Ye'nze]] olwakwatibwa era n'efulumizibwa mu Uganda ne France. Kaddugala (ekivvunulwa nti [[Melanin]]), lwafulumizibwa ng'oluyimba olulwanirira abawala abaddugavu naddala okuvumirira abo abaali befumba era lwalondebwa okuvuganya ku ngule ya AFRIMAS mu 2018 '[[All Africa Music Awards]]' [https://thetowerpost.com/2018/11/27/ugandas-sandra-nankoma-shines-at-afrima-awards/ AFRIMA 2018]. Ye'nze era lwawangulira Nankoma engule ya AFRIMA omukyala asinze okuyimba oluyimba olulimu obubaka bw'okuzaamu essuubi mu Africa. Nankoma yatandika okulambula ensi n'oluyimba lwe olwo Ye'nze mu 2018.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Sandra-Nankoma-drops-new-album/434746-4335646-ho23hx/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://eventsinkenya.com/events/sandra-nankoma-live-in-concert/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2021-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210412041643/https://eventsinkenya.com/events/sandra-nankoma-live-in-concert/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwe ogw'okuzannya == Nankoma yazannyira mu kifo awazannyirwa emizannyo gy'akatemba awawerako ng'akola emizannyo wamu n'okuyimba. Yali omu ku baatandikawo ekibiina kya Afroman Spice, ekirwanirira eddembe ly'abakyala ne munne Rashida Namulondo wamu ne Linda Nabasa. Ekibiina kino ky'atandika okuzannya emizannyo n'okuyimba nga kijjayo obubaka n'emiramwa omuli ebizibu ebiruma Uganda ne Africa okutwaliza awamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/38681-afroman-spice-show-brings-chronicles-of-a-black-woman |access-date=2022-11-27 |archive-date=2022-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221127092347/https://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/38681-afroman-spice-show-brings-chronicles-of-a-black-woman |url-status=dead }}</ref> Bbandi ya Nankoma eya band Sandy Soul yayimba n'ebibiina ebirala mu Uganda, Kenya ne Ivory Coast.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://lindanabasa.com/afroman-spice-in-ivory-coast-for-the-masa-festival/ |access-date=2022-11-27 |archive-date=2018-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918152200/https://lindanabasa.com/afroman-spice-in-ivory-coast-for-the-masa-festival/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'okulwanirira eddembe ly'obuntu == Sandra Nakoma yazaalibwa era n'akulira mu Disitulikiti y'e Mukono mu Buganda. Olw'okuba yali muddugavu kagongolo, yakolebwangako efujjo ku ssomero era okuva olwo yatandikawo kaweefube w'okulwanirira obusosoze mu laangi n'oluyimba lwe Kaddugala olwakola ennyo okulwanirira abakyala abaali basingaana obuzibu nga buno obw'okusosolebwa.<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Nankoma-tackles-stigma-against-dark-skinned-women-her-art/689842-4210208-udaxinz/index.html</ref> Nankoma yasomera ku Ssentekero wa Uganda Christian University e Mukono, gye yafunira ddiguli mu by'emisono wabula ng'okusinga essira yaliteeka mu bibajje. == Ennyimba ze == * [[Ye'nze]] 2018 == Awaadi z'awangudde == * Visa Pour La Creation by Institute Francaise France 2017 (Yawangula * [[All Africa Music Awards|AFRIMA]] Award for Best Female Artist in African Inspirational Music 2018 (Yawangula) * [[All Africa Music Awards|AFRIMA]] engule y'omukyala asinze bu buvanjuba bwa Africa mu 2018 (yalondebwa) == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.facebook.com/SandraNankoma/ Sandra Nankoma] * [https://instagram.com/sandra_nankoma Instagram] * [https://twitter.com/SandraNankoma?s=09 Twitter] {{authority control}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 24mm1fhyjk5jn9wid6a77myrxvyi6zc Pallaso 0 8354 58036 48809 2026-07-02T07:45:23Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → (15), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58036 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Pius Mayanja''' ng'erinya lye ery'okusiteegi bamumannyi nga '''Pallaso''' munayuganda [[Sound recording and reproduction|omuymbi]], awandiika enyimba, okuzifulumya [[Videography|n'okukwata vidiyo]]. Ayimba mu [[luganda]] n'atabulamu n'oluzungu, nga n'ebiseera ebimu atekamu [[Swahili language|oluswayiri.]] Asinga kukuba nyimba ekika kya [[Afrobeats]], [[Hip hop]], [[Dancehall]], [[African popular music|Afropop]], ne [[Rhythm and blues|RnB]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtv.com/artists/pallaso/biography/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2015-08-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150801184102/http://www.mtv.com/artists/pallaso/biography/ |url-status=dead }}</ref> Olugendo lwe olw'okuyimba lwatandika mu 2000 bweyatandikira mu Leone Island, ekibiina ky'abayimbi ekyali kidukanyizibwa mukulu we, Dr. [[Chameleone|Jose Chameleone]]. Oluvannyuma yagenda mu Amerika gyeyabeera okumala emyaka 10 n'akomawo mu Uganda mu 2014. Ng'akomyewo, yatandika okuzimba olugendo lwe mu kuyimba lweyenyumirizaamu kati, n'atondawo ekibiinka kya "Team Good Music" ekikola obulungi mu kisaawe kya miziki wa Uganda. == Obulamu bwe obwasooka == Pallaso yazaalibwa nga 5 mu Gwomwenda mu 1987 mu [[Mulago Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]] nga taata we ye mwami Gerald Mayanja ne maama we mukyala Prossy Mayanja. Y'omu kubaana omusanvu abaazalibwa abafumbo abo. Famire yamala obulamu bwayo obusinga mu Kawempe obumu kubwalo bw'omu Kampala. Pallaso ava mu famire y'abayimbi nga ne baganda bbe abalala basatu okulu [[Chameleone|Chameleon]], [[Goodlyfe Crew|Weasel]] n'omugenzi [[AK 47 Mayanja|AK47 Mayanja]] nga balina ebyafaayo ebirungi mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1316556/-believe-polygamy-pallaso</ref> == Omuli gw'okuyimba == Pallaso yatandika okuyimba wansi w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa, Leone Island, ng'ebiseera ebyo yali akozesa linya lya Lizard ku siteegi. Oluyimba lweyasooka okukuba baali baluyita ''Mudigidde'' mu 2003 nga lwafulumizibwa muganda we Dr. [[Chameleone|Jose Chameleone]]. Oluyimba luno baalukuba nnyo ku mikutu egy'enjawulo wamu n'okubeera n'abawagizi abangi kuba Bobo King n'Omulangira Ndawusi beebasooka okuluzannya ku mukutu gwa [[Radio Simba]].<ref>http://www.sqoop.co.ug/201605/features/sheebah-and-pallaso-why-they-dont-see-eye-to-eye.html</ref> Mu 2006, Pallaso yalekulira Uganda n'atandika okukolera mu Amerika ng'eno yasigala akyayimba. Bweyali mu Amerika yegyako erinya lya Lizard neyeetuuma Pallaso. Ng'abeera mu [[Lewiston, Maine|Lewiston]], Maine, yakola oluyimba n'omu kubayimbi abafubutuka ebigambo eyali ow'omukitundu gwebayita The Mess. Nga bali wamu, baafulumya olutaambi olwaliko ennyimba eziwerako mu 2013 lwebaali bayita enkyuka oba ''Change''.<ref>{{Cite web |url=http://usmfreepress.org/2013/09/23/local-review-change-by-pallaso-and-the-mess/ |title=USM Free Press: Local Review: Change by Pallaso and The Mess |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105912/http://usmfreepress.org/2013/09/23/local-review-change-by-pallaso-and-the-mess/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2014, Pallaso yeegata ne [[Shaggy (musician)|Shaggy]] wamu ne DJ Hidrro nebafulumya oluyimba oluyitibwa sigala mu mitima gwaffe "[[Remain in Our Hearts (DJ Hidrro song)|Remain in Our Hearts]]" olwali lukubiddwa nga bajukira abayimbi abaali baafa nga [[Michael Jackson]], [[Bob Marley]] ne [[The Notorious B.I.G.]]<ref>{{Cite web |title=MTN Uganda Boosts Pallaso’s Up Coming Concert |url=http://mobile.howwe.biz/news/entertainment/7848/mtn-uganda-boosts-pallasos-up-coming-concert |access-date=2023-07-12 |archive-date=2017-08-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170821213510/https://mobile.howwe.biz/news/entertainment/7848/mtn-uganda-boosts-pallasos-up-coming-concert |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma mu mwaka ogwo, Pallaso yakomawo mu Uganda n'atandika olugendo lwe mu muziki nga yeegata ku kibiina kya [[Goodlyfe Crew]] nebafulumya oluyimba lwebaali bayita "Amaaso".Oluyimba luno lwalinya ku mikutu egy'enjawulo nga baalukuba ku ttivi ez'enjawulo ne leediyo okumala wiiki eziwerako.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/pallaso-radio-and-weasel-back-with-a-fresh-collabo-after-the-success-of-amaaso/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004060500/https://chano8.com/pallaso-radio-and-weasel-back-with-a-fresh-collabo-after-the-success-of-amaaso/ |url-status=dead }}</ref> Pallaso oluvannyuma yakola ku nyimba ng'ali yekka nga ''"Wekoledewo kaki"'', "Omugongo" n'endala nyingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/15102/i_produced_the_amaaso_video_pallaso |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105909/https://www.ugandaonline.net/news/view/15102/i_produced_the_amaaso_video_pallaso |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, yeegata ne Sheebah Karungi omuyimba w'e Uganda nebatandikawo ekibiina ky'abayimbi kyebayita <nowiki>''</nowiki>Team No Sleep<nowiki>''</nowiki>, nga kidukanyizibwa maneja wa muziki amannyikiddwa ennyo, Jeff Kiwa eyakyegatako nga y'akidukanya. Ekibiina kino ekya <nowiki>''</nowiki>Team No Sleep<nowiki>''</nowiki> oluvannyuma kyegatibwako abayimbi okuli; King Saha, Ak47 n'abayimbi abalala abaali batandika obutandise okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.redpepper.co.ug/i-am-still-in-team-no-sleep-pallaso/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105916/https://redpepper.co.ug/i-am-still-in-team-no-sleep-pallaso/ |url-status=dead }}</ref> Nga bali wamu ne Sheebah, ababiri bano baafulumya oluyimba lwabwe olwasooka lwebayita "Mundongo", nebalugobereza "Go Down Low" olwa wangula ekirabo kya HiPipo Music Awards ng'oluyimba olwali lusinga mu 2015 'Best Afro Pop Song'. Pallaso oluvannyuma yaliko ku baafulumya oluyimba lwebayita ''"Tamale Mirundi"'' ng'ali ne King Saha n'abayimbi abalala nga kwekuli n'enyimba endala nga ''"Kilabe embaliga"'' ne ''"Sanyu lyange",'' wabula nga luno lwali lukadde nga lwayimbwa Sweet Kid nga naye yali muyimba munayuganda wabula oluyimba lwe luno nebaluddamu..<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424369/sheebah-pallaso-kiss</ref> Mu 2014 Ogwekuminoogumu, yatandika okukola ku luyimba ng'ali wamu n'omuyimbi [[Davido]] okuva e Nigeria lwebaali bayita "''Twatoba", lwebafulumya mu 2015 Ogwolubereberye''. Yalufulumya nga kuliko ennyimba endala zeyayimba mu 2015 okwali ''"Ffe tuliko",'' "''Tiwa Savage",'' ''"Mubambazanga",'' ''"Tebakusobolola"'' n'endala nyingi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.360nobs.com/2015/02/video-pallaso-twatoba-ft-davido/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2019-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190619221100/https://360nobs.com/2015/02/video-pallaso-twatoba-ft-davido/ |url-status=dead }}</ref> Nga 19 Ogwokutaano mu 2015, Pallaso yalekulira ekibiina kya <nowiki>''Team No Sleep'' okutandikawo ekikye ekyetongodde kyebayita, ''</nowiki>''Team Good Music<nowiki>''</nowiki>.''<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1467291/pallaso-stages-mature-performance-soma-concert</ref> == Obulamu bwe == Ye muto wa [[Jose Chameleone]]. Pallaso taata w'abaana babiri okuli; omuwala Maisha Mayanja n'omulenzi Dinari Mayanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ghafla.com/ug/celebrities-half-caste-children/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128105909/http://www.ghafla.com/ug/celebrities-half-caste-children/ |url-status=dead }}</ref>.Yali ayigibwa poliisi olw'ekigambibwa nti yali abaduseeko, nga bamutekeko empiingu oluvannyuma lw'okukwatibwa nga tagoberera mateeka agaali gatereddwawo okutandika abantu obutakwatibwa kirwadde kya [[COVID-19|COVID 19]] ag'okubeera nga tewali kweriranagana.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/07/30/security-hunts-for-singer-palaso-for-running-away-with-police-handcuffs-during-arrest/</ref> Pallaso yalumbibwa abantu abaali banyiize mu [[Johannesburg]], mu South Afrika. Kigambibwa nti baamukuba amayinja nebamutema nga bakozesa amajambiya. Yali yagenda kukwata vidiyo ye empya ey'olumu kuyimba zze.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2020/02/xenophobia-is-real-cries-out-ugandan-singer-pallaso-as-he-is-attacked-in-south-africa.html Xenophobia is real, cries out Ugandan singer Pallaso as he is attacked in South Africa.]</ref> == Awaadi == {| class="wikitable" |Erinya ly'ekirabo |Etuluba mweyagwa |Omwaka |- |HiPipo Awards-Best Artiste in the Diaspora |Yagiwangula |2014 |- |Buzz Teeniez Awards –Flyest Music Video ("Amaaso") |Yagiwangula | |- |Buzz Teeniez Awards-Hottest Riddim |Yagiwangula | |- |Awaadi ya Buzz Teenies- oluyimba olwasinga okwokya nerukwata abavubuka omubabiro oluyitibwa Amaaso |Yagiwangula | |- |Awaadi y'omuyimbi atandika-omuyimbi omusajja eyali asinga |yagiwangula |2014 |- |HiHipo Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga |Yalondebwa |2015 |- |HiHipo Award- oluyimba olwakubibwa abayimbi ababiri olwali lusinga |yagiwangula | |- |Zinna Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga |Yalondebwa |2015 |- |Zzina Award- oluyimba olwa kubibwa abayimbi olawali lusinga |Yalondebwa |2015 |- |Zzina Award-Oluyimba olwali lusikiriza oluyitibwa <nowiki>''</nowiki> Mama' |Yagiwangula |2016 |- |Zinna Awards-Oluyimba lw'omwaka olwali lusikiriza lwebayita 'Soma' |Yagiwangula |2016 |- |Zinna Awards-Oluyimba lw'omwaka olwali lusikiriza lwebayita 'Soma' |Yagiwangula | |- |MTV Africa Music Award- eyalondebwa abawuwuliza |Ekyali |2021 |- |Janzi Awards-Omuyimbi omusajja eyali asinga mu mwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Awards- Omuyimbi w'omwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Award-Oluyimba lw'omwaka |Yagiwangula |2021 |- |Zzina Award- Ouyimbi omusajja eyali asinga |Yagiwangula |2021 |- |Zziina Award-Omuyimbi w'omwaka |Yagiwangula |2022 |- |Zzina Award- Omuyimbi omusajja eyali asinga mu mwaka |Yagiwangula |2022 |- |Awaadi ya MTN, ey'omusajja eyalondebwa abantu |Yagiwangula |2022 |} == Enyimba zze == === Ebiberawo obutereevu === * ''Ekivulu kye ekiyitibwa 'Pallaso Live Club Beats' ekibeera ku mikutu gya yintaneeti nga'' (21 Ogwekumineebiri mu 2020) === Olutaambi === * "Mama" (mu Gwomunaana nga 28, 2016) === Ng'ali yekka === * "Move Your Body" (Nga 14 Ogwokuna mu 2013) * "Change" (ng'ali ne The Mess) (nga 17 Ogwokutano mu 2013) * '"No More" (with Dirty Boy Raw) (mu 2013 Ogwokutaano) * "It's Cold" – (nga bajukira Ayla Reynolds (nga 3 Ogwomwenda 2013) * "Follow Me" ( ng'ali ne The Mess) (nga 26 Ogwomwenda mu 2013) * "Amaaso" (Radio & Weasel feat. Pallaso & The Mess) (nga 23, Ogwomwenda mu 2013) * "Home" (ng'ali ne The Mess) (nga 21, Ogwekumineebiri mu 2013) * "Mundongo" (ng'ali ne Sheebah) (nga 28 Ogwokusatu mu 2014) * "Wekoledewo Kaki" (nga 13 Ogwomukaaga MU 2014) * "Go Down Low" (ng'ali ne Sheebah) (nga 12 Ogwomunaana mu 2014) * "Pray For Me" (nga 7 Ogwomwenda mu 2014) * "Tamale" (ng'ali ne King Saha) ( nga 16 Ogwomwenda mu 2014) * "Ntwala" (ng'ali ne Spilla) (nga 17 Ogwomwenda mu 2014) * "Sanyu Lyange" (nga 13 Ogwekuminoogumu mu 2014) * "Very Sorry" (nga 4 Ogwekumineebiri mu 2014) * "Twatoba" (ng'ali ne Davido) (nga 25 Ogwokubiri muV 2015) * "Koona" (ngali ne Spice Diana) (nga 14 Ogwomukaaga mu 2015) * "Malamu" (2020) * "Ani Oyo" (2020) * "Nalonda Nemala" (2021) * "Mpa Love" (2021) * "Bega Bega" (2022) ; Endala * "Mudigidde" * "Omugongo" * "Nyola" * "Tebakusobola" * "Mubambazanga" * "AKOLO" * "Tiwa Savage" * "Ffe Tuliko" * "Nze Ani" * "Sweet Love" * "Sipiyo" * "Onfitinya" * "Kirabe embaliga" * "Yes We Can" * "My Gurly Gurly" * "Move Ya Body" * "African Tears" * "No Answers" * "Birthday" * "Ready For You" * "Never Came Clean" * "My Girl" * "Believe in Me" * "Omusawo" * "Ndikuwaki" (2021) * "Bareke Abo" (2022) * "Katonda" (2022) * "Sherry" (2022) * "Zari" (2022) == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://pallasomusic.com/ Official Website] * [https://web.archive.org/web/20221019072656/https://teamgoodmusic.com/ Team Good Music] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:No local image but image on Wikidata]] [[Category:Abayimbi]] hky0yk6hw6v9q412sjacfr3fmj2l0bj AK 47 Mayanja 0 8356 57920 57522 2026-07-02T06:40:51Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57920 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven ng'amannya ge ag'obuzaale ye''' '''Emmanuel Mayanja''' yazaalibwa mu mwezi ogw'omwenda nga 29 mu mwaka gwa 1990, n'afa mu mwezi ogw'okusatu nga 16 mu mwaka gwa 2015 yali munayuganda eyakuba ng'enyimba za 'Dancehall',<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> yajja mu kumannyikwa mu mwaka gwa 2012 n'oluyimba lwebayita "Champion".kigambibwa y'omu kubakyasinze okukuba ennyimba za mu Uganda. Yafa nga 16 mu mwezi ogw'okusatu mu mwaka gwa 2015 He died on 16 March 2015 in a mysterious death.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne byeyali akola == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava mu Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], yali waluganda ku bayimbi abanayuganda nga baamannya okuli; [[:lg:Jose Chameleone|Jose Chameleone]], Pallaso ne Weasel owa [[:lg:Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera ku Kisubi high school ku mutendera gwe ogwa siniya ng'eno gyeyamalira S.4. AK47 yantandika okuyimba mu mwaka gwa 2008, mubiseera ebyo yali yeeyita Hammatone, ng'oluyimba lwe olwasooka yalufulumiza mu situdiyo gyebayita Studio One nga ne vidiyo yakolebwa omunayuganda amannyikiddwa ennyo gwebayita DJ Erycom. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leon Island ekidukanyizibwa muganda weJose Chameleone ng'oluyimba lwe olwasooka baali baluyita Usiende mu mwaka 2008<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref>, wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi, nga yavaawo okumanyikwa mu mwaka gwa 2011 bweyaddamu oluyimba lwebayita Bayuda nemuganda we Jose Chameleone.<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yayongerako ennyimba endala enuungi okwali; Mbeera ya nsi ne Champion ezaalinya ensengeka za Uganda eza muziki nga kuliko, Kidandali, Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone, Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu mwaka gwa 2014 yeegata ku kibiina kya Team No Sleep ekyali kidukannyizibwa Jeff Kiwa nga maneja wakyo era nga nennyini. Mu mwaka gwa 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja nebafuna abaana babiri abalongo.<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole ?AK 47 == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:lg:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:lg:Nsambya Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 4x8ty2sdm6fy9umj762qy13sk2d8lmt 58187 57920 2026-07-02T11:17:02Z Kinenkey 10423 Nongoseza ekitundu eky’okungulu 58187 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne byeyali akola == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava mu Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], yali waluganda ku bayimbi abanayuganda nga baamannya okuli; [[:lg:Jose Chameleone|Jose Chameleone]], Pallaso ne Weasel owa [[:lg:Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera ku Kisubi high school ku mutendera gwe ogwa siniya ng'eno gyeyamalira S.4. AK47 yantandika okuyimba mu mwaka gwa 2008, mubiseera ebyo yali yeeyita Hammatone, ng'oluyimba lwe olwasooka yalufulumiza mu situdiyo gyebayita Studio One nga ne vidiyo yakolebwa omunayuganda amannyikiddwa ennyo gwebayita DJ Erycom. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leon Island ekidukanyizibwa muganda weJose Chameleone ng'oluyimba lwe olwasooka baali baluyita Usiende mu mwaka 2008<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref>, wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi, nga yavaawo okumanyikwa mu mwaka gwa 2011 bweyaddamu oluyimba lwebayita Bayuda nemuganda we Jose Chameleone.<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yayongerako ennyimba endala enuungi okwali; Mbeera ya nsi ne Champion ezaalinya ensengeka za Uganda eza muziki nga kuliko, Kidandali, Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone, Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu mwaka gwa 2014 yeegata ku kibiina kya Team No Sleep ekyali kidukannyizibwa Jeff Kiwa nga maneja wakyo era nga nennyini. Mu mwaka gwa 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja nebafuna abaana babiri abalongo.<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole ?AK 47 == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:lg:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:lg:Nsambya Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 85jm76ikpjs29jpgi1x5f10kbk3j0ue 58192 58187 2026-07-02T11:28:42Z Kinenkey 10423 Nterezeeza "Obulamu bwe ne n’emirimu" 58192 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera ku Kisubi high school ku mutendera gwe ogwa siniya ng'eno gyeyamalira S.4. AK47 yantandika okuyimba mu mwaka gwa 2008, mubiseera ebyo yali yeeyita Hammatone, ng'oluyimba lwe olwasooka yalufulumiza mu situdiyo gyebayita Studio One nga ne vidiyo yakolebwa omunayuganda amannyikiddwa ennyo gwebayita DJ Erycom. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leon Island ekidukanyizibwa muganda weJose Chameleone ng'oluyimba lwe olwasooka baali baluyita Usiende mu mwaka 2008<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref>, wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi, nga yavaawo okumanyikwa mu mwaka gwa 2011 bweyaddamu oluyimba lwebayita Bayuda nemuganda we Jose Chameleone.<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yayongerako ennyimba endala enuungi okwali; Mbeera ya nsi ne Champion ezaalinya ensengeka za Uganda eza muziki nga kuliko, Kidandali, Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone, Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu mwaka gwa 2014 yeegata ku kibiina kya Team No Sleep ekyali kidukannyizibwa Jeff Kiwa nga maneja wakyo era nga nennyini. Mu mwaka gwa 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja nebafuna abaana babiri abalongo.<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole ?AK 47 == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:lg:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:lg:Nsambya Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 4t3piyt3yd56idg41czmwdbsmes3lcr GNL Zamba 0 8358 57984 56285 2026-07-02T07:23:25Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (17), , → , (2), → (31), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[C using [[Project:AWB|AWB]] 57984 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''GNL Zamba''', yazaalibwa nga ye '''Ernest Nsimbi''', (29 ogusooka 1986) munnayuganda omuyimbi wa [[hip hop]] amanyiddwa nnyo olw'okuleeta omuziki gwa Rap ne Lugaflow ku leediyo entongole n'emikutu emirala mu Uganda.<ref>https://www.reverbnation.com/gnlzamba/bio</ref> Erinnya lye erya siteegi, GNL, liggwaayo nti "Greatness with No Limits".<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/ </ref> Ye mutandisi era akulira kkampuni ya Hip hop eyetongodde eya Baboon Forest Entertainment,<ref name=":2">{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> ekuza ebitone ebipya mu Kampala, Uganda. Era munnakatemba, omukozi wa firimu, era omubaka wa Uganda mu bintu eby'enjawulo.<ref name=":2"/><ref name=":2"/> == Obuto bwe n’okusoma == GNL yazaalibwa nga 29 ogusooka 1986 mu [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Mukono.] Kitaawe yali mukugu mu by’amasannyalaze ate nnyina yali akolera mu Uganda Transport Company. Oluvannyuma famire eno yasengukira e [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kawempe], mu [https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kampala]<ref name=":2"/> oluvannyuma lw'olutalo [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ lw'omunda mu Uganda].<ref name=":3">{{Cite web |url=https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |url-status=dead }}</ref> mu ssomero lye erya siniya, yali ssentebe wa kiraabu y’ebiwandiiko by’abato, mmemba wa ttiimu eyali ekubaganya ebirowoozo era nga ye muwandiisi omukulu owa ''Kiira Mirror''<ref name=":3" /> ''.'' Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi.<ref name=":3"/> == Emirimu gye == === 2005 - 2010 === Mu 2005, GNL yatandika olugendo lwe mu by'amasanyu mu Uganda<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209054219/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |url-status=dead }}</ref> bwe yali mu kibiina kya Hip Hop Canvas nga kino kyali pulojekiti eyategekebwa Shadrak Kuteesa owa Platinum Entertainment,<ref name=":3"/> nga egenderera okuwa abavubuka amaanyi okweyoleka.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/leading-ugandan-hip-hop-artists-inspire-youth-two-week-workshop</ref> Mu pulojekiti eno ye ng’ali wamu n’abayimbi abalala baakwata oluyimba olwawangula engule, Maama Afrika.<ref name=":3" /> Mu 2007, mwe yasooka okulabikirako ku lutimbe mu Uganda n'oluyimba, ''Soda Jinjale''<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770</ref> ''.'' Mu February 2009, yayimba mu kibiina kya WAPI [https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770 British Council] Initiative ate ku nkomerero y’omwezi ogwo mu ''Sauti Za Busara'' e [[Zanzibar]]. Mu April, yayimba mu kivvulu ky’ennyimba ekya ''Selam International Music Festival'' mu [[Ethiopia]]. Mu June, GNL yayimba mu ''Kwita Izina'' Gorilla Naming Ceremony e [[Rwanda]]<ref name=":3"/> ate mu August, yayimba ekivvulu kye ekyasooka ng’afulumya olutambi lwe, ''Koyi Koyi,'' nga olutambi luno lwalimu ennyimba munaana nnamba nga yaziyimba yekka<ref name=":3" /> ezaatenderezebwa olw’okusaawo omukutu wakati w’amaloboozi ag’ennono n’ag’omulembe.<ref name=":3"/> Mu September, GNL yayimba mu ''bivvulu e Dubai'' mu [[United Arab Emirates]] ate mu gw'ekkumi, yayimba mu [[Stratford, London|Stratford]] Rex, East London mu [[United Kingdom|Bungereza]].<ref name=":3" /> Mu September wa 2010, yayimba mu kivvulu kya ‘We Love Africa Music Festival’ e [https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba Denmark]. === 2011 - 2020 === Mu November 2011, GNL yaddayo mu United Arab Emirates mu bivvulu by’e Dubai<ref name=":3"/> era nayimba mu ttaabamiruka wa UNAA ow’omulundi ogwa 23.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |url-status=dead }}</ref> Mu September wa 2012, yayimba mu kivvulu kya ''Selam African Music Festival'' e [https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ Sweden] ne mu ''GNL Zamba Live'' mu [[Norway]]. Mu April 2014, GNL yalina ebivvulu bya bantu ab'obuvunaanyizibwa abakulu mu Durban, Port Elizabeth ne Cape Town mu [[South Africa]].<ref name=":3"/> Olwo GNL n’asengukira mu [[Amerika]]<ref>https://mdundo.com/news/22088</ref> Mu April 2016, GNL yafuna omulimu gwe ogwasooka ogw'okuzannya katemba ng'ali wamu ne Darren Lee Campbell<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1422175</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20170227/14318/gnl-zambafrom-music-to-poetry.html</ref> GNL yafuuka omu ku bakozi ba leediyo abakola ku leediyo ya Coke Studio Radio Hour, nga eno yali pulogulaamu eyali ekitundu ku Coke Studio Africa mu gw'omunaana 2017.<ref>https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/</ref> Mu gw'omukaaga 2019, emirimu gye gyalondebwa mu mpaka za Independent Music Awards ez’omulundi ogwa 17 mu [https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/ kibuga New York]. Zino zaali Album ezisooka ezisinga ( ''Nsimbi'' ), Oluyimba lw’ensi yonna olusinga obulungi ( ''Leo Ni Leo'' ), Vidiyo y’omuziki esinga okunyumya ( ''Dunia Ni Matenbezi'' ) n’ekigambo ekisinga okwogera ( ''[[Acholi people|Acholi]] Boy'' ).<ref name="observer.ug">https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa</ref> ''Leo Ni Leo'' ye yawangula oluyimba lwa Best World Beat.<ref name="observer.ug"/> Mu gw'okubiri 2020, yawa omusomo ku byafaayo bya Hip Hop eri abayizi b’okuyimba mu [https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa yunivasite y’e Kyambogo].<ref>https://campusbee.ug/news/rapper-gnl-zamba-lecturing-at-kyambogo-university/</ref> Mu gw'omusanvu gw'omwaka gwe gumu, GNL ng'ayita mu kkampuni ye ekola ennyimba, Baboon Forest Entertainment, yategeka empaka ze yatuuma "Dear Hip Hop" ng'ekigendererwa kyayo kyali kya kuzzaamu abavubuka amaanyi nga bayita mu buyiiya. Eyawangula ye Ivan Kaweesa.<ref>https://chimpreports.com/ivan-kaweesa-emerges-winner-of-gnl-dear-hip-hop-challenge/</ref> === 2021 - kati === Mu gw'okubiri 2021, GNL yakomawo mu Uganda okuva mu USA<ref name="pmldaily.com">https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html</ref> era mu December, yayimba mu Tusker Malt Conversessions ez’omulundi ogw’okusatu ku yintaneeti.<ref name="pmldaily.com"/> == Omusono gw'okuyimba == GNL ayimba ebigambo nga biri mu Luganda ne mu Lungereza. Ayimba akozesa omusono gw'okulukuta ebigambo oguyitibwa [https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html Lugaflow].<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/6/Gnl-zamba |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816184332/http://www.hipipo.com/people/6/GNL-ZAMBA |url-status=dead }}</ref> Lugaflow kuba kukulukuta bigambo mu [https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/ Luganda],nga luno lulimi olusinga okweyambisibwa mu massekkati ga Uganda. Okuva mu 2000&nbsp;ng'aggwaako, Lugaflow yasikiriza omugigi omuggya ogw'abayimbi abakulukuta ebigambo okusoola okutondawo enyimba ezikwata abantu omubabiro nga bayimbira mu lulimi lwabwe olunnansi. Omusono gwe ogw’okuyimba gwakwatibwako abatonntomi [[Gil Scott-Heron]] ne Mbuli, abayimbi b’ennyimba aba Afrocentric nga [[Eddy Grant]] ne [[Fela Kuti]] n’abayimbi aba hiphop abaamanyi nga [[Jay-Z]], [[Nas]] ne [[Ice Cube]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kipepeoagency.com/gnlzamba |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba |url-status=dead }}</ref> == Kampeyini z’embeera z’abantu == GNL yeetabye mu kampeyini ya Friend A Gorilla, eyavujjirirwa [https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba Oxfam] ku kusomesa abantu ku butonde bw’ensi n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya [[Uganda Wildlife Authority]].<ref>https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0</ref> Oluyimba lwe "Story ya Luka" lwalondeddwa [https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0 minisitule y'ebyobulamu mu Uganda] okubeera omutwe gw'okusomesa abavubuka abalina akawuka ka mukenenya mu mwaka gwa 2010.<ref name="newvision.co.ug">http://www.newvision.co.ug/news/662285-kisenyi-dances-to-safer-sex-20-000-condoms-given-out.html</ref> Enkolagana ye okukola vidiyo ne "True Manhood" ne Young Empowered And Healthy (YEAH)<ref name="newvision.co.ug"/> Uganda yakubiriza abavubuka ba Uganda okukozesa obupiira, era lwawangula engule ya People's Choice Digital Media Award mu lukungaana lw'ensi yonna olw'ebyenjigiriza mu by'amasanyu mu 2011. [https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |url-status=dead }}</ref> Mu myaka esatu, GNL yakola ne [[Buzz Teeniez Awards|Buzz Teenies]] okulambula amasomero ga Uganda, okubuulirira abavubuka, okukubiriza obumu mu bantu n’okusigala mu masomero.<ref>http://www.buzzgroupafrica.com/</ref> Okuva mu mwaka gwa 2013, GNL ekwataganye ne Reach A Hand Foundation Uganda okwetaba mu kampeyini ez’enjawulo ez’okusomesa abavubuka.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/659751-calls-for-youth-friendly-services-in-health-facilities.html</ref> Mu 2014, ekitongole kya Twaweza Initiative kyawa GNL ekirabo olw'engeri oluyimba lwe "We Cry" gye lwakwata ku bantu, olwogera ku butabanguko ku nguudo n'okwegatta. [https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |url-status=dead }}</ref> Ayitiddwa okusomesa ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] 's College of Humanities ku biwandiiko by'omu kamwa n'eby'obuwangwa.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862</ref> Mu gw'omukaaga 2020, GNL ng’ali wamu ne mukyala we Miriam Tamar, beegatta ku [http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862 kwekalakaasa kwa George Floyd] mu USA.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209065721/https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bubwe == Okuyita mu buwanguzi bw’okuyimba, GNL yasobola okuggulawo ebbaala y’ebyemizannyo era yagula ettaka okwetoloola Uganda. [http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774]<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774</ref> GNL Zamba yawasa mukyala we, nga 29 April 2018 mu Cielo Farms Vineyard, [[Malibu, California]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103654/https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |url-status=dead }}</ref> Nga bali wamu ne mukyala we nga naye muyimbi, baakola ekibiina ky’abayimbi ekyatuumiddwa Nsimbi.<ref name=":1"/> Mu 2020, Zamba ne mukyala we baasalawo okuddayo mu Uganda basenge omwo.<ref name=":1"/> alina omwana eyaakazaalibwa == Engule n’okulondebwa == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="width: 100%;" ! scope="col" |Award/organization ! scope="col" |Year ! scope="col" |Nominee/work ! scope="col" |Category ! scope="col" |Result ! class="unsortable" scope="col" |{{Abbr|Ref.|Reference(s)}} |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2005 | |Best Hip Hop Single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2009 |GNL Zamba |Best Male Artist |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2009 | |Best Single |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Press Association Awards |2009 |GNL Zamba |Artist of the year |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2009 | |Best Hip hop single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kisima Awards, Kenya |2010 |GNL Zamba |Best Hip Hop Artist |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kisima Awards, Kenya |2010 | |Best single |{{nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 | |Song of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best Group |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2010 |GNL Zamba |Best hood rapper |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2010 | |Best Hip Hop single |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2011 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 | |Best single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards |2011 | |Best Hip Hop single |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |International Education Conference |2011 |GNL Zamba |People's choice digital media |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2011 |Baboon Forest |Hottest group |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2012 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2012 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2012 |GNL Zamba |Best male artist |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 |GNL Zamba |Best male artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kandanke Awards |2013 |GNL Zamba |Artist of the year |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kadanke Awards |2013 | |Best Hip Hop single |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Kadanke Awards |2013 | |Best group |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Club Music Video Awards |2013 | |Best male video of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Club Music Video Awards |2013 | |Video of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards |2013 | |Best group |{{won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Rising Star Awards |2014 |GNL Zamba |Best Hip Hop artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Hipipo Awards |2014 |GNL Zamba |Best Hip Hop artist |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Zina Awards |2014 | |Best Hip Hop single |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Twaweza |2014 |GNL Zmba |Best Social Impact Through The Arts Award |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |256 Hip-Hop Awards |2019 | |African rapper of the year |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Nsimbi'' |Best Debut Album |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Leo Ni Leo'' |Best World Beat Song |{{Won}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Dunia Ni Matembezi'' |Best Narrative Music Video |{{Nominated}} | align="center" | |- ! scope="row" |Independent Music Awards |2019 |''Acholi Boy'' |Best Spoken Word |{{Nominated}} | align="center" | |} == Discography == * ''Koyi Koyi'' (Ebisoko by'Obulamu), 2009 * ''Okwogera Olulimi Oluganda'', 2011<ref name=":0" /> * ''Omukolo gw'okuzzaawo eddiini / Uganda Yaffe'', 2013<ref name=":0" /> * ''Nze Zamba / Ceazar'', 2014<ref name=":0" /> * ''Okuloota mu Langi'' (mu kufulumizibwa 2016)<ref name=":0" /> * Effumu (2020)<ref name=":0" /> == Ebiwandiiko == {{notelist|30em}} * GNL Zamba on Facebook == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] elno9mnueb1dfq3ie0i3xj7howml1fp Omuzira Omusiru 0 8361 58034 48812 2026-07-02T07:44:57Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (7), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58034 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahmed Mohamed Kakoyi''' Yazaalibwa mu Masaka mu Uganda mu mwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 1980, ng'asinga kumannyikwa nga '''Mad Ice,''' munayuganda omuyimbi ng'ate awandiika n'enyimba ow'ekika kya Raggamuffin nga oluvannyuma ku siteegi ng'akuba ne muziki ekika kya Afro-pop ne Afro-soul. Yafuna obumannyifu mu Uganda, Tanzania ne mu buvanjuba bwa Afrika,oluvannyuma n'afuna obutuuze mu ggwanga lya Finland nga yakulakulanya ekisaawe ky'okuyimba munsi ng'ayimba mu luswayiri n'oluganda ng'atabikamu n'oluzungu. Esira ng'olitadde ku muyimbi w'ensi yonna eyava mu bunvanjuba bwa Afrika, abaddeko mu bivulu nga jazz, world music, pop, rock ne fusion festivals, n'afulumya entaambi mu situdiyi nga ''Baby Gal'', ''Mad Ice'' ne ''Maneno'' ne EP ''Maisha''. == By'akoze == Mad Ice yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi, 1980 mu Masaka gye yava okugenda e Kampala ng'alina omwaka gumu. Ku myaka 7, famire ye yagenda e [[Tanzania]] oluvannyuma neekomawo mu Uganda ng'alina emyaka 10. Ekika ky'okuyimba kye yasooka okwenyigiramu kyali kya Dancehall/Ragga Muffin mu Uganda okutandikira mu mwaka gwa 1995. Mu 1999&nbsp;ng'alina emyaka 19, yatwalibwa n'addayo e [[Mwanza]], Tanzania gyeyava oluvannyuma n'agenda e [[Dar es Salaam]] okufuna emirimu gy'akola egisingako nga ng'omwogezi w'okumikolo 'MC' n'okuyimba ku mikolo egy'enjawulo n'enkungaana. Mu myaka gye egyasinga mu Tanzania, yatendekebwa n'abangulwa omuyimbi okuva mu Canada Corry Morriarty n'omu Tanzanian Richard Mloka, n'ayiga n'okukuba endongo.<ref name="uganda">http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html [http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html Music Uganda – Mad Ice biography]</ref> Yasikirizibwa naddala mu myaka gya 1990 ebivuga by'e Caribbean ebya [[Chaka Demus]] & [[Pliers (singer)|Pliers]], [[Shaggy (musician)|Shaggy]] n'abalala, oluyimba lwe lweyasooka okukwata lwali lwa "Wanadamu" nga baalukuba nnyo ku mikutu egy'enjawulo kuba lwali lwa ttutumu mu Tanzania. Ng'asikiriziddwa obuwanguzi bwe yali atuseeko, yafulumya oluyimba olulala olwa "Baby Gal" olwayitimuka mu buvanjuba bwa Afrika yonna. Olutambi lwe olwasooka baali baluyita ''Baby Gal'' nga baalufulumya mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite news}}https://www.bongoexclusivetv.com/2018/12/mad-ice-baby-gal-mp3-download.html</ref> nga kwaliko n<nowiki>'okweyongerako obuwanguzi. Ng'ayogerako eri abaali bamusoya ebibuuzo yagamba nti '' nnazaalibwa mu Uganda, naye ng'emyaka egisinga nnagimala mu Tanzania, ng'</nowiki>eyo obulamu bwange mu kuyimba gyebwatandikira. Okuva lwe nnatandika okuyimba nnali nnyimba mu lulimi luswayiri, ekyaletera abasinga okubeera nga bampita Omutanzania".<ref name="flyingblue">{{Cite web |title=FlyingBlue: Mad Ice brings African vibes and rhythms from East Africa to Europe |url=http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |access-date=2022-11-29 |archive-date=2013-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131227003203/http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |url-status=dead }}</ref> Olutambi lwa 2003 lw'afulumizibwa mu Tanzania nga lwakwatibwa mu Finnish record esinziira mu Tanzania gwe bayita eyalukwata ye Miikka "Mwamba" Kari. Lwalimu ebika eby'enjawulo okuli, soca beats, African rhythms, nga mulimu n'engeri ya Ragga, Soul ne Pop, n'ennyimba endala eziri mu lulimi [[Luganda|oluswayiri]], [[Luganda|oluganda]] wamu n'oluzungu.<ref name="uganda" /> Mu 2004, Miikka Mwamba Kari yaddayo mu Finland, yayaniriza Mad Ice okugenda e Finland gye yateera omukono ku ndagaano y'emyaka esatu ne kampuni ya Miikka eya Mwamba Records. Ng'abeera mu kibuga Helsinki ng'afulumya ennyimba naye, yakola ku kugoberera oluyimba lwe lwe bayita ''Mad Ice lweyakwatira mu situdiyo eyitibwa'' Firelight mu mwaka gwa 2005 mu ggwanga lya Finland n'alufulumiza mu kampuni ya Mwamba Records ng'ali wamu ne kkampuni ya Finnish Edel Records label okulutambuza mu bantu. Miikka Mwamba Kari afulumizza ennyimba z'abayimbi okuva mu Afrika abawerako nga Inspector Haroun, [[Lady Jaydee]], Chegge, Solid Ground Family, Dknob. Mad Ice yakola ebivvulu mu Bulaaya nga biri wamu ne kyebayita "Scandinavian world music scene" ng'atongoza olutambi lwe olupya. Ennyimba ze zaazannyibwa leediyo nnyingi mu Bulaaya ne ku mikolo egy'enjawulo. Olutambi lwe olupya kwaliko ennyimba endala ennungi okuviira ddala ku ya ''Baby Gal'' nga mwe muli lwe bayita "Baby Gal" nga kwekuli n'olupya lwe yali yaakafulumya lwe bayita "Wange" nga lwaliko ku nsengeka z'omu buvanjuba bwa Afrika ne lutuuka mu nnamba emu mu Uganda ne Tanzania mu mwaka gwa 2005 ne 2006. Mad Ice yakozesa omukisa ogwo okukola ekibiina ekyalimu abayimba nga Ziggy Dee ne Quina Lad. Ekibiina kino baali bakiyita "The Comrades" nga kyali ky'akutumbula abayimbi okuva mu Uganda wabula nga basinziira mu Tanzania.<ref name="uganda" /> "Wange" yalondebwa emikutu gy'eby'empuliziganya egya Finnish nadala leediyo ya Power FM ekyamufuula omumannyifu ennyo mu ggwanga lya Finland. Mu mwaka gwa 2006, yali atuuse ku buwanguzi n'oluyimba lwe lwe bayita "Ni Wewe" ne kimuleetera okwetaba mu mpaka z'okuwandiika ennyimba ez'ensi yonna eza International Songwriting Competition (ISC) mu mwaka gwa 2007&nbsp;ng'era yasobola n'okutuuka ku mutendera ogudirira ogw'akamalirizo ku mutendera gwa muziki w'ensi yonna n'oluyimba lwe lwebayita "Nionyeshe Njia".<ref>http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx [http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx OurMusiq: Mad Ice – His Journey To Hollywood]</ref> Abaddeko mu mawanga ga buvanjuba bwa Afrika okunyweza enkolagana ye n'abawagizi be nga wadde yali abeera Finland nga yeeyewandiikira ennyimba ze zonna ng'akozesa olulimi oluswayiri n'oluganda ebiseera ebisinga. Olutaambi lwe olwaddako baali baluyita ''Maneno'' mu mwaka gwa 2007 nga lwalimu ennyimba eziwerako mu myaka egyaddako nga "Wange", "Malaika" ne "Nionyeshe njia" nga lw'afulumizibwa mu kampuni ya Finnish Recordhouse Music label ne ku mukutu gwa MadStylee.com online.<ref>http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/[http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/ AirplayDirect: Mad Ice]</ref> Mu mwaka gwa 2011, Mad Ice yafulumya oluyimba lwe olwa EP lwe bayita ''Maisha''.<ref>https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe [https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe Mad Ice: En tête de son quatrième album ''Maisha''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe|date=27 December 2013}} {{in lang|fr}}</ref> Lwe yakwatira mu situdiyo ya Finnvox, ne lufulumizibwa Oona Kapari, kyali kinene nnyo okuva mu bikozeseba ebyasooka okugenda mu bivuga ebikuba nga bigenda mpola era nga bikwata ku mwoyo. EP eno yaviirako okufulumya oluyimba lwebayita "Maisha", "Te Amo" n'oluyimba olwakwata abantu omubabiro lwe bayita "Mapenzi Sumu" nga lwawerekerwa vidiyo y'oluyimba eyakwatibwa era neeragirirwa Joseph Bitar mu kibuga kya Helsinki ekya Finland mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2011. == Obulamu bwe == Yagenda mu ggwanga lya Finland mu mwaka gwa 2004&nbsp;ng'ayagala kutongoza nnyimbaze, n'asaba obutuuze obw'enkalakalira mu 2006. Yawasa Niina, omukyala enzaalwa za Finland ng'abafumbo bano balina abaana babiri<ref name="flyingblue" />. Mad Ice alina omwana ow'obuwala okuva w'eyali muganzi we mu Tanzania.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |access-date=2022-11-29 |archive-date=2014-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140308205754/http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |url-status=dead }}</ref> '''Ennyimba ze''' === Entambi ze === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" | ! scope="col" |Album details ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Baby Gal'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2003 Mu kkampuni ya Kokwa Records e Tanzania. Nga luli ku kayinja oba CD | |- ! scope="row" |''Mad Ice'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Mwamba Records ne Edel Records mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba ku CD. | |- ! scope="row" |''Maneno'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Recordhouse music ne MadStylee.com mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okuligya ku mitimbagano gya yitaneeti. |   |} ; Entaambi z'afulumizza {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Omutwe ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Best of Mad Ice, Vol. 1'' |Yalufulumya mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2012. Kkampuni Nga luli ku kayinja oba CD | |- |} === Omutemwa gweyalina okugabanako === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Erinya ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Ebiruliko |- ! scope="row" |''Maisha'' EP |Lwafulumizibwa mu mwaka gwa 2011 Mu kampuni ya Recordhouse music mu ggwanga lya Finland Ngaluli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okulugya ku mitimbagano gya yintaneeti. |   |} === Enyimba ze === * 2006: "Baby Gal" * 2007: "Wange" * 2007: "Malaika" * 2010: "Ready for Dis" * 2012: "Ninatamani" <small>(ng'ali ne Miikka Mwamba)</small> * 2012: "Te Amo" * 2012: "Mapenzi Sumu" * 2013: "Faith" [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Track listings that use the collapsed parameter]] [[Category:Pages using track listing with unknown parameters|1 = -Mad Ice]] [[Category:Abayimbi]] muine0onrg58pp8ilp740ig99psxf5e Abayimbi ba Goodlyfe Crew 0 8382 57795 55670 2026-07-01T21:30:48Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 57795 wikitext text/x-wiki '''Radio & Weasel Bannayuganda abayimbi ababiri abaayimbiranga wansi w'ekibiina kya Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimbanga nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[:en:Chameleone|Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]], [[:en:GNL_Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya [[:en:Warner_Music_Group|Warner Music Group]] abalongo abayitibwa [[:en:Locnville|Locnville]] mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == [[:en:Radio_And_Weasel|Radio And Weasel]] be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba [[:en:CEO|CEO]]. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] ksn01l0fzm7cvxi44a88swf9lfwldur 58001 57795 2026-07-02T07:32:03Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58001 wikitext text/x-wiki '''Radio & Weasel Bannayuganda abayimbi ababiri abaayimbiranga wansi w'ekibiina kya Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimbanga nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya Kiira College Butiki erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya Warner Music Group abalongo abayitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == Radio And Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba CEO. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] 0jfik38fqhnzdf8r1y6a0l00qx2yflt 58116 58001 2026-07-02T08:32:23Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 58116 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel Bannayuganda abayimbi ababiri abaayimbiranga wansi w'ekibiina kya Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimbanga nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya Kiira College Butiki erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya Warner Music Group abalongo abayitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == Radio And Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba CEO. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] 2vuu37karqq5cg01jjfnwxq61z07yye 58121 58116 2026-07-02T08:40:04Z Samson Ssemakadde 6903 Nterezezza oluganda 58121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'ekibiina kya ekyali kiyitibwa Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale nga ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale nga ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimba nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya Kiira College Butiki erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya Warner Music Group abalongo abayitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == Radio And Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba CEO. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] acwk42wzhwaxy221lqlb5k3bvmf8nr8 58157 58121 2026-07-02T09:47:04Z Samson Ssemakadde 6903 Samson Ssemakadde moved page [[Abakozi ba Goodlyfe]] to [[Goodlyfe Crew]]: Misspelled title 58121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'ekibiina kya ekyali kiyitibwa Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale nga ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale nga ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimba nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya Kiira College Butiki erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya Warner Music Group abalongo abayitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == Radio And Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba CEO. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] acwk42wzhwaxy221lqlb5k3bvmf8nr8 58207 58157 2026-07-02T11:56:51Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Goodlyfe Crew]] to [[Abayimbi ba Goodlyfe Crew]]: Misspelled title 58121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'ekibiina kya ekyali kiyitibwa Goodlyfe'''. Abayimbi abakulu kwaliko; Moses Radio (amannyage amazaale nga ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne [Weasel Manizo] (amannya ge amazaale nga ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandika okuyimba nga babiri era nebeetuuma '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi omukulu mu kibinja nga ye weddoboozi Moses Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 ng'ensonga yava ku kufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama webbaala emu esangibwa Entebbe. Omuntu ono eyamutuusaako obuzibu yamukasuka ku ttaka naye nga waliwo obuwanvu nga bwa mmita 3 metres (ffuuti 9.8) ekyamuviirako obuzibu obwam'anyi ku bwongo obuyitibwa intracranial hemorrhage. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ky'abayimbi ekya Goodlyfe. Ekibiina kino ky'afunamu enkyukakyuka mu nsengeka y'akyo mu mbeera ezenjawulo nga muno mwe mwali okwegattwako abayimbi abalala omwali Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence. Bangi ku bannakibiina kino baali bayimba nnyimba za kinnoomu awamu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (amannyage amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba. Yamalako siniya ye ey'okuna okuva mu 1998 okutuuka nga 2001 ku ssomero lya Holy Cross Lake View Secondary School erisangibwa e [[Jinja]], gyeyaweerereza nga omukulebeze mu kibiina mu ssomero ekyali kiyitibwa Youth Alive Club. Yawandiika ennyimba mu kibiina ekyo era zaawangula mu mpaka ezaalinga mu ssomero ez'ekibiina ekyo. Mu 2002, Radio yasomera ku ssomero lya Kiira College Butiki erisangibwa e Jinja gyeyawummuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba naasalawo asooke afe ku misomo gye. Oluvannyuma yeegatta He later joined [[Jose Chameleone]]'s Leone Island Crew in 2004.<ref name="Radio" /> While working as [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]]'s backing vocalist, Radio released solos on Leone Island Records. These include "Jennifer", "Dagala", "Wololo" and "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' was well received, though Radio's public profile remained low. Weasel (amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika muyimbi eyeetongodde nga ayimba yekka nga ayambibwako mukulu we [[Jose Chameleone]] gweyayimbako naye mu luyimba lwa "Bomboclat" olw'akwata. Radio ne Weasel baaliko abayimbi abaayambangako omuyimbi ow'amanyi amanyiddwa [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma nebeeyawula ku kibinja kya Chameleone ekiyitibwa Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Abayimbi Radio and Weasel ennyimba zabwe zisobodde okuzannyibwa ku leediyo ezenjawulo mu ggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira ku luyimba lwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne"Bread and Butter". Wakati wa 2008, ababiri bano baayimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuyimbi okuva e [[Zambia]] ayitibwa General Ozzy. Baayimbako mu buliwo era nebayimbako ne Munnayuganda omuyimbi Keko. Emabegako, baafunye ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okuyimba naabayimbi omuli [[:en:PJ_Powers|PJ Powers]], gwe baayimba naye oluimba oluyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e [[:en:Jamaica|Jamaica]] mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Abayimbi bano abalina ttalanta baayongerayo olugendo lwabwe olw'obuwanguzi nga bayimba naabayimbi ab'omu kibiina kya Warner Music Group abalongo abayitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwa Done == Abayimbi abaali mu kibinja kya Goodlyfe == Radio And Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibinja kino ekya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibinja gyali gikyukakyuka naye bano be bayimbi abaali bammemba abakulu were:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ennyimba zebaayimbanga ez'omu . Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggama ku bwa maneja Chaggama oluvannyuma lw'okumugoba ku nkomerero ya 2014. == Bammemba abaalimu == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] yali omu ku Baatandika ekibiina oba CEO. Yafa oluvannyuma lw'okubeera n'obuvune obwo mu 2018 naaleka Weasel Manizo nga yekka yaaliwo nga Omutandisi [ [CEO] ]<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali munnakibinja owenkalakkalira oluvannyuma lw'okweyungako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabuka ate, mu Gwekkumineebiri gwa 2010, yalekulira era naatandikawo ekikye ekya Kaddo Pharm ngali ne Mr X (yafa mu Gw'omukaaga gwa 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe kirina ekifo ky'akyo webafulumiza ennyimba, ekya Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula ate, ekibina kino kirina ennyimba endala kyezikoze,: bakoze ennyimba endala nga zikoleddwa abakozi bennyimba abalala okugeza, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Controversies and collaborations == Mu 2008, Radio and Weasel baafulumya oluyimba lwa "Potential" lwe baayimba n'omuyimbi okuva e Zambia ayitibwa General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano baakola oluyimba lwa "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009,ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba n'omuyimbi ayitibwa Rabadaba, "Opportunity oba Ability". Wabuka ky'agambibwa nti oluyimba lwali lukolokota omuyimbi Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio's<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio and Weasel baayimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba lwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio and Weasel baafulumya oluyimba olulala lwebaayimba ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio and Weasel bakoze ennyimba naabayimbi abalala mu Bannayuganda: "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio and Weasel baakola "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba naabayimbi omwali Desire Luzinda, ne "Hellena" ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gw'okusatu 2011 okusika omugwa kwajjawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Okusika omugwa kuno kwava ku luyimba lwa Ken<ref>https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref>zo olwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe lwali lulumiriza nti oluyimba olwo lwonna ne vidiyo yalwo yali nkoppe mu luyimba lwabwe olwa "Talk and Talk". Mu Gwekkumineebiri gwa 2013, Radio and Weasel baalwana olutalo lwennyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era ky'aviirako nookutereeza obukuubagano obwaliwo wakai wabwe ne eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino ky'aviira ababiri bano okuyimbira ku ssiteegi yeemu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Duo Group Artist Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Song Of The Year Neera – Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Album Of The Year Amaaso Ntunga By Radio And Weasel] * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Best Rnb Song Neera – Radio And Weasel] * 2014 HiPipo Music Awards – Best Duo-Group Artist (' Radio and Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Song of the year ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best AfroBeat Single ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Best New Artiste<ref name="Museke.com" /> * 2010: Best East African Song – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Best East African Song – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu mpaka === * [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2010|MTV Africa Music Awards 2010]] - Best Group * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gw'omunaana gwa 2011, Abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA ku kibinja ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(oluyimba olwayatiikirira mu 2010 ) lwali mu nnyimba zeekidongo ezaalondebwa okwetaba mu mpaka.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[:en:BET_Awards_2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2014|MTV Africa Music Awards 2014]] – Best Collaboration ("Kiboko Changu" – [[:en:Amani_(musician)|Amani]] featuring Radio and Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi nga kkumi 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew/Radio ne Weasel releases)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == External links == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] acwk42wzhwaxy221lqlb5k3bvmf8nr8 Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe' 0 8384 57913 55671 2026-07-02T06:38:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57913 wikitext text/x-wiki '''Radio & Weasel bayimbi babiri abanayuganda abayimbira mu kibiina kyebayita Goodlyfe Crew''' ng'akulembera ekibiina kino mukuyimba ye Moses Radio ng'amannya gge amatuufu ye Moses Nakintije Ssekibogo ne mune eyeeyita Weasel Manizo ng'amannya ge ye Douglas Mayanja. Moses Radio atabulamu amaloboozi agagenda empola nga gagwa mutuluba lya [[RnB]] ng'ate Weasel agatamu edoboozi edene ery'etuluba lya [[reggae]], [[ragga]] ne [[dancehall]]. Olw'obuganzi bwabwe, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina ekyabwe ekyababiri kyebayita '''Radio ne Weasel'''. Ng'akulembera yeyali Moses ate nga y'ow'amaloboozi nga yeeyita Radio wabula nga yafa enaku z'omwezi nga 1 mu mwezi ogw'okubiri mu mwaka gwa 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune ku bwongo oluvannyuma lw'okukuba kanyama eyali akuuma ekifo ekimu ekidigidirirwamu nga kisingaanibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusuula wansi mita 3 nga ze fuuti 9 n'obutundu tundu 8 ku kagulumu k'enkokoto ekyamuviiramu akwanga okufuna obuzibu era okukakana ng'omusaayi gumugenze mu bwongo. Radio ne Weasel baatondawo ekibiina kyabwe kyebayita 'The Goodlyfe Crew'. Ekibiina kino kyalaba enkyuka kyuka nnyingi mungeri gyekyali kyakolebwamu, naye ng'ebiseera ebisinga kyali ngamu Chagga, Lenin Briton, ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Abasinga kubaali bakirimu baalina pulojekiti ezaabwe kubwaabwe ssaako n'abaanaabwe beebali bakola ennyimba z'ababiri. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'amannya gge ag'obuzaale ye Moses Nakintije Ssekibogo yali muyimbi eyalina ebiseera by'omumaaso mu mulimu guno ebyali ebitangaavu. Yasoma siniya ye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2001 kusomero lya at Holy Cross Lake View Secondary School mu disitulikiti y'e [[Jinja]], ng'eno yakolako ng'omukulembezze w'esomero ow'ekibiina ekyali kyegatibwamu abayizi ekya okwolesa ebitone byabwe nadala mu kuyimba ekya 'Youth Alive Club'. Yakola nga pulojekiti za muziki kusomero mu kibiina kino kusomero ezayamba ng'ekibiina kino okuvuganya n'okuwangula empaka z'amasomero mwebeetaba nga eza 'inter-school Youth Alive Club competitions'. Mu mwaka gwa 2002, Radio yasomera ku [[Kiira College Butiki]] mu disitulikiti y'e Jinja ng'eno yasalwo awumulemu ku by'okuyimba okumala emyaka ebiri ng'esira alitadde ku by'okusoma. Oluvannyuma yeegata ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu mwaka gwa 2004.<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Ng'ayambako Jose Chameleone mu nyimba zze, kuba yamwongerera ngamu amaloboozi, Radio yafulumya ennyimba ezizze ng'ayimba yekka mu kampuni ya Leone Island Records. Kuno kwaliko "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> ''Sweet Lady'' baalufuna bulungi wadde ng'okumannyikwa kwa Radio mu bantu kwasigala wansi. Weasel ng'amnnya ge ag'obuzaale ye Douglas Mayanja yatandika okuyimba ng'omuyimbi eyali yetongodde n'afulumya pulojekiti ye ng'ali yekka ng'ali wansi wa kampuni ya mukulu we,wabula nga lwali luyimba lweyakola ne Jose Chameleone lwebaali bayita "Bomboclat" olwakwata abantu omubabiro. Radio ne Weasel baatandika okuyimbirako Jose Chameleone, omuyimbi omututumufu mu banayuganda, naye oluvannyuma baamweyawulako nebava mu kibiina kye ekya Leone Island Crew mu mwaka gwa 2008 okutondawo ekyabwe kyebaali bayita Goodlyfe Crew. Ababiri bano Radio ne Weasel babadde n'ennyimba ezibaadde ez'amaanyi era nezikwata abantu omubabiro kuba zibadde zikubibwa ku leediyo za Uganda ez'enjawulo<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> .Okutandika n'oluyiumba lwebayita "Nakudata" mu mwaka gwa 2008, ababbiri bano baafulumya ennyimba endala okuli lwebayita "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati g'omwaka gwa 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi nga Rachel Kay, [[Blu*3]], OS, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] n'omuzambia [[Zambia]] General Ozzy. Baakola ekivulu butereevu nga bali n'omuyimbi omunayuganda amannyikiddwa nga [[Keko (Ugandan rapper)|Keko]]. Emabegako awo baakolako ennyimba n'abayimbi nga [[PJ Powers]], n'oluyimba lwabwe lwebaali bayita[["Home to Africa"]], n'omu Jamaica mu luyimba lwabwe lwebaali bayita [["Fire & Butter"]] Abayimbi bano boongedde okulaga nti b'amaannyi webakoze ennyiimba n'abayimbi abali mu kibiina kyebaloongo ekya [[Warner Music Group]] kyebayita [[Locnville]] mu luyimba lwabwe lwebaali bayita 'Done' == Abali mu kibiina kya Goodlyfe Crew == [[Radio And Weasel|Radio ne Weasel]] beebaali abakulembera mu kuyimba mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Enamba y'abaali nga mu kibiina kino yalinya nga, ate olumu nekka wabula nga bameba b'ekibiina kino ekya Goodlyfe Crew beebaali:<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * [[Chagga Geoffrey]] * [[Emotions Feelingz (Goodlyfe Crew)|Emotions]] Felingz Bonna abali mu kiibna kino baafulumyako pulojekiti nga bali bokka. Jeff Kiwanuka yadirwa Chaggaman mu bigere ng'eyali abadukanya oba maneja wabwe oluvannyuma lw'okugobwa kwa Kiwanuka mu mwaka gwa 2014 nga gugwako. . == Abaaliko mu kibiina kino nebakyabulira == * [[Moses Radio]] yeyalo omu kubaalitandikawo era eyali [[CEO|akikulira]]. Yafa oluvannyuma lw'okufuna ebinuubule ebyali bivudde mu kukubwa obubi ennyo mu mwaka gwa 2018, era n'aleka [[Weasel Manizo]] nga y'akulira ekibiina kino.<ref>{{Cite news}}https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali abeerera ddala mu kibiina kino oluvannyuma lw'okukyegatako mu mwaka gwa 2009.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Naye mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2010, yakilekulira n'atandikawo ekikye ng'ali ne Mr. X eyafa mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 2012, nga kino baali bakiyita Kaddo Pharm with Mr X.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815</ref> Goodlyfe Crew yalina ekifo kyabwe mwebaali bafulumiza ng'ennyimba nga bakiyita, Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo</ref> Naye ekibiina kino ekya Goodlyfe crew babadde ne pulojekiti endala nadala mu kufulumya muziki,: bakoze ennyimba nga bali wansi w'abazifulumya nga Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder of Monster.<ref>{{Cite web}}http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obukuubagano n'ennyimba zebakoze nga bali n'abayimbi abalala == Mu mwaka gwa 2008, Radio ne Weasel baafuluymya oluyimba lwebaali bayita "Potential" nga bali n'omuyimbi okuva mu ggwanga lya Zambia gwebaali bayita General Ozzy.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlfye-Moses-Radio-And-Weasel-General-Ozzy-] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Abayimbi bano abayuganda ababiri baakolayo oluyimba olulala nga bali n'omuzambia ono gwebayita Ozzy.<ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>{{Cite web}}http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu mwaka gwa 2009, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe Crew' baakuba oluyimba nga bali ne Rabadaba, "Opportunity or Ability" nga luno lwakwata abantu omubabiro ng'era lwali lwatutumu nnyo. Wabula kyali kiteberezebwa nti oluyimba luno lwalimu amaloboozi agaali galumba Bebe Cool nga gagamba okumukolako effujjo, nadala lu katundu Radio keyali ayimba.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html</ref> Muntandikwa y'omwaka gwa 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[Pallaso]] wamu ne Mess ng'oluyimba luno baali baluyita "Amaaso".<ref>{{Cite web}}https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu mwaka gwa 2011, baafulymya oluyimba lwebaali bayita "Dembesa" n'abayimbi abeeyita ba Da TWINZ.<ref>{{Cite web}}http://www.mp3olimp.net/radio-and-weasel/</ref><ref>[http://www.hipipo.com/.../Goodlyfe.../Moses-Radio-And-Weasel-TV-and-Da-...] {{dead link|date=November 2014}}https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Link_rot</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala, nga luno baali balukoze ne Diamond Oscar nga luno baali baluyita "You Make Me cry".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola oluyimba olulala n'omunayuganda omuyimbi gwebaali bayita Sizza Man, ng'oluyimba baali baluyita: "Tax Money",<ref>[https://nextpreview.soundcloud.com/dj.../tax-money-good-lyfe...sizza.../s...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination" baaluyimba n'ekibiina kyebayita Obsession mu mwaka gwa 2011.<ref>[http://www.hipipo.com/.../Pollination-Time-Video-By-Moses-Radio--Weasel-A...] {{dead link|date=November 2014}}https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu mwaka gwa 2010, Radio ne Weasel baakola oluyimba lwebaali bayita "Maama Wabaana" nga bali n'omuyimbi gwebaali bayita Tom Close.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> nga mu mwaka gwa 2013, tbaafulumya oluyimba ne Desire Luzinda, ssaako ne lwebayita "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011 obutakaanya bwabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Obutabanguko buno bwaali buva kuluyimba Kenzo lweyali akubye nga baluyita "Mundeke Numbe". Ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' kyali kigamba nti buli kyaali muluyimba luno wamu ne vidiyo, baalu babikopa muluyimba lwabwe lwebayita "Talk and Talk".<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141</ref> Mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo olutalyerabirwa nga luno lwali llwakuyita mu kuyimba nga battunka ne [[Bebe Cool]]. Luno baali baluyita "The Battle of the Champions", olutalo lw'abanantamegwa, nga luno lwaali ku kisaawe kya Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140415024104/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins</ref> Chameleone yatendereza ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' olw'okukola ekivulu kino; wabula yatendereza ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/</ref> Tewali kusalawo kwankomeredde kwavayo ku ani yali awangudde.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>[http://chimpreports.com/.../14759-battle-of-the-champions-bebe-declared-win] {{dead link|date=November 2014}}</ref> Kino kyavirako n'okugonjoola obutakaanya bwebaali balina n'eyali nannyini w'ekibiina ky'abayimbi kyebayita 'Leone Island', Chameleone nga Radio ne Weasel beegata ku Chamleone omulundi ogwali gusooka okuva webaali baayawukana mu mwaka gwa 2008.<ref>[https://xclusive.co.ug/?p=7790] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790|date=13 April 2014}}https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyawaliriza ababiri bano okugabana siteegi ne Chameleone mu kivulu kyebaali bayita 'Tubonge' mu mwaka gwa 2014.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong</ref> Mu mwaka gwa 2013, ababiri bano baagamba nga webaali bakomekereza obutakaanya bwebaali balina n'omuyimbi okuva mu kibiina kya 'Gagamel' gwebayita Bebe Cool . == Byebawereddwa oba awaadi zebawangudde == === Zebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga, Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba lw'omwaka-Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Olutaambi lw'omwaka Amaaso Ntunga olwa Radio ne Weasle]. * 2015 HiPipo Music Awards - [https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' lwebayita Neera -Radio ne Weasle]. * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'abayimbi ababiri ekyali kisinga-Radio ne Weasle<ref name="web.archive.org">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Album of the Year – Radio and Weasel ('Obudde Album')<ref name="web.archive.org"/> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka lwebayita 'Nakudata'<ref name="Museke.com">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba olugwa mutuluba lya 'AfroBeat' lwebayita 'Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Awaadi za muziki okuva mu ggwanga lya Tanzania * 2010: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Bread and Butter ne Where You Are ft. BLU*3 * 2011: Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Ekibiina ekyali kisinga okwokya * 2011: Ekibiina ekyali kisinga okwokya * 2011: Oluyimba olwasinga okwokya nga lukubiddwa abayimbi abawerako – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Byebabalonzeemu === * [[2010 Tanzania music awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Bread and Butter', ne 'Where you are' nga bali ne Blu*3 * [[MTV Africa Music Awards 2010]] - Ekibiina ekisinga * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lw'omubuvanjuba bwa Afrika olwali lusinga lwebayita 'Vuvuzela'<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu mwezi ogw'omunaana , mu mwaka gwa 2011, abayimbi b'ekibiina kya 'Goodlyfe' okuli; Radio ne Weasle mu baalondebwa mu bikujuko bya 'Africa music awards', MOAMA mu tuluba ly'okubeera ekibiina ky'abayimbi eky'omwaka. Oluyimba lw'ekibiina kino kyebayita 'Goodlyfe' nga baluyita 'Vuvuzela' lwakwata omubabiri mu mwaka gwa 2010 nerubeera lwatutumu nnyo, nga baalulonda ne mu tuluba lya 'dance hall'.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * [[BET Awards 2013|2013 BET Music Awards]] – Best International Act Africa. * [[MTV Africa Music Awards 2014]] – Oluyimba lwebaakuba n'omuyimbi omulala lwebayita "Kiboko Changu" 'Best Collaboration'- [[Amani (musician)|Amani]] ng'ali ne Radio ne Weasel lwerwali lusinga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards</ref> Obutaambi w'ennyimba za Radio ne Weasel, ekibiina kino ekya 'Goodlyfe' kirina entaambi z'ennyimba nga 10. 1. Mwana Wabandi (eya 2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel ( eya 2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( eya 2014 ) 4. Obudde (eya 2014) 5. Fantastic (eya 2014) 6. Tonjagala (eya 2012) 7. Talk and Tailk (eya 2011) 8. Ngenda Maaso (eya 2010) 9. Bread and Butter (eya 2009) 10. Nyambura (eya 2008) == Muziki waabwe == <small>Mulimu ab'ekibiina kya 'Goodlyfe Crew' nga ye Radio ne Weasel zebaafulumya</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Hallo] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002128/http://spankradio.cz/radio-weasel-plenty-plenty/ Plenty Plenty] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/fille-santana-karma-pr-wilson-bugembe-ziza-bafana-radio-weasel-geosteady-ugandan-all-stars-media-appreciation/ Media Appreciation] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121001241/http://spankradio.cz/santana-karma-ft-radio-weasel-tovawo-awo/ Tovawo Awo] * 2016: [http://spankradio.cz/kayswitch-ft-pallaso-radio-weasel-jaburata-remix/ Jaburata (Remix)] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121005932/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-pastor-bugembe-nfuula-zaabu/ Nfuula Zaabu] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-ft-rocky-giant-nkya-kujukila/ Nkya Kujukila] * 2016: [https://web.archive.org/web/20250121002255/http://spankradio.cz/pallaso-ft-radio-weasel-sumulula/ Sumulula] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160903153527/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-juliana-kanyomozi-engule/ Engule] * 2016: [https://web.archive.org/web/20221202133539/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-silver-x-one-in-a-million/ One In A Million] * 2016: [https://web.archive.org/web/20160825220135/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-khalifah-aganaga-gudi-gude/ Gudi Gude] * 2017: [https://web.archive.org/web/20221202133534/http://spankradio.cz/mr-eazi-ft-efya-pallaso-radio-weasel-skin-tight-remix/ Skin Tight (Remix)] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121002849/http://spankradio.cz/radio-weasel-ft-chameleone-panadol/ Panadol] * 2017: [https://web.archive.org/web/20250121003220/http://spankradio.cz/radio-weasel-ntwalako-out/ Ntwalako Out] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] ebqwdcreolfrmglylexgq7zfdj1s0l0 Eddy Kenzo 0 8387 57964 48744 2026-07-02T07:12:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (21), → (2), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57964 wikitext text/x-wiki {{Databox|item=Q16728749}}'''Edrisah Kenzo Musuuza''', amanyikiddwa nga '''Eddy Kenzo''', muyimbi [[Uganda|Munnayuganda]] era eyalondebwa mu mpaka za [[Grammy]] era omutandisi, mmemba w'ekibiina ky'abayimbi ekya Big Talent Entertainment. Yafuuka w'atutumu mu nsi yonna oluvanyuma lw'oluyimba lwe lew'eyafulumya mu 2014 "[[Sitya Loss]]" n'akatambi akagoberera akalimu abaana b'omu mumigotteko (Ghetto Kids). Omugatte y'akafulumya entambi 4 nga mwe muli Roots mu 2018 ne Made in Africa mu 2021. Kenzo era awangudde Awaadi eziwerako mu Ggwanga n'ebweru w'eGgwanga, omuli [[Nickelodeon Kids' Choice Award|ekirabo kya Nickelodeon Kids' Choice Award]] mu 2018, [[BET Awards|ekirabo kya BET]] Award mu 2015, n'ebirabo bya [[All Africa Music Awards]]. Mu 2022, Kenzo yasunsulwamu okuwangula engule ya [[Grammys|Grammy Award]] ng'omuyimbi asinze mu nsi yonna, olw'okuyimba [[Gimme Love (Matt B song featuring Eddy Kenzo)|Gimme Love]], ( [[Matt B]] ng'ali ne Kenzo).<ref>https://www.grammy.com/news/2023-grammy-nominations-complete-winners-nominees-list</ref> Oluyimba luno lwe lwatuuka ku ntikko [[Billboard charts|mu lukalala lwa US Afrobeats ''Billboard'']] lwali mu Gwakkuminagumu 2022, lwe lwatuuka ku nnamba 36.<ref name="Billboard">https://www.billboard.com/artist/eddy-kenzo/</ref> Matt B ne Kenzo baayimba, ''Gimme Love'' mu bikujjuko bya ''Eddy Kenzo Festival'' e [[Kampala Airport|Kololo Airstrip]] mu [[Uganda]] eri abadigize abasoba mu 20,000 nga kw'otadde ne Ssaabaminisita wa Uganda [[Robinah Nabbanja]].<ref>https://www.broadwayworld.com/bwwmusic/article/Matt-B-Scores-GRAMMY-Nomination-for-Best-Global-Music-Performance-20221115</ref><ref>https://www.africanews.com/2022/11/23/eddy-kenzo-ugandas-first-grammy-nominee/</ref> Kenzo ye muyimbi munnayuganda eyasooka okuwangula engule ya [[BET Awards|BET Award]] mu 2015 era ye muyimbi munnayuganda eyasooka okusunsulwamu [[Grammy Awards|Awaadi ya Grammy]].<ref>Kazibwe, Kenneth.</ref><ref>Namutebi, Phiona.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Eddy Kenzo ng'amannya ge amatuufu ye Edrisah Musuuza yazaalibwa<ref name="CBC">Lee-Shanok, Philip (7 July 2018).</ref> [[Masaka]], Uganda.<ref name="ObsBio">Lyatuu, Justus (30 April 2018).</ref> Maama we yafa ng’alina emyaka 4<ref name="CBC" /> oba 5,<ref name="ObsBio" /> era emyaka 13 egyaddirira yagimala ng’okusinga abeera ku nguudo z’e Masaka ne [[Kampala]].<ref name="CBC" /> Mu kusooka, Kenzo yayagala nnyo okubeera [[Association football|omuzannyi w'omupiira]] ow'ekikugu<ref name="NVJourney">Nimusiima, Edward (1 July 2015).</ref> era ne yeegatta ku nkambi ya [[Masaka Local Council FC]] ku myaka 9. Oluvannyuma yali agenda kufuna [[Bursary|bbasale]] y’ebyemizannyo agende mu Lubiri Secondary School mu Kampala, kyokka nga tamaliriza misomo gye.<ref name="ObsBio" /> == Omulimu == [[File:Eddy Kenzo.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ng'ayozaayoza Kenzo olw'okuwangula BET Award]] Kenzo y'atandika okukola emiziki ng’akozesa erinnya lye elikola ensimbi erya Eddy Kenzo mu 2008. Mu mwaka ogwo, yafulumya oluyimba lwe olwasooka lwe yatuuma "Yannimba" ne Mikie Wine.<ref name="MbuAchieve">Ruby, Josh (22 November 2018).</ref> Mu 2010, yafulumya oluyimba olulala, "Stamina".<ref name="Monitor2010">Batte, Edgar R. (25 October 2010).</ref> Oluyimba luno lwakozesebwa ng'engombo mu<ref name="Bill">https://www.billboard.com/articles/news/952681/billboard-bits-madonna-opening-hard-candy-gyms-lady-gaga-chats-with-anderson</ref> bannabyabufuzi bangi mu [[2011 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2011]]<ref name="SAP2014">https://www.sapeople.com/2014/04/07/ugandan-video-sitya-loss-eddy-kenzo-687/</ref> Mu mpaka za [[Pearl of Africa Music Awards]] mu 2011, Kenzo yaweebwa engule y'omuyimbi omupya asinga.<ref name="ObsPearl">Eupal, Felix (30 January 2011).</ref> Kenzo era yatandikawo ekibiina kye ekya Big Talent Entertainment record label nga yakatandika okuyimba.<ref name="NVMoney">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1005127/eddy-kenzo-money-bags</ref> Akyagenda mu maaso n’okuweereza nga mmemba w’omulimu ogwo.<ref name="MbuSignal">Ruby, Josh (11 April 2019).</ref> Kenzo yagenda mu maaso n'okufulumya emiziki emipya mu 2012.<ref name="NVOgenda">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304659/kenzo-regrets-selling-balaam</ref> Mu 2013, yategeka ekivvulu kye ekyasooka mu [[Kyadondo Rugby Club]] omwaka ogwo ng'awagira oluyimba, "Kamunguluze".<ref name="Monitor2013">Batte, Edgar R. (25 October 2013).</ref> Kenzo yasoose okumenyawo ennene mu nsi yonna yava mu 2014 "Sitya Loss" n'olutambi olwawerekerako olw'erinnya lye limu. Akatambi ka YouTube akaalimu ekibinja ky’abaana ba Uganda abamanyiddwa nga [[Ghetto Kids]] nga bazina oluyimba luno kaasaasaana oluvannyuma lw’okusaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti akulira likodi [[Sean Combs]] mu September wa 2014. We bwazibidde mu March 2022 akatambi kano kaakuŋŋaanyizza abantu kumpi obukadde 42 ku mukutu gwa YouTube. Kenzo era yatandika okusaba abaana bano okulabikako ku pulogulaamu ''[[The Ellen DeGeneres Show|ya The Ellen DeGeneres Show]]''.<ref name="SAP2014"/><ref name="ObsSitya">Ninsiima, Racheal (5 August 2014).</ref><ref name="MbuSitya2019">Ruby, Josh (8 February 2019).</ref> Oluvannyuma lw'okufulumya olutambi lwa "Sitya Loss" n'olutambi olw'erinnya lye limu, Kenzo yagenda mu kutalaaga Amerika okumala akaseera katono n'omuyimbi [[Dancehall|w'ennyimba z'ekidandali]], [[Demarco (musician)|DeMarco]].<ref name="UOUS">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/15007/eddy_kenzo__demarco_in_sitya_loss_remix |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064720/https://www.ugandaonline.net/news/view/15007/eddy_kenzo__demarco_in_sitya_loss_remix |url-status=dead }}</ref> Mu Gusooka 2015, Kenzo yayimba ku mikolo egy’okuggulawo emipiira [[2015 Africa Cup of Nations|gy'omaka ogwo]] eza [[Africa Cup of Nations|Africa Cup of Nation]] mu Equatorial Guinea ng’ali wamu ne [[Akon]].<ref name="Guard">Okumu, Phiona (26 January 2015).</ref> Yayimbye ne ku [[2015 Africa Cup of Nations Final|fayinolo y'empaka zino]].<ref name="EyeAFCON">G-khast, Stuart (4 February 2015).</ref> Mu kiseera ekyo, yakola remix y'oluyimba lwe olwa 2014, "Jambole", nga yalabika ng'omugenyi okuva eri omuyimbi Omunigeria, [[Kcee (musician)|Kcee]].<ref name="Jambole">https://www.bellanaija.com/2015/01/behind-the-scenes-kcee-teams-up-with-ugandan-star-eddy-kenzo-for-jambole-remix/</ref> Mu June wa 2015, Kenzo yasiimibwa n'engule ya BET Award olw'okuyimba "Viewer's Choice Best New International Artist".<ref name="MonitorBET">https://www.monitor.co.ug/News/National/Eddy-Kenzo-wins-BET--Best-New-International-Artist--award/688334-2768700-l2p2kuz/index.html</ref> Ye muyimbi mu East Africa eyasooka okuwangula engule ya BET Award ey’engeri yonna.<ref name="ObsBET">Kaggwa, Andrew (1 July 2015).</ref> Mu Gwomusanvu wa 2015, yayimba mu kivvulu kya KigaliUp Music Festival mu [[Kigali|kibuga ekikulu]] ekya [[Rwanda]].<ref name="TNTKigali">https://www.newtimes.co.rw/section/read/191044</ref> Mu Gwekkumi omwaka ogwo, yafulumya oluyimba lwe olwa remixed, "Mbilo Mbilo", nga lulimu omuyimbi Omunigeria, [[Niniola]].<ref name="Mbilo">Michael, Oghene (6 October 2015).</ref> Oluvannyuma oluyimba olwo olusooka lwakozesebwa mu maloboozi ga firimu eyafulumizibwa mu 2016, ''[[Queen of Katwe]]''.<ref name="Katwe">https://www.bellanaija.com/2016/09/big-ups-mc-galaxys-sekem-davidos-skelewu-featured-as-part-of-the-official-soundtrack-for-disney-movie-queen-of-katwe/</ref> Mu Gwekkuminebiri 2015, Kenzo yafulumya oluyimba olukulu, "Soraye", okuva ku lutambi lwe olwokubiri, ''Zero to Hero''.<ref name="PulseSoraye">Abumere, Princess (23 December 2015).</ref> Mu Gwokusatu 2016, yagenda okulambula Afrika, n’ayimirira e [[Kenya]], [[Ivory Coast]], [[Mali]], n’endala.<ref name="Star2016">Gitau, Elly (3 March 2016).</ref><ref name="Sun2016">Luganda, Emmanuel (9 March 2016).</ref> Ku nkomerero y’omwezi ogwo, yafulumya ''Zero to Hero''.<ref name="NVZero">Mugabe, Ronald (29 March 2016).</ref> Mu mwaka gwa 2016 gwonna ogwasigalawo, Kenzo yafuna ekitiibwa ky'okuwandiika ku luyimba lwa [[Jidenna]] olwa "Little Bit More",<ref name="StarJidenna">Misiki, Cynthia (24 August 2016)</ref> yafulumira ku luyimba lwa [[Mi Casa]] olwa "Movie Star",<ref name="ChannelCasa">https://www.channel24.co.za/The-Juice/News/mi-casa-has-new-single-with-eddy-kenzo-and-we-love-it-20160916</ref> era n'awangula engule ya All Africa Music Award olw'oluyimba lwe olwa "Mbilo Mbilo" remix.<ref name="NVAfrima">Manishimwe, Wilson (7 November 2016).</ref> Era yagenda mu kutalaaga Amerika okulala ku nkomerero y’omwaka.<ref name="MSHALE">Gitaa, Tom (16 December 2016).</ref> Mu Gwokutaano 2017, Kenzo yalondebwa okuba omubaka w’ekitongole ky’ebyobulambuzi mu Kenya<ref name="SDETourism">Kimani, Sheila (13 May 2017).</ref> era n’alondebwa okukola omulimu ogufaananako bwe gumu mu Uganda omwaka ogwaddako.<ref name="MIATourism">Ilado, Lucy (25 April 2018).</ref> Mu Gwomusanvu 2017, Kenzo yagenda okutalaaga Bulaaya nga beetegekera okufulumya olutambi lwe olw’okusatu mu situdiyo, ''Biology'', oluvannyuma lw’omwezi gumu. Olutambi luno lwabaddemu abagenyi okuva mu bayimbi nga [[Mani Martin]], [[Werrason]], ne Mi Casa, n’abalala.<ref name="MIABiology">Ilado, Lucy (11 August 2017).</ref> Era yalimu oluyimba lwa "Jubilation", olwalina vidiyo y'omuziki eyawerekerako eyawangudde engule ya Best African Music Video Award mu kivvulu kya [[Zanzibar International Film Festival]].<ref name="MIAZIFF">Ilado, Lucy (19 July 2017).</ref> Yandigenda mu maaso n’awangula engule bbiri mu mpaka za All Africa Music Awards ez’omwaka ogwo, omuli n’omuyimbi asinga obulungi mu East African Male Artist.<ref name="Obs2017">https://observer.ug/lifestyle/55980-star-trail-eddy-kenzo-wins-at-afrima.html</ref> Oluvannyuma engule eyo yandigiwaddeyo wamu n’ekirabo kya BET Award ekya 2015 mu [[Uganda Museum]] mu Kampala. Mu Gwokusatu 2018, Kenzo yawangula engule ya [[Nickelodeon Kids' Choice Award]] nga "Favorite African Star."<ref name="ANews">Mumbere, Daniel (26 March 2018).</ref> Mu July 2018, yayimba ne Triplets Ghetto Kids mu bivvulu by’ennyimba za Afrika ebiwerako mu Canada, omuli ne Afrofest e [[Toronto]]. Era yayimba mu kivvulu kya One Africa Music Festival e [[Dubai]] ku nkomerero y’omwaka.<ref name="PulseDubai">Ohunyon, Efis (17 November 2018).</ref> Mu October wa 2018, yafulumya olutambi lwe olw'okuna mu situdiyo, ''Roots'', nga lulimu oluyimba "Body Language".<ref name="Ghafla">{{Cite web |url=http://www.ghafla.com/ug/eddy-kenzo-roots-album-released/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/http://www.ghafla.com/ug/eddy-kenzo-roots-album-released/ |url-status=dead }}</ref> Kenzo era yalangiridde ekivvulu ky’okuweza emyaka 10&nbsp;ng’ajaguza ekiseera kye ng’omuyimbi.<ref name="PML10">Julian, Ninsiima (23 October 2018).</ref> Ekivvulu kino kyabaddewo nga 4 January 2019 mu kisenge kya Victoria ballroom ekya [[Serena Hotels|Serena Hotel]] mu Kampala.<ref name="NVConcert">Nsubuga, Denis (5 January 2019).</ref> Ng’akulembera ekivvulu kino, Kenzo yafulumya vidiyo empya ey’oluyimba okuva mu ''Roots'' buli wiiki okumala emyezi ebiri.<ref name="PMLVideos">Julian, Ninsiima (21 November 2018).</ref> Mu Gwokusatu 2019, kyalangirirwa nti Kenzo agenda kubeera ne Triplets Ghetto Kids mu vidiyo y'omuyimbi Omumerika [[Chris Brown]] eya "Back to Love" egenda okufuluma.<ref name="MbuBrown">Ruby, Josh (29 March 2019).</ref> Mu April wa 2019, Kenzo yafulumya oluyimba luno, "Signal" nga luwerekera vidiyo. Ku mugendo ogw'amaanyi Eddy Kenzo yagoberera n'olutambi lwa situdiyo olwa 2021 "Made in Africa" nga lulimu abamu ku bapulodyusa abasinga okucamula omuli [[Hunter Nation]]<ref>https://audiomack.com/eddykenzo/song/soulmate</ref> okuva e Tanzania olw'oluyimba lw'omukwano olwakwatayo ennyo "SoulMate". Alubaamu eno yagenda mu maaso n’okukola ennamba ezeewuunyisa ng’abawagizi n’abawagizi beebaza omuziki omupya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lekkiloaded.com/made-in-africa-album/ |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://lekkiloaded.com/made-in-africa-album/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2022, Kenzo yakolagana n’omuyimbi wa Amerika [[Matt B]] ku pulogulaamu ya Gimme Love. Oluyimba luno lwayingira mu Billboard US Afrobeats Songs ku #49 mu October ate Peaked ku #36 mu November omwaka ogwo.<ref name="Billboard"/><ref>Asingwire, Mzee (12 October 2022).</ref> Ye ne Matt B baafunye okusunsulwamu okuvuganya ku luyimba luno olwa [[Best Global Music Performance|Grammy Award for Best Global Music Performance]] mu [[65th Annual Grammy Awards|mpaka za Grammy Awards ez'omulundi ogwa 65 ezitegekebwa buli mwaka]]. Okusunsulwa kuno kwafuula Kenzo omuyimbi Munnayuganda asoose okukola n’okubeera mu Uganda okufuna okusunsulwamu okusooka mu mpaka za Grammy.<ref>Retief, Chanel.</ref> == Obuzirakisa == Mu 2015, Kenzo yatongoza ekibiina ky’abazirakisa ekyatuumibwa Eddy Kenzo Foundation.<ref name="Blizz">Musa Carter, Sean (24 September 2018).</ref> Mu Gusooka 2016, yawandiisa abazannyi b’omupiira mu Uganda, [[Tony Mawejje]] ne [[Vincent Kayizzi]], okuyambako mu kutona ebyetaago eri bannakazadde n'abakozi b'eddwaliro ly’e Masaka mu kitundu. Mu Gwomusanvu 2017, yategeka emipiira ebiri egy’abazirakisa mu Masaka ne Kampala egyalimu [[Victor Wanyama]]. Omukolo guno gwasonda ssente z’abaana ba Uganda abawangaala n'akawuka ka siriimu.<ref name="MIACharity">Ilado, Lucy (5 July 2017).</ref> Mu Gwokusatu 2019, yaggulawo ettendekero ly’omupiira erya Big Talent Soccer Academy mu Kampala.<ref name="MbuAcademy">Mwesigwa, Solomon (25 March 2019).</ref> Ettendekero lino livumbula ebitone by’abavubuka n'okubawa eny'enjigiriza okukuza ebitone byabwe.<ref name="PMLAcademy">Atuhaire, Lucky (26 March 2019).</ref> == Ebivvulu == Nga Gwekkuminogumu 12, 2022, Eddy Kenzo yategeka ekivvulu kye ekyasinze obunene okutuusa kati, ekyatuumiddwa "Eddy Kenzo Festival," ku kisaawe ky'ennyonyi e Kololo mu Kampala. Omukolo guno gwakuŋŋaanya abantu bangi era nga gwalimu abagenyi abawerako okuva mu Ggwanga n’ensi yonna.<ref>Ssejjombwe, Isaac (14 November 2022).</ref><ref>https://www.showbizuganda.com/eddy-kenzo-festival-a-night-of-great-performance-and-production/</ref> Mu Gusooka 4, 2019, Eddy Kenzo yajjaguza emyaka 10 gyeyali amaze mu nsiike y'okuyimba mu Uganda n'akuba ekivvulu ekyatuumiddwa "Emyaka 10 egya Eddy Kenzo." Ekikulu, omukolo guno gwagenderera okutumbula obumu wakati w’abayimbi babiri abamanyifu mu Uganda n’abantu b’ebyobufuzi, [[Bobi Wine]] ne [[Bebe Cool]], abaludde nga balina obutakkaanya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.airtel.co.ug/ |access-date=2023-06-26 |archive-date=2023-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230630191926/https://www.airtel.co.ug/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/bobi-wine-bebe-cool-shake-hands-and-hug-at-eddy-kenzo-s-concert--1460326</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Kenzo yatandika omukwano n'omuyimbi [[Rema Namakula]] munnayuganda akuba ennyimba.<ref name="Home">Kushaba, Duncan (23 June 2016).</ref> Nga 26 December 2014, Rema Namakula ne Eddy Kenzo baazaala omwana omuwala mu [[Paragon Hospital|ddwaaliro lya Paragon Hospital]], mu kitundu kya Kampala e [[Bugoloobi]]. Kenzo, alina omwana omuwala omulala (Maya Musuuza) okuva mu mukwano gwe yalina emabega,<ref name="Home" /> yakkirizza nti ye taata era n’amutuuma erinnya lye Amaal Musuuza.<ref>{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203064718/https://www.matookerepublic.com/2014/12/27/kenzo-confirms-he-is-the-father-of-remas-baby-names-her-aamaal/ |url-status=dead }}</ref> Kenzo ne Rema baawukana mu makkati ga 2019 era amangu ago Rema n’afumbirwa eyali omusawo we Dr.Hamza Ssebunya.<ref>Nduwumwami, Lindah.</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1506765/rema-kenzo-wrong</ref><ref>https://www.independent.co.ug/kenzos-700-word-missive-to-rema/</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="text-align:center" |+Olukalala lw'alubaamu za situdiyo n'ebikwata ku birondeddwa ! scope="col" style="width:10em" | Omutwe ! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo |- ! scope="row" | ''Sitya Okufiirwa'' | * Yafulumizibwa: 8 May 2014 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Zero okutuuka ku Hero'' | * Yafulumizibwa: 21 March 2016 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Ebiramu'' | * Yafulumizibwa: 11 August 2017 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Ebikoola'' | * Yafulumizibwa: 18 October 2018 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- | Ekoleddwa mu Afrika | * Yafulumizibwa: 29 April 2021 * Label: Ebifo ebisanyukirwamu ebinene * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} === Enyimba ze yekka === {| class="wikitable" ! scope="col" |Omutwe ! scope="col" | Omwaka ! scope="col" | Album |- ! scope="row" | "Yanimba"<br /><br /><br /><br /><nowiki></br></nowiki> <small>(feat.</small> <small>Mikie Wine)</small> | 2008 | rowspan="2" {{n/a|Non-album single}} |- ! scope="row" | "Sitamina". | 2010 |- ! scope="row" | " Okufiirwa Sitya ". | rowspan="2" | 2014 | rowspan="2" | ''Sitya Okufiirwa'' |- ! scope="row" | "Jambole" |- ! scope="row" | "Mbilo Mbilo" | rowspan="2" | 2015 | rowspan="2" | ''Zero okutuuka ku Hero'' |- ! scope="row" | "Soraye" |- ! scope="row" | "Dagala" | rowspan="3" | 2016 | |- ! scope="row" | "Kirungi Nnyo". | |- ! scope="row" | "Zigido" | |- ! scope="row" | "Essanyu". | 2017 | ''Ebiramu'' |- ! scope="row" | "Olulimi lw'omubiri". | 2018 | ''Ebikoola'' |- ! scope="row" | "Akabonero". | rowspan="2" | 2019 |rowspan="5" {{TBA}} |- ! scope="row" | "Inabana" (nga alina Harmonize) |- ! scope="row" | "Semyekozo" | rowspan="4" | 2020 |- ! scope="row" | "Tweyagale" |- ! "Sonko" |- ! "Yogera bulungi". |} == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Abasunsuddwa (abasunsuddwa). ! Alizaati ! Ref. |- | 2011 | [[Pearl of Africa Music Awards|Engule z'ennyimba za Pearl of Africa]] | Omuyimbi Omupya Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2014 | Engule za Africa Muzik Magazine | Omupya Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" |<ref name="ChannelCh2014">Batte, Joseph (13 June 2014).</ref> |- | 2014 | [[Channel O Music Video Awards|Channel O Engule za Vidiyo z'omuziki]] | Abasinga Ebitone (East Africa). | Eddy Kenzo ku "Sitya Okufiirwa".| {{nom}} ! align="center" |<ref name="ChannelCh2014"/> |- | rowspan="2" | 2015 | Engule z'abaddugavu mu Canada | Ekikolwa ky'ensi yonna ekisinga obulungi | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | |- | Engule z'ennyimba za Afroca | Engule y'okubikkulirwa okusinga obulungi | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" |<ref name="Citizen" /> |- | 2015 | [[BET Awards|Engule za BET]] | Viewer's Choice Omuyimbi Omupya Asinga Mu Nsi Yonna | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2015 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Okukozesa obulungi Social Media | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | 2016 | [[MTV Africa Music Awards|Engule z'ennyimba za MTV Africa]] | Best Live Act | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{nom}} ! align="center" | |- | 2016 | [[Engule z'ennyimba za Afrika zonna]] | Enkolagana esinga obulungi mu Afrika | Eddy Kenzo ne [[Niniola]] ku luyimba lwa "Mbilo Mbilo (remix)".| {{won}} ! align="center" | |- | rowspan="5" | 2017 | [[Zanzibar International Film Festival|Ekivvulu kya firimu eky'ensi yonna ekya Zanzibar]] | Engule ya vidiyo z'ennyimba z'obuvanjuba bwa Afrika ezisinga obulungi | Vidiyo y'omuziki gwa "Jubilation".| {{won}} ! align="center" | |- | rowspan="2" | Engule za TUMA Music Awards | Omuyimbi w'omwaka | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Omuyimbi Omusajja Asinga | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" |<ref name="MIABiology" /> |- | rowspan="2" | Engule z'ennyimba za Afrika zonna | Omuyimbi Omusajja Asinga mu East Africa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Oluyimba lw'omwaka | "Shauri Yako"| {{won}} ! align="center" |<ref name="Obs2017" /> |- | rowspan="3" | 2018 | [[Nickelodeon Kids' Choice Awards|Engule za Nickelodeon eza Kids' Choice Awards]] | Emmunyeenye ya Africa esinga okwagalibwa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | Engule z’ensi yonna eza Reggae ne World Music Awards | Omusanyusa asinga mu Africa | Omuyimbi Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" |<ref name="KFM" /> |- | Engule za Africa Muzik Magazine | Omuyimbi asinga mu East Africa | Eddy Kenzo| {{won}} ! align="center" | |- | | Engule za Hollywood ez'ekitiibwa mu Afrika | Omuyimbi asinga mu nsi yonna mu Africa | Eddy Kenzo | {{Won}} |- | 2022 okutuuka mu 2023 | [[Grammy Awards|Engule za Grammy]] | Enkola esinga obulungi mu nsi yonna | Eddy Kenzo| {{Nom}} | |} == Ebijuliziddwa ==<references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwamu eby’ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20220401033850/https://www.eddykenzo.com/ Omukutu omutongole] {{Authority control}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] lwlmcs9nwtbf8kovpf3b72wz9ffw9im Herman Basudde 0 8389 57988 56956 2026-07-02T07:24:02Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → , (3), → (16), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57988 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Herman Basudde''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1958 n'afa mu mwaka gwa 1997 nga yali munayuganda eyali akuba ennyimba za [[Kadongo Kamu|kadongo kamu]] ng'omuyimbi. Basudde yazaalibwa mu [[Masaka District|disitulikiti y'e Masaka]] mu bukiika ddyo bwa [[Uganda]]. == Ebyafaayo == [[File:Basudde-Bubondo (38).JPG|thumb]] Bitono nnyo ebimannyikiddwa ku bulamu bwe obwasooka, wabula ng'okusinziira ku muganda amannyikiddwa nga Sserunjoji, ensonga lwaki teyeeyongerayo nnyo yali nsonga yabutabeera nansiimbi okumuyamba mu by'okwagala kweyalina eri muziki. Maama we eyali amannyikiddwa nga [[Namyalo]] anyumya nti Herman Basudde yasomera ku Kibanda ne Butenga primary school. Omu ku beyali nga nabo mu kibiina agamba mu myaka gya Basudde gyeyali ngamu kusomero, yali akwata mangu, ng'ate yalina okwagala eri okusiiga ebifaanannyi eby'engeri ez'enjawulo nga bino byebyatera ng'okumutwalira obudde. Basudde yeegata ku kwaaya y'esomero ekyamusiimisa nga olw'okuba yali alina edoboozi egoogoofu, wamu n'ery'awagulu. Ekintu ky'okuyimba Busudde yakigya ki kitaawe, ng'era omugenzi [[Mark Makumbi]], eyali akolera ku [[Bukedde]] TV wamu ne lu leediyo ya CBS, yeeyawa ebyali bikwata ku Basudde omuyimbi wa [[Kadongokamu]]. Ygamba nti taata we yaliko mu maggye ng'era y'omu kubaali banazirwanako aba sematalo ow'wokubiri. Yalina mukwano gwe eyali omuzungu gwebaayita nga Brown, eyali amwagala ennyo. Ekigendererwa bwekyali kitukiriziddwa, keekaali akaseera kaabwe ak'okwawukana, Brown yamuwa entoongooli oba giyite endoongo nga bw'amuganba, gitwaale kuba sirina ssente zakuwa,lekka kino kibeere ekintu kw'ogya okuzijukirira nga, nga nzirayo ewaffe, yaterera endoongo eno kuba teyali yamugaso gy'ali. Yatandika okusuna ng'endoongo eno wabula nga tewali yali agimusomesa. Nga akadde kaagenda katambulirira, maama we yagezaako okumugaana okusuna endoongo, ng'abwamutegeeza nti alina kukola mirimu gy'awaka oba oba waaka gwebabeera bamuwadde kusomero ng'alina ku mukolera waka 'school homework'.; naye taata we yakiremerako nnti asigale ng'asuna endoongo nga kino kyali kiyinza okumuyamba okubeera ow'etutumu mu kisaawe kya muziki. Endoongo eno yali temuwa kadde kusoma bitabo. Kino nga kiri wamu n'obwavu obuyitirivu famire ye bweyali mu, kyamuviirako okuva musomero nga tamaliriza na P.7. Buli wewaabera ngawo akabaga ku kyalo, yagenda ngayo n'endoongo ye ekyamukolera ng'ekubo n'asannyu ng'abagenyi. Mu kumudira, bano abaali bassanyuse, baamusiimanga nga kwebaateeka ng'okumukubiriza nga bayita mu kumuwa ssente.Wabula waliwo abala abaakiraba ng'obubi nadala abavubuka era nebakola entegeka ey'okumulemesa olw'okuba yali afuna ebirabo n'okusiimibwa buli gyeyali agenda nga okussanyusa ng'abantu. Ng'enkola ye, olunaku lumu yassanyusa abakiriza mu klezia y'abakatuliki ku kyalo. Yayimba oluyimba lwebaali bayita ”amajjiini ngetala luno". Omupaatiri lwamunyumira nnyo ekyamuvirako okumugamba alukube emirundi egyali giwerako.Ku mukolo ogwo, Basudde yafuna ssente ezaamuweebwa. Kino kyanyiga nnyo abaali tebamwagaliza era nebakola entegeka ey'okumusuula. Mu kitundu kyabwe, waaliwo ekibiina ky'abayeekera kyebaali bayita “[[FEDEMU]]” nga kino kyaali kiwambye ebitundu by'omubukiika kono nadala mu bukiika kono bwa [[Uganda]]. Emirembe kati gyali mu mikono gyabwe. Abavubuka tebaagaliza Basudde baabatuukirira nebagamba nga Basudde weyali alina emuundu. Era baaziinda amaka gaakitaawe nebagaaza wamu n'ekifo kyonna. Baamukwata nebamutwala bamusoye kajogi jogi w'ebibuuzo. Baamutulugunya entakera nga webamubuuza emundu gyeyali. Oluvannyuma lw'ebyo byonna, baamukomyawo ewabwe ng'ali kungyegoyego z'entaana. Yatwalibwa mu ddwaliro y'e [[Masaka]] referral Hospital ng'eno baamujanjaba okumala enaku eziwera. Oluvannyuma yaddayo ewaka ng'eno gyebamuweera ng'edagala. Bweyagenda afuna ku maanyi, kitaawe yamugamba ave ku kyaloi, oba ewatali ekyo yali wakufiirwa obulamu bwe. Mu masekati g'emyaka gya 1980, yalondebwa Eria Katende eyamuleeta mu [[Kampala]]. == Emirimu gye == [[File:Car accident (FL62565311).jpg|thumb]] Eyamukwatira ngako mu kuyimba yali omuyimbi Livingstone Kasozi eyamutendeka okusuna endoongo, okuyimba wamu n'okuyimbira obutereevu kusiteegi ng'ali mumaaso g'abantu.<ref name="alinda">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20171018235731/http://chimpreports.com/entertainment/walukagga-visits-kadongo-kamu-legend-livingstone-kasozis-grave</ref> Yatalaaga amawanga g'omubuvanjuba, nga muno mwemwali okutambula amawanga nga Kenya, Tanzania, wamu ne Rwanda. Okutambula amawanga gano kyamuleetera okukungaana obukadde bwa ssente za Uganda 70 ezaali ennyingi mu biseera ebyo. Basudde asiimibwa okubeera omu mubayimbi eyazuukusa okwagala eri ''baakisimba'', nga muno mwemuli okutabula ebidongo ebikuba muziki w'abazungu wamu n'abaganda nga bibeera mu bawuliriza abapya.<ref>[https://books.google.com/books?id=bqjKAgAAQBAJ&pg=PA126&dq=%22Herman+Basudde%22&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjtjKmQg_zPAhWB6CYKHZ8oBDkQ6AEIITAB#v=onepage&q=%22Herman%20Basudde%22&f=false Baakisimba: Gender in the Music and Dance of the Baganda People of Uganda, Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, Routledge, February 4, 2014, p. 126]</ref> Yali alina edoboozi eryali ligenda empola ng'ate liri wansi nga yayimba nga bulungi n'egongyebwa bweyakuba ng'ennyimba n'ezaali ku mukwano ogwali ngamu ebizibu,abaami abafumbi abaayagala nga nnyo ebintu eby'okwegata n'abakyala,n'obulogo obutategerekeka. Mu luyimba lwe olumannyikiddwa ennyo lwebayita, ''Ekiwuka Ekyaga Muntamu'', Basudde yakozesa ebigambo ebyali eby'ekusifu eennyo okuvumirira ekirwadde kya [[AIDS|ssiimu]] mu Uganda. Mu luyimba luno, yakulaga ng'omunya ogwefaanannyiriza ekiwuka kuzingako amakaage negwonoona obulamu bwe,[[Food and sexuality|emere n'okunyumya akaboozi k'ekikulu]].<ref>[https://books.google.com/books?id=xP5qY8rO4UEC&pg=PA170&dq=%22Herman+Basudde%22&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjtjKmQg_zPAhWB6CYKHZ8oBDkQ6AEIHDAA#v=onepage&q=%22Herman%20Basudde%22&f=false The Oxford Handbook of Medical Ethnomusicology, Oxford University Press, USA, April 27, 2011, p. 170]</ref> Basudde yafiira mu kabenje bweyali agenda okulaba bazadde bbe e Masaka mu bukiika kono bwa Kampala. Olumbe lwe gwali mukolo gwa ggwanga lyonna ng'era gwakungaanya obukadde 12 obwa ssente za Uganda. Abamu baalaba nga Basudde ng'omuzimu ogwali guyekera. Yali yalekulira e klezia y'abakatuliki n'adda mu kusamira nga yalumbibwa nga nnyo abantu abaali badukanya e kelzia olw'okulekulira ediini n'asawlo okudda mu bulogo. Baamulumiriza okuleeta obuwala ku siteegi mu nnyimba zze nga buno obwali bwambadde engoye ezaali zisikiriza, n'okubeera ng'abayimbi b'ennyimba za Kadongo Kamu yabafuula bakugula. == Obumannyifu bwe == [[Basaaya]] [[Rocks Peter]] ow'ebyafaayo agamba Herman Basudde yali mutume olw'okuba yali asobola okulagula ebyali bijja mu maaso nga tebinaba kubeerawo. Okumannyikwa kwe ku kyagenda mu maaso kuba abayimbi abato abaagala okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba batera okulambula amalaalo gge nga banoonya kufuna magezi. [[Fred Ssebatta]], abamu kubakubi be'nnyimba za Kadongokamu abaluddewo, agamba nti Herman Basudde yali musaale mukutondawo ng'ate yakola nga mangu. Yayongerako ng'agamba nti kyali kizibu nnyo okugerageranya Herman Basudde mu kuwandiika ennyimba n'omuntu yenna omulala. Yayongerako ng'agamba Herman Basudde yali asobola okufulumya oluyimba, Ssebatta yali asobola okumuzinduukiriza ku lunaku olw'okubiri. Ng'enaku z'omwezi 12 mu mwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 2012, pulezidenti wa 'Ghetto' oba akulira enzingota [[Bobi wine]] yasiima emirimu emirungi Herman Basudde gyeyali yakolera eggwanga lino. Anyonyola ebiseera ebyo bw'ati, ' nga yeeyagaliza singa omutume Herman Basudde yali akyaliwo'... Yatuleka okumaliriza ekirubirirwa kye, naye engato zze nene nnyo okubeerako omuntu yenna azambala, bw'agamba. Basudde yayiiya ng'ennyimba ng'azigya mu mutwe gge, ng'era yali tasobola kuddamu luyimba lweyali amaliriza kuyimba mu kusooka. Herman Basudde yalambula amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika, nga yatambula [[Kenya]], [[Tanzania]] n'amaliriza ne [[Rwanda]]. Okutambula kuno kwamuleetera okukungaanya obukadde bwa ssente za Uganda obwali buwera &nbsp;70, nga zino zaali ssente nnyimngi mu biseera ebyo. == Okufaakwe n'ebyavaamu == [[File:Basudde-Bubondo_(38).JPG|thumb|Entaana ya Basudde mu Bubondo]] Nga tanafa, Basudde yali yalagula okufaakwe ng'ayita mu bigambo n'ebikolwa. Aisha Nakito nga ye namwandu we annyumya ebyaliwo olunaku lumu emabega nga tanaba kufa. Ng'enaku z'omwezi 10 mu mwezi ogw'omukaaga mu mwaka gwa 1997, yagenda okusisinkana eyali mukyala we omulala Jane Basirika oluvannyuma lw'okumala enaku eziwerako ng'atalaaga amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika.Baalya bombi, webaali balindirira okujja kwa Serunjoji. Oluvannyuma lwa Serunjoji okujja, yamuwa akafumito oba yamugwa mu kafuba. Baali baafunamu obutakaanya mu emabegako, nga wamui baalina olukungaana lwa famire okutereeza ebyaali byabasobako. Oluvannyuma lwa bino byonna, baayolekera e Masaka. Kuba taata wabwe yali yasanyalala ng'era abeera waka. Mu lugendo lwabwe, baayimirira ku luguudo lw'e Lukaya okufuna ku by'okulya, nga wano Basudde yafunamu obutakaanya n'omusajja omu eyali amunyizizza, ng'era yali abulako katono okulwanagana naye. Wabula Sylivester Busuulwa ensonga zino yazikakanya. Yatandika emmotoka ng'ajudde obusungu bungi ng'ate yali avugira kundiima ey'ekika ekyawagulu. Bweyatuuka e [[Kabaale]] [[Bugonzi]], newabeerawo obuzibu, nga loole eyali egezaako okuyisa yaviirako, Basudde okulemererwa okukakana ng'emmotoka yeerindigudde ekigwo era neyeevulungula emirundi egiwerako. "Ono omusajja ng'anteese mu buzibu bungi''!"'' Yasa omuka gwe ogwali gusembayo. Herman Basudde, eyali omuyimbi omumannyifu ennyo mu Uganda n'okusuna endoongo yafiira mu kabenje k'emmotoka akaali ak'entiisa bweyali agenda okulaba bazadde bbe abaali babeera e Masaka, mubukiika kkono bwa Kampala. Basudde yalina abagoberezi bangi olw'edoboozi lye n'engeri gyeyali ayimbamu n'omukwano ssaako n'okwagala ku nti ebyali bikwatagana ku bibeera bigudde mu baagalana nadala mu mukwano nga tebabyetegekedde, ssaako n'abasajja abafumbo abaagala eby'okwegata ennto n'abakazi mu nsonga z'akaboozi k'abakulu, wamu n'eby'obuloogo, kyekika ky'ennyimba ezamuyamba okumugya mu bwavu okumuteeka mu by'obugagga ebyali bibalibwamu obukadde n'obukadde bw'enssimbi mu biseera bye. Yali abuulidde ennyimba za Kadongo Kamu ssaako n'abaali baziyimba, nga bano baali bamanyikiddwa nnyo mungeri gyebaali basunamu endongo zaabwe. Nga Basudde tanafa yakiremerako nti bandibadde bamuziika n'endongo ye gyeyali asinga okwagala gyebaali bayita "dry guitar", nga webaali bagiyita. Yali yakimanya nti munywanyi we gweyali aludde naye, Livingstone Kasozi yali azikiddwa ng'akutte olutaambi lwa teepu, nga naye mungeri y'okumubudaabuda, yali ayagala kibeere bwekityo mubulamu obwali buddako. Okuziika kwa Basudde gwalinga mukolo gwa ggwanga lyonna. Kuba kuntaana ye kwaliko nnamungi 'womuntu eyali mukunyolwa. Emikutu kya [[Television|ttivi]] gyali giraga abaantu abangi abaali bagenze okumuwerekerako ng'azikibwa. Omulangirirwa ku leediyo ezimu yakaaga bweyali ayogera kukufaakwe, nga n'okuziika kwe kwakungaana obukadde 12&nbsp;obwa ssente za Uganda. Ennyimba za Basudde zaafuna endowooza n'okumannyikwa nga kino kyali kiva kumpapula z'amawulire wamu n'emikutu egy'enjawulo. Olupapula lwa Uganda [[Monitor (Uganda newspaper)|Monitor]] kyabiyita ng'ebyali bijjuddemu emizimu ng'ate bisikiriza mungeri y'eby'obufuzi". Abamu bejusa nga bagamba nti yali tasobola kubeerawo kulwanyisa mbeera z'abazungu ezaali zonoonye endowooza z'abannayuganda nga bayita ku mikutu gya leediyo. Abalala baalabanga Basudde ng'omuzimu ogwali guyeekera. Yali yalekulira e klezia y'abakatuliki n'adda mu kusamira nga yalumbibwa nga nnyo abantu abaali badukanya e Kelezia olw'okulekulira ediini n'asalawo okudda mu bulogo. Baamulumiriza okuleeta obuwala ku siteegi mu nnyimba zze nga buno bwali bwambadde engoye ezaali zisikiriza, n'okubeera ng'abayimbi b'ennyimba za Kadongo Kamu yabafuula bakugula. == Ennyimba zze == Ezimu kuzino kwaliko: * Abakungubazi * Abakyala kyabeeyi * Abankuseere * Aayiimbi * Abayimbi mutuveeko * Africa * Akadda nyuma * Kelementina * Akyalina nyoko * Nanziri * Mulekwa * Buddu owedda * Bus dunia (ekitundu ekyali kisooka) * Bus dunia (Ekitundu eky'okubiri) * Byendabye * Byebalinanga * Byetwalaba * Ebiyita ekiro * Ekiryo n'omuwafu * Eggwala * Ekirooto kyeggulu * Ekitutwala Ku mbaga * Ekiwuka ekyaggwa mu ntamu * Ekyali mu sabo(Ekitundu ekisooka) * Ekyali mu sabo (Ekitundu eky'okubiri) * Emikwano * Enimiro y'okukubuganga * Ensi egenze walala * Esomero lyabakyala * Esuuti ya kawemba oba okwekuuma * Kabuladda Anthem * Kasamba lyanda * Kopolo Herman * Linda Ziwere * Milly Nanyondo * Mubune engoye * Mukyala mugerwa (Ekitundu ekisooka) * Mukyala Mugerwa (Ekitundu eky'okubiri) * Mulamu tonenya * Muwase nju * Muyige okwambala * Mwami tonjeza * Mweraba Ngenze * Nabiryo ngenda kunoba * Namagembe * Namuddu * Namuleme * Okuduula * Okuzaala kwa leero * Olulimi oluganda * Olumbe * Omwavu * Pirisiira * Semukuutu * Taso funa akalambe * Tetukyalina bakazi oba omukazi akola * Tudaabirize omukama * Tulabye nnyo abalabi * Uganda ebadde etya * Waliwo byetwalaba * Walumbe e tanda * n'endala nnyingi. Waliwo n'ennyimba zeyakola nga n'abayimbi abalala nga Nabiryo ngenda Kunoba ng'ali ne mwannyina Nabiryo, Kabuladda anthem ng'ali n'ekibiina kye eky'abayimbi kyebaali bayita 'Kabuladda guitar singers', Olumbe ng'ali ne Kasozi Livingstone wamu ne Mbalire kateteyi.<references /> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] gqzw9ndl57g6akwhs6yp87bok7gg55f Holy Keane Amooti 0 8404 57990 48813 2026-07-02T07:25:01Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (3), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57990 wikitext text/x-wiki '''Holy Keane Amooti''' [[Uganda|Munnayuganda]] [[Gospel music|omuyimbi w'enyimba z'eddiini]], [[Dancehall|ekidandali]] ne [[reggae]].<ref name="ghafla">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ghafla.co.ke/news/music/item/3003-could-this-be-the-best-gospel-dance-hall-track-yet |access-date=2022-12-05 |archive-date=2016-09-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160917235702/https://www.ghafla.co.ke/news/music/item/3003-could-this-be-the-best-gospel-dance-hall-track-yet |url-status=dead }}</ref> Ayimbidde mu [[Kenya]], [[Rwanda]] ne [[Tanzania]], era yagabana siteegi ne Papa san, Michelle Bonilla, Wilson Bugembe, [[Exodus (musician)|Exodus]], ne Judith Babirye.<ref name="powerfm">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://powerfm.co.ug/phatfest/holy-keane-amooti/ |access-date=2022-12-05 |archive-date=2014-12-27 |archive-url=https://archive.today/20141227110025/http://powerfm.co.ug/phatfest/holy-keane-amooti/ |url-status=dead }}</ref><ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34251:-patricia-mujungu-in-love-unlimited-concert-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205124140/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=34251:-patricia-mujungu-in-love-unlimited-concert-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Amooti yazaalibwa Mugisa Keneth nga 7 Ogwomusanvu 1986, mu Fort Portal. Yakula ne jajjawe eyali mu Buggwanjuba bwa Uganda (Disitulikiti y'e Kasese). Mu 1998, yafiirwa maamawe ne taatawe mu 2000 nga bombi baafa kawuka akaleeta siliimu. Mu 2003, sengawe ne jajjawe bombi baafa. Ng'omwana omukulu mu famire y'abaana bana, Holy Keane yeyasigala okulabirira bagandabe. Yasomera ku Equator Model Primary School, Kasese Secondary School era natikkirwa okuva mu Ssetendekero wa Makerere University mu 2012 ne Diguli esooka mu kuzannya katemba n'okuzannya filimu eya bachelor's degree in performing arts and film.<ref name="koonadance">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.koonadance.ug/news/870/An-interview-with-Holy-Keane-Amooti/#.VJ6OdF4AA |access-date=2022-12-05 |archive-date=2016-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160313143945/http://www.koonadance.ug/news/870/An-interview-with-Holy-Keane-Amooti/#.VJ6OdF4AA |url-status=dead }}</ref> == Enyimba z'eyayimba == === Ennyimba === * Jah Jehovah * Guide me * Hero ft Becky Nantale * Milele & mbote ndocha * Niiwe * Download ft Hawa Musa * He paid it * King and queen * Am to pm * Messiah * Love love * Anatupenda * Love love remix ft JJ Worthen == Awaadi z'awangudde == * Yalondebwa ng'omuyimbi w'omwaka mu awaadi za Groove awards 2012 * Yalondebwa mu Awaadi za VIGA Awards: ng'omuyimbi wa Dance Hall ow'omwaka * Yalondebwa mu Awaadi za HIPIPO Awards: n'omuyimbi w'okusiteegi asinze<ref name="gospelmodes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gospelmodes.blogspot.com/2012/04/holy-keane-amooti-with-new-single.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170530012940/http://gospelmodes.blogspot.com/2012/04/holy-keane-amooti-with-new-single.html |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] nro9o1jf30z8gs7nb5w7xx4yhjmt7ol Aziz Azion 0 8405 57926 53884 2026-07-02T06:42:26Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57926 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aziz Mukisa''', amanyiddwa mu by'ekikugu n'erinnya lye erya siteegi '''Aziz Azion''' (eryatulwa [ʕaziːz] á-ʐðɲ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba [[Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bvvvvvv|mu R&B]], musunyi wa gita era muyimbi [[Yuganda|mu Uganda]] . Yazaalibwa nga Aziz Mukisa nga 27 July 1986 mu [[Fort Portal]], Uganda, n’akuzibwa mu [[Kampala]] gye yenyigira mu pulogulaamu ye ey’amasomero nga tannagenda mu [./Music_industryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Music_industry kisaawe ky’okuyimba] ng’akyali mu myaka gye egy'omubuto. Aziz amanyiddwa ennyo nga "the guitar emperor", Awadde bannayuganda nabantu abalala omukisa okusobola okufuna ebipande ebiriko ennyimba ze nga 'Yegwe', 'Nkumila Omukwano', 'Nakupenda', 'Oxygen', 'Beera Nange', 'N apam', 'Pain Killer', ne 'Yo Love', n'endala. Omuyiiya w'ennyimba omututumufu era omukugu mu kukola disiki DJ Erycom bweyali alabika ku TV Show, yategeeza nti "Leero Monday" era lwe luyimba olwasookera ddala okukolebwa n'okuyimbibwa Aziz Azion mu mwaka gwa 2007. == Omusono gw’okuyimba n’omulimu gwe == Omuziki gwa Aziz gutwala omusono gw'omuziki gwa R&B nga gulimu ebizibu ebirabika okuva mu [./Afrobeathttps://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] ne [./Afro_pop_musichttps://en.wikipedia.org/wiki/Afro_pop_music Afropop] . Mu kiseera kino ali mu kkampuni ya Shotym Music Entertainment, kkampuni ye ey’okuyimba gye yatandikawo mu 2020 n’ekigendererwa eky’okutwala omulimu gwe ogw’okuyimba ku ddaala eddala. Yayiga okukuba gita mu 1998 mu bbandi ya [[Kadongo Kamu]] ey’omu kitundu eyitibwa ‘Makuge Kandongo Kamu group’.<ref name="Aziz Azion at musicuganda">{{Cite web |title=Aziz Azion – Details |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=8 October 2014 |website=musicuganda.com |publisher=musicuganda.com |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky'omugenzi [[Paulo Kafeero]] ekiyitibwa Kulabako Guitar Singer,<ref>{{Cite web |date=4 July 2014 |title=Aziz Azion for Pebbles Gig - |url=http://www.redpepper.co.ug/aziz-azion-for-pebbles-gig/}}</ref> gye yamala omwaka gumu n'ekitundu nga tannagenda mu kibiina kya Kato Lubwama ekya Diamond Productions okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya Eagles gye yamala emyezi ebiri nga ye ne banne bakyakiriziganya okukola bbandi egenda okukubira abayimbi bonna bwe batyo ne batondawo Jeckaki Band. Aziz yali muyambi nnyo mu bbandi eno era ye yali ayambako abakubi ba gita nga bakubira abayimbi abaamanyi nga [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] .<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion &#124; R&B/Soul from Kampala, UG |url=http://www.reverbnation.com/azizazion1}}</ref> Okuyimba kwabwe okwasooka ku siteegi mu nsi yonna kwali mu 2005 nga [[Jose Chameleone|Chameleon]] alambula e Bulaaya. Jeckaki yayimba ne [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] mu [[Swiiden|Sweden]], [[Denimaaka|Denmark]], Norway, Bubirigi ne Finland.<ref>{{Cite web |title=Who is Aziz Azion in Ugandan Music Aziz Azion Bio: Uganda Celebrities &#124; Artists HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004025428/http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |archive-date=4 October 2014 |access-date=8 October 2014}}</ref> Newankubadde, okuyimba kwe kwatuuka mu 2008 nga kugoberera okufulumizibwa kw'oluyimba lwe olwa ‘Nkumila Omukwano’ olwakwatayo.<ref>{{Cite web |title=Nkumila Omukwano – Aziz Azion &#124; Lyrics256 |url=http://www.lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140603123431/http://lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |archive-date=3 June 2014 |access-date=2014-05-08}}</ref> Omuyimbi ono abadde akolagana n'abayimbi nga [[GNL Zamba]] ku luyimba oluvugibwa R&B/Hip hop 'Nakupenda', olwafulumira ku lutambi lwe olwa "Wampisa",<ref name="aziz">{{Cite web |title=Wampisa album launch |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=5 May 2014 |publisher=musicuganda |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> [[Juliana Kanyomozi|Juliana]], [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe]], [[Mariam Ndagire]], [[GNL Zamba|GNL]], [[Swangz Avenue]], Rabadaba ne Pastor [[Wilson Bugembe]] .<ref name="musicuganda.com">[https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html Aziz Azion] musicuganda.com</ref> == Album ''oxygen'' == Mu 2011, Azion yafulumya olutambi lwe olw’okubiri olw’omuziki ''Oxygen'' ku Kati Kati, Calendar Rest Hotel, ne KK beach. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''Oxygen'' ne ''Baliwa'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2017)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Discography == * Nkumila Omukwano * Oxygen wange * Uganda luulu ya Africa * Wampisa * Mataala === Alubaamu za situdiyo === # Wampisa<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Nafunye Wampisa Radio: MP3 Audio Music HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112043/http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Oxygen yange<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Mukisa My Oxygen Video Music: HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112734/http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Beera Nange<ref>{{Cite web |date=30 July 2011 |title=Ugandan music lyrics: Aziz Azion – Beera Nange |url=http://ugandanlyrics.blogspot.com/2011/07/aziz-azion-beera-nange.html}}</ref> # Nakupenda == Engule y'ennyimba == * 2011 – [./Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awards Engule za PAM –] Omuyimbi asinga mu R&B<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – Aziz Azion Featured on Isaiah's Friday NTV Jazz Show |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120512080442/http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |archive-date=12 May 2012 |access-date=22 May 2022 |website=ugandaonline.net}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] balstm70rtdtbm7s70u3d4eolo3pr2z Bebe Cool 0 8414 57930 55688 2026-07-02T06:44:23Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57930 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Bebe Cool''' (amanya amatuufu '''Ssali Moses)''' Muyimbi munna Yuganda eyazaalibwa nga 1 Ogwomwenda 1977 mukuyimba kwe Bebe cool ayimba nnyo enyimba ezigwa mu ttuluba erya [[reggae]] wamu ne [[ragga]] era y'omu kwabo abayimbi abatutumufu mu gwanga [[Uganda]]. Bebe cool ekisaawe ky'okuyimba yakyesogga mu mwaka 1997 mu kibuga [[Nairobi]] mu gwanga [[Kenya]], era nga Eno yakolanga ne situudiyo ya [[Ogopa DJs]] yadde nga oluvanyuma yajaabulira nadda ku butaka . == Obuto bwa Bebe cool == Mu buto, Bebe Cool yasomera ku masomero omuli Aga Khan Primary School, mu Kampala, [[Kitante Hill School]], ne [[Makerere College School]]. wabula yava mu ssomero ng'awabulayo omwaka gumu okumaliriza emisomo gye. Mu Ssekendule, yasoma amasomo ga Physics, Chemistry, Biology, ne Mathematics (PCB/M). Bebe Cool (nga yayitibwako '''Bebe Bunton''') yatandikirawo obuyimbi ng'akyali mu ssomero nga yali akola nga omukulembeze w'ebyokuyimba n'okubiibya.<ref>https://www.newtimes.co.rw/section/read/81488/</ref> == Emirimu gye egy'okuyimba == Bebe Cool muwanguzi wa Awaadi ssatu ez'omuyimbi w'omwaka okuva mu HiPipo Music Awards<ref>http://www.hipipo.com/</ref> era yawangula ne Awaadi ey'ekitiibwa eya [[Pearl of Africa Music Awards]] (PAM Awards).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yalondebwa mu Awaadi za [[Kora Awards|Kora All-African Awards]] mu 2003 ne 2005. Ayimbye mu mawanga omuli Bungereza ne Amerika.<ref>{{Cite web |url=http://www.musicuganda.com/Bebe%20cool.html |title=Archive copy |access-date=2012-09-05 |archive-date=2012-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120516112331/http://musicuganda.com/Bebe%20cool.html |url-status=dead }}</ref> Bbiri kunnyimba ze ez'ettutumu zili "Fitina" ne "Mambo Mingi".<ref>https://web.archive.org/web/20070928110302/http://www.mtvbase.com/mtvbaseafrica.com/music/article.jhtml%3Bjsessionid%3DAMTFCT1IDES1TQFIAIICFE4AVABBCIV0?backLink=profiles&id=30119486</ref> Era ya yimba ennyiba ne [[Halima Namakula]], omukyala omuyimbi munnayuganda n'azirwanako, ku luyimba lw'abwe olw'akwatayo "Sambagala". yafulumya alubaamu ze bbiri eza, ''Maisha'' ne ''Senta''. Ennyimba ze aziyimba mu nnimi omuli [[Luganda|Oluganda]], [[Swahili language|Oluswayili]], n'[[English language|Olungereza]]. Wamu n'omuyimbi wa Kenya [[Necessary Noize]], Bebe Cool akoze ekibiina ky'abayimbu abayimba ennyimba kika kya [[reggae]] ng'ekibinja kiyitibwa [[East African Bashment Crew]]. bafulumya alubaamu emu eya ''Fire'', n'ennyimba ez'amaanyi bbiri, "Africa Unite" ne "Fire". Ekibiina kino ky'alondebwa mu mpaka za [[MTV Africa Music Awards 2008]].<ref>https://web.archive.org/web/20110714134121/http://www.museke.com/node/2230</ref> Mu 2013, Bebe Cool yalina olutalo mu kuyimba wakati we n'abayimbi ab'amaanyi okuva mu Nigeria [[D'banj]],ng'empaka zino bazikolera mu Glamis Arena Harare Zimbabwe.<ref name="BattleR">https://en.wikipedia.org/wiki/NewsDay_(Zimbabwean_newspaper)</ref> Olulaga luno lw'ategekebwa n'omulamwa gwa "Battle for Africa". Bebe Cool yakola olulaga olw'amaanyi mu mpaka zino.<ref name="BattleR" /> Mu 2014, oluyimba lwa Bebe Cool lw'eyaddamu olwa Born in Africa olw'omugenzi [[Philly Lutaaya]] lwalondebwa ng'oluyimba olw'asinga mu nnyimba zonna ez'omu Afrika.<ref name="RemixR">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |access-date=2022-12-06 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518081553/http://chano8.com/bebe-cools-song-in-top-50-bbc-anthems-for-the-african-continent/ |url-status=dead }}</ref> Oluyimba luno lw'akwata kya 15 ku nnyimba amakumi ataano azalondebwa ku lukalu lwa Africa. Abawuliriza ba BBC World Service be balonda ennyimba zonna ez'akozesebwa mu mpaka okuva ku lukalu lwa Africa<ref name="RemixR"/> Empaka zino zaali z'akukuza ebijaguzo by'emyaka 50 egy'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya African Union – mu kusooka ekyayitibwanga African Unity, okuva mu kusaba kwa DJ Edu owa BBC, omuweereza wa pulogulaamu y'ennyimba za Africa eya buli wiiki ku ladiyo ya BBC, yazigatta wamu mu kintabuli eky'eddakiika taano nga ky'alimu ennyimba 50 okuva mu mawanga 50.<ref name="RemixR" /> Bebe Cool ayimbye mu muzannyo gwa ''Big Brother'' house emirundi ebiri. Okuva mu 2016 okutuusa mu 2018, waaliwo ebitakwatagana eby'abalukawo ku Bebe Cool okubeera omutegesi omukulu owa [[Yoweri Kaguta Museveni]], eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako eyali ayitibwa omufuzi nakyemalira okuva mu bannaawulire b'amawanga g'ebweru. Bannayuganda bamugobako ku siteegi mu luaga olumu nga tannaba n'akuyimba. Bebe Cool yawangula Awaadi y'omuyimbi omusajja asinze mu East Afrika eya Afrima award mu 2018. == Ebimukwatako ng'omuntu == Mu Gusooka 2010, yafuna obuvune omusirikale wa poliisi bweyamukuba amasasi mu kugulu.<ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-852442-ca1pydz/index.html</ref><ref name="monitor.co.ug"/> Nga 11 Ogwomusanvu 2010, Bebe Cool yali ayimba mu [[Kyadondo Rugby Club]] bbomu y'abayeekera [[Islamism|Abayisilaamu]] okuva mu Somalia aba [[Harakat al-Shabaab Mujahideen|al-Shabaab]] weyabalukira ([[July 2010 Kampala attacks]]). Okusinziira ku Cool, "Abantu abasinga okuva baali mu maaso gange. Okubaluka kw'ali kw'amaanyi era ekyaddirira kw'ali kulaba bitundu by'emibiri gy'abantu nga bisaasanye wonna."<ref>https://www.wsj.com/articles/SB10001424052748704288204575362400675683926?mod=WSJ_hps_LEFTTopStories#articleTabs%3Darticle</ref> == Ebikolwa bye eby'okuyamba == Mu 2008, Bebe Cool yayimba ku [[Nelson Mandela 90th Birthday Tribute|mazaalibwa ga Nelson Mandela ag'emyaka 90]] mu [[Hyde Park, London]]. Era yatuumibwa Nelson Mandela ng'omu kuba Ambasada ba Afrika 46664. [[46664]] yali kakuyege ow'okumanyisa abantu ku kawuka ka HIV/AIDS eyali yatandikibwawo omugenzi [[Nelson Mandela]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151308/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29045-meeting-mandela-was-better-than-music-awards-bebe-cool |url-status=dead }}</ref> [[File:Zuena Kirema.jpg|left|thumb|Zuena Kirema]] Nga 3 Ogwomunaana 2018, mu kivvulu eky'atuumibwa ''The Golden Heart'', Bebe Cool yakuŋŋanya sente okuyamba abaana bataano abaalina obulwadde bw'omutima okusobola okufuna obujjanjabi mu India.<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-sees-off-kids-with-heart-problems-to-india-for-surgery-photo/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/golden-heart-concert-bebe-becomes-first-ugandan-artiste-to-perform-under-dome-at-kololo/</ref> == Obulamu bwe mu by'obufuzi == Bebe Cool yawagira Pulezidenti Museveni mu kalulu k'obwa Pulezidenti aka 2021 mu Uganda. == Awaadi z'eyafuna == '''z'eyawangula:''' * 2004 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20050204005728/http://pamawards.com/index.php?option=com_frontpage</ref> * 2005 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref> * 2006 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref name="Archive copy">{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/2006 |title=Archive copy |access-date=2012-12-04 |archive-date=2012-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120226155529/http://www.ugandaonline.net/2006 |url-status=dead }}</ref> * 2006 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Oluyimba lw'omwaka<ref name="Archive copy"/> * 2007 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi wa Reggae asinga<ref>https://web.archive.org/web/20160304190544/http://www.museke.com/node/1617</ref> * 2007 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinga<ref>http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=2007+PAM+Awards%3A+The+Winners&ID=748</ref> * 2007 [[Channel O Music Video Awards]] -Vidiyo y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20150709045050/http://www.museke.com/en/node/1534</ref> * 2008 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Omuyimbi omusajja asinze & omuyimbi wa Reggae asinze & omuyimbi wa Ragga asinze * 2010 [[Pearl of Africa Music Awards]] –Omuyimbi w'omwaka 2010, Omuyimbi wa Reggae asinze ne Alubaamu y'omwaka<ref>https://web.archive.org/web/20110106012820/http://videos.2shyentertainment.com/articles/read-bebe-cool-triumphs-at-the-2010-pam-awards_105.html</ref> * 2011 [[Pearl of Africa Music Awards]] – Best Male Artist<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206151334/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |url-status=dead }}</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – Oluyimba lwa Reggae olusinze nga lweyayimba ne Rema (''Missing You'')<ref name="hipipo4">https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo4"/> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa REGGAE omusajja asinze Song : Love Letter – Bebe Cool ne Irene Ntale<ref name="hipipo4"/> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa RAGGA-DANCEHALL omusajja asinze Oluyimba : Kokodiosis<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi wa siteegi asinze :<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi asinze ku mikutu migata bantu<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze<ref name="hipipo4" /> * 2014 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja owa REGGAE asinze Oluyimba : Love You Everyday – Bebe Cool<ref name="hipipo3">https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/</ref> * 2015 HiPipo Music Awards – Vidiyo y'omwaka : Love You Every - Bebe Cool<ref name="hipipo3" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'ekivvulu asinze - Konsati ya Best of Bebe Cool :<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Most Active Fans Group - Gagamel Phamily :<ref name="hipipo4" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi omusajja asinze<ref name="hipipo3" /> * 2015 HiPipo Music Awards – Omuyimbi w'omwaka<ref name="hipipo3" /> * 2003 [[Kora Awards]] – Omuyimbi asinga mu East Africa<ref>https://web.archive.org/web/20040302070738/http://www.koraawards.co.za/english/musicawards_finalists_res03.asp?Category_en=Best+Artist+-+East+Africa</ref> * 2007 [[MOBO Awards]] * [[2011 Tanzania Music Awards]] – Oluyimba lwa East Africa olusinze ('Kasepiki')<ref>http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> * 2013 HiPipo Music Awards – oluyimba lwa Reggae olusinze (''Ntuyo Zange''), oluyimba lw'ekiddandali olusinze (''No Body Move''), omuyimbi asinze ku mikutu migatta bantu<ref>https://web.archive.org/web/20150626104220/http://www.hipipo.com/hma/news/481/List-Of-Nominees-For-The-1st-Hipipo-Music-Awards--hma--Released-</ref> * Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2014 * Australia Radio Afro Oluyimba lw'omwaka 2015 * Yalondebwa mu mpaka za Afrimma Awards 2018 " omuyimbi omusajja owa East Africa asinze ne Best African Rock categories" .<ref>https://bigeye.ug/bebe-cool-nominated-in-prestigious-afrima-ghana-awards/</ref> == Ebijuliziddwamu ==<references responsive="0"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.howwe.biz/BebeCool Ennyimba za Bebe Cool] * [http://www.howwe.biz/BebeCool/videos Vidiyo z'ennyimba za Bebe Cool] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 2m3df21nccklryaay7ju3cz87kfn982 Stecia Mayanja 0 8415 58059 48816 2026-07-02T07:53:27Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → (5), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58059 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Stecia Mayanja''' gwebakazaako erya Faridah munayuganda [[Actress|azannya firimu,]] [[Artist|okuyimba]] wamu n'okuzannya katembang'alina akakwate ku kibiina kya Golden band.<ref name=":0">{{Cite web}}https://popnable.com/uganda/artists/26307-stecia-mayanja/biography-and-facts</ref><ref name=":1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221206152348/https://celebpatrol.com/stecia-mayanja-biography-her-profile-and-everything-you-need-to-know/</ref> '''Stecia Mayanja''' atera kuyimba mu lulimi [[luganda]] ssaako [[English language|n'oluzungu]].<ref name=":0" /> Yaliko mu kibiina kya 'Eagles Production Band' nga tanaba kugenda mu kyebayita Golden Band, nayo gyeyava oluvannyuma.<ref name=":3">{{Cite web}}https://softpower.ug/pressure-selfish-management-force-stecia-mayanja-to-quit-golden-band/</ref> == Emirimu gye == Alina ennyimba nga; 'Equalizer', 'Game Over' ne Kawompo ng'era esira yaliteera [[Solo (music)|kukuyimba oba okukola muziki ng'ali yekka]].<ref name=":1" /> Stecia Mayanja [[Actress|muzannyi wa katemba wamu ne firimu z'ebinayuganda]] kuba abadde mu buzannyo obulagibwa ku ttivi nga '''[[The Honourables]]' mu mwaka gwa'' 2017&nbsp;ng'era azannye ne mukebayita; 'Stecia and the House Girl' oba Stecia n'omukozi w'ewaka.<ref name=":3" /> == Obulamu bwe == Stecia Mayanja Yali yafumbirwa Abbas Mubiru mu mateeka ng'ono yali akolera Dubai.<ref name=":2">{{Cite web}}https://newslexpoint.com/stecia-mayanja-aired-former-husband/</ref> Wabula oluvannyuma yatandika okwagalana n'eyali omukwanaganya we oba maneja mu kibiina kya Golden band ng'ono baali bamuyita Bashir Bogere. Wabula oluvannyuma yafunamu obutakaanya n'abaali bakulira ekibiina kino abaagala nga bwebaali tebakyetaaga mirimu gye oluvannyuma lw'akabanga.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Muziki we == === Obutaambi === * Kantinti<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Kantinti&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJwi5LTy8rKioy0xLOTrfRzS4szk_UTi0oyi0usEnOSSnOLF7GKB5ekJmcmKvgmVibmZSUqeCfmlWQC0QQ2RgCMY_5zVgAAAA</ref> (1930, EP) * Mulamuzi<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Mulamuzi&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyzeOL06viy7XEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXsYoHl6QmZyYq-CZWJuZlAenSnMTc0qrMCWyMAPYc8YdWAAAA&lei=bCBAYtfyGLCHxc8Pw6qv6Ak</ref> (2015) * Wafuka Mulamuzi<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Wafuuka+Mulamuzi&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyzeNLyiwMc7XEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXscoHl6QmZyYq-CZWJuZlJSqEJ6aVlmYD-aU5ibmlVZkT2BgBAfJ5mF4AAAA&lei=kyNAYpioJ7yVxc8P9-WAWA</ref> (2015) * Figure<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Figure&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJyqyrjDc3zzLXEs5Ot9HNLizOT9ROLSjKLS6wSc5JKc4sXsYoGl6QmZyYq-CZWJuZlJSq4ZaaXFqVOYGMEAOdcFNZUAAAA&lei=IyRAYqDvEuiKxc8PiLa8yAE</ref> (2016) * Alintwala<ref>{{Cite web}}https://www.google.com/search?q=Stecia+Mayanja+Alintwala&stick=H4sIAAAAAAAAAOPgE-LVT9c3NEwqiTcxSirKVoJwi_LMi_OK8nK0xLOTrfRzS4szk_UTi0oyi0usEnOSSnOLF7FKBJekJmcmKvgmVibmZSUqOOZk5pWUJ-YkTmBjBAB-6VQ7VwAAAA&lei=TSRAYsL_Af2K9u8P85CHoAk</ref> (2022) === Ng'ali yekka<ref>{{Cite web}}https://www.top50songs.info/artist.php?artist=Stecia%20Mayanja&v=78894546</ref> === 1. Kantinti 2. Equalizer 3. Kawompo 4. Ssilinda bide 5. Mwami wange 6. Sisuubila 7. Kabalagala 8. Ekilango 9. Mutima 10. Tuli Mumpaka 11. Kantinti Uganda music Dj Din 12. Tulimumpaka 13. Sirinda Bide New Ugandan music 2011 Dj Din 14. Tulimumpaka New 15. Sirinda Bide 16. TULATUTESE 17. Sisubira 18. Wafuuka Mulamuzi 19. Ekirango == Engule oba Awaadi == === Byebamulonzeemu === * Mu mwaka gwa 2016 ku mikolo gya Uganda Entertainment Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://newslexpoint.com/uganda-awards-nomination-2016/</ref> * Mu mwaka gwa2016 ku mikolo gya 5th Prestigious HiPipo Music Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://northernbuzz.biz/the-5th-prestigious-hipipo-music-awards-nominations-final-list/</ref> * Mu mwaka gwa 2017 ku mikolo gya Prestigious HiPipo Music Awards - Omuyimbi omukazi eyali asinga.<ref>{{Cite web}}https://northernbuzz.biz/2017-hipipo-awardcomplete-list-of-nomination/</ref> == Laba ne == * [[Music of Uganda|Muziki wa Uganda]] * [[List of Ugandan musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] [[Category:Abayimbi]] 2kl1zzd2uani70mzi07uow3xs0ozd78 Mac Elvis 0 8420 58009 48818 2026-07-02T07:34:47Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58009 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Mac Elvis''' (yazaalibwa era natuumibwa '''Mutalya Mark Elvis'''; Ogwekkuminebiri 1, 1987 - Ogwekkumi 18, 2013)<ref name="redpepper">https://web.archive.org/web/20140309084006/http://www.redpepper.co.ug/gospel-singer-mac-elvis-dead/</ref>), yali Muyimbi wa Uganda ow'ennyimba z'eddiini era omutunzi w'ennyimba.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28137:church-boy-drowns-in-dar-pool |access-date=2022-12-06 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304062249/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28137:church-boy-drowns-in-dar-pool |url-status=dead }}</ref> Yabbira mu kidiba ekiwugirwamu bweyali mu kulambula mu [[Dar es Salam]].<ref name="investigator">https://web.archive.org/web/20131027202035/http://investigator.co.ug/entertainment/1012-topowa-game.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Mac Elis yazaalibwa nga 1 Ogwekkuminebiri 1987. Yafiirwa bakadde be ku myaka 6. Okuyita mu kkanisa ya Watoto Church's ministry eri bamulekwa n'abaana abateesobola, yayambibwako mu kusoma kwe. Oluvanyuma lw'okumaliriza sekendule, Elvis yagenda mu situdiyo n'esuubi nti ekirooto kye eky'okuyimba kigya kutuukirira.<ref name="watotochurch">https://web.archive.org/web/20160304095747/http://www.watotochurch.com/index.php?option=com_content&task=view&id=246&Itemid=335</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == Mac Elvis yakuzibwa ku musingi n'obuweereza bw'ekkanisa. Yalina okwagala mu kuyimba era yalikodinga n'afulumya Alubaamu ye eyasooka eya "Yo Love" mu 2009. Ne Alubaamu ye eno, yatandiika n'okulambula amasomero n'ekigendererwa eky'okubunya enjiri mu bavubuka. Alubaamu ye ey'okubiri eya, "Church boy" ya likodingibwa mu 2011. Yali akuguse mu kuwandiika ebigambo saako n'obukugu mu kukola n'okutunda ennyimba. Alubaamu eno yamuteeka ku mutendera gwa waggulu nnyo mu kisaawe ky'okuyimba. Yalondebwa emirundi ebiri mu awaadi za Olive Gospel awards ng'omuyimbi omupya era omuyimbi wa RnB asinze. Asitudde abantu abanene nga Papa San, Kirk Franklin ne Cece Winans mu ndaga zaabwe mu Kampala.<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15564%3Athe-church-boy-causing-musical-waves&catid=42%3Asizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206182216/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15564:the-church-boy-causing-musical-waves&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze y'ayimba == === Ennyimba === * Topowa game * Church boy * Mufiirako === Alubaamu ze yakola === * Yo love, 2009 * Church boy, 2016 == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.ulizalinks.co.ke/renown-gospel-artist-paid-last-respects/ "Omuyimbi w'ennyimba z'eddini aweebwa ekitiibwa ekimusibula ekisembayo"] * [http://bigeye.ug/rip-gospel-singer-mac-elvis-died-in-a-swimming-pool/ "RIP: Gospel Singer Mac Elvis yafiira mu kidiba ekiwugirwamu"] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] l6vqvy0i787qpcb2nqxhdzt18kubjrx Chris Evans Kaweesi 0 8421 57958 54715 2026-07-02T07:11:20Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57958 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Chris Evans''' (oba muyite '''Chris Evans Kaweesi'''; yazaalibwa mu 1987), amanyikiddwa ennyo nga '''Chris Evans''',[[Ugandan|Munayuganda]] [[Songwriter|muwandiisi w'annyimba]], [[Recording artist|alikodinga]] era [[Performing artist|muyimbi]]. Awandiika era ayimba ennyimba kika kya [[Kidandali]].<ref name="Him">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Eby'okumanya ku Evans == Chris Evans y'omu ku bayimbi ba Uganda abamanyifu ennyo mu kyasa kino ekya 21. Mu Gwomusanvu 2013, BigEye.Ug, omukutu gw'ennyimba za Uganda gw'amuteeka ku lukalala ''256 abayimbi ba Uganda abasinga''.<ref>http://bigeye.ug/256-best-ugandan-music-artistes-of-all-time/</ref> Chris Evans asinga kuyimba mu lulimi oluzaaliranwa [[Luganda|Oluganda]]. Bwe gwatuukira mu Gusooka 2014, yali afulumiza ennyimba kkumi omuli:<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>   Mu 2015 Evans yagatta ne [[Rema Namakula]] okuwandiika, okulikodinga era n'okukola oluyimba [[Duet|lw'ababiri]] olw'atuumibwa [https://www.youtube.com/watch?v=pVBTnY0tzC8 Linda] (nga mu lungereza luyitibwa "Wait"). Oliyimba luno lw'afuna awaadi "oluyimba kwa RnB olusinze" mu Awaadi ya "HiPipo Music Awards" mu 2015, ku mukolo ogw'ategekebwa ku [[Kampala Serena Hotel]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |access-date=2022-12-06 |archive-date=2017-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171007021243/http://www.411ug.com/2016/01/chris-evans-praises-rema-namakula-as.html |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako == Christopher Evans Kaweesi yazaalibwa eri kitaawe '''Christopher Kakooza''', omuzimbi ne '''Mrs. Kakooza''', omukyala w'ewaka. Nnyina we yafa ng'akyali muwere ne kitaawe n'afa nga wa myaka 13 ku 14. Ye sasulira emisomo gye agya Pulayimale nga akola emirimu gya lejjalejja sayiti ezizimbibwa ne ku ssomero.<ref name="Him"/> Yayitira waggulu nnyo mu bigezo bye eby'omutendera gwa O-Level, nga yafuna obubonero 14 mu masomo 8(ng'obubonero 8 bwe businga). Kojjawe yamuweerera mu misomo gye egy'omutendera gwa A-Level ku ''St. Mary’s Boarding Secondary School, Kitende'', essomero ly'omukitundu ery'abawala n'abalenzi, mu [[Kajjansi]], okuva ku luguudo lwa [[Kampala]]-[[Entebbe]]. Ng'ali ku Kitende, Kaweesi yasoma emisomo gya [[Physics]], [[Chemistry]] ne [[Biology]], wamu ne [[Mathematics]] ng'essomo ly'enyongereza.<ref name="Him"/> [[File:Chris Evans.jpg|thumb|Chris Evans Kaweesi]] Yeweebwa ekifo mu Ssettendekero wa [[Makerere University]] ku Sikaala ya [[Uganda Government|Gavumenti ya Uganda]] okusoma [[Agriculture|Eby'obulimi]]. Yayingizibwa, n'asoma, wabula teyatikkirwa. Yasalwo okukozesa abantu beyalinako enkolagana ku Yunivasite okutongoza emirimu gye egy'okuyimba.<ref name="Him"/> == Laba ne bino == * [[Juliana Kanyomozi]] * [[Jose Chameleon]] * [[Rema Namakula]] * [[Afrigo Band]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] sltps2rrs7k8xmpqwg39u97hdsmtwa3 Flex D'Paper 0 8431 57971 56135 2026-07-02T07:14:15Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (10), → (5), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57971 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alex Julius Kwesigabo''' (yazaalibwa 19 Ogusooka 1990), amanyiddwa ennyo nga '''Flex D'Paper''', [[Rapper|muyimbi]] era muwandiisi wa nnyimba [[Ugandan|mu Uganda]] eyazaalibwa era y'akulira mu [[Kampala]].<ref>http://uganda.spla.pro/en/file.person.kwesigabo-alex-flex-dpaper.43311.html</ref> Ng’atandika okuyimba, Flex D’Paper yali mu kibiina kya rap bweyali mu siniya, Ekya '''Rapaholix''', kye yatandika ne mikwano gye, Dasper Cosine oluvannyuma ne yeegatta ku Apass ng’omukago, bano abasatu gwe baafulumya naye akatambi akatabuliddwa, ''The Eviction Weetegereze''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.myziki.com/flex-dpaper |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304102701/https://www.myziki.com/flex-dpaper |url-status=dead }}</ref> nga muno mwalimu ennyimba ezaali zisinga ku chart nga "Burning", "Party Life" ne "Follow Me" (ne [[Allan Toniks]] ) ezaasinga mu kubala enyimba ezisinga mu Uganda nga NTV ne Sanyu FM.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q</ref> Flex D'Paper yali mu kibiina kya UG Cypher ekya 2014 omuli abayimbi abasinga obulungi mu Uganda: Navio, [[Keko (Guyanese rapper)|Keko]], Big Tril, Don MC, AirporTaxi rappers (Tucker ne LLyboc) St. Nelly Sade, [[GNL Zamba]], DJ Global, JB, The Mith, Ruyonga, ne Atlas.<ref>https://web.archive.org/web/20150402093234/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652538&CatID=384</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924030328/http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe obw'obuto n’okusoma == Flex D'Paper yazaalibwa nga 19 Ogusooka 1990 mu [[Kampala]]. Ava mu maka ag'abaana munaana. Pulayimale yagisomera mu Greenhill Academy ate siniya yagisomera mu Seeta High School mu ddaala erya bulijjo ne St. Mary’s Kitende mu ddaala lya Advanced. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[Makerere University|Yunivasite y’e Makerere]] okufuna diguli mu by’amawulire.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105731/http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |url-status=dead }}</ref> == Omulimu == === 2012–2016: ''Eviction Notice Mixtape'' n’enyimba endala === Mu mboozi ey’akafubo ne Hot 100.9 fm mu Uganda, Flex D’Paper yannyonnyola engeri gye yafunamu erinnya lye okuva mu kukyukakyuka olw’emisono gy’omuziki egy’enjawulo gy’asobola okuwandiika nga kw’otadde n’okuwandiikira abayimbi abalala, so nga Paper ava mu kumukubiriza okufuna ssente, n’okukyusa embeera ye n’agifuula ennungi. Mu mboozi yakafubo y'emu, gy'agamba nti, okwegomba kwe kw'ava ku Jay Z, BIG, Nas n'abalala.<ref name="youtube.com">https://www.youtube.com/watch?v=ccy-RoAGSsw</ref> Nga bali wamu n'ekibiina kino, baayimba ku mikolo mingi egy'amasomero ga Siniya oluvannyuma ne bagenda mu maaso n'okufulumya olutambi olw'awamu mu 2013, ng'ennyimba ze yekka zezasinga okukuba mu Uganda nga "Shutting Down Towns" nga Martha Smallz eyakolebwa Aethan, pulodyusa wa hip hop ow'oku ntikko mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150924105118/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/ugandas-hottest-young-music-producers.html</ref> ne "Follow Me" nga mulimu [[Allan Toniks]].<ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q&index=3&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI&index=4&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> Mu 2013, Flex D'Paper yagenda mu maaso n'okukola omuziki gwa solo, era n'agugoberera n'oluyimba "More" lwe yayimba ne '''Kemishan'''. Akakolebwa Baru.<ref>https://showyou.com/v/y-KCkb3zRdCPo/studio-session-the-making-of-more-by-flex-dpaper</ref> Yafulumya oluyimba lumu lwokka ng’amaliriza emirimu ku lutambi lwe olutannafulumizibwa, ''The Kampala Boy''. Mu 2014, yafulumya oluyimba "Leader" ne Sheila Wya<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160805120847/http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |url-status=dead }}</ref> olwasooka okufulumizibwa ku nyimba amakumi biri ezisinze mu pulogulaamu ya Bryan Mckenzie, ku Radiocity.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=P-febpaGPuY</ref> omuntu amanyiddwa ennyo ku leediyo ne TV mu Uganda.<ref>http://bigeye.ug/radio-citys-rudeboykella-mckenzie-makes-it-to-the-top-ten-african-on-air-personalities-list/</ref> Era yakubwa era n'efulumira ku pulogulaamu ya Mister Deejay eya SNMS,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160503114455/http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> omulala amanyiddwa ennyo ng'omuweereza w'okuleediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080322/http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |url-status=dead }}</ref> Flex D'Paper yafulumya vidiyo eno eri "Leader" mu 2015, oluyimba olwagenda mu maaso okutuuka mu bipande by'enyimba ezisinze mu Uganda ne East Africa wamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170912055428/http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-drops-leader-video/</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yayitibwa [[United States Embassy|ekitebe kya Amerika]] mu Kampala, Uganda okuyimbira wamu n'ekibiina kya Next Level mu [[Kampala]], Kaweefube w'ekitongole kya US State Dept & UNC Music Department okusindika abayimbi okwetoloola ensi yonna okukozesa hip-hop nga ekintu eky'okukozesa mu by'obuwangwa & okugonjoola enkaayana.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VCt-cn17RAc</ref><ref>https://web.archive.org/web/20151130043118/http://www.okayafrica.com/news/suzi-analogue-kampala-uganda-on-the-beat-part-1/</ref> Abadde agabana siteegi era ayimba wamu n'abayimbi nga [[Navio (rapper)|Navio]], Maro, Megaloh, Ghanaian Stallion [[GNL Zamba]], Allan Toniks, [[Keko (Guyanese rapper)|Keko]], [[Chameleone]] Bebe Cool, Octopizzo okuva e Kenya<ref name="urbanhype.net">https://web.archive.org/web/20160329184559/http://urbanhype.net/weloveyouganda-festival-in-photos/</ref><ref>https://www.facebook.com/bjoernholzweg/posts/533565270145297</ref> Radio & Weasel n'abalala era yagguddewo okuyimba mu nsi yonna, [[Ne-Yo]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ne-Yo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111310/http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |url-status=dead }}</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yali nate mu ba rappers/ emcees ab'oku ntikko okufulumira ku rap cypher entongole eya Uganda (Ug Cypher 2) eyalimu Navio, the mith, [[Ruyonga]], ne [[St. Nelly-Sade|St. Nelly-. Sade]] n’ebalala.<ref>https://bigeye.ug/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here/</ref><ref>http://ugandanews.co.ug/entertainment/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816204036/http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Flex D'Paper yafulumya oluyimba lwe yaddamu olwa Uganda ku luyimba lw'e Kenya olumanyiddwa ennyo ''Ting Badi Malo'', olwasooka okuyimbibwa '''Khaligraph Jones'''<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439091/rapper-flex-paper-releases-video-kenyan-kaligraph</ref> n'oluvannyuma Day Ones, nga lulimu Navio ne Martha Smallz. Oluyimba luno lwatuuka ku nnamba emu ku leediyo ez'amaanyi mu Uganda, nga Sanyu Fm<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427238/flex-paper-releases-personal-song-date</ref><ref>https://www.facebook.com/flexdpaper/photos/a.298852440313533.1073741828.298301760368601/491660684366040/?type=3&theater</ref> ne Radiocity's Top Twenty Countdown.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/radiocity.ug/photos/a.194349753919239.41764.191506874203527/1191540447533493/?type=3&theater</ref> n'oluvannyuma n'awandiikibwa mu nnyimba za Hip Hop ezisinga okuva mu Uganda eza 2016, eza Tribe. Ug.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402073504/https://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwekkumi 2016, Flex D’Paper oluvannyuma lw’okufulumya CD ey'awamu, ng’elimu abayimbi ab’enjawulo aba freestyles ne singles yasitula okugenda okulambula mu bibuga bye Bulaaya ng’ayimba mu bivvulu ne kiraabu okutandika ne Stuttgart, Frankfurt ne Berlin mu Girimaani n’oluvannyuma Brussels. [[MTV Base]] mu Gwekkuminogumu 2016, yalonda Flex mu ba MC abasinga okuva mu Uganda ku lukalala lwa Base Top MCs Uganda 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402081427/http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916010817/http://enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |url-status=dead }}</ref> === 2017: ''Obutambi obutatundibwa n'enyimba endala'' === Mu 2017, yagenda mu maaso n'afulumya olutambi olulwe yekka [[Not For Sale (mixtape)]] mu Gwomukaaga, eyalimu oluyimba olwasinga ku chart olwa ''Yenze Aliko'' olwakolebwa '''Mio Made'''.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729002543/http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729012820/http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> Mu mixtape eno mulimu ne '''Never Give Up''' eyakolagana eyakwatibwa n’omuyimbi wa Girimaani, Mako Loco.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201705/audio-visual/the-track-never-give-up-flex-dpaper-ft-mako-loco.html</ref> '''Day Ones''' nga mulimu Navio ne Martha Smallz, single okuva ku mixtape yasunsulwamu okuwangula engule za '''The Buzz Teeniez Awards''' olw’oluyimba lwa Hip Hop olw’omwaka. Oluvannyuma remix y’oluyimba luno yafulumiziddwa nga mulimu Mako Loco ne P Bane bombi ba rapper okuva e Germany. Nga 16 Ogwekkumi 2017, akabaga k’okufulumya Mixtape kaali ku '''Uganda Germany Cultural Centre''' omukutu gwe yakozesa okwanjula abayimbi abalala ab’enjawulo okwolesa nabo.<ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-set-album-release-party/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024210719/http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref> Mu mpaka za '''Ug Hip Hop Awards 2017''', mixtape eno yawangula engule ya '''''Mixtape Of The Year'''''<ref name="thetribeug.com">https://web.archive.org/web/20190301141514/https://www.thetribeug.com/full-list-ug-hip-hop-winners-2017/</ref><ref>https://www.nuveylive.org/2017-ug-hip-hop-awards-winners-full-list/</ref><ref>http://www.theugandatoday.com/gossip/2017/12/mtn-promises-bigger-ug-hiphop-awards-next-year-here-is-list-of-2017-winners/</ref> === 2019 === '''Yenze Aliko, single ya Flex yawangula engule y'oluyimba lw'omwaka mu mpaka za MTN UG Hip Hop awards''' Nga 8 Ogwokubiri 2019 mu mpaka za MTN Ug HipHop ezitegekebwa buli mwaka, oluyimba lwa Flex D'Paper olwa Yenze Aliko lwalangirirwa nga oluyimba lw'omwaka.<ref name="softpower.ug">https://www.softpower.ug/mtn-hip-hop-awards-mun-g-fefe-bussi-navio-get-accolades/</ref><ref name="thetribeug_2019">https://web.archive.org/web/20190301135926/https://www.thetribeug.com/exclusive-full-list-mtn-ug-hip-hop-award-winners-2019/</ref> Engule zino zivujirirwa [[MTN Uganda]] kampuni y'amasimu esinga mu [[Uganda]]. Mu 2020, y'atongoza ekivvulu kya "Eno Hip Hop", omukolo ogwategekebwa okubaawo buli mwaka nga gujaguza Hip Hop. Ekivvulu kino ky'alimu abayimbi okuva mu Uganda, Kenya ne DRC kyaliwo mu Gwekkuminebiri ng’ekivvulu ky'ali kya nnaku bbiri.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212707/https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |url-status=dead }}</ref> === 2021 - kati === Flex yafulumya olutambi lwe olwasooka, '''Kampala Boy''' nga 10 DOgwekkuminebiri 2021. Olutambi luno lw'asooka ku nnamba 4 ku lunaku lwalwo olusoose ku lukalala lwa Apple iTunes charts All genres category mu Uganda, nga n’ennyimba z’abayimbi endala eziri mu Top 100.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208035805/https://www.kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://mbu.ug/2021/12/12/kampala-boy-flex-dpaper-releases-14-track-maiden-album/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211223131241/https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/26/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212700/https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005033115/https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.rxradio.ug/post/flex-d-paper-i-m-set-to-release-a-new-album-in-december</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/109361123</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212702/https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://lifestyleuganda.com/flex-dpaper-to-release-kampala-boy-album/</ref><ref>https://www.nuveylive.org/flexdpaper-the-kampala-boy/?v=1db208cbcff2</ref> == Mu kisaawe ky'okuyimba == === Ennyimba ze yekka === {| class="wikitable" |Day Ones |2016 |(y'aluyimba ne Navio ne Martha Smallz) nga lw'afulumizibwa The Aethan |- |Yenze Aliko |2017 |Lwafulumizibwa Mio Made |- |Level Up |2019 |Lwafulumizibwa Mio Made<ref>https://www.thetribeug.com/flex-dpaper-level-up/</ref><ref>https://www.nuveylive.org/new-music-level-up-flex-dpaper-prod-mio-made/</ref> |- |Mbikwasagwe |2020 |Lwafulumizibwa Aethan Music |} === Obutambi bwe === [[Not For Sale (mixtape)|Not for Sale mixtape by Flex D'Paper]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461064/rapper-flex-paper-sale</ref> === Alubaamu zeyakola === '''[[Kampala Boy]]''' == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka !Omukolo gw'okutikkirwa !Ekirabo !Emirimu |- |<div style="text-align:center;">2016</div> |UG Hip Hop Awards |Best Inspirational Song<ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-excited-uganda-hip-hop-awards/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201027172909/https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://ugchristiannews.com/ug-hiphop-awards-2016-ruyonga-dj-twonjex-earn-top-nominee-spots/</ref> |Victory Song ft. Ruyonga and Levixone |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |[[Buzz Teeniez Awards]] |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka<ref>http://bigeye.ug/full-list-2017-buzz-teeniez-awards-nominees-unveiled/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/04/28/buzz-teeniez-awards-2017-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://watchdog.co.ug/full-list-of-nominees-for-buzz-teeniez-awards-2017/</ref> |Day Ones ft. Navio and Martha Smallz |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Olutambi lw'omwaka<ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/ug-hip-hop-awards-2017-heres-the-full-list-of-nominees/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/12/16/ug-hip-hop-awards-2017-full-list-of-winners/</ref> |NOT FOR SALE |- |<div style="text-align:center;">2017</div> |UG Hip Hop Awards |Sweet 16 (Verse of the Year)<ref name="bigeye.ug" /> |6AM In Nairobi freestyle |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Oluyimba lw'omwaka<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/MTNUG/posts/2226548654038036</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2019</div> |HiPipo Music Awards |Oluyimba lwa Rap olw'omwaka<ref>https://chimpreports.com/hipipo-music-awards-releases-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-voting-opens-hipipo-music-awards-2019</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212711/https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190302024616/https://lifestyleug.com/full-list-of-2019-hipipo-music-awards-nominees/</ref> |Yenze Aliko |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |MTN UG Hip Hop Awards |Vidiyo y'omwaka<ref>https://pulse.mtn.co.ug/mtn-hip-hop-awards-nominees-announced</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-nominees</ref><ref>http://www.thelead.ug/events/eventDetails/?eventID=NDk1&type=event#.XlvTBZMzbUo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200421042155/https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301154923/http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301153419/https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020030054/https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |url-status=dead }}</ref> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2020</div> |Hipipo Music Awards |Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka<ref name="flashugnews.com">https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref name="flashugnews.com"/><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216144441/https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref name="Archive copy"/> |Level Up |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |MTN UG HIP HOP AWARDS |Oluyimba lw'omwaka oluzaamu abantu amaanyi<ref name="ReferenceA">https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref name="ReferenceA"/><ref>https://campusbee.ug/news/youthful-mtn-ug-hip-hop-awards-to-return-in-may/</ref><ref name="sqoop.co.ug">https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref name="sqoop.co.ug"/><ref name="sqoop.co.ug"/><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212659/https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |url-status=dead }}</ref> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2021</div> |Janzi Awards |Omuyimbi atawunyikamu ow'omwaka owa Hip Hop<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-nominees</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2021/11/29/full-list-nominations-for-the-maiden-janzi-awards-announced/</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212703/https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref name="ugandaonline.net">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref><ref name="ugandaonline.net"/> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |- |<div style="text-align:center;">2022</div> |Galaxy Zzina Awards |Omuyimbi w'omwaka owa Hip Hop asinze<ref name="campusbee.ug">https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref name="campusbee.ug"/><ref name="lifestyleug.com">{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref name="lifestyleug.com"/><ref name="lifestyleug.com"/><ref name="lifestyleug.com"/> |Mbikwasagwe feat. Shena Skies |} == Kampuni y'engoye eya Rapaholix == Mu 2012, Flex D’Paper yakola layini ye ey’engoye, ''The Rapholix Wear.''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305003101/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |url-status=dead }}</ref> Ekika kino kifunye ettutumu okumala ekiseera naddala mu bavubuka n’abantu ab’enjawulo abamanyifu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305002118/http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.flexdpaper.com/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303134723/http://www.flexdpaper.com/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180722190232/https://www.thetribeug.com/cover-story-flex-dpaper-the-hustler/#comment-52391</ref> == Endorsements ne Kampeyini == '''Kaweefube w'okulwanyisa kookolo (1MC)''' Mu 2015, Flex D’Paper ng’ali wamu n’abayimbi abalala, Keko, Daisy Ejang, Nava Grey, omukozi wa firimu Pablo n’abalala beegatta ku kibiina kya One Million Campaign Against Cancer, kampeyini ya Uganda Child Cancer Foundation egenderera okuwagira abaana n’abavubuka abatawaanyizibwa kookolo mu... Uganda. '''Ambition Mission''' Mu 2015, Flex D’Paper naye yali mu bayimbi abato n’abantu abamanyiddwa ennyo abaakiikirira ekibiina kya Ambition Mission. Abamu ku bayimbi kuliko [[Juliana Kanyomozi]], [[Eddy Kenzo]], Mun G n’abalala. Ekibiina kino ekitali kya gavumenti kyali emabega wa kampeyini nga "I Am Ambition Mission, Sili Taaba", kampeyini ezilwanyisa taaba. * '''Viva con Agua de Sankt Pauli''' Mu Gwokusatu 2016, Flex D’Paper yali emu ku bayimbi mu Uganda abeegatta ku [[Viva con Agua de Sankt Pauli]] ekibiina ekigatta abazirakisa ekisangibwa mu St. Pauli/ [[Hamburg]] nga kikola kampeyini z’amazzi amayonjo, obuyonjo n’okwelongoosa (WASH). Ekibiina kino kyategeka ekivvulu abayimbi okuli Flex D’Paper mwe baayimbira wamu n’abayimbi abamu ab’ensi yonna nga Octopizzo okuva e Kenya, Ghanaian Stallion, Lady Slyke, Sylvester & Abramz n’abalala. Mu 2017, mu bikujjuko [[World Water Day|by’olunaku lw’amazzi mu nsi yonna]] ebyategekebwa e [[Moroto District|Moroto]] Uganda, yayimba wamu n’aba ambasada abalala keko, The Mith ne Maro. Oluvannyuma yayimba ku '''kivvulu kya We Love Youganda''' ekyategekebwa nga 2 Ogwekkuminebiri ekyategekebwa ofiisi ya [[Viva con Agua de Sankt Pauli]] Kampala ng’ali wamu n’abayimbi ab’enjawulo nga Maro, Navio, Muthoni okuva e Rwanda n’abalala okuli '''Chef Boss''' okuva e Germany. Mu 2018, y’omu ku baali ku '''mitwe gy’ekivvulu kya WE LOVE YOUGANDA 2019''' ekyategekebwa ku kibangirizi nga 17 Ogwekkuminogumu 2018. Mu pulogulaamu eno mwalimu ebivvulu okuva mu bayimbi ba Uganda wamu n'omuyimbi wa Girimaani ow'oku ntikko [[Samy Deluxe]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * Omukutu gwa website omutongole *   {{authority control}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] 25m7j5i40hypgxf46v9iadg0wuj1jfm Isaiah Katumwa 0 8444 58004 48821 2026-07-02T07:33:12Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → , (2), → (4), == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimb using [[Project:AWB|AWB]] 58004 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tabs Mr man is augandan artist basing in western uganda,singing in his mother language runyankore rukiga runyoro rutooro,he started music in 2013 with his first song "Silimba" and later in 2015 he sung his breakthrough song "Omugwiraro" at Urban touch records, right now his under management and he has many hit songs like Nahiire,ninye nkeine, omwe and etc == Obuto bwe n'emisomo gye ==   Awataali ssomero ly'akuyimba oba edduuka ly'omulele oba omusomesa okumutendeka mu kuyimba mu Uganda, Isaiah yagaana embeera y'okugera ebiseera bye eby'omumaaso. Kino ky'ali mu birowoozo bye ng'omuvubuka omuto mu myaka gya 1990 bweyaweebwa omulele ku mattikkira ge, ekivuga ky'eyali talabangako. Omukommonsi w'omulele ono eyeyigiriza ya yimirira nga ku siteegi n'abayimbi ab'amaanyi nga Jonathan Butler, Hugh Masekela, Jimmy Dludlu, Seweto Kinchy nga mu bangi mwe mwali omukommonsi wa Jazz eyasooka nga enkola ye yasikiliza saako n'okukyusa abantu abawerako mu kommonta Jazz. Akyusizza abantu abawerako okwagala okunyiikira mu jazz era ekyusizza ebika by'enyimba, abayimbi n'abawagizi okweyongera mu Uganda, ne East Africa okutwalira awamu. Omufirika, ensenekerevu ne eddini.... bye bigambo ebisatu by'akozesa okunyonyola enyimba ze. ‘’Okusukkuluma ku bisenge ebyatekeebwawo mu kisaawe ky'okuyimba, nzikkiriza mu kweyiyiza ebyo by'eyimba naddala by'empitamu mu bulamu obwa bulijjo okugyayo ennono z'Africa, okukommonta jazz ensenekerevu n'okuyimusa/ okutumbula endiini ’’ Isaiah bw'agamba. == Mu kisaawe ky'okuyimba ==   Obukugu bwe n'okwagala omulele kw'aviira ddala mu myaka 20 egy'emabega, naye yatuuka ku ssa ly'abakugu myaka munaana emabega mu kaseera nga Jazz mu Uganda ne East Africa teyalina w'alagibwa mu kisaawe ky'okuyimba. Mu kaseera awataali kuwulirwa kw'okuyimba kw'omukubi w'ebivuga mu kitundu. Mu 2006, Isaiah yafulumya alubaamu ye eya ‘’Sinza” olw'azanyibwa ku BBC focus on Africa. Eno alubaamu ye yamutemera ekkubo n'oluyimba lwe olw'ali olw'akyaka ennyo olwa “Sinza” ol'amuleetera okumanyika mu ggwanga ne mu mawanga g'ebulaaya. Ye yongerayo n'ebigendererwa bye mu kw'ongera omutindo mu kisaawe ky'okuyimba, obukugu, okuyiiya n'obukugu obutakoma mu Jazz wabula ne mu nnyimba za Africa. Wamu n'okumanya mu nyimba z'obuwangwa, atandiisewo enkola y'okutabika amaloboozi okutumbula endabika ya East Africa, jazz ensenekerevu n'obwagazi eri enyimba z'eddiini. Osobola okuwulira empulira, endowoozo n'essanyu lyayiwa mu nyimba ze ng'aziteekteeka n'okuziyimbz ku siteegi. “Nesiimye olw'abantu okunnyaniriza n'okuwuliriza ennyimba zange…ku nze kirungi era ky'amagero. Ayimbye ku ttivvi ez'amaanyi omuli BBC (UK), PRI (US), African magic TV, DSTV’s Studio 53 ne MNET era alondeddwa mu Awaadi eziwerako. Ayimbe n'ebayimbi ku siteegi y'emu n'okuggulirawo abamu nga Manu Dibangu, Jonathan Butler, Hugh Masekela, Miriam Makeba, Chaka Chaka, Oliver Mtukudzi, Erikah Badu, Phil Driscoll, Alvin Slaughter, Jimmy Dludlu n'abalala bangi. Awagira kampuni ekola emilele eya C.E WINDS, US mu Florida. Aweereza mu mawanga nga Europe- London UK, Amsterdam, [[Brussels]], [[Paris]], n'emumwanga g'omubuvanjuba n'obuggwanjuba bwa Africa. Ayimbidde abakulembeze abawera 20 era asanyisiza Pulezidenti wa Uganda emirundi egitabalika. Eri ye, obwagazi abawagizi be bwe bamulaga bwe bumuwa amaanyi okweyongerayo. Buli kaseera abantu lw'ebajja mu bungi okumulaba nga akommonta omulele, kimuwa empulira ey'enjawulo, omukisa n'okwesiima mu kaseera ke kamu. Okulaba abantu nga bayimba n'okubiibiza ku nyimba zange z'ennafulumya emyaka egy'emabega, kikomyawo obumanyirivu bw'ange okudda obugya n'okumpa amaanyi okunweza omulele. Okwagala kwa Isaiah kuli mu kulaba obulamu bw'abavubuka nga bukyusibwa era yewaayo n'ekigendererwa kye eky'ovumbula ebitone by'abavubuka ebitanna kwatibwako ng'akozesa olugero lwe ng'omuntu: Olw'ebyafaayo bye eby'obutaba n'asuubi nga alina okwenonyeza ebisale by'essomero nga w'amyaka 10 gyokka okutuusa kati. “Bwemba n'asobola okutuuka wano w'endi, n'omuntu omulala asobola okukikola n'okusingawo ng'alina katonda” Isaiah mufumbo eri Sheila era nga balina omwana omulenzi Mitchell. Okugyako okuyimba, Isaiah alina okwagala mu kuyigiriza n'okwagazisa abayimbi abato, ebitone nga kino akikola okuyita mu pulogulaamu ya “The Talanta Music Mentorship Program” gy'eyatandikawo mu Gwokubiri 2014. Era asomesa mu masomero nga akyala mu masomero ag'enjawulo okugabana by'eyayitamu, by'eyakola, ebirooto, n'ebyeyayitamu mu bulaamu bwe okutuuka ku buwanguzi. Kino kyasikirizza abavubuka nkuminankumi okuva mu masomero ag'enjawulo ne Yunivasite. Isaiah Katumwa alina pulogulaamu gy'aweereza eya “Jazz With Isaiah” ku Urban TV (sitesoni ya Uganda esinga obumanyifu), gweyatandika mu 2011 n'ekigendererwa eky'okuvumbula, okusomesa, okuzaamu abantu amaanyi, n'okujaguza ebitone. Akyaza abayimbi abagabana ku lugero lw'abwe era nga asanyusa abagalwa ba jazz. Era aweereza ku ladiyo mu pulogulaamu ey'abuli lunaku eya “The Isaiah Katumwa Show” ku ladiyo ya 106.1 Jazz FM ng'eno gy'akubira enyimba ez'agalwa ennyo abantu okuva mu bayimbi ba Jazz ab'ensi yonna nga agoberera kusaba kw'abawuliriza. == Ennyimba ze y'ayimba == * 2001 Will Worship you * 2002 Saxo Hymns * 2003 We 3 kings * 2004 Sax worship * 2005 Celebrate Africa * 2006 Sinza * 2007 Coming Home * 2009 Another Step * 2010 Sinza Too * 2011 African Smoothy == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20150708062419/http://www.ntv.co.ug/productions/gxp-live/isaiah-katumwa-and-racheal-namubiru-talk-about-their-song-nzizze#sthash.knDYNKol.dpbs "Isaiah Katumwa ne Racheal Namubiru bayogera ku luyimba lw'abwe "Nzizze"] * [https://web.archive.org/web/20150708085734/http://xclusive.co.ug/2013/09/10/jazz-maestro-isaiah-katumwa-electrifies-kampala/#.VJ2TcF4AA "Jazz Maestro Isaiah Katumwa Electrifies Kampala"] {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Katumwa, Isaiah}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] crn5ahy5gt520hdf4ddlg2nmg34o1iq Maurice Kirya 0 8445 58013 48822 2026-07-02T07:36:39Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), , → , (2), → (6), == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Cat using [[Project:AWB|AWB]] 58013 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Maurice Kirya.jpg|thumb|Maurice Kirya]]<ref name=":0"/>'''Maurice Kirya''' yazaalibwa (nga 4 Ogwekkuminoogumu 1984) e Jinja n’akulira e Najjanakumbi [https://www.independent.co.ug/maurice-kirya-i-share-traits-with-bob-marley/] mu maka ga Tonny Munobbi ne Sophie Baguma (Sophie yafa nga 9 Ogw'omunaana 2015).<ref name=":0"/> Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, munnakatemba, era omuyambi wa bantu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/46068-shades-of-dull-grey-in-entertainment-awards |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828140219/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/46068-shades-of-dull-grey-in-entertainment-awards |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newtimes.co.rw/article/11902/entertainment/music/singer-maurice-kirya-talks-rwanda-trip-conservation-new-album-mental-health</ref> Ye mutandisi era omulungamya mu kkampuni ekola kaawa eya ‘The Sound Cup Coffee’ nga eno baagitandika nga ekiriiro ky'emmere mu 2013. Era ye Mutandisi w'ekibiina kya 'Piz & Pots', mu Uganda. Piz & Pots era ye kampuni eddukanya ebivvulu by’okuyimba ebya Kiryalive ebitegekebwa buli mwaka mu Kampala.<ref name=":2"/> == Obuto bwe n'okusoma kwe. == Maurice yasomera mu masomero mukaaga aga ppulayimale nga kyava ku kutambula ennyo okwa bazaddenga gano mulimu; Kabojja Preparatory School Mugwanya, Shimoni Educational School, DK primary school Masajja, Najjanankumbi Seventh Day Adventist Church Primary School, Mirembe Primary School, era ekibiina eky'omusanvu yakimalira mu Nakivubo Blue Primary School mu 1997.<ref name=":2">https://www.independent.co.ug/maurice-kirya-i-share-traits-with-bob-marley/</ref><ref name=":1"/> Mu 1999 yayingira essomero lya St Josephs Secondary School mu Ndeeba, gyeyali okutuusa lwe yamaliriza siniya ey'okuna era oluvannyuma nadda ku Kampala Citizens College gyeyamaliririza siniya ey'omukaaga.<ref name=":1"/> oluvannyuma nyeegatta ku ssomero erisomesa ebya firimu erya Maisha Film School.<ref name=":3"/><ref name=":3">https://www.independent.co.ug/queen-katwe-shows-power-dreams/</ref> == Ennyimba ze == Famire bwe yali eyita mu kusoomoozebwa, Maurice yasaba bazadde be okutandika okuyimba era naabasuubiza okusigala mu ssomero era nookubayambako nga asasulako ekitundu ky'ebisale bye, era abazadde baakikkiriza.<ref name=":2"/><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/entertainment-news/26716-maurice-kirya-the-mwoyo-visionary |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828133942/https://www.observer.ug/entertainment-news/26716-maurice-kirya-the-mwoyo-visionary |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2000 Maurice yakola olutambi lw'ennyimba ngali ne mukwano gwe ayitibwa Gil Martin (Martin Galiwango), ebyembi leediyo tezaakuba nnyimba ze olwensonga yookukolera ennyimba mu kidongo ekitaali kikye era nga eno ensobi yali ekolebwa nnyo abayimbi abatandika. Oluvannyuma yatandika okuyimba nookuzinira ku nguudo. Mu kiseera ekyo mweyasangira endongo ayali eyiddeko ekitundu era eno yasalawo okugitereezanga ali ne mukwano gwe eyali ayitibwa Cosmas, era yakozesa waya za kkulaaki ya mmotoka nga waya z<nowiki>'endongo. Mukulu we Elvis Kirya ''Vampino'' yateranga okumutwala okuyimba mu bbaala nga baayimbanga babiri wala Maurice mu kiraabu era nga bayimbanga babiri, nga bayimba ennyimba z'</nowiki>ekidongo ezaali zaayimbibwa abayimbi omwali [[Buju Banton]] ne [[Red Rat]].<ref name=":1"/> Mukulu we ddala <nowiki>''Alex Kirya''</nowiki> (amanyiddwa nga Saba saba)<ref name=":0"/><ref>{{Cite web}}</ref> omu ku baatandikawo Hip Hop mu Uganda mu kibiina kya Bataka Underground( [[Ekibinja kya Bataka|Bataka squad]] )<ref name=":0"/> yamuyitanga okuzina era nookulaba ebintu bwebitambuzibwa. Mu mwaka gwa 2002 yali era ayimbira ne mu kibiina ky<nowiki>'abalokole ekya ''</nowiki> [[Evolutionary psychology|EVOLUTION]] <nowiki>''</nowiki><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10948:star-trail-navio-on-r-kelly-song&catid=65:star-trail&Itemid=94 |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230829154137/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10948:star-trail-navio-on-r-kelly-song&catid=65:star-trail&Itemid=94 |url-status=dead }}</ref> era wamuin nookuyimba ennyimba ezensi era nga yali atalaaga amasomero nga kino yakigendereramu okusanyusa abaana abavubuka. Yali wabweru wa bbaala ya DV8 lwe yasisinkana Steve Jean era nga ono mukozi wa nnyimba mu Kampala, era ono yeeyakola oluyimba lwe olwasooka okukyaka olwa <nowiki>''STOP''</nowiki> [https://www.newvision.co.ug/news/1132164/maurice-kirya-steps]<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1132164/maurice-kirya-steps</ref><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maurice-kirya-a-star-returns-to-stage-4362546</ref> Mu 2003 yafulumya oluyimba lwa <nowiki>''Beera Naabo''</nowiki> olwafulumizibwa Andrew Kiwanuka mu situudiyo za VR. Mu 2003 yeegatta ku muyimbi Munnayuganda Richard Kawesa<ref name=":0"/> ng’ono yali mukubi wa ndongo era nga muyimbi. Bombi baasobola okugenda e Rwanda gyebaayimbiranga ku mikolo egy'ekikungu era kino kyayamba Maurice Kirya okufuna obumanyirivu bwe yali yeetaaga okulinnyisa omutindo gwe. [[File:Maurice Kirya 2.jpg|left|thumb|Maurice Kirya 2.jpg]] Mu 2005 ennyimba ze zaasiimibwa omuyimbi w<nowiki>'ennyimba z'ekika kya Hip Hop ow'amanyi mu Tanzania ''AY'' (Ambwene Yesaya), era baakola oluyimba bombi olwa ''BINADAMU''</nowiki><ref name=":0"/> nga lwafulumizibwa Hemdee Kiwanuka nga yalukolera mu situudyo ya <nowiki>''</nowiki> [https://www.newvision.co.ug/news/1075531/halima-radio No End Studio] <nowiki>''</nowiki>. Maurice yalinnya ennyonyi omulundi gwe ogwasooka era nga yali agenda kuyimba noomuyimbi ono AY, era kino kyamuyamba okufuna abawagizi mu Buvanjuba bwa Africa. 'Binadamu'(Abantu) lwakyaka nnyo mu Buvanjuba bwaAfrica era lwateekebwayo okuvuganya mu mpaka za awaadi eza Kora.<ref>https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2008/06_june/19/swahili.shtml</ref> Mu 2005 Kirya yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ayimba yekka mu kifo kya Steak Out mu Kampala, era naakitwala okuba ekiraga entandikwa y’abawagizi abeesigwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/i-got-sh300000-at-my-first-concert/ |access-date=2023-11-20 |archive-date=2023-08-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230828143722/https://www.kampalasun.co.ug/i-got-sh300000-at-my-first-concert/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2005 era yeetaba mu mpaka zookuwangula awaadi ya [[KISIMA Award|KISIMA]] mu Kenya.<ref name=":0"/> Yeegatta mu masomo ga firimu agaali nga ku ssomero lya firimu erya Maisha Film School mu Uganda okukulaakulanya obukugu bwe mu kuzannya firimu. Mu 2008 yasobola okuzannyira mu kifo ekikulu omulundi gwe ogwasooka era yazannya nga <nowiki>''Joseph'' mu firimu ya ''Live Joseph''</nowiki> nga yali firimu nnyimpi eyawandiikibwa aba Ghetto Film School Of New York. Era mu 2008 yatandika okutegeka ebivvulu ebitono bweyayita ''The Maurice Kirya Experience''<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> bino byalingawo mu kiro ky'olwokubiri olusembayo mu mwezi, era muno yayitanga abayimbi, abatontomi, ku bbaala ya Club Rouge ebbaala eyali emanyiddwa ennyo mu kukola ekiro mu Uganda.<ref name=":0" /> Mu Gw<nowiki>'ekkumineebiri gwa 2009, yafulumya olutambi lwe olwasooka lwe yayita ''Misubbaawa'' ne lusiimibwa nnyo. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''</nowiki>BodaBoda, Wooye, Malika ne Misubbaawa. Kirya yalondeddwa ng’omubaka wa ''Wild Aid'' olw’okwagala ennyo okukuuma ebisolo by’omu nsiko.<ref name="newvision">https://www.bbc.co.uk/music/artists/20e59c0b-27b7-4ffc-9285-35bf17805cb3</ref><ref name="newvision"/> Ng’omuyimbi era omuzannyi,<ref name="frimusic">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.rfimusic.com/news-music/20101028-maurice-kirya-bridging-cultures |access-date=2022-12-09 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924090930/http://www.rfimusic.com/news-music/20101028-maurice-kirya-bridging-cultures |url-status=dead }}</ref> yawangula engule ya RFI(Radio France International) eya Discoveries Music Award mu 2010.<ref name="ambafrance">http://www.ambafrance-ug.org/Maurice-Kirya-winner-of-the-2010</ref><ref name="englishrfi">http://www.english.rfi.fr/africa/20100917-ugandas-maurice-kirya-scoops-rfi-music-prize</ref> Yakola ebivvulu mu kibuga kya Paris n’agattako okulambula Afrika okumala omwaka mulamba mwe yalambula amawanga agasukka mu 35.<ref name="rfi-music">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://channelo.dstv.com/2012/10/spotlight-on-maurice-kirya/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303232530/http://channelo.dstv.com/2012/10/spotlight-on-maurice-kirya/ |url-status=dead }}</ref> Yasunsulwamu okuvuganya ku vidiyo ya afro pop esinga ebitone mu mwaka mu mpaka za channel O video music awards eza 2012.<ref name="urbanhype">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209142906/http://urbanhype.net/maurice-kirya-unveiled-third-ugandan-artiste-tribe-one-festival-joins-keko-naava-grey/ |url-status=dead }}</ref> Ono y’omu ku bayimbi ba Uganda abasatu abaayimbira mu kivvulu kya Tribe One Festival ekitegekebwa buli mwaka, mu South Africa.<ref name="urbanhype"/> Abadde mu firimu za Hollywood nga Queen of katwe nga "Theo"-nga ali wamu ne [[Lupita Nyong'o|lupita Nyongo]] ne David Oyelowo. [https://web.archive.org/web/20230829163920/https://observer.ug/lifestyle/46445-queen-of-katwe-receives-standing-ovation-in-toronto] [[Lupita Nyong'o|Nnabagereka w'eKatwe]] Yazannya mu firimu ya "The Last king of scotland" [https://web.archive.org/web/20230829161209/https://www.observer.ug/lifestyle/star-strail/36712-star-trail-maurice-kirya-for-hollywood] nga ye kennyini ng'azannya nga Forest whittaker,Kerry washington ne David Oyelowo. Eyo oluvannyuma lw'okuzannya mu "The Girl in the Yellow Jumper" [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/loukman-alis-the-girl-in-the-yellow-jumper-wh-120411] firimu eyalagirwa [[Loukman Ali|Louqman Ali.]] Yakolagana n’abayimbi ab’ensi yonna nga [https://web.archive.org/web/20230829153924/https://observer.ug/lifestyle/42-entertainment/39323-ne-yo-to-record-with-maurice-kirya Neyo],omuyimbi Omugirimaani Mark forster n’omuwanguzi w’ebifaananyi by’Amerika Jordin sparks. [https://www.newvision.co.ug/news/1012394/kirya-duet-jordin-sparks] Asinga kumanyibwa olw'obuwangwa bwe obw'okuyimba omwoyo gwe bayita "Mwooyo" [https://web.archive.org/web/20230829154027/https://www.observer.ug/lifestyle/36590-maurice-kirya-releases-mwooyo] abavubuka ba uganda era ebivvulu bye biweebwa ekitiibwa mu mawanga agasukka mu 35. [https://web.archive.org/web/20160305120545/http://www.rfimusic.com/news-music/20110207-maurice-kirya-under-malabo-s-charm] Ng’omulwanirizi w’ebyobulamu n’abavubuka mu kiseera kino akolagana n’ebibiina nga [[HIJRA|Hijra]] [[United Nations High Commissioner for Refugees|,UNHCR i]] n uganda mu kaweefube w’okukuuma eddembe n’obulamu bw’ababundabunda. [https://www.unhcr.org/ie/news/stories/2021-nansen-refugee-award-celebrates-bravery-and-dedication-yemeni-aid-group] == Discography == === Album z'abayimbi === * Misubbaawa, 2009. Omuwandiisi w’ebitabo * Ekitabo kya Kirya, 2012 * Mwooyo, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo * Ebirooto eby'obwereere, 2017 * Okusukka Nze,2019 * Oluguudo E Kirya,2022 === Abatali bafumbo === * Okukwagala * Munonde * Gimme Ekitangaala * Kale Omunnyogovu * Busaabala * Teyagalibwangako * Njagala gwe * Njagala gwe Rmx * Beera Naabo * Beera Naabo Rmx * Binadamu ng'ali ne AY * Tugende! * Okulekera * Yimirirawo RMX * Boda Boda * Mbulira * Omuwala w'ekyalo ng'ali ne Valerie Kimani * Abantu b’omu kitundu n’enzaalwa feat Indigenous * Okwewaggula * Revolution Rmx feat olugero lwa Navio & Da * Ekiro Ekisirise * Kikolere * Bemoola * Ensimbi * Kwata ku n'omwoyo omutukuvu ft [[Ruyonga]] == Okukwata firimu == * <nowiki><i id="mwqQ">Kabaka Asembayo mu Scotland</i></nowiki> * ''Nnabagereka wa Katwe'' nga "Theo". * ''Omuwala mu Jumper ya Yellow'' * ''[[Live Joseph|Mulamu Yusufu]]'' * ''[[Sins Of The Parents|Ebibi Bya Bazadde]]'' * Omuzannyo gwa ''Hostel'' TV nga ''Luke Okwalinga".'' == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] czufu8tt5y5pmj0rmlot82t8yvjxzik Moses Matovu 0 8450 58012 48823 2026-07-02T07:35:45Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58012 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Moses Matovu''' Munnayuganda omukubi w'ebivuga era omukommonsi w'omulele.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/afrigos-moses-matovu-secures-silver-springs-gig/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209201146/https://redpepper.co.ug/afrigos-moses-matovu-secures-silver-springs-gig/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku batandikawo [[Afrigo Band]], bbandi ya Uganda esinga obuwangaazi nga yatandikibwawo mu 1975.<ref name="hbz">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755:38-and-still-counting&catid=73:highlights |access-date=2022-12-09 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141225200245/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23755%3A38-and-still-counting&catid=73%3Ahighlights |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/news/646720-celebrating-afrigo-band.html</ref><ref name="books">https://books.google.com/books?id=MZJMlaisYmwC&q=moses+matovu+musician&pg=PA104</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Matovu yazaalibwa nga 19 Ogwomukaaga 1949 mu [[Kawempe Division|Divizoni y'e Kawempe]], [[Kampala District|Disitulikiti y'e Kampala]] eri Abdallah Bukenya ne Solome Nakitto.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Bazadde be bwebayawukana, yasengukura e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ne maamawe ng'alina emyaka etaano. Obuto bwe yasinga kubumala n'ennyina. Yasomera ku ''Namirembe Primary School'' n'oluvannyuma [[Kibuli Secondary School]].<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1390566/-/cbsoyr/-/index.html</ref> Era yasomera ne ku Pillai's Secondary School. Wabula emisomo gya Matovu gy'asalibwako mu 1966 amatendekero g'abulijjo bwe gaggalwawo. Yali ku sikaala okuva mu Bwakabaka bwa [[Buganda]]. Awataali mukisa gwonna okweyongerayo mu ssomero, Matovu essira yasalwo okulissa ku [[Association football|kusamba Omupiira gw'ebigere]] era neyegatta ku [[Music industry|kisaawe ky'okuyimba]]<nowiki/>mu 1967&nbsp;ng'[[Singing|omuyimbi w'amaloboozi]] nga yali ne Bandi ya Thunderbirds Band.<ref name=":0" /> == Mu kisaawe ky'okuyimba == Matovu abadde mu kisaawe ky'okuyimba okumala emyaka 45. Yatandikira mu Thunderbirds Band mu 1967&nbsp;ng'omuyimbi w'amaloboozi. Bweyava eyo, y'egatta ku [[Uganda Police Band|Police Band]] mu 1968 n'oluvannyuma Cranes Band mu 1969 nga ye n'emikwano gye emirala tebannatandikawo [[Afrigo Band]] mu 1974.<ref name="hbz"/> Abadde aweereza ne Bbandi eno nga ye mukulembeze w'ayo okuva mu Gwokubiri 2015.<ref name="Hits">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |access-date=2022-12-09 |archive-date=2014-12-25 |archive-url=https://archive.is/20141225191420/http://www.hipipo.com/music/news/1177/Hits-That-Made-Them--Moses-Matovu-And-Afrigo-Band |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze y'ayimba == Ezimu ku nnyimba ne Alubaamu z'eyafulumya yazikola ne Afrigo Band:<ref name="Hits"/> {| class="wikitable sortable" style="margin-left:auto;margin-right:auto" ! style="width:2em;" |Omwaka !Elinnya ly'oluyimba !Omuwandiisi |- | |''Afrigo Batuuse'' | |- | |''Akola Bwenkanya'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Musa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Enneyisa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Rose Guma'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Onnemye'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Nnemeddwa'' |Charles Ssenkyanzi |- | |''Obangaina'' |Rachael Magoola |- | |''Sipiidi Kendeeza'' | |- | |''Olumbe Lwo'bwaavu'' | |- | |''Sikulimba (Olunderebu)'' | |- |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20180816110204/http://radiougandaboston.com/index.php/listen-live/on-demand/86-2012-interview-with-afrigo-s-moses-matovu Emboozi ey'akafubo ne Moses Matovu owa Afrigo mu 2012] ([[Luganda]]) {{authority control}} {{DEFAULTSORT:Matovu, Moses}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 25o8tkgw63g0hwwjgwm0vmrex8bktby Haka Mukiga 0 8454 58017 56762 2026-07-02T07:37:28Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → , == Ebijuliziddwamu == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58017 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Arinaitwe Rurihona''', ng'amanyikiddwa nga '''Haka Mukiga''' [[Uganda|Munnayuganda]] muyimbi era omuwandiisi w'ennyimba z'[[World music|ensi]] ne z'[[Folk music|obuwangwa]], [[Multi-instrumentalist|mukubi w'ebivuga eby'enjawulo]], mutontomi era muzinnyi. Ayimba mu nnimi ezaaliranwa omuli [[Rukiga]], [[Acholi language|Acholi]], [[Rukonjo]] n'oRufumbira. == Emisomo gye == Mukiga yasomera Vincent Alex Primary School e [[Mukono Town|Mukono]], Naalya SS, ne Kisubi High School mu misomo gye egya siniya nga tannaba kwegata ku [[Makerere_Universityhttps://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University|Makerere University]] mu 2012 mu Diguli ye eya [[Bachelor of Arts]], [[Major (academic)|majoring]] in [[Tourism]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-haka-mukiga-a-new-gifted-artiste-on-the-world-music-scene/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116230511/http://chimpreports.com/entertainment/interview-meet-haka-mukiga-a-new-gifted-artiste-on-the-world-music-scene/ |url-status=dead }}</ref> Rukiga lwe lulimi lwe oluzaaliranwa, wabula Mukiga ayiiya ennyimba mu nnimi ez'enjawulo n'ebivuga oby'obuwangwa nga Acholi, Rukonjo n'oRufumbira.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://milege.org/hakamukiga/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209222545/https://milege.org/hakamukiga/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye mu kisaawe ky'okuyimba == Mukubi w'abivuga eby'enjawulo era ng'akuba ebivuga nga [[Inanga (instrument)|enanga]],Omukuri, Enzamba, Gita ne [[guitar]]. Yatandika omulimu gwe og'wokuyimba mu 2015&nbsp;ng'ayimba mu bivvulu, ennyimba eziwerekera filimu ne ku mikolo emirala mingi nga, [[Pearl Rhythm Festival|Pearl Rhythm stage coach and festival]]. era yayimba ne mu bikujjuko bya [[Milege World Music Festival]] mu 2014 ne 2015, Nyege Nyege festival, Yella Cultural festival, Ongala festival mu Tanzania ne [[Laba Festival]].<ref>http://musicinafrica.net/laba-festival-take-over-streets-ugandas-capital</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/40678-kerunen-and-team-do-it-better-at-pearl-rhythm-festival |access-date=2022-12-09 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209222543/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/40678-kerunen-and-team-do-it-better-at-pearl-rhythm-festival |url-status=dead }}</ref><ref name="showbizuganda.com">http://www.showbizuganda.com/pearl-rhythm-festival-amplifies-ugandan-sounds/</ref><ref name="showbizuganda.com"/> Nga 13 Ogwokuna 2019, Mukiga yayimba ku mukolo omutongole ogw'okutongoza [[Janzi (musical instrument)|janzi]], ogw'ategekebwa ku [[Ssewa Ssewa]] mu Katonga Hall mu [[Kampala]].<ref name="launch2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |access-date=2022-12-09 |archive-date=2021-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210509191751/https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == == Awaadi ze y'awangula == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="5" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi ze y'awangula |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Awaadi !Omutendera !Eby'avaamu !Ref |- |2017 |The Uganda Music Awards (TAMU) |Best Regional Artiste (Western)<br /><br /> <small> Song:Enzamba Egambe</small> |<ref>http://bigeye.ug/the-uganda-music-awards-heres-the-full-list-of-nominees/</ref> |- |} == Laba ne bino == == Ebijuliziddwa == {{Reflist|35em}}{{authority control}} {{DEFAULTSORT:Mukiga, Haka}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Abayimbi]] 1dh26rs7c0tfodmnzitdjnf34mxj405 Austin Bukenya 0 8465 57835 57509 2026-07-01T23:41:47Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 6 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57835 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Austin Bukenya'' yazaalibwa nga 10 Ogw'okubiri mu 1944) nga munayuganda omutontomi, muwandiisi wa mizannyo, obutabo wamu n'okudukanya eby'enjigiriza.<ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/news/654271-prof-challenges-gov-t-on-role-of-humanities.html</ref>Yeeyawandiika akatabo akayitibwa 'The People's Bachelor',<ref name="edirisa">[http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510 "The People’s Bachelor – the greatest Ugandan novel"] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140508223606/http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510|date=8 May 2014}}, edirisa.org. Retrieved 8 May 2014.</ref> n'omuzannyo oguyitibwa, 'The Bride.<ref name="joankivanda2">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Asomeseza enimu, enono y'olulimu n'emizannyo kutendero lya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 bwegyali gigwaako. Yali abeera ku yunivasite mu Rwanda ne Germany. Bukenya awa n'endowooza ye ku butabo, ebitontome n'emizannyo. Muzannyi wa kusiteegi ne kuntimbe atukiridde, yaliko okumala emyaka ng'atendeka mu kifo kya Creative and Performing Arts Centre ku [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] mu Nairobi.<ref name="badilishapoetry2">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref> == Obuto bwe no'buyigirize == Bukenya, ayagala ennyo okuyitibbwa Mwalimu, yazaalibwa mu 1944 e [[:en:Masaka|Masaka]] mu kibugga, mu bukiika ddyo bwa Uganda, nga taata we yali musirikale. Famire ye oluvannyuma yagenda e Kitukutwe, mayiro 15 okuva mu Kampala. Taata ye yali mukatuliki omukuukutivu eyali asobola okunyumya engero z'omu bayibuli n'azifuula n'egero z'amaama we ez'obuwangwa. Okusinziira ku Bukenya, engero zino z'asikiriza nnyo endowooza zze.<ref name="redpepper2">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref> Yasomera kusomero lya Gayaza pulayimale, oluvannyuma n'agenda Kisubi Seminary gyeyayigira enimi satu okwali [[:en:French_language|olufalansa]] [[:en:English_language|oluzungu]] [[:en:Latin|n'olulatini]]. Kino oluvannyuma kyawa endowoza ye ey'okuwandiika n'ebiseera bye eby'omumaaso mu by'enjigiriza. Okwagala kwe eri eby'onono z'olulimi by'agenda bikula nga byanywezebwa ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College,]] gyeyamalira ebigezo bya siniya eyokuna ne Siniya eyomukaaga.<ref name="namilyangocollege2">[http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/ Student Alumini] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140526014344/http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/|date=26 May 2014}} namilyangocollege.sc.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>.Mu 1965, yagenda ku [[:en:Dar_es_Salaam_University|Dar es Salaam University]] gyeyayoongera okuyiga ku by'enimi ng'esira asinze kuliteeka mululimi [[:en:Kiswahili|oluswayiri]]. Yasoma eby'enimu n'okuwandiika n'oluzungu mu diguli esooka. Ebyawandiikibwa bya Bukenya ebisinga biri mu luswayiri nga bino byonna asiima jjajja we omukyala, ng'emirandira gye gisibuka mu [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Yasikirizibwa abasoma abaakuguka mu by'enimu nga Wilson Whitely, Omungereza omuwandiisi eyamannyikwa ennyo olw'akatabo ke ak'olulimi oluswayiri'': the Rising of a National Language''. Bukenya yeegata ku yunivasite y'e Makerere ku diguli ng'omuyizi mu 1968, oluvannyuma n'akuguka mu koosi ya litulikya omwogere.<ref name="redpepper3">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Yasomerako ku yunivasite mu Madagascar n'e Bungereza, neyeeyongerayo ne diguli zze ku yunivasite y'e Makerere ne Kenyatta. Ayigiriza ennimi, ebiyiiye ne katemba e Makerere University mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 nga gigwaako.<ref name="badilishapoetry3">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref> == Okuwandiika == Omutomi, omuwandiisi w'obutabo n'omuzannyi wa ffirimu omukuukutivu, Bukenya yatwalibwa mu katemba w'okusiteegi nga yasikirizibwa bazaddebe okubeera omuwandiisi, abaalina okukiriza okw'amaanyi mu by'obuwangwa bya Buganda. Okunyikirwa kw'okuzannya katemba mu bulamu bwe obwabulijjo kyali kitundu ku by'enjigiriza bya Bukenya eyakulira mu byalo by'e Uganda gyeyali omujulizi wa katemba ow'enjawulo ng'abaana bakuba ennyimba z'obuwangwa n'amazina, emizannyo,gye'njatula y'ebigaambo ekyasikiriza no'kuwandikakwe.Bukenya yawandiika katemba we eyasooka okumuwanguza ekirabo mu 1964, nga basinziira kungero ezaamubulirwa maama. Okuva olwo awandiise emizannyo ne katemba w'oku leediyo, naye nga yasobola okufulumya emizannyo ebbiri gyokka okwali, ''The Secret'' ne ''The Bride''.<ref name="joankivanda">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref> Emirimu gya Bukenya kwaliko: ''The Mermaid of Msambweni'', ''The Bride – katemba eyalina ebitundu bbinna'', n'ogwa ''John Ruganda oguyitibwa; The Floods'', n'endala. Yasomesa mu Kenya ku Kenyatta University, wamu ne [[:en:Bayreuth_University|Bayreuth University]], mu Department of African Studies mu Germany. Yasembayo okufulumya ''A Hole in the Sky'', ekiteeka esira mu kukuuma ebitwetoloode, nga ekitiibwa mu eyali omulwanirizi w'ebitwetoloodde okuva e Kenya eyaweebwa n'engule [[:en:Wangari_Maathai|Wangari Maathai]].<ref name="redpepper">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Emirimu gya Bukenya gitekeddwa ku kanaala k'abatontomi aka pan-African poetry platformku mukutu gwa [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|Badilisha Poetry Radio]].<ref name="badilishapoetry">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Ali mu kibiina ky'abawandiisi ekya[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ FEMRITE].<ref name="femriteug">[http://www.femriteug.org/?view=1 FEMRITE Membership], femriteug.org. Retrieved 7 May 2014.</ref> == Byeyafulumya == === Obutabo === * ''The poeples's Bachelor''.East Africanpublishing House.1972 === Katemba === * {{cite book |year=1987 |title=The Bride |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966463616}} *  {{cite book |year=2013 |title=A Hole in the Sky |publisher=Oxford University Press (EA) |isbn=9780195738162}} === By'ayogedde ku byawandikibwa === *  {{cite book |year=1972 |title=Notes on East African Poetry Volume 13 of An H.E.B. student's guide |publisher=East African Publishing House}} === Ebitabo ebiyigiriza === * Naturally, in  <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN&nbsp;[[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite> * [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014 * [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"]Ebitontome n'ebirala by'awandiise {{cite book |year=2003 |title=Head Start Secondary English: Form 1 |publisher=Oxford University Press, East Africa Limited |ISBN=9780195731262}} {{cite book |year=1998 |title=Oral Literature: A Junior Course [forms 1 and 2] |publisher=Longhorn Publishers |ISBN=9789966494320}}Ebitontome * Naturally, in  <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN&nbsp;[[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite> * [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014 * [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"] Jane Nandwa and muyigai Gachwanga {{cite book |year=1994 |title=Understanding Oral Literature |publisher=Nairobi University Press |ISBN=9789966846310 |editor=Austin Bukenya, Wanjikũ Mũkabi Kabĩra}} * Wanjikũ Mũkabi Kabĩra and Duncan Okoth-Okombo * {{cite book |year=1989 |title=The Skills of English: An Integrated Course of Language and Literature |publisher=Oxford University Press |ISBN=9780195726930}} with Arnold Curtis and James Park {{cite book |year=1986 |title=John Ruganda's The Floods: Volume 1 of H.E.B. advanced study companion |publisher=Heinemann Kenya}} {{cite book |year=1983 |title=African Oral Literature for Schools |publisher=Longman Kenya |ISBN=9780582609945}} '''Ebitontome''' {{cite book |year=1989 |title=Revival: An Anthology of African Poetry |publisher=College Press |ISBN=9780869259177 |editor=Dick Dawson}} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.oralliterature.org/about/oralliterature.html "Definitions and understandings of oral literature"] * [https://web.archive.org/web/20140702032538/http://vc.mak.ac.ug/events/238-of-oracy-orature-textology-and-clapping-chairs.html "Of Oracy, Orature, Textology and Clapping Chairs "] * [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=50956 "Professor Bukenya: Chinua Achebe Inspired My Writing"] * [https://web.archive.org/web/20221210144410/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31203:-stop-discriminating-against-humanities&Itemid=96 "‘Stop discriminating against humanities’ "] * [https://web.archive.org/web/20140917035948/http://independent.co.ug/society/book-review/707-literature-growth-in-uganda "Literature growth in Uganda "] * [http://www.africareview.com/Arts-and-Culture/-/979194/1407612/-/huq3rh/-/index.html "Storytellers paint Uganda's pyramid of ancient wisdom"] * [http://gonetilnovember.wordpress.com/2008/04/ "I got it"] * [https://web.archive.org/web/20160303235756/http://mobile.nation.co.ke/lifestyle/Kings-of-Ugandas-heritage/-/1950774/2049758/-/format/xhtml/-/4oh1hez/-/index.html "‘Kings’ of Uganda’s heritage"] * [http://artmatters.info/heritage-formerly-culture/2013/11/africa-must-embrace-traditional-values-or-perish/ "Africa Must Embrace Traditional Values or Perish"] * [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2011/11/is-this-time-for-ugandan-writers-to.html "Is this the time for Ugandan writers to shine again?"] jdt2yk4hhi6m24cm7ljxruu7q329x0g Suzan Kerunen 0 8467 58061 48825 2026-07-02T07:54:06Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (4), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58061 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Suzan Kerunen''' (yazaalibwa mu 1979) Munnayuganda omuyimbi era omuwandiisi w'ennyi ayimba ennyimba z'omu kiseera kino mu lulimi lwa Uganda oluyitibwa Alur-Jonam (olulimi lwe) wamu n'Olungereza, Swahili n'ennimi endala ez'omu nsi. Y'omu ku abo abaasemba okuweebwa ekirabo kya Kora Award emirundi ebiri eyavuganya ne Michaih Behaylu, Astar and Bluz ne Kenyan Wahu era n'awangula ekirabo kya PAM Award. Yalondebwa ng'omubaka w'eggwanga lya Uganda ow'eby'obulambuzi okutumbula eby'obulambuze eby'obuwangwa. Kerunen abadde ayimba n'abayimbi b'omu [[Afirika]] omuli Suzanna Owíyo ow'e [[Kenya]], Yvonne Chaka Chaka ow'e [[South Africa]], ASA n'abayimba abalala ab'ebweru w'eggwanga ku KORA ALL AFRICAN MUSIC AWARDS mu Benin, Mama Africa Miriam Makeba, Oliver Mutukudzi, Third World, Kinobe Herbert ng'ayambibwako Soul Beat Africa ku The International Jazz Festival. == Emirimu gy'akoze == Kerunen yatandika omulimu gwe ng'akyali muwala muto ne baganda be ababiri mu kibinja ky'abawala ekiyitibwa Soul of Africa. Oluvannyuma yatandika omulimu gwe ng'ali yekka n'ekitabo kye ekisooka NIMEFIKA, ekigambo ky'Oluswayiri ekitegeeza nti "Nze nzize". Kerunen era azannyidde mu mizannyo emikulu omuli -The International Bayimba Festival mu Uganda, Tusker Experience" ku Silk liquid mu Bugolobi. Y'omu ku bakulembeze b'omukolo gwa Pearl Rhythm Festival ne World Music Day mu Uganda. Mu 2009, Kerunen yazannyira ku mukolo gwa CHOGM mu United Kingdom ne Trinidad ne Tobago, Blankets and Wine wamu ne Eric Wainaina, [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio]] and Weasel ne Janziband. === Ekivvulu kya Pimar Crossing Cultures Concert, 2017 === Mu Noovemba 2017, Suzan yakola omuzannyo oguyitibwa Pimar Crossing Cultures ogwali mu Sheraton Kampala Hotel. Yayimba ennyimba ze empya n'enkadde omuli Umbikulumbi, Faithfull, Echuli chuli, Minkulu, Tuk tuk and Tegiri, Olobo, Lek, Anyira, Hakuna, Pimar, Ugorunan, Acher Achera n'endala. Omuzannyo gwali gwa kukuza emyaka kkumi gye yamala ng'aweereza mu by'okuyimba n'okukuuma ebifaananyi by'obuwangwa, engero, obugambo n'ennyimba. Abayimbi abalala nga Afrie, Ssewa Ssewa, Amaru ne [[Giovanni Kiyingi]] nabo baayimba. == Enyimba ze == {| class="wikitable" width="90%" !Omwaka !Album !Okulondoola |- |2006 |"Nimefika" |Omugga gwa Nmu |- |2008 |"Ekibira" | |- |2011 |"Acher ajja kugula" |Akaya Achera, Anyira |- |2019 |"Okusala" | |- |2022 |"Okuva mu Nfuufu Tuyimuka" |Okuva mu Nfuufu Twayimuka, Okwogera ku Nsi, Ginya, Omuddu, Omusota, Ebisigalira, Kuku, Dek Malakwang, Pirepe, Judong, Aradu, Phoenix (Okuva ku Spotify)<br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><small>''<br /><br /><br /><br />''</small> |} == Engule z'awangudde == {| class="wikitable" width="60%" ! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule |- style="background:#ccc; text-align:center;" !Omwaka !Ekirabo !Ekifo !Ekivuddemu |- |2010 |Pearl of Africa Music Awards |Omuyimbi w'oluyimba lw'eggwanga asinga |{{won}} |- |2009 |Kora All Africa Music Awards |Omuyimbi asinga mu buvanjuba bwa Afirika ne mu Afirika |{{nom}} |- |2008 |Kora All Africa Music Awards |Omuyimbi asinga mu buvanjuba bwa Afirika ne mu Afirika |{{nom}} |- |} == Eŋŋendo n'ebivvulu == === Wiiki ya Ongea ey'okuyimba === Suzan yazannyira ku, ONGEA! nga luno lukuŋŋaana lwa nnyimba olw'omu buvanjuba bwa Afirika mu Nairobi nga 28 JOgwolubereberye 2016&nbsp;ng'ali ne Likizo, Sauti Academy, Wanny Angerer, Parking Lot Grass, Mswazzi, H_Art the Band ne Jay A == Okuyamba abantu == === Know Your Culture Foundation === Kerunene yawandiisa KNOW YOUR CULTURE FOUNDATION ng'alina ekigendererwa n'endowooza y'okuteeka akabonero Uganda, ekitongole ekikola okunoonyereza, okutendeka n'okulongoosa abantu b'omu Uganda abamanyi obuwangwa era n'okutumbula eby'obulambuzi ng'ekyuma eky'okukulaakulanya Uganda. === Power of Hope Camp 2006, Kampala === Suzan yakozesa ennyimba mu ngeri y'obujjanjabi n'okufumiitiriza okuyambako okudda emabega mu kiseera kya Power of Hope Camp; Kampala 2006 n'omutwe omukulu "Okuzimba Ekibiina ky'Obulamu Obulungi n'Obuyinza" ogwakolebwa okugonjoola ebimu ku bizibu abavubuka bye baayolekagana nabyo mu ddwaliro lya Mulago Hospital mu PIDC. === Heart sounds in Uganda "Enkuba Yomutima"2008 === Kikolebwa mu Bungereza n'okukyalira eddwaliro mu Hackney London nga kikyalidde Uganda mu Ssebutemba wa 2008 okutumbula embeera y'obulamu bw'obwongo mu Uganda, pulojekiti eno yayongera okutumbula okumanya ku bizibu by'obwongo bw'abantu mu kitundu, okukendeeza ku kunyoomebwa n'okusosolwa, n'okuwa amaanyi abalwadde b'obwongo nga bayamba n'okulongoosa obujjanjabi bw'obuntu mu mawanga gombi. === Okulwanyisa Kookolo === Mu 2012, Kerunen yakolera wamu ne Rotary of Uganda ku album ye eyokusatu, eyafunamu ssente zaagenda mu ddwaliro lya St Raphael of St Francis, Nsambya Mission Hospital eryali lyetaaga okumalirizibwa gye yayita abawanguzi abalala aba Kora Award nga [[Jackie Chandiru]] ne Benon okuzannya. Kikulu gye tuli okugatta obuyambi bwaffe n'okufuba okulongoosa obujjanjabi obuweebwa abalwadde ba kkansa mu Uganda yonna kubanga bukosa bamaama baffe, bataata, baganda baffe, bannyinaffe ne mikwano gyaffe. == Laba ne == * [[Sister Charity|OSister Charity]] * [[Giovanni Kiyingi]] * Milege * [[Haka Mukiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] szgps5eazi7p2k0uiy7kfkcfi53e9em Ekibinja kya Bataka 0 8469 57966 48826 2026-07-02T07:12:59Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57966 wikitext text/x-wiki [[File:Saba saba pic.JPG|thumb|Saba Saba]] Bataka Squad (eyali eyitibwa '''Bataka Underground''') kibiina kya hip hop mu Uganda. Ekibiina kyatandikibwawo Babaluku (a.k.a. Sniperous MC), Saba Saba aka Krazy Native ne Big Poppa Momo MC. Kyatandikibwawo wakati w'emyaka gya 1990, kyekimu ku bibiina bya hip hop ebyasooka mu Uganda. Oluvannyuma ekibiina kyeyungibwako Newton kati ali mu L.A, La Rat kati ali mu London, UK, Lyrical G oluvannyuma eyeeyunga ku Urban Thugs era oluvannyuma n'atandika okuyimba yekka. Chagga eyavaayo ne yeegatta ku [[Jose Chameleone|Chameleone]] ng'omuyimbi ayimbira emabega we. Oluvannyuma Shillingz eyali amanyiddwa olw'okucangacanga olulimi lwe era nga kati abeera mu Toronto, Canada. Oluvannyuma "Farious" eyazaalibwa mu Burundi naye n'akomawo eka. Mu kiseera kino, Saba Saba, Babaluku ne mmemba omupya Tshila baasigala bakiyita Bataka Squad. Ekigambo 'Bataka' kitegeeza bannansi. Bammemba baayagala abantu bategeere ebyafaayo byabwe. Abaatandikawo abasatu baazaalibwa era ne bakulira mu Kampala, Uganda. Ekigambo Underground kyali kigendereddwamu okutegeeza "Si kya busuubuzi". Bataka Underground yatandika n'ekigendererwa eky'okutumbula abantu b'omu Uganda nti bali mu kiseera ekipya. Bakola ku CD eyagendererwa okufulumizibwa mu 2007 Mu 2006, ekibiina kyazannyira mu Trinity International Hip Hop Festival mu Hartford, [[Amerika]]. Ekibiina kino era kyogerwako mu firimu ya Diamonds in the Rough: A Ugandan Hip Hop Revolution. == Engule z'awangudde == * 2007 Pearl of Africa Music Awards (PAM Awards) - Best Hip Hop Single ("Utake Anthem") == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Obulandira obulala == * [https://web.archive.org/web/20070116081449/http://www.batakasquad.com/ Bataka Squad] * [https://web.archive.org/web/20160330131809/http://www.musicuganda.com/Bataka.html Music Uganda] [[Category:Abayimbi]] 4dr0cqrm6haly8xrm9n91cv6xf3wl40 Alex Onzima 0 8506 58084 51255 2026-07-02T08:06:23Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 58084 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Perez_Ahabwe|Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] akiikirira essaza ly'e Maracha, mu [[:en:Maracha_District|Disitulikiti y'e Maracha]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha , mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omu kitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ng'akoze diguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} az0z9xvlwauqzji8my26le1p1kg7tgl 58091 58084 2026-07-02T08:11:10Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 58091 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha , mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omu kitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ng'akoze diguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} mfodp1jzek1yhq7onj58cx3c4e39t8c 58095 58091 2026-07-02T08:16:27Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58095 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha3">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima akiikiridde Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne yeegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sn64ujqm5sekget59qqfnodzb07msw7 58098 58095 2026-07-02T08:23:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58098 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} j395dn9ar0f6lu2jpbtyapy690556g6 58110 58098 2026-07-02T08:30:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58110 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rcw31bi9tm72h7yltjn1zovuv5i9giq 58118 58110 2026-07-02T08:37:33Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58118 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita lwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * Paalamenti ya Uganda * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9stg47i1f54bquw8pnx9r3cs8iaoh4i 58119 58118 2026-07-02T08:39:05Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu wiki link 58119 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} azfhox5n1mceiz4mwugaokhamjor4sg 58122 58119 2026-07-02T08:40:29Z Charles Kalanzi 9748 Ngaseeko omutwe 58122 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == iaevkk70u9sttl0evlwx942egcqqseo 58125 58122 2026-07-02T08:43:50Z Charles Kalanzi 9748 58125 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa Kabineeti enzijuvu mu Gwokutaano 2011] glmvm7hv2vnyg1psllwr1d178og3y34 58129 58125 2026-07-02T08:46:21Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58129 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa Kabineeti enzijuvu mu Gwokutaano 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalwa mu 1952]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]] 00k6qr4s9xewhil943rf2jknv3uyibt 58130 58129 2026-07-02T08:50:43Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58130 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" /> == Ebyafaayo bye mu kukola == Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Ettundu-ttundu ly'e West Nile * Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa Kabineeti enzijuvu mu Gwokutaano 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalwa mu 1952]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]] [[Category:Abantu abasibuka mu Ttundu-ttundu lya West Nile]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Maracha]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku St.Joseph's College Ombaci]] psfgag7vlvkrqarw38fiynon76oavsg Acen Rhoda 0 9600 57687 43096 2026-07-01T15:38:01Z Berniter 10779 57687 wikitext text/x-wiki '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaama wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Emirimu gye nga munnabyabufuzi == Bweyali mu ofiisi y'eby'obufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku 3,000 eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu kyabwe.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa palamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == 5xzmten2ncq44rqdetn6goctuuxam51 57688 57687 2026-07-01T15:39:06Z Berniter 10779 Ngaseeko Data box 57688 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaama wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Emirimu gye nga munnabyabufuzi == Bweyali mu ofiisi y'eby'obufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku 3,000 eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu kyabwe.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa palamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == lfqtprarbot3h4xmevr5wxy2wqqvero 57689 57688 2026-07-01T15:44:10Z Berniter 10779 /* Emirimu gye nga munnabyabufuzi */ 57689 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaama wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'eby'obufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku 3,000 eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu kyabwe.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa palamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == mlp33xzmuouvldxgtdgqe7qcd5i4f7s 57690 57689 2026-07-01T15:55:36Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57690 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaama wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa palamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == 5tj7xzea2cee0xf4b7bdayfm6a8jupv 57691 57690 2026-07-01T16:14:12Z Berniter 10779 57691 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa palamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == pr0b0im7x0zu531lkc111syyh8sy0m7 57692 57691 2026-07-01T16:15:00Z Berniter 10779 57692 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa palamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya palamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku palamenti mwe baayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumeenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == s2837nkqgp6kt45zdpgevr762fc3med 57693 57692 2026-07-01T16:17:14Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57693 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == 5p0396n2xwvrc1y3khl8htj39qnsuij 57696 57693 2026-07-01T16:28:07Z Berniter 10779 57696 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria eriyitibwa.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == p95osfqyg2rb2rfku9vb4itx02n2eq2 57697 57696 2026-07-01T16:32:45Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57697 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == 1n8z5axid0wnxt2gcg71ik3jj4xe78p 57700 57697 2026-07-01T16:39:56Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57700 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba [[:en:Westminster_Foundation_for_Democracy|Westminster Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[:en:Susan_Amero|Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == krrcnpq7cmwk69hx5c01jft05bjgobk 57702 57700 2026-07-01T17:09:59Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57702 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba Westminster [[Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == pp3z71josce7qglulrtpzrtbp883i37 57703 57702 2026-07-01T17:12:40Z Berniter 10779 57703 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba Westminster [[Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == nm3utvn4vwe5upun7mk2oyfx3tltcx4 57706 57703 2026-07-01T17:20:38Z Berniter 10779 57706 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba Westminster [[Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Ekibanja ky'omutimbagano gwa paalament ya Uganda igag0jumr54v501eo72jvew3d3w1yle 57712 57706 2026-07-01T17:27:33Z Berniter 10779 /* Omulimu gw'ebyobufuzi */ 57712 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref> == Omulimu gw'ebyobufuzi == Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba Westminster [[Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Ekibanja ky'omutimbagano gwa paalament ya Uganda [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Amuria Disitulikiti]] [[Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] jepd3d18bsyp51wojgwl1qrhcdq1hvh Donna Kusemererwa 0 9675 57844 55504 2026-07-02T01:58:02Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57844 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[Category:Articles with hCards]] '''Donna Asiimwe Kusemererwa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Pharmacist|mugabi w'eddagala]], musomesa, era maneja. Ye [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] ow'ekitongole kya [[:en:National_Food_and_Drug_Authority|National Food and Drug Authority]] mu Uganda. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gusooka 2016.<ref name="Get">http://ugandaradionetwork.com/story/national-drug-authority-gets-new-executive-director</ref><ref>https://web.archive.org/web/20160306083017/http://www.independent.co.ug/features/features/10945-new-boss-inherits-confusion-at-nda</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu lyeBuggwanjuba]] bwa Uganda circa 1970. Pulayimale ye yagisomra ku Kittante Primary School. Yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] mu misomo gye egya O-Levo ne A-Levo. Yasoma eby'okugaba eddagala okuva ku Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obugazi n'obukulu mu Uganda, nga yatikkirwa mu 1993 ne Diguli esooka mu by'eddagala eya [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|Bachelor of Pharmacy]] degree.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |access-date=2023-03-20 |archive-date=2017-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170707185801/http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yegata ku Yunivasite ya [[:en:Curtin_University_of_Technology|Curtin University of Technology]] mu Australia, nga yatikkirwa Diguli ey'okusatu mu by'eddagala eya [[:en:Master_of_Pharmacy|Master of Pharmacy]] degree.<ref name="Project">http://www.unmillenniumproject.org/who/kusemererwa.htm</ref> Oluvanyuma yafuna Diguli mu kukwasaganya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="Work">https://www.linkedin.com/in/donna-kusemererwa-90a2576?authType=name&authToken=LaNb</ref> == Emirimu gye == Okugoberera emisomo gye mu Australia, yakomawo mu Uganda era n'atandika okukola ng'omusomesa w'abayizi abali mu mwaka ogwokuna mu kusoma eby'eddagala ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], okuva mu 1997 okutuusa mu 1999. Yaweerezaako nga Maneja w'abyonna ku Joint Medical Store, etterekero ly'eddagala lya Gavumenti, okuva mu 1997 okutuusa mu 2008. Okuva mu Gwomwnda 2008 okutuusa mu gusooka 2013, Yaweereza nga Dayilekita ow'okuntiiko owa Ecumenical Pharmaceutical Network, esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. oluvanyuma yaweerza nga omukugu ey'ebuuzibwako ku by'eddagala okuva mu 2013 okutuusa mu 2016. Mu Gusooka 2016, yalondebwa ku bwa Dayilekita omukulu owa National Food and Drug Authority, nga y'adda mu bigere bya Gordon Katende Ssematiko, eyali ogobeddwa olw'misango egy'ekuusa ku nguzi<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-NDA-boss-vows-restore-institution-image/-/688334/3023514/-/o2vxubz/-/index.html</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20230320120936/https://www.nda.or.ug/ Homepage of National Food and Drug Authority] {{DEFAULTSORT:Kusemererwa, Donna}} fhilrnvoh3akkfxbejzv37q8mlp95m3 Zaitun Driwaru 0 10021 57880 29958 2026-07-02T05:35:44Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 57880 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, munayuganda [[:en:School_teacher|omusomesa w'essomero]] era munnabyabufuzi. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa [[:en:Yumbe_District|disitulikiti eye Yumbe]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi]] (2016-2021). == Ebyafaayo n'okusoma == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkuminebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]]. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mvara_Secondary_School|Mvara Secondary School]] mu Arua. Yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (O-Level) ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] (A-Level), okuva mu Mvara, mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] fe4b6tb2upixsbc6ntgjbvr772p87xc 57883 57880 2026-07-02T05:38:36Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza ekiba 57883 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, Munnayugand, musomesa era munnabyabufuzi. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021). == Ebyafaayo n'okusoma == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkuminebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]]. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mvara_Secondary_School|Mvara Secondary School]] mu Arua. Yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (O-Level) ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] (A-Level), okuva mu Mvara, mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] chmskwbdzdir0z7flr4a24b4d6rcmsf 57893 57883 2026-07-02T05:54:03Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57893 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, Munnayugand, musomesa era munnabyabufuzi. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkuminebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]]. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mvara_Secondary_School|Mvara Secondary School]] mu Arua. Yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (O-Level) ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] (A-Level), okuva mu Mvara, mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] j6lyuhmfa2p72ri6e37smk80vm38d3j 57894 57893 2026-07-02T05:55:06Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57894 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, Munnayugand, musomesa era munnabyabufuzi. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo n'okusoma == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkuminebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]]. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mvara_Secondary_School|Mvara Secondary School]] mu Arua. Yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (O-Level) ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] (A-Level), okuva mu Mvara, mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 7ilmbr292wbvuoshedj8r7rdhr8fh39 57896 57894 2026-07-02T05:57:55Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57896 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkuminebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]]. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mvara_Secondary_School|Mvara Secondary School]] mu Arua. Yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (O-Level) ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] (A-Level), okuva mu Mvara, mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] q7ywdxdbwdskpmxg47sp2q8amsu9u3n 57897 57896 2026-07-02T06:01:44Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57897 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999. Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira [[:en:Education|Diploma mu Secondary Education]], mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], ne diguli esooka mu Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 0mr0zntj725k8ltrjh679xg2ow67arq 57898 57897 2026-07-02T06:06:53Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57898 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali avunaanyizibwa ku bitundibwa mu [[:en:Bata_(company)|Bata Uganda]]. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School, mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu [[:en:Yumbe_District|gavumenti z'ebitundu mu disitulikiti eye Yumbe]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] bjsvbfqnmzxe4oe6knikic7xe3su5yy 57899 57898 2026-07-02T06:10:31Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57899 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwangaolukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira disitulikiti eye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kyabyabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekifuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], eyali omubaka wa palamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] o2e0ecovpv1w818m8wuzgli2r8n5dt7 57902 57899 2026-07-02T06:12:05Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57902 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti ye Yumbe. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali omubaka wa Paalamenti mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 0ipjwwdfh43a7z8uock9k0os6ml277b 57903 57902 2026-07-02T06:15:19Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebiyungo 57903 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394. Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] rdmf875y8q2rlrs4d4f1dqyuz4hkovw 57904 57903 2026-07-02T06:16:43Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57904 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti. Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 13gfaj3yu58f3l35ci8vfztcjabro52 57911 57904 2026-07-02T06:35:08Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57911 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] huz00lixood6rwd0hhj7290e15bwich 57912 57911 2026-07-02T06:36:40Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57912 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo Uganda Muslim Supreme Council (UMSC). == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] imi6nc78smt71zfkjwyhbx152wey4z0 57915 57912 2026-07-02T06:38:19Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57915 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba era == * [[:en:Nusura_Tiperu|Nusura Tiperu]] * [[:en:Rose_Atima_Ayaka|Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] j70iuipcffboh3firr6f0weuhjs2q0y 57917 57915 2026-07-02T06:39:07Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza ekiba 57917 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebyawandiikibwa == <references responsive="1"></references> == Enkolagana ez'ebweru == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 1kbm9xjquy3i7upzf7zgbcaobkpkzwd 57918 57917 2026-07-02T06:39:47Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza omutwe 57918 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] 7zzrofwtrpp83haf14li7y8u6soviga 57919 57918 2026-07-02T06:40:15Z Nambogo Catharine 6408 added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57919 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] mr9r4iutmbgyjp5xqf8sa288j6uadhh 57921 57919 2026-07-02T06:41:27Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 57921 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]] 3gjotq3o8z49oqmaw239k9itgcn5lxs 57922 57921 2026-07-02T06:42:00Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 57922 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala]] 6c3uq17r90g8v2fj9csg2f7fedacc1z 57927 57922 2026-07-02T06:42:33Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 57927 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" /> Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion. == Emirimu == === Nga tannagenda mu by'obufuzi === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" /> === Nga munnabyabufuzi === Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Laba ne == * [[Nusura Tiperu]] * [[Rose Atima Ayaka]] * [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala]] [[Category:Bannayuganda abasiraamu]] 6zdpcyzexje5bhxi5e8tnhf89mp7t66 Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda) 0 10228 58168 45750 2026-07-02T10:26:53Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58168 wikitext text/x-wiki [[File:General Katumba Wamala.jpg|thumb|General Wamala Katumba]] [[File:Commander of UPDF Land Forces Lieutenant General Edward Katumba Wamala in Mogadishu (6165027801).jpg|thumb|'''Commander owa UPDF Land Forces Lieutenant General Edward Katumba Wamala nga ali Mogadishu''']]   '''Minisitule y'emirimu n'entambula''' Minisitule ekulemberwa ba [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minisita]] okuva mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]], ey'ateekebwawo okuteekateeka, okukulakulanya, n'okukwasganya eby'ensimbi wamu n'eby'entambula ebiri ku mutindo, obuweereza eri eby'entambula ku nguudo, egaali y'omukka, amazzi, ne mubbanga. Minisitule era kigikakkatako okukwasaganya emirimu gya Gavumenti omuli ebizimbe bya Gavumenti, n'okulinyisa omutindo mu kisaawe ky'okuzimba. Minisitule ekulemberwa Minisita. Minisita w'emirimu n'entabula ye [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]]. == Endagiriro == [[File:Commander of UPDF Land Forces Lieutenant General Edward Katumba Wamala in Mogadishu (6165039501).jpg|thumb|General Edward Katumba Wamala]] Ekitebe ekikulu ekya Minisitule eno kiri ku nsonda y'oluguuda lwa Jinja ku luguudo lwa Old Port Bell, mu [[:en:Kampala_Central_Division|Divizooni ya Kampala ey'omumasekkati]], mu kifo ky'amakolero mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ky'eGgwanga ekikulu. Ebibalo by'ekitebe ekikulu biri:0°19'04.0"N, 32°35'48.0"E (Obukiika:0.317779; Obuwanvu:32.596681).<ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B019'04.0%22N+32%C2%B035'48.0%22E/@0.3177844,32.5944977,450m/data=!3m2!1e3!4b1!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.317779!4d32.596681</ref> == Ebikikwatako == Okuva mu Gwomusanvu, Minisitule elina ebiyongole by'ekola n'abyo mu pulojekiti z'okuzimba ez'enjawulo mulimu: # Okuzimbibwa kw'[[:en:Entebbe–Kampala_Expressway|oluguudo mwasanjala olwa Entebbe–Kampala Expressway]]. Olwa kilomita 53 (33 mi) lugatta ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'eggwanga ekikulu eky'Entebbe]] n'oluguudo mwasanjala olwa Kampala Northern Bypass wamu n'emiriraano gya Kampala nga [[:en:Munyonyo|Munyonyo]], ku mbalama z'oBukiikakkono bw'[[:en:Lake_Victoria|ennyanja Nalubaale]].<ref>https://web.archive.org/web/20150712044941/http://observer.ug/news-headlines/37179-entebbe-k-la-highway-what-is-done-so-far</ref> Oluguudo luno teluggya kukozesebwa bantu bonna era luggya kubaako okukugira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341843/private-company-manage-kampala-entebbe-expressway</ref> # Okugaziya n'okwongera omutindo ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi ky'eggwanga Entebbe International Airport]]. Enkola eno ey'okugabanya mu kugaziya ekisaawe esuubirizibwa okuggwa mu 2033 nga mwe muli okugaziya awayita emigugu, ekizimbe omuyita abasaabaze, okuzimba etterekero ly'amafutaeppya, okuzimba awateekebwa emmotoka, okuzimba ekizimba awalagirirwa ennyonyi n'okunweza n'okukwasa awaddukira ennyonyi. Embalirira y'okuddabiriza ekisaawe kino ebalirirwamu obukadde bwa Doola 586.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/672647-entebbe-airport-expansion-starts-on-saturday.html</ref> # Okugaziya oluguudo mwasanjala olwa [[:en:Kampala_Northern_Bypass_Highway|Kampala Northern Bypass Highway]] okukozesebwa emmotoka ez'etikka emigugu.<ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Shs200b-Northern-Bypass-expansion-project-kicks-off/-/688322/2512018/-/pbjy8u/-/index.html</ref> # Okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa ''Malaba–Kampala Standard Gauge Railway.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/business/China-Exim-sets-terms-for-financing-Uganda-SGR/-/2560/3223214/-/t0cd96z/-/index.html</ref>'' # Okuzimba olutindo lwa [[:en:New_Jinja_Bridge|New Nile Bridge]] ku [[:en:Njeru|Njeru]].<ref>http://www.newvision.co.ug/news/651883-museveni-to-launch-new-nile-bridge-construction.html</ref> == Ba Minisita ababeezi == * Minisita omubeezi ow'emirimu - General [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]]<ref name="List">https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members</ref> * Minisita omubeezi ow'ebyentambula - [[:en:Aggrey_Bagiire|Aggrey Bagiire]] == Ebitongole ebiyamba n'okukolera awamu == # [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Ekitongole ekikwasanya entambula z'ennyonyi]] # [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Ekitongole kya Uganda ekikwasaganya eby'enguudo]] # Ekitongole ekivujirira enguudo # [[:en:Rift_Valley_Railways|Rift Valley Railways]] # Ekitongole ekikwasaganya ekibuga ([[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]]) == Olukalala lw'aba Minisita == * [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]] (14 Ogwekkuminebiri 2019 - okutuusa kati)<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> * [[:en:Monica_Azuba_Ntege|Monica Azuba Ntege]] (6 Ogwomukaaga 2016 - 14 Ogwekkuminebiri 2019)<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet// |title=Archive copy |access-date=2023-06-13 |archive-date=2025-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250221143431/https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet// |url-status=dead }}</ref> * [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi]] (1 Ogwokusatu 2015 - 6 Ogwomukaaga 2016)<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/36583-museveni-reshuffles-his-cabinet |access-date=2023-06-13 |archive-date=2022-08-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220830093924/https://www.observer.ug/news-headlines/36583-museveni-reshuffles-his-cabinet |url-status=dead }}</ref> * [[:en:Transport_in_Uganda|Abraham Byandala]] (27 Ogwokutaano 2011 - 1 Ogwokusatu 2015)<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> * [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]] (1996 - 27 Ogwokutaano 2011)<ref>https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura</ref> == Laba na bino ==   * [[:en:Transport_in_Uganda|Eby'entambula mu Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]] * [[:en:List_of_roads_in_Uganda|Olukalala lw'enguudo mu Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20230606092612/https://works.go.ug/ Minisitule y'emirimu n'entambula] {{Coord|00|18|48|N|32|34|55|E}}   ctfth1dk00rwupnhl3il6kqncefaalp Kato Lubwama 0 10242 58000 48747 2026-07-02T07:30:46Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (4), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58000 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:Hon. Kato Lubwama.jpg|thumb|Munnakatemba Kato Lumbwama nga'yogeramu ne Dr.Micheal Muhumuza ku National theatre 2022]] '''Kato Lubwama Paul''' (Yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970 – 7 Ogwomukaaga 2023)<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798</ref> yali Munnayuganda [[Film maker|omukozi wa ffirimu]] muzannyi wa katemba mu mizannyo omuli n'okuba n'emirimu egy'enkizo mu Bakayimbira Dramma actors, muyimbi, [[Radio host|mukozi ku leediyo]] era munnabyabufuzi eyawereza ng'o[[Member of parliament|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[Lubaga]] ow'e Bukiikaddyo okuva mu 2016 okutuka mu 2021. Yafuna ettutumu olw’okuzannya katemba ne kkomedi mu by’amasanyu mu Uganda nga tannakyuka mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=KAWENJJA |first=ABU |date=2023-06-14 |title=Obituary: Kato Lubwama was born to be an entertainer |url=https://observer.ug/news/headlines/78175-obituary-kato-lubwama-was-born-to-be-an-entertainer |access-date=2023-07-10 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-06-07 |title=PROFILE: Kato Lubwama's full biography, net worth and career |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/06/07/profile-kato-lubwamas-full-biography-net-worth-and-career/ |access-date=2023-07-10 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> == Obulamu bwe n’emirimu gye == Kato Lubwama yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970, mu [[Kampala]], Uganda. Omulimu gwe yagutandikira mu by’amasanyu, ng’alaga ekitone kye eky’okukola kkomedi mu mizannyo mingi egy’oku siteegi, emizannyo gya ttivvi ne firimu. Lubwama yamanyika nnyo olw’okuyimba mu ngeri ey’okusesa n’okukwatagana n’abalabi ng’ayita mu magezi n’okusesa. Lubwama era yali mutegesi wa pulogulaamu y’oku makya emanyiddwa nga ' ''Kalisoliso'' ' ku leediyo [[Buganda|y'obwakabaka bwa Buganda]] eya CBS Fm okumala emyaka egisoba mu 20&nbsp;ng'ali wamu ne munnakatemba munne [[Abby Mukiibi Nkaaga|Abey Mukiibi]], ekifo ekyamuwa obuganzi mu kisaawe ky'okuzannya katemba mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-06-08 |title=KATO LUBWAMA: The multitalented maestro |url=https://www.independent.co.ug/kato-lubwama-the-multitalented-maestro/ |access-date=2023-07-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lubwama yegatta ku bannakatemba ab’amanyifu nga [[Ndagire Mariam]], [[John Seaward|John Segawa]], [[James Ssenkubuge]] ne Abey Mukiibi mu kuwandiika, okuzannya n’okulagirira emizannyo n’ebivvulu bya katemba ebiwerako n’okutuuka ku ddaala eritali limu ne pulogulaamu za ttivvi. Lubwama era yakola emiziki n’okuwandiika ennyimba okusinga n’ekigendererwa eky’okuziyingiza mu mizannyo gya katemba n’okuyimba, wabula ezimu nga ''Bank Y'ebyamabyo, Dimitinya n'Ekisolo'' ku lutambi lwe oluyitibwa ''Abantu Bazibu'' zaatuuka ku mpewo za leediyo ne ttivi mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Lubwama Shows His Lyrical Genius |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1047832/lubwama-lyrical-genius |access-date=2025-09-09 |website=New Vision}}</ref> == Omulimu gw’eby'obufuzi == Mu 2016, Lubwama yasalawo okuyingira ebyobufuzi era n’agenda bulungi okwesimbawo ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti (MP) mu kitundu kya Rubaga Ow'e Bukiikaddyo mu Paalamenti ya Uganda. Yavuganya ng'eyesimbyewo ku bwa nnamunigina era n’awangula akalulu kano ng’avuganya ne munnabyabufuzi ow’oludda oluvuganya gavumenti era eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, [[Ken Lukyamuzi]]. Obuwanguzi bwe bwalaga nti abasanyusa abantu beeyongedde okwesimbawo ku bifo by’ebyobufuzi ng’abayimbi nga [[Bobi Wine]] oluvannyuma beegasse ku mutendera gw’ebyobufuzi.<ref>{{Cite web |date=2023-06-18 |title=Rise and fall of Kato Lubwama as a politician |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/rise-and-fall-of-kato-lubwama-as-a-politician--4273670 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Lubwama mu byobufuzi byalimu okusika omuguwa n’okusoomoozebwa mu mateeka. Mu 2017, omusango gwamuggulwako, nga gubuusabuusa ebisaanyizo bye mu by’ensoma n’ebisaanyizo by’okubeera mu ofiisi ya gavumenti. Kyokka kkooti yagoba omusango, n’emukkiriza okugenda mu maaso n’okuweereza ng’omubaka wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Kato Lubwama v Buwembo (ELECTION PETITION APPLICATION No. 02 OF 2017) [2020] UGCA 103 (13 October 2020); {{!}} Uganda Legal Information Institute |url=https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |access-date=2023-07-10 |website=old.ulii.org |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710074011/https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |url-status=dead }}</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-halts-hearing-of-election-petition-against-mp-kato-lubwama/ Court halts hearing of election petition against MP Kato Lubwama]</ref> == Omugabo ng’Omubaka wa Paalamenti == Ng’omubaka wa Paalamenti, Kato Lubwama yali mujjumbize mu kukiikirira ebirowoozo by’abalonzi be. Yetaba mu kukubaganya ebirowoozo mu paalamenti ez’enjawulo, ng’essira aliteeka nnyo ku nsonga ezikwata ku by’emikono n’eby’amasanyu mu Uganda. Ono era yali muyitirivu mu ''Kampeyini ya Togikwatako'' eyagenderera okukomya pulezidenti wa Uganda aliko [[Yoweri Museveni]] okukyusa mu ssemateeka okwesimbawo ku kisanja eky’omukaaga mu ofiisi agende mu maaso n’obufuzi bwe obw’emyaka 30 mu kiseera ekyo. == Okufa kwe == Kato yafa bulwadde bwa mutima nga 7 Ogwomukaaga 2023,<ref name=":0" /> ku myaka 52.Yali yatawanyizibwaako embeera z'obulamu eziwerako era ng’atera okutwalibwa okulongoosebwa okuva mu ggwanga okufuna obujjanjabi obulungi. Yaziikibwa nga 14 Ogwomukaaga e [[Nkozi]].<ref>{{Cite web |date=2023-06-07 |title=Former MP Kato Lubwama is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DP laments Kato Lubwama’s death |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/162709 |access-date=2023-07-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-27 |title=Kato Lubwama health worsens after operation |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |access-date=2023-07-10 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710073824/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/learn-to-forgive-bugingo-says-at-lubwama-buri-NV_162768</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] [[Category:Bannakatemba]] mf96aut4uu7qnfgey29psss66j1j4k1 Abby Mukiibi Nkaaga 0 10243 57694 57460 2026-07-01T16:17:49Z Nakisozi 10800 /* Omulimu */ 57694 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya katemba, firimu, ttivvi ne leediyo. Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya katemba mu Uganda era nga ye mutegesi wa leediyo omukugu ku 88.8 CBS mu Kampala. Abadde asinga kuzannya mirimu gya magye mu firimu nga The Last King of Scotland (firimu) (Masanga), Oluusi mu April (Colonel Bagosora), The Silent Army (Michel Obeke) ne The Mercy of the Jungle (Major). Yali ku lukalala lwa #1 ku lukalala lw'abayimbi kkumi abasinga okuzannya firimu mu Uganda aba Big Eye mu 2015. == Emirimu gye == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kojja we ekya [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku pulodyusoni eziwerako kyokka n’atandika okufuna okusiimibwa bwe yazannya ekifo ekikulu ku firimu ya Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 10tmrc84pqw77yut87e2c2xljiedp1c 57695 57694 2026-07-01T16:22:34Z Nakisozi 10800 57695 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya katemba, firimu, ttivvi ne leediyo. Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba nga ye mutegesi wa leediyo omukugu ku 88.8 CBS mu Kampala. Abadde asinga kuzannya mirimu gya magye mu firimu nga The Last King of Scotland (firimu) (Masanga), Oluusi mu April (Colonel Bagosora), The Silent Army (Michel Obeke) ne The Mercy of the Jungle (Major). Yali ku lukalala lwa #1 ku lukalala lw'abayimbi kkumi abasinga okuzannya firimu mu Uganda aba Big Eye mu 2015. == Emirimu gye == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kojja we ekya [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku pulodyusoni eziwerako kyokka n’atandika okufuna okusiimibwa bwe yazannya ekifo ekikulu ku firimu ya Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qp5y7wuw90l0a04md4q1kt5zmreh8o3 57698 57695 2026-07-01T16:33:16Z Nakisozi 10800 57698 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu omukugu ku 88.8 CBS mu Kampala. Abadde asinga kuzannya mirimu gya magye mu firimu nga The Last King of Scotland (firimu) (Masanga), Oluusi mu April (Colonel Bagosora), The Silent Army (Michel Obeke) ne The Mercy of the Jungle (Major). Yali ku lukalala lwa #1 ku lukalala lw'abayimbi kkumi abasinga okuzannya firimu mu Uganda aba Big Eye mu 2015. == Emirimu gye == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kojja we ekya [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku pulodyusoni eziwerako kyokka n’atandika okufuna okusiimibwa bwe yazannya ekifo ekikulu ku firimu ya Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 0vmk8npnpugavxl2nihzf6jl6bax2y6 57699 57698 2026-07-01T16:37:58Z Nakisozi 10800 57699 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga The Last King of Scotland (Masanga), Some time in April mu April (nga Colonel Bagosora), The Silent Army (Nga Michel Obeke) ne The Mercy of the Jungle (Major). Yali ku lukalala lwa #1 ku lukalala lw'abayimbi kkumi abasinga okuzannya firimu mu Uganda aba Big Eye mu 2015. == Emirimu gye == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kojja we ekya [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku pulodyusoni eziwerako kyokka n’atandika okufuna okusiimibwa bwe yazannya ekifo ekikulu ku firimu ya Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} o7723x1znrxsxu3452ieuods9x4v06t 57701 57699 2026-07-01T16:59:11Z Nakisozi 10800 57701 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kojja we ekya [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku pulodyusoni eziwerako kyokka n’atandika okufuna okusiimibwa bwe yazannya ekifo ekikulu ku firimu ya Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} tel8wl69sigsxbjnlrol7c5tyn24qbt 57704 57701 2026-07-01T17:19:20Z Nakisozi 10800 /* Katemba */ 57704 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 37pln9k7kxw2b78d7710do7eo05tkjs 57705 57704 2026-07-01T17:20:31Z Nakisozi 10800 57705 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rn4qd4s0p3javp0b2yzb97tsi99c64e 57707 57705 2026-07-01T17:21:10Z Nakisozi 10800 Ngasseeko Emirimu gye 57707 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Katemba === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Akazannyo === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sotzgh59d7i3dmpxmwgg41sibxtrtyj 57708 57707 2026-07-01T17:22:07Z Nakisozi 10800 /* Katemba */ 57708 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ssiteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} pksxf3pfh3pzxirmiz07qm3jfu4jrpr 57709 57708 2026-07-01T17:22:37Z Nakisozi 10800 /* Ssiteegi */ 57709 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major).Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} jygphr7jz36k0sefdx3hp7yfv9u8ksa 57710 57709 2026-07-01T17:24:24Z Nakisozi 10800 Ntaddemu ekijuliziddwa 57710 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} gxnj5lkvurin9ty4nzi2q8j3my1msg2 57711 57710 2026-07-01T17:26:58Z Nakisozi 10800 Ntaddemu ekijuliziddwa 57711 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyali omuzannyi omukulu mu muzannyo gw Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} la1tpjy17odfn85ojsjwn7rnl4eg3bz 57713 57711 2026-07-01T17:29:25Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 57713 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] ekya katemba ekyatuumibwa The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyayanya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} j3jaj03g07gnz47kg1mb0xut3dxt1ut Brian Lubega 0 10423 57955 54400 2026-07-02T07:11:05Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), , → ,, → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57955 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brian Lubega''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi wa gospel, omuwandiisi w'ennyimba era omusumba.<ref name=":1">{{Cite web|title=Brian Lubega releases brand new worship song entitled ” Linda Yesu” – Gospel Modes|url=https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|access-date=2024-01-18|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118162133/https://gospelmodes.net/2021/08/brian-lubega-releases-brand-new-worship-song-entitled-linda-yesu/|url-status=dead}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’ennyimba ze eziyimbibwa mu kusaba kw’ekkanisa ez'enjawulo mu [[Uganda]] okusinga. Emyaka bwe gizze giyitawo, Brian awangudde awaadi eziwerako nga eya Royal Gospel Music Awards, Groove Awards era abadde agabana siteegi n’abayimbi abawerako ab’ettutumu nga Don Moen.<ref>{{Cite web|title=Royal Gospel Music {{!}} You Want It, We Got It|url=https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|access-date=2024-01-18|website=royalgospelmusic.com|archive-date=2023-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20231117142611/https://royalgospelmusic.com/awards_22.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|last=vinepulse|date=2019-02-08|title=Touching experience of How Don Moen impacted Brian Lubega's life|url=https://vinepulse.com/touching-experience-of-how-don-moen-impacted-brian-lubegas-life/|access-date=2024-01-18|website=Vine Pulse|language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yatandika okuyimba mu 2003&nbsp;ng’akyali mu siniya era yali mu kkwaaya y’ekkanisa.<ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-09|title=A musician made for live audiences|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/a-musician-made-for-live-audiences-1575496|access-date=2024-01-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Mu 2011, yafuuka omuyimbi wa gospel omukugu.<ref name=":0" /> == Omulimu gwe == Lubega yatandika okuyimba nga nnakyewa mu kkanisa ya Youth for Christ ministries mu luwummula lwe olwa Siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma yafulumya olutambi lwe olwasooka olwa Nungamya, abantu ne balusiima nnyo. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga “Nungamya” ne “Wegukubira” ezaafuuka ez’ettutumu mu [[Uganda]] n’ebweru. Mu 2018, Lubega yafulumya olutambi lwe olwokubiri olwa Wegukubira. Olutambi luno lwalimu ennyimba nga “Ndiwuwe” ne “Wegukubira” ezaazanyibwa ku empewo za leediyo ne ttivvi z’omu kitundu.<ref>{{Cite web|last=Sseruyigo|first=Aaron|date=2016-10-10|title=Brian Lubega: Skilled for specific purpose|url=https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|access-date=2024-01-18|website=Breaking news on Christianity in Uganda and World|language=en-US|archive-date=2024-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20240118163406/https://www.ugchristiannews.com/brian-lubega-skilled-for-specific-purpose/|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, Brian Lubega yatuuzibwa ku bwa Paasita, ng’agatta ebitone bye eby’okuyimba n’omulimu gwe yakola ng’omukulembeze w’eby’omwoyo. == Ennyimba ze == * Nungamya (2013) * Wegukubira (2018) * Olungiya (2022) === Ennyimba ===  • Linda Yesu • Nyanjala • Onkoledde • Bunyuma • Teli Akusinga • Victory • Support • Nesiimye • Wakitiibwa • Wegukubira • Sitoma • Nsiimye • Takadiwa • Olungiya • Asaanide • Mbaagala • Nungamya • Ndi Wuwe • As a Church • Kubayita • Tankwatibwa Nsonyi • Sijja Kowa • Okoze • Nungamya ntwala awo == Awaadi n'okusunsulwa kwe == * 2019 Groove Awards Omuyimbi w'omwaka. == Laba ne == * [[Judith Babirye]] * [[Baby Gloria|Omwana Gloria]] * [[Betty Nakibuuka]] * [[Wilson Bugembe]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] 67a13erst5n3jn1le92uco84uukxcaf Aisha Kabanda 0 10445 57963 44508 2026-07-02T07:12:03Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 57963 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]] (RCC). Kyokka mu mwaka 2015 nga akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala nga omubaka omukyala.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1331570/kampala-rcc-aisha-kabanda-quits-butambala</ref> Mu kulonda okwo Kabanda yakwata kaadi y'ekibiina ki NRM era navuganya kyokka namegebwa Lydia Mirembe. Kabanda teyamatira era naddukira mu kooti okuwakanya ebyalangirwa nti byebivudde mu kulonda kyokka omusango negugobwa nga omulamuzi yesigama ku Kabanda okulemererwa okuleeta obujulizi obukakasa nti okulonda kwalimu emivuyo.<ref>https://chimpreports.com/aisha-kabandas-election-petition-thrown-out/</ref> Nga okulonda kwa bonna okwomwaka 2021 kusemberera okutuuka, Kabanda yasala eddiiro okuva mu kibiina ki NRM neyegatta ku kisinde ki People Power ekyali kikulemberwa omuyimbi era munnabyabufuzi [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine). Ekisinde kino kyekyafuuka ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] era Kabanda nakikwatira bbendera nawangula akalulu nga omubaka omukyala owa Butambala.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat-?districtId=505</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nalule-asha-aisha-kabanda-10214/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-bobi-wine-unveils-political-party/</ref> Nga ogyeko okuba omubaka wa Palamenti era y'amyuka Ssabawandiisi w'ekibiina ki National Unity Platform.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2023-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] f4pxkzli815nh48ij0mj3rn23njnoyh 57975 57963 2026-07-02T07:14:28Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 57975 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]] (RCC). Kyokka mu mwaka 2015 nga akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala nga omubaka omukyala.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1331570/kampala-rcc-aisha-kabanda-quits-butambala</ref> Mu kulonda okwo Kabanda yakwata kaadi y'ekibiina ki NRM era navuganya kyokka namegebwa Lydia Mirembe. Kabanda teyamatira era naddukira mu kooti okuwakanya ebyalangirwa nti byebivudde mu kulonda kyokka omusango negugobwa nga omulamuzi yesigama ku Kabanda okulemererwa okuleeta obujulizi obukakasa nti okulonda kwalimu emivuyo.<ref>https://chimpreports.com/aisha-kabandas-election-petition-thrown-out/</ref> Nga okulonda kwa bonna okwomwaka 2021 kusemberera okutuuka, Kabanda yasala eddiiro okuva mu kibiina ki NRM neyegatta ku kisinde ki People Power ekyali kikulemberwa omuyimbi era munnabyabufuzi [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine). Ekisinde kino kyekyafuuka ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] era Kabanda nakikwatira bbendera nawangula akalulu nga omubaka omukyala owa Butambala.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat-?districtId=505</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nalule-asha-aisha-kabanda-10214/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-bobi-wine-unveils-political-party/</ref> Nga ogyeko okuba omubaka wa Palamenti era y'amyuka Ssabawandiisi w'ekibiina ki National Unity Platform.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2023-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] lk77p4cbhk6poudrwlbpj75u0v3x1u5 57992 57975 2026-07-02T07:26:51Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57992 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]]. Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1331570/kampala-rcc-aisha-kabanda-quits-butambala</ref> Mu kulonda okwo Kabanda yakwata kaadi y'ekibiina ki NRM era navuganya kyokka nameggebwa Lydia Mirembe. Kabanda teyamatira era naddukira mu kooti okuwakanya ebyalangirirwa nti by'ebivudde mu kulonda kyokka omusango ne gugobwa ng'omulamuzi yesigama ku Kabanda okulemererwa okuleeta obujulizi obukakasa nti okulonda kwalimu emivuyo.<ref>https://chimpreports.com/aisha-kabandas-election-petition-thrown-out/</ref> Ng'okulonda kwa bonna okw'omwaka 2021 kusemberera okutuuka, Kabanda yasala eddiiro okuva mu kibiina ki NRM ne y'egatta ku kisinde ki People Power ekyali kikulemberwa omuyimbi era munnabyabufuzi [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine). Ekisinde kino ky'ekyafuuka ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] era Kabanda nakikwatira bbendera nawangula akalulu ng'omubaka omukyala owa Butambala.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat-?districtId=505</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nalule-asha-aisha-kabanda-10214/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-bobi-wine-unveils-political-party/</ref> Ng'oggyeko okuba omubaka wa Palamenti era y'amyuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ki National Unity Platform.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2023-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] r93paippo7mnjvq0h2nqx31fc6qv5rc 57998 57992 2026-07-02T07:30:26Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 57998 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]]. Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1331570/kampala-rcc-aisha-kabanda-quits-butambala</ref> Mu kulonda okwo Kabanda yakwata kaadi y'ekibiina ki NRM era navuganya kyokka nameggebwa Lydia Mirembe. Kabanda teyamatira era naddukira mu kooti okuwakanya ebyalangirirwa nti by'ebivudde mu kulonda kyokka omusango ne gugobwa ng'omulamuzi yesigama ku Kabanda okulemererwa okuleeta obujulizi obukakasa nti okulonda kwalimu emivuyo.<ref>https://chimpreports.com/aisha-kabandas-election-petition-thrown-out/</ref> Ng'okulonda kwa bonna okw'omwaka 2021 kusemberera okutuuka, Kabanda yasala eddiiro okuva mu kibiina ki NRM ne y'egatta ku kisinde ki People Power ekyali kikulemberwa omuyimbi era munnabyabufuzi [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine). Ekisinde kino ky'ekyafuuka ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] era Kabanda nakikwatira bbendera nawangula akalulu ng'omubaka omukyala owa Butambala.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat-?districtId=505</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nalule-asha-aisha-kabanda-10214/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-bobi-wine-unveils-political-party/</ref> Ng'oggyeko okuba omubaka wa Palamenti era y'amyuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ki National Unity Platform.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2023-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] 6nprw2bbxl34b727azhfnry2y7gprvg 58011 57998 2026-07-02T07:35:32Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza emirimu gye 58011 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2023-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] 2vtxe5ev26lo5eqav6tf8mylc7zjax0 58020 58011 2026-07-02T07:38:50Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 58020 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ "NUP's Deputy Secretary General Aisha Kabanda released".] Archived from [https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ the original] on 2023-09-28. Retrieved 2022-03-08.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-09.</ref><ref>Kisakye, Frank (2020-08-04). [https://observer.ug/news/jeema-bobi-wine-in-war-over-nup/ "Jeema, Bobi Wine in war over NUP"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-01-03.</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] iba7eb1f8xtb2d9blku9amvlsme262o 58022 58020 2026-07-02T07:39:48Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58022 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ "NUP's Deputy Secretary General Aisha Kabanda released".] Archived from [https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ the original] on 2023-09-28. Retrieved 2022-03-08.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-09.</ref><ref>Kisakye, Frank (2020-08-04). [https://observer.ug/news/jeema-bobi-wine-in-war-over-nup/ "Jeema, Bobi Wine in war over NUP"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-01-03.</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] ntn1hvg1fbrwq6r2hu53xz969bgts2q 58027 58022 2026-07-02T07:41:34Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58027 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ "NUP's Deputy Secretary General Aisha Kabanda released".] Archived from [https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ the original] on 2023-09-28. Retrieved 2022-03-08.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-09.</ref><ref>Kisakye, Frank (2020-08-04). [https://observer.ug/news/jeema-bobi-wine-in-war-over-nup/ "Jeema, Bobi Wine in war over NUP"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-01-03.</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] 66z3b8c7d2yfpmhx7hfqi8auwa797tk 58030 58027 2026-07-02T07:43:52Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58030 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref> == Ebimukwatako == Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref> == Emirimu gye == Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ "NUP's Deputy Secretary General Aisha Kabanda released".] Archived from [https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ the original] on 2023-09-28. Retrieved 2022-03-08.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-09.</ref><ref>Kisakye, Frank (2020-08-04). [https://observer.ug/news/jeema-bobi-wine-in-war-over-nup/ "Jeema, Bobi Wine in war over NUP"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-01-03.</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform]] * [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Butambala]] [[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]] 319gs8gn9hzw0nrwitkhbi3ujgrh34v Milly Nassolo 0 10502 58160 43364 2026-07-02T10:12:22Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58160 wikitext text/x-wiki {{Reflist}} '''Milly Nassolo Kikomeko''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Social_entrepreneurship|omunabizinensi]], [[:en:Uganda|omulwanirizi w'eddembe]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]]. Ye mutandisi w'ekitongole kya ''Maisha Holistic Africa Foundation'', ekibiina [[:en:Nonprofit_organization|ekibiina ekitakolera magoba]] ekisangibwa mu [[:en:Kagadi_District|Disituliki ye Kagadi]].<ref>https://www.pmldaily.com/news/2023/10/milly-nassolo-passion-for-empowering-women.html</ref><ref name="auto1">https://www.pulse.ug/lifestyle/milly-nassolos-legal-career-balancing-law-practice-and-activism-for-social-change/6zdx3pw</ref><ref>https://kampalapost.com/content/milly-nassolo-unveils-maisha-holistic-africa-foundation-kagadi-district</ref><ref name="auto">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/working-for-women-makes-nassolo-happy--3339696</ref> == Obulamu obwasooka n'emisomo == Nassolo yazaalibwa mu kyaalo kye Kikumbo , mu Subcounty ye Kibibi, mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti ye Butambala]]. Emisomo gye egya Pulayimale yagisomera ku somero Gombe Primary School, ejyagobelerwa emisomo gya O-Level ku Mpigi Mixed Secondary School, era nasoma emisomo gye egya A-level ku somero lya Mpigi High School. Yafuna Diguli ye mumateeka okuva mu Yunivasitte ye [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]]. == Emirimu == Okuva mu mwaka 2014, Nassolo abadde akola nga legal assistant wa Lubega, Ssaka and Co. Advocatesnga akyaali undergraduate.<ref>https://thetowerpost.com/2023/10/26/activist-milly-kikomeko-launches-get-talking-with-milly-tweet-chat-initiative/</ref><ref>{{Cite web |url=https://daparrot.com/here-are-all-the-amazing-things-milly-nassolo-is-doing-to-advocate-for-the-girl-child/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240228182517/https://daparrot.com/here-are-all-the-amazing-things-milly-nassolo-is-doing-to-advocate-for-the-girl-child/ |url-status=dead }}</ref> mu mwaka gwa 2014, yatandikawo ''Maisha Holistic Africa Foundation'',<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_125540 |access-date=2024-04-02 |archive-date=2023-12-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231218210455/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_125540 |url-status=dead }}</ref><ref name="auto1"/> ekitongole ekitakolera magoba ekisangibwa mu Disitulikiti ye Kagadi <ref>{{Cite web |url=https://kampalaedgetimes.com/milly-nassolo-fostering-childrens-and-womens-rights-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421075546/https://kampalaedgetimes.com/milly-nassolo-fostering-childrens-and-womens-rights-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://mugibson.com/meet-milly-nassolo-a-champion-for-a-brighter-future-for-children-women-inuganda/</ref><ref>https://mugibson.com/activist-milly-nassolo-extends-helping-hand-through-health-camp-in-kagadi-district/</ref>lwakuba ekitongole kyatongozebwa mu mwaka gwa 2019.<ref>https://mugibson.com/through-maisha-holistic-africa-foundation-social-entrepreneur-milly-nassolo-seeks-to-help-those-in-need/</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/world/2019/04/social-entrepreneur-milly-nassolo-launches-maisha-holistic-africa-foundation.html</ref> == Obulamu bwe == Nassolo yafumbirwa Robert Kikomeko Tumusabe mu mwaka gwa 2016 mu Kanisa ye Kamwokya Church of God. Wmu, balina abalenzi babiri, Tyler Kaeb K. Tumusabe ne Travis Silver K. Tumusabe<ref>https://www.tuko.co.ke/people/family/437690-ugandan-wife-admits-she-lied-about-everything-first-time-she-met-man-who-married-her/</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/world/2019/04/social-entrepreneur-milly-nassolo-launches-maisha-holistic-africa-foundation.html</ref> == Ebijulizidwaamu == == Ebijulizidwamu wabweru wa Wikipediya == * [https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/another-year-gone-and-girls-are-still-waiting-for-free-sanitary-pads-4129178 Another year gone and girls are still waiting for free sanitary pads] * [https://web.archive.org/web/20231030131936/https://glimug.com/nassolo-milly-has-dedicated-her-life-to-helping-vulnerable-women-and-children-live-a-wholesome-life/ Nassolo Milly Has Dedicated Her Life to Helping Vulnerable Women and Children Live a Wholesome Life] * [https://mugibson.com/activist-milly-nassolo-extends-helping-hand-through-health-camp-in-kagadi-district/ Activist Milly Nassolo Extends Helping Hand Through Health Camp In Kagadi District - MUGIBSON] * [https://www.pmldaily.com/news/2023/02/milly-nassolo-organizes-health-camp-to-serve-the-less-privileged.html Milly Nassolo organizes health camp to serve the less privileged] * https://kampalapost.com/content/milly-nassolo-unveils-maisha-holistic-africa-foundation-kagadi-district 0j7rnc59o8xasqpw2ci1i9qj9b528dn Ajok Lucy 0 10533 57859 48514 2026-07-02T04:50:55Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza okwanjula 57859 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga Munnayuganda munnabyabufuzi akiikirira Konsitituweensi ya Munisipaali ya Apac nga omukyala [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda Peoples Congress (UPC)]].<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti ekiyitibwa Move On Referral nga yakola mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eye kumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyuufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kkooti nga agamba akalulu kaalimu ebirumira nadala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] jklot0h2d0se6ilmgddlem8a5u3h0my 57860 57859 2026-07-02T04:53:18Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 57860 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga Munnayuganda munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya Apac nga omukyala omubaka wa Paalamenti mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya Uganda Peoples Congress (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti ekiyitibwa Move On Referral nga yakola mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eye kumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyuufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kkooti nga agamba akalulu kaalimu ebirumira nadala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] 4gwn70vbtvbmwawlkleke78rx0rtr4a 57861 57860 2026-07-02T04:55:11Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu wiki link 57861 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole ekitadukanyizibwa gavumenti ekiyitibwa Move On Referral nga yakola mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eye kumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyuufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kkooti nga agamba akalulu kaalimu ebirumira nadala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] sr296i8b4kfc1wuf1tgevc1a0urc0sz 57864 57861 2026-07-02T04:58:06Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57864 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eye kumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyuufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kkooti nga agamba akalulu kaalimu ebirumira nadala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] sir3x84p9kroaz727l92lhn1fwykbf3 57865 57864 2026-07-02T05:00:03Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika ne wiki link 57865 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyuufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kkooti nga agamba akalulu kaalimu ebirumira nadala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] sbpyw3qntmk3m5zqhf6ff8ad5vllybh 57867 57865 2026-07-02T05:04:10Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57867 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavinaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensiimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] mt7ydz10eklsipn0je7j65m1g5nzw6q 57870 57867 2026-07-02T05:05:36Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57870 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district</ref> ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]] * [[:en:Betty_Awori_Engola|Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] 5pmdjiz7nmg87kh0c1syg5eq8x3bzne 57871 57870 2026-07-02T05:11:11Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57871 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] c2n6i0c9mz9xmgmnv23g0kja20f5syj 57872 57871 2026-07-02T05:14:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 57872 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] jfmn74ssym3peahsh9zgn9d2yacwxtk 57873 57872 2026-07-02T05:16:33Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 57873 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] crsm9fbiexonfk21wgmb2r36qt6g9ua 57874 57873 2026-07-02T05:18:02Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza omutwe 57874 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] 9a6fwva5jk6hkcy8h6rlklkoh074wk4 57875 57874 2026-07-02T05:26:20Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo amatuluba 57875 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] d1qsghypn38qxi55judx9o1xf8pjql8 57881 57875 2026-07-02T05:36:06Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo amatuluba 57881 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] cpnwmafdqhizzueruv2a3mx33ffrr9y 57895 57881 2026-07-02T05:55:08Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57895 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti ye Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] c2gigvujxjxibqp4hzgyzmqllm3zxu2 Halima Namakula 0 10565 57986 56769 2026-07-02T07:23:42Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (7), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57986 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Halima Namakula''' (yazaalibwa Ogwasooka 1, 1960) [[Yuganda|munayuganda muyimbi]], [[Entrepreneur|munnakatemba]], [[Entrepreneur|omutandisi w'emirimu]] era [[Humanitarian|omuyambi w'abantu]] nga mu 2009 yasunsulwa okukiikirira Uganda [[Beauty pageant|mu mpaka z'obwa nnalulungi]] obw'ensi yonna. == Okuzannya katemba == Halima Namakula omulimu gwe yagutandikira mu kuzannya katemba ku siteegi ng'akyali muto era ng'ali mu ssomero n'ekibiina ekiyitibwa "The Black Pearls". Munne Namakula gwe yazannya naye, [[Husband|bba]], era taata w'abaana be yafa mu 1994. Wadde erinnya lye ku siteegi ye Halima Namakula, oluusi yayogerako nga "maama w'abayimbi bonna". Mu myaka gya 1990 oluvannyuma lw’okufa kwa bba, Namakula yasenguka n’adda mu nsi ye n’agenda mu maaso n’okuzannya katemba, ne yeegatta ku ssabbuuni wa ttivvi, “That’s Life Mwattu”, nga Michelle. == Kaweefube w’okuyamba abantu == Halima Namakula ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya ''Women At Work International'', ekibiina ekitali kya gavumenti ekiyamba okuggya [[Sex worker|abakazi abatunda akaboozi okuva ku nguudo]] nga abatonderawo emikisa gy'okukolamu emirimu. == Okutandika okukola ku by'enyimba == Okuva mu 1999 Halima Namakula afulumizza alubaamu za situdiyo ttaano: era zonna zaakolebwa wansi w'ekitongole kye [[Record label|ekya record label]], No-End Entertainment. === Alubaamu z'enyimba === * 1999 Ekimbeewo * 2000 Tonkutula * 2001 Kyama Kyange * 2004 Cheza aka Sambagala * 2008 Ntuse Jendaga === Enyimba zeyayimba yekka === Vidiyo z'ennyimba: * Ekimbeewo * Tonkutula * Omusajja Waa Takisi * Tuzina * Cheza * Sambagala * Africa Yetu * Watoto Wa Mungu * Kibaduguda Mu 2008 Namakula yajaguza emyaka 10 mu kisaawe ky'okuyimba amangu ddala nga yaakamala okukola emikutu gy'amawulire kye baayita "a flopped show" ku Kati Kati ne [[K-Ci & Jojo]]. Mu April wa 2012 Namakula yafulumya oluyimba lwe yayita "Digida" ekitegeeza amazina, kyokka ku luno yasigala wala n'ennyimba z'abaana z'abaana z'amanyi. == Obutakwatagana == Mu 2003 leediyo ya Halima Namakula eya Beat FM yaggalwawo olukiiko oluweereza ku mpewo olw’okukolera nga terina layisinsi. Mu 2007 Halima Namakula yawawaabirwa obukadde bwa sh57million Uganda shillings (nga US$25,000) olw’okudduka ku mwana ow’emyaka esatu. Mu 2012 Halima yakwatibwa lwa kusuula kasasiro mu kibuga [[Kampala]] ebipande by’ekivvulu kye ekya Ndimuzadde ku Club Obligatto. == Okusunsulwa n’okusiimibwa == * [[Kora Awards|Awaadi za Kora]] eza 2004 - Yalondebwa * 2005 [[Kora Awards]] - Yalondebwa * 2009 [[Divas Awards]], yamukwasa engule y’obulamu bwe bwonna. * 2009/2010 New Vision & DFCU “Ekirabo ky’omukyala omuwanguzi w’omwaka. * Mu 2009 yali Mukyala Uganda era yakiikirira Uganda mu mpaka za Mukyala World eza 2009 ezaali mu kibuga [[Vung Tau]] [[Vietnam|ekya Vietnam]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://www.softpower.ug/men-advised-against-abandoning-wives-suffering-fistula/ https://www.softpower.ug/abasajja-bawabuddwa-okusuula-abakyala-ababonaabona-fistula/] * [https://observer.ug/lifestyle/60733-halima-namakula-s-eight-year-fistula-fight-gets-boost https://observer.ug/lifestyle/60733-halima-namakula-okulwana-fistula-emyaka munaana-kufunye amaanyi] * www.monitor.co.ug/SpecialReports/Abawona-Fistula-bagabana-ebyo-bayitamu/688342-5202684-view-asAMP-k8901fz/index.html * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503730/awarded-supporting-fistula-stricken-wives https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503730/aweereddwa-okuwagira-abakyala-abakubwa-fistula] * [https://bigeye.ug/photos-halima-namakula-in-fistula-fight-campaign-this-weekend/ https://bigeye.ug/ebifaananyi-halima-namakula-mu-kaweefube-okulwana-fistula-wiikendi-luno/] * [http://www.sunrise.ug/news/202002/wawi-to-extend-health-support-to-victims-of-human-trafficking.html http://www.sunrise.ug/news/202002/wawi-okugaziya-obuyambi-ebyobulamu eri abakoseddwa-okukukusibwa-abantu.html] * [https://nilepost.co.ug/2018/09/30/miss-norway-miss-uganda-in-fistula-awareness-campaign/?mode=list https://nilepost.co.ug/2018/09/30/subwa-norway-subwa-uganda-mu-fistula-kaweefube w'okumanyisa abantu ku fistula/?mode=list] * [https://amp.howwebiz.ug/news/celebrity/12892/several-singers-join-together-for-fistula-charity-walk https://amp.howwebiz.ug/news/celebrity/12892/abayimbi-abawerako-beegasse-wamu-okutambula-mu-fistula-abazirakisa]. * [https://www.independent.co.ug/halima-namakula-singer-mother-humanitarian/ https://www.independent.co.ug/halima-namakula-omuyimbi-maama-ow'obuntubulamu/] * [https://newslexpoint.com/amphibious-tourist-bus/ https://newslexpoint.com/halima-namakula-okumalawo-fistula-ug/amp/] * [https://amp/s/mbu.ug/2020/07/10/afrigos-moses-matovu-features-in-halima-namakulas-ndikadiwa-nawe-video/amp/ https://amp/s/mbu.ug/2020/07/10/afrigos-moses-matovu-eyakutte-mu-halima-namakulas-ndikadiwa-nawe-video/amp/] * [https://www.newvision.co.ug/news/1522414/represent-elderly-parliament-halima-namakula https://www.newvision.co.ug/news/1522414/kikirira-abakadde-parliament-halima-namakula] * [https://nilepost.co.ug/2020/05/26/singer-halima-namakula-surprises-kadaga-at-parliament-throws-for-her-birthday-mini-concert/ https://nilepost.co.ug/2020/05/26/omuyimbi-halima-namakula-ewuniikiriza-kadaga-ku-paalamenti-akasudde-mu-kivvulu-ky'amazaalibwa ge/] * [https://bigeye.ug/halima-namakula-resurfaces-with-ndikadiwa-nawe-watch-video-here/ https://bigeye.ug/halima-namakula-azzeemu-ne-ndikadiwa-nawe-laba-akatambi-wano/] * [https://bigeye.ug/halima-namakula-cautions-chameleone-against-involving-in-fights-following-diggy-baur-saga/ https://bigeye.ug/halima-namakula-alabulira-chameleone-eyenyigira-mu-entalo-okugoberera-diggy-baur-saga/] [[Category:Abayimbi]] 3z04updq43j8b8zmjfa3nqaati6fs1y Nyana Kakoma 0 10621 58194 37077 2026-07-02T11:35:02Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58194 wikitext text/x-wiki   '''Nyana Kakoma''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Muwandiisi,<ref name="thecitizen">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thecitizen.co.tz/magazine/success/MEET-THE-AUTHOR--Telling--sooo--many-stories-from-Uganda/-/1843788/2469928/-/107ba57z/-/index.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2016-11-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161124024616/http://www.thecitizen.co.tz/magazine/success/MEET-THE-AUTHOR--Telling--sooo--many-stories-from-Uganda/-/1843788/2469928/-/107ba57z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> musunsuzi, bulooga,<ref name="commonwealthwriters">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/interview-nyana-kakoma |access-date=2024-04-14 |archive-date=2022-05-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220526150145/http://www.commonwealthwriters.org/interview-nyana-kakoma/ |url-status=dead }}</ref> era afulumya bitabo<ref name="shortstorydayafrica">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/news/an-interview-with-nyana-kakoma |access-date=2024-04-14 |archive-date=2022-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220525083016/http://shortstorydayafrica.org/news/an-interview-with-nyana-kakoma |url-status=dead }}</ref> okuva mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Yatandiikawo omukutu oguliko emboozi eziyimusa litulikya wa Uganda.<ref name="monpimon">http://monpimon.wordpress.com/2015/02/11/interview-nyana-kakoma-on-sooo-many-stories-women-writers-and-modjaji-books</ref> Awandiikira mu linnya lye ery'obuzaliranwa Hellen Nyana.<ref name="britishcouncil">http://literature.britishcouncil.org/news/2013/june/granta-magazineas-best-of-young-british-novelists-a-the-nairobi-launch-with-kwan</ref><ref name="bremenwriteskampala">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://bremenwriteskampala.com/authors |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210724100752/https://www.bremenwriteskampala.com/authors/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubasomesa ba Writivism mu Kampala 2015.<ref name="writivism">http://writivism.com/?page_id=1676</ref> Yetaba mu kuwandiika kwa "Bremen & Kampala – Spaces of Transcultural Writing", abawandiisi abaggya awamu okuwandiika nga baali b'ava mu Uganda ne Bremen.<ref name="monitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/education/Upcoming-Ugandan-and-German-writers-sharing-writing/-/2470892/2583724/-/format/xhtml/-/5cjg8r/-/index.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215430/http://mobile.monitor.co.ug/News/education/Upcoming-Ugandan-and-German-writers-sharing-writing/-/2470892/2583724/-/format/xhtml/-/5cjg8r/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Mmemba mu kitongole kya [[:en:Femrite|Femrite]]. Mu Gwokubiri 2015, Yaweebwa awaadi y'obusunsuzi ku [[:en:Modjaji_Books|Modjaji Books]] nga yamuweebwa aba [[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]] ne [[:en:Commonwealth_Writers|Commonwealth Writers]]. Ebiwandiiko bye ebiwerako birabikiddeko mu mpapula z'amawulire.<ref name="mo-ni-tor">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Stop-letting-them-get-away-with-it/-/689842/2506318/-/pnrhh6z/-/index.html</ref><ref name="monit!or">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1107112/-/k2i25c/-/index.html</ref><ref name="africanwriterstrust">http://www.africanwriterstrust.org/writing-my-truth-hellen-nyana</ref> Yetaba mu musomo gwa [[:en:Caine_Prize|Caine Prize]] mu 2013,<ref>{{Cite web |url=http://www.caineprize.com/uganda-2013 |title=Archive copy |access-date=2024-04-14 |archive-date=2023-11-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231103134652/http://www.caineprize.com/uganda-2013 |url-status=dead }}</ref> era emboozi ye eya "Chief Mourner" y'afulumizibwa mu kitabo ky'ebiwandiiko bya [[:en:Caine_Prize|Caine Prize]] ekya ''A Memory This Size and Other Stories: The Caine Prize for African Writing 2013''.<ref name="m-o-nit-or">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Caine-prize-anthology-launched/-/691232/1759300/-/oh9h7l/-/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nyana yasomera ku Gayaza High School mu misomo gye egya Siniya. Yatikkirwa ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere Yunivasite]] ne Diguli eya Bachelor of Arts degree, majoring in Literature and Communication Skills.<ref>https://peoplepill.com/i/nyana-kakoma</ref>  == Ebitabo ebyafulumizibwa == === Emboozi ennyimpi === * "Chief Mourner" in  <cite class="citation book cs1">''2013''. Jakana media. 2013. </cite><cite class="citation book cs1">ISBN&nbsp;[[Special:BookSources/9781431408382|<bdi>9781431408382</bdi>]].</cite> * [http://jalada.org/author/hellenyana/ "Just because you didn't win"] * [https://web.archive.org/web/20160404190534/http://blog.storymojafestival.com/fringes/ "Fringes"] in Storymoja blog, 2014 * [https://web.archive.org/web/20191101081328/http://africanwriterstrust.org/wp-content/uploads/2013/03/suubi.pdf "Waiting"] in The Suubi Collection (2013) == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [http://www.newvision.co.ug/news/660006-makumbi-lives-breathes-writing.html "Makumbi lives, breathes writing"]  7cuev5tx6esyte2qrszm8zun6uip2gf Ennyanja Nshenyi 0 10764 57851 34823 2026-07-02T03:16:39Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57851 wikitext text/x-wiki [[File:Rubirizi District in Uganda.svg|thumb|Location of lake Nshenyi on Ugandan map found in Rubirizi district]]   '''Ennyanja Nshenyi''' nnyanja ya Uganda ey'okulusozi oluwanda omuliro esangibwa mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba bwa Uganda]], mu [[:en:Rubirizi_District|Disitulikiti y'e Rubirizi]]. Obuwanvu bw'enyanja eno ku lusozi gyeli buli mita 1006.<ref>https://ug.geoview.info/lake_nshenyi,227684</ref> Ennyanja eno ly'ekkungaanyizo ly'ebinyonyi ekika kya Flamingos ebya senguka okuva ku [[:en:Lake_Nakuru|Nnyanja Nakuru]] mu [[:en:Kenya|Kenya]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/mystical-52-crater-lakes-valley-of-the-dead-of-bunyaruguru-1655932</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.africaimagelibrary.com/media/56793405-9667-4593-93cc-f8a35f495a0a-walking-safari-at-nshenyi-crater-lake-in-kyambura-wildlife-rese |title=Archive copy |access-date=2024-06-29 |archive-date=2025-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124223305/http://www.africaimagelibrary.com/media/56793405-9667-4593-93cc-f8a35f495a0a-walking-safari-at-nshenyi-crater-lake-in-kyambura-wildlife-rese |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.getamap.net/maps/uganda/uganda_(general)/_lake_nshenyi/</ref> == Endagiriro w'esangibwa == '''Ennyanja Nshenyi''' esangibwa mu [[:en:Rubirizi_District|Disitulikiti y'e Rubirizi]] ku [[:en:Latitude|L'''atitude''']] '''0.1500° S''', ne [[:en:Longitude|L'''ongitude''']] '''30.1667° E'''.<ref>https://www.getamap.net/maps/uganda/uganda_(general)/_lake_nshenyi/</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} cai38kkdicgv7j0ejj6c4edl83n0w9u Abel Dhaira 0 10811 57770 57554 2026-07-01T20:51:11Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57770 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] a0gsp2xx4ty80qrxb0odwmsz8a9rcmm 57773 57770 2026-07-01T20:53:37Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57773 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] b7005o3ik1wzn4iuiuhs5bz5vxde3vq 57776 57773 2026-07-01T20:58:36Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57776 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] p5eu66eb06ic5qlu173x6q2q6crjqs8 57780 57776 2026-07-01T21:03:59Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57780 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] jawkwc2j8o5a99z6603nvyoijbnymtq 57783 57780 2026-07-01T21:11:01Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57783 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] p4mffbt4rrbyz50dwjzw3xp8owz72rl 57784 57783 2026-07-01T21:12:56Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57784 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC]] 14i1lifzfb76tm394wpqyg4dxx3gd66 57785 57784 2026-07-01T21:17:07Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57785 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda]] liwpwmg8iwhl0n1tcuvb27dahe1ii6u 57787 57785 2026-07-01T21:24:08Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57787 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda]] [[Category:Abafa ekirwadde kya kookolo w'omulubuto mu Iceland]] bkexgzxb217rhsl84n7dz7tztp2wgm7 57800 57787 2026-07-01T21:36:21Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ kutereza 57800 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[http://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012|Ekikopo kya CECAFA: 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Kiraabu ya Simba S.C|Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda]] [[Category:Abafa ekirwadde kya kookolo w'omulubuto mu Iceland]] qg0xlzlfy1mhg1a95a2h5vwtuifv55t 57814 57800 2026-07-01T22:10:25Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57814 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abel Dhaira''' (9 Ogwomwenda 1987 – 27 Ogwokusatu 2016) [[Omupiira ogw'ebigere|Muzannyi wa mupiira]] omukugu era [[Munnayuganda]], yazannya nga omukwasi wa ggoolo. Dhaira era yazannyira [[Tiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira|ttiimu y'egwanga]] emirundi 13.<ref>Jóhann Ólafsson (29 March 2016). [https://www.mbl.is/greinasafn/grein/1590511/ "Abel Dhaira lést á páskadag"]. ''[[:en:Morgunblaðið|Morgunblaðið]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == Dhaira yazannya omupiira mu kiraabu ezenjawulo mu mawanga ag'enjawulo omuli [[Yuganda|Uganda,]] Congo ne [[Iceland]], awamu ne kiraabu ya [[Express FC|Express]], [[Uganda Revenue Authority SC|URA]],<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186522/dhaira-opts-ura-fc Dhaira opts for URA FC] - NewVision</ref> ne [[AS Vita]] (Ono jeyegatako mu Ogwekkumineebiri 2009 ku doola za Amerika 22,000<ref>[http://allafrica.com/stories/201001040202.html Uganda: URA to Pocket Sh42 Million for Dhaira] - AllAfrica</ref>) ne kiraabu ya [[ÍBV]].<ref name=":0">[https://www.national-football-teams.com/player/27911.html Abel Dhaira] at National-Football-Teams.com</ref><ref>[https://int.soccerway.com/players/abel-dhaira/187708/ Abel Dhaira] at Soccerway</ref><ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250029681/ Abel Dhaira] – [[:en:UEFA|UEFA]] competition record [https://web.archive.org/web/2020/https://www.uefa.com/teamsandplayers/players/player=250029681/profile/index.html (archive])</ref> Ono okwegatta ku kiraabu eno yava mu kiraabu ya Simba SC e [[Tanzania]] ku mu Ogwekkumineebiri 2013.<ref>[https://web.archive.org/web/20230328133309/https://redpepper.co.ug/dhaira-clarifies-his-word-over-simba-exit/ Dhaira Clarifies His Word Over Simba Exit] - Red Pepper</ref> == Emipiira gyazanyidde ttiimu y'eggwanga == Dhaira yazannya omuzannyo gwe ogwasooka ku ttiimu y'eggwanga [[Uganda]] mu 2009.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bya [[CECAFA]] bisatu mu 2009, 2011 ne 2012.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20250521071651/https://dailynews.co.tz/index.php/sport/48336-tanzanians-join-ugandans-to-mourn-dhaira-loss "Tanzanians join Ugandans to mourn Dhaira loss]". ''[[:en:Daily_News_(Tanzania)|Daily News (Tanzania)]]''. 29 March 2016. Retrieved 28 May 2016.</ref> Mu mpaka za [[CECAFA Cup eza 2012]] yafuna obuvune obwamutwaza mu ddwaliro oluvannyuma lw'okutomeregana n'omuzannyi wa ttiimu gyebali bazannya nayo.<ref>Andrew Jackson Oryada (24 November 2012). [https://www.bbc.co.uk/sport/football/20477971 "Hosts Uganda and Ethiopia win their opening Cecafa games"]. BBC Sport.</ref> == Okufa kwe == Mu 2015, Dhaira yazulibwa ng'alina [[kookolo w’omu lubuto]] era n’alongoosebwa mu Uganda mu Ogwekkumineebiri mu mwaka gwe gumu.Yaddayo e [[Iceland]] mu Ogwolubereberye 2016 okwongeera okufuna obujanjabi.<ref>Ingvi Þór Sæmundsson (27 March 2016). "[https://www.visir.is/g/2016160329242/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira deceased]". ''[[:en:Vísir.is|Vísir.is]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref><ref>Magnús Már Einarsson (16 February 2016). [https://fotbolti.net/fullStory.php?id=202375 "Abel heimsóttur á sjúkrahúsið: Bjartsýnn á bata]". ''[[:en:Fótbolti.net|Fótbolti.net]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref>Wabula, kookolo yali amaze okusaasaana mu mubiri gwe gwonna era nga 27 Ogwokusatu 2016, yafa obulwadde buno mu ddwaaliro lya [[The National University Hospital of Iceland,|The National University Hospital of Iceland<small>,</small>]] ku myaka 28.<ref>[https://web.archive.org/web/20160328102742/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html "Uganda Cranes goalie, Abel Dhaira dead"]. Kawowo.com. 27 March 2016. Archived from [http://www.kawowo.com/index.php/football/item/25806-uganda-cranes-goalie-abel-dhaira-dead.html the original] on 28 March 2016. Retrieved 27 March 2016.</ref><ref>Guðmundur Björn Þorbjörnsson (27 March 2016). "[https://www.ruv.is/frett/abel-dhaira-latinn Abel Dhaira látinn"]. ''[[:en:RÚV|RÚV]]'' (in Icelandic). Retrieved 11 May 2022.</ref> == Engule == '''Uganda''' * [[Ekikopo kya CECAFA : 2009, 2011, 2012|Ekikopo kya CECAFA: 2009, 2011, 2012]]<ref name=":1" /> == Laba ne == *[[Kiraabu ya Simba S.C|Simba SC]] *[[CECAFA Cup]] *[[Express FC]] *[[Uganda Revenue Authority SC|URA]] *[[Uganda Cranes|Uganda national football team]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1987]] [[Category:Abafa mu 2016]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda]] [[Category:Abafa ekirwadde kya kookolo w'omulubuto mu Iceland]] 7aiurkyp9cmtvuckr0ehuznxw3duirr Gravity Omutujju 0 10830 57985 56700 2026-07-02T07:23:33Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57985 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gereson Wabuyi''', amanyiddwa mu byekikugu nga '''Gravity Omutujju''', muyimbi wa rap mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/news/645145-mind-those-you-meet-on-your-way-up-gravity-omutujju.html</ref><ref name="redpepper">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/gravity-omutujju-hooks-tv-presenter/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-31 |archive-date=2023-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402200404/https://redpepper.co.ug/gravity-omutujju-hooks-tv-presenter/ |url-status=dead }}</ref> akolaganye n'abayimbi abalala banji mu Ugandan, omuli ne [[Eddy Kenzo]]<ref>https://www.pulse.ug/entertainment/music/gravity-omutujju-announces-okwepicha-concert/0gf4q80</ref> == Obulamu bwe n’obuyigiriza == Gereson Wabuyi yazaalibwa mu 1993 in [[Naakulabye|Nakulabye]].<ref name=":0">https://flashugnews.com/gravity-omutujju-biography-wife-house-family-of-gereson-wabuyi/</ref> == Omulimu == Wabuyi yatandika okuyimba ng'akyali muyizi ku Old Kampala Secondary school, gye yatandikira Gravity Omutujju nga erinnya lyo kusiteegi. Kumyaka 17, yakola endagaano ne Redemption Studios, gye yakwatiira oluyimbalwe olwasooka, "Joanita".<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_166530</ref> oluvanyuma yegatta ku pulodyusa Didi mu Born Fire, ekibiina ekisangibwa e [[Makindye]],gye yakwataganira n'abayimbi abalala bakolaganye nabo.<ref name=":0"/> Yatandika okugobererwa abamawulire olwekunenyezebwa kwabayimbi abalala..<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_166596</ref><ref>https://www.pulse.ug/lifestyle/gravity-omutujjus-romantic-side-shines-in-wifes-birthday-message/wsnenyr</ref> == ENYIMBA == ** Walumbe zaya, 2011. Omuntu w’abantu ** Omwooto, 2015, ekitabo kino ** Olungereza olumenyese, 2016 ** Ekyakuzala, 2019. Omuntu w'abantu ** Embuzi zakutidde, 2018. Omuntu w'abantu ** Omusomesa, 2015. Omuntu w’abantu ** Joanita, 2013, Omuwandiisi w’ebitabo ** Kappa yo, 2019. Omuntu w’abantu ** Bbalansi eryato, 2018 ** Towakana, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo ** Teri dogo, 2014. Omuwandiisi w’ebitabo ** Ebikubiddwa, 2015 ** Tunyumize, 2016, Omuwandiisi w’ebitabo ** Bitandise, 2020, Omuwandiisi w’ebitabo ** Nyabo, 2020. Omuntu w’abantu ** Abanyampi, 2019. Omuntu w’abantu ** Wakulemye, 2015. Omuwandiisi w’ebitabo ** Ampalana, 2018. Omuwandiisi w’ebitabo ** Malangajja, 2013. Omuntu w’abantu == Engule n'okusiimibwa == * Omuwanguzi - Teeniez Breakout Omuyimbi 2013 * Omuwanguzi - Oluyimba lwa Hip Hop olusinga mu mpaka za HiPipo Music Awards 2013 * Engule za Buzz Tenniez – omuyimbi asinga omwaka, 2013 * Engule z’omuziki gwa Hipipo – Oluyimba lwa Hip hop olw’omwaka, 2013<ref name=":0" /> * Engule za MTN hip hop – oluyimba olusinga okuwanulibwa, 2016<ref name=":0" /> * Engule za MTN hip hop – omuyimbi asinga okuyimba mu makkati, 2019<ref name=":0" /> == Okusunsulwamu == * Yasunsulwa - Oluyimba lwa Hip Hop olusinga obulungi mu mpaka za HiPipo Music Awards 2014 * Nominated - Omuyimbi asinga Munyole mu East Africa </link><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" data-ve-ignore="true" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (June 2023)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] 6z5npaeps2jzylu729812slrrwonxxp Fik Fameica 0 10898 57970 56084 2026-07-02T07:14:07Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57970 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Fik Fameica''' amanyikiddwa nga Fresh Bwoy ('''Walukagga Shafik''' yazaalibwa nga 10 Ogwoluberyeberye 1996 mu Kampala), Munnayuganda [[Rapping|omuyimbi wa rap]] era [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]]'''.''' Amanyikiddwa nnyo olw'obuyiiya bwayolesa mu bika by'ennyimba eby'enjawulo omuli [[Hip-Hop]], [[Afrobeats]], [[Afropop]] ne [[dancehall]]. Yamanyika mukuyimba okusooka mu 2015 ne "Pistol" wansi wa Black Man Town music label, ekikulemberwa omuyimbi Omunayuganda, Geosteady. Ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Salawo" ne "Mbega Wa Bbaala" zaamuweesa kontulakiti ey'okukwata ennyimba ne Kama Ivien Management. Oluyimba lwe "Batuwulira" olwaddirirwa "Byenyenya" zamufuula omuyimbi Omunnayuganda eyasiinga okubukingibwa mu 2017. Fik yawaangula engule mu Uganda ne Mubuvanjuba bwa Afirika era n'awangula n'ekyomuyimbi Omunayuganda asinga obugaanzi mu 2017. Mu 2018, yatikkirwa ekya Breakthrough Artist, omuyimbi wa Hip-Hop asinga n'oluyimba lwa Rap olusinga "Kutama" ku HiPipo Awards ez'omwaka.<ref>https://bigeye.ug/fik-fameica-wins-big-at-hipipo-music-awards-2018/</ref><ref>https://hma.hipipo.com/winners/</ref> Yeyongerayo n'ennyimba za kiraabu omuli "Mafia", "Property", "Sconto" ne "Tonsukuma". Mu 2019, yegatta n'omuyimbi omututumufu owe Nigeria [[Patoranking]] nebayimba oluyimba olw'amanyi "Omu Bwati"'.<ref>https://www.okayafrica.com/fik-fameica-patoranking-omu-bwati-new-music-video/</ref> Yatandika ekibiina ekyokuyimba eyitibwa Fresh Gang Records mu 2019 mwe baawandisiza abayimbi abenjawulo omuli Mozelo Kidz, abaddukanya ekibiina nga Big Sam n'abazinyi nga Wembley Mo, ne DJ Ranks Showmaster. Mu kibiina kino afulumiza ennyimba ze ez'oluvannyuma, "Muko", "Tevunya" (yaluyimba ne Sheebah), (Stupid) "Ndi Byange"(Buligita) nendalaand.<ref>https://web.archive.org/web/20190207015141/https://www.ugandanbuzz.com/celebrity-gossip/singer-fik-fameica-bio.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190420025553/https://life.chimpreports.com/fik-fameica-live-in-my-journey-concert-this-friday/ |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Pistol<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=X21y0XTGxkY|title=Pistol Fik Fameika Official HD Video 2016 Sandrigo Promotar|date=27 May 2016|via=YouTube}}</ref> |2015 |- |Kutama<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9FbibMNFFOc|title=Kutama Fik Fameica Official Video 2018 HD Sandrigo Promotar|date=20 October 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Byenyenya<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=05SfaBTK_ew|title=Byenyenya Fik Fameica Official Video 2017 HD Sandrigo Promotar|date=14 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Kachima<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=c-Bte1RcMWo|title=Kachima Wembly ft Fik Fameica Official Video 2017 Sandrigo Promotar|date=27 July 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sitani Tonkema Ft. [[Sheebah Karungi]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=-J0L0xna74Y|title=KABAKO Sitani Tonkema ft Sheebah & Fik Fameica New Ugandan Music 2017 HD|date=1 June 2017|via=YouTube}}</ref> |2017 |- |Sconto<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=9WLhHqgrq1o|title=SCONTO BY FIK FAMEICA AND WEMBLY MO|date=16 June 2018 |via=www.youtube.com}}</ref> |2018 |- |My property<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=y-Zk9Y04iPc|title=Fik Fameica – PROPERTY|date=10 July 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tonsukuma<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=1VIF6P7F_40|title=Fik Fameica – Tonsukuma 4K(Official Video)|date=18 September 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Tubikole Ft. [[Vinka]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=wXl3GhnFndE|title=TUBIKOLE – VINKA & FIK FAMEICA (OFFICIAL VIDEO)|date=28 May 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Mwaga Ft. [[Rayvanny]]<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=WKT5NefqgRg|title=Fik Fameica Ft Rayvanny – Mwaga (Official Video)|date=28 November 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Am Different<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=ChtIb4tUYLQ|title=Fik Fameica – Am Different (Official Music Video)|date=18 January 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Wansakata<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=XmJy9mzwnP8|title=Fik Fameica – wansakata (Official Music Video)|date=13 September 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Tell me<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=15xDQ3-UXNs|title=Fik Fameica – Tell Me (Official Music Video)|date=18 November 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Muko<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=GXoCZYV6Axw|title=Fik Fameica – Muko (Official Music Video)|date=2 February 2020|via=YouTube}}</ref> |2020 |} == Awaadi == Fameica yalondebwa omulundi gwe ogwasooka munsi yonna ne Khaligraph Jones Sarkodie mu 2018 Nigeria Entertainment Awards nga Omuyimbi omusajja asinga mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |access-date=2024-09-05 |archive-date=2019-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190425060000/https://kampalasun.co.ug/2018/10/19/fik-fameica-gets-first-international-nomination/ |url-status=dead }}</ref> === ZINNA Awards 2018 === === Buzz Teeniez Awards 2018 === === HiPipo Music Awards 2018 === == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] bmp69wvuwl1kmntbg2n2fucd7vh2mtr Aberi Balya 0 10947 57831 57284 2026-07-01T23:07:10Z 24RAY 11014 ngasseeko data box 57831 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aberi Kakyomya Balya''' yali mumyuka wa mulabiriizi w'e kanisa ya uganda wakkati w’ekyasa eky’amakumi abiri.<ref> name="DACB">[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Aberi+Balya&targettitle=Aberi+Balya#:~:text=Reference-,View,the%20original%20on%202012%2D05%2D10.%20Retrieved%202012%2D06%2D06,-. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Aberi+Balya&targettitle=Aberi+Balya#:~:text=Reference-,View,the%20original%20on%202012%2D05%2D10.%20Retrieved%202012%2D06%2D06,-.]</ref>< Yasomera ku [[:en:Uganda_Christian_University|Bishop Tucker College]]<ref name=":0" /> era nattikirwa ng'omulabirizi mu 1922. Yalondebwa okuba [[:en:Canon_(priest)|omdyankoni]] mu 1935; era yabutuzibwako mu Kampala Cathedral nga 26 oggwekkumi 1947,okuweereza ng'omumyuka w'omulabirizi wa Uganda mu 1922.<ref (okuwereza ng'omumyuka wa ssabalabirizi mu bulabirizi bwa Uganda) Mubuwereza obwo,yalina obuvunanyizibwa obw 'enjawulo okuwereza mu [[:en:Anglican_dioceses_of_Rwenzori|Bunyoro, Tooro, Ankole ne Kigezi;]] yawereza paka weyawumula mu 1960,ng'alina emyaka 83.<ref name="DACB" />. Yaffa nga 26 oggwekkuminogumu 1979,<ref name=":0">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&campaign=undefined&page=Aberi+Balya&targettitle=Aberi+Balya#:~:text=Reference-,View,(London%2C%20England)%2C%20Thursday%2C%20Nov%2029%2C%201979%3B%20pg.%2018%3B%20Issue%2060487,-Issues</ref> ku myaka 102. Amatendekero mangi gabbuddwa mulinnya lye okumuwa ekitiibwa nga muno mulimu ne Bishop Balya secondary School essomero lya siniya ely'abawala mu Disitulikiti y’e Kamwenge. == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}}<blockquote> == Ebiyungo eby'ebweru == </blockquote> == Amatuluba == 8shn8f4yb21231hmhomk0a931vbxb2d Elio Capradossi, 0 11092 57849 36442 2026-07-02T02:56:56Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57849 wikitext text/x-wiki [[File:ElioCapradossi (cropped).jpeg|thumb|Elio Capradossi nga Akyazannyira Cagliari]] '''Elio Capradossi''' (yazaalibwa 11 Ogwokusatu 1996) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] munna Uganda era nga omupiira ogwensimbi aguzannyira mu kiraabu ya [[:en:AS_Cittadella|Cittadella]] ezannyira mu kibinja ekya Serie B nga kino kyekibinja ekiddirira eky'okuntikko mu gwanga lya [[Italy]]. <ref name="soccerway">https://int.soccerway.com/players/elio-capradossi/273829/</ref> Yadde nga Capradossi azannya nga omuzibizi ku [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga Uganda]], yazannyirako ne ttiimu zabavubuka ez'eggwanga lya Italy. == Nga omuzannyi wa kiraabu == Capradossi yava mu ttendekero (Academy) lya kiraabu eya [[:en:A.S._Roma|Roma]] . Mu sizoni ya 2015–2016, Capradossi Yaakulembera kiraabu ya [[:en:A.S._Roma_Primavera|Roma eyabali wansi w'emyaka 19]] nga kapiteeni okuwangula [[:en:Campionato_Nazionale_Primavera|empaka zabali wansi w'emyaka 19]] mu ggwanga lya Italy. Mu katale k'okyuusa abazannyi ak'omwaka 2016 yeegatta ku kiraabu ya [[:en:F.C._Bari_1908|Bari]] mu [[:en:Serie_B|Serie B]] ku buyazike bwatyo nazannya omupiira gwe ogwa liigi ogwasooka nga 24 Ogwomwenda 2016 kiraabu ye bweyali ezannya ne [[:en:Benevento_Calcio|Benevento]] ku kisaawe ekiyitibwa [[:en:Stadio_San_Nicola|Stadio San Nicola]] . Capradossi ku Bari yamalayo sizoni emu n'ekitundu era bwatyo nadda ku kiraabu ya Roma ku ntandikwa ya 2018. <ref name=":0">https://calcio.fanpage.it/chi-e-elio-capradossi-il-nuovo-juan-dal-bari-all-esordio-in-campionato-con-la-roma/</ref> Nga 6 Ogwokutaano 2018 yazannya omupiira gwe ogwasooka ku kiraabu ya [[:en:A.S._Roma|AS Roma]] enkulu era mu mupiira ogwo baawangula kiraabu ya [[:en:Cagliari_Calcio|Cagliari]] mu maka gaayo ggoolo 1-0 era nga Capradossi omupiira guno yagutandika. Mu Gwomusanvu 2018 Capradossi yaddamu okugenda ku buyazike ku kiraabu eyitibwa [[:en:Spezia_Calcio|Spezia]] nga nayo ya kibinja kya Serie B era nabeerayo okutuusa mu Gwomukaaga 2019. <ref>https://m.tuttomercatoweb.com/serie-b/ufficiale-spezia-arriva-capradossi-dalla-roma-1136670</ref> Mu mwezi gwomunaana ku ntandikwa ya sizoni ya 2019, Capradossi yassa omukono ku ndagaano ya myaka ena okuzannyira Kiraabu ya [[:en:Spezia_Calcio|Spezia]]. Capradossi nga amaze okwegatta ku [[:en:Spezia_Calcio|Spezia Calcio]] ku ndagaano ey'enkalakkalira ate yafuna okusoomozebwa oluvannyuma lwokufuna obuvune mu mwezi Ogwomusanvu 2020 era obuvune buno nebumulemesa okuzannya omupiira okumala emyezi kumi egyaddirira kyokka oluvannyuma yawona era omupiiira wakati wa Spezia ne Roma gwamukomyawo okuzannya mu [[:en:Serie_A|Serie A]] oluvannyuma lw’emyaka esatu. <ref>{{Cite web |url=https://www.cittadellaspezia.com/la-spezia/sport/elio-capradossi-dieci-mesi-dopo-335444.aspx |title=Archive copy |access-date=2024-11-26 |archive-date=2021-06-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210614233219/https://www.cittadellaspezia.com/La-Spezia/Sport/Elio-Capradossi-dieci-mesi-dopo-335444.aspx |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.acspezia.com/news/mercato-elio-capradossi-torna-in-maglia-bianca.20372.html</ref> Mu Gwomwenda 2022, Capradossi yegatta ku kiraabu ya [[:en:Cagliari_Calcio|Cagliari]] kundagaano ya myaka ebiri.Kyokka oluvannyuma waaliwo okukaanya wakati wenjuyi zombi endagaano eno nesazibwamu <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/22182/capradossi-e-del-cagliari-acquisto-a-titolo-definitivo |access-date=2024-11-26 |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901191815/https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/22182/capradossi-e-del-cagliari-acquisto-a-titolo-definitivo |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/23550/risoluzione-contrattuale-con-capradossi |access-date=2024-11-26 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122214951/https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/23550/risoluzione-contrattuale-con-capradossi |url-status=dead }}</ref> Nga 2 Ogwokubiri 2024, Capradossi yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Calcio_Lecco_1912|Lecco]] ezannyira mu kibinja kya [[:en:Serie_B|Serie B]] . <ref>https://calciolecco1912.com/ufficiale-capradossi-e-un-nuovo-giocatore-lecchese/</ref> Nga 25 Ogwekkuminogumu 2024, Capradossi yegatta ku [[:en:AS_Cittadella|Cittadella]] nayo nga ya kibinja ekyokubiri ekiyitibwa [[:en:Serie_B|Serie B]] . <ref>https://www.ascittadella.it/in-evidenza/elio-capradossi/</ref> == Omupiira kumutendera gwamawanga == Capradossi yasooka kuzannyira ttiimu [[:en:Italy_national_under-17_football_team|ya Yitale eyabali wansi w'emyaka 17]] neyeetaba mu [[:en:2013_UEFA_European_Under-17_Championship|mpaka za mawanga ga Bulaaya ez'abali wansi w'emyaka 17 mu 2013]] kwossa n'okuzannya mu [[:en:2013_FIFA_U-17_World_Cup|mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ekyabali wansi w'emyaka 17]] mu mwaka 2013. ku mutendeera gwabali wansi w'emyaka 21 era yazannyira [[:en:Italy_national_under-21_football_team|ttiimu ya Italy]] era omupiira gwe ogwasooka ku mutendera guno yaguzannya nga 5 Ogwekkumi 2017 nebawangula eggwanga lya [[:en:Hungary_national_under-21_football_team|Hungary]] ggoolo 6-2 mu mupiira ogwomukwano. Ono mu June wa 2024 yayitibwa ku ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] era bwatyo nakkiriza nakyuusa eggwanga lyazannyira era nga kino kyasoboka kuba Capradossi yazaalibwa mu kibuga [[Kampala]].<ref>https://kawowo.com/2018/07/25/elio-capradossi-a-ugandan-born-footballer-who-has-captained-the-italian-u-20-team/</ref> <ref>https://www.fufa.co.ug/uganda-cranes-squad-for-2026-fifa-world-cup-qualifier-matches-against-botswana-algeria/</ref> Yasooka okuzannyira Uganda nga 7 June 2024 mu mupiira [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|gw'okusunsulamu abanazannya World Cup]] wakati wa Uganda ne [[:en:Botswana_national_football_team|Botswana]] mu kisaawe kya [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]] era nazannya eddakiika zonna Uganda nga ewangula ggoolo 1:0<ref>https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/687312/ </ref> == Enzannya ye == Capradossi abasinga bamugerageeranya nomuzannyi munnansi wa Yitale [[:en:Angelo_Ogbonna|Angelo Ogbonna]] olw’enzannya erimu okukozesa amaanyi, kwossa n'obukoddyo ate nga n'obuwanvu kyenkana babwenkanya. <ref name="italianfootballdaily1">https://web.archive.org/web/20180218090938/http://www.italianfootballdaily.com/elio-capradossi-new-ogbonna-roma/</ref> Capradossi mukugu nyo mukugaba omupiira, kwossa n'okugwa mu nnumba z'omulabe nga aziyiza omupiira okutuuka eri oyo gweguba guweerezeddwa. Ono era ayina amanyi mu mubiri ekimusobozesa okuzannya obulunji kwossa obusobozi mu kutomera omupiira <ref>https://web.archive.org/web/20131102230937/http://talentshunter.wordpress.com/2013/05/15/elio-capradossi/</ref> == Obulamu obwabulijjo == Capradossi yazaalibwa mu kibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu [[Kampala]] nga kitaawe munnansi wa [[Yitale]] ate nga maama we asibuka mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|D.R. Congo]]. Bweyali aweza emyaka ebiri yasengukira mu ggwanga lya Yitale nebazadde be era nafuna obutuuze. Kitaawe yakulirako Kiraabu ya Roma ey'omuzannyo gwa Rugby. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == ihyfmiq99wkbelgslltipe20f2jpm12 Wikipedia talk:Administrators 5 11095 57665 57620 2026-07-01T12:12:40Z Ssemmanda will 3837 /* Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management */ Ekyokuddamu 57665 wikitext text/x-wiki == Request for Luganda wikipedia administrator == Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC) == Request for Adminship on Luganda Wikipedia == <small>Dear Wikimedians,</small> <small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small> <small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small> <small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small> <small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small> <small>Sincerely,</small> <small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small> @ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) :This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia. :Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role. :He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] == Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management == Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively. This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much! CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]] Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) b0nu8zbcgngducth6s983j0yg22owgp Zafaran (omuyimbi) 0 11176 58087 57255 2026-07-02T08:07:57Z Solomon Suubi 6901 removed [[Category:Abayimbi ba Uganda abakyala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 58087 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Josephine Nkyoonyi''', amanyiddwa nga '''Zafaran''' [[Munnayuganda]], muyimbi era muwandiisi w'annyimba[[Yuganda|.]] Ayimbira mu kibiina kya Swangz Avenue. Muyimbi wa w'ennyimba ekika kya R&B, Afrobeat, ekidandali wamu ne Laga.<ref>https://www.ugmuziki.com/artists/zafaran</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref> == Obuto n'obuyigirize == Zafaran yazaalibwa Busega eri Catherine Kalinda n'omugenzi Hajji Isaac Kayiira Makumbi. Ye muto mu banyina omusanvu. Yakulira Namasuba, ku luguudo lwa [[Entebbe|Entebbe,]] oluvannyuma lwa kitaawe okufa.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Zafaran Pulayimale ye yagiosomera ku Lufuuka Islamic School ne Our Lady of Mount Carmel. Siniya ey'okuna yagisomera ku Lubiri Secondary School, ne St. Peter's Secondary School Nsambya mu siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku Makerere University Business School (MUBS) okusoma Diguli mu by'entambula eya Bachelors Degree in Transport and Logistics naye teyamalizria misomo gye olw'ebizibu by'ebyenfuna.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> == Omulimu == === omulimu gw'okuyimba === Talanta ya Zafaran ey'okuyimba yatandika mu myaka gye egy'obuto nga yeetaba mu mirimu gye kkanisa ,yayimbira nga mu kkwaaya,nga maama we omukurisitayo omukukuutivu yeyamusikiriza. Yaweebwa sikaala okuva ewa Reverend Father olw'obumanyirivu bwe obw'okuyimba.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Wadde nga maama we yali akyelowoza ku okwenyigira kwe mu kuyimba, yeeyongera okwegatta ku bibiina by'abayimbi eby'enjawulo mu Uganda nga UB 5, Gin Afric, Nilers, Bahati Music, ne A Ka Dope band.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Zafaran yakolako nga omuyimbi ateekamu abaloboozi mu nnyimba z'abayimbi abannayunganda omuli [[Jose Chameleone|Jose Chameleone,]] [[King Saha]], [[John Blaq]], [[Karole Kasiita|Karole Kasita]], [[B2C Soldiers|B2C]], ne [[Maureen Nantume]]. Eddoboozi lye ery'amaanyi n'obusobozi bwe obw'okukwatagana n'abayimbi ab'enjawulo byamuyamba okumanyibwa mu by'okuyimba mu Uganda.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Mu Gwekkumineebiri 2023, talanta ya Zafaran yazuulibwa munne ku A Ka Dope, eya mwanjula eri [[Swangz Avenue]]. Oluvannyuma lw'okusindika oluyimba olw'okwegezaamu eri [[Benon Mugumbya]], Zafaran yayitibwa mu lukiiko mu Gwoluberyeberye mu 2024. Newankubadde tewali ndagaano yateekebwako omukono mu bwangu ddala, yayanjulwa mu butongole ng'omuyimbi wa Swangz Avenue mu Gwokusatu 2024, ng'ali wamu ne banne [[Winnie Nwagi|Winnie Nwangi]], Vinka, ne [[Azawi]]. Mu Ogwokusatu 2024 yalangiririrwa ng'omuyimbi omupya mu [[Swangz Avenue]]. Yafulumya oluyimba lwe olwasooka olwa "Sweetheart" mu Gwokuna 2024.<ref>https://mbu.ug/2024/01/11/zafaran-swangz-avenue-journey/</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref><ref>https://www.ugmuziki.com/artists/zafaran</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == * Sweet Heart (2022). * Mwoto (2022). * Ankuba (2022). * Jeguli (2023). * Nakawere (2023). * Enafuya (2023). * Otulo (2024).<ref>https://music.apple.com/ug/artist/zafaran/1483085034#:~:text=Top%20Songs&text=God%20Ye%20Buddy&text=Falayidid&text=Kukyakala%20Na%20Kubwa%20(feat.%20Nina,Love%2C%20Jowy%20Landa%20%26%20Zafaran)&text=Wewe&text=Enafuya%20(Remix)&text=Otulo&text=Wewe%20(A%20Cappella)</ref> == Ennyimba zeyayimba n'abayimbi abalala == * Wewe - abayimbi ba Swangz Avenue bonna [[Azawi]], [[Winnie Nwagi]] ne Vinka (2024).<ref name=":0">https://music.apple.com/ug/artist/zafaran/1483085034#:~:text=Top%20Songs&text=God%20Ye%20Buddy&text=Falayidid&text=Kukyakala%20Na%20Kubwa%20(feat.%20Nina,Love%2C%20Jowy%20Landa%20%26%20Zafaran)&text=Wewe&text=Enafuya%20(Remix)&text=Otulo&text=Wewe%20(A%20Cappella)</ref> * God Ye Buddy - abayimbi ba Swangz Avenue bonna Zafaran, Azawi, Vinka, Winnie Nwagi, [[Elijah Kitaka]] and [[Levixone]] (2024).<ref>https://music.apple.com/ug/album/swangz-avenue-presents-swangz-all-star-vol-1/1775385835</ref> * Kukyakala Na Kubwa - Ava Peace, Nina Roz, Recho Rey, Nandor Love, Jowy Landa (2024).<ref name=":0" /> == Laba ne == * [[Swangz Avenue]]. * [[Azawi]]. * [[Winnie Nwagi]]. * [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronika Lugya (Vinka)]]. == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abawandiisi b'ennyimba Bannayuganda]] 2hc3sr1t74pbocs11atuln4vd7n619f 58089 58087 2026-07-02T08:08:14Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 58089 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Josephine Nkyoonyi''', amanyiddwa nga '''Zafaran''' [[Munnayuganda]], muyimbi era muwandiisi w'annyimba[[Yuganda|.]] Ayimbira mu kibiina kya Swangz Avenue. Muyimbi wa w'ennyimba ekika kya R&B, Afrobeat, ekidandali wamu ne Laga.<ref>https://www.ugmuziki.com/artists/zafaran</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref> == Obuto n'obuyigirize == Zafaran yazaalibwa Busega eri Catherine Kalinda n'omugenzi Hajji Isaac Kayiira Makumbi. Ye muto mu banyina omusanvu. Yakulira Namasuba, ku luguudo lwa [[Entebbe|Entebbe,]] oluvannyuma lwa kitaawe okufa.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Zafaran Pulayimale ye yagiosomera ku Lufuuka Islamic School ne Our Lady of Mount Carmel. Siniya ey'okuna yagisomera ku Lubiri Secondary School, ne St. Peter's Secondary School Nsambya mu siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku Makerere University Business School (MUBS) okusoma Diguli mu by'entambula eya Bachelors Degree in Transport and Logistics naye teyamalizria misomo gye olw'ebizibu by'ebyenfuna.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> == Omulimu == === omulimu gw'okuyimba === Talanta ya Zafaran ey'okuyimba yatandika mu myaka gye egy'obuto nga yeetaba mu mirimu gye kkanisa ,yayimbira nga mu kkwaaya,nga maama we omukurisitayo omukukuutivu yeyamusikiriza. Yaweebwa sikaala okuva ewa Reverend Father olw'obumanyirivu bwe obw'okuyimba.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Wadde nga maama we yali akyelowoza ku okwenyigira kwe mu kuyimba, yeeyongera okwegatta ku bibiina by'abayimbi eby'enjawulo mu Uganda nga UB 5, Gin Afric, Nilers, Bahati Music, ne A Ka Dope band.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Zafaran yakolako nga omuyimbi ateekamu abaloboozi mu nnyimba z'abayimbi abannayunganda omuli [[Jose Chameleone|Jose Chameleone,]] [[King Saha]], [[John Blaq]], [[Karole Kasiita|Karole Kasita]], [[B2C Soldiers|B2C]], ne [[Maureen Nantume]]. Eddoboozi lye ery'amaanyi n'obusobozi bwe obw'okukwatagana n'abayimbi ab'enjawulo byamuyamba okumanyibwa mu by'okuyimba mu Uganda.<ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref> Mu Gwekkumineebiri 2023, talanta ya Zafaran yazuulibwa munne ku A Ka Dope, eya mwanjula eri [[Swangz Avenue]]. Oluvannyuma lw'okusindika oluyimba olw'okwegezaamu eri [[Benon Mugumbya]], Zafaran yayitibwa mu lukiiko mu Gwoluberyeberye mu 2024. Newankubadde tewali ndagaano yateekebwako omukono mu bwangu ddala, yayanjulwa mu butongole ng'omuyimbi wa Swangz Avenue mu Gwokusatu 2024, ng'ali wamu ne banne [[Winnie Nwagi|Winnie Nwangi]], Vinka, ne [[Azawi]]. Mu Ogwokusatu 2024 yalangiririrwa ng'omuyimbi omupya mu [[Swangz Avenue]]. Yafulumya oluyimba lwe olwasooka olwa "Sweetheart" mu Gwokuna 2024.<ref>https://mbu.ug/2024/01/11/zafaran-swangz-avenue-journey/</ref><ref>https://observer.ug/lifestyle/74050-swangz-fourth-signing-zafaran-is-a-church-girl</ref><ref>https://www.ugmuziki.com/artists/zafaran</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |title=Archive copy |access-date=2025-04-29 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182547/https://www.mp3jaja.com/profile.php?name=Zafaran&id=6686 |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == * Sweet Heart (2022). * Mwoto (2022). * Ankuba (2022). * Jeguli (2023). * Nakawere (2023). * Enafuya (2023). * Otulo (2024).<ref>https://music.apple.com/ug/artist/zafaran/1483085034#:~:text=Top%20Songs&text=God%20Ye%20Buddy&text=Falayidid&text=Kukyakala%20Na%20Kubwa%20(feat.%20Nina,Love%2C%20Jowy%20Landa%20%26%20Zafaran)&text=Wewe&text=Enafuya%20(Remix)&text=Otulo&text=Wewe%20(A%20Cappella)</ref> == Ennyimba zeyayimba n'abayimbi abalala == * Wewe - abayimbi ba Swangz Avenue bonna [[Azawi]], [[Winnie Nwagi]] ne Vinka (2024).<ref name=":0">https://music.apple.com/ug/artist/zafaran/1483085034#:~:text=Top%20Songs&text=God%20Ye%20Buddy&text=Falayidid&text=Kukyakala%20Na%20Kubwa%20(feat.%20Nina,Love%2C%20Jowy%20Landa%20%26%20Zafaran)&text=Wewe&text=Enafuya%20(Remix)&text=Otulo&text=Wewe%20(A%20Cappella)</ref> * God Ye Buddy - abayimbi ba Swangz Avenue bonna Zafaran, Azawi, Vinka, Winnie Nwagi, [[Elijah Kitaka]] and [[Levixone]] (2024).<ref>https://music.apple.com/ug/album/swangz-avenue-presents-swangz-all-star-vol-1/1775385835</ref> * Kukyakala Na Kubwa - Ava Peace, Nina Roz, Recho Rey, Nandor Love, Jowy Landa (2024).<ref name=":0" /> == Laba ne == * [[Swangz Avenue]]. * [[Azawi]]. * [[Winnie Nwagi]]. * [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronika Lugya (Vinka)]]. == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abawandiisi b'ennyimba Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] dc5r5ioc56jguz164vbh99jj83t3uad Elio Capradossi 0 11206 57848 38405 2026-07-02T02:56:35Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57848 wikitext text/x-wiki '''Elio Capradossi''' (yazaalibwa 11 Ogwokusatu 1996) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] munna Uganda era nga omupiira ogwensimbi aguzannyira mu kiraabu ya [[:en:AS_Cittadella|Cittadella]] ezannyira mu kibinja ekya Serie B nga kino kyekibinja ekiddirira eky'okuntikko mu gwanga lya [[Italy]]. <ref name="soccerway">{{Soccerway|elio-capradossi/273829}}https://int.soccerway.com/players/elio-capradossi/273829/</ref> Yadde nga Capradossi azannya nga omuzibizi ku [[Uganda Cranes|ttiimu y’eggwanga Uganda]], yazannyirako ne ttiimu zabavubuka ez'eggwanga lya Italy. == Nga omuzannyi wa kiraabu == Capradossi yava mu ttendekero (Academy) lya kiraabu eya [[:en:A.S._Roma|Roma]] . Mu sizoni ya 2015–2016, Capradossi Yaakulembera kiraabu ya [[:en:A.S._Roma_Primavera|Roma eyabali wansi w'emyaka 19]] nga kapiteeni okuwangula [[:en:Campionato_Nazionale_Primavera|empaka zabali wansi w'emyaka 19]] mu ggwanga lya Italy. Mu katale k'okyuusa abazannyi ak'omwaka 2016 yeegatta ku kiraabu ya [[:en:F.C._Bari_1908|Bari]] mu [[:en:Serie_B|Serie B]] ku buyazike bwatyo nazannya omupiira gwe ogwa liigi ogwasooka nga 24 Ogwomwenda 2016 kiraabu ye bweyali ezannya ne [[:en:Benevento_Calcio|Benevento]] ku kisaawe ekiyitibwa [[:en:Stadio_San_Nicola|Stadio San Nicola]] . Capradossi ku Bari yamalayo sizoni emu n'ekitundu era bwatyo nadda ku kiraabu ya Roma ku ntandikwa ya 2018. <ref name=":0">https://calcio.fanpage.it/chi-e-elio-capradossi-il-nuovo-juan-dal-bari-all-esordio-in-campionato-con-la-roma/</ref> Nga 6 Ogwokutaano 2018 yazannya omupiira gwe ogwasooka ku kiraabu ya [[:en:A.S._Roma|AS Roma]] enkulu era mu mupiira ogwo baawangula kiraabu ya [[:en:Cagliari_Calcio|Cagliari]] mu maka gaayo ggoolo 1-0 era nga Capradossi omupiira guno yagutandika. Mu Gwomusanvu 2018 Capradossi yaddamu okugenda ku buyazike ku kiraabu eyitibwa [[:en:Spezia_Calcio|Spezia]] nga nayo ya kibinja kya Serie B era nabeerayo okutuusa mu Gwomukaaga 2019. <ref>https://m.tuttomercatoweb.com/serie-b/ufficiale-spezia-arriva-capradossi-dalla-roma-1136670</ref> Mu mwezi gwomunaana ku ntandikwa ya sizoni ya 2019, Capradossi yassa omukono ku ndagaano ya myaka ena okuzannyira Kiraabu ya [[:en:Spezia_Calcio|Spezia]]. Capradossi nga amaze okwegatta ku [[:en:Spezia_Calcio|Spezia Calcio]] ku ndagaano ey'enkalakkalira ate yafuna okusoomozebwa oluvannyuma lwokufuna obuvune mu mwezi Ogwomusanvu 2020 era obuvune buno nebumulemesa okuzannya omupiira okumala emyezi kumi egyaddirira kyokka oluvannyuma yawona era omupiiira wakati wa Spezia ne Roma gwamukomyawo okuzannya mu [[:en:Serie_A|Serie A]] oluvannyuma lw’emyaka esatu. <ref>{{Cite web |url=https://www.cittadellaspezia.com/la-spezia/sport/elio-capradossi-dieci-mesi-dopo-335444.aspx |title=Archive copy |access-date=2025-06-09 |archive-date=2021-06-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210614233219/https://www.cittadellaspezia.com/La-Spezia/Sport/Elio-Capradossi-dieci-mesi-dopo-335444.aspx |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.acspezia.com/news/mercato-elio-capradossi-torna-in-maglia-bianca.20372.html</ref> Mu Gwomwenda 2022, Capradossi yegatta ku kiraabu ya [[:en:Cagliari_Calcio|Cagliari]] kundagaano ya myaka ebiri.Kyokka oluvannyuma waaliwo okukaanya wakati wenjuyi zombi endagaano eno nesazibwamu <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/22182/capradossi-e-del-cagliari-acquisto-a-titolo-definitivo |access-date=2025-06-09 |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901191815/https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/22182/capradossi-e-del-cagliari-acquisto-a-titolo-definitivo |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/23550/risoluzione-contrattuale-con-capradossi |access-date=2025-06-09 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122214951/https://www.cagliaricalcio.com/news/ultimissime/23550/risoluzione-contrattuale-con-capradossi |url-status=dead }}</ref> Nga 2 Ogwokubiri 2024, Capradossi yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Calcio_Lecco_1912|Lecco]] ezannyira mu kibinja kya [[:en:Serie_B|Serie B]] . <ref>https://calciolecco1912.com/ufficiale-capradossi-e-un-nuovo-giocatore-lecchese/</ref> Nga 25 Ogwekkuminogumu 2024, Capradossi yegatta ku [[:en:AS_Cittadella|Cittadella]] nayo nga ya kibinja ekyokubiri ekiyitibwa [[:en:Serie_B|Serie B]] . <ref>https://www.ascittadella.it/in-evidenza/elio-capradossi/</ref> == Omupiira kumutendera gwamawanga == Capradossi yasooka kuzannyira ttiimu [[:en:Italy_national_under-17_football_team|ya Yitale eyabali wansi w'emyaka 17]] neyeetaba mu [[:en:2013_UEFA_European_Under-17_Championship|mpaka za mawanga ga Bulaaya ez'abali wansi w'emyaka 17 mu 2013]] kwossa n'okuzannya mu [[:en:2013_FIFA_U-17_World_Cup|mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ekyabali wansi w'emyaka 17]] mu mwaka 2013. ku mutendeera gwabali wansi w'emyaka 21 era yazannyira [[:en:Italy_national_under-21_football_team|ttiimu ya Italy]] era omupiira gwe ogwasooka ku mutendera guno yaguzannya nga 5 Ogwekkumi 2017 nebawangula eggwanga lya [[:en:Hungary_national_under-21_football_team|Hungary]] ggoolo 6-2 mu mupiira ogwomukwano. Ono mu June wa 2024 yayitibwa ku ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] era bwatyo nakkiriza nakyuusa eggwanga lyazannyira era nga kino kyasoboka kuba Capradossi yazaalibwa mu kibuga [[Kampala]].<ref>https://kawowo.com/2018/07/25/elio-capradossi-a-ugandan-born-footballer-who-has-captained-the-italian-u-20-team/</ref> <ref>https://www.fufa.co.ug/uganda-cranes-squad-for-2026-fifa-world-cup-qualifier-matches-against-botswana-algeria/</ref> Yasooka okuzannyira Uganda nga 7 June 2024 mu mupiira [[:en:2026_FIFA_World_Cup_qualification_–_CAF_Group_G|gw'okusunsulamu abanazannya World Cup]] wakati wa Uganda ne [[:en:Botswana_national_football_team|Botswana]] mu kisaawe kya [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]] era nazannya eddakiika zonna Uganda nga ewangula ggoolo 1:0<ref>https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/687312/ </ref> == Enzannya ye == Capradossi abasinga bamugerageeranya nomuzannyi munnansi wa Yitale [[:en:Angelo_Ogbonna|Angelo Ogbonna]] olw’enzannya erimu okukozesa amaanyi, kwossa n'obukoddyo ate nga n'obuwanvu kyenkana babwenkanya. <ref name="italianfootballdaily1">https://web.archive.org/web/20180218090938/http://www.italianfootballdaily.com/elio-capradossi-new-ogbonna-roma/</ref> Capradossi mukugu nyo mukugaba omupiira, kwossa n'okugwa mu nnumba z'omulabe nga aziyiza omupiira okutuuka eri oyo gweguba guweerezeddwa. Ono era ayina amanyi mu mubiri ekimusobozesa okuzannya obulunji kwossa obusobozi mu kutomera omupiira <ref>https://web.archive.org/web/20131102230937/http://talentshunter.wordpress.com/2013/05/15/elio-capradossi/</ref> == Obulamu obwabulijjo == Capradossi yazaalibwa mu kibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu [[Kampala]] nga kitaawe munnansi wa [[Yitale]] ate nga maama we asibuka mu ggwanga lya [[Democratic Republic of Congo|D.R. Congo]]. Bweyali aweza emyaka ebiri yasengukira mu ggwanga lya Yitale nebazadde be era nafuna obutuuze. Kitaawe yakulirako Kiraabu ya Roma ey'omuzannyo gwa Rugby. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == b22xonmasp8o8obyudmm25edgc8szcv Bobby Lash B2C 0 11263 57951 54313 2026-07-02T07:07:44Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57951 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ssali Peterson''' amanyiddwa nga erya siteegi ye '''Bobby Lash B2C,''' Munnayuganda omuyimbi eyazaalibwa nga 20 Ogw'okuna 1992 mu [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|ddwaaliro e Namirembe]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] mu Uganda.<ref name="Kiwanuka">{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Bobby Lash B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-bobby-lash-b2c/ |access-date=2024-01-26 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> Bobby Lash yazaalibwa mu maka g'omwami Ssali Peter ne Mukyala Nabukeera Teopista. [[Professional musician|Muyimbi mutendeke]] ayimbira wansi w'ekibiina ekikola ennyimba ekya [[B2C Entertainment]] okuva mu mwaka gwa 2016.<ref>{{Cite web |title=B2C Biography, Profile, Facts, Life Story, About B2C |url=https://pearltunes.com/B2C/biography |access-date=2024-01-26 |website=Pearl Tunes |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Bobby Lash okusoma yakutandikira mu ssomero lya Lwagula memorial primary school erisangibwa mu divizoni y’e Makindye okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2005 lwe yamaliriza emisomo gye ku ddaala lya pulayimale. Oluvannyuma yeegatta ku Crested secondary school mu [[Makindye Division|divizoni y'e Makindye]] mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] gyeyamalira S.4. Bobby Lash yamaliriza emisomo gye egya ssiniya mu mwaka gwa 2011 n'afuna satifikeeti ey'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga okuva mu [[Uganda National Examinations Board|kitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu ggwanga ekya Uganda National Examinations Board]].<ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=23 September 2016 |title=B2C (Born 2 Conquer) : A promising trio for the industry – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201609/features/b2c-born-2-conquer-a-promising-trio-for-the-industry.html#:~:text=Bobby%20Lash,-Peterson%20Ssali,%20aka&text=The%2023-year-old%20is,Social%20Administration%20at%20Kyambogo%20University. |access-date=2024-01-26 |language=en-US}}</ref> Mu kiseera nga akyasoma, Bobby Lash yatandika okuyimba ne bayizi banne (Delivad Julio), ( [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) bonsatule ne bakola ekibiina kyabwe eky'okuyimba ekiyitibwa Born To Conquer oba [[B2C Entertainment]]<ref name="Kiwanuka"/><ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=14 May 2016 |title=One on One with the talented B2C singers, here is all you need to know about them |url=https://bigeye.ug/one-on-one-with-the-talented-b2c-singers-here-is-all-you-need-to-know-about-them/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Ku myaka emito, Bobby Lash yatandika okuyimba okw'ekikugu mu 2016 n’oluyimba olw'amuggulira oluggi lwe yatuuma Tokigeza bweyali yaakava mu ssomero.<ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=15 June 2016 |title=B2C singers release new song – "Tokigeza" |url=https://bigeye.ug/b2c-singers-release-new-song-tokigeza/ |access-date=2024-01-26 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Tokigeza lwateekebwateekebwa pulodyusa omututumufu amanyiddwa nga Diggy Baur okuva mu Sound Cover records nga mu kiseera kino eyitibwa Mwoto Studio. Tokigeza yawangula okubeera oluyimba olusinga obulungi mu mwaka okusinziira ku kulonda kw'abawagizi mu awaadi za Uganda Music Awards mu lubu lw'abavubuka mu mwaka gwa 2016.<ref>{{Cite web |last=Atwiine |first=Simon Peter |date=9 June 2017 |title=Eddy Kenzo leads in The Uganda Music Awards |url=https://eagle.co.ug/2017/06/09/eddy-kenzo-leads-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Bobby Lash asobodde okufulumya ennyimba eziwerako ezikutteyo n'ezo zaakoze n'abayimbi abalala bonssatule mu kibiina kyaabwe ekya B2C. == Okusunsulwa kwa Afrima == Bobby Lash ng'ali wamu ne bammemba banne mu kibiina ( '''Delivad Julio''' ) ne ( '''[[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]]''' ) baasunsulwa okwetaba mu ngule za [[All Africa Music Awards 2021]] oluvannyuma lw'okukola oluyimba olwakwatayo ennyo lwebaakola ne muyimbi munaabwe [[David Lutalo]] olwatuumibwa '''Awo'''.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=23 September 2021 |title=Kenzo, Rema, Spice, Afrie, Shivanah, B2C, Bebe Cool nominated at 2021 AFRIMAs |url=http://mbu.ug/2021/09/23/eddy-kenzo-rema-spice-diana-afrie-shivanah-b2c-nominated-at-2021-afrimas/ |access-date=2024-01-26 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Abayimbi bano abassatu aba Uganda baasunsulwa n'abayimbi abamaanyi mu Afrika okuli;Toofan okuva [[Togo|e Togo]], [[Sauti Sol]] ne [[Mi Casa]].<ref>{{Cite web |date=23 September 2021 |title=All Africa Music Awards 2021: All the nominees |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/all-africa-music-awards-2021-all-nominees |access-date=2024-01-26 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Bobby Lash ne bamemba banaabwe ( '''Delivad Julio''' ne [[Mr.bLee B2C|Mr. Lee B2C]] ) tebavaayo nga bawanguzi ba ngule eyo mu lubu lwebaalimu wabula okusunsulwa kuno kwayongera obuganzi n'ettutumu lyaabwe ng'abayimbi ba Uganda abaali basambye akaggi.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=12 January 2021 |title=Uganda's Eddy Kenzo nominated in best fan base award category as B2C receives nomination nod for song of the year |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2021/01/ugandas-eddy-kenzo-nominated-in-best-fan-base-award-category-as-b2c-receives-nomination-nod-for-song-of-the-year.html |access-date=2024-01-26 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> == Awaadi zaawangudde == Bobby Lash awangudde awaadi ez'enjawulo mu mulimu gwe ng'ali wamu ne kkampuni ye emanyiddwa nga [[B2C Entertainment]]. Wansi z'awaadi z’awangudde. === Awaadi n’okusunsulwa === '''2021 – Awaadi za Hipipo'''<ref>{{Cite web |title=Winners – HiPipo Music Awards |url=https://hma.hipipo.com/winners/ |access-date=2024-01-26 |language=en-GB}}</ref>. * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja) ne [[Rema Namakula]] * Oluyimba olwasinga lweyakola ne muyimbi mune (Gutujja) '''2021 – Awaadi ya Janzi''' * Omuyimbi wa Afro zouk ow'enjawulo ow'omwaka<ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Mugibson |date=13 December 2021 |title=FULL LIST: Winners At The Maiden Janzi Awards – MUGIBSON |url=https://mugibson.com/maiden-janzi-awards-winners/ |access-date=2024-01-26 |website=mugibson.com |language=en-US}}</ref> '''2018 – Awaadi za Zzina'''<ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=30 March 2018 |title=Fik Fameika, B2C & Mowzey Radio Win Big At the 2017–2018 Zinna Awards |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2018/03/30/fik-fameikab2c-mowzey-radio-win-big-at-the-2017-2018-zinna-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) lwebakole ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]] * Oluyimba olwasinga lwebakola n'omuyimbi omulala (Gutamiza) * Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi (Nyongera) '''2017 – Awaadi za Uganda Entertainment''' * Ekibiina ky'okuyimba ekisinga obulungi<ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=FULL LIST: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2024-01-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] b29u4q1rxw8zmb1zcj664kz9utpqnxd Karole Kasiita 0 11435 57997 48754 2026-07-02T07:30:19Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57997 wikitext text/x-wiki '''Kasita Carol''' (yazaalibwa 25 Ogw'okuna 1989), era amanyiddwa nga Karole Kasita, mukyala [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi, omuzinyi era omuwandiisi w'ennyimba.<ref name=":0">Karole Kasiita</ref><ref name=":0"/> == Obuto bwe == Kasita yasomera Gayaza junior school, Ndejje SS, St joseph's SS nga tannayingira [[Makerere University Business School]] okufuna diguli esooka mu by'obutandisi bw'emirimu. == Omulimu gwe == Kasita yatandika okuwandiika n’okuyimba [[Song|ennyimba]] ze eri bayizi banne n’emikwano gye ng’ali mu siniya. Mu 2014, yeegatta ku bbandi y'abayimbi <nowiki>''S&S''</nowiki> eyatandika omulimu gwe ogw'ekikugu.<ref name="en.wikipedia.org">https://en.wikipedia.org/wiki/Song</ref> == Okumanyika kwe == Karole Kasita yasunsulwa mu awaadi za Zzina mu 2025.<ref name="en.wikipedia.org"/> == Z'ayimbye ne bayimbi banne == * tetunazina ft Ekisikirize omutujju * Tubiddemu ft kenzo * Gwe ft Akasaale Bwoy ne fik fameica * Ebyo Byalo ne Feffe Busi * Omwana papa ft Taata Andre * Mwoto ft Cindy sanyu. == Ennyimba ze == * yaka * Balansi * Binyuma * Fata * Wabula == Obulamu bwe == Karole Kasita maama eyeelabirira mutabaniwe yekka. Muyimbi munne Feffe Bussi y'agambibwa okubeera taata w’omwana.<ref name="en.wikipedia.org"/> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 9n5dznguix3s16ldwhvg87rxfum4t6l Abubakar Muhammad Moki 0 11453 57819 57142 2026-07-01T22:15:37Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57819 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Abubakar Muhammad Moki''' [[Munnayuganda]] [[omukugu mu by’enfuna]] era omukugu mu kwekenneenya enkola za gavumenti, nga mu kiseera kino akola nga Ssenkulu wa Uganda Network of Businesses (UNB). Ono Kaminsona eyawummula eyali avunaanyizibwa ku nkulaakulana y’enkola [[n’okuzimba obusobozi]] mu ofiisi y’obwassaabawandiisi bwa kabineeti ya Pulezidenti.<ref name=":02">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/experts-list-strategies-for-economic-recovery-3902418 "Experts list strategies for economic recovery"]. ''Monitor''. 2022-08-04. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>[https://www.evalforward.org/members/abubakar-moki "Abubakar Muhammad Moki | Eval Forward"]. ''www.evalforward.org''. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250112142639/https://sph.mak.ac.ug/index.php/news/public-health-experts-urge-uganda-government-increase-funding-health-services "Public Health Experts Urge Uganda Government to Increase Funding for Health Services"]. ''School of Public Health''. 2021-12-02. Retrieved 2025-01-12.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Moki alina diguli ey'okusatu mu kunoonyereza ku ngeri y’amawulire n’okugateekateeka, diguli eyookubiri mu by’enfuna n’okuteekateeka, dipulooma mu by’enjigiriza, ne [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu by’enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]].<ref>[https://www.devex.com/people/abubakar-muhammad-moki-640693?utm_source=chatgpt.com "Abubakar Muhammad Moki | Assistant Commissioner Economic Affairs | Devex"]. ''www.devex.com''. Retrieved 2025-01-12.</ref> == Emirimu gye == Mu 2024, Moki yawummula ku bwa Kaminsona avunaanyizibwa ku kukulaakulanya enkola n’okuzimba obusobozi nga tannalondebwa ku bwa Executive Director wa Uganda Network of Businesses (UNB).<ref>[https://eprcug.org/press-releases/sugarcane-sub-sector-regulatory-impact-assessment-complete/ "Sugarcane sub-sector Regulatory Impact Assessment nears completion – Economic Policy Research Centre"]. Retrieved 2025-01-12.</ref><ref>Team, The Observer (2019-07-10). [https://observer.ug/news/govt-names-team-to-write-first-automotive-industry-policy/ "Govt names team to write first automotive industry policy"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-01-12.</ref> Moki awandiise ebitabo ebikwata ku kwekenneenya enkola, omuli "Emitendera egy'omugaso mu kukola okwekenneenya enkola mu Uganda," eraga emitendera emitongole mu kwekenneenya enkola mu mbeera ya Uganda.<ref>[https://www.slideshare.net/slideshow/practical-steps-in-undertaking-policy-analysis-in-uganda-pdf/271644923 "Practical Steps in Undertaking Policy Analysis in Uganda .pdf"]. ''SlideShare''. 2024-09-08. Retrieved 2025-01-28.</ref> Abadde mulwanirizi w’enkola y’ennima ey’obutonde mu Uganda, ng’akubiriza abalimi okwettanira ebintu ebikoleddwa mu ngeri ey’obutonde okusobola okumalawo ebbula ly’emmere n’okufuna obutale bw’ensi yonna.<ref>Reporter, Express (2023-11-30). [https://dailyexpress.co.ug/2023/11/30/farmers-urged-to-adopt-organic-products-farming-practices-for-quality-output/ "Farmers urged to adopt organic products, farming practices for quality output"]. ''Daily Express''. Retrieved 2025-01-12.</ref> Dr. Moki era yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo ku nteekateeka z’okuzzaawo eby'enfuna, ng’akkaatiriza obukulu bw’okukola ku nsonga y'okukutulakutula mu ttaka okutumbula eby'obulimi.<ref name=":02" /> == Laba ne == * [[Economist]] * [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero we Makerere]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]] [[Category:Abakozi ba gavumenti ya Uganda]] [[Category:Abannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannassaayansi be Uganda abo mukyasa kya makumi abiri mu kimu]] kvo458mjiciit4ar0w65wjcol8ssl7o Samite 0 11475 58045 48755 2026-07-02T07:46:58Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58045 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Samite''' lye linnya lya siteegi ery'omuyimbi Omufirika '''Samite Mulondo'''. Yazaalibwa mu [[Uganda]], Samite kati abeera [[Tully, New York]]. Mukommonsi w'amulere ([[flute]]) ne kalimba, ekika ky'[[Thumb piano|ennanga ekizanyibwa n'engalo ensajja]]. Mu kiseera kino Samite mufumbo eri Sandra Mulondo nga musomesa mu Tully Central School District e Tully mu New York. Samite ayagala nnyo okugatta ennyimba ze n'enfumo za Uganda saako n’okulaga obulamu bwe yali ayiseemu mu Uganda. Samite yakulira mu maka magagga mu Uganda naye ate nga akyagabana empulira n'okufaayo eri Bnnayuganda bonna ng'ayita mu nnyimba ze. Omuziki gwa Samite gwagalwa nnyo mu Uganda mu gavumenti n’abantu babulijjo. Ng'ayita mu nnyimbaze, Samite tasuubira kukoma ku Bannayuganda bokka, wabula n'okwogera n’abantu okuva mu mawanga ag'enjawulo okubamanyisa obuwangwa bwa Uganda. Samite era y’omu ku batandikawo ekibiina ekitali kya magoba ekya Musicians for World Harmony, ekyanjula emiziki mu bamulekwa mu Afrika. Samite ye yatandikawo ekitongole ekigaba obuyambi ne mukyala we omugenzi Joan. Samite era agabana n’okusomesa ku byeyayitamu mu Uganda n’okubeera abundabunda olw'ebyobufuzi. Olutambi lwe olw’omusanvu, ''Embalasasa'', lwafulumizibwa mu 2005 aba Triloka Records. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * Official website * [{{AllMusic|class=artist|id=p3425|pure_url=yes}} Samite on AllMusic.com] * [https://web.archive.org/web/20160305070756/http://worldmusiccentral.org/artists/artist_page.php?id=1160 Biography and discography at World Music Central] {{Authority control}} {{DEFAULTSORT:Samite}} [[Category:Abayimbi]] s6ufu54wss2atu3ghx3ml9ibtq0eguj Albert Ssempeke 0 11514 57923 51245 2026-07-02T06:42:03Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi]] → [[Category:Abayimbi]] using [[Project:AWB|AWB]] 57923 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Albert Ssempeke''' yali muyimbi amanyiddwa nnyo mu kuyimba [[Baganda Music|ennyimba ez'ebivuga eby'ekinnansi]]. Era yali muyimbi wa [[Kabaka of Buganda|Sekabaka wa Buganda]] agambibwa okubeera [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] . Alubaamu ya Albert ''Ssempeke!'' ya nyimba ez'omulembe nga [[Buganda]] tenafuna meefuga gaayo. Ku myaka 11, Albert yatandika okukuba entongooli ey'endere. Yayigirizibwa abakugu b’amaloboozi abakungu era n'atutumuka ng'omuyimbi ow'oku kooti. Mu nnyimba ze yagattako [[Lyre|endongo]], [[Drum|engoma]], n’ennanga ya kiganda ey’emiguwa munaana. Oluvannyuma lw’obwakabaka bwa Buganda okusatululwa [[Milton Obote]], omuziki gw’obwakabaka gwakendeera kubanga bangi baagaana okugukuba. Obufuzi bwa [[Idi Amin]] bwabuviirako okwongera okukendeera abantu bangi bwe badduka. Emyaka gya 1980 we gyatuukira, abantu abasinga baali beerabira ennyimba z’obwakabaka oba ne bafa, ekyaleka Albert ng’omu ku bayimbi b’obwakabaka abaasembayo, ekyamufuula ow’enjawulo eri abakugu [[Ethnomusicology|mu by’ennyimba z’obuwangwa]] . Mu 1987, yayitibwa Peter Cooke okubeera ''Omuyimbi mu kitundu mwebasula'' mu [[University of Edinburgh|Yunivasite ye Edinburgh]] . == Ebijuliziddwa == * Kafumbe, Damascus [https://web.archive.org/web/20140222162750/http://diginole.lib.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2709&context=etd Abayimbi b’Obwakabaka ba Kabaka mu Buganda-Uganda: Omulimu gwabwe n’amakulu gaabwe ku mulembe gwa Ssekabaka Sir Edward Frederick Muteesa Ii (1939-1966)] . Yunivasite y’essaza ly’e Florida DigiNole Commons, Ebbaluwa ez’ebyuma, Ebiwandiiko n’Ebbaluwa, 2006. == Ebiyungo eby’ebweru == * [{{Allmusic|class=artist|id=p173860|pure_url=yes}} Omuziki gwonna] * [http://womad.org/?artist_id=1024 WOMAD ebikwata ku bulamu bw'omuntu] * [https://web.archive.org/web/20070313204309/http://www.amadinda.co.uk/ssempeke.do A tribute to Albert Ssempeke] Ate era, osobola okuwuliriza wano samples okuva mu album ye. [[Category:Abayimbi]] 86jq7nktffjrtv0ted1dcyp3sgzim8m James Makubuya 0 11515 57994 48757 2026-07-02T07:29:30Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57994 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''James K. Makubuya''' yazaalibwa [[Gayaza]] mu [[Wakiso District|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Uganda]] [[Ethnomusicologist|mukugu mu by'ennyimba z'amawanga]], mukubi w'ebivuga, muyimbi, muzinyi, era mukubi w'ennyimba z'abayimbi. Akuba ebivuga by’ekinnansi ebiwerako okuva mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo, omuli ''[[endongo]],'' ''[[adungu]]'', ''[[endingidi]]'', ''[[amadinda]],'' ''[[akogo]]'', n'''[[engoma]].'' == Obuto bwe == Makubuya yazaalibwa mu kibuga Gayaza ekisangibwa mu kilomita 30 okuva e [[Kampala]], okumpi [[Lake Victoria|n’ennyanja Nnalubaale,]] mu kitundu kya [[Buganda]] mu Uganda), era ava mu lubu lw[[Baganda|'abaganda]]. == Okusoma kwe == Alina diguli esooka mu by’okuyimba n’ebiwandiiko by’Olungereza okuva mu [[Makerere University|yunivasite y’e Makerere]] mu Kampala mu Uganda (1980); diguli ey'okubiri mu nnyimba z'obugwanjuba n'okusomesa ennyimba okuva mu [[Catholic University of America]] mu [[Washington D.C.|Washington DC (]]1988), ne Ph.D. mu by’ennyimba z’amawanga okuva mu [[University of California, Los Angeles|Yunivasite y’e California, Los Angeles]] (1995).<ref>http://persweb.wabash.edu/facstaff/makubuya/</ref> Okunoonyereza kwe okusinga kwesigama ku kunoonyereza ku bivuga eby'enjawulo nga mu kino awandiise empapula nnyingi ez’abayivu, omuli okunoonyereza okugeraageranya ku bivuga by'Obuvanjuba bwa Afrika eby'enjawulo nga endongo, adungu n'endingidi == Omulimu gwe == Asomesezza mu ttendekero lya [[Massachusetts Institute of Technology]] (1996–2000), gye yatandikawo ekibiina ky'abayimbi,<ref>http://web.mit.edu/mitcan/www/about.html</ref> era muyambi wa Pulofeesa wa Music mu [[Wabash College|Wabash College mu Crawfordsville, Indiana]], gy’akulira ekibiina ky'abayimbi ekya WAMIDAN. Makubuya ayimba ennyimba [[Cross-cultural|ezigerageranya obuwangwa]] obw'enjawulo n'omuyimbi w'ekika kya ''[[pipa]]'' Omuchina [[Wu Man]]. Oluyimba lwe olw'''Abadongo'', ''olw'endongo'', ''[https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mbuutu&action=edit&redlink=1 mbuutu]'', olw'alimu ebivuga eby'omulembe lw'ayimbibwa omuyimbi w'ekibiina kya [[Kronos Quartet]] mu yunivasite y'e California. Yajwata ennyimba ze ssatu ku CD era alabika ng’omuyimbi omugenyi ku ( ''Wu Man and Friends'', 2005) ey'okuna. Ennyimba ze zibadde zizannyibwa mu firimu eziwerako omuli ''[[Mississippi Masala]]'' (1991).<ref>https://www.discogs.com/release/8817362-Various-Mississippi-Masala-Music-From-The-Motion-Picture-Soundtrack?srsltid=AfmBOooRHul1vXytOzBO15O41sPg_EGLR3TOAIbzR4Mo8F7QDWPrJI_Q</ref> == Ebiwandiiko == * Makubuya, James (1995). "Endongo: Omulimu n'amakulu g'oluyimba lwa Baganda Bowl Lyre mu Uganda." Los Angeles, California: Yunivasite y’e California, Los Angeles. Ph.D. dissertation (omulimu gw’okukola dissertation). == Ennyimba ze == * 1993 - ''Ekibiina kya Uganda Tropical Beat I'' * 1989 - ''African Odyssey'' ( [[Music of the World|ennyimba z'ensi yonna )]] * 1998 - ''Taata Wange'' * 2000 - ''Watik, Watik: ennyimba okuva mu okuva mu Uganda''. [[Music of the World|Omuziki gw'ensi yonna]] * 2005 - ''Wu Man ne mikwano gye''. Ensala y’Ekkubo ery’Ennono. == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] ts118vcm4p26na1wr5veslfc1bxl7d5 Kalema owa Buganda 0 11530 58074 44588 2026-07-02T07:59:49Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 58074 wikitext text/x-wiki '''Rashid Kalema Muguluma''' yali [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] w'Obwakabaka bwa Buganda owa 33 mu Uganda okuva nga 5 Omwezi ogw'ekkumi 1889. ,<ref name=":0">{{Cite web |date=2020-09-14 |title=Bibles turn into bullets in Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/bibles-turn-into-bullets-in-buganda-1511748 |access-date=2024-05-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=AFRICAN ARCHIVES GENERAL |url=https://theafricanarchives.com/article/60 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525124706/https://theafricanarchives.com/article/60 |archive-date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=theafricanarchives.com}}</ref> == Okulinnya ku namulondo == Kalema Muguluma yali mutabani wa [[Muteesa I of Buganda|Kabaka Mukaabya Walugembe Muteesa I]], Kabaka wa Buganda, eyafuga wakati wa 1856 ne 1884. Maama we yali Ndibuwakanyi, ow’ekika ky'e Mamba. Yalangirirwa nga Kabaka eggye ly'abasiraamu eryamaamulako mukulu we [[Kiweewa owa Buganda|Kabaka Kiweewa Mutebi]] ku namulaondo nga 21 Omewzi gw'ekkumi 1888. Ekibuga kye yakireka ku kasozi Mengo <ref name=":0"/> == Obulamu bw’obufumbo == Awandiikiddwako okuba nga yawasa abakyala bano: <ref name="The Customs of the Baganda">{{Cite book |last=Kaggwa |first=Apollo |date=1934 |title=The Customs of the Baganda |last2=Kalibala |first2=Ernest B. |pages=61–62}}</ref> # Nabikukuzi muwala wa Jjumba ow'ekika ky'e Nkima # Sofia Kabakalongoosa muwala wa Kinyolo ow'ekika ky'e Nkima # Nakibuuka muwala wa Mugema ow'ekika ky'e Nkima # Zefiria Nnampa Nakibuuka muwala wa Bakkabulindi ow’ekika ky’e Ngeye # Nabibooge muwala wa Kibaya ow'ekika ky'e Nsenene # Veneneka Nabiwemba, muwala wa Wakooli, [[Omusoga]] ow’ekika ky'e Ngabi # Njera Saabaddu muwala wa Gabunga ow'ekika ky'e Mamba == Ensonga == Abaana be abamanyikiddwa mulimu: # Omulangira Kiweewa Zzimbe, nga nnyina yali Nabikukuzi # Omulangira Edmond Alamanzaani Ndawula nga nnyina yali Zefiria Nnampa. Yafa nga 1,Omwezi gw'omusanvu 1916 # Omulangira Yozefu Musanje Walugembe, MBE. Yazaalibwa nga 31 Omwezi gw'omunaana 1889. Maama we yali Nabibooge. Yasomera mu ssomero lya [[Namilyango College]] . Mu Mwezi gwekkumi 1914, yakuzibwa nga 2nd Lieutenant mu ggye lya African Native Medical Corps. Mu 1915, yakuzibwa n’afuulibwa Lieutenant. Yaweereza mu [[Ssematalo Asooka]] okuva mu 1915 okutuuka mu 1919. Yaweebwa emidaali [[Member of the Order of the British Empire]] (MBE), 1915 Star and the British War n’ogwa Allied Victory medals. Nga 18 Omwezi gww'ekkumi n'ogumu 1907, yawasa Sala Kiire, muwala wa Chevalier Stanislas Mugwaanya, [[OBE]], [[GCSG]] , ku [[White Fathers]]' Mission, [[Nsambya]] . Omulangira Musanje yazaala abaana basatu ab’obulenzi n’abawala babiri: (a) Omulangira Joseph Mukaabya (b) Omulangira Daudi Kimera (c) Omulangira Lodoviko Kamanya ne (c) Omumbejja Tereza Namukaabya (d) Omumbejja Mary Kamuwanda. # Omumbejja Yuniya Maliamu Kamuwanda, nga maama we yali Veneneka Nabiwemba. Omumbejja Kamuwanda yatuuzibwa ku bwa Naalinnya eri [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Kabaka Daudi Chwa II]] nga 14, Omwezi gwomunaana 1897. Yafuna omudaali gwa [[Silver Jubilee]] mu 1935, ogwa [[Coronation medal]] mu 1937 n'ogwa [[Papal]] medal Pro Ecclesia et Pontifice" mu 1951. Yafa nga 30, Omwezi ogwokutaano 1951. # Omumbejja Besemerese Hana Dimbwe. Yazaalibwa mu [[Kampala]] mu 1887. Maama we yali Sofia Kabakaalongoosa. Mu Mwezi gw'omwenda 1905, yafumbirwa, e [[Mbale]], ng'omukyala owookusatu owa Semei Lwakirenzi Kakungulu, eyali Kabaka wa Bukedi mu kiseera ekyo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Obufuzi bwe == [[File:Kalema's_Komera_katereke_prison_ditch_in_Nsangi,_Uganda.jpg|thumb|250x250px|Ekkomera lya Kalema mu Lunnya]] Ekiseera okuva mu 1884 okutuuka mu 1897 kyalimu okusika omuguwa okw'amaanyi mu [[Buganda]] . [[Baganda|Abaganda]] abawera baali bakyuse ne badda mu emu ku ddiini essatu enkulu mu bwakabaka; [[Obukatuliki]], [[Obupolotesitante]] oba [[Obusiraamu]] Ng'abakulembeze mu bwakabaka bagezaako okuzza obuyinza ku bantu baabwe abaali beeggase ku maddini gano obwakabaka bwajjamu akasambattuko, obujeemu, okulwanyisa obuggyeeemu n’okuyigganyizibwa olw'eddiini. Mu bbanga lya myaka kkumi n’esatu okuva mu 1884 okutuuka mu 1897, Buganda yalimu enkyukakyuka mu bukulembeze e [[Mengo]] emirundi mukaaga, ekyali kitabangawo mu bwakabaka. Ba Kabaka bangi baalondako enjuyi kwebagwa mu ddiini emu oba endala, okwesanga nga bamaamuddwa ku namulondo abawagizi b’amadiini ge bataalonda. Era embeera ne yeddingana bwetyo Mu Mwezi ogw'ekkumi 1888, ekiwayi ky’ Abasiraamu kye kyali kisinga amanyi mu [[Buganda]]<ref>https://exploreuganda.com/buganda/</ref>. Abaminsani abakulisitaayo bonna baagobebwa, era [[Kiweewa owa Buganda|Kabaka Kiweewa Mutebi Nnyonyintono]] n’aggyibwa ku namulondo . Kabaka Kalema Muguluma eyali akyuse n'adda mu busiraamu era naalonda erinnya lya Rashid, yatuuzibwa ku [[namulondo]] nga yatuuzibwa katikkiro wa Kiweewa, Muguluma . Wabula oluvannyuma lw’omwaka gumu gwokka, yawalirizibwa amagye g'[[Great Britain|Abangereza]] abafuzi b'amatwale okugivaako. Yaweebwa Abangereza akakwakkulizo: okukyuka okudda mu bukulisitaayo asigaze namulondo, oba okusigala nga musiraamu agifiirwe. Kirabwa n'ayonka nti yalondako busiraamu era naggyibwa ku namulondo. Mu myezi ebiri ng’afuga, Kalema yaweereza ebirabo by’amasanga eri Sultan w’e Zanzibar n’awereekerezaako n'ebbaluwa. Mu bbaluwa, Kalema yeerangirira nga Sultan wa Buganda, era n’alangirira enteekateeka ye okugifuula eggwanga ery'obusiraamu. Yasaba kkulaani okusomesa Abasiraamu, wamu n’emmundu okukuuma ensi ye okuva ku balumbaganyi Abakulisitaayo. Abakulisitaayo abanoonyi b'obubudamo bwebeegatta ne Mwanga, mu kugezaako okuwamba namulondo ya Kalema, Kalema yafuba okunyweza ekifo kye ng’aggyawo abantu bonna ab’olulyo olulangira abaali basobola okusendebwasendebwa okwegatta ku nsonga y’Abakulisitaayo. Yalagira abalangira n’abambejja bonna okwokebwa nga balamu. Abalangira n’abambejja nga amakumi asatu be baafiira mu ttemu lino nga kuliko ne batabani [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|ba Mwanga]] abawere Kyonya ne Kagalo. Okutta kuno okw’aboolugandalwe mu kirindi kwanyiiza abantu. Engeri Kiweewa gye yattibwamu- okumulumya enjala okumala ennaku eziwera, n'oluvannyuma n’akubwa amasasi n’afa ne bakazibe nabo ne battibwa yalabibwa ng’etaasaana kuyisibwamu kabaka, era ng'akabonero akabi ku bwakabaka. N’olwekyo abantu tebaayagala nnyo kwewandiisa ku ggye lye mu lutalo olwali lubindabinda erii amaggye g'abalukisitaayo. Mu lutalo olwaddirira, yawangulwa n’addukira e Singo. == Emyaka egyasembayo == Oluvannyuma lw'okuggyibwa ku Nnamulondo [[Great Britain|Abazungu]], Kabaka Kalema yagenda mu [[buwanganguse]] mu [[Bunyoro]]. <ref>{{Cite web |date=October 31, 2022 |title=Former Buganda King, Nuhu Rashid Kalema Was a True Muslim Hero-Mufti |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-buganda-king-nuhu-rashid-kalema-was-a-true-muslim-hero-mufti-}}</ref> Yafiira mu buwanganguse obulwadde bwa kawaali mu mwezi ogusooka 1891. Mu kiseera we yafiira, emyaka gye giteeberezebwa okuba nga gyali wakati w'amakumi abiri. Enjole ye yakomezebwawo n'ezikibwa e Mmende mu Busiro. <ref>{{Cite web |title=Kabaka Kalema Muguluma Is Buried At Mmende, Busiro |url=http://www.buganda.com/kings.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm |archive-date=2013-06-15 |access-date=2009-08-31 |publisher=Buganda.com}}</ref> == Emmeeza y'obusika == Yasiksira [[Kabaka wa Buganda]] Yasikirwa [[Kiweewa Nnyonyintono]] 1888-1889 [[Mwanga II]] [[Mukaabya]] == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |date=2020-09-14 |title=Bibles turn into bullets in Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/bibles-turn-into-bullets-in-buganda-1511748 |access-date=2024-05-25 |website=Monitor |language=en}} # {{Cite web |title=AFRICAN ARCHIVES GENERAL |url=https://theafricanarchives.com/article/60 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240525124706/https://theafricanarchives.com/article/60 |archive-date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=theafricanarchives.com}} # {{cite book |last1=Kaggwa |first1=Apollo |date=1934 |title=The Customs of the Baganda |last2=Kalibala |first2=Ernest B. |pages=61–62}} # Sir John M. Gray, 1950. The Year of the Three Kings of Buganda. "Uganda Journal", 14, pp.15-52. # Sir John M. Gray, 1950, ibid. # Sir Apollo Kaggwa, 1901. ''Ekitabo kya Basekabaka b'e Buganda''. # {{Cite web |date=October 31, 2022 |title=Former Buganda King, Nuhu Rashid Kalema Was a True Muslim Hero-Mufti |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-buganda-king-nuhu-rashid-kalema-was-a-true-muslim-hero-mufti-}} # {{cite web |title=Kabaka Kalema Muguluma Is Buried At Mmende, Busiro |url=http://www.buganda.com/kings.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm |archive-date=2013-06-15 |access-date=2009-08-31 |publisher=Buganda.com}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm Olukalala lwa ba Kabaka ba Buganda][[Archived]] 2013-06-15 at the [[Wayback Machine]] Kabaka wa Buganda{{Kabaka of Buganda}} oggu565ujhgk4zgyoc4c5sv2q6oq0uy Olukalala lw'abayimbi abannayuganda 0 11553 58029 48758 2026-07-02T07:43:48Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58029 wikitext text/x-wiki == A == * [[Allan Toniks|Allan Toniks, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[A Pass]] * [[Afrigo Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[Angella Katatumba]] * [[Angela Kalule]] * [[Aziz Azion]] * [[Azawi]] == B. == * [[Babaluku]] * [[Ekibinja kya Bataka|Bataka Squad]] * [[Bebe Cool]] * [[Benon Mugumbya]] * [[Bobi Wine]]<ref>https://www.theguardian.com/global-development/2024/feb/27/oscar-nomination-film-opposition-leader-robert-kyagulanyi-bobi-wine-the-peoples-president-uganda-yoweri-museveni</ref> * [[Bosmic Otim]] * [[Chris Evans Kaweesi|Chris Evans, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Cindy Sanyu|Omuyimbi Cinderella Sanyu]] * [[Chosen Becky]] == D. == * [[David Lutalo]] * [[Desire Luzinda|Obwagazi Luzinda]] * i[[DJ Shiru]] == E. == * [[Eddy Kenzo]]<ref>https://qz.com/eddy-kenzos-visuals-of-poverty-are-winning-him-awards-1849821675</ref> * [[Elly Wamala]] * [[Eddy Yawe]] == F. == * [[Fik Fameica|Fik Fameica, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Fille Mutoni]] * [[Frank Mbalire]] * [[Fred Masagazi]] * [[Fresh Kid|Fresh Kid UG]] == G. == * [[Gabriel K]] * [[Giovanni Kiyingi]] * [[Geoffrey Oryema|Geoffrey Oryema, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Gravity Omutujju]] * [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Abakozi ba Goodlyfe]] * [[Grace Nakimera]] == H. == * [[Halima Namakula]] * [[Henry Tigan]] == I. == * [[Irene Ntale]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]] == J. == * [[Jackie Akello|Jackie Akello, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Jackie Chandiru|Jackie Chandiru nga bwe kiri]] * [[Janzi Band]] * [[Jemimah Sanyu|Jemimah Sanyu, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Jimmy Katumba]] * [[Joanita Kawalya]] * [[Jose Chameleone|Omuyimbi Jose Chameleone]] * [[John Blaq|John Blaq, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Judith Babirye|Judith Babirye, omusajja omulala]] * [[Julie Mutesasira]] * [[Juliana Kanyomozi]] == K. == * [[Klear Kut]] == L. == * [[Lanie Banks]] * [[Levixone]] * [[Leila Kayondo]] * [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] * [[Lydia Jazmine|Lydia Jazmine, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Lumix Da Don]] == M. == * [[Omuzira Omusiru|Mad Ice]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Madoxx Sematimba Sematimba|Omuyimbi Madoxx Ssemanda Sematim]] * [[Maro Uganda|Maro]] * [[Maurice Kirya]] * [[Master Blaster (musician)|Master Blaster]] * [[Milege]] * [[Michael Ross Kakooza]] * [[Moses Matovu]] == N. == * [[Navio (akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo)|Navio]] * [[Nick Nola|Nick Nola, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Nince Henry]] == P. == * [[Paulo Kafeero]] * [[Papa Cidy]] * [[Pallaso]] * [[Philly Bongole Lutaaya|Philly Lutaaya]] * [[Peter Miles (omuyimbi)|Peter Miles, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Phina Mugerwa]] * [[Hannz Tactiq|puloduusa Hannz]] == R. == * [[Rachel K (musician)|Rachel_K_]] * [[Ray G]] * [[Rema Namakula]] * [[Rachael Magoola|Omuyimbi Rachael Magool]] * [[Ragga Dee|Omuyimbi Ragga Dee]] * [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Leediyo ne Weasle]] * [[Ruyonga]] == S. == * [[Sam Gombya]] * [[Saba Saba aka Krazy Native]] * [[Ssewa Ssewa]] * [[Sera (omuyimbi)|Sera]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Sophie Gombya|Sophie Gombya, omusajja omulala]] * [[Sister Charity|Mwannyinaffe Omuzirakisa]] * [[Spice Diana]] * [[Omutukuvu Nelly-Sade]] * [[Stecia Mayanja]] * [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]] * [[Sylver Kyagulanyi]] == T. == * [[Tshila]] == U. == * [[Undercover Brothers Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]] == V. == * [[Vampino]] * [[Viboyo]] * [[Veronica Lugya (Vinka)|Veronica Lugya (Vinka) nga ye muyimbi.]] == W. == * [[Wilson Bugembe]] * [[Winnie Nwagi|Winnie Nwagi omusajja omulala]] == Z. == * [[GNL Zamba]] == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == [[Category:Abayimbi]] rcxoexf24kiiopsgxzywuuu1fz57gy8 Herman Ssewanyana 0 11583 57989 56957 2026-07-02T07:24:09Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → , == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57989 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Herman Ssewanyana''' (yazaalibwa 1955) muyimbi era mukubi w'ebivuga mu Uganda. Mu kiseera kino Mukulembeze wa Bbandi, Dayirekita w’ennyimba era mukubi w’ebivuga mu kibiina ky’abayimbi ekya Percussion Discussion Africa.<ref>{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/PDA-mixes-old-and-new-to-attract-younger-following/-/434746/1700632/-/item/0/-/u41dbiz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203051552/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/PDA-mixes-old-and-new-to-attract-younger-following/-/434746/1700632/-/item/0/-/u41dbiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Mmemba era mukubi w'ebivuga mu [[Afrigo Band]], bbandi y'abayimbi ekyasinze obukulu mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1975.<ref>https://web.archive.org/web/20141225154810/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632224&CatID=417</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/news/646720-celebrating-afrigo-band.html</ref> == Eby'emabega n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Central Region, Uganda|masekkati ga Uganda]] mu 1955. == Omulimu gw’okuyimba == Ssewanyana yali mmemba wa [[Afrigo Band]], okuva nga mu 1980. Mu 1997, bwe yali akyali ne Afrigo band, yatandikawo ekibiina kya Percussion Discussion Africa, ng'atunuulira nnyimba z’obuwangwa, ng’essira aliteeka ku bivuga bya Africa.<ref>http://uganda.spla.pro/en/file.group.percussion-discussion-africa.1812.html</ref> Okuva mu 2011, azze akolagana n'abayimbi abalala mu Uganda okukola ekivvulu ky'ennyimba ekitegekebwa buli mwaka ekimanyiddwa nga ''Zivuge''. [[Kampala|[]]<ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11873:nandujja-joins-saava-and-ssewanyana-in-zivuge&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74</ref> ''.​''<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1367492/-/3y7pt8/-/index.html</ref> == Laba ne == * [[Afrigo Band|Bbandi ya Afrigo]] * [[Moses Matovu]] * [[Joanita Kawalya]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] glda0hvinjkb0qlnt53f38pngaco34d Mr.bLee B2C 0 11594 58016 48760 2026-07-02T07:37:14Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (2), → , == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58016 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Mugisha Richard''', mu by’ekikugu amanyiddwa nga '''Mr. Lee B2C''', muyimbi omunnayuganda eyazaalibwa nga 24 omwezi ogusooka mu mwaka gwa 1992. Mwami Lee B2C yazaalibwa mu [[Nsambya Hospital|ddwaaliro e Nsambya]] mu [[Kampala]] okuva mu famire ya Mwami Mugisha Joseph n’omugenzi Busingye Beatrice Mugisha.<ref>{{Cite web |date=22 June 2021 |title=B2C’s Mr. Lee loses his mother |url=https://www.kfm.co.ug/entertainment-news/b2cs-mr-lee-loses-his-mother.html |access-date=2023-12-30 |website=93.3 KFM |language=en-US |archive-date=2023-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231230182408/https://www.kfm.co.ug/entertainment-news/b2cs-mr-lee-loses-his-mother.html |url-status=dead }}</ref> Muyimbi mutendeke ayimbira wansi w'ekibiina kya [[B2C Entertainment]] (B2C).<ref name=":0">{{Cite web |last=Kiwanuka |first=Ronald |date=29 April 2022 |title=8 Things You Didn't know about Mr. Lee B2C |url=https://hardrockmedia.org/2022/04/8-things-you-didnt-know-about-mr-lee-b2c/ |access-date=2023-12-30 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> == Ebyokusoma kwe == Yatandikira okusoma kwe ku ssomero lya Buganda road primary school erisangibwa mu [[Kampala]]. Ku myaka emito, omwami Lee B2C yalina obwagazi eri ennyimba kubanga bulijjo yegezaamu mu mirimu gy’okuyimba egyategekebwanga essomero. Yafuna satifikeeti ya pulayimale eya primary leaving certificate mu 2006. Oluvannyuma yegatta ku Crested Secondary School erisangibwa mu divizoni y'e Makindye mu Kampala okusoma eddaala erya O mu mwaka gwa 2007. Yakwatagana ne bayizi banne ( [[Bobby Lash B2C]] ne Delivad Julio) ne batandikawo ekibiina ky’okuyimba mu ssomero.<ref name=":0"/> Abassatu bano batandikawo ekibiina kya Born 2 Conquer (B2C) nga bakyali mu ssiniya yaabwe ey'okubiri. Mu mwaka gwa 2010, Mr Lee B2C yafuna satifikeeti y’obuyigirize okuva mu kitongole kya [[Uganda National Examinations Board]]. == Eby'emirimu == Yazaalibwa era n’akulira mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]], omwami Lee B2C yatandika okuyimba okw’ekikugu mu 2016 n’oluyimba olwamuggulira akaggi oluyitibwa Tokigeza olwakolebwa pulodyusa Baur.<ref>{{Cite journal |last=Cooper |first=B. Lee |date=June 1993 |title=Jackie Wilson—Mr. excitement? Mr. Musical diversity? Mr. song stylist? Or Mr. stage show? |url=http://dx.doi.org/10.1080/03007769308591518 |journal=Popular Music and Society |volume=17 |issue=2 |pages=119–122 |doi=10.1080/03007769308591518 |issn=0300-7766 |url-access=subscription}}</ref> Oluyimba luno lwaleeta Mr. Lee ne B2C nga ekibiina ekikola ennyimba mu kisaawe ky'okuyimba. Lwavaayo ng'oluyimba olwasinga obulungi nga lwesigamiziddwa ku kulonda kw'abawagizi mu awaadi za '''The Uganda Music Awards''' "Teenz Choice".<ref>{{Cite web |last=Atwiine |first=Simon Peter |date=9 June 2017 |title=Eddy Kenzo leads in The Uganda Music Awards |url=https://eagle.co.ug/2017/06/09/eddy-kenzo-leads-uganda-music-awards.html |access-date=2023-12-30 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> Mr. Lee asobodde okufulumya ennyimba nnyingi zakoze wamu n'abayimbi abalala aba wano n'ebweru w'eggwanga okuva lwe yatandika<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=11 October 2019 |title=Bebe Cool and B2C Ent. connect on 'Amatu Magule' visuals {{!}} VIDEO |url=http://mbu.ug/2019/10/11/bebe-cool-and-b2c-ent-connect-on-amatu-magule-visuals-video/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Okusunsulwa kwa Afrima == Mr. Lee B2C ne bane bakolagana nabo mu kuyimba (Delivad Julio) ne ( [[Bobby Lash B2C]] ) basunsulwa mu [[All Africa Music Awards 2021|mpaka za All Africa Music Awards 2021]] mu 2019 ne 2021. Okusunsulwa kuno bakutuukako olw'oluyimba lwaabwe olwamannyi lwebakola ne David Lutalo olwatuumibwa '''Awo.''' Era baali basunsuddwa ng’ekibiina ky’abayimbi ekisinga obulungi mu Afrika mu 2019.<ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=AFRIMAs 2019: All the nominees |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/afrimas-2019-all-nominees |access-date=2023-12-30 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Abayimbi bano abassatu baasunsulwa wamu n’abayimbi ab’amaanyi mu Afrika nga Toofan okuva e [[Togo]], [[Sauti Sol]] okuva e [[Kenya]] ne [[Mi Casa]] okuva e South Afrika.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=23 September 2021 |title=Kenzo, Rema, Spice, Afrie, Shivanah, B2C, Bebe Cool nominated at 2021 AFRIMAs |url=http://mbu.ug/2021/09/23/eddy-kenzo-rema-spice-diana-afrie-shivanah-b2c-nominated-at-2021-afrimas/ |access-date=2023-12-30 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Newankubadde tebavaayo ng’abawanguzi, okusunsulwa kwabaleetera okumanyisibwa okusingawo mu ggwanga n’ensi yonna mu mirimu gyabwe. == Engule zawangudde == Mr. Lee B2C awangudde engule ez’enjawulo mu bulamu bwe. Wansi waliwo emitendera egy'ejawulo gyawangudde. === 2017 – Uganda Entertainment Awards === * Ekibiina ky'ennyimba ekisinga obulungi<ref>{{Cite web |date=5 August 2017 |title=Full List: Eddy Kenzo, B2C Win Big at Uganda Music Awards |url=https://chimpreports.com/full-list-eddy-kenzo-b2c-win-big-at-uganda-music-awards/ |access-date=2023-12-30 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> === 2018 – Engule za Zzina === * Oluyimba lw'omwaka (Gutamiza) wamu naba [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|aba Goodlyfe Crew]] * Enkolagana esinga obulungi (Gutamiza) * Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi (Nyongera) === 2021 – Engule ya Janzi === === 2021 – Engule ya Hipipo === * Oluyimba lwa zouk olusinga obulungi (Gutujja) ft [[Rema Namakula]] * Enkolagana esinga obulungi (Gutujja) == Obulamu bw’omuntu == Mwami Lee B2C talina nkolagana yona na muntu yena newankubadde waliwo engambo ezoogerebwa nti alina gwali naye ekintu kyeyegaana mu lwatu.<ref>{{Cite web |title="She is not my personal person." B2C's Mr. Lee denies dating Diana Nabatanzi. |url=https://www.nowviba.com/templates/article/-She-is-not-my-personal-person---B2C-s-Mr--Lee-denies-dating-Diana-Nabatanzi-/3182 |access-date=2023-12-30 |website=Nowviba}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] ntjigagax6stwbpxmewpglcqfjrgr49 Master Blaster 0 11629 58010 48761 2026-07-02T07:35:18Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., == Ebiwandiiko ebikozesebwa == → == Ebijuliziddwa ==, [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58010 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Master Blaste''' (amannya ge amatuufu ye '''Cornelius Oloya''' ) yali [[Ugandan|munnayuganda]] muyimbi wa [[dancehall]]. Yafuna ettutumu bwe yafulumya oluyimba olusikiriza olw’okwegatta ''olwa Emboko'' mu 2007, olwazannyibwa ennyo ku mpewo okutuusa mu 2012. == Obulimba bw'okufa kwe == Master Blaster yabikibwa nti afudde mu gwokusatu gwa 2013 bwe kigambibwa nti yali atamidde nnyo n’azirika naye oluvannyuma n’atereera. Era kigambibwa nti yali apanze okubikibwa kwe okusobola okuddamu okusitula omulimu gwe ogw’okuyimba ogwali gugenda gusebengerera mu kiseera ekyo.<ref>http://bigeye.ug/master-blaster-is-not-dead-he-simply-blacked-out/</ref><ref>http://bigeye.ug/master-blaster-reported-dead/</ref> == Okufa kwe == Master Blaster yakosebwa mu kavuyo ak'amaanyi mu bbaala emu e [[Bwaise]]. Yakubwa amasasi abiri mu lubuto n'afa nga 29 Ogwekkuminebiri 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20210411044157/https://www.newvision.co.ug/news/677316-master-blaster-was-shot-twice-in-the-stomach.html</ref> Omutemu eyamutta tannamanyibwa olw'okuba nti wakyaliwo ebiyitinngana eby'enjawulo ku ani ddala eyatta omuyimbi ono.<ref>http://ugandadrone.com/sudan-nationals-kills-embooko-singer-popularly-known-as-master-blaster-in-bwaise/</ref> == Ennyimba ze == * Embooko 2007<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/507/631899</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.enewsug.com/embooko-singer-master-blaster-confirmed-dead/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-23 |archive-date=2016-04-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160423154215/http://www.enewsug.com/embooko-singer-master-blaster-confirmed-dead/ |url-status=dead }}</ref> * Ekibala 2015. == Era Laba == * [[Master Blaster (band)]] Bbandi y’amazina mu Girimaani * [[List of Ugandan musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] szeodcryzk5w6yxuubva4mqup6frqbe Philipp Wachsmann 0 11675 58071 48762 2026-07-02T07:58:13Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58071 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Philipp John Paul Wachsmann''' (yazaalibwa nga 5 Ogwomunaana 1944)<ref name="LarkinJazz">{{cite book |date=1992 |title=[[Encyclopedia of Popular Music|The Guinness Who's Who of Jazz]] |publisher=[[Guinness Publishing]] |isbn=0-85112-580-8 |editor=[[Colin Larkin (writer)|Colin Larkin]] |edition=First |page=412}}</ref> muyimbi wa [[avant-garde jazz]] / [[Violin|mukubi wa violin]] eya [[jazz fusion]] [[Africa|mufirika]] azaalibwa mu [[Kampala]], Uganda, oboolyawo amanyiddwa nnyo olw'okutandikawo ekibiina kye ekya Chamberpot.<ref name="LarkinJazz" /> Akoze n'abayimbi bangi mu [[free jazz]] idiom, omuli [[Tony Oxley]], [[Fred van Hove]], [[Barry Guy]], [[Derek Bailey (guitarist)|Derek Bailey]] ne [[Paul Rutherford (trombone player)|Paul Rutherford]], n'abalala bangi.<ref name="LarkinJazz" /> Wachsmann amanyiddwa nnyo olw’okuzannya violin mu nnyimba ekika kya [[electronica]] idiom.<ref>{{Cite book |last=Carr |first=Ian |date=1995 |title=Jazz: The Rough Guide |url=https://archive.org/details/jazzroughguide00carr/page/665 |last2=Digby Fairweather |author-link2=Digby Fairweather |last3=Brian Priestley |author-link3=Brian Priestley |publisher=The Rough Guides |isbn=1-85828-137-7 |pages=[https://archive.org/details/jazzroughguide00carr/page/665 665–666] |url-access=registration}}</ref> == Olukalala lw'ennyimba == * ''Chamberpot'' with Richard Beswick, Simon Mayo, Tony Wren (Bead, 1976) * ''Sparks of the Desire Magneto'' with Richard Beswick, Tony Wren (Bead, 1977) * ''Improvisations Are Forever Now'' (Vinyl Records, 1978) * ''For Harm'' with Harry de Wit (Bead, 1979) * ''Hello Brenda!'' with Richard Beswick (Bead, 1981) * ''Writing in Water'' (Bead, 1985) * ''Ellispontos'' (J.n.d., 1986) * ''The Glider & The Grinder'' with Tony Oxley (Bead, 1987) * ''Eleven Years from Yesterday'' with Peter Jacobsen, Ian Brighton, Marcio Mattos, Trevor Taylor (Bead, 1988) * ''Icarus'' with Roger Curphy, Mark Wastell, Carol Ann Jackson, Trevor Taylor (FMR, 1995) * ''Some Other Season'' with Paul Lytton (ECM, 1999) * ''August Steps'' with Teppo Hauta-Aho (Bead, 2000) * ''Wazahugy'' with Charlotte Hug, Ivar Grydeland & Ingar Zach (Sofa, 2002) * ''The Needles'' with Evan Parker, Teppo Hauta-aho (Leo, 2002) * ''[[Floating Phantoms]]'' with Tony Oxley and the B.I.M.P. Quartet (a/l/l, 2002) * ''Refractions in Air'' with Michael Bunce (Bead, 2003) * ''Zero Plus'' with Aurora Josephson, Jacob Lindsay, Damon Smith, Martin Blume (Balance Point Acoustics, 2003) * ''888'' with Evan Parker, Hugh Davies, Eddie Prevost (FMR, 2003) * ''Apparitions'' with Stan Adler, Paul Chauncy, Jon Lloyd, Rob Palmer (Leo, 2004) * ''Free Zone Appleby 2003'' with Tony Coe, John Edwards, Alan Hacker, Sylvia Hallett, Marcio Mattos, Evan Parker, Kenny Wheeler (psi, 2004) * ''Startle the Echoes'' with Matthew Hutchinson (Bead, 2004) * ''Expanded Botanics'' with Peter Ole Jorgensen, Jakob Riis (Ninth World Music, 2004) * ''Free Zone Appleby 2004'' with Evan Parker, Barry Guy, Paul Lytton, Joel Ryan (psi, 2005) * ''Free Zone Appleby 2005'' with Evan Parker, Kenny Wheeler, Gerd Dudek, Paul Dunmall, Paul Rogers, John Edwards, Tony Marsh, Tony Levin (psi, 2006) * ''Pacific 2003'' with Martin Blume (Bead, 2005) * ''Cinc'' with Paul Lytton, Ken Vandermark (Okka Disk, 2006) * ''Refugium'' with Jorgensen, Riis (Ninth World Music, 2006) * ''Free Zone Appleby 2006'' with Evan Parker, Rudi Mahall, Aki Takase, Alexander von Schlippenbach, Paul Rutherford, Paul Lovens (psi, 2007) * ''St. Cyprians 3'' with Howard Riley, Tony Wren (FMR, 2012) * ''Gateway '97'' with Turner, Thomas, Frangenheim (Creative Sources, 2013) * ''Berlin Kinesis'' with Turner, Thomas, Frangenheim (Creative Sources, 2015) * ''Alizarin'' with Roger Turner (Bead, 2015) * ''Imagined Time'' with Paul Lytton (Bead, 2016) * ''Garuda'' with Lawrence Casserley (Bead, 2016) * ''A Trust in the Uncertain and a Willingness to Be Exposed'' with Emil Strandberg, Sten Sandell, Patric Thorman (Found You, 2017) * ''Reunion Live from Cafe Oto'' with Evan Parker, John Russell, Ian Brighton, Marcio Mattos, Trevor Taylor (FMR, 2017) '''Nga bali ne [[Barry Guy|kibiina kya Barry Guy ekya London Jazz Composers Orchestra]]''' * ''Stringer (Four Pieces for Orchestra)'' (FMP, 1983) * ''[[Zurich Concerts]]'' (Intakt, 1987–88) * ''[[Harmos]]'' (Intakt, 1989) * ''[[Double Trouble (Barry Guy and the London Jazz Composers' Orchestra album)|Double Trouble]]'' (Intakt, 1990) * ''Study II'' (Intakt, 1991) * ''[[Theoria (album)|Theoria]]'' (Intakt, 1991) * ''Portraits'' (Intakt, 1993) * ''Three Pieces for Orchestra'' (Intakt, 1995) * ''[[Double Trouble Two]]'' (Intakt, 1998) * ''[[Radio Rondo/Schaffhausen Concert]]'' (Intakt, 2009) '''Nga bali ne [[Paul Lytton]]''' * ''[[The Balance of Trade (album)|The Balance of Trade]]'' (CIMP, 1996) '''Nga bali ne [[Roscoe Mitchell]]''' * ''[[Composition/Improvisation Nos. 1, 2 & 3|Ebitontome/Okuyiiya No. 1, 2 & 3]]'' (ECM, 2004). '''Nga bali ne [[Tony Oxley]]''' * ''[[February Papers]]'' (Incus, 1977; Discus, 2020) * ''[[A Birthday Tribute: 75 years]]'' (Incus, 2013) eyakolebwa mu 1977 ne 1993 * ''[[Unreleased 1974–2016]]'' (Discus, 2022) eyakolebwa mu 1974, 1981, ne 2016 '''Nga bali ne Tony Oxley Celebration Orchestra''' * ''[[The Enchanted Messenger]]'' (Soul Note, 1995) '''Nga bali ne [[Evan Parker]]''' * ''[[Toward the Margins]]'' (ECM, 1996) * ''[[Drawn Inward]]'' (ECM, 1998) * ''[[Memory/Vision]]'' (ECM, 2002) * ''[[Boustrophedon (album)|Boustrophedon]]'' (ECM, 2004) * ''[[The Moment's Energy]]'' (ECM, 2007) == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Authority control}} {{DEFAULTSORT:Wachsmann, Philipp}} [[Category:Abayimbi]] m1bp4lyo7wpmxir0zrpe79to9yo55xy Chosen Becky 0 11735 57957 57115 2026-07-02T07:11:13Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57957 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rebecca Kukiriza''', amanyiddwa ennyo nga '''Chosen Becky''', [[Munnayuganda]], muyimbi<ref name="auto4">{{Cite web |title=Hanson Baliruno collaborates with Chosen Becky |url=https://www.sqoop.co.ug/202012/four-one-one/hanson-baliruno-collaborates-with-chosen-becky.html}}</ref> era [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]].<ref name="auto2">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=Chosen Becky now aims to overcome Bankuza shadow |url=https://observer.ug/lifestyle/60000-chosen-becky-now-aims-to-overcome-bankuza-shadow |website=The Observer – Uganda}}</ref><ref name="auto3">{{Cite web |date=9 March 2021 |title=Chosen Becky: I got pregnant at school after my boyfriend promised me chips |url=https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |access-date=1 September 2025 |archive-date=2 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220202142229/https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">{{Cite web |last=Rafiki |first=Sunrise |title=Chosen Becky denied rights to perform her songs – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201811/chosen-becky-denied-rights-to-perform-her-songs.html}}</ref><ref name="allafrica.com">https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref>.Era musanyusa, [[Comedian|muzannyi wa katemba]], [[Wife|mukyala mufumbo]] era [[Mother|maama]]. == Ebikwata ku bulamu bwe == Becky yazaalibwa [[Masaka]] mu Central Region of [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Jjingo">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=24 December 2018 |title=Top 10 Most Booked Singers this Festive Season |url=https://mbu.ug/2018/12/24/top-10-most-booked-singers-this-festive-season/}}</ref> Ye christi eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri == Omulimu gw’okuyimba == Chosen Becky yazuulibbwa akulira kkampuni ya Nick Products Joseph Kilangwa eri ensi yonna oluvannyuma lw’okumusanyusa mu mpaka z’okuyimba e [[Masaka]], Uganda.<ref name="auto"/><ref name="Jjingo"/><ref name="auto1">{{Cite web |last=Mabz |first=Chris |date=16 March 2021 |title=Baby Chosen Becky Screams Out loud, Rolls On The Floor As She Thanks Zari For Posting Her Song On Instagram Stories |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/03/16/baby-chosen-becky-screams-out-loud-rolls-on-the-floor-as-she-thanks-zari-for-posting-her-song-on-instagram-stories/}}</ref> == Discography == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Aliba Ani<ref name="auto3"/> |2018 |- |Bya Bangi |2018 |- |Kyosaba<ref>{{Cite web|url=http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|title=Chosen Becky – Bankuza|first=Ghafla|last=Writer|date=18 October 2018|access-date=1 September 2025|archive-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230215001005/http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|url-status=dead}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto3"/> |2019 |- |Ebisembayo<ref name="auto4"/> |2019 |- |Telemundo<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/12/11/chosen-becky-and-voltage-music-express-telemundo-love-video-alert/|title=Chosen Becky and Voltage Music express 'Telemundo' love &#124; VIDEO|date=11 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/10/27/kent-and-flosso-feature-chosen-becky-on-telemundo-audio-alert/|title=Kent and Flosso feature Chosen Becky on 'Telemundo' &#124; AUDIO ALERT|date=27 October 2019}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto1"/> |2019 |- |Kansubire |2019 |} Nga 16th December 2025, omuyimbi Chosen Becky yafumbirwa '''Abdul Ssekajja''' amanyiddwa ennyo nga Professor Ssekajja ku mukolo ogw’okugattibwa mu kkootii. Omukolo guno ogw’omukwano gwetabbwaako mikwano gya bafumbo bano egy’oku lusegere ku lubalama lw’ennyanja. Embaga yali ku mwalo gw’e Ovacado resort e Kawuku mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name="Jjingo"/> Okusalawo kw’abafumbo bano okukola embaga y'omukooti kyavva ku nsonga yokuba nti enzikiliza zaabwe zanjyawulo bw’obwannannyini kyakwatibwako eddiini yaabwe ey’enjawulo. Abamu ku bayimbi okuli [[Lydia Jazmine|Lydia Jasmine]] baasanyusa abagenyi baabwe nga bali ku reception Okwajula kwa Chosen Becky (Kwanjula) eri omwagalwae we, Ssekajja Abdul, kwaliyo ku Lwokubiri nga December 9, 2025, e Masaka, omukolo ogwanyuma ennyo ne guleetera n'eyali muganzi we Mutebi Amir amanyiddwa ennyo nga '''Dictatator Amir''' okumusindikira obubaka nga amuyozayoza. Omukolo gwaliko abayimbi abawerako era abasanyusa n'abagenyi okwaali; [[Rema Namakula]], [[Spice Diana]], [[Winnie Nwagi]], Omumbejja Amiirah n'omusumba [[Wilson Bugembe]]. Maama w’abaana 4 okuli n’omwana omuwala gwe bayita Amber Grace Mirembe Mutebi eyazaalibwa nga September 12, 2024.<ref name="allafrica.com"/> == Enkaayana eziriwo == Mu Gwekkuminoogumu 2021, Kyayogebbwako nti Chosen yali akomezebwaawo okuva mu [[South Africa]] eyo gyeyali ategesse okuyimbira kubanga yali atuuse mu gwanga ku visa y'abalambuzzi so ssi ey'emirimu nga bwekyeetagibwa.<ref name="allafrica.com"/> == Ebijulizzidwa == <references /> [[Category:Abayimbi abannayuganda]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abayimbi bannayuganda ab'omu kyaasa kya 21]] [[Category:Bannayuganda abayimbi-abawandiidi b'enyimba]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kampala]] [[Category:Abantu b'omu kampala]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abakyala Abaganda]] 2cik774nyz15vdxag2db0g23gm82n8v 58094 57957 2026-07-02T08:14:08Z Solomon Suubi 6901 removed [[Category:Abayimbi abannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 58094 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Rebecca Kukiriza''', amanyiddwa ennyo nga '''Chosen Becky''', [[Munnayuganda]], muyimbi<ref name="auto4">{{Cite web |title=Hanson Baliruno collaborates with Chosen Becky |url=https://www.sqoop.co.ug/202012/four-one-one/hanson-baliruno-collaborates-with-chosen-becky.html}}</ref> era [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]].<ref name="auto2">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=Chosen Becky now aims to overcome Bankuza shadow |url=https://observer.ug/lifestyle/60000-chosen-becky-now-aims-to-overcome-bankuza-shadow |website=The Observer – Uganda}}</ref><ref name="auto3">{{Cite web |date=9 March 2021 |title=Chosen Becky: I got pregnant at school after my boyfriend promised me chips |url=https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |access-date=1 September 2025 |archive-date=2 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220202142229/https://www.matookerepublic.com/2021/03/09/chosen-becky-i-got-pregnant-at-school-after-my-boyfriend-promised-me-chips/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">{{Cite web |last=Rafiki |first=Sunrise |title=Chosen Becky denied rights to perform her songs – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201811/chosen-becky-denied-rights-to-perform-her-songs.html}}</ref><ref name="allafrica.com">https://allafrica.com/stories/202101050041.html</ref>.Era musanyusa, [[Comedian|muzannyi wa katemba]], [[Wife|mukyala mufumbo]] era [[Mother|maama]]. == Ebikwata ku bulamu bwe == Becky yazaalibwa [[Masaka]] mu Central Region of [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Jjingo">{{Cite web |last=Jjingo |first=Ernest |last2=Atiluk |first2=Nathan |date=5 January 2021 |title=Uganda: A Year in Entertainment |url=https://allafrica.com/stories/202101050041.html |website=allAfrica.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=24 December 2018 |title=Top 10 Most Booked Singers this Festive Season |url=https://mbu.ug/2018/12/24/top-10-most-booked-singers-this-festive-season/}}</ref> Ye christi eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri == Omulimu gw’okuyimba == Chosen Becky yazuulibbwa akulira kkampuni ya Nick Products Joseph Kilangwa eri ensi yonna oluvannyuma lw’okumusanyusa mu mpaka z’okuyimba e [[Masaka]], Uganda.<ref name="auto"/><ref name="Jjingo"/><ref name="auto1">{{Cite web |last=Mabz |first=Chris |date=16 March 2021 |title=Baby Chosen Becky Screams Out loud, Rolls On The Floor As She Thanks Zari For Posting Her Song On Instagram Stories |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/03/16/baby-chosen-becky-screams-out-loud-rolls-on-the-floor-as-she-thanks-zari-for-posting-her-song-on-instagram-stories/}}</ref> == Discography == {| class="wikitable" |+songs !song Title !Year |- |Aliba Ani<ref name="auto3"/> |2018 |- |Bya Bangi |2018 |- |Kyosaba<ref>{{Cite web|url=http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|title=Chosen Becky – Bankuza|first=Ghafla|last=Writer|date=18 October 2018|access-date=1 September 2025|archive-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230215001005/http://www.ghafla.com/music/chosen-becky-bankuza/|url-status=dead}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto3"/> |2019 |- |Ebisembayo<ref name="auto4"/> |2019 |- |Telemundo<ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/12/11/chosen-becky-and-voltage-music-express-telemundo-love-video-alert/|title=Chosen Becky and Voltage Music express 'Telemundo' love &#124; VIDEO|date=11 December 2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mbu.ug/2019/10/27/kent-and-flosso-feature-chosen-becky-on-telemundo-audio-alert/|title=Kent and Flosso feature Chosen Becky on 'Telemundo' &#124; AUDIO ALERT|date=27 October 2019}}</ref> |2019 |- |Bankuzza<ref name="auto1"/> |2019 |- |Kansubire |2019 |} Nga 16th December 2025, omuyimbi Chosen Becky yafumbirwa '''Abdul Ssekajja''' amanyiddwa ennyo nga Professor Ssekajja ku mukolo ogw’okugattibwa mu kkootii. Omukolo guno ogw’omukwano gwetabbwaako mikwano gya bafumbo bano egy’oku lusegere ku lubalama lw’ennyanja. Embaga yali ku mwalo gw’e Ovacado resort e Kawuku mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name="Jjingo"/> Okusalawo kw’abafumbo bano okukola embaga y'omukooti kyavva ku nsonga yokuba nti enzikiliza zaabwe zanjyawulo bw’obwannannyini kyakwatibwako eddiini yaabwe ey’enjawulo. Abamu ku bayimbi okuli [[Lydia Jazmine|Lydia Jasmine]] baasanyusa abagenyi baabwe nga bali ku reception Okwajula kwa Chosen Becky (Kwanjula) eri omwagalwae we, Ssekajja Abdul, kwaliyo ku Lwokubiri nga December 9, 2025, e Masaka, omukolo ogwanyuma ennyo ne guleetera n'eyali muganzi we Mutebi Amir amanyiddwa ennyo nga '''Dictatator Amir''' okumusindikira obubaka nga amuyozayoza. Omukolo gwaliko abayimbi abawerako era abasanyusa n'abagenyi okwaali; [[Rema Namakula]], [[Spice Diana]], [[Winnie Nwagi]], Omumbejja Amiirah n'omusumba [[Wilson Bugembe]]. Maama w’abaana 4 okuli n’omwana omuwala gwe bayita Amber Grace Mirembe Mutebi eyazaalibwa nga September 12, 2024.<ref name="allafrica.com"/> == Enkaayana eziriwo == Mu Gwekkuminoogumu 2021, Kyayogebbwako nti Chosen yali akomezebwaawo okuva mu [[South Africa]] eyo gyeyali ategesse okuyimbira kubanga yali atuuse mu gwanga ku visa y'abalambuzzi so ssi ey'emirimu nga bwekyeetagibwa.<ref name="allafrica.com"/> == Ebijulizzidwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abayimbi bannayuganda ab'omu kyaasa kya 21]] [[Category:Bannayuganda abayimbi-abawandiidi b'enyimba]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kampala]] [[Category:Abantu b'omu kampala]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with short description]] [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abakyala Abaganda]] gbcabog70vgswntu2xol3pbb9ijwzic King Saha 0 11779 58044 48765 2026-07-02T07:46:47Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58044 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ssemanda Manisul''', amanyiddwa mu by’ekikugu nga '''King Saha''', muyimbi ava Entebbe mu Uganda. King Saha muyimbi wa nnyimba z'ekika kya [[Afrobeat|Afro-beat / Zouk]] era nga ye dayirekita omukulu owa Kings Love Entertainment. == Eby'emirimu == [[File:King_Saha,_a_musician_from_Uganda.jpeg|alt=King Saha, a Ugandan musician|thumb|404x404px|King Saha, omuyimbi Omunnayuganda]] King Saha yatandika okukozesa erinnya lino mu kuyimba kwe mu mwaka gwa 2011 bwe yasooka okufulumya oluyimba olumanyiddwa nga Signal. Yeegatta ku kibiina kya Leone island ekya [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] ng'omuyimbi omuyambi,<ref name=":1">{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=24 November 2023 |title=King Saha: How I joined Jose Chameleone's Leone Island |url=https://www.pulse.ug/entertainment/music/king-saha-how-i-joined-jose-chameleones-leone-island/rzz6kz9 |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> nga tannatandika kkampuni yiye ekola ennyimba eya Kings Love Entertainment. Mu mwaka gwa 2014, yafulumya oluyimba olwakolebwa pulodyusa Baur nalutuuma "Mulirwana". Yategeka ekivvulu kye ekyasooka kye yatuuma Mulirwana Concert, ku Freedom City Mall ku luguudo lw’e Entebbe.<ref name=":2">{{Cite web |title=How King Saha became one of Uganda's best artistes? |url=https://www.nowviba.com/templates/article/How-king-Saha-became-one-of-Uganda-s-best-artist-/4080 |access-date=2023-12-11 |website=Nowviba}}</ref> Mu mwaka gwa 2019 yasooka okulabikirako mu ntegekka z'okuyimba eza Coke Studio omukungaanira abayimbi okuva mu mawanga ag'enjawulo ezitegekebwa kkampuni ya Coca cola ne muyimbi munne Omunnayuganda Weasle n’omuyimbi omulala okuva mu ggwanga lya [[Ethiopian|Ethiopia]] Yared Negu.<ref>{{Citation|title=King Saha, Yared Negu & Weasel – Light Up U Candle (Original)|url=https://soundcloud.com/user-26489556/king-saha-yared-negu-weasel|access-date=2023-12-11|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=3 December 2018 |title=King Saha Lands in Nairobi For Coke Studio Africa Debut |url=https://chimpreports.com/king-saha-lands-in-nairobi-for-coke-studio-africa-debut/ |access-date=2023-12-11 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogw'ekkumi n'ebbiri mu mwaka gwa 2023 King Saha yakola ekivvulu ku woteeri ya Africana mu [[Kampala]] kye yatuuma Ebiseera Ebyo Concert.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=8 December 2023 |title=Mammoth crowds flock to Hotel Africana for King Saha's 'Ebiseera Ebyo' concert |url=http://mbu.ug/2023/12/09/king-saha-ebiseera-ebyo-concert-success/ |access-date=2023-12-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Samson |date=10 December 2023 |title=King Saha promises bigger venue after successful 'Ebiseera' concert |url=https://www.pulse.ug/entertainment/king-saha-promises-bigger-venue-after-successful-ebiseera-concert/r5x30rv |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=9 December 2023 |title=Spice, Rema share lighthearted moments with Bobi Wine at King Saha's concert |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/spice-rema-share-lighthearted-moments-with-bobi-wine-at-king-sahas-concert/2mhrsgd |access-date=2023-12-11 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211082900/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/spice-rema-share-lighthearted-moments-with-bobi-wine-at-king-sahas-concert/2mhrsgd |url-status=dead }}</ref>[[Bobi Wine|​]][[National Unity Platform|​]]<ref>{{Cite web |last=Post |first=Entebbe |date=8 December 2023 |title=King Saha concert: Bobi Wine cuts his trip to Europe short |url=https://entebbepost.com/king-saha-concert-bobi-wine-cuts-his-trip-to-europe-short/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211085846/https://entebbepost.com/king-saha-concert-bobi-wine-cuts-his-trip-to-europe-short/ |archive-date=11 December 2023 |access-date=2023-12-11 |website=Entebbe Post |language=en-US}}</ref>.[[Bobi Wine]] akulira ekibiina ky'ebyobufuzi ekiyitibwa [[National Unity Platform]] era amannyiddwa okukulira oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda yasazaamu olugendo lwe olw'e Bungereza nakomawo okumulaba nga ayimba. == Olukalala lw'ennyimba zakoze == === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable" |+Alubaamu ezifulumiziddwa King Saha ! Omutwe ! Ebisingawo |- | Biri Biri<ref>{{Cite web |last=Deborah |date=25 May 2018 |title=Biri Biri- King Saha |url=https://www.ghafla.com/ug/biri-biri-king-saha/ |access-date=2023-12-11 |website=Ghafla!Uganda |language=en-US |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211084353/https://www.ghafla.com/ug/biri-biri-king-saha/ |url-status=dead }}</ref> | * Released: 5 June 2018 * Label: Kings Love Entertainment * Formats: Digital download |- |Oluyimba olumu | * Yafulumizibwa: 15 September 2013 * Label: Bassekabaka Bagala nnyo Eby'amasanyu * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- |On My Way | * Yafulumizibwa: 20 April 2012 * Label: Bassekabaka Bagala nnyo Eby'amasanyu * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} [[File:King_Saha_omuyimbi.png|alt=King Saha, a Ugandan musician|thumb|King Saha, muyimbi Omunnayuganda]] == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" |+Engule King Saha zabaddeko ! Omwaka ! Engule ! Olubu ! Alizaati |- | 2022. 2022 | Engule za AFRIMA |Omuyimbi omusajja eyasinga Buvanjuba bwa Afirika | Basunsuddwa<ref>{{Cite web |date=15 September 2022 |title=AFRIMA Outs Full Nomination List, Eddy Kenzo, Spice Diana, King Saha, Bebe Cool, Slick Stuart & Roja, Sheilah Gashumba and Dj Lito Nominated |url=https://exclusive.co.ug/afrima-outs-full-nomination-list-eddy-kenzo-spice-diana-king-saha-bebe-cool-slick-stuart-roja-sheilah-gashumba-and-dj-lito-nominated-2/ |access-date=2023-12-11 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 September 2022 |title=King Saha, Bebe Cool and Eddy Kenzo nominated for the AFRIMA awards – Nkumba University News |url=https://news.nkumbauniversity.ac.ug/king-saha-bebe-cool-and-eddy-kenzo-nominated-for-the-afrima-awards/ |access-date=2023-12-11 |language=en-US |archive-date=2023-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211082851/https://news.nkumbauniversity.ac.ug/king-saha-bebe-cool-and-eddy-kenzo-nominated-for-the-afrima-awards/ |url-status=dead }}</ref> |- | 2021. Omuntu w’abantu | Engule za Zzina | Oluyimba lwa Afro Beat olusinga obulungi(Ssala Puleesa) | Basunsuddwa<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2 April 2021 |title=Full List: Zzina Awards 2021 Nominees |url=http://mbu.ug/2021/04/02/full-list-zzina-awards-2021-nominees/ |access-date=2023-12-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> |- | 2019 | Engule za Zzina | Omuyimbi wa RnB ow'omulembe guno | Basunsuddwa<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NELSON MANDELA {{!}} PML Daily |date=8 March 2019 |title=Full list: Zzina Awards 2019 nominees, voting in progress |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2019/03/full-list-zzina-awards-2019-nominees-voting-in-progress.html |access-date=2023-12-11 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> |- | 2019 | Engule za Zzina | Enkolagana esinga obulungi (Mpa Love) | Basunsuddwa<ref name=":0" /> |- | 2016 | Engule za Uganda Entertainment Awards | Omuyimbi wa RnB asinga | Yawangudde<ref>{{Cite web |date=5 September 2015 |title=List of Winners and Losers At Uganda Entertainment Awards |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/8178/list-of-winners-and-losers-at-uganda-entertainment-awards |access-date=2023-12-11 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref> |- | 2015 | Engule za Rising Star |Omuyimbi w'omwaka | Basunsuddwa<ref>{{Cite web |date=30 July 2014 |title=Rising Star Awards (RSA) Nominees Released |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/1794/rising-star-awards-rsa-nominees-released.php |access-date=2023-12-11 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref> |} == Obulamu bwe == King Saha alina ennyumba mu kabuga k'e Nakawuka mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu ttundutundu ly'omu masekati ga Uganda. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Saha, King}} [[Category:Abayimbi]] 2n6k1c7dox5k9r9gzaltw4956chb8c6 Coopy Bly 0 11783 57960 54847 2026-07-02T07:11:40Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57960 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Coopy Bly''' (yazaalibwa mu 5 Ogwekkumineebiri, 1988) era amanyiddwa nga Emmanuel Edwin Kusaasira, Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Taking dancehall into church |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/taking-dancehall-into-church-1542688 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=I never dreamt of being a gospel artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/i-never-dreamt-of-being-a-gospel-artiste-1572966 |access-date=2024-01-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Coopy Bly yakuzibwa bazadde be, omwami Sserwanga Kusasira ne Justine Buyinza, e [[Katwe]], [[Makindye Division|mu divizoni y'e Makindye,]] ku njegooyego za [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-03-03 |title=7 Things You Didn't know about Coopy Bly |url=https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |access-date=2024-01-01 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2024-01-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240101091815/https://hardrockmedia.org/2022/03/7-things-you-didnt-know-about-coopy-bly/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2015-05-08 |title=Coopy Bly |url=https://www.musicinafrica.net/fr/node/7561 |access-date=2024-01-01 |website=Music In Africa |language=fr}}</ref> Okuva nga akyali mu pulayimale, Coopy Bly yayolesa obwagazi bwe obw'okuyimba bwe yakulemberanga ennyimba ku byoto kwebakungaaniranga mu biseera by'ekisikawutu. Obummanyi buno bwamuviirako okwegatta ku kkwaaya y'essomero mu myaka gye ebbiri egyasembayo mu pulayimale. == Eby'emirimu == Mu mwaka gwa 2003, bwe yali asoma ssiniya nga bazadde be bakolera [[Great Britain|Bungereza]], Bly yakola oluyimba lwe olwasooka, ‘Shiny money’, mu Dream Studios.<ref name=":3"/> Mu mwaka gwa 2005, yakwata oluyimba lwe olwokusatu, ‘Glorify’, olwamusobozesa okuyimba mu bivvulu by’enjiri n’abayimbi nga Sseku Martin. Mu mwaka gwa 2010, yali y'akakwata ennyimba ezisoba mu mwenda ng’asoma ddiguli mu kukolagana n'abantu. Okumaliriza ddiguli ye, kyandimuwadde obudde obusingako okussa essira ku mulimu gwe ogw’okuyimba. Mu mwaka gwe gumu, Coopy Bly yafulumya oluyimba oluyitibwa ‘Bwaka’, olukwata ku nsonga abantu zebakiririzaamu ezitali zimu gamba nga ebisiyaga, n’okujjukiza abantu ku [[Judgment day|lunaku lw’enkomerero]] olujja okubaawo ekiseera kyona. Oluyimba lwa ‘Bwaka’ lwakubibwa nnyo ku leediyo ekyayamba Bly okulabikira ku ttivvi ne leediyo emirundi mingi. Yagenda mu maaso n’okufulumya ennyimba nga ‘Kulunga’ ne ‘Kumbaya’. Mu mwaka gwa 2011, oluyimba lwe olwa ‘Nyweza’ lwamuleetera okusunsulwamu okuwangula engule ez’enjawulo, omuli Olive Gospel Awards, Buzz Teenies Awards, ne Groove Awards mu [[Kenya]]. Vidiyo y’oluyimba ‘Nyweza’ yafuna obuganzi okusukka ku nnyimba z’enjiri n’etandika okumanyibwa mu [[East Africa|buvanjuba bwa Afrika yonna]].<ref name=":0"/> Nga 6 mu mwezi Ogw'okutaano, yatongoza alubaamu ye ku Watoto ey'omu masekati mu [[Kampala]], n'ayimba ennyimba eziwerako butereevu eri abalabi, omuli ne 'Sidda Mukyalo'. Mu mwaka gwa 2012, yatandika okulambula Bulaaya, ng’ayimba mu massomero, masinzizo, ne mu bivvulu eby’olukale mu mawanga nga Bugirimaani yonna ne Budaaki. Oluvannyuma lw’okutalaaga eggwanga, Coopy Bly yafuna okusunsulwa okuwera mu mpaka za Olive Gospel Awards era n’aweebwa engule y'omuyimbi omusajja asinga okuva mu mwaka gwa 2012 okutuusa 2013<ref name=":1">{{Cite web |last= |title=Coopy Bly • Gospel Music, Lyrics, Biography, News, Videos, Events {{!}} thegmp.biz |url=https://www.thegmp.biz/coopy-bly |access-date=2024-01-01 |website=THEGMP |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nakimera scoops first gospel award |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_107269 |access-date=2024-01-01 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obulamu bwe == Coopy Bly mufumbo eri mune Anne Marie gwe yali aludde naye era yamusaba obufumbo bweyali akwata vidiyo.<ref name=":2"/> == Engule n’okusunsulwa == * Awaadi ya VIGA mu mwaka gwa 2017 mu lubu lw'ennyimba ekika kya Dancehall/Ragga (Batusinzaki).<ref name=":4">{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=2017-01-18 |title=Coopy Bly is the star at 2017 VIGA Awards – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201701/news/events/coopy-bly-is-the-star-at-2017-viga-awards.html |access-date=2024-01-01 |language=en-US}}</ref> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri omuyimbi omusajja eyasinga mu mwaka.<ref name=":4" /> * Awaadi ya Viga mu mwaka gwa 2017 eri oluyimba olwasinga mu mwaka (Akikwasaganya).<ref name=":4" /> * Omuyimbi w'omwaka mu mpaka z'engule za Vine ez'omulundi ogw'okubiri mu 2021.<ref>{{Cite web |last=vinepulse |date=2021-06-28 |title=Coopy Bly crowned Artist of the year at the 2nd Vine Awards |url=https://vinepulse.com/coopy-bly-crowned-artist-of-the-year-at-the-2nd-vine-awards/ |access-date=2024-01-01 |website=Vine Pulse |language=en-US}}</ref> * Engule z'ennyimba za Royal Gospel mu mwaka gwa 2023.<ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2023-01-30 |title=Royal Gospel Music Awards: the full list of winners |url=https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |access-date=2024-01-01 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2023-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231116074129/https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |url-status=dead }}</ref> * Awaadi za Olive Gospel eri omuyimbi omusajja eyasinga wakati w'omwaka 2012 ne 2013.<ref name=":1"/> == Laba na bino == * [[Levixone]] * [[Ruyonga]] * [[Wilson Bugembe]] * [[Betty Nakibuuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] n0s0hxklquj2b58eutppscnhyd4u48t Silas Babaluku Balabyekkubo 0 11851 58051 48767 2026-07-02T07:49:26Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58051 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Babaluku''', eyazaalibwa nebamutuuma '''Silas Babaluku Balabyekkubo''', [[Yuganda|Munnayuganda]], afubutuka ebigambo, omuyimbi, afulumya ennyimba, omulwanirizi w’abavubuka mu bitundu era omutandisi w’emirimu era nga muyimbi wa Rap mu [[Luganda]]. Ono memba w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa [[Ekibinja kya Bataka|Bataka Squad]].<ref name="/thetribeug">{{Cite web |title=BABALUKU DISCUSSES B-GLOBAL GATHERINGS & UG HIP HOP |url=http://thetribeug.blogspot.com/2013/12/babaluku-discusses-b-global-gatherings.html |access-date=1 January 2015 |website=thetribeug.blogspot.com}}</ref><ref name="urbanhype">{{Cite web |title=Babaluku Discusses B-Global Indigenous Hip-Hop Gathering, Hip-Hop Ethics & State of Ugandan Hip-Hop |url=http://urbanhype.net/babaluku-discusses-b-global-indigenous-hip-hop-gathering-hip-hop-ethics-state-ugandan-hip-hop/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040501/http://urbanhype.net/babaluku-discusses-b-global-indigenous-hip-hop-gathering-hip-hop-ethics-state-ugandan-hip-hop/ |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 January 2015 |website=urbanhype.net}}</ref> Yeeyatandikawo ekibiina kya "Bavubuka Foundation ekiyamba okuwa abavubuka obukugu mu bukulembeze". Y'omu ku batandika enyimba z'ekika kya kya "Lugaflow" nga guno gwe muziki gw 'okubeera ng'ofubutuka ebigambo mu Luganda.<ref name="africanimmigrant">{{Cite web |title=Ugandan-born musician, Silas Balabyekkubo Babaluku, returns home to give back to Ugandan youth |url=http://africanimmigrant.ca/?p=266 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304131913/http://www.africanimmigrant.ca/?p=266 |archive-date=4 March 2022 |access-date=1 January 2015 |website=africanimmigrant.ca}}</ref> Yatekebwa mu katambi ka vidiyo akaafulumizibwa mu 2008 nga kayitibwa "Diamonds in the Rough: A Ugandan Hip-hop Revolution" akaali kakwata ku lugendo lwe okuva ku naku z'ekibiina kye ezasooka nga bakuba enyimba mu Uganda okutuuka ku kuyimba mu bivvulu mu Amerika.<ref name="okayafrica">{{Cite web |title=Uganda's Luga Flow Legend Babaluku |url=http://okayafrica.com/video/babaluku-uganda-luga-flow-legend/ |access-date=1 January 2015}}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Bababuluku yazaalibwa [[Kampala]], Uganda mu 1979. Ono ye mwana omuberyeberye mu baana omunaana abaali ab'omugenzi Pasita Deo Balabyekkubo ne Mukyala Christine Balabyekubo.<ref name="sunrise">{{Cite web |title=Babaluku; Hip hop pioneer traces origins of Ugaflow, and his work with youths |url=http://sunrise.ug/entertainment/entertainment-news/music/681-babaluku-hip-hop-pioneer-traces-origins-of-ugaflow-and-his-work-with-youths |access-date=1 January 2015}}</ref> Yagenda ku masomero ga Emen Memorial ne Molly ne Paul aga Pulayimale e Makindye era okukakkana ng’agenda e Canada ng’alina emyaka 12. Yatikirwa mu bwa yinginiya w'amaloboozi mutendekero lya British Columbia e [[Vancouver]].<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Ugandan Musicians: Meet Silas Babaluku Balabyekkubo |url=http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-silas-babaluku-balabyekkubo/299/m.aspx |access-date=1 January 2015}}</ref> == Ennyimba == Babaluku yatandika emirimu gye egy'okuyimba mu 1994. Y’omu ku baatandikawo enyimba z'ekika kya Lugaflow, okukuba oluyimba ng'ofubutuka ebigambo mu Luganda. Alina awaadi eziwerako omuli, eya Pearl of Africa Award ey’okusinga mu Hip Hop ne Buzz Teen Awards ey’okubeera omuyimbi asinga mu Hip Hop. Ekiwandiiko "Diamonds in the Rough" mweyali, yawangula awaadi ya Audience Choice Award mu bikujuko bya Dances With Films Festival ne Best Feature Documentary mu bikujuko bya Peace on Earth Film Festival. Mu 2010, Babaluku yasiimibwa ekibiina ky’eby'obuwangwa ekya Ugandan Cultural Association olw’okukola obulungi era n’alondebwa nga Pioneer of the Year mu mpaka za Words Beats & Life Remix Teach-In Awards.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Babaluku, the Lugaflow pioneer |url=http://musicuganda.com/Babaluku,%20the%20Lugaflow%20pioneer.html |access-date=1 January 2015 |archive-date=6 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025522/http://www.musicuganda.com/Babaluku,%20the%20Lugaflow%20pioneer.html |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba == * Enkyukakyuka y'ennyimba za Luga flow == Awaadi n'okusiimibwa == * 2007 Pearl of Africa Award for Best Hip Hop Single * 2007 Buzz Teen Awards for Best Hip Hop Artist. * Best audience Choice Award at Dances With Films Festival for the documentary "Diamonds in the Rough". * Best Feature Documentary at Peace on Earth Film Festival for the documentary "Diamonds in the Rough". * Honoured in 2010 Babaluku by the Uganda Canadian Cultural Association for his Excellence * Pioneer of the Year by the Words Beats & Life Remix Teach-In Awards.<ref name="meritamovement">{{Cite web |title=Silas Balabyekkubo |url=http://meritamovement.com/silas-balabyekkubo/ |access-date=1 January 2015}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://startjournal.org/2012/05/does-luga-flow-symbolize-ugandan-hip-hop-rap-music/ "Luga-flow kabonero ka muziki gwa Uganda ogwa hip-hop / rap?"] [[Category:Abayimbi]] 4nlaublgbryvo8uybp3e34q0kskj0ha Abdullah Muhammad Mukwaya 0 11856 57751 57570 2026-07-01T20:16:13Z 24RAY 11014 ngasseeko laba ne 57751 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == == Ebijuliziddwa == hgsst11dofl9gtgppiwzp3xebqpvdx4 57757 57751 2026-07-01T20:19:04Z 24RAY 11014 ngasseeko laba ne 57757 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * Disitulikiti y'e Mbalala == Ebijuliziddwa == 1lil4rnekgyr7p1te7ik4vu3aq33nc8 57803 57757 2026-07-01T21:42:56Z 24RAY 11014 ngasseeko laba ne 57803 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * Disitulikiti y'e Mbalala * Yoweri Kaguta Museveni * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == 0rw2ii5rz76sg642tlsqwqky89qm88a 57805 57803 2026-07-01T21:45:40Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ Ngasseeko obutindo 57805 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * Yoweri Kaguta Museveni * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == j2q9r9mf2r20conymmtn5cv3emmnit4 57806 57805 2026-07-01T21:46:40Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ Ngasseeko obutindo 57806 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == sru683j96v3kk5pt3rjcho95ys07fvj 57807 57806 2026-07-01T21:57:36Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ ngasseeko amatuluba 57807 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] 8fq1auf0r1yztjd36hh1ky26jxelb2g 57808 57807 2026-07-01T21:58:48Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ ngasseeko amatuluba 57808 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] go76cgx39jt32vbcl3o4r58rf68g9mu 57809 57808 2026-07-01T22:00:29Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57809 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] 0c0pk5bmdmo19jt7bjj0k0wokui7rcx 57811 57809 2026-07-01T22:03:38Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57811 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] 7rzl9i9uo9nv28i96rzrqy7mwywltih 57812 57811 2026-07-01T22:07:39Z 24RAY 11014 ngasseko amatuluba 57812 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] nuhut9vxe7sml4rzz7uydx4f1k3v80l 57813 57812 2026-07-01T22:09:04Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57813 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] l4jpc6y2lby8tt90yff0gkz5c8bo8dm 57821 57813 2026-07-01T22:20:21Z 24RAY 11014 Ngasseko data box 57821 wikitext text/x-wiki <nowiki>{{Databox}}</nowiki> '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] adj2onvfwdea0trn3y86y9x8fsff08z 57822 57821 2026-07-01T22:21:58Z 24RAY 11014 Ngasseko data box 57822 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Omulimu == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] nwv6ukz56eg70op9mwudpdmtiidg67k 57823 57822 2026-07-01T22:24:28Z 24RAY 11014 /* Omulimu */ nterezeza empandiika 57823 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[:en:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 9hlmscq04clzpwsunfo5djofgdu93j0 57824 57823 2026-07-01T22:27:17Z 24RAY 11014 /* Obulamu bwe */ ngasseko obutindo 57824 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Supreme Mufti wa Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yatema evvuunike ku ddwaliro lya Supreme General Hospital eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiraamu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Gwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 6ozumkj9xyo7as23ubmk8wwot9618dh 57825 57824 2026-07-01T22:46:50Z 24RAY 11014 /* Emirimu gye */ empandiika 57825 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|aka Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 9937w5nzdjcmfl9mr9cqipn9qhg2ulx 57826 57825 2026-07-01T22:49:26Z 24RAY 11014 /* Emirimu gye */ Ngasseeko obutindo 57826 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh Ahmed Siraj Kwikiriza eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] r7bg4k2dnyxeqhcnau9rjbjgtscdrid 57827 57826 2026-07-01T22:51:40Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ Ngasseeko obutindo 57827 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva mu 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago * [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 7h0slitr267op04n8zusxrj6rt0z2va 57828 57827 2026-07-01T22:53:11Z 24RAY 11014 /* Emirimu gye */ nterezeza empandiika 57828 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa era mukulembeze wa ddiini era Munnayuganda,nga mu kiseera kino ye [[:en:Qadi|Disitulikiti Kaadi]] mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago * [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 74olssa9uaa51dnsxbq1wnr5jsk42ty 57829 57828 2026-07-01T22:56:32Z 24RAY 11014 Ngasseeko obutindo 57829 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa, mukulembeze wa ddiini era [[Munnayuganda]],nga mu kiseera kino ye Disitulikiti Kaadi mu Disitulikiti y’e Mbarara wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago * [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] 5btgvzvbntqz3sxconm4mso2kf8rgit 57830 57829 2026-07-01T23:02:09Z 24RAY 11014 nterezeza empandiika 57830 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa, mukulembeze wa ddiini era [[Munnayuganda]],nga mu kiseera kino ye Disitulikiti Kaadi mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref> == Emirimu gye == === Kaadi: okuva 2019 okutuusa kati === Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref> Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref> == Obulamu bwe == Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]]. == Laba ne == * [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] * [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] * Uganda Muslim Supreme Council * Sheikh Ahmed Nyago * [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Okulamula kwa Sharia]] [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] [[Category:Obusiramu mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]] tnz6sionjqy0ato0sad40ysxc7d312a Minisitule y'ensonga ez'ebweru mu Uganda 0 11893 57742 43175 2026-07-01T20:10:48Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda]] to [[Minisitule y'ensonga ez'ebweru mu Uganda]]: Misspelled title 43175 wikitext text/x-wiki   '''Minisitule y'ensonga z'ebweru (MOFA)''' [[:en:Cabinet_of_Uganda|minisitule ya gavumenti]] [[Cabinet of Uganda|ku mutendera gwa kabineti]] evunaanyizibwa ku kusa mu nkola n'okuddukanya enkola ya [[Yuganda|Uganda]] [[:en:Foreign_policy|ey'ensonga z'ebweru]] n'emirimu gy'ensi yonna. <ref name="About">{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): About Us |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/7/About%20us.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=14 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200814220516/https://mofa.go.ug/data/smenu/7/About%20us.html |url-status=dead }}</ref> == W'esinganibwa == Ekitebe kya minisitule eno ekikulu kisingaanibwa ku 2A Colville Street, ku [[:en:Nakasero|lusozi Nakasero]], mu [[:en:Kampala_Central_Division|Divizoni eyawakati]] eya [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Location |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/8/Location.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=22 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200822151658/https://mofa.go.ug/data/smenu/8/Location.html |url-status=dead }}</ref> Endagiriro y'ekitebe kino ekikulu ziri: 0°18'55.0"N, 32°35'06.0"E (Latitude:0.315267; Longitude:32.584990). <ref name="Loc">{{google maps|title=Location of the Headquarters of the Ministry of Foreign Affairs|access-date=21 October 2016|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B018'55.0%22N+32%C2%B035'06.0%22E/@0.3150602,32.5839162,159m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.315267!4d32.58499}}</ref> == Entambuza y'emirimu == Ebikwata ku minisitule eno byatandika nga Uganda yaakafuna okwetwaaze nga 9 Ogwekumi 1962. Mu kusooka, mu by’okudukanyizibwa, yali wansi wa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Oofiisi ya Ssaabaminisita]] . Mu 1971, yafuuka minisitule eyali yeetegenredde. <ref name="Rule">{{Cite web |last=Rulers |date=21 October 2016 |title=List of Foreign Ministers of Uganda since 1962 |url=http://rulers.org/fm4.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Rulers.org (Rulers)}}</ref> Mu 1966, ekifo kya Minisita w’Eggwanga Omubeezi Ow’ensonga z’Ensi yonna kyatondebwawo, era mu 1988 ekifo kya Minisita w’Eggwanga Omubeezi Ow’ensonga z’Ebitundu kyayongerwako. <ref name="About"/> == Obukulembeze mu by'obufuzi == Wetwatukira mu Gwekumineebiri mu 2016, [[Sam Kutesa]] yeeyali [[:en:Minister_of_foreign_affairs|minisita w’ensonga z’ebweru w'eggwanga]]. Ekifo kino akibaddemu okuviira ddala mu 2005. Minisita w’eggwanga omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z’ensi yonna abadde [[Henry Oryem Okello]] okuva mu 2005. Okuva nga 1 Ogwokusatu 2015, [[Philemon Mateke]] abadde minisita w’eggwanga omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu. <ref name="About"/> <ref name="New">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=21 October 2016 |format=PDF |archive-date=31 March 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="Shuffle">{{Cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=21 October 2016 |format=PDF |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> == Ensengeka y'ekikula ky’ekitongole kino == Mu by’okuddukanya emirimu, minisitule eno egabanyizibwamu ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana y’ensi yonna n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana y’ebitundu. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Directorates |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/71/Directorates.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=10 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200810222352/https://www.mofa.go.ug/data/smenu/71/Directorates.html |url-status=dead }}</ref> Era erina ebitongole bino wammanga: * Ekitongole ky’eby'ensimbi n’enzirukanya y’emirimu, ekivunaanyizibwa ku nsonga z’eby'ensimbi n’enzirukanya y’emirimu. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of Finance and Administration |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/72/Finance%20and%20Administration.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=15 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200815135337/https://mofa.go.ug/data/smenu/72/Finance%20and%20Administration.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ky’okubala ebitabo by’omunda, ekivunaanyizibwa ku kwekeneenya akabi n’okukola enteekateeka z’okukendeeza ku kabi. Ekitongole kino "kivunaanyizibwa okulaba ng'enkola zonna, okufuga, ebiragiro n'emitendera bimala era bikola bulungi". <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of Internal Audit |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/74/Internal%20Audit.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=10 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200810225250/https://www.mofa.go.ug/data/smenu/74/Internal%20Audit.html |url-status=dead }}</ref> * Ewaterekebwa ebiwandiiko, ekivunaanyizibwa ku mpuliziganya, enkolagana n’abantu n’emikutu gy’amawulire, ensonga za [[:en:Information_and_communications_technology|tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya]], okutendeka n’okugoberera enkiiko za baminisita n’ababaka, n’ensonga ezikwatagana nabyo. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Resource Centre |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/75/Resource%20%20Centre%20.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=20 November 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171120044104/http://www.mofa.go.ug/data/smenu/75/Resource%20%20Centre%20.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ky’omukago gwa Afrika, ekivunaanyizibwa ku kutegeka, okusa mu nkola, n’okukwasaganya okutuukiriza enkola y’eggwanga eri [[:en:African_Union|omukago gwa Afrika]] . <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of the African Union |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/76/African%20Union.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=19 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170719092246/http://mofa.go.ug//data/smenu/76/African%20Union.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku kuweereza banaansi abali mu mawanga ag'enjawulo okwetoloola ensi yonna, evunaanyizibwa ku kukulaakulanya, okusa mu nkola, n’okulondoola enkola ezikosa Bannayuganda ababeera n’abakola ebweru w’eggwanga. Yatondebwaawo mu 2007. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of Diaspora Services |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/82/Diaspora.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804141639/https://mofa.go.ug/data/smenu/82/Diaspora.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ky'ebitundu bya Asia ne Pacific, ekivunaanyizibwa ku kulakulanya, okusa mu nkola, n’okukwasaganya enkola ne pulogulaamu ezikwata ku nkolagana n’amawanga g'okusemazinga wa Asia, [[:en:Pacific_Rim|Pacific Rim]], ne Pacific Ocean. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of Asia and Pacific Region |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/135/Asia%20and%20Pacific.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=19 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170719111417/http://mofa.go.ug//data/smenu/135/Asia%20and%20Pacific.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ekirimu amwanga G'omubuvanjuba bwa Afrika n'ekitongole kya Ring States, ekivunaanyizibwa ku kulaakulanya, okusa mu nkola, n’okukwasaganya enkola ne pulogulaamu za gavumenti eri amawanga g’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]], [[:en:International_Conference_on_the_Great_Lakes_Region|Olukungaana lw’ensi yonna ku Kitundu ky’Ennyanja ennene, n’ekitongole kya gavumenti ez’enjawulo ku nkulaakulana]] . <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of EAC and Ring States |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/128/East%20African%20Community%20and%20Ring%20States.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=19 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170719105637/http://mofa.go.ug//data/smenu/128/East%20African%20Community%20and%20Ring%20States.html |url-status=dead }}</ref> * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana ne Bulaaya, ekivunaanyizibwa ku kuteekawo, okusa mu nkola, n’okukwasaganya enkolagana ya Uganda n’amawanga ga Bulaaya. <ref>{{Cite web |last=MOFA |date=21 October 2016 |title=Ministry of Foreign Affairs (Uganda): Department of European Relations |url=http://www.mofa.go.ug/data/smenu/129/Europe.html |access-date=21 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of Foreign Affairs (MOFA) |archive-date=2 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171002123701/http://mofa.go.ug/data/smenu/129/Europe.html |url-status=dead }}</ref> == Ebitekebwaako esira ebirabibwaako == Mu [[:en:2019–2020_Hong_Kong_protests|kwekalakaasa okwaliwo mu Hong Kong mu 2019-2020]], Uganda gegamu ku mawanga ga Afrika agaalaga obuwagizi eri enkola ya China. <ref name=":32">{{Cite book |last=Shinn |first=David H. |author-link=David H. Shinn |date=2023 |title=China's Relations with Africa: a New Era of Strategic Engagement |last2=Eisenman |first2=Joshua |publisher=[[Columbia University Press]] |isbn=978-0-231-21001-0 |location=New York}}</ref>:41 Mu Gwekumi 2019, minisitule y'Ensonga z'Ebweru yafulumya ekiwandiiko nti Uganda "ewagira nnyo enkola y'ensi emu, enkola bbiri ey'ensi ya People's Republic of China ku nsonga ya Hong Kong n'ebitundu ebirala" era nti "ensonga za Hong Kong, nsonga za China ez'omunda mu ggwanga." <ref name=":32" /> : 41  == Laba ne == * [[:en:Foreign_relations_of_Uganda|Enkolagana ya Uganda ebweru w’eggwanga]] * [[:en:List_of_diplomatic_missions_of_Uganda|Olukalala lw'ebigendererwa by'abakungu ba Uganda]] == Ebijulizidwaamu == {{Reflist|30em}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.mofa.go.ug/ Minisitule y’ensonga z’ebweru] * [https://web.archive.org/web/20200814220516/https://mofa.go.ug/data/smenu/7/About%20us.html Enkalala za baminisita b’amawanga avunaanyizibwa ku nsonga z’ensi yonna okuva mu 1966 ne baminisita b’amawanga avunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu, okuva mu 1988] i2olc92rtav2iiuobimk6t54lqzi1s7 Isingoma Labongo Rukidi 0 11991 57889 42047 2026-07-02T05:46:33Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57889 wikitext text/x-wiki '''Isingoma Rukidi Mpuga''', era ayitibwa '''Labongo''', [ b ] yeeyali Omukama wa [[Biito]] eyasooka owa [[Bunyoro - Kitara]] mu [[bugwanjuba bwa Uganda]] obwa leero . Mu nnono y'Abanyoro, atwalibwa nga omulongo muganda wa [[Kintu|Kato Kimera]], kabaka wa [[Buganda]] owokusatu. == Obuto bwe == === Ennono y’Abanyoro === Mu nnono y’Abanyoro, Isingoma Mpuga Rukidi yazaalibwa mu [[Bukidi]] nga omutabani wa Kyomya owookubiri, eyali mu [[bukulembezi bw'Abachwezi obw'ensikirano]] , ne Nyatworo, muwala w’omusajja [[Omulango]] ayitibwa Labongo, [ c ] ow’ekika kya Mukwonga. Yali muto wa Nyarwa, omulongo wa Kato ate nga mukulu wa Kiiza. Isingoma kiva mu kigambo ky’Olunyoro {{Lang|nyo|ise-ngoma}}, ekitegeeza "taata w'engoma". ‘Mpuga’ kiva mu linnya ly’ente ey'amabala eryeru n'eriddugavu, {{Lang|nyo|empuuga}}, ng’ajuliza obujajja bwa Rukidi obutabuletabule. Erinnya ‘Rukidi’ lijuliza ekifo we yazaalibwa. Kigambibwa nti Rukidi ne baganda be bagambibwa okuba nga baali bayizzi abaayagalwa ennyo abantu b’e Bukidi. Olunaku lumu, omulaguzi ayitibwa Nyakoka [ d ], naye ow’e Bukidi, yabatuukirira n’abagamba bagende e [[Kitara]], kubanga mu budde obwo eggwanga lyali teririna mukama, ne bakola bwe batyo. Nyakoka yabawerekerako mu lugendo. === Ennono y’Abacholi === Mu nnono y’Abaacholi, Labongo yali mutabani wa Olum era muganda wa Gipiir ne Tiful. == Ebijuliziddwa == === Ebiwandiiko === {{Reflist|group=lower-alpha}} <references group="lower-alpha" responsive="1"></references> === Ebijuliziddwa === <references responsive="1"></references> {{Reflist}} === Ensonda ===  {{refbegin}} * {{Cite book |last=Fisher |first=Ruth Alice |year=1911 |title=Twilight Tales of the Black Baganda |url=https://archive.org/details/twilighttalesofb00fishrich |publisher=Marshall Brothers, Ltd. |location=London}} * {{Cite book |last=Beattie |first=John |year=1960 |title=Bunyoro: An African Kingdom |url=https://archive.org/details/bunyoroafricanki00beat |publisher=[[Holt, Rinehart and Winston]] |isbn=978-0305246525}} * {{Cite book |last=Ogot |first=Bethwell A. |year=1967 |title=History of the Southern Luo |url=https://annas-archive.org/md5/c5e7f48dd8886e1b07369f2ffedf977f |publisher=East African Publishing House |volume=1}} * {{Cite book |last=Beattie |first=John |year=1971 |title=The Nyoro State |url=https://archive.org/details/nyorostate0000beat |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=9780198231714}} * {{Cite book |last=Nyakatura |first=John W. |year=1973 |title=Anatomy of an African Kingdom: A History of Bunyoro-Kitara |url=https://www.bunyorokitarausa.org/wp-content/uploads/2021/11/Anatomy-of-an-African-Kingdom-A-History-of-Bunyoro-Kitara-by-J.W.Nyakatura.pdf |publisher=NOK Publishers, Ltd. |isbn=0-88357-025-4 |editor-last=Uzoigwe |editor-first=Godfrey N. |edition=English |location=New York City, New York, USA |language=en |translator-last=Muganwa |translator-first=Teopista |access-date=2025-09-24 |archive-date=2025-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250815025917/https://www.bunyorokitarausa.org/wp-content/uploads/2021/11/Anatomy-of-an-African-Kingdom-A-History-of-Bunyoro-Kitara-by-J.W.Nyakatura.pdf |url-status=dead }} * {{Cite book |last=Apuuli |first=David Hihumuro |year=1994 |title=A Thousand Years of Bunyoro-Kitara Kingdom - The People and the Rulers |url=https://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---3-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0-0-11----0-0-&a=d&c=unescoen&cl=CL1.10&d=HASHc3697d0c37be5024d365b7.1 |publisher=Fountain Publishers}} * {{Cite journal |last=Wrigley |first=C.C. |year=2012 |title=The Story of Rukidi |url=https://www.cambridge.org/core/journals/africa/article/abs/story-of-rukidi/C556CDC2AA790E964BAE9AAE77030523 |journal=Africa: Journal of the International African Institute |volume=43 |issue=3 |page=219–235}} * {{Cite journal |last=Jendia |first=Catherine |year=2019 |title=The cultural factor in conflict management/resolution: A case study of the Acholi of Northern Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/332449593_The_cultural_factor_in_conflict_managementresolution_A_case_study_of_the_Acholi_of_Northern_Uganda |journal=African Journal of History and Culture |volume=11 |issue=2 |page=15–25}} {{refend}} ha3hfrdj5uhvdglp7gr24exgcxzyn78 Aaron Mushengyezi 0 12090 57724 57137 2026-07-01T19:48:51Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu mpandiika 57724 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aaron Mushengyezi''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969), musomesa munnayuganda munnabyanjigiriza era omuddukanya weby'ensoma, akola ng'omumyuka wa kansala ku [[Uganda Christian University]] (UCU), okuva mu gwomunaana 2020. Nga tannatuuka ku kifo kino, yaliko Diini w’abayizi ku ssomero ly′olulimi, [[Makerere University, Uganda|e Makerere]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Conrad Ahabwe |date=9 February 2020 |title=Makerere Don appointed UCU Vice Chancellor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/02/makerere-don-appointed-ucu-vice-chancellor.html |access-date=19 December 2020 |publisher=PML Daily}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=The Independent |date=10 February 2020 |title=Dr. Mushengyezi new UCU Vice Chancellor |url=https://www.independent.co.ug/dr-mushengyezi-new-ucu-vice-chancellor/ |access-date=19 December 2020}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Mushengyezi yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969 mu Uganda . Yasoma pulayimale ne siniya. Alina Dipuloma mu by'enjigiriza, gye yafunira ku ''yinsitituti y'abasomesa'' kati eyitibwa Kyambogo yunivasite . Yagenda mu maaso n’afuna diguli esooka mu masomo ga Arts okuva mu yunivasite e Makerere. Diguli ye eyookubiri mu masomo gano nayo yamuwebwa Makerere. Diguli ye ey'okusatu yagifunira ku Yunivasite ye Connecticut, mu Amerika.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref> == Omulimu == Mu 1992, Mushengyezi yeegatta ku yunivasite e Makerere okusoma diguli mu litulica era n’atikkirwa ng'omuyizi asinze mu kibiina kye. Yunivasite eno yamuyingiza era n’emusigaza ng’omusomesa omuyambi, ate n’asoma diguli ye eyookubiri okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Makerere y’awagira okusoma PhD mu yunivasite ye Connecticut, mu Amerika. Yalinnya eddaala era situka n’alondebwa okukulira ekitongole ky’ebyempuliziganya e Makerere mu mwaka gwa 2012.<ref name="4R">{{Cite web |last=Angela Ndagano and Charity Ahimbisibwe |date=4 January 2012 |title=I am not afraid of challenges - Dr. Mushengyezi |url=https://www.newvision.co.ug/news/1298738/afraid-challenges-dr-mushengyezi |access-date=19 December 2020}}</ref> Mu gwomunaana mu mwaka gwa 2020, mu kiseera mweyakoleranga pulofeesa omuyambi Aaron Mushengyezi yatuuzibwa ku bwa omumyuka wa kansala wa Uganda Christian University. Yadda mu bigere bya Dr. Cannon John Senyonyi, nga ekisanja kye eky’emyaka 10 kiweddeko.<ref name="5R">{{Cite web |last=Henry Nsubuga |date=30 August 2020 |title=Mushengyezi installed as new vice-chancellor of UCU |url=https://www.newvision.co.ug/news/1525878/mushengyezi-installed-vice-chancellor-ucu}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Jessica Sabano |date=31 August 2020 |title=Kaziimba asks varsity staff to support new VC |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaziimba-asks-varsity-staff-to-support-new-vc-1929532 |access-date=19 December 2020}}</ref> == Amaka == Mufumbo ne Patience Rubabinda Mushengyezi era balina abaana bana.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref> == Obuwandiisi mu by’ensoma == Amaze emyaka mingi ng’akola kinene mu kutondawo okumanya okupya era emirimu gye gibadde gifulumizibwa mu bimu ku bitabo ebisinga obulungi n’ebitongole ebifulumya ebitabo. ebimu ku bitabo byeyafulumya kuliko; * Okuddamu okulowooza ku mikutu gy’amawulire enzaalwa: emikolo, endongo ‘ey’okwogera’ n’okwogera ng’engeri z’empuliziganya mu bantu mu Uganda nga kino kiwandiiko ekyafulumira mu katabo akayitibwa journal of African Cultural studies mw’awakanya nti obukodyo bw’empuliziganya obukozesebwa okuyisa amawulire eri abantu abangi mu byalo si bwe butuufu era nga bwe bubadde tebuwulizizza buzibu eri abantu abangi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2003-06-01 |title=Rethinking indigenous media: rituals, 'talking' drums and orality as forms of public communication in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/1369681032000169302 |journal=Journal of African Cultural Studies |volume=16 |issue=1 |pages=107–117 |doi=10.1080/1369681032000169302 |issn=1369-6815 |s2cid=145085458 |url-access=subscription}}</ref> * Litulica omwogera eri abaana: okuddamu okulowooza ku nkola z’omu kamwa, okusoma n’okuwandiika, okukola emirimu, n’okuwandiika. Kino kitabo ekifulumiziddwa ekitongole kya Rodopi BV Amsterdam era nga kirimu ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa mu ngeri ez’omu kamwa ng’ebisoko, enfumo n’ennyiriri z’abaana okuva mu Buganda, Ankole ne Kigezi.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013 |title=Oral Literature for Children: Rethinking Orality, Literacy, Performance, and Documentation Practices |url=https://books.google.com/books?id=tTwjAAAAQBAJ&dq=Aaron+Mushengyezi&pg=PR4 |publisher=Rodopi |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> * Okuddamu okukuba ekifaananyi ky’ekikula ky’abantu n’ennono y’Afirika? Xala ya Ousmane Sembène azzeemu okutunulwamu.Kino kiwandiiko ekifulumiziddwa mu Afrika leero era kivumirira okuvuganya okw’enjawulo okuwerako Sembene kw’alabika okutondawo mu Xala wakati w’okuvunda kw’omulembe n’obulongoofu bw’ennono ya Afirika ne wakati w’abakazi abasajja ab’enkyukakyuka n’abasajja abakazi ababi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2004 |title=Reimaging Gender and African Tradition? Ousmane Sembène's Xala Revisited |url=https://www.jstor.org/stable/4187628 |journal=Africa Today |volume=51 |issue=1 |pages=47–62 |doi=10.1353/at.2004.0070 |issn=0001-9887 |jstor=4187628 |s2cid=144701974 |url-access=subscription}}</ref> * Okuva mu kamwa okutuuka ku kusoma n’okuwandiika: Okuvvuunula enkola z’omu kamwa ez’ennono mu Uganda nga tuziza mu biwandiiko by’abaana. Eno dizatessoni y’obusawo erimu ebika bisatu eby’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebikung’aanyiziddwa okuva mu buwangwa bw’abaana ba Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2007-01-01 |title=From orality to literacy: Translating traditional Ugandan oral forms into texts for children |url=https://opencommons.uconn.edu/dissertations/AAI3265787 |journal=Doctoral Dissertations |pages=1–480}}</ref> * Ka nkubuulire emboozi, ka nkubuulire emboozi!”: Ku nsengeka y’ebiwandiiko n’obukodyo bw’okunyumya.Kino kitabo ekinyonyola ku nsengeka z’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebiwa ebintu eby’okujjukira ebiyamba mu kiseera ky’okuddamu okunyumya <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title="Let Me Tell You a Story, Let Me Tell You a Story!": On Text Structure and Narrative Strategies |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s003.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> * Okuvvuunula ebitabo bya Uganda eby’omu kamwa eri abaana: abawuliriza, ffoomu, n’okukwatagana n’embeera z’abantu. Ekiwandiiko kino kinoonyereza ku ngeri ssatu ez’ebiwandiiko eby’omu kamwa eri abaana - ebisoko, enfuumo, n’ennyiriri - era ne kinnyonnyola enkola ezikozesebwa okuwandiika n’okuvvuunula ebintu mu Lungereza. * Okuzibuwalira endowooza y'omukugu mu by'omusingi: Okwekenenya ennyo ekitabo kya Atef Hetata ekya ''The Closed Doors'' ne Phil Mullaly ekya ''The Martyrs of Uganda.'' Olupapula luno lwekenneenya engeri abazannyi ba firimu gye balagamu ebizibu n’obulabe obubaawo ng’enjigiriza z’eddiini ezisukkiridde zikontana n’embeera z’eby’enfuna n’ebyobufuzi n’okukontana mu bantu. <ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2009-12-01 |title=Problematizing a fundamentalist ideology: A close analysis of Atef Hetata's The Closed Doors and Phil Mullaly's The Martyrs of Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jac.1.2.173/1 |journal=Journal of African Cinemas |language=en |volume=1 |issue=2 |pages=173–188 |doi=10.1386/jac.1.2.173/1 |issn=1754-9221 |url-access=subscription}}</ref> * Ebikolwa ebirala mulimu "Okuva ku lutambi okutuuka ku lupapula", <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Literature for Children |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |pages=79–94 |language=en |chapter=From Tape to the Page |doi=10.1163/9789401208888_004 |chapter-url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s004.xml}}</ref> Ebiwandiiko eby'omukamwa eri abaana: enkyukakyuka y'abawuliriza, ffoomu, n'omugaso gw'embeera z'abantu <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Texts for Children: Audience Dynamics, Form, and Social Value |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s002.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> n'kitegezeddwa okunyumya n'okubuuza ebibuuzo.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Informants for Oral Narrative and Interviews |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s008.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == t6183n9d7dfwi70ljxmn5aqxdslx80r Irene Ikomu 0 12112 57884 42670 2026-07-02T05:39:04Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57884 wikitext text/x-wiki   '''Irene Ikomu''' (yazaalibwa 1990) [[munnayuganda]] enzaalwa era munnamateeka asinziira mu Kampala , okuva mu kitundu ky'obuvanjuba bw’eggwanga, abadde alwanirira demokulasiya n’enfuga ennungi mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=John |date=2025-02-14 |title=New book showcases how exceptional Uganda's 2021 elections were |url=https://observer.ug/news/new-book-showcases-how-exceptional-ugandas-2021-elections-were/ |access-date=2025-04-06 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=31 March 2021 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ngo-forum-turns-to-local-funding-96729 |access-date=2025-04-06 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2015-07-07 |title=For Ugandan children born of war, the struggle continues - Uganda {{!}} ReliefWeb |url=https://reliefweb.int/report/uganda/ugandan-children-born-war-struggle-continues |access-date=2025-04-06 |website=reliefweb.int |language=en}}</ref> Irene n'era addukanya ekitongole ekiloobdoola emirimu egikolebwa Paalamenti nemala neewa amawulire ago eri eggwanga (Parliament Watch Uganda) . <ref name=":1">{{Cite web |title=Irene Ikomu |url=https://presidentialprecinct.org/irene-ikomu/ |access-date=2025-04-06 |website=Presidential Precinct |language=en-US |archive-date=2025-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250411015203/https://presidentialprecinct.org/irene-ikomu/ |url-status=dead }}</ref> Okugatta ku ekyo, Ikomu abadde mabega w’ebitongole ebiwerako ebitandise enkyukakyuka mu mbeera z’abantu ebiwadde abavubuka emirimu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Raising Capital Through Grant Funding |url=https://themuyigroup.com/insights/raising-capital-through-grant-funding/ |access-date=2025-04-06 |website=Muyi Group |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2015-01-12 |title=TEDx Kampala leaves revellers with tones of inspiration |url=https://campusbee.ug/entertainment/tedx-kampala-leaves-revellers-tones-inspiration/ |access-date=2025-04-06 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Omwaka 2021 we gwatuukira, Ikomu yatuula ku lukiiko olufuzi olwa demokulasiya, eddembe n’enfuga oluwawagirwa ekitongole kya [[USAID]] Uganda era alondobeddwayo ekitebe kya Amerika ng’omukulembeze asukkulumye mu balala gye yalondebwa okuweereza ng'omuntuaweererwa okusinziira ku busobozi oluleetatwo enkyukakyuka mu mugigi mu kitongole kya [[Young African Leaders Initiative]] summit, [[Washington DC]]. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Irene Ikomu: The woman who changed US-Africa relations |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/irene-ikomu-the-woman-who-changed-us-africa-relations-1580540 |access-date=2025-04-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Okusoma kwe n'obuvo bwe == Irene Ikomu yazaalibwa mu 1990, okuva mu ttundutundu ly'obugwanjuba bwa Uganda Uganda. Yasomera mu Nabisunsa Girls Secondary School ku misomo gye egya siniya, <ref>{{Cite web |title=When must a child repeat a class? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1218379/child-repeat-class |access-date=2025-04-06 |website=New Vision}}</ref> oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa [[ddiguli esooka mu mateeka]] (LLB). Ng'ali e Makerere Irene yenyigira mu bintu bingi n'ebibiina nga okubeera omukulembeze akulira envuganya ,okuvuganya kwa Makerere okwabayizi abasoma amateeka okwegezaamu ku biki ebibeera mu kkooti z'amateeka eza 2013 ( 2013 Makerere moot competition) pulogulamu z'amateeka ezomubitundu n'ensiisira z'amateeka ezitambuzibwa mu bitindu (Community Law Program and mobile clinic- CLAPMOC) ekibiina ekitwala abayizi abasoma amateeka ekya Makerere n'ekibiina ky'a Makerere ekikubaganya ebirowoozo.Irene oluvannuma yewandiisa ku [[yunivasite y'e IE]] gye yamalira [[ddigulI eyokubiri ey'ekikungu mu kuddukanya bizinensi]] (MBA) . Oluvannyuma yeegatta ku [[Yunivasite y,e Brown|yunivasite ye Brown]] gye yafunira ddiguli ya y'ekikungu mukuddukanya bbizinensi (MBA). <ref name=":1"/> == Emirimu gye == Irene Ikomu munnamateeka. Yakola n’ekitongole kya [[Heinrich Boell Foundation]] ng’eyeebuuzibwako ku nkola za bulungi bwansi mu buvanjuba bwa Afirika n'ettundutundu ly'afirirka omusangibwa ensi omuli Djibouti, Eritrea, Ethiopia Somalia(Horn of Africa) . <ref name=":1"/> N'era yaddukanyako enteekateeka y'ekitongole ki East Africa Civil Society Initiative wansi w'omukutu gwa Aga Khan Development Network, ng'essira aliteeka ku kwongera manyi na mutindo ku bitongole by'obwannakyewa ebigatta ebitongole bya gavumemti n'omuntu wa bulijjo okwetoloola [[Yuganda|Uganda]], [[Rwanda]], [[Kenya]], ne [[Tanzania]] . <ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Why Obama would snub Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/why-obama-would-snub-uganda-1619714 |access-date=2025-04-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ono omu ku baatandikawo era addukanya ekitongole kya Parliament Watch Uganda, pulojekiti ekozesa tekinologiya okulondoola emirimu gya paalamenti. N'era yali muyizi eyalondebwa olwobusobozi (Fellow) okusoma wansi wenteekateeka ya Mandela Washington fellow mu 2014 era n’awangula engule y’omukyala omuto munnamateeka w’omwaka okuva mu [[Uganda Law Society|kibiina ekigatta bannamateeka ekya Uganda Law Society]] olw’omulimu gwe yakola mu kutumbula demokulasiya mu Uganda. <ref name=":3"/> Irene Komu muyizi wa Hurford eyalondebwa okuweererwa okusoma olw'obusobozi bwe (Fellow) ng’asoma engeri abavubuka gyebazuulamu engeri empya ez’okwenyigira mu byobufuzi ebweru w’enkola enkadde. Anoonyereza ku ngeri gye banganga enkola eza bulijjo mu mulembe gwa digito n’okuyigira ku nkola zaabwe ez’obuyiiya okuzimba ebifo bya demokulasiya mu nsi zaabwe. <ref>{{Cite web |date=2019-04-01 |title=Irene Ikomu |url=https://www.ned.org/fellows/irene-ikomu/ |access-date=2025-04-06 |website=NATIONAL ENDOWMENT FOR DEMOCRACY |language=en-US}}</ref> == Byafunye == * Akulira kkampuni ya Muyi Consulting Group, ekola ku by’okuwabula ku nteekateeka <ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda Board |url=https://restlessdevelopment.org/uganda-board/ |access-date=2025-04-06 |website=Restless Development |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Grant Funding Landscape in Africa: Part 2 |url=https://themuyigroup.com/insights/grant-funding-landscape-in-africa/ |access-date=2025-04-06 |website=Muyi Group |language=en-US}}</ref> * Omu ku baatandikawo The Citizen Report ne Parliament Watch Uganda- enteekateeka za civic tech eziwagira enkolagana ya bannansi mu ngeri ey’obuyiiya. <ref name=":0" /> * Yakolagana ne Heinrich Boell Stiftung ne Aga Khan Foundation, ng’awagira ebibiina by’obwannakyewa ebigumira embeera mu mawanga 6 mu Buvanjuba bwa Afrika <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |title=Extra-Judicial Killings and Enforced Disappearances in Kenya: Balancing the Respect for Human Rights and Maintaining National Security {{!}} Heinrich Böll Stiftung {{!}} Nairobi Office Kenya, Uganda, Tanzania |url=https://ke.boell.org/en/2018/04/10/extra-judicial-killings-and-enforced-disappearances-kenya-balancing-respect-human-rights |access-date=2025-04-06 |website=ke.boell.org |language=en}}</ref> * Memba ku lukiiko olufuzi olwa Restless Development Uganda. <ref name=":0" /> * Munnamateeka omukyala ow'omwaka 2014. <ref>{{Cite web |title=Medium |url=https://medium.com/@OdoKent/followers |access-date=2025-04-06 |website=Medium |language=en}}</ref> * Yasiimibwa olw’omulimu gwe ogw’okutambuza omulembe mu byobufuzi, ebibiina by’obwannakyewa (ebibiina ebitali bya gavumenti) n’ebitongole by’obwannannyini. <ref>{{Cite web |date=2025-04-06 |title=Angola/Burundi/Uganda : Burundi, Uganda, Angola - 27/03/2024 |url=https://www.africaintelligence.com/the-continent/2024/03/27/burundi-uganda-angola,110196792-art |access-date=2025-04-06 |website=Africa Intelligence |language=en}}</ref> * Hurford munne, Ekitongole ky’eggwanga ekya Demokulasiya <ref>{{Cite web |title=19 Ugandans for US fellowship |url=https://www.newvision.co.ug/news/1341087/19-ugandans-us-fellowship |access-date=2025-04-06 |website=New Vision}}</ref> * Memba ku lukiiko oluwabula USAID (Jan 2014 - Dec 2016) <ref name=":2"/> * Co founder olukiiko lw'okukubaganya ebirowoozo mu ggwanga - Uganda. January 2010, Kampala Uganda. <ref>{{Cite web |title=About us |url=https://www.nationaldebatecouncil.org/about-us |access-date=2025-04-06 |website=National Debate Council |language=en |archive-date=2025-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250406160357/https://www.nationaldebatecouncil.org/about-us |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> 0nz2y1adqhwsl3erk904qklhobub11h Richard Tuwangye 0 12119 58043 48768 2026-07-02T07:46:23Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), → , [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58043 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Richard Tuwangye''' (yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980). Munnayuganda omuzannyi wa firimu, kkomedi, era muyimbi. Ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[Fun Factory Uganda]]. == Obuvo bwe == Tuwangye yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980 mu maka ga Enock Tuwangye ne Hope Tuwangye mu [[Masaka|kibuga Masaka]] mu [[Uganda]].<ref name=":0">https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20190702/71468/interview-fans-pushed-me-to-sleep-with-a-female-colleague-funnyman-tuwangye-opens-up-ahead-of-solo-show.html</ref> Mu 1987, yatandika okusoma pulayimale mu Molly and Paul Primary School, gye yatandikira okuzannya katemba w’essomero mu Kibiina Ekisooka oba P.1.<ref>https://web.archive.org/web/20191027143807/https://www.monitor.co.ug/Magazines/689838-725424-9stk89/index.html</ref> Mu P.5, yakyuka n'agenda mu Bwara Primary School n'amaliriza ebigezo bye eby'Ekyomusanvu mu 1993. Oluvannyuma yasomera mu [[St. Henry's College Kitovu]], gye yamaliriza [[Uganda Certificate of Education|Siniya Eyookuna]] mu 1997. Yagenda mu maaso n'okusoma mu [[Kako Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Eyomukaaga]].<ref name=":0" /> Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[Makerere University]] mu ssomero lya School of Performing Arts, n’atikkirwa [[Bachelor of Arts|diguli esooka]] mu katemba mu 2004. == Omulimu gwe == === Okuzannya katemba === Mu 2002, Tuwangye yazannya emizannyo egiwerako mu National Theatre, omuli ''The Virgin'', ''The Journeys'', ne ''A Jewel in Every Name''.<ref name=":2">http://uganda.spla.pro/en/file.person.richard-tuwangye-t1j-twine.49173.html</ref> Yeegatta ku Theatre Factory mu Gwekkumi 2003 n'oluvannyuma n'alabikira mu ''Hand in Hand'' nga Daudi ne ''[[The Last King of Scotland (film)|The Last King of Scotland]]'' ng'omuyambi wa munnabyabufuzi.<ref>http://www.ugpulse.com/arts/hand-in-hand/188/ug.aspx</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Tuwangye era yeegatta ku Rock Point Radio, gye yazannyira nga Deo era n'awangula engule ya Voice Actor's Award nga tannavaayo mu 2007.<ref name=":2" /><ref name="newvision.co.ug">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1009269/favourite-actor-hostel</ref> Yazannya mu firimu ennyimpi eya ''What Happened in Room 13<ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2020-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200102161818/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |url-status=dead }}</ref>'' era n'atandikawo ekibiina kya Fun Factory Uganda mu Gwolubereberye gwa 2010, n'akola nga Communications Director era n'akola mu ''Comedicine''.<ref>{{Cite web |url=http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191007115609/http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Theatre---Cinema/691234-836250-dh6uid/index.html</ref> Tuwangye yalabikira mu firimu ya ''Speak Out'', eyasooka okulagibwa nga 21 Ogwolubereberye gwa 2010,<ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191028074336/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |url-status=dead }}</ref> era ne yeegatta ku ''[[The Hostel (TV series)|The Hostel]]'' mu 2011 nga Twine,<ref name="newvision.co.ug"/> n’avaayo mu mwaka ogwaddako oluvannyuma enkaayana ezeekuusa ku bisale. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Era yali mu kibiina kya ''Silent Voices,<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Letting-the-silent-voices-be-heard/691232-1449170-8o3is3/index.html</ref><ref>https://www.silentvoicesuganda.org/silentvoicesenglish-2012</ref> The Play'' mu 2012. Mu 2016, Tuwangye yazannaya nga Dez mu firimu ya ''[[Queen of Katwe]]''<ref>http://www.imdb.com/title/tt4341582/fullcredits</ref> era nga Dj Kadanke mu ''Rain''.<ref>https://observer.ug/lifestyle/55983-rain-dominates-pearl-international-film-festival-awards</ref> Mu Gwomukaaga 2018, yali omu ku bannakatemba omwenda abaawandiisibwa ekitongole kya Development Channel okutumbula enteekateeka ya African Child Poverty Alleviator Program.<ref>https://thetowerpost.com/2018/06/24/development-channel-signs-nine-actors/</ref> === Ennyimba ze === Mu 2004, Tuwangye yatandikawo ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe. Mu 2005, yawandiika n'okukwata oluyimba "Can't Live Without You," olwakolebwa kkampuni ya Fenon Records.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20191028074334/http://chano8.com/fun-factory-comedian-richard-tuwangye-returns-to-pursue-his-music-career/</ref> Oluvannyuma ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe kyafuuka ekibiina ky'abayimbi ne kifulumya oluyimba lwa "Tugendeyo." Oluvannyuma lw’okufulumya olyimba lwabwe olw’okusatu, ekibiina kino kyasasika.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201707/features/music-never-thing.html</ref> Mu 2015, Tuwangye yafulumya oluyimba lw'eyayimba yekka lwe yatuuma "Nkole ntya?".<ref name=":1" /> === Okuyimirira kwe === Mu 2013, Richard yayimba ng’omu ku bikolwa eby’okujaguza emyaka mwenda Pablo gy’amaze mu kisaawe kya kkomedi.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-nine-years-standing-up/691232-2095696-270k7x/index.html</ref> Nga 12 July 2019, yategeka pulogulaamu ye eyasooka eya kkomedi nga ye yekka, eyatuumibwa "Laugh Conquers All."<ref name=":0" /><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503633/tuwangye-stages-maiden-stand-comedy</ref><ref>https://www.softpower.ug/richard-tuwangye-hit-a-home-run-with-his-maiden-stand-up-special/</ref> === Okukyaaza === Mu March wa 2009, Tuwangye yali omu ku baatongoza eddagala ery'ekizaala ggumba erya NewFem nga ly'atongozebwa ekitongole kya Uganda Health Marketing Group (UHMG) ng’ali wamu ne Gloria Kasujja.<ref>https://web.archive.org/web/20191027143804/https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-700992-o1q4jyz/index.html</ref> Mu Gwokutaano gwa 2010, yeeyali omwogezi ku mukolo gw'okugaba awaadi za Buzz Teeniez Awards.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-915858-vdjt2qz/index.html</ref> Mu Gwokutaano 2018, yategeka Live Sipping Night ku Racer's Bar, [[Bukoto]], ate mu Gwekkumi 2018, yeeyali omwegezi ku kivvulu kya Kenneth Mugabi ekyasooka, "Strings of My Soul."<ref>https://www.sunrise.ug/gossip/201810/kenneth-mugabis-performance-could-make-you-fall-in-love.html</ref> == Obulamu bwe obw'obuntu == Tuwangye waakubiri ku baaana bataano, abazaalibwa Enock ne Hope Tuwangye.<ref name=":0" /> Yawasa Sharon Atwiine Kagarura nga 3 Ogwomukaana 2016.<ref>https://bigeye.ug/comedian-richard-tuwangye-weds-fiancee-sharon-photos/</ref> Abafumbo bano balina abaana babiri.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201604/four-one-one/comedian-tuwangye-to-wed-fiancee-in-june.html</ref> == Firimu ze == === Firimu === {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !ekifo kye yazannya !Ebijuliziddwa |- |2006 |''[[The Last King of Scotland (film)|The Last King of Scotland]]'' | | |- |2006 |''They Stopped Eating Fruits'' |Sebiku | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2008 |''Speak Out'' |[[Boda boda|Omuvuzi wa Booda]] eyali akunga abantu okuwakanya enguzi. | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2007 |''What Happened in Room 13'' |Peter | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2016 |''Queen of Katwe'' |Dez | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- | |''Silent Voices'' |Omwami w'omukyala eyali alina ebimutawaanya | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2017 |''Rain'' |Dj Kadanke | |} === Ku Ttivvi === {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !Ekifo kye yazannya !Bye yazannya !TV Network |- |2005 |''Hand in Hand'' |Daudi |Omuntu atalina mulimu nga asobola okutuusa obulabe ku balala | |- |2011 |''The Hostel'' |Twine | | |- |2010 - 2015 | rowspan="2" |''U-turn'' |yazannya ebifo eby'enjawuloi | | style="text-align:center;" |NTV |- |2015 - 2017 |yazannya ebifo eby'enjawulo | | style="text-align:center;" |NBS |- |2018–present |''Mizigo Express'' |Clinton |Omupangisa Omunigeria ayali omufere |[[DStv]] (Pearl Magic) |} == Mu theatre == {| class="wikitable" !Omwaka !Omutwe !Ekifo ky'eyazannya !Ebijuliziddwa |- |2002 |''The Virgin''<ref name=":2" /> |Bogolio, [[Houseboy|omukozi w'awaka]] | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2002 |''The Journeys'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2002 |''A Jewel in Every Name'' |Mulekwa nga maama we yattibwa mu lutalo [[Northern Uganda|Mu Buliikakkono bwa Uganda]] | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2003 |''The Adams'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |- |2006 |''The Nasty Good Stories'' | | style="text-align:center;" |<ref name=":2" /> |} == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] 2nsdtboevqbi8wsapuaapkq2sugxbxz BAR Aviation Uganda 0 12168 57837 53891 2026-07-01T23:43:47Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57837 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''BAR Aviation Uganda''' [[:en:Airline|kampuni ya nnyonyi]] mu [[Yuganda|Uganda]] etegekwa ennyonyi ezitambuza abantu mu ggwanga, [[:en:Air_charter|obuwereza obupangizibwa]], okutendeka abavuzi b’ennyonyi, okuweereza [[:en:Air_medical_services|ambyulensi z’ennyonyi,]] n’okudaabiriza ennyonyi. Ekifo wekisisinkanirwa ekikulu kiri ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]. Kampuni eno era erina ekifo eky'okubiri ku [[:en:Kajjansi_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Kajjansi]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ng'ovudde ku luguudo oluva e [[:en:Kampala-Entebbe_Road|Kampala okudda Entebbe]], mu Bitundu By'omumasekati gw'Eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ch-aviation |date=28 March 2022 |title=Uganda's Bar Aviation debuts schedules to national parks |url=https://www.ch-aviation.com/portal/news/113927-ugandas-bar-aviation-debuts-schedules-to-national-parks |access-date=30 March 2022 |website=Ch-aviation.com}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Uganda Update News |date=22 January 2022 |title=BAR Aviation Launches Domestic Flights In Uganda |url=https://www.ugandaupdatenews.com/bar-aviation-launches-domestic-flights-in-uganda/ |access-date=30 March 2022 |website=UgandaUpdateNews.com}}</ref> == Gyebagenda == Okusinziira ku mukutu gwayo, okuva mu Gwokusatu mu 2022, BAR Aviation etegeka ennyonyi n'obuwereza bwaazo okugenda mu bifo bino waezitegekeddwa bulijjo okutuuka mu bifo bino wamanga: <ref name="3R">{{Cite web |last=ACT News |date=20 December 2021 |title=BAR Aviation Uganda publishes new flight schedules from Entebbe and Kajjansi |url=https://atcnews.org/2021/12/20/bar-aviation-uganda-publishes-new-flight-schedules-from-entebbe-and-kajjansi/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120104450/https://atcnews.org/2021/12/20/bar-aviation-uganda-publishes-new-flight-schedules-from-entebbe-and-kajjansi/ |archive-date=20 January 2022 |access-date=30 March 2022 |website=ACTNews.org}}</ref> {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Ekisaawe ky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Ebijuliziddwaamu |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Arua]] |Arua Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R"/><ref name="3R"/> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Kihiihi|Kihihi]] |Kihihi Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Kisoro]] |Kisoro Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Ekkuumiro ly'ebisoro erya Murchison Falls|Chobe]] |Chobe Safari Lodge Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Ekkuumiro ly'ebisoro erya Murchison Falls|Bugungu]] |Bugungu Airstrip | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Entebbe]] |Entebbe International Airport||{{Airline hub}} | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[River Semliki|Semliki]] |Semliki Airstrip | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Pakuba]] |Pakuba Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Kasese]] |Kasese Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |Mbarara |Mbarara Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |Mweya |Mweya Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Kajjansi]] |Kajjansi Airfield||{{Airline hub}} | align="center" |<ref name="1R" /><ref name="3R" /> |- |[[Yuganda|Uganda]] |[[Jinja]] |Jinja Airport | align="center" |&#x2014; | align="center" |<ref>{{Cite web |last=FCC |date=22 April 2024 |title=Flights To Mbarara Airport (MBQ) |url=https://www.flightconnections.com/flights-to-mbarara-mbq/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240422131617/https://www.flightconnections.com/flights-to-mbarara-mbq |archive-date=22 April 2024 |access-date=22 April 2024 |website=FlightConnections.com (FCC)}}</ref> |- |} == Ebika by'ennyonyi == Webwatuukira mu Gwokutaano mu 2024, ebika by'ennyonyi ezali zidukannyizibwa aba BAR Aviation zeezimo wamanga: <ref name="4R">{{Cite web |last=Bar Aviation Uganda |date=23 May 2023 |title=Fixed Wing Aircraft Fleet |url=https://www.baraviationug.com/fleet/ |access-date=23 May 2023 |website=BAR Aviation Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Bar Aviation Uganda |date=23 May 2023 |title=Rotary Wing Aircraft Fleet |url=https://www.baraviationug.com/fleet/ |access-date=23 May 2023 |archive-date=23 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230523042338/https://www.baraviationug.com/fleet/ |url-status=dead }}</ref> {| class="wikitable" style="margin:1em auto; text-align:center;" |+BAR Aviation Uganda Fleet ! rowspan="2" | Ennyonyi ! rowspan="2" style="width:30pt;" | Mu bidduka ! rowspan="2" style="width:30pt;" | Ebiragiro ! colspan="4" | Abasaabaze ! rowspan="2" | Ebiwandiiko |- ! style="width:30px;" | <abbr title="First class">F</abbr> ! style="width:30px;" | <abbr title="Business class">C. C</abbr> ! style="width:30px;" | <abbr title="Economy class">Y</abbr> ! style="width:30px;" |Omugatte |- |[[:en:Lockheed_L-100_Hercules|Hercules L100-30]] |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | Emigugu | 0. | <ref name="4R"/> <ref name="L1OOR">{{Cite web |last=Dominik Sipinski |date=19 April 2023 |title=Uganda's Bar Aviation adds first L-100 Hercules |url=https://www.ch-aviation.com/news/126684-ugandas-bar-aviation-adds-first-l-100-hercules |access-date=1 June 2024 |website=Ch-Aviation}}</ref> |- |[[:en:Bombardier_Challenger_600_series|Challenger – 604]] | | 0. | 0. | 0. | 9. 9. | 9. 9. | <ref name="4R" /> |- |[[:en:Beechcraft_1900D|Beechcraft 1900D]] | | 0. | 0. | 0. | 19. | 19. |Okuva mu Gwomunaana 2025<ref name="6R" /> |- |[[:en:Pilatus_PC-12|Pilatus PC-12]] | | 0. | 0. | 0. | 8. | 8. | <ref name="4R" /> |- |[[:en:Cessna_208_Caravan|Cessna 208 Caravan]] | | 0. | 0. | 0. | 12. | 12. | <ref name="4R" /> |- |[[:en:Cessna_172|Cessna 172]] | | 0. | 0. | 0. | 4. 4. | 4. 4. | <ref name="4R" /> |- |[[:en:Eurocopter_EC130|Eurocopter EC130]] |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | 6. 6. | 6. 6. | <ref name="5R"/> |- |[[:en:Bell_505_Jet_Ranger_X|B505 Jet Ranger X]] |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | 4. 4. | 4. 4. | <ref name="5R" /> |- |[[:en:Bell_206|Bell 206 Jet Ranger]] |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | 4. 4. | 4. 4. | <ref name="5R" /> |- |[[:en:Bell_412|Bell 412EPi]] |{{center|1}} | 0. | 0. | 0. | 12. | 12. | <ref name="6R">{{Cite web |last=Mike Stones |date=23 March 2022 |title=Uganda's Bar Aviation buys medivac Bell 412Epi |url=https://www.helicopterinvestor.com/articles/ugandas-bar-aviation-buys-medivac-bell-412epi-123/ |access-date=30 March 2022 |website=HelicopterInvestor.com}}</ref> |- !Omugatte ! 19. | 0. ! ! colspan="5" | |} == Ebibakwatako == BAR Aviation yatandikibwawo mu Uganda mu 2008. Kyatandika na kutendeka abavuzi b’ennyonyi, okupangisa ennyonyi n’okudaabiriza ennyonyi. Kampuni eno yatandika okutegeka ennyonyi okubuuka mu Uganda nga 1 Ogwokubiri mu 2022. <ref name="7R">{{Cite web |last=Simon Kabayo |date=26 January 2022 |title=Government Confirms BAR Aviation To Provide Local Flights To Tourism Sites In Uganda |url=https://eagle.co.ug/2022/01/26/govt-confirms-bar-aviation-to-provide-local-flights-to-tourism-sites-in-uganda.html |access-date=30 March 2022 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref> <ref name="8R">{{Cite web |last=John Masaba |date=6 April 2022 |title=Four more companies apply to UCAA for air operation licenses |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/131051/four-more-companies-apply-to-ucaa-for-air-ope |access-date=6 April 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> BAR Aviation Uganda ekozesa ''enkola ya AeroCRS Cloud Reservation System''. <ref name="9R">{{Cite web |date=14 March 2022 |title=AeroCRS Welcomes BAR Aviation |url=https://www.timesaerospace.aero/news/general-aviation/aerocrs-welcomes-bar-aviation |access-date=30 March 2022 |website=TimesAeroSpace.aero}}</ref> Kampuni y’ennyonyi eno esuubira okwetaba mu kuzaawo eby’obulambuzi, oluvannyuma lw’okubeera nga bwaali busanyizidwaawo ekirwadde kya [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19.]] <ref name="10R">{{Cite web |date=25 January 2022 |title=BAR Aviation Uganda launch scheduled flights across Uganda tourism destinations from 1st February 2022 |url=https://responsibletourismcompany.com/bar-aviation-uganda-launch-scheduled-flights-across-uganda-tourism-destinations-from-1st-february-2022/ |access-date=30 March 2022 |website=Responsible Tourism Company}}</ref> Mu kwongera ku kugaziwa kw’amakolero g’amafuta mu ggwanga okugenda mu maaso, okufuna ennyonyi eziwerako kugenderedwaamu okulaba ng'emirimu gy’okusengula [[:en:Medical_evacuation|abantu mu by’obujjanjabi]] kugenda mu maaso. <ref name="11R">{{Cite web |date=28 March 2022 |title=BAR orders Bell 412EPi for Uganda missions |url=https://www.businessairnews.com/mag_story.html?ident=24074 |access-date=30 March 2022 |website=BusinessAirNews.com |place=Hertfordshire, United Kingdom}}</ref> BAR Aviation Uganda erina endagaano ne Kampuni ya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines,]] ku by'okutambula kw'omuggwanga, mu Uganda munda. <ref name="12R">{{Cite web |date=January 2022 |title=Exploring The Pearl Of Africa Made Easy! Uganda Airlines Partners With Bar Aviation To Provide Local Flights To Tourism Sites In Uganda |url=https://ugandaonlinemedia.com/exploring-the-pearl-of-africa-made-easy-uganda-airlines-partners-with-bar-aviation-to-provide-local-flights-to-tourism-sites-in-uganda/ |access-date=30 March 2022 |website=UgandaOnlineMedia.com |place=Kampala, Uganda |archive-date=23 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220523073514/https://ugandaonlinemedia.com/exploring-the-pearl-of-africa-made-easy-uganda-airlines-partners-with-bar-aviation-to-provide-local-flights-to-tourism-sites-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="13R">{{Cite web |date=8 April 2022 |title=Competition heats up in Uganda with startups lining up |url=https://www.ch-aviation.com/portal/news/114438-competition-heats-up-in-uganda-with-startups-lining-up |access-date=9 April 2022 |website=Ch-Aviation.com}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Uganda_Airlines|Olukalala lwa kampuni z'ennyonyi mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist|2}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://baraviationug.com/ Omukutu gwa BAR Aviation Uganda] iil92bqhe5fu9i017eowfd9d3cvk7o7 Uganda Development Corporation 0 12193 57767 48042 2026-07-01T20:43:51Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57767 wikitext text/x-wiki '''Ekitongole kya Uganda Development Corporation''' (UDC) kitongole kya [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]]. Kikola ku kutumbula n'okuyambako mu kuleeta enkulaakulana y'amakolero n'ebyenfuna mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,UDC%20(3%20July%202013).,-Issues</ref> Kyatandikibwawo mu 1952, era kyasobola okutumbula enkulaakulana y’amakolero mu ggwanga munda era kyagejja bwe kyafuna amakolero agaali gaggyiddwa mu mikono gy'obwannayini okudda mu mikono gya gavumenti ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. Kyokka bino byasukka obuzito okusinziira ku busobozi bw'ekitongole, era kyagenda kiddirira mpola bwe kyali tekinnaggyibwawo ddala mu 1998. Ekibiina kino kyaddamu okutondebwawo n’ebigendererwa ebifaanagana mu 2008. <ref name="3R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,The%20Report%20Company%20(13%20October%202015).,-Issues</ref> == Ebyafaayo byakyo == === Nga Amin tannajja mu buyinza (1952 &#x2013; 1971) . === UDC yatondebwawo [[:en:Uganda_Protectorate|gavumenti y'amatwale ga Bungereza]] mu 1952 "okwanguyiza enkulaakulana y'amakolero n'ebyenfuna bya Uganda". Mu tteeka lya Uganda Development Corporation Act 1952, ekigendererwa kya UDC kyali kya "kutumbula n'okuyamba mu kugaba ensimbi, okuddukanya oba okutandikawo— emirimu emipya; enteekateeka z'okuteekateeka obulungi n'okuzza ku mulembe n'okukola obulungi omulimu gwonna; n'okukola okunoonyereza ku busobozi bw'amakolero n'eby'obugagga eby'omu ttaka mu Uganda." <ref name="legal">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,ULII%20(1952).,-Issues</ref> Yaweebwa [[:en:Equity_(finance)|omugabo]] ogutandikira ku bukadde bwa pawundi butaano, gwe yakula amangu. <ref name="GannDuignan1975">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Gann%2C%20Lewis%20H.%3B%20Duignan%2C%20Peter%20(1975).,-Issues</ref> Okusinziira ku Roger Falk <Falk, R. 1970. Bizinensi y’okuddukanya emirimu. Penguin Books Ltd.>, omuwi w’amagezi ku nzirukanya y’emirimu mu Bungereza, ng’ekitongole ky’enkulaakulana, Uganda Development Corporation ye yali esinga mu nkola zaayo mu nsi yonna Mu kiseera Uganda we yafunira obwetwaze mu 1962, alipoota eyawandiikibwa gavumenti ya Bungereza eyali eva mu buyinza ne gavumenti eyayingira era nga yatunulwamuu ne [[:en:World_Bank|Banka y'ensi yonna]] yasoma nti "UDC efunye amaanyi okunoonyereza ku bintu bingi ebisoboka mu makolero" wakati mu mbeera y'okubeera n'obutali bumativu mu by'enfuna ku bbeeyi yemmwanyi, Uganda gyeyali era gy'ekyesigamyeko ennyo. <ref name="worldbank">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Davis%2C%20H.%20David%2C%20ed.,-Issues</ref> Mu kiseera ekyo, UDC yali kimu ku bitongole bya gavumenti ebibiri ebyali bisinga obunene mu gavumenti, "ekintu ekikulu mu nteekateeka y'enkulaakulana y'eggwanga." Lipoota y'emu yasiima enkola ya UDC, n'eyogerako nti, "mu kiseera kino kye [[:en:Entrepreneur|kitongole ekitandisi ky'emirimu]] ekisinga obukulu mu Uganda era nga ky'eyawangudde mu mulimu guno ogusinga okukaluba ogw'okutumbula enkulaakulana." <ref name="worldbank" /> Mu 1965, kyali ky'eyongedde amagoba n'omusolo gwa buli mwaka okuva lwe kyatondebwawo (wadde nga ky'ayambibwako nga [[:en:Tariff_protection|kisalirwa ku misolo]] ) era nga kikozesa (nga mw’otwalidde n’amakampuni amatono) abantu abasukka mu 18,000, nga beenyigira mu pulojekiti ez’enjawulo nga seminti ne ppamba. <ref name="GannDuignan1975"/> Okufuga kwa gavumenti mu by’enfuna kwali kweyongera. UDC, eyali ewa emigabo gy’okutandikawo emirimu nga tennaguza bamusigansimbi ab’obwannannyini, kati yaweebwa eddembe mu mateeka okusigaza emigabo egisinga obungi mu kkampuni ze yali eyamba ennyo mu kutandikawo, era n’ekiwandiiko ekya 1970 [[:en:Nakivubo_Pronouncement|Nakivubo Pronouncement]], ekyakkiriza emigabo okutuuka ku bitundu 60 ku buli 100. <ref name="EPRC">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Obwona%2C%20Marios%20B.%20(1996).,-Issues</ref> === Wansi wa Amin (1971 &#x2013; n'okusukkako mu 1979) === Oluvannyuma lwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okukulemberamu [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba abantu ba Asia mu Uganda]] mu 1972, UDC yafuna obuyinza ku bimu ku bitongole ebinene ebyali bifugibwa abo abaagobwa, ku bino n’egattako emigabo gya Bungereza nga 90 egyafugibwa mu ggwanga lino ku nkomerero y’omwaka gwe gumu. Ebintu ebyafunibwa okuva mu ba Asia byali bingi ku bibiina bya [[:en:Madhvani_Group|Madhvani]] ne [[:en:Mehta_Group|Mehta]] ebikola amagoba (ng’oggyeeko eby’amakolero ga ssukaali), era okuva mu Bungereza n’ebintu eby’enjawulo omuli ennimiro z'amajaani, kkampuni ekuba ebitabo, ekkolero lya sigala, n’ekkolero [[:en:Hoe_(tool)|ly’enkumbi]] . <ref name="Jørgensen1981">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,J%C3%B8rgensen%2C%20Jan%20Jelmert%20(1981).,-Issues</ref> Ennyingiza eyo awamu yandibadde egiwa amagoba ga bukadde bwa ddoola 100 n’okukubisaamu emirundi ebiri eby’obugagga byayo. Kyokka, okukula okw’amangu n’obutaba na bakugu n’abaddukanya emirimu abalina obumanyirivu mu bwangu, byombi byalaga nti ekitongole kino kyali kisoomoozebwa. <ref name="Jørgensen1981" /> Enteekateeka ya Uganda ey'okutumbula amakolero yali tefunye buwanguzi mu kutumbula [[:en:Human_resource_management|enkulaakulana y'abakozi]] nga lipoota ya 1962 bwe yali eraga, era obusobozi bw'okutandikawo emirimu mu ggwanga "tebwatumbulwa na kukuzibwa". Obusobozi bwa tekinologiya nabwo tebwaliwo. <ref name="unreport">{{Cite web |url=http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Publications/Pub_free/Uganda_integrated_industrial_policy_for_sustainable_industrial_development_and_competitiveness.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-10-11 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304024132/http://www.unido.org/fileadmin/user_media/Publications/Pub_free/Uganda_integrated_industrial_policy_for_sustainable_industrial_development_and_competitiveness.pdf |url-status=dead }}</ref> Mazima ddala, ku nkomerero ya 1973 obwo bwe bwali obunafu obwaleetera UDC okulemwa okufuna lipoota z'ensimbi okuva mu kkampuni zaayo e 14 ku 52, era waaliwo okusika omuguwa mu kisenge ky’olukiiko olufuzi. <ref name="Jørgensen1981" /> [[:en:Nakivubo_Pronouncement|Ekiwandiiko kya Nakivubo]] kyasazibwamu era mu makolero agamu UDC yalagirwa okwewala okuba n’emigabo egy’okufuga. <ref name="EPRC" /> UDC yatandika okukendeera. Yali esukkiridde okugaziya obusobozi bwayo naye nga tesobola kufuga bulungi makolero mangi mwe yali erina emigabo. Olw’ensonga eno, ebitongole bya gavumenti byaddamu okutegekebwa mu 1974 ne bitondawo kkampuni mwenda ezirina emigabo, ekyayongera okunafuya UDC - agamu ku makolero gaayo agasooka okukola amagoba gaggyibwawo, ne gasigala n’ebbanja lye limu naye ng’eby’obugagga bitono. <ref name="critical">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Balunywa%2C%20W.%20(August%202000).,-Issues</ref> Ekitundu ekyokubiri eky’emyaka gya 1970 we kyatuukira, nga ebitundu byonna ebisobola okukola ebintu bizzeemu okugabibwa, UDC yakendeezebwa n’esigaza abakozi nga batono ddala nga baali basinziira ku kitebe kyayo. <ref name="independent">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Okuku%2C%20Juma%20A.%20(18%20December%202008).,-Issues</ref> === Oluvannyuma lwa Amin (1979 &#x2013; okutuusa kati) === Olw’okulwanagana mu by’enfuna okwali kweyongera, mu 1982 [[:en:History_of_Uganda_(1979–present)|gavumenti ya Obote]] eyayingira yasalawo okusumulula ebyenfuna, n’ezzaayo kkampuni ezimu eza gavumenti eri abaali bannannyini zo, omuli n’amakampuni amanene ag’omu Asia. <ref name="critical" /> Kkampuni endala ezimu ezaafugibwa eggwanga, ezaawukana ku UDC mu 1974, zaddizibwayo mu kaweefube ow’obwereere okutumbula obuyiiya. <ref name="independent" /> == Okuddamu okutegeka emirimu == Etteeka eryaddamu okutondawo UDC we lyatuukira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] mu 2015, ekyasigalawo eky’obugagga kimu kyokka eky’omulembe, ''Lake Katwe Salt Works'', mu [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y’e Kasese]] . <ref name="3R" /> Ensimbi empya, nga essira liteekeddwa ku [[:en:Public-private-partnership|nkolagana ya gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini]], mulimu ''Kalangala Infrastructure Development Project'', nga guno gwe mukago wakati wa UDC, [https://www.idc.co.za/ IDC] ya South Afrika ne [https://web.archive.org/web/20251015203254/http://infraco.com/ InfraCo Holdings], eya Bungereza. <ref name="3R" /> Ensimbi obukadde bwa doola za Amerika 50, mulimu ebbibiro ly’amasannyalaze ag’omugatte gw’enjuba/ebbugumu, okugula emmeeri bbiri okugatta ekizinga kino n’olukalu, okussa amasannyalaze [[:en:Bugala_Island|ku kizinga Bugala]], ekisinga obunene mu [[:en:Ssese_Islands|bizinga by’ebizinga bya Ssese]], okukola enkola y’okugabira amazzi ku kizinga kino n’okukulaakulanya ekyuma ekiweza 66 kilometres (41 mi), omukutu gw’enguudo ez’amayinja ku kizinga. <ref name="13R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Kitatta%20Kaaya%2C%20Sadaab%20(12%20February%202013).,-Issues</ref> Pulojekiti endala empya ezikolebwa wansi wa UDC kuliko [[:en:Kiira_Motors_Corporation|Kiira Motors Corporation]], [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|Soroti Fruit Processing Factory]] n’okutandikawo kkampuni empya; [[:en:Uganda_National_Airlines_Company|Kampuni y'ennyonyi eya Uganda National Airlines Company]] . UDC era erina emigabo 32 ku 100 mu kkolero lya [[:en:Atiak_Sugar_Factory|ssukaali erya Atiak]] . <ref name="3R" /> <ref name="14R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=on%20this%20page.-,Martin%20Luther%20Oketch%2C%20and%20Rainher%20Ojon%20(26%20June%202018).,-Issues</ref> Pulojekiti ezaali ezookukolebwa mu biseera eby’omu maaso mealimu (a) [[:en:Moroto_Ateker_Cement_Company_Limited|Moroto Ateker Cement Company Limited]], (b) Lake Victoria Glass Works Limited ne [[:en:Isingiro_Fruit_Factory|Isingiro Fruit Factory]] . <ref name="14R" /> Mu Gwokuna 2019, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yatongoza okufulumya eby’amaguzi mu [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|kkolero lya Soroti Fruit Processing Factory]], nga lino lya bukadde bwa ddoola za Amerika 13.4 nga ebitundu 80 ku 100 bya UDC. <ref name="15R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Food%20Business%20Africa%20(4%20January%202019).,-Issues</ref> == Ekifo ky’okusiga ensimbi == Ensimbi eziteekeddwa mu mirimu okuva mu Gwomunaana 2020, ziwandiikiddwa mu kipande kino wammanga: <ref name="16R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Uganda%20Development%20Corporation%20(5%20August%202020).,-Issues</ref> {| class="wikitable sortable" |+'''Ekitongole ky'enkulaakulana ekya Uganda Development Corporation Ekitongole ky'okusiga ensimbi''' ! style="width:2em;" | Nnamba ! Okusiga ensimbi ! Obwannannyini bwa UDC ! Gwebaali bakwatagana naye ! Obwannannyini bw’agwe bakwatagana naye |- | 1. 1. | [[:en:Soroti_Fruit_Processing_Factory|Ekkolero erirongoosa ebibala bya Soroti]] | Ebitundu 80% | Ekibiina ky'obwegassi eky'abalimi b'ebibala mu Teso Tropical | Ebitundu 20% |- | 2. 2. | [[:en:Atiak_Sugar_Factory|Ekkolero lya Sukaali erya Atiak]] | Ebitundu 40% | [[:en:Amina_Moghe_Hersi|Kkampuni ya Horyal Investments Holding Company Limited]] | Ebitundu 60% |- | 3. 3. | Ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’obutonde ekya Kalangala Infrastructure Services Limited | Ebitundu 45.7% | Ebitongole bya InfraCo Holdings | Ebitundu 54.3% |- | 4. 4. | Kkampuni ya Caayi mu Kigezi Highland | Ensimbi za Liizi | | |- |} == Obukulembeze bwakyo == We bwatuukira mu Gwekkuminoogumu 2021, abantu bano wammanga be baali ku [[:en:Board_of_directors|olukiiko olufuzi]] olwa UDC. <ref name="BrdR">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Uganda+Development+Corporation#:~:text=View-,Nicholas%20Agaba%20(23%20November%202021).,-Issues</ref> # Godfrey R. Ruhurira: Ssentebe # [[:en:Geraldine_Ssali_Busuulwa|Geraldine Ssali Busuulwa]] # Francis Ogwang # Edward Nyatia # [[:en:Barbara_Mulwana|Barbara Mulwana]] # Omuyimbi Dorothy Masifa Ochela # Patrick Birungi: Akulira emirimu # Okutuumibwa amannya: Omukiise wa minisitule y’ebyensimbi. == Laba ne == * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Ekitongole kya Uganda Investment Authority]] * [[:en:Bukuzindu_Hybrid_Solar_and_Thermal_Power_Station|Bukuzindu Hybrid Solar and Thermal Power Station]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20251011234255/https://www.udc.go.ug/ Omukutu gwa Uganda Development Corporation] [[Category:Pages with unreviewed translations]] e1mfw0cxxq23b0wudsekg8ur1svlchy Bosmic Otim 0 12199 57954 54331 2026-07-02T07:10:58Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (4), → (5), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57954 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''William Otim''' era amanyiddwa nga '''Bosmic Otim''' oba '''Lucky Bosmic Otim''' [[munnayuganda]] omuyimbi era munnabyabufuzi eyazaalibwa era n'akulira mu [[Gulu]].<ref>{{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}</ref> Yafuuka omulwanirizi w'emirembae w’emirembe ng’ayita mu nnyimba ze mu 2006, ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] bwekyali kirwanagana n’eggye [[Lord's Resistance Army]].<ref>{{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mitchell |first=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}</ref> Mu 2007, yayitibwa LRA okubasanyusa n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yawangula engule ya Pearl of Africa Music Awards eya 2007.<ref>{{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, yatuula ebigezo bye ebya siniya eyomukaaga (S.6) biyite Uganda Advanced Certificate Of Education bye yagwa,<ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> nekilemesa okuyaayaana kwe okuvuganya mu byobufuzi mu kulonda kwa 2021.<ref>{{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yali mukwanaganya era ssentebe w'ekisinde ky'[[Amanyi g'Abantu]] (People Power),<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> kyokka oluvannyuma yasala eddiro n'agenda mu [[National Resistance Movement|NRM]] oluvannyuma lw'okusisinkana Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> N'era yawerebwa okuyimba mu Uganda mu kiseera we yabeerera mu People Power, olw'okwogera obubi ku gavumenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Bosmic yali ku puleesa n'omuliro okuva mu bukulembeze bw' [[Acholi]] '''obw'enonno''' olw'okubutyoboola n'okwonoona erinnya lyabwo ku nsonga z'ettaka.<ref>{{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era y’omu ku bayimbi abeetaba mu ttabamiruka w’ababaka b’ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] mu 2020 mu kisaawe e [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]].<ref>{{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}} # {{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}} # {{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}} # {{Cite book |last1=Mitchell |first1=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}} # {{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}} # {{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}} # {{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}} # {{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}{{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abayimbi]] husxld7g8rwyewvs6xedjf73z0h9e43 Minisitule y'Ensonga z'Amawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika 0 12221 58164 45747 2026-07-02T10:22:26Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58164 wikitext text/x-wiki   Minisitule [[Yuganda|ya Uganda]] '''ekola ku Nsonga z'Omukago gw'Amawanga ga Afrika''' minisitule ya kabineeti ekulemberwa Minisita [[Kahinda Otafiire]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=GOU |date=13 October 2016 |title=Government of Uganda: Ministry of East African Community Affairs |url=http://www.gov.ug/ministry/ministry-east-african-community-affairs |access-date=13 October 2016 |publisher=[[Government of Uganda]] (GOU) |archive-date=13 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013225809/http://www.gov.ug/ministry/ministry-east-african-community-affairs |url-status=dead }}</ref> == Ebikikwatako == Ekitebe kya minisitule eno ekikulu kisinganibwa ku mwaliiro ogw'okubiri n’omwenda ku kizimbe kya Postel, ku 67–75 Yusuf Lule Road mu [[:en:Kampala_Central_Division|Central Division]] ya [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |last=MEACA |date=13 October 2016 |title=Ministry of East African Community Affairs: Contact Us |url=http://www.meaca.go.ug/ |access-date=13 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of East African Community Affairs (MEACA) |archive-date=13 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013223107/http://www.meaca.go.ug/ |url-status=dead }}</ref> == Entambuza y'emirimu == Minisitule eno yatondebwaawo mu 2007 n’ekigendererwa ekikulu eky’okukwasaganya ensonga za gavumenti ya Uganda n’omukago gw'Amawanga agali mu Buvanjuba bwa Afrika omuli Burundi, Kenya, Rwanda, South Sudan, ne Tanzania. Ekigendererwa ekimu eky’endagaano eyatandikawo [[:en:East_African_Community|omukago gwa East Africa]] kirimu: <ref name="Profile"/> <ref>{{Cite web |last=MEACA |date=13 October 2016 |title=East African Community Integration |url=http://www.meaca.go.ug/index.php/eac-integration.html |access-date=13 October 2016 |publisher=Uganda Ministry of East African Community Affairs (MEACA) |archive-date=13 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013223110/http://www.meaca.go.ug/index.php/eac-integration.html |url-status=dead }}</ref> * okutandikawo ekibiina ekigatta enkola ye'ebinti eby'enjawulo * okuteekawo akatale ak’awamu * oluvannyuma okutondebwaawo kw’omukago gw’ensimbi * Okutandikawo ekibiina ky’eby'obufuzi == Olukalala lwa baminisita == * [[Rebecca Kadaga]] okuva nga 8 Ogwomukaaga mu 2021 okutuusa kati<ref>{{cite news|title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|access-date=29 August 2022|work=The Independent|date=9 June 2021}}</ref> * [[Kahinda Otafiire]] okuva nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 okutuusa 8 Ogwomukaaga mu 2021 <ref>{{cite news|title=Museveni shuffles Cabinet, drops Muloni, appoints Magyezi|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html|access-date=28 August 2022|work=Monitor|date=10 September 2020|language=en}}</ref> * [[Kirunda Kivejinja]] okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 okutuusa 14 Ogwekumineebiri mu 2019 <ref>{{cite news|title=Museveni appoints his wife to key ministry in new cabinet|url=https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|access-date=28 August 2022|work=Africanews|date=7 June 2016|language=en|archive-date=21 February 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250221143431/https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|url-status=dead}}</ref> * Shem Bageine okuva nga 2 Ogwokusatu 2013 okutuusa 6 Ogwomukaaga 2016 <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |date=24 May 2013 |title=Museveni Drops General Aronda; Katumba, Brigadier David Muhoozi Promoted |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=25477&catid=75 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140328010754/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=25477&catid=75 |archive-date=28 March 2014 |access-date=17 July 2014 |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Athumani|first1=Halima|title=Museveni reshuffles Uganda cabinet|url=https://www.aa.com.tr/en/politics/museveni-reshuffles-uganda-cabinet/70724|access-date=28 August 2022|work=Anadolu Agency|date=1 March 2015}}</ref> * [[Eriya Kategaya]] okuva mu 2007 okutuusa 2 Ogwokusatu 2013 <ref>{{cite news|title=Kategaya’s body flown home|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kategaya-s-body-flown-home-1537134|access-date=30 August 2022|work=Monitor|date=4 March 2013|language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20250429135851/https://meaca.go.ug/ Omukutu gwa Minisitule y’Ensonga z’Omukago gw'Amawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika] <templatestyles src="Module:Coordinates/styles.css"></templatestyles>{{Coord|00|19|13|N|32|35|22|E}} ks7jcbgqow2a6pxe57835uxq7fki87n Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda 0 12228 58162 45746 2026-07-02T10:18:02Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58162 wikitext text/x-wiki   '''Minisitule evunaanyizibwa ku by’Ekikula ky’Abantu, Emirimu n’Enkulaakulana y’Embeera z’Abantu''' [[Cabinet of Uganda|minisitule ya gavumenti eya Uganda eri ku mutendera gwa kabineeti]] . Ekirubirirwa kya minisitule eno kya kuwa banaansi kakisa k'okutumbuula obusobozi bwabwe obw’omuntu sekinoomu nga bakulaakulanya obukugu bwabwe, okwongera ku bakozi b'emirimu n’okugaziwa ku mu by'obuwangwa okusobola okutuuka ku nkulaakulanya ey’olubeerera era ekwata ku kikula ky’abantu. <ref>{{Cite web |last=MGLSD |date=22 September 2016 |title=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Uganda): About Us - Mandate |url=http://www.mglsd.go.ug/content/mandate.html |access-date=22 September 2016 |publisher=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Zambia) (MGLSD) |archive-date=23 September 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160923020827/http://www.mglsd.go.ug/content/mandate.html |url-status=dead }}</ref> Minisitule eno ekulemberwa minisita wa kabineeti, [[Betty Amongi|Betty Amongi Akena]]. <ref>{{Cite web |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |website=The Independent}}</ref> == Weesinganibwa == Ekitebe kyayo ekikulu kisinganibwa ku George Street ku [[Nakasero kasozi|lusozi Nakasero]] mu [[:en:Kampala_Central_Division|Central Division]] ya [[Kampala]] ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |last=MGLSD |date=22 September 2016 |title=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Uganda): Our Contacts |url=http://www.mglsd.go.ug/contact-us/Our-Contacts.html |access-date=22 September 2016 |publisher=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Uganda) (MGLSD) |archive-date=23 September 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160923022656/http://www.mglsd.go.ug/contact-us/Our-Contacts.html |url-status=dead }}</ref> Endagirieo y'ekitebe kya minisitule eno ekikulu ng'okozesa bibalo zeezino 0°19'00.0"N, 32°34'43.0"E (Latitude:0.316677; Longitude:32.578611). <ref>{{google maps|title=Location of the Headquarters of the Ugandan Ministry of Gender, Labour and Social Development|accessdate=22 September 2016|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B019'00.0%22N+32%C2%B034'43.0%22E/@0.3163913,32.5781805,111m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.316677!4d32.578611}}</ref> == Abakikulembera == Minisitule eno eyawulwaamu ebitundu bino wamanga nga byebigudukanya: <ref>{{Cite web |last=MGLSD |date=22 September 2016 |title=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Uganda): Directorates |url=http://www.mglsd.go.ug/content/directorates.html |access-date=22 September 2016 |publisher=Ministry of Gender, Labour and Social Development (Uganda) (MGLSD) |archive-date=23 September 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160923021236/http://www.mglsd.go.ug/content/directorates.html |url-status=dead }}</ref> * Abakozi, Emirimu n'Obukuumi mu nga bw'okumirimu Okukuuma embeera z’Abantu * Enkulaakulana y'Ekikula ky'Abantu n'Ebitundu == Obukulembeze == Minisita wa kabineeti ayambibwaako baminisita ababeezi bamirundi etaano. <ref name="New">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=22 September 2016 |archive-date=31 March 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> * Minisita Omubeezi Ow'ekikula ky'Abantu n'Eby'obuwangwa - [[Peace Mutuuzo]] * Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'Abavubuka n'Abaana - [[:en:Hon._Nyirabashitsi_Sarah_Mateke|Hon. Nyirabashitsi Sarah Mateke]] * Minisita Omubeezi Ow'ensonga z'Abakadde - [[:en:Hon._Dominic_Mafwabi_Gidudu|Hon. Dominik Mafwabi Gidudu]] * Minisita Omubeezi Ow’Ensonga z’Abaliko obulemu ku Mibiri- [[:en:Hon._Asamo_Hellen_Grace|Hon. Asamo Hellen Ekisa kyaffe]] * Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku By'abakazi, Emirimu n’Ensonga Z'amakolero - Col. Rtd [[Charles Engola|Okello P. Charles Engola]] == Olukalala lwa baminisita == === Minisita w’Ekikula ky’Abantu, Abakozi n’Enkulaakulana y’Embeera z’Abantu === * [[Betty Amongi]] Okuva nga 8 Ogwomukaaga mu 2021 okutuuka kati) <ref>{{Cite web |title=NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210609022748/https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |archive-date=9 June 2021 |website=The Independent}}</ref> * [[Frank Tumwebaze]] okuva nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 okutuusa nga 8 Ogwomukaaga mu 202 <ref>{{cite news|title=CABINET RESHUFFLE 2019|url=https://www.mediacentre.go.ug/media/cabinet-reshuffle-2019|access-date=28 August 2022|work=Uganda Media Centre|date=14 December 2019|archive-date=28 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220828163733/https://www.mediacentre.go.ug/media/cabinet-reshuffle-2019|url-status=dead}}</ref> * [[Janat Mukwaya]] Okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 okutuusa nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 <ref>{{cite news|title=Museveni appoints his wife to key ministry in new cabinet|url=https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|access-date=28 August 2022|work=Africanews|date=7 June 2016|language=en|archive-date=21 February 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250221143431/https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|url-status=dead}}</ref> === Minisita avunaanyizibwa ku By’ensonga z’Ekikula ky’Abantu n’Embeera z’Abantu === * [[Wilson Muruli Mukasa]] okuva nga 1 Ogwokusatu 2015, okutuusa 6 Ogwomukaaga mu 2016 <ref>{{cite news|title=Muruli Mukasa appointed acting Minister of Justice|url=https://www.independent.co.ug/muruli-mukasa-appointed-acting-minister-of-justice/|access-date=28 August 2022|work=The Independent Uganda|date=19 January 2022}}</ref> * [[Mary Karooro Okurut]] okuva nga 23 Ogwokutaano 2013 okutuuka nga 1 Ogwokusatu 2015 <ref>{{Cite web |title=Cabinet |url=https://ottawa.mofa.go.ug/data-qmenu-5-Cabinet.html |access-date=28 August 2022 |website=Uganda High Commission in Canada |archive-date=12 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220812022055/https://ottawa.mofa.go.ug/data-qmenu-5-Cabinet.html |url-status=dead }}</ref> * [[Syda Bbumba]] okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2012 <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=30 August 2022 |df=dmy-all}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sheila Naturinda |first=and Yasiin Mugerwa |date=17 February 2012 |title=Makubuya, Bbumba Resign From Cabinet |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140814222922/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |archive-date=14 August 2014 |access-date=11 February 2015}}</ref> === Minisita avunaanyizibwa ku By’ekikula ky’Abantu, Abakozi n’Enkulaakulana y’Embeera z’Abantu === * [[:en:Gabriel_Opio|Gabriel Opio]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokubiri 2011<ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=30 August 2022}}</ref> * [[Syda Bbumba]] okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2009 <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=18 April 2019 |format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref> * Zoe Bakoko Bakoru okuva mu 2001 okutuusa nga 1 Ogwomukaaga 2006 <ref>{{cite news|title=Ex minister Bakoko Bakoru returns from exile on Friday|url=https://observer.ug/news-headlines/42501-ex-minister-bakoko-bakoru-returns-from-exile-on-friday|access-date=30 August 2022|work=The Observer|date=8 February 2016|language=en-gb|archive-date=30 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220830095325/https://observer.ug/news-headlines/42501-ex-minister-bakoko-bakoru-returns-from-exile-on-friday|url-status=dead}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20251015210628/https://mglsd.go.ug/ Omukutu gwa Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku By’ekikula ky’Abantu, Abakozi n’Enkulaakulana y’Embeera z’Abantu] iaqxa1oqgp9d3jy5zi0zjpbildlel9n Abel Kandiho 0 12350 58190 43665 2026-07-02T11:23:41Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu Databox 58190 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} [[Meeja Generali]] '''Abel Kandiho''', munnayuganda omuserikale w'amagye mu Uganda. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku lwokutaano nga 17, Omwezi ogwokusatu 2024. Emabegako yali aweerezaako nga Joint Chief of Staff mu [[poliisi ya Uganda]], okutandika nga 9 Omwezi ogwokubiri 2022. <ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Omwezi ogusooka 2022 okutuuka nga 8 Omwezi ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' . <ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba Chief of Joint Staff mu kitongole kya poliisi ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). <ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Omulimu == Kigambibwa emabegako nti Kandiho obutemu obwomuddiringana mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku General [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi . <ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  0enbubclgb8smd4gbm3fburpju07vmd 58191 58190 2026-07-02T11:26:44Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58191 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku lwokutaano nga 17, Omwezi ogwokusatu 2024. Emabegako yali aweerezaako nga Joint Chief of Staff mu [[poliisi ya Uganda]], okutandika nga 9 Omwezi ogwokubiri 2022. <ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Omwezi ogusooka 2022 okutuuka nga 8 Omwezi ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' . <ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba Chief of Joint Staff mu kitongole kya poliisi ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). <ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Omulimu == Kigambibwa emabegako nti Kandiho obutemu obwomuddiringana mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku General [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi . <ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  hn37agb8lzlck3mf3ay6vnjv2c3husr 58193 58191 2026-07-02T11:30:32Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza okwanjula 58193 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Omwezi ogusooka 2022 okutuuka nga 8 Omwezi ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' . <ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba Chief of Joint Staff mu kitongole kya poliisi ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). <ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Omulimu == Kigambibwa emabegako nti Kandiho obutemu obwomuddiringana mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku General [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi . <ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  4afd0jm27akzujkc02hb9keccowwnr0 58195 58193 2026-07-02T11:37:17Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58195 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' .<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). <ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Omulimu == Kigambibwa emabegako nti Kandiho obutemu obwomuddiringana mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku General [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi . <ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  7xpyy3jih49su8s7ltm7675qdq73t20 58197 58195 2026-07-02T11:39:12Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza omutwe 58197 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' .<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa emabegako nti Kandiho obutemu obwomuddiringana mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku General [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi . <ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  sosofvg1bursgbykc4ui231m70ofi2t 58198 58197 2026-07-02T11:44:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58198 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' .<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho mu kyama"yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obwomunda ng'obutafugika". <ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018. <ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  lxli874yow0v72tbo7e85481cigj8im 58200 58198 2026-07-02T11:46:51Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58200 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' .<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya [[Kkano]] ([[Colonel]]) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amaggye ekikkessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[Bbuligeediya]] (Brigadier) . <ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya [[bbuligeediya]] (Brigadier) Kandiho yasisinkana [[Lutenaanti genero]] (Lieutenant General) ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye [[South Africa|ga South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire. <ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  h0gn5h3omfmacalweztrx5d2uu3fgvh 58202 58200 2026-07-02T11:50:33Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58202 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo'' .<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, ng'omwezi ogwokutaano 2014 tegunnatuuka, ku ddaala lya [[luteenanti kkano]] ( Lieutenant Colonel ), yaweerezaako ng'omuduumizi wa bbarakisi y'amaggye ey'e Makindye (''Makindye Military Barracks)'' ; ekitebe kya poliisi y’amagye ga UPDF eya militare (UPDF Military Police ) Nga 30 Omwezi ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano( Colonel) Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi. <ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  0pqyrjtii8am5ie4zsab4dxzmfuggit 58205 58202 2026-07-02T11:55:51Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58205 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya [[meeja]] (Major) Kandiho yali muserikale ku kitongole ky'amagye ekikkessi (CMI). <ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa [[The Independent (Uganda]]) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku [[kitebe kya Uganda]] mu [[Kigali|Kigali Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda <ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  9xz0hlu87q7dle5oprtni78qc7co975 Okello Sam 0 12428 58028 48770 2026-07-02T07:41:35Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (5), , → , (6), → (11), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58028 wikitext text/x-wiki {{Databox}} # '''''Okello Kelo Sam''''' (yazaalibwa 8,Omwezi ogwekkumineebiri 1969) muyimbi, munnakatemba, era kazannyirizi. N'era ye mutandisi wa Hope North, essomero lya siniya era ekifo ekikuumirwamu abavubuka abaakosebwa olutalo, mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Talbott |first=Chris |date=August 15, 2012 |title=Okello Kelo Sam Gives Former Child Soldiers an Education and a Future |url=http://www.cntraveler.com/stories/2012-08-15/okello-sam |access-date=29 October 2015 |website=cntraveler.com}}</ref> == Obuto bwe == Okello Kelo Sam yazaalibwa nga 8 Omwezi ogwekkumineebiri 1969 mu bukiikakkono bwa Uganda. Ye mwana owookusatu maka agaalina taata omu, abakyala basatu,ne bagandabe amakumi abiri. Maamawe ye Eromina Alal Oting Lahee ne taata we ye Oneka Sam. Maama we yeeyali omukyala wa kitaawe eyasooka. Ku myaka kkumi na mukaaga (16), bwe yali agenda ku ssomero okunona obubonero bw'ebimu ku bigezo bye, ye n’ekibinja ky’abayizi beyali nabo, baawambibwa ne bawalirizibwa okubeera ekitundu ku ggye lya [[Lords Resistance Army]]. Ekibinja ky’abaana kyatwalibwa e [[Syria]] mu kutendekebwa okwa kaasammeeme okw'entisa. Okuva awo, baabawulamu ne baleetebwa mu ntalo ez’enjawulo. Nga wayise emyaka nga ebiri, mu lutalo olw’amaanyi, Okello yazuula omukisa n’asobola okutoloka. Yasobola okufuna emmotoka emutwalako e [[Gulu]], gye yalowooza nti famire ye gyeyinza okwekweka.Bwatabasangayo,Okello yaddayo ku kyalo kye, n’akisanga nga kyali kilekeddwawo ttayo nga kisigadde matongo olw'olutalo. Okello yasalawo okugenda ku kibuga ekikulu [[Kampala]], kojja we gye yali abeera. Kojja wa Okello yawa Okello awookusula. Okello yasula mu nnyumba ya kojjaawe ey’ebisenge ebibiri ng’ali wamu ne bakyala ba kojjaawe babiri n’abaana bana. Olwo Okello n’akola emirimu egy’enjawulo nga, okwoza engoye, okukima amazzi, okwoza emmotoka okufuna ssente n’okugenda mu maaso n’emisomo gye. Yasomera ku yunivasite y’e Makerere ng’asoma dipulooma mu by’okuyimba n'okuzannya. Mu kiseera kino, Okello yazuula kkampuni y’amazina eyitibwa Ndere Troupe era okukkakkana ng’afunye yintaviyu era ne bamusaba okwegatta ku kkampuni. Okuyita mu kino, ekitone kya Okello ng’omuzinyi, omuyimbi, munnakatemba, atonda n'okutegeka entambula y'ebigere omubiri, n'emikono, omutumbula w’ebyobuwangwa, omutendesi, era dayirekita w’ebyemikono, kyamanyibwa. Bweyali mu ttendekero ekkulu, Okello yawasa Marian Lubega era mu 1994, baazaala omwana waabwe eyasooka, Lawino Mieke Marilyn. Mu 1998, muto wa Okello Sam, Godfrey, yawambibwa ng’asoma n’ekibinja ky’abaana abalala amakumi ataano (50). Okello yabeera mu ssuubi nti olunaku lumu ne muganda we yali ajja kusobola okutoloka. Kwe kugamba, okutuusa lumu ku makya, Okello bwe yazuula ebifaananyi eby’entiisa mu lupapula lw’amawulire olwokumakya, eby’abantu 300 abattibwa ku kyalo kye gyazaalibwa.Kuno kwaliko ne muganda we. Okussaamu mugandawe ekitiibwa, Okello yatonda omuzannyo ogw'omulembe nga gwesigamiziddwa ku nnyumya y'engero za Uganda n'ezekichooli n'ennyimba eziyitibwa "okutondebwa oba okukolebwa mu muliro" ("Forged in Fire").<ref name="Okello">{{Cite web |last=Sam |first=Okello |date=May 7, 2015 |title=Escaping War Saved My Life. Song and Dance Saved My Soul |url=http://www.huffingtonpost.com/okello-kelo-sam/escaping-war-saved-my-lif_b_7216332.html |access-date=4 November 2015 |website=www.huffingtonpost.com}}</ref> Mu bigambo bye, "... ab'eŋŋanda zange, mikwano gyange, abaana bensoma nabo, era bwe nafuna amawulire, namenyeka. Bwentyo ne nnyingira mmotoka yange, nga nvuga nzira e bukiikakkono, nga nkikola lwa busungu, mu kusoberwa kale abantu bangi b'omanyi bafudde ate nga tomanyi kirala kya kukola. Bwetutyo tweyongera okuvuga, netuvuga, netuuvuga ne nyimirira. Era ekirowoozo nekinzijira" == Emirimu == Okello Kelo Sam ye Ssentebe w’ekitongole ky’ebyobuwangwa ekya Uganda National Cultural Centre (UNCC), ssenkulu w'ekitongole kya Roots Retreat and Camping Resort era omutandisi wa Hope North Uganda. Firimu ze ezisinga obukulu zaafulumiza mulimu "Abducted: War Child", eya Robert E. Altman, "Silent Army, eya Jean Van de Velde, eyasooka okulagibwa mu kivvulu kya firimu ekya Cannes mu 2009. Yazannya ne mu firimu ya The King of Scotland eyalimu abavubuka okuva mu Hope North. == Byakoze == Yateekateeka amazina ng'okozesa omubiri n'emikono era n’ayiiya ennyimba mu firimu ya Last King of Scotland. Yawandiika omuzannyo ng'ayambibwako muganda Godfrey oguyitibwa "Vessels of Fire" ogwakolebwa ku yunivasite y'e Dartmouth ne ETI, East Africa ne Theatre without Boarders. Omulimu gwe ne Hope North gumuleetedde okusiimibwa n'okutenderezebwa okuva mu bawagizi abamanyiddwa nga Forest Whitaker, Susan Sarandon, Mary-Louise Parker,Josh Ritter ne Rufus Wainright, era abadde ku zipulogulaamu nga WNYC eya "The Brian Lehrer Show", "The Big Picture with Thorm Hartmann" n'endala. Okello akulemberamu emisomo mu Bulaaya yonna ne Amerika ku mazina n’ennyimba za Uganda. == Hope North == Okello Kelo Sam yatandikawo Hope North mu 1998 oluvannyuma lw'okufa kwa muganda we. Hope North ssomero era kifo kya bavubuka abaakosebwa olutalo lw’omunda. Hope North eyamba bamulekwa, ababundabunda, n’abaali abaana abajaasi.<ref>{{Cite web |last=Weidman-Grunewald |first=Elaine |title=Hope North after a year |url=http://www.ericsson.com/thecompany/sustainability_corporateresponsibility/technology-for-good-blog/2014/06/24/hope-north-year/ |access-date=29 October 2015 |website=www.ericsson.com}}</ref> Hope North ekkirizibwa ng’essomero lya siniya ng’erina abasomesa 26 abeewaddeyo. Essomero lirina okukola n’ebizibu ebingi ng’obutaba na bitabo bya kusoma n’obutaba na kompyuta. Essomero lirina enteekateeka y'ebyembera z'abantu ey'ensi yonna, okutendeka amaloboozi, ne faamu ekola nga eno eddukanyizibwa abakozi. Abakozi balafuubana okuwa abaana obuyigirize obutegekeddwa obulungi ekivaamu emirimu. Ekigendererwa kya Hope North, okusinziira ku Okello n’abasomesa ba Hope North, kwe kuwa abaana eddoboozi okusobola okwogera n’okukola enjawulo. Omusomesa mu Hope North agamba nti, "Bano be bakulembeze ab'ebiseera ebyomumaaso. Kye tukola kye bagezaako okukoppa. Kale okudduka ekizibu tekiba kukigonjoola."<ref name="vimeo">{{Cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |access-date=29 October 2015 |website=vimeo.com}}</ref> Okello bweyabuuzibwa lwaki, oluvannyuma lw'ebyo byonna bye yali ayiseemu, teyamala gaggwaamu maanyi, yaddamu nti: "Sijja na kulowooza ku kulemererwa / kugwa. Sijja na kulowooza ku kuyimirira. Kubanga singa ffenna tulina okusoomoozebwa ne tuyimirira, olwo kiki ekyinza okubaawo?"<ref name="vimeo">{{Cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |access-date=29 October 2015 |website=vimeo.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://vimeo.com/38187898 "The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton"]. ''vimeo.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">October 29,</span> 2015</span>.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last1=Talbott |first1=Chris |date=August 15, 2012 |title=Okello Kelo Sam Gives Former Child Soldiers an Education and a Future |url=http://www.cntraveler.com/stories/2012-08-15/okello-sam |accessdate=29 October 2015 |website=cntraveler.com}} # {{cite web |last1=Sam |first1=Okello |date=May 7, 2015 |title=Escaping War Saved My Life. Song and Dance Saved My Soul |url=http://www.huffingtonpost.com/okello-kelo-sam/escaping-war-saved-my-lif_b_7216332.html |accessdate=4 November 2015 |website=www.huffingtonpost.com}} # {{cite web |last1=Weidman-Grunewald |first1=Elaine |title=Hope North after a year |url=http://www.ericsson.com/thecompany/sustainability_corporateresponsibility/technology-for-good-blog/2014/06/24/hope-north-year/ |accessdate=29 October 2015 |website=www.ericsson.com}} # {{cite web |title=The Thing That Happened- A documentary short about Hope North by Andrew Walton |url=https://vimeo.com/38187898 |accessdate=29 October 2015 |website=vimeo.com}}{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://hopenorth.org/ Omukutu omutongole ogwa Hope North] [[Category:Abayimbi]] i7qt8wyfqy8wox75s4pjn399ggldw6k Zakaria Labib 0 12487 57935 44303 2026-07-02T06:49:22Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57935 wikitext text/x-wiki '''Zakaria Labib''' ( [[:en:Arabic_language|mu Luwarabbu]] : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem . nytu207tbd6cpwf7ozmbgljjdx6wssk 57937 57935 2026-07-02T06:50:12Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu omutwe 57937 wikitext text/x-wiki '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem. == Emirimu gye mu Kilaabu == aj82bdjri1pj62klk9wojsoedd7z4k8 57939 57937 2026-07-02T06:51:53Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57939 wikitext text/x-wiki '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem. == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex. o2vxx418ltog4vohl6wtci6kohyfzpv 57941 57939 2026-07-02T06:52:20Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 57941 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem. == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex. o8yj97chdimfxo73ocpjoqvc1omgqml 57942 57941 2026-07-02T06:54:26Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57942 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem. == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex. Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Tourag nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). pico8xfhy55di31m11uwl2ndr58soob 57945 57942 2026-07-02T06:56:50Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57945 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref>https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex. Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Tourag nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023 knv7xqscijx4i091qb48jf6tkz21qyb 57949 57945 2026-07-02T07:02:21Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57949 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref>https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Tourag nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023 == Ebijuliziddwa == h40hglbh6q28v1yky5ygktoh4aobwlu 57952 57949 2026-07-02T07:07:51Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57952 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref>https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka er Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa ggoolo (1 -1) == Ebijuliziddwa == pwpylq0u1pcqdj2etfrzgoa76t5ltj3 57961 57952 2026-07-02T07:11:45Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 57961 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref>https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> == Ebijuliziddwa == 5i53puho1qafcy32rixcm6pfprcfko6 57972 57961 2026-07-02T07:14:18Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57972 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref>https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdella Stadium (1-0). == Ebijuliziddwa == ros79e1gptznrcw24aqwi7ss0nvsw6w 57981 57972 2026-07-02T07:18:11Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57981 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Ebijuliziddwa == i27t0ys016y16apvez0sk06v5pps07m 57982 57981 2026-07-02T07:18:52Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57982 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == == Ebijuliziddwa == 6wo6af7jz4wlva4fm68l59vgep4p4nb 57983 57982 2026-07-02T07:21:07Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57983 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya Morocco eya Morocco U17 MU 2020. == Ebijuliziddwa == 7eyneok2gjetc470ht01aco92xdqhqd 57993 57983 2026-07-02T07:28:32Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 57993 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya Morocco eya Morocco U17 MU 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (Nationala U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne Romania nga bano baagwa maliri (2-2), Sudan nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0) == Ebijuliziddwa == buceofddo0smni1z9dbehh7mmldmhd0 58008 57993 2026-07-02T07:34:06Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebiyungo 58008 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). == Ebijuliziddwa == oo3a3jt2uzzeyxqa4bkzjdqcbvn13ce 58019 58008 2026-07-02T07:38:08Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58019 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco. == Ebijuliziddwa == l5afrx27bpaehledvd4ur5bsqcvw36l 58021 58019 2026-07-02T07:39:34Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58021 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> == Ebijuliziddwa == 0g9xq09m6cz6wg8xrn2wbhosjzsrd7k 58031 58021 2026-07-02T07:44:11Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58031 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1). == Ebijuliziddwa == 13qdmcqqd1lv68peb1g8zhufsb81qrm 58033 58031 2026-07-02T07:44:48Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58033 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> == Ebijuliziddwa == 2mmpfvfykz67tx7ohlmp5i0s7aocv2a 58046 58033 2026-07-02T07:47:10Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58046 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza 2024 Olympics Game. == Ebijuliziddwa == 18w1mvqloor0o8cbzrktznz5iwlbz4b 58048 58046 2026-07-02T07:47:46Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58048 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza 2024 Olympics Game.<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == ajrd390vlav8ikiegi47ro0con3ulqk 58056 58048 2026-07-02T07:52:08Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58056 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == 6yu6f7ju9u4q8vvr0479a51g4ehf7cu 58062 58056 2026-07-02T07:54:12Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58062 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == a43shdm7sko43qr0q5vpw1nbdy9xadq 58068 58062 2026-07-02T07:56:04Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58068 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' == Ebijuliziddwa == 3xfk5nw3lekem5j2aw2xcd2r8iskt7o 58069 58068 2026-07-02T07:57:17Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58069 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * Botola Pro: 2023-24 * Moroccan Throne Cup: 2022-23 == Ebijuliziddwa == ri4k6zmefjjwbpbxz12ge6wgrvqj7nv 58072 58069 2026-07-02T07:58:23Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58072 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * Botola Pro: 2023-24 * Moroccan Throne Cup: 2022-23 '''Morocco U23''' * U-23 Africa Cup of Nations: 2023 == Ebijuliziddwa == gcwrb0ymc777jtx83posj8xhueag3r0 58075 58072 2026-07-02T07:59:53Z Nambogo Catharine 6408 58075 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * [[Botola Pro: 2023-24]] * [[Moroccan Throne Cup: 2022-23]] '''Morocco U23''' * [[U-23 Africa Cup of Nations: 2023]] == Ebijuliziddwa == 56cezcm29zn5aflaj5jlkcj5d08b3b1 58078 58075 2026-07-02T08:02:33Z Nambogo Catharine 6408 Ngaseeko laba ne 58078 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * [[Botola Pro: 2023-24]] * [[Moroccan Throne Cup: 2022-23]] '''Morocco U23''' * [[U-23 Africa Cup of Nations: 2023]] == Laba ne == * Omupiira gw'e Morocco. * Ttiimu y'eggwanga lya Morrocco. * Ttiimu ya Morocco ey'abali wansi w'emyaka 23. == Ebijuliziddwa == 1v8yq1m2xgzt52sissic3n8kqcgfzr2 58080 58078 2026-07-02T08:03:05Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58080 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * [[Botola Pro: 2023-24]] * [[Moroccan Throne Cup: 2022-23]] '''Morocco U23''' * [[U-23 Africa Cup of Nations: 2023]] == Laba ne == * Omupiira gw'e Morocco. * Ttiimu y'eggwanga lya Morrocco. * Ttiimu ya Morocco ey'abali wansi w'emyaka 23. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 2003]] 7m6bdlk4u1voc1qafk7qrobw7pkj66y 58081 58080 2026-07-02T08:03:51Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58081 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * [[Botola Pro: 2023-24]] * [[Moroccan Throne Cup: 2022-23]] '''Morocco U23''' * [[U-23 Africa Cup of Nations: 2023]] == Laba ne == * Omupiira gw'e Morocco. * Ttiimu y'eggwanga lya Morrocco. * Ttiimu ya Morocco ey'abali wansi w'emyaka 23. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 2003]] [[Category:Abantu abalamu]] qapqdkxw6fkf2b47d6z7uq8ezgly5jd 58082 58081 2026-07-02T08:05:37Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58082 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zakaria Labib''' ( mu Luwarabbu : زكريا لبيب; yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri mu 2003) muzannyi wa mupiira gw'ekikugu omu Morocco era azannya ng'omuzibizi wa kkono mu kiraabu ya Botola JS Soualem.<ref name=":0">https://www.transfermarkt.com/zakaria-labib/profil/spieler/1056145</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Labib yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 2003 mu Casablanca. Ku myaka emito y'egatta ku kiraabu y'abavubuka eya Raja Club Athletics mu Oasis complex.<ref>https://www.sofascore.com/football/player/zakaria-labib/1410431</ref> Nga 9 Ogwomwenda 2022, yazannya omupiira gwe ogwasooka bwe yadda mu kifo kya Abdelilah Madkour bwe baali bazannya ne US Touareg nga bawangulwa ne goolo emu ku bwereere (1-0). Nga 18 Ogwokusatu 2023, yasamba omupiira gwe ogwasooka mu liigi y'ababinywera bwe baali bazannya ne Vipers SC era yayambako mu ku kuteeba ggoolo omulundi ogwasooka nga yazannya ne Soufiane Benjdida ng'omupiira gwaggwa n'amaliri ga ggoolo (1 -1)<ref>https://www.fotmob.com/matches/raja-casablanca-vs-vipers-sc/gdiy2n2</ref> Nga 15 Ogwomusanvu 2023, Raja yatuuka ku fiyino z'ekikopo kya Throne Cup nga yali ezannya ne RS Berkane nga bano omupiira b'ebaguwangula mu ddakiika ezaali z'ongeddwa ku kisaawe kya Moulay Abdellah Stadium (1-0).<ref name=":0" /> == Emirimu gye ku mutendera gw'ensi yonna == Labib yayitibwa omulundi gwe ogwasooka okwegatta ku ttiimu y'abazannyi abali wansi w'emyaka 17 eya [[Morocco]] eya [[Morocco U17]] mu 2020. Mu 2022, yaitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 20 (National U20 team) era n'azannya emipiira gy'omukwano ne [[Romania]] nga bano baagwa maliri (2-2), [[Sudaani|Sudan]] nga bawangula ne goolo (4-2) saako ne Palestine nga bano babawangula ne ggoolo (1-0). Nga 9 Ogwomukaaga 2023, yali omu kubazannyi ba Botola abalabikira ku lukalala lw'abo abaali bagenda okuzannyira ttiimu ya Issame Charai mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 23 mu kikopo kya Africa eza 2023 U-23 Africa Cup of Nations mu Morocco.<ref>{{cite web |title=CAN U23: la liste des Lionceaux dévoilée, avec El Khannouss et Ezzalzouli |url=https://sport.le360.ma//maroc/can-u23-la-liste-des-lionceaux-devoilee-avec-el-khannouss-et-ezzalzouli-104477 |access-date=9 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |date=9 June 2023 |title=Maroc : la liste pour la CAN U23 avec 2 Mondialistes et un ancien joueur de l'OM |url=https://www.afrik-foot.com/maroc-la-liste-pour-la-can-u23-avec-2-mondialistes-et-un-ancien-joueur-de-l-om |access-date=9 June 2023 |website=www.afrik-foot.com |language=fr-FR}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Mu kibinja ky'abwe mwalimu ttiimu zino wammanga Guinea, Ghana, Congo. Ono teyazannya mu mupiira ogwali guggulawo empaka bwe baali bazannya ne Guinea nga bawangula ne goolo (2-1), bwe baali bazannya ne Ghana yadda ku kifo kya Oussama EI Azzouzi era ne besogga empaka eziddirira z'akamalirizo oluvannyuma lw'obuwanguzi bwaabwe nga baawangula ne goolo (5-1).<ref>{{cite web |title=Maroc-Ghana (CAN U23): les notes de Coach Charaï et ses Lionceaux |url=https://sport.le360.ma//football/maroc-ghana-can-u23-les-notes-de-coach-charai-et-ses-lionceaux-104815 |access-date=28 June 2023 |website=Le360 Sport |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref><ref>{{cite web |last=m.drissi |title=CAN U23 : Le Maroc étrille le Ghana et se qualifie en demie |url=http://www.menara.ma/fr/article/can-u23-le-maroc-etrille-le-ghana-et-se-qualifie-en-demie |access-date=28 June 2023 |website=www.menara.ma |language=fr}}<!-- auto-translated by Module:CS1 translator --></ref> Teyasamba mu mupiira gwe baalina ne Mali nga guno Morocco yaguwangulira mu penetii oluvannyuma lw'okugwa amaliri ga goolo 2-2 era kino ky'abayisaamu okwetaba mu mpaka z'emizannyo eza [[2024 Olympics Games]].<ref>{{Cite web |date=5 July 2023 |title=CAN U23: Morocco join Egypt in the final and qualify for the Olympic Games |url=https://en.hespress.com/66921-can-u23-morocco-join-egypt-in-the-final-and-qualify-for-the-olympic-games.html |access-date=6 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco triumphs over Mali to reach final, seal Olympics berth {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-triumphs-over-mali-to-reach-final-secures-olympics-berth |access-date=6 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Aba Atlas Lions bebawangula ku fayinolo nga baali bazannya ne Egypt era beebaza omutendesi waabwe Oussama Targhalline olw'obuwanguzi obwo (2-1).<ref>{{Cite web |date=8 July 2023 |title=Morocco's U23 team crowned with African Cup of Nations |url=https://en.hespress.com/67148-moroccos-u23-team-crowned-with-african-cup-of-nations.html |access-date=9 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Football |first=CAF-Confedération Africaine du |title=Morocco win maiden TotalEnergies U-23 Africa Cup of Nations title with victory over Egypt {{!}} Total U-23 Africa Cup of Nations 2023 |url=https://www.cafonline.com/total-u23-africa-cup-of-nations/2023/news/morocco-win-maiden-totalenergies-u-23-africa-cup-of-nations-title-with-victory-o |access-date=9 July 2023 |website=CAFOnline.com |language=en}}</ref> Ttiimu yayozayozebwa Kabaka waabwe [[Mohammed VI]] olw'obuwanguzi bwe batuukako.<ref>{{Cite web |date=9 July 2023 |title=King Mohammed VI congratulates national U23 team for their victory, qualification to Paris '24 Olympics |url=https://en.hespress.com/67162-king-mohammed-vi-congratulates-national-u23-team-for-their-victory-qualification-to-paris-24-olympics.html |access-date=12 July 2023 |website=HESPRESS English - Morocco News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasraoui |first=Safaa |title=U-23 AFCON: King Mohammed VI Congratulates Atlas Lions |url=https://www.moroccoworldnews.com/2023/07/356361/u-23-afcon-king-mohammed-vi-congratulates-atlas-lions |access-date=12 July 2023 |website=moroccoworldnews |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Raja CA''' * [[Botola Pro: 2023-24]] * [[Moroccan Throne Cup: 2022-23]] '''Morocco U23''' * [[U-23 Africa Cup of Nations: 2023]] == Laba ne == * Omupiira gw'e Morocco. * Ttiimu y'eggwanga lya Morrocco. * Ttiimu ya Morocco ey'abali wansi w'emyaka 23. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 2003]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Casablanca]] k65jlb9wszwbvkxasuvqlv5nnp41obs Zaina Namuleme 0 12761 57737 57661 2026-07-01T20:05:20Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57737 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Obukodyo n’ebyavaamu biwandiika ggoolo ya Uganda esooka, omuko gw’obubonero gulaga ggoolo oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 21 Omwezi gwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | 2026 WAFCON esunsuddwamu |- | align="center" | 2. 2. | 15 Jjuuni 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore m0toqp8zitmghpl1fgjvdsex9xbbg4d 57744 57737 2026-07-01T20:11:17Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57744 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore qhn5obz85k5cru0vxe6b50bt6a3gjvp 57746 57744 2026-07-01T20:11:52Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57746 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Laba ne == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore 5vp0cf7fnjwed7xoe2vlpa9brxuel82 57749 57746 2026-07-01T20:15:24Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu laba ne 57749 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Laba ne == * Omupiira gwa Uganda. * Empaka z'abakyala ba binywera eza CECAFA. * Ttiimu y'eggwanga ey'abakyala. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore mp3e4q9pb39ezogaosqyto2526bbe74 57753 57749 2026-07-01T20:17:21Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 57753 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Laba ne == * [[Omupiira gwa Uganda]]. * Empaka z'abakyala ba binywera eza CECAFA. * [[Ttiimu y'eggwanga ey'abakyala]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore egmft7lp8ran32y2p1zz3rttrh3mzl9 57755 57753 2026-07-01T20:18:27Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 57755 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Laba ne == * [[Omupiira gwa Uganda]]. * Empaka z'abakyala ba binywera eza CECAFA. * [[Ttiimu y'eggwanga ey'abakyala]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore [[Category:Omupiira gw'abakyala Bannayuganda]] 7itvsq52b850s1sh602h09g8r4hae3a 57758 57755 2026-07-01T20:19:10Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 57758 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zaina Namuleme''' yazaalibwa nga 9 Ogwoluberyeberye 2000. [[Munnayuganda]] [[omuzannyi w'omupiira]] omukugu nga azannya nga omuwuwuttanyi wa ttiimu ya Kenya Police Bullets.<ref>{{Cite web |last=Edrine|first=Lubulwa|date=2025-07-04|title=Zaina Namuleme Joins Kenya Police Bullets becoming the 8th Ugandan to ever feature in FKF Women Premier League|url=https://roramedia.net/zaina-namuleme-joins-kenya-police-bullets-becoming-the-8th-ugandan-to-ever-feature-in-fkf-women-premier-league/|access-date=2026-06-03|website=Rora Media Sports|language=en-US}}</ref> Azannya mu kiraabu ya [[FUFA Women Super League]] [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] era nga ye kaputeeni wa [[ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]] okuva mu 2025.<ref name="Captain2">{{cite web |last=Rajub Senoga|first=Sinan|date=13 June 2025|title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener|url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/|website=swiftsportsug.com|access-date=16 June 2025}}</ref> == Emirimu gye mu Kilaabu == Namuleme omupiira yagutandikira mu Gadhafi Integrated Academy mu mwaka gwa 2013, n’asigala mu ttiimu eno okutuuka mu 2016, bwe yakyuka n’efuuka [[Kampala Queens]].<ref>{{Cite web |date=15 May 2025 |title=Profiles of players for the new FUFA Women Super League Trophy tour |url=https://www.fufa.co.ug/profiles-of-players-for-the-new-fufa-women-super-league-trophy-tour/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]]}}</ref> Mu Gwokutano 2022, yakyuka okuva ku muteebi n'adda mu kifo ky'omuwuwuttanyi, nga wano yayolesa obukugu bwe nti asobola okuzannya mu bifo byombi.<ref>{{Cite web |date=1 May 2022 |title=Women Football: Revitalized Zaina Namuleme Speaks Out On Her New Playing Position at KQ |url=https://voiceofbugerere.com/women-football-revitalized-zaina-namuleme-speaks-out-on-her-new-playing-position-at-kq/ |access-date=16 June 2025 |website=voiceofbugerere.com}}</ref> Yakola kinene mu kuwangula ekikopo kya ttiimu ekyasooka mu sizoni ya 2022–23.<ref>{{Cite web |last=Ntege |first=John Paul |date=5 November 2023 |title=Zaina Namuleme Sends Kampala Queens to the Top |url=https://sportsnation.co.ug/zaina-namuleme-sends-kampala-queens-to-the-top/ |access-date=16 June 2025 |website=sportsnation.co.ug}}</ref> Mu Gwokuna 2024, Namuleme yava ku bwakapiteeni bwa ttiimu eno oluvannyuma lw’okumala sizoni bbiri n’ekitundu ng'aweereza mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Geoffrey |date=4 April 2024 |title=Namuleme Steps Down As Kampala Queens Captain |url=https://nnalubaalesports.com/namuleme-steps-down-as-kampala-queens-captain/ |access-date=16 June 2025 |website=nnalubaalesports.com}}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Muziransa|first=Makhtum|date=24 February 2025|title=Namuleme goal an inspiration for all|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738|website=monitor.co.ug|access-date=16 June 2025}}</ref> Mu Gwomusanvu 2024, Kampala Queens yalangirira okugenda kw'omuzannyi ono, eyali ne kiraabu eno okuva lwe yatandikibwawo emyaka munaana emabega.<ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=4 July 2024 |title=Kampala Queens part ways with Zaina Namuleme |url=https://kawowo.com/2024/07/04/kampala-queens-part-ways-with-zaina-namuleme/ |access-date=16 June 2025 |website=kawowo.com |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Mu bbanga ttono yeegatta ku ttiimu y'abakyala eya Makerere University Women Football Club, ng'eno ye yasooka okubateebera goolo ssatu ez'omuddiringanwa mu mupiira gumu mu mu sizoni ya 2024–25 mu liigi y'abakyala ey'ababinywera eya FUFA Women Super League.<ref>{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=7 April 2025 |title=Namuleme scores four goals as Makerere aggravate Wakiso Hill woes |url=https://swiftsportsug.com/2025/04/07/namuleme-scores-four-goals-as-makerere-aggravate-wakiso-hill-woes/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> == Emirimu ku mutendera gw’ensi yonna == Namuleme yakiikirira Uganda mu mpaka z'omutendera gw'[[abazannyi abali wansi w'emyaka 20]] ng'azannya mu mpaka z'okusunsulamu abaneetaba mu mupiira gw'ensi yonna eza [[2020 African U-20 Women's World Cup]] nga bazannya ne [[Tanzania]].<ref>{{Cite web |date=19 January 2020 |title=FIFA U-20 Women World Cup: Uganda U-20 XI Vs Tanzania |url=https://www.fufa.co.ug/fifa-u-20-women-world-cup-uganda-u-20-xi-vs-tanzania/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Olw’okuba okuva mu mwaka gwa 2019 teyazannya mu ttiimu ya bakulu, yasikiriza omutendesi wa South Africa, Sheryl Botes, n’amuyita amangu ddala mu mpaka z’okusunsulamu abanazannya mu mpaka z’abakazi eza Afrika eza 2026 nga bavuganya me [[Ethiopia]]. Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye eyasooka ey’ensi yonna mu budde bw’okuyimirira, oluvannyuma n’eddirirwa ggoolo endala okuva ewa Ikwaput eyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugalu |first=Jeremiah |date=21 February 2025 |title=Namuleme shines brightest as Crested Cranes edge Ethiopia in WAFCON 2026 Qualifier |url=https://thetouchlinesports.com/namuleme-shines-brightest-as-crested-cranes-edge-ethiopia-in-wafcon-2026-qualifier/ |access-date=16 June 2025 |website=thetouchlinesports.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=24 February 2025 |title=Namuleme goal an inspiration for all |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/namuleme-goal-an-inspiration-for-all-4938738 |access-date=16 June 2025 |website=monitor.co.ug}}</ref> Mu Gwomukaaga 2025 Namuleme yayitibwa okwegatta ku Ttiimu y'eggwanga ey'abakugu mu mupiira ogw'omukwano ogw'ali gutegekeddwa wakati wa Uganda ne Kenya.<ref>{{cite web |date=30 June 2016 |title=Crested Cranes final squad to Kenya named |url=https://www.fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-to-kenya-named/ |access-date=16 June 2025 |website=fufa.co.ug}}</ref> Yali omu kw'abo abalondebwa ku ttiimu eyali egenda okuzannya mu mpaka za 2016 CECAFA Women's Championship.<ref name="Captain" /> Era yetaba mu mpaka z'ezimu mu 2018 ne 2019.<ref name="Captain" /> Nga 21 Ogwokubiri 2025, yateeba ggoolo ye ey'asooka ey'omutendera gw'ensi yonna mu kaseera ng'omupiira guggwa era nga kino kyawanguza Uganda ne ggoolo 2-0.<ref name=":1" />Namuleme yalondebwa okubeera kapiteeni wa Crested Cranes okukulembera ttiimu eno mu [[:en:2025_CECAFA_Women's_Championship|mpaka zonna eza 2025]] .<ref name="Captain">{{Cite web |last=Rajub Senoga |first=Sinan |date=13 June 2025 |title=Zaina Namuleme named Crested Cranes captain ahead of CECAFA opener |url=https://swiftsportsug.com/2025/06/13/zaina-namuleme-named-crested-cranes-captain-ahead-of-cecafa-opener/ |access-date=16 June 2025 |website=swiftsportsug.com}}</ref> === goolo z'eyateeba ez'okumutendera gw'ensi yonna === : ''Olukalala olulaga eby'ava mu mipiira gye yasamba saako ne goolo ez'ateebebwa Namuleme.'' {| class="wikitable sortable" ! scope="col" |Namba ! scope="col" | ennaku z'omwezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Ggoolo ez'ateebebwa ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1 | 21 Ogwokubiri 2025 | [[Ekisaawe kya Nakivubo|Ekisaawe kye Nakivubo]], [[Kampala]], Uganda | Ethiopia | align="center" | '''1''' –0 | style="text-align:center" | 2–0 | Empaka ez'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za 2026 WAFCON |- | align="center" | 2 | 15 Ogwomukaaga 2025 | Ekisaawe kya Chamazi, Chamazi, Tanzania | South Sudan | align="center" | '''3''' –0 | style="text-align:center" | 3–0 | Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2025 |} == Laba ne == * [[Omupiira gwa Uganda]]. * Empaka z'abakyala ba binywera eza CECAFA. * [[Ttiimu y'eggwanga ey'abakyala]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} * Zaina Namuleme at Flashscore [[Category:Omupiira gw'abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abantu abalamu]] rhyt4texfb54ree4janxtcj4f6zofre Nadine Byarugaba 0 12780 58181 46697 2026-07-02T10:58:21Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58181 wikitext text/x-wiki   '''Nadine Byarugaba''', Munnayuganda omusuubuzi, era nga ye muwi w’amagezi ku nzirukanya y’emirimu. Mu kiseera kino ye ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa kkampuni ya [[:en:Absa_Bank_Uganda_Limited|Absa Bank Uganda Limited]], okutandika nga 28 Ogwomusanvu 2020. Nga tannaweebwa offiisi eyo, okuva mu Gwomwenda 2019, yaweerezaako ku lukiiko lwe lumu, nga ssentebe ow'ekiseera ng’adda mu bigere bya Swithin Munyantwali, eyalondebwa okuba dayirekita atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Absa_Group_Limited|Absa Group Limited]].<ref name="1R">Samuel Muhimba (29 July 2020). [https://www.ceo.co.ug/absa-uganda-appoints-nadine-byarugaba-as-new-board-chairperson/ "Absa Uganda Appoints Nadine Byarugaba As New Board Chairperson"]. Kampala: CEO Magazine Uganda. Retrieved 1 August 2020.</ref> <ref name="2R">Martin Luther Oketch (29 July 2020). [https://www.monitor.co.ug/Business/Finance/Absa-appoints-Nadine-Byarugaba-board-chair--/688608-5600880-format-xhtml-jp5vrcz/index.html "Absa appoints Nadine Byarugaba board chair]". Daily Monitor. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Nadine yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ag'omuntindo ogutali gwa waggulu nnyo mu pulayimale ne siniya. Yafuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli ya Bachelor]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Era alina diguli ey'okubiri mu by'okuddukkanya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University]], mu [[:en:Edinburgh|Edinburgh]] Scotland. <ref name="3R">SoftPower (29 July 2020). [https://www.softpower.ug/nadine-byarugaba-is-absa-banks-new-board-chair/ "Nadine Byarugaba Is Absa Bank's New Board Chair]". Kampala: SoftPower Uganda. Retrieved 1 August 2020.</ref> == Emirimu gye == Emirimu gye egya bbanka agikoledde emyaka egiwera 25 mu mwaka 2020. Akoleddeko mu bbanka ya [[:en:Standard_Chartered_Uganda|Standard Chartered Uganda]], mu bitiibwa eby'enjawulo omuli (a) nga akulira eby'obusuubuzi mu bitundu bya Africa (b) akulira eby'obutale mu nsi yonna (c) akulira eby'okuddukanya eby'omunda ne (d) akulira enkola. Yalondebwa ku lukiiko lwa Absa Bant Uganda (mu kiseera ekyo eyali eyitibwa Barclays Bank Uganda) mu Gusooka 2016.<ref name="4R">Ali Twaha (30 July 2020). [https://www.newvision.co.ug/news/1523660/nadine-byarugaba-appointed-absa-uganda-board-chairperson "Nadine Byarugaba Appointed ABSA Uganda Board Chair"]. ''New Vision''. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref> Mu myezi ekkumi gye yamala ng’akola nga Ssentebe wa Absa Uganda, Nadine yalung’amya bbanka eno okuyita mu kukyusa erinnya okuva mu Barclays okudda mu Absa.<ref name="5R">Africa Inc Magazine (3 December 2020). [https://web.archive.org/web/20200927053048/https://africaincmag.com/2019/12/03/barclays-bank-of-uganda-rebrands-to-absa-bank-uganda-to-further-drive-economic-development/ "Barclays Bank of Uganda rebrands to Absa Bank Uganda to further drive economic development]". Nairobi, Kenya: Africa Inc Magazine. Retrieved 1 August 2020.</ref><ref name="6R">Paul Ampurire (11 November 2020). "[https://www.softpower.ug/bou-issues-licence-to-absa-uganda-after-rebranding-from-barclays-bank/ BOU Issues Licence To Absa Uganda After Rebranding From Barclays Bank"]. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref> Era yalondoola n'okulabirira okukyusa abakulira bbanka eno, okuva ku Nazim Mahmood okudda ku [[:en:Mumba_Kalifungwa|Mumba Kalifungwa]].<ref name="7R">Ashita Chopra (19 March 2020). "[https://www.monitor.co.ug/Business/Finance/Absa-Mumba-Kalifungwa-managing-director-Byarugaba-UK/688608-5496670-bdhnxy/index.html Absa appoints Mumba Kalifungwa new Absa Uganda MD"]. ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref> Okugatta ku ekyo, yakulembera okuddukirira kwa bbanka eno eri [[:en:COVID-19_pandemic|ekirwadde kya COVID-19]], omuli n’okuwaayo eri [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]] ne mu nsawo ya Uganda National Response Fund ku COVID-19.<ref name="8R">The Independent (30 April 2020). "[https://www.independent.co.ug/absa-bank-donates-mobile-tents-worth-shs-100m-to-manage-covid-19/ Absa bank donates mobile tents worth Shs 100m to manage COVID-19"]. ''The Independent (Uganda)''. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref><ref name="9R">New Vision (29 June 2020). [https://www.newvision.co.ug/news/1521706/covid-19-list-donations-released "COVID-19: Full list of donations released"]. ''New Vision''. Kampala. Retrieved 1 August 2020.</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bw’alina mu Absa Uganda, atuula ne ku lukiiko olufuzi olwa New Faces New Voices, ekibiina ekibunyisa amawulire mu nsi yonna wansi w’ekitongole kya [[:en:Graca_Machel|Graca Machel]] Trust. New Faces New Voices essira esinga kulissa ku kugaziya omulimu gw’abakyala mu by’ensimbi. Ng’oggyeeko ekyo, mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Reinsurance Company Limited, gy'aweerereza nga dayirekita. <ref name="4R"/> == Laba ne bino == * [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'enfuna bya Uganda]] * [[:en:Absa_Group_Limited|Ekibiina kya Absa]] * [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Bbanka za Uganda]] * [[:en:List_of_banks_in_Africa|Bbanka mu Afrika]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://www.absa.co.ug/personal/ Omukutu gwa Absa Bank Uganda Limited]  peyq0rtf820m3q6clzghn2p83qw45wa Zam Seera 0 12817 58092 46652 2026-07-02T08:12:17Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 58092 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' munnayuganda azannyira mu ttiimu ya National Insurance Corporation Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi wa Wing n’omusasi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya National Netball League. <ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club ku Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa NIC Netball Club n'ateeba ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya Netball Super League mu 2022. <ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka za Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka za World Youth Netball Cup Uganda mwe yateeba 55 ate Scotland n’eteeba 45 ekyafudde Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == 40jeqkt2yi1tb5218jsj3syegvnk3un 58093 58092 2026-07-02T08:13:12Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58093 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya National Insurance Corporation Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya National Netball League. <ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club ku Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa NIC Netball Club n'ateeba ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya Netball Super League mu 2022. <ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka za Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka za World Youth Netball Cup Uganda mwe yateeba 55 ate Scotland n’eteeba 45 ekyafudde Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == 3gaxs93fxh4hk7bwl8y9wso2mao0zsu 58096 58093 2026-07-02T08:21:53Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58096 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka za Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka za World Youth Netball Cup Uganda mwe yateeba 55 ate Scotland n’eteeba 45 ekyafudde Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == tui304dsojqytybnq88bnw1dse785p6 58099 58096 2026-07-02T08:24:26Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58099 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == nxz69ioxz71yir71rbsvbixv7rbq3o1 58100 58099 2026-07-02T08:24:58Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu laba ne 58100 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == == Ebijuliziddwa == jz3k0jidxnpr1fc37pwc0gchzo290j3 58102 58100 2026-07-02T08:26:25Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58102 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. == Ebijuliziddwa == cw75h0kdjuokupnaeazvlxhil0epskm 58104 58102 2026-07-02T08:27:22Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58104 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. * Kiraabu ya NIC. == Ebijuliziddwa == q2nmxbpa7zj2wnvfiriwiok4ezmc8wp 58106 58104 2026-07-02T08:27:49Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58106 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. * Kiraabu ya NIC. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] sg07amdep5dpk5htqn3bre1wrvntex5 58108 58106 2026-07-02T08:28:58Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58108 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. * Kiraabu ya NIC. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira gw'okubaka Bannayuganda]] dyrquh8b3wx1j78r42vrvs3yoofuono 58111 58108 2026-07-02T08:30:17Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 58111 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League.<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 "NIC return to winning ways as UCU maintain league summit"]. ''Monitor''. 2025-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-26</span></span>.</cite></ref> Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. * Kiraabu ya NIC. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira gw'okubaka Bannayuganda]] [[Category:Abakyala bannabyamizannyo ab'ekyaasa ky'abiri mu ekimu]] khivuhboiics6m8ltif1w07w0wqsf9a 58115 58111 2026-07-02T08:31:58Z Nambogo Catharine 6408 58115 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zam Seera''' Munnayuganda azannyira mu kiraabu ya [[National Insurance Corporation]] Netball Club (NIC Netball Club).<ref name="auto">{{Cite web |date=2025-04-16 |title=NIC return to winning ways as UCU maintain league summit |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/nic-return-to-winning-ways-as-ucu-maintain-league-summit-5004642 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Azannya ng’omuzibizi era omuteebi.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=Ugandan clubs stand tall in EA Netball Club Champs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/ugandan-clubs-stand-tall-in-ea-netball-club-champs-1815978 |access-date=2025-08-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu gwa Netball == Seera yeetaba mu buwanguzi bwa NIC Netball Club (goolo 55) ku kiraabu ya Prison Netball Club (goolo 44) mu 2025 mu kiseera kya liigi y'omupiira gw'okubaka eya National Netball League. Yazannya mu muzannyo gwe bawangula wakati wa kiraabu ya NIC Netball Club ne Zimamoto mu mpaka za kiraabu za East Africa eza 2024. Seera owa kiraabu ya NIC Netball Club ne ggoolo 384 yakwata kyakusatu mu kiseera kya liigi y'ababinywera ey'omupiira gw'okubaka eya Netball Super League mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Akena |first=Fred |date=2024-05-15 |title=Ugandan Netball Powerhouse NIC Claims Dominant Victory over JKT |url=https://nnalubaalesports.com/ugandan-netball-powerhouse-nic-claims-dominant-victory-over-jkt/ |access-date=2025-08-26 |website=Nnalubaale Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-12-15 |title=Netball Super League: Finally Mugisha Finds Big teams winning 'Notes' as NIC Subjects Prisons to Another Defeat {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/netball-super-league-finally-mugisha-finds-big-teams-winning-notes-as-nic-subjects-prisons-to-another-defeat/ |access-date=2025-08-26 |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu mpaka z'abali wansi w'emyaka 21 mu Uganda eza Uganda U-21 (She Pearls) mu mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gw'okubaka eza World Youth Netball Cup nga Uganda yateeba 55 ate Scotland n’eteeba goolo 45 ekyaviirako Uganda okumalira mu kifo eky’omusanvu okutwalira awamu. Empaka zino zaali mu kibuga Gaborone ekya Botswana mu 2017.<ref>{{Cite web |title=Netball: Uganda beats Scotland to finish in 7th place |url=https://www.newvision.co.ug/news/1457907/netball-uganda-beats-scotland-finish-7th |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Netball World Youth Cup: Fiji halt Uganda |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1457683/netball-world-youth-cup-fiji-halt-uganda |access-date=2025-08-26 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * Omuzannyo gw'okubaka mu Uganda. * Ttiimu ya Uganda ey'omuzannyo gw'okubaka. * Kiraabu ya NIC. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira gw'okubaka Bannayuganda]] [[Category:Abakyala bannabyamizannyo ab'ekyaasa ky'abiri mu ekimu]] qp50upeq92kw13i67ioxygsfzusluyb Geoffrey Lutaaya 0 12927 57974 56460 2026-07-02T07:14:25Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., , → , (2), → (3), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57974 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Geoffrey Lutaaya''' muyimbi MunnaUganda, musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweerezako nga [[Member of parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'eSsaza ly'e Kakuuto, Disitulikiti y'e Kyotera, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Paalaamenti ya Uganda]] ey’ekkuminEemu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026.<ref>{{Cite web |url=https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025 |access-date=2026-04-19 |archive-date=2026-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260416024346/https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ( Band) ekya De Nu Eagles.<ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata).<ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera ku ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera n’amaliriza pulayimale ye ku Mbuye Primary School e Rakai. Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya ey'okuna (Uganda Certificate of Education,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. Oluvannyuma yatuula ebigezo by'omutendera` gwa siniya ey'okuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA).<ref name=":2" /> == Emirimu gye == === Ennyimba === Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye yatandikawo Da Nu Eagles Band.<ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu. Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yategeeza nti tagenda kulekera awo muziki. Mu Gwokubiri 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories".Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens gye yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”.<ref name="pulse.ug">{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> ==== Ezimu ku Nnyimba ze ====  Lutaaya amanyiddwa okuyingira eby'obufuzi eby’okulonda ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]] era n'alondebwa ng’omubaka wa Paalaamenti ow'Essza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Paalamenti abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref> Mu mwaka gwa 2021, yatonera ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera ky'ekirwadde kya (”COVID-19 ).<ref name="pulse.ug"/> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi ey'okubiri mu kitundu kino okusobola okulongoosa embeera y'eby'obulamu mu kitundu kye.<ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref> Mu mboozi ey'akafubo gye yalimu mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Paalamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi eby'obufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Lutaaya ye mwami w'omuyimbi, Irene Namatovu nga naye mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band.<ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]] * [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] 9168dtzpn6yb3gb0cj7dg08ji51vo3s Makmot Otto 0 12946 58144 47302 2026-07-02T09:21:33Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58144 wikitext text/x-wiki '''Hon Makmot Edward Otto''' (yazaalibwa nga 2 ogwomunaana 1978) [[:en:Barrister|Munnamateeka]] Munnayuganda -Munnacanada, [[:en:Notary_public|munnamateeka, notary public]], mmemba w'ekibiina [[:en:Law_Society_of_Ontario|ekigatta bannamateeka mu Ontario]], [[:en:Canadian_Bar_Association|ekibiina ekigatta bannamateeka mu Canada]], era nga muwolereza wa [[Uganda Law Society|mu kitundu kye'byamateeka mu Uganda.]] ne Mu kitundu ky'ebyamateeka mu East Africa, era Munnabyabufuzi.Yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogw’ekkumi eyalondebwa mu ggombolola lye [[Agago]] eyeesimbyewo ku bwannamunigina.<ref name="OM1">{{Cite web |title=Makmot otto |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=85 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yasikira John Okot Amos, eyakulemberwa eyali [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w’oludda oluvuganya Pulofeesa]] Ogenga Latigo n’omulamuzi omukulu Owiny Dollo.<ref name="OM1X">{{Cite web |title=Agago |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/district/northern-acholi-agago/ |publisher=Parliament Watch}}</ref> Yakolako ng'omumyuka wa ssentebe ''w'akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n'empisa'' era mmemba ''w'akakiiko k'ebyamateeka ne Palamenti'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey'ekkumi]]<ref name="PA3X">{{Cite web |title=10th Parliament |url=http://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/10.html |website=EveryPolitician |publisher=Parliament Watch}}</ref> Otto ye mutandisi wa ''Otto, Barrister, Solicitor ne Notary'' <ref name="OM4X">{{Cite web |title=Otto, Barrister, Solicitor, & Notary Public, Richmond Hill |url=https://all-opening-hours.ca/0474493/Otto,_Barrister,_Solicitor,_&_Notary_Public |publisher=All-opening-hours.ca}}</ref> era munne M/s Otto, Barrister, Solicitor ne Notary era omu ku baatandikawo ''Otto ne Sherman Professional Corporation'', [[:en:Law_firm|kkampuni ya bannamateeka]] mu Canada . <ref name="OM5X">{{Cite web |title=Uganda American body gets board of trustees |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324554/uganda-american-body-board-trustees |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era ne Ms Otto Edward Makmot ne Company ya Advocates nga basinziira mu Kampala mu Uganda. Otto ye nnannyini Radio Wang ooh FM 93.3 FM mu Disitulikiti y’e Agago era nga y'omu ku bammemba abaatandikawo olukiiko olufuzi olwa David Fagerlee Medical Center olusangibwa mu Agago olwalagirwa Pulezidenti Museveni mu 2017. Akola nga mmemba ku kakiiko ka [[:en:Law_Society_of_Upper_Canada|Legal Aid Ontario]] . Ye mmemba w'ekibiina [[:en:Ontario_Bar_Association|ekigatta bannamateeka ekya Upper Canada]], [[:en:Board_of_trustees|ekibiina ekigatta bannamateeka mu Canada/ Ontario]], ''ekibiina ekigatta bannamateeka mu kitundu kya York'' ne ne mu mwetoloolo gwa ''Advocates''. Otto yaliko omuwandiisi ku [[:en:Cabinet_minister|lukiiko olufuzi]] olwa [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Ugandan North American Association (UNAA)]] <ref name="OM5X" /> okuva mu 2015 okutuuka mu 2017. Yali [[:en:Cabinet_minister|minisita wa kabineti]] avunaanyizibwa ku by'okufulumya mu 2001/2002 ''Makerere University Guild Government'' ,.<ref name="OM71">{{Cite web |title=Otto Edward Makmot |url=http://visiblepolls.org/leader/3518126/otto-edward-makmot/ |publisher=visiblepolls}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Otto yazaalibwa mu [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti ya Agago]], [[:en:Acholi_sub-region|Acholi sub-region]], nga 2 Ogwomunaana mu 1978. Mutabani wa Mzee Aldo Davidson Otto ne Veronica Adong Otto, yakuzibwa mu maka [[:en:Catholic_Church|g'Abakatuliki]] [[:en:Acholi_people|ag'Acholi]] . Okusoma kwe okwa pulayimale kwasasika [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|olw’abayeekera b’amagye ga Lord’s Resistance Army]] mu kitundu ekyo mu kiseera ekyo, era n’addukira mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale ng’ava mu ''ssomero lya Bat Valley Primary school'' . Oluvannyuma lw’okusoma [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|O-Levels]] yagenda mu [[St. Mary's College Kisubi|St. Mary’s College Kisubi]] okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|A-Level]] ., oluvannyuma n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|University ye Makerere]] (MUK), gye yafunira diguli [[:en:Bachelor_of_Laws|ye esooka mu byamateeka]] mu 2002. Otto era yasomera mu [[:en:University_of_Toronto|University ye Toronto]] n’afuna diguli [[:en:Juris_Doctor|ya Doctor of Jurisprudence]] mu 2008. Yali [[:en:Associate_editor|associate editor]] mu [[:en:Associate_editor|Journal of International Law and International Relations]] (JILIR) eyo. <ref name="OM71"/> == Omulimu gwe == Oluvannyuma lw’okufuna diguli ye eyasooka mu yunivasite y’e Makerere mu 2002, Otto yakozesebwa ng’omukozi [[Caseworker (politics)|w’emisango]] mu ''Downtown Legal Services'', [[:en:Legal_aid|eddwaaliro ly’amateeka ery’omu kitundu]] ne pulogulaamu y’okusomesa mu malwaliro, eddukanyizibwa ekitongole ky’amateeka mu [[:en:Legal_aid|yunivasite y’e Toronto]] . Mu 2005 yeewandiisa okwongera okusoma mu yunivasite y’e Canada, era n’akkirizibwa mu pulogulaamu ya Bar mu Ssaza ly’e Ontario, Canada oluvannyuma lw’okufuna [[:en:Legal_aid|diguli ya JD okuva mu Yunivasite y’e Toronto]] . Yawandiisibwa nga looya wa [[:en:Court_of_Appeal|kkooti ejulirwamu]] mu Ontario, [[:en:Called_to_the_bar|n’ayitibwa mu bbaala]], era n’akkiriza okukola mu [[:en:Court_system_of_Canada|nkola ya Kkooti ya Canada]] mu Ontario nga 15 ogwomukaaga mu 2010. Otto yawandiika ne ''HOUSEN, Barrister, Solicitor ne Notary'' olwo n’akola nga [[:en:Customer_representative|client service representative]] for [[:en:Legal_Aid_Ontario|Legal Aid Ontario]] mu 2010, nga tannatandikawo ''Otto, Barrister, Solicitor and Notary'' gye yakolera nga barrister era nga ye munnamateeka okutuusa mu 2015. Era munne era omu ku baatandikawo kkampuni ya ''Otto & Sherman Professional Corporation'' . Mu 2015, Otto yeegatta ku byobufuzi eby'okulonda era na'genda mu maaso n'awangula ekifo kya palamenti ku Ggombolola lya Agago<ref name="OM8X">{{Cite web |title=Courts Deadline for MP Petitions Expires |url=http://allafrica.com/stories/201604070082.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> ng’omubaka wa palamenti eyeetongodde mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okwatandikawo [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu Palamenti ey’ekkumi, Otto aweereza ku ''kakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti'' .<ref name="PA3X"/> Ye muwandiisi omukulu ow’ababaka ba palamenti abetongodde oba abatalina kibiina, mmemba wa: ''Forum for Quality Health'' ; ''olukiiko lw'ebyamateeka n'obukulembeze'' ; ''olukiiko lw'obutonde bw'ensi'' ; ''ekibiina kya Palamenti ekya Acholi'' ne; ekibiina ''kya Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship'' .<ref name="OM9X">{{Cite web |title=Welcome to the Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship |url=http://dictum.cipher256.com/ |publisher=Uganda National Prayer Breakfast |access-date=2026-04-20 |archive-date=2017-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ |url-status=dead }}</ref> == Ebikwata ku muntu ebyomunda == Makmot Edward Otto mufumbo ne Dr. Josephine Okwera Otto, Dayirekita,w'Ebyobulamu n’Ebyobulamu mu Uganda Redcross . Balina abaana basatu; Elizabeth Veronica Otto, Esther Teresa Otto ne Megan Hannah Otto, abawandiisi b’ebitabo bino. == Laba ne == * [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]] == Ebijjuliziddwa == 21f8sdlzfozbug7bf1d3xw3q44imxkn Kid Fox 0 12949 58006 48772 2026-07-02T07:33:46Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58006 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kid Fox''', era amanyiddwa nga '''King Steven''' (yazaalibwa '''Kiggundu Steven''' ) [[Ugandan|Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba ekika kya dancehall nga yayitimuka nnyo mu myaka gya 1990 ne 2000.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Still upcoming? Musically amazing, but what's not happening? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1308637/upcoming-musically-amazing-happening |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2015-06-11 |title=Kid Fox |url=https://www.musicinafrica.net/directory/kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=Music In Africa |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kid Fox in live concert |url=https://www.newvision.co.ug/news/1190350/kid-fox-live-concert |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Kid Fox pulayimale ye yagisomera ku Nakasero Primary School, oluvannyuma n’agenda mu Wairaka College ne Progressive Secondary School okusoma siniya, nga tannaweebwa kifo mu [[Makerere University|Ssettendekero wa Makerere]] gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mu 2003, yafuna dipuloma mu [[Law|mateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]].<ref name=":2" /> == Emirimu egy’okuyimba == Mu 1991, bwe yali akyali muyizi mu Wairaka College e [[Jinja, Uganda|Jinja]], yatandika olugendo lwe olw’okuyimba ng’omuyimbi wa Rap mu Drama Club.<ref name=":0" /> Okuva mu makkati g’emyaka gya 1990, yayimba mu bifo ebinene mu [[Kampala]] ne [[Jinja, Uganda|Jinja]], omuli Fairway Hotel, Lugogo Indoor Stadium, ne mu mabaala eg’enjawulo agamanyikiddwa ennyo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Platform |first=Ugmuziki Online Audio Streaming |date=2025-03-18 |title=Kid Fox Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Alubaamu ye eyasooka gye yatuuma ''Watoto, yafuluma mu'' myaka gya 2000 kyokka teyamanyika nnyo ekyamuleetera okuwummula eby'okuyimba n'assa essira ku misomo gye mu [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Oluvannyuma yafulumya ennyimba nga ''Brothers and Sisters'', ''Love Is a Good Feeling'', ''Fed Up'', ne ''Uganda''.<ref name=":1" /> == Ennyimba z'eyayimba == Ezimu ku nnyimba ze:<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=‘Zinunula’ throws Kid Fox in limelight |url=https://www.newvision.co.ug/news/1168516/-eur-zinunula-eur-throws-kid-fox-limelight |access-date=2026-02-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Best of Kid Fox by Kid Fox stats and listeners – volt.fm |url=https://volt.fm/album/20567384/best-of-kid-fox-by-kid-fox |access-date=2026-02-25 |website=volt.fm |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kid Fox - All Songs, A to Z |url=https://www.nowviba.com/music/pages/allart/105/all |access-date=2026-02-25 |website=www.nowviba.com}}</ref> * Wololo * Love Is a Good Feeling * Zinunula * Night and Day (feat. Moots) * Rumours * Kukiriza * Uganda * Fed Up * Nimechoka / Nimekyoka * Kapere (with Bebe Cool) * Genius * Abakunyoma * Brothers and Sisters * Busu * Byebogede Bingi * Ebigambo * Fade Up * Imagine (with Peter Miles) * Move Your Body * Teri Amanyi * Uganda Ne Mikwano == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 73yi6wx5sb948covzn9drhnblfdpmsj Laika Umuhoza 0 13005 58007 52008 2026-07-02T07:34:00Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58007 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Laika Umuhoza''' [[Ugandan|Munnayuganda]] omuyimbi era amanyiddwa nga Laika. Muyimbi, [[Songwriter|muwandiisi wa nnyimba]] era akwata alubaamu ze ku nnyimba nga afro-zouk [[afro-pop]], ne afro-RnB. Laika yakulira [[Munyonyo]], ekitundu ekisangibwa mu bitundu by’e [[Kampala]] kyokka nga yazaalibwa mu [[Kanungu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kanungu]] mu Bugwanjuba bwa Uganda. Abayimbi nga [[Alicia Keys]], [[Lauryn Hill]] ne [[Beyoncé|Beyonce]] omuli n'abayimbi ba Uganda nga [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] be bamu ku baamusikiriza okuyimba.<ref>{{Cite web |title=Laika Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Laika Biography, Profile, Facts, Life Story, About Laika |url=https://pearltunes.ug/Laika/biography |access-date=2025-11-24 |website=PearlTunes |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-26 |title=Singer Laika irked by fans claiming that she sleeps with manager |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-laika-irked-by-fans-claiming-that-she-NV_168533 |access-date=2025-11-24 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-04-21 |title=Singer Laika signs with Ray Pan Promotions |url=https://www.pulse.ug/story/singer-laika-signs-with-ray-pan-promotions-2024073109070591288 |access-date=2025-11-24 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’obuyigirize == Laika Umuhoza yatandika okuyimba oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero lya America li [[University of Virginia's College at Wise|University of Virginia’s College]] e Wise mu 2019 n’afuna diguli mu kubala ebitabo eya Bachelor's degree in accounting. Mu 2020, yafulumya oluyimba lwe olwasooka olwa "My type" era alubaamu ezaddirira ne zigoberera nga overdose, Netwalira, your body, love story, You single ne Nzuuno. Ennyimba ze zinyumira nnyo abawagizi ne bapulodyusa be.<ref>{{Cite web |title=Laika Umuhoza - The University of Virginia's College at Wise {{!}} WayUp |url=https://www.wayup.com/profile/Laika-Umuhoza-7a6e03e3b7/ |access-date=2025-11-24 |website=www.wayup.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Ibrahim Ibrahim Abbas |date=2025-01-08 |title=Bajjo Confesses Love for Laika Music |url=https://sanyufm.com/bajjo-confesses-love-for-laika-music/ |access-date=2025-11-24 |website=Sanyu FM 88.2 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Platform |first=Ugmuziki Online Audio Streaming |date=2023-08-25 |title=Laika Music Biography, Her Music Profile, Age,Education,Husband,Real Name,Net Worth - ugmuziki.com |url=https://www.ugmuziki.com/artists/laika-music |access-date=2025-11-24 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Laika Umuhoza yategeeza nti ajja kufumbirwa n’okufuna amaka mu myaka gye egy’obukulu 30.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-05-07 |title=I plan to give birth in my early 30s - Laika Music |url=https://mbu.ug/2023/05/07/i-plan-to-give-birth-in-my-early-30s-laika/ |access-date=2025-11-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Sheebah Karungi|Sheeba Karungi]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] l4okvkxo2qk0uad1uzpmatx8rbfg2ug Grenia Nyamwija 0 13031 58026 56731 2026-07-02T07:41:07Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (6), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58026 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Grenia T. Nyamwija''' (yazaalibwa 15 Ogwekkuminebiri 1993) Munnayuganda, muyimbi, yinginiya w'amaloboozi, musunyi wa gita era muzinyi.<ref>{{Cite web |date=2017-07-06 |title=Meet GRENIA T. NYAMWIJA "Uganda Star Musician" |url=https://olaijoartsworld.wordpress.com/2017/07/06/393/ |access-date=2025-08-10 |website=Olaijo Arts World and Gallery |language=en}}</ref> Yatandika okuyimba mu kibiina eky'okuna ku St. Aloysius Primary School dayirekita wa kkwaaya y’essomero bwe yamulonda okukulemberamu oluyimba mu bivvulu byonna n’empaka. Grenia Mukatoliki era amanyiddwa nnyo olw’ebitone byalina eby'enjawulo mu kuyimba. Mu kiseera kino akola omuyimbi ayongera emaloboozi mu nnyimba z'omuyimbi omututumufu mu Uganda [[Ray G]], ng'eno gyeyafunira ettutumu olw'endabika ye ey'enjawulo ku siteegi n'obulungi bw'eddoboozi lye.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> == Emisomo gye == '''Grenia''' yasomera mu ssomero lya Mbarara Parents School mu nassale nga tannagenda mu St. Aloysius Primary School gye yasomera okuva mu kibiina ekisooka ekisooka okutuuka mu kibiina eky'omusanvu. Oluvannyuma yeegatta ku Boni Consili Vocational School Kyabirikwa, mu misomo gye gyombi egya O'Levo ( [[Uganda Certificate of Education]] ) ne A'Levo ( [[Uganda Advanced Certificate of Education]] ) gyombi.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref><ref name=":0">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=MeOtNG-QrXc|title=GRENIA NYAMWIJA {{!}}{{!}} OMWESHONGOZI|date=2025-07-13|last=SHUTAMA NA NYAMWIZA|access-date=2025-08-12|via=YouTube}}</ref> Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[Makerere University|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma diguli mu by'emizannyo eya Bachelor of Arts in Performing Arts kyokka n'atasobola kumaliriza koosi ye olw’obuzibu bw’ensimbi. Oluvannyuma yegatta ku [[Kampala Music School]] gye yakugukira mu kutendeka amaloboozi. '''Grenia''' yeyongerayo mu isomo gye ku Holex Sound Engineering Institute mu [[Accra, Ghana]], n’atikkirwa mu 2016 n’afuna Dipuloma mu kugattaganya amaloboozi eya Diploma in Sound Management ng’omukyala yekka eyali mu kibiina kye.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Bwe yali mu siniya esooka, '''Grenia''' yasisinkana omusomesa Vincent Tumwebaze eyali awandiika bammemba mu kibiina ky’abavubuka ekiyitibwa Youth Friends of Jesus (YFJ). Yegatta ku kibiina kino n’atandika okuzina mu nnyimba, oluusi ng'alikoodinga amaloboozi mu nyimba z'abayimbi ez'enjawulo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound |url=https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 |access-date=2025-08-10 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/entertainment/206482 "Grenia Nyamwija: The backup vocalist polishing Ray G's sound"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-08-10</span></span>.</cite></ref> Mu kiseera kye yamala ku Ssttendekero wa Makerere, yegatta ku kibiina ky’abavubuka ekya Dove Horizon ku St. Augustine Chapel Makerere University ekiweereza nga bayita mu mazina ne katemba. Era yali mmemba mu bibiina by'abazinnyi b'amazina g'obuwangwa mu yunivasite eno, nga yayanjulwayo omu ku basomesa be. Olw’obuzibu bw’ensimbi obwagwaawo, yakola nga omukozi w’awaka e [[Luzira]], ng’atambula buli lunaku okutuuka ku Yunivasite. Olugendo oluwanvu lwamuwaliriza okuva ku mulimu, era n'asalawo okubeera n’emikwano gye mu kayumba akaali akafunda mu [[Ndeeba]], enzigotta y’omu [[Kampala]]. Fr. Vincent Tumwebaze oluvannyuma yamuyunga ku maka amalala, gye yaddamu okukola ng’omukozi w’awaka mu 2012. Mu kiseera ekyo, yali avudde mu [[Makerere University|yunivasite y’e Makerere]], ng’akozesa ssente z’afuna okusasula ebisale by’okusoma mu [[Kampala Music School]]. Mu 2013 ne 2014, yeegatta ku pulojekiti n'aba Umoja Cultural Flying Carpet wansi w’ekitebe kya Norway, n’ayimba mu [[Kenya]] ( [[Nairobi]] ), [[Tanzania]], [[Ethiopia]], ne [[Uganda]]. Mu 2015, yava mu [[Uganda]] n’agenda e [[Ghana]], gye yakolera mu kitongole ky’ennyimba ekya [[University of Cape Coast]], ng’asomesa abaana emisomo gy’amazina. Omulimu guno gwamuyamba okutereka ssente ezimala okwewandiisa mu Holex Sound Engineering Institute e [[Accra|Accra, Ghana]]. Yatikkirwa mu 2016 n’afuna Dipuloma eya Diploma in Sound Management, omukyala yekka mu kibiina kye, n’adda mu [[Uganda]]. Ng’akomyewo eka, Grenia yakola ku pulojekiti ya bbandi ne Gertnam Studios wansi w'ekitongole kya Uganda Rural Electrification Agency. Oluvannyuma yagenda e [[Tanzania]], ne yegatta ku Nafasi Art Space e [[Dar es Salaam]], essomero ly’abavubuka abatalina busobozi kw'etuusaako by'etaago naye nga balina ebitone, gye yasomesa amazina g’ekinnansi ag'ekifirika. Nga ali mu [[Tanzania]], era yakolerako e Zanzibar ku pulojekiti ya [[Sauti za Busara]], omuzannyo ogwamala eddakiika 45 ku siteegi nga gukwata ku mboozi ya [[Idi Amin]], ng’atendeka abazinyi. Mu 2017, yagenda e [[Nairobi|Nairobi, Kenya]], okukola mu Blingers Empire, ekifo ekitendeka abazannyi. Yatendekayo abazinyi okutuusa mu 2019. Mu 2020, yaggulawo situdiyo ye ey’amazina n’okuyimba e [[Nairobi]], kyokka n’eggalwawo mu myezi esatu olw’omuggalo gwa [[COVID-19]] mu Kenya. Grenia oluvannyuma yaddayo mu maka ga bazadde be e [[Mbarara|Mbarara, Uganda]]. Mu kiseera kino, Fr. Vincent Tumwebaze ye yavujirira okukwata oluyimba lwe olwa Murekye Akure nga luluŋŋamizibwa okusinziira ku byaliwo olwa [[COVID-19]] nga mu kaseera kano, abawala abato bangi mwe baafunira embuto mu kiseera kino ekya ssennyiga omukambwe. Oluvannyuma, ng’ali wamu n’emikwano gye, yatandikawo ekibiina kya Routes & Cultural Group nga kikuguse mu kugatta ennyimba z’ekinnansi n’ez’omu bibuga. Era yayimba ne bbandi nga Pulse UG, Gist Band ne [[Quest (band)|Quest Band]]. Mu kivvulu kya [[Ray G]] ekyali kikubiddwa aba Quest Band ku University Inn e [[Mbarara]], omuyimbi yamuyita okubeera omuyimbi we. Obuganzi bwe bwakula oluvannyuma lw'okuyimba yekka ng'omuyimbi aweerekera omuyimbi omukulu ku kivvulu kya [[Ray G]] ekyali ku Cricket Oval mu [[Kampala]] mu 2024. Leero, '''Grenia''' mmemba wa Fantastic Five Band era akyagenda mu maaso n'okukola ng'omuyimbi wa [[Ray G]].. == Ennyimba ze yayimba == # Murekye Akure<ref name=":2">{{Cite web |title=Grenia |url=https://www.youtube.com/channel/UCzndWYPanZZo6yaAJWsjz7g |access-date=2025-08-12 |website=YouTube |language=en}}</ref> # My Praise ft Tizzie<ref name=":2" /> # Hosanna to you Lord ft Monica<ref name=":2" /> # You and I<ref name=":2" /> # Change me ft Papa Robert<ref name=":2" /> # Ninkusiima<ref name=":2" /> # Ekitiinwa<ref name=":2" /> # An Sylivia<ref name=":2" /> # Turyabasinguzi<ref name=":2" /> # Mwizi Marathon theme<ref name=":2" /> == Ebijuliziddwa == <references /> {{DEFAULTSORT:Nyamwiza, Grenia}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abayimbi]] fhyrwjkmumlnnrfb7c94boty09sdor8 Namakula Mary Bata 0 13082 58023 53159 2026-07-02T07:39:59Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (6), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58023 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Namakula Mary,''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekumineebiri 1993), amanyiddwa ennyo nga '''Mary Bata''',mukyala muwandiisi wa nnyimba, ate era muyimbi [[Uganda|Munnayuganda]].<ref>{{cite web |last=HiPipo |first=Editor |date=17 June 2018 |title=Mary Bata |url=https://www.hipipo.com/home/artists/mary-bata/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200810083643/https://www.hipipo.com/home/artists/mary-bata/ |archive-date=10 August 2020 |accessdate=5 April 2020 |newspaper=HiPipo |location=Kampala}}</ref><ref>{{cite web |last=Bukenya |first=Paddy |date=26 March 2019 |title=Mary Bata acamudde Minista Amelia Kyambadde |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1497042/mary-bata-acamudde-minista-amelia-kyambadde |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406110739/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1497042/mary-bata-acamudde-minista-amelia-kyambadde |archive-date=6 April 2020 |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Bukedde |location=Kampala}}</ref><ref>{{cite web |last=Kushaba |first=Kyle Duncun |date=23 March 2016 |title=Mary Bata hospitalised |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1420317/mary-bata-hospitalised |accessdate=5 April 2020 |newspaper=New Vision |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |date=November 11, 2015 |title=PICS! Singer Mary Bata Excites Mbabazi, Mukono Paralyzed |url=http://xclusive.co.ug/2015/11/10/pics-singer-mary-bata-excites-mbabazi-mukono-paralyzed/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406110734/http://xclusive.co.ug/2015/11/10/pics-singer-mary-bata-excites-mbabazi-mukono-paralyzed/ |archive-date=April 6, 2020 |access-date=May 1, 2020}}</ref><ref>{{Cite web |title=Why Mary Bata Fired Her Manager – Chano8 |url=https://chano8.com/mary-bata-fired-manager/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210914125843/https://chano8.com/mary-bata-fired-manager/ |archive-date=2021-09-14 |access-date=2021-09-14}}</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1405005/omuyimbi-marybata-atya-abasajja-abeeyambudde https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1405005/omuyi{{Dead link|date=February 2022}}bi-marybata-atya-abasajja-abeeyambudde] {{Dead link|date=February 2022}}</ref> == Obuvo bwe == Bata yasomera ku ssomero lya Kabata Primary School, Maky College Secondary School Nateete n'agenda mu YMCA gyeyasomera, era n'aweebwa Dipulooma mu by'okwewunda n'okutonatona emibiri mu mwaka gwa 2013.<ref name="auto"/><ref name="auto">{{cite web |last=Bukenya |first=Paddy |date=26 March 2016 |title=Mystery Man Balloons Singer Mary Bata |url=https://www.howwebiz.ug/news/showbiz/9769/mystery-man-balloons-singer-mary-bata.php |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Howwebiz |location=Kampala}}</ref>. == Omulimu gw’okuyimba == Bata yatandika ng’omuyimbi mu kkwaaya y’ekkanisa nga tannaba kwegatta ku kibiina kya Kream Productions Band mu mwaka gwa 2013.<ref>{{cite web |last=Isaac |first=Isaac |date=4 November 2019 |title=Singer Mary Bata Quits Cream Production |url=http://chano8.com/singer-mary-bata-quits-cream-production/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Chano8 |location=Kampala}}</ref><ref>{{cite web |last=Nakitende |first=Hadijah |date=4 December 2015 |title=Love feud chases Mary Bata from Cream Production |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201512/love-feud-chases-mary-bata-from-cream-production.html |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Sun Rise |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Mary Bata Refuses To Do DNA Test After Teenager Claims To Be The Father Of Her Baby – Chano8 |url=https://chano8.com/mary-bata-refuses-to-do-dna-test-after-teenager-claims-to-be-the-father-of-her-baby/}}</ref> Mu mwaka gwa 2014 yatogonza oluyimba lwe olwamufuula owamanyi “Disappointment” era oluyimba luno lwamufuula ow'ettutumu mu muziki gwa Uganda.<ref>{{cite web |last=Bya |first=Musisi |date=19 February 2015 |title=Karangwa asigudde Mary Bata ku bba n'amufunyisa olubuto |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/ag%E2%80%99eggwanga/1403212/karangwa-asigudde-mary-bata-ku-bba-amufunyisa-olubuto |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Bukedde |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mary Bata ku Podium – 16 July 2017 |url=https://nbs.ug/2017/07/mary-bata-ku-podium-16-july-2017/}}</ref><ref>{{cite web |last=Reporter |first=Reporter |date=29 December 2019 |title=Mary Bata Blessed With a Baby |url=http://www.ghafla.com/ug/3774-2/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper= |location=Kampala}}</ref> Yalina ekivvulu kye ekyasooka nga 28 Omwezi gwomunana 2015 mu Theatre La Bonita mu Kampala era kyali kyakwatayo oba kyakola bulungi.<ref>{{cite web |last=Eye |first=Big |date=11 October 2015 |title=Mary Bata thanks fans after a successful concert at Theatre La'Bonita |url=https://bigeye.ug/mary-bata-thanks-fans-after-a-successful-concert-at-theatre-labonita/ |accessdate=5 April 2020 |newspaper=Big Eye UG |location=Kampala}}</ref> === Alubaamu za situdiyo === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center" |+Olukalala lw'alubaamu za situdiyo n'ebintu ebirondeddwa ! scope="col" style="width:10em" | Omutwe ! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo |- ! scope="row" | ''Salute'' | * Yafulumizibwa: 2014 * Label: Ekitongole kya Kream Production * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Tugenda Komawa<ref>{{Cite web |title=Mary Bata to hold Tugenda Komawa Album Launch on 31st March 2017 – HiPipo |url=https://www.hipipo.com/home/2017/01/17/mary-bata-to-hold-tugenda-komawa-album-launch-on-31st-march-2017/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170119224944/http://www.hipipo.com/home/2017/01/17/mary-bata-to-hold-tugenda-komawa-album-launch-on-31st-march-2017 |archive-date=2017-01-19 |website=www.hipipo.com}}</ref>'' | * Yafulumizibwa: 2017 * Ekiwandiiko: Obwakabaka bwa Rydim * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |- ! scope="row" | ''Madowadowa'' | * Yafulumizibwa: 2018 * Ekiwandiiko: Mary Bata * Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito |} {| class="wikitable" |+Songs<ref>{{Cite web|url=https://www.howwebiz.ug/MaryBata/music|title=Mary Bata New and Old Songs : Listen and Download|website=www.howwebiz.ug}}</ref> !Song title !Year |- |Disappointment<ref>https://www.bukedde.co.ug/bukedde/sanyuka%20ne%20wikendi/1394877/mary-bata-owa-disapoyintiment-alutongoleza-mu-mbuutu {{Dead link|date=February 2022}}</ref> |2014 |- |Visa |2014 |- |Landlord |2014 |- |Salute |2015 |- |Hug |2015 |- |Waliwo Ekibaanja |2016 |- |Tugenda Komawo |2016 |- |Sembela |2016 |- |Ndugudde |2016 |- |Give me Time<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/mary-bata-sabba-sabba-release-new-song-give-time-listen/|title=Mary Bata, Sabba Sabba release new song — "Give Me Time". Listen to it here!|date=April 4, 2017}}</ref> |2016 |- |Respect |2016 |- |Okimanyi<ref name="auto"/> |2017 |- |Mulimu Ki<ref>{{cite web| date=20 May 2016| url=https://bigeye.ug/mary-bata-nutty-neithan-premiere-new-song-today/ |title= Mary Bata, Nutty Neithan to premiere new song today |accessdate=6 April 2020 |first=Big | last= EyeUg|newspaper=|location=Kampala}}</ref> |2017 |- |Madowadowa<ref>{{Cite web|url= https://www.youtube.com/watch?v=Cg6CAw941tA|title= Madowadowa Mary Bata official video |date=July 31, 2018|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Am Ready<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=6Raa4bzt5Oo |title= AM READY Mary Bata |date=January 6, 2019|via=YouTube}}</ref> |2018 |- |Akayimba<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=vNCyeiAYBWU |title= Akayimba by Mary Bata Official HD Music Video 2019 |date=September 17, 2019|via=YouTube}}</ref> |2019 |- |Follow You<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=OsVeSBqPT00 |title= FOLLOW YOU By Mary Bata OFFICIAL VIDEO New Ugandan Video |date=January 28, 2020|via=YouTube}}</ref> |2020 |- |Kookonyo |2020 |- {{End}} == Ebikwata bubulamu bwe == Mu mwezigwomunana 2017, Mary yasimattuse akabenje bwe yali akomawo okuva e Mityana okudda e [[Kampala]].<ref>{{Cite web |last=Bangirana |first=Allan |date=21 August 2017 |title=Mary Bata Survives Fatal Car Accident &#124; Spurzine |url=https://spurzine.com/news/mary-bata-survives-fatal-car-accident/ |website=spurzine.com}}</ref><ref name="sunrise.ug">{{Cite web |title=Mary Bata finally confirmed PG – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/201709/mary-bata-finally-confirmed-pg.html}}</ref><ref name="sunrise.ug"/><ref name="sunrise.ug"/><ref>{{Cite web |title=Mary Bata hospitalised |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1420317 |website=New Vision}}</ref> == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable" !Omwaka ! Ekirabo ! Olubu ! Abasunsuddwa (abasunsuddwa). ! Alizaati ! Ref. |- | 2015 | Engule ya Rising Stars | Oluyimba lwa Bbandi olusinga “Okuggwaamu essuubi” | Mary Bata| {{won}} ! align="center" |<ref>{{Cite web |date=April 13, 2016 |title=Here Are The Winners Of Rising Star Awards |url=https://www.howwebiz.ug/news/entertainment/14735/here-are-the-winners-of-rising-star-awards}}</ref> |- | 2017 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Oluyimba lwa Bbandi olusinga “Sembela” | Mary Bata| {{won}} ! align="center" |<ref>{{Cite web |date=February 7, 2018 |title=Best BAND Song: Sembera by Mary Bata – HiPipo Music Awards 2017 |url=https://www.hipipo.com/home/gallery/best-band-song-sembera-by-mary-bata-hipipo-music-awards-2017/}}</ref><ref>{{Cite web |date=February 7, 2018 |title=List Of Hipipo Music Award Winners 2017 |url=https://spurzine.com/news/list-of-hipipo-music-award-winners-2017/}}</ref><ref>{{Cite web |date=February 6, 2018 |title=HiPipo music awards leave mixed reactions |url=https://www.sqoop.co.ug/201702/news/events/hipipo-music-awards-leave-mixed-reactions.html}}</ref> |- | 2018 | Engule z'ennyimba za HiPipo | Oluyimba lwa Bbandi olusinga mu mwaka “Tugenda Komawa” | Mary Bata| {{nom}} ! align="center" |<ref>{{Cite web |date=March 19, 2018 |title=FULL LIST: HiPipo Music Awards 2018 Winners |url=https://thetowerpost.com/2018/03/19/full-list-hipipo-music-awards-2018-winners/}}</ref><ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HiPipo Music Awards: Here's the full list of winners |url=https://bigeye.ug/hipipo-music-awards-heres-full-list-winners/}}</ref><ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HIPIPO MUSIC AWARDS 2018 FULL LIST OF WINNERS |url=https://bigeye.ug/hipipo-music-awards-2018-full-list-of-winners/}}</ref><ref>{{Cite web |date=March 18, 2018 |title=HiPipo Music Awards 2018: Full List Of Winners, Radio Wins |url=https://mbu.ug/2018/03/18/hipipo-music-awards-2018-full-list-of-winners-radio-wins/}}</ref><ref>{{Cite web |date=March 19, 2018 |title=List of winners for the Hipipo 2018 awards |url=https://www.ugandaonline.net/2018193_list_of_hipipo_awards_winners}}</ref> |- |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.youtube.com/channel/UCXDZlVoaONyQ4yFjKAOHALA Mary Bata at Youtube] * [https://www.instagram.com/marybatamusic/?hl=en Mary Bata Official Instagram Account] * [https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1400596/mary-bata-atomedde-emmotoka-omukazi-ne-bimusobera www.bukedde.co.ug] [[Category:Abayimbi]] ie5hgd66uay24o526sx41vwmxe4smtv Joseph Mukasa Balikuddembe 0 13101 57777 48604 2026-07-01T20:59:38Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 57777 wikitext text/x-wiki '''Joseph Mukasa Balikuddembe''' Yali mulamu okuva mu mwaka gwa 1860 okutuuka nga 15 ogwekkumi 1885. Yali [[:en:Martyr|mujulizi]] [[Yuganda|wa Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era nga akola nga majordomo mu lubiri lwa [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda]], era nga Mukasa ono amanyiddwa ng’omutuukirivu Eklezia Katolika. [[Abaminsani ba Africa]] bajja mu Uganda mu mwaka gwa 1879. Balikuddembe yawandiisibwa nga omusomi wa katekisimu mu mwaka ogwaddako era ono yali wamu ne [[Andrew Kaggwa]] eyabatizibwa Père Simon Lourdel M.Afr. (Fr. Mapeera) nga ennaku z'omwezi 30 ogw'okuna 1882. <ref name="shrine">{{Cite web |title=Uganda Martyrs Shrine, Namugongo, Kampala Archdiocese, Uganda |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161111034645/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |archive-date=11 November 2016 |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Mapeera, the man behind Uganda's first-ever mass, baptism |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_102140 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Balikuddembe yaweebwa erinnya ly'okubatiza erya "Joseph". <ref name="dacb.org">{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Okuva mu mu mwezi ogw'ekumi n'ogumu, omwaka gwa 1882, okutuuka mu Kasambula wa 1885 abaminsani Abakatoliki, olw’ensonga z’ebyokwerinda, baasuulawo obuminsani mu Uganda ne badda mu bukiikaddyo bw’ennyanja Victoria. Mu kiseera nga abaminsani tebaliiwo, Balikuddembe yalondebwa okuba omukulembeze w’Abakristaayo. <ref name="dacb.org"/> <ref name=":0"/> [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa]] yasikirwa mutabani we ow’emyaka kkumi n’omunaana, Danieri Mwanga II. Ku ntandikwa y’obufuzi bwe, kabaka omuggya yatandika okufufuggaza [[:en:Missionary|abaminsani]] [[:en:Christianity|Abakristaayo]] n’abo abaali bakyuse nebegatta ku ddiini mu nsi ye, era n’atta omulabirizi [[:en:United_Kingdom|omungereza]] [[:en:James_Hannington|James Hannington]] ne banne mu mwezi ogw'ekumi nga ennaku z'omwezi 29, mu mwaka gwa1885, nga tafudeeyo ku kwegayirira kwa Balikuddembe okusonyiwa omulabirizi. Godfrey Muwonge kino akiteeka ku Katikkiro wa Mwanga (Ssaabaminisita) Mukasa, eyayagala ennyo okukugira okusaasaana kw’Obukristaayo mu Buganda ng'ayita mu kumalawo abasomesa baayo. <ref name="Muwonge">{{Cite web |title="Katikkiro Mukasa Was Behind Many "Mwanga II Executions", ''Buganda Watch'', 21 May 2015 |url=https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208142536/https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |archive-date=8 December 2015 |access-date=3 December 2015}}</ref> Nga abasomi ba katekisimu, abaali bakakyuka baali tebakyasobola kwenyigira mu bikolwa bbo bye baalaba ng’ebitali bya kikulistaayo. Mwanga kino yakiraba ng’okumujeemera. <ref name="Nsambu">[http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html Nsambu, Jean-Marie. "Who are Uganda Martyrs?", ''New Vision'', 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20151208133406/http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html|date=2015-12-08}}</ref> Ng’omuwabuzi wa Mwanga omukulu, Balikuddembe yavumirira nnyo ky'okutta omulabirizi. Kino Mwanga yakitwala ng’obutamusaamu kitiibwa era oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okumala ekiro kiramba, kabaka yasalira Balikuddembe omusango gw’okufa. Muwonge agamba nti Katikkiro Musaka yarwana nnyo okulaba nti ekiragiro kino kituukirizibwa nga kabaka tannakyusa kirowoozo kye. <ref name="Muwonge"/> Nga 15 ogw'ekumi n'ogumu, omwaka 1885 Balikuddembe yatwalibwa mu kifo ekiriraanye omugga Nakivubo gye baamutemerako omutwe era omulambo ne gusuulibwa ku ntuumu y’enku ezaali ziyaka. <ref name="dacb.org"/> Emirimu gye gyatwalibwa mu maaso omuvubuka eyali omusomi w'eddiini ayitibwa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] . == Okussaamu ekitiibwa == Balikuddembe ajjukirwa nga [[:en:Martyrs_of_Uganda|omujulizi wa Uganda]] eyasooka era nga ye mukuumi wa bannabyabufuzi n’abaami ba Kabaka. <ref name="shrine"/> Ekigo kya St. Joseph Mukasa Balikuddembe kisangibwa mu Kisoga. <ref>{{Cite web |last=easervites |date=12 November 2014 |title=SILVER JUBILEE OF BALIKUDDEMBE CATHOLIC PARISH |url=https://eastafricanservites.wordpress.com/2014/11/12/silver-jubilee-of-balikuddembe-catholic-parish/ |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref> == Famire ye == Taata wa Balikuddembe yali Matia Mulumba okuva e Jinja ate nnyina ye yali mukyala Mutoro. <ref name=":1"/> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby’ebweru ==   * [https://web.archive.org/web/20061218043738/http://www.catholic-forum.com/saints/saintjbh.htm Ebikwata ku bulamu bwa Joseph Mukasa] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008] Archived * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/index.php?ID=105 Joseph Mukasa okuva mu UgandaMartyrsShrine.org] * [https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html Joseph Mukasa Balikuddembe's profile from Dictionary of African Christian Biography] {{Authority control}} b103syij7oatbey185fgglprfueu4dk 57956 57777 2026-07-02T07:11:13Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57956 wikitext text/x-wiki '''Joseph Mukasa Balikuddembe''' Yali mulamu okuva mu mwaka gwa 1860 okutuuka nga 15 ogwekkumi 1885. Yali [[:en:Martyr|mujulizi]] [[Yuganda|wa Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era nga akola nga majordomo mu lubiri lwa [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda]], era nga Mukasa ono amanyiddwa ng’omutuukirivu Eklezia Katolika. [[Abaminsani ba Africa]] bajja mu Uganda mu mwaka gwa 1879. Balikuddembe yawandiisibwa nga omusomi wa katekisimu mu mwaka ogwaddako era ono yali wamu ne [[Andrew Kaggwa]] eyabatizibwa Père Simon Lourdel M.Afr. (Fr. Mapeera) nga ennaku z'omwezi 30 ogw'okuna 1882. <ref name="shrine">{{Cite web |title=Uganda Martyrs Shrine, Namugongo, Kampala Archdiocese, Uganda |url=http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161111034645/http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/martyrs.php?id=45 |archive-date=11 November 2016 |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Mapeera, the man behind Uganda's first-ever mass, baptism |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_102140 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Balikuddembe yaweebwa erinnya ly'okubatiza erya "Joseph". <ref name="dacb.org">{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Okuva mu mu mwezi ogw'ekumi n'ogumu, omwaka gwa 1882, okutuuka mu Kasambula wa 1885 abaminsani Abakatoliki, olw’ensonga z’ebyokwerinda, baasuulawo obuminsani mu Uganda ne badda mu bukiikaddyo bw’ennyanja Victoria. Mu kiseera nga abaminsani tebaliiwo, Balikuddembe yalondebwa okuba omukulembeze w’Abakristaayo. <ref name="dacb.org"/> <ref name=":0"/> [[Muteesa I of Buganda|Ssekabaka Muteesa]] yasikirwa mutabani we ow’emyaka kkumi n’omunaana, Danieri Mwanga II. Ku ntandikwa y’obufuzi bwe, kabaka omuggya yatandika okufufuggaza [[:en:Missionary|abaminsani]] [[:en:Christianity|Abakristaayo]] n’abo abaali bakyuse nebegatta ku ddiini mu nsi ye, era n’atta omulabirizi [[:en:United_Kingdom|omungereza]] [[:en:James_Hannington|James Hannington]] ne banne mu mwezi ogw'ekumi nga ennaku z'omwezi 29, mu mwaka gwa1885, nga tafudeeyo ku kwegayirira kwa Balikuddembe okusonyiwa omulabirizi. Godfrey Muwonge kino akiteeka ku Katikkiro wa Mwanga (Ssaabaminisita) Mukasa, eyayagala ennyo okukugira okusaasaana kw’Obukristaayo mu Buganda ng'ayita mu kumalawo abasomesa baayo. <ref name="Muwonge">{{Cite web |title="Katikkiro Mukasa Was Behind Many "Mwanga II Executions", ''Buganda Watch'', 21 May 2015 |url=https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208142536/https://www.bugandawatch.com/2015/05/21/my-two-cents-worth-katikkiro-mukasa-was-behind-many-mwanga-executions/ |archive-date=8 December 2015 |access-date=3 December 2015}}</ref> Nga abasomi ba katekisimu, abaali bakakyuka baali tebakyasobola kwenyigira mu bikolwa bbo bye baalaba ng’ebitali bya kikulistaayo. Mwanga kino yakiraba ng’okumujeemera. <ref name="Nsambu">[http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html Nsambu, Jean-Marie. "Who are Uganda Martyrs?", ''New Vision'', 2007] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20151208133406/http://www.newvision.co.ug/news/669076-who-are-uganda-martyrs.html|date=2015-12-08}}</ref> Ng’omuwabuzi wa Mwanga omukulu, Balikuddembe yavumirira nnyo ky'okutta omulabirizi. Kino Mwanga yakitwala ng’obutamusaamu kitiibwa era oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okumala ekiro kiramba, kabaka yasalira Balikuddembe omusango gw’okufa. Muwonge agamba nti Katikkiro Musaka yarwana nnyo okulaba nti ekiragiro kino kituukirizibwa nga kabaka tannakyusa kirowoozo kye. <ref name="Muwonge"/> Nga 15 ogw'ekumi n'ogumu, omwaka 1885 Balikuddembe yatwalibwa mu kifo ekiriraanye omugga Nakivubo gye baamutemerako omutwe era omulambo ne gusuulibwa ku ntuumu y’enku ezaali ziyaka. <ref name="dacb.org"/> Emirimu gye gyatwalibwa mu maaso omuvubuka eyali omusomi w'eddiini ayitibwa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] . == Okussaamu ekitiibwa == Balikuddembe ajjukirwa nga [[:en:Martyrs_of_Uganda|omujulizi wa Uganda]] eyasooka era nga ye mukuumi wa bannabyabufuzi n’abaami ba Kabaka. <ref name="shrine"/> Ekigo kya St. Joseph Mukasa Balikuddembe kisangibwa mu Kisoga. <ref>{{Cite web |last=easervites |date=12 November 2014 |title=SILVER JUBILEE OF BALIKUDDEMBE CATHOLIC PARISH |url=https://eastafricanservites.wordpress.com/2014/11/12/silver-jubilee-of-balikuddembe-catholic-parish/ |access-date=14 November 2016 |publisher=}}</ref> == Famire ye == Taata wa Balikuddembe yali Matia Mulumba okuva e Jinja ate nnyina ye yali mukyala Mutoro. <ref name=":1"/> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby’ebweru ==   * [https://web.archive.org/web/20061218043738/http://www.catholic-forum.com/saints/saintjbh.htm Ebikwata ku bulamu bwa Joseph Mukasa] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008] Archived * [https://web.archive.org/web/20241209080259/https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/index.php?ID=105 Joseph Mukasa okuva mu UgandaMartyrsShrine.org] * [https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html Joseph Mukasa Balikuddembe's profile from Dictionary of African Christian Biography] {{Authority control}} q9zh69ut9roq3b1v5tpf75j2tebt2xe Abajulizi ba Uganda 0 13130 57714 57519 2026-07-01T19:13:40Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 57714 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza kyakozesa abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka. <ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Eklezia Katolika yawa omukisa abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 ab’enzikiriza yaayo mu 1920 era ne bafuulibwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma. <ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Embera eletera enkola yomukolo == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okutuuka kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka. <ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana kw’eddiini ssatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. <ref name="AMWN"/> Wakati wa wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka. <ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo. <ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikristaayo eweyongera n’okusituka kw’ekibiina ky’abakungu, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali basomye, nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda. <ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> okwegatta kwa Girimaani ku nsi kati eyitibwa [[:en:Tanzania|Tanzania]] kyayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka bukya afuuka kabaka yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Nuwa/Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekikristaayo. <ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) [[:en:James_Hannington|James Hannington]] eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi [[:en:James_Hannington|James Hannington]] kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyaawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakristaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini [[:en:Catholicism|y’Abakatoliki]], baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] d9ge34hayjvyxzu26n2mpivrxn55eip 57720 57714 2026-07-01T19:38:39Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 57720 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka. <ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yawa omukisa abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 ab’enzikiriza yaayo mu 1920 era ne bafuulibwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma. <ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Embera eletera enkola yomukolo == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okutuuka kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka. <ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana kw’eddiini ssatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. <ref name="AMWN"/> Wakati wa wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka. <ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo. <ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikristaayo eweyongera n’okusituka kw’ekibiina ky’abakungu, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali basomye, nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda. <ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> okwegatta kwa Girimaani ku nsi kati eyitibwa [[:en:Tanzania|Tanzania]] kyayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka bukya afuuka kabaka yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Nuwa/Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekikristaayo. <ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) [[:en:James_Hannington|James Hannington]] eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi [[:en:James_Hannington|James Hannington]] kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyaawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakristaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini [[:en:Catholicism|y’Abakatoliki]], baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 8rlqi6gudjfgjxgczi5sxpwndlmhr40 57748 57720 2026-07-01T20:13:50Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 57748 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu 1920 era ne bafuulibwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikristaayo eweeyongera n’okusituka kw’ekibiina ky’abakungu, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali basomye, nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> okwegatta kwa Germany ku nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kyayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka bukya afuuka kabaka yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) [[:en:James_Hannington|James Hannington]] eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi [[:en:James_Hannington|James Hannington]] kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyaawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakristaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini [[:en:Catholicism|y’Abakatoliki]], baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] snkiobm9gyu1kfvff7vsbija40esypj 57762 57748 2026-07-01T20:29:58Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 57762 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eweeyongera n’okusituka kw’ekibiina ky’abakungu, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali basomye, nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> okwegatta kwa Germany ku nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kyayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka bukya afuuka kabaka yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakristaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[:en:Katikkiro|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini [[:en:Catholicism|y’Abakatoliki]], baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 0f1bgn4pj0t2apbbcxh6ple3jgamyv0 57765 57762 2026-07-01T20:37:36Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 57765 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ekibiina ky’abakungu, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali basomye, nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> okwegatta kwa Germany ku nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kyayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka bukya afuuka kabaka yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] idli9z9ymy74fw1cx3rhztq4r8ky3fs 57769 57765 2026-07-01T20:49:57Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 57769 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'asikirizibwa ssaabaminisita we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yatta omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’ebuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalina omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e [[:en:Namugongo|Namugongo]] mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[:en:Joseph_Mukasa|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakristaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba k'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 8yzc58w2ecwbd8mhsxiqs6ely8gkdwz 57779 57769 2026-07-01T21:02:52Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 57779 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikristaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza b'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kusikirizibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] (ssaabaminisita) Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bbo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "n'ebirowoozo eby'ekusifu entongole olw'abakulu baabwe." obuggya nti abavubuka bano abagenda okuvaayo mu bbanga ttono bandibagobye mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakristaayo bano baali bajeemu ku Kabaka, ebikozesebwa mu butamanya bya bwannakyemalira obw'amawanga amalala". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 194h7c2irrudmr5xenic0291ydyuoj9 57786 57779 2026-07-01T21:21:55Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 57786 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebivudde mu byobufuzi == Abakyufu, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa nti bali mu kabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabagambanga ng’abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> <ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ''​Buganda 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 89vvk6zy3jmeyg9mnge61iuwwecn7hi 58066 57786 2026-07-02T07:55:34Z NKINZIK MARIE 7432 added missing words 58066 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[:en:The_Times|The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[:en:Kiweewa_of_Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[:en:Apollo_Kaggwa|Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'[[:en:East_Africa|Obuvanjuba bwa Africa]] eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] aonjcgbn86ocfpc5qbllyeiqo4p3hqe 58070 58066 2026-07-02T07:57:33Z NKINZIK MARIE 7432 added citations, corrected the grammar and de-wiki linked 58070 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. [[:en:Carl_Peters|Carl Peters]], agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu [[:en:Heligoland–Zanzibar_Treaty|olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar]] wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[:en:Frederick_Lugard|Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Missionary Society]], ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita [[:en:William_Ewart_Gladstone|William Ewart Gladstone]] ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[:en:Buddu|Buddu]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu [[:en:German_East_Africa|Germany East Africa]] . Yalangirirwa [[:en:Deposition_(politics)|ng’agobeddwa mu ntebe]] nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, [[:en:Exile|yawang’angusibwa]] mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[:en:Seychelles|Seychelles]], gye yasembezebwa mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abangereza]] . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[https://www.jstor.org/stable/24545574 cult of martyrs]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[:en:Henri_Streicher|Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa [[:en:Charismatic_Movement|ekibiina kya Charismatic Movement]], oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[:en:Senegal|Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[:en:Saint_Kizito|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[:en:Pope_Benedict_XV|Paapa Benedict XV]] yawa omukisa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]], [[:en:Matiya_Mulumba|Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] [[:en:Canonized|n’abatukuza]] nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatuliki abatukuvu, [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, ddala, tetwagala kwerabira balala.” eyali ow'okwatula kw'Abangereza, yayolekagana n'okufa mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubafuula abatukuvu yeeyoleka nnyo kubanga omulundi ogwasembayo ng’ekyo kyakuzibwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okufuulibwa omutukuvu. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku zaabwe ez'okufa. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyaweebwayo eri Abajulizi ba Uganda, yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekkanisa ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyatuumibwa erinnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda batukuzibwa era ne bagulumizibwa mu butukuvu Paapa Paul VI nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubafuula abatukuvu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Paapa Nuncio mu Uganda, Ssaabalabirizi [[:en:Michael_A._Blume|Michael A. Blume]], ne Kalidinaali [[:en:Emmanuel_Wamala|Emmanuel Wamala]] . Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, [[:en:Uganda_Martyrs_Museum|myuziyamu]], ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiirwa. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] e9gev32ryt4typiuywptn7mrfprdk9y 58120 58070 2026-07-02T08:39:45Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58120 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu [[:en:Tridentine_Mass|ngeri ya Tridentine]] mu St. Peter’s Basilica. sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako [[:en:Vatican_City|ekibuga Vatican]] olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[:en:General_Roman_Calendar|Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[:en:Roman_Martyrology|Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y’abajulizi ba Uganda]] e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> [[:en:Santi_Martiri_dell'Uganda_a_Poggio_Ameno|Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno]], ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka [[:en:Titular_church|ekereziya ya titular]] mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] oeuo00kc4wak101v7uj4kiyau27s3qp 58123 58120 2026-07-02T08:41:41Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58123 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e [[:en:Rome|Roma]] eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[:en:Uganda_Episcopal_Conference|Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo [[:en:Uganda_Martyrs_University|yunivasite]] eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] rxakrlhnri6wm9c8hmodqznjkadhvq2 58124 58123 2026-07-02T08:42:50Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58124 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[:en:Achilleus_Kewanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[:en:Adolphus_Ludigo-Mukasa|Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7zy8n7l9r32zlew3b93cz3zxw0vxl3s 58126 58124 2026-07-02T08:43:53Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58126 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[:en:Ambrosius_Kibuuka|Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] c8sy22yc98s0im87vi8nd4s5a2nsf42 58127 58126 2026-07-02T08:44:32Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58127 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |Anatoli Kirigwajjo |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[:en:Andrew_Kaggwa|Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne Jildo Irwa baali [[:en:Catechist|ba katekisimu]] abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene [[:en:Luo_(family_of_ethnic_groups)|eky’Abaluo]] . Bawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[:en:Comboni_Missionaries_of_the_Heart_of_Jesus|Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Enzikiriza y’Abangereza (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 [[:en:Calendar_of_saints_(Church_of_England)|bajjukirwa]] mu [[:en:Church_of_England|Klezia ya Bungereza]] nga [[:en:Commemoration_(observance)|bajjukira]] nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, [[:en:Church_of_England|Eklezia ya Bungereza]] erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] ; era bajjukira Luwum okwawukana nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Anglican <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 7i8tmxny77uzcvxwqqqbdlqr3hfggdb 58133 58127 2026-07-02T08:54:09Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58133 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''[[:en:Millions_(2004_film)|ya Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwako nti omu ku bannakatemba abaazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[:en:Posta_Uganda|Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] ebweru wa [[:en:Kampala|Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza [[:en:Martyrs'_Day|olunaku lw'abajulizi]] . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[:en:Busega_Martyrs_Memorial|Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[:en:Munyonyo_Martyrs'_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[:en:The_White_Fathers_Mission_in_Uganda|Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[:en:Nabulagala_Mapeera_church|Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko e Rubaga]] * [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * [[:en:Namugongo|Namugongo]] == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero {{Uganda topics}}{{authority control}} [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] qjt49msmgtixpfew5cibx5fab1obik7 58140 58133 2026-07-02T09:11:12Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58140 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero ocrpk9t7x757e8kfpox4lghoit2crfj 58141 58140 2026-07-02T09:18:43Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58141 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [https://www.ugandaholidayguide.com/the-catholic-martyrs-of-uganda/ Abajulizi Abakatoliki abamu Uganda] [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] mww5wsn7qsjw0nda2l42s74wak5opg0 58146 58141 2026-07-02T09:29:35Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58146 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] cfkz58q0n9kxyvkm53y36dxrlucs96s 58148 58146 2026-07-02T09:35:13Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 58148 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] 6dzqav3ydv6p5xmd5zyu0s34wrane6z 58150 58148 2026-07-02T09:37:10Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58150 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] avf0wyq4te3qcped0fk3m5qmvfamu9m 58152 58150 2026-07-02T09:40:27Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58152 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] nykj112hdmej6j4egi08p4bk3ks315z 58153 58152 2026-07-02T09:42:28Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58153 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] sl4lnthuxuex4he5vba7h43celz3lek 58165 58153 2026-07-02T10:23:42Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58165 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku ba Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] r1uf930rd78klforsr8l1ac1d8zegxa 58167 58165 2026-07-02T10:25:34Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 58167 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] qqiedp1bhq5cjiikw968s6kff8953y6 58170 58167 2026-07-02T10:29:40Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58170 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] m5rvskg77ybn6wcevn9ysiyiq0nd7sy 58172 58170 2026-07-02T10:34:55Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58172 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] mdfsezbz7wdvus202lzc1gwvz99xfdk 58175 58172 2026-07-02T10:39:43Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58175 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] hul7vbxw4ct6wlw70xpvtbqhalzdgcx 58183 58175 2026-07-02T11:02:14Z NKINZIK MARIE 7432 added words 58183 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali ba katekisimu abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa by'abajulizi == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] 89idk2yrofimdfvu2tvdro67nkxkppy 58184 58183 2026-07-02T11:03:39Z NKINZIK MARIE 7432 added missing words 58184 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakola abafudde bano okuwandiisa obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okugula Uganda olw'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali basomesa ba ddiini abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa by'abajulizi == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] ozyhe30eewij3ibcnueo9cc7sd62ax0 58185 58184 2026-07-02T11:09:04Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 58185 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakozesa abaafa bano okufuna obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okufuna Uganda okuba wansi waayo ng'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangirCharles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali basomesa ba ddiini abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baawangaala era ne battibwa mu myaka egyaddirira amangu ddala okutandikibwawo kw’obutume bwa Kitgum Abaminsani b’e [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa by'abajulizi == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] qp3okhjs8aeyt3kqtrsfbdxl9wcs638 58188 58185 2026-07-02T11:18:02Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 58188 wikitext text/x-wiki {{ Databox }}{{reflist}} '''Abajulizi ba Uganda'''<ref>{{Cite web|url=https://ntv.co.ug/news/abajulizi-ba-uganda-ebikujjuko-nga-bwebibadde-okwetoloola-eggwanga-2|title=ABAJULIZI BA UGANDA :Ebikujjuko nga bwebibadde okwetoloola eggwanga - NTV Uganda|first=Brenda|last=Luwedde|date=3 June 2026}}</ref> kibiina ky'a[[Bakatoliki]] 22 n'aba [[Kulisitaayo]] 23 abaakyusa eddiini y'Ekikristaayo mu bwakabaka bwa Buganda kati ekitundu kya [[Yuganda|Uganda]], abattibwa wakati wa 31 Ogwolubererye 1885 ne 27 Ogwolubererye 1887. <ref>{{cite encyclopedia|article=Martyrs of Uganda|publisher=Encyclopædia Britannica Online|encyclopedia=Encyclopædia Britannica Inc.|date=2014|access-date=3 June 2014|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/612654/Martyrs-of-Uganda}}</ref> <ref name="CMU">{{cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007 |work=The Buganda Home Page}}</ref> Battibwa ku biragiro bya Mwanga II, eyali ''[[Kabaka wa Buganda|Kabaka]]'' wa [[Buganda]]. Okufa kuno kwaliwo mu kiseera nga we waabererawo okusika omuguwa mu kw'eddiini essatu bwe zaayagala okufuna obuyinza mu byobufuzi by'omu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda. Ekitundu kino era kyaliwo mu mbeera y'okulwanira amawanga ga Africa – okulumba, okuwamba, okwawukana, okufugibwa amatwale n'okwegatta ku ttaka lya Afrika amawanga ga Bulaaya. <ref name="AMWN">{{cite book |last1=Moorehead |first1=Alan |year=1963 |title=The White Nile |publisher=Penguin |isbn=9780060956394 |chapter=Chapter 16, Paradise Reformed}} </ref> Nga wayise emyaka mitono, ekibiina ky'abaminsani b'ekkanisa y'e Bungereza ekya Church Missionary Society kyakozesa abaafa bano okufuna obuwagizi obw'amaanyi mu bantu olw'Abangereza okufuna Uganda okuba wansi waayo ng'Obwakabaka.<ref name="Apter">{{cite book |author=David Apter |year=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=FZJL3zJjipgC |publisher=Princeton University |isbn=978-1-136-30764-5 |page=77}}</ref> Ekereziya Katolika yalangirira abajulizi ba Uganda abakatoliki 22 mu lubu kw'abeesiimi mu 1920 era ne balamgrirwa mu lubu lw'abatuukirivu mu 1964 Paapa Paul VI mu Basilika ya St. Peter’s e Roma.<ref>{{Cite web |date=17 July 2023 |title=Mapeera relative speaks out on her impression of Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165154 |access-date=2023-10-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=How Uganda's martyrs shaped Catholic hymns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-uganda-s-martyrs-shaped-catholic-hymns-4247574 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, ebisigalira by’abajulizi ba Uganda Abakatoliki babiri okuli Charles Lwanga ne Mathias Mulumba, byaddizibwa mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kisekka |first=Christopher |date=2024-09-10 |title=Relics of Uganda Martyrs Return as Church Marks 60 Years of Their Sainthood |url=https://ugandaradionetwork.net/story/relics-of-uganda-martyrs-return-as-church-marks-60-years-of-their-sainthood |access-date=2025-10-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byabwe == [[File:Namugongo_03.jpg|right|thumb|280x280px|[[:en:Basilica_of_the_Uganda_Martyrs,_Namugongo|Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]]]] [[File:Namugongo_06.jpg|right|thumb|210x210px|Okulaga engeri Abajulizi ba Uganda gyebatulugunyizibwamu]] Olupapula lw'amawulire mu Bungereza olwafulumya ebbaluwa ya Ssekabaka Muteesa I eya 1875 ng'eyita Abaminsani, yavaamu okujja kwa [[Alexander Mackay]] ow'e Kkanisa ya Uganda [[Church Missionary Society]] mu Buganda mu 1877. Ekibinja ky'Abafaransa Abakatoliki ekya White Fathers, nga kikulembeddwa Père Simon Lourdel ( amanyiddwa nga Fr. Mapera) kyatuuka oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Abasuubuzi Abawalabu okuva e Zanzibar baali baleese Obusiraamu mu Bwakabaka.<ref>{{cite book |author=Ian Leggett |year=2001 |title=Uganda |url=https://books.google.com/books?id=tdz9geaMMtkC |publisher=Oxfam |isbn=978-0-85598-454-0 |page=13}}</ref> Kino mu butuufu kyavaako okulwanagana okw’eddiini essatu olw’obuyinza mu by'obufuzi mu lubiri lw’obwakabaka bwa Buganda.<ref name="AMWN"/> Wakati wa 1880, bangi baali bakyusiddwa wakati w'eddiini zino essatu, era abamu ku baali bakyuse baalina ebifo ebikulu mu lubiri lwa kabaka.<ref name="LOC">{{cite web |date=December 1990 |title=Long-Distance Trade and Foreign Contact |url=http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+ug0016) |access-date=29 September 2014 |work=Uganda |publisher=Library of Congress Country Studies}}</ref> Muteesa yennyini yalina obusaasizi bw'Obusiraamu, naye abaami bangi abamanyifu baali bafuuse Abakristaayo.<ref>Mark R. Lipschutz and R. Kent Rasmussen, ''Dictionary of African Historical Biography'', University of California Press, 1986 ({{ISBN|978-0-520-06611-3}}), p. 164.</ref> Kabaka Mwanga II yasikira Nnamulondo mu 1884. Yali mweraliikirivu olw’eddiini y'Ekikulisitaayo eyali yeeyongera okubuna mu bantu n’okusituka kw’ettuluba ly'abantu ab'ekitiibwa, okwawukana ku baami b’ebitundu ab’ennono, abaali abayivu era nga balina eddiini, era nga baagala okutereeza embeera z’Abaganda.<ref name="DAHB165">Lipshutz and Rasmussen (1986), ''Dictionary of African Historical Biography'', 1986, p. 165.</ref> Okuwamba kwa Germany mu nsi kati eyitibwa [[Tanzania]] kwayongera okuleetawo okweraliikirira. Nga wayise omwaka ngamaze okufuuka kabaka, yalagira okuttibwa kwa Yusufu Rugarama, Makko Kakumba, ne Noah Serwanga, abaali bakyuse okudda mu ddiini y’Ekulisitaayo.<ref name="CMU"/> Ng'akubirizibwa katikkiro we, nga 29 Ogwekkumi 1885 yalagira okuttibwa kw'omulabirizi w’Abangereza (ekkanisa ya Uganda) James Hannington eyali agenda okujja ku nsalo y’obuvanjuba bw’obwakabaka bwe. Kino kiyinza okuba nga kyali kigendereddwamu okuweereza Abazungu obubaka nti yali tayagala bajje mu Uganda. Era kigambibwa nti okuttibwa kw’Omulabirizi James Hannington kwava ku lufumo mu kiseera ekyo nti abalabe abaali bagenda okusaanyawo Obwakabaka baali bagenda kuva mu Buvanjuba, oludda Omulabirizi gye yali ava. Bwatyo Kabaka yalagira omutaka Luba mu Bwakabaka bwa Busoga mu Buvanjuba okutta Omulabirizi. <ref name="Ward">Kevin Ward, [https://web.archive.org/web/20161123083842/http://www.dacb.org/history/a%20history%20of%20christianity%20in%20uganda.html "A History of Christianity in Uganda"] in ''Dictionary of African Christian Biography''.</ref> Kyokka Mwanga oluvannyuma yalonda Abakristaayo abawerako mu bifo ebikulu eby’amagye. <ref name="DAHB165" /> == Okuttibwa kwabwe mu 1885–86 == [[File:African_Martyrdom.jpg|left|thumb|Okuttibwa kwa Andrew Kaggwa]] [[File:Journey_for_death.jpg|left|thumb|Ekijjukizo ku [[:en:Munyonyo_Martyrs_Shrine|kiggwa ky’abajulizi e Munyonyo]] nga kiraga ekifo abajulizi ab’omubiseera by'omaaso we baatambulira okufa.]] Mu 1886 Mwanga yalagira abantu bangi mu lubiri battibwe olw’okugaana okukkiriza eby’eddiini bye yali ayagala, bye yalaba ng’obutagondera. Heike Behrend agamba abattibwa bonna baali Bakulisitaayo n’Abasiraamu abaali bakyuse; ensonda endala zigamba nti baali ba Anglican (b'Ekkanisa ya Uganda) n’Abakatoliki bokka abattibwa, era ne byogerwa nti okuttibwa kw’Abasiraamu kwaliwo emyaka kkumi emabega mu mikono gya kitaawe wa Mwanga, Muteesa. <ref>[http://www.muslimpopulation.com/africa/Uganda/The%20untold%20story.php "The untold story of the Uganda Muslim martyrs"]</ref> Joseph Mukasa, eyakyukira mu ddiini y’Ekikulisitaayo eyali yenyamidde olw’okuttibwa kwa Hannington, era ng’agezaako okukuuma abaweereza bw'Olubiri, ye yasooka okuttibwa nga 15 Ogwekkuminoogumu 1885: <ref>Bob French, [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ "The Uganda Martyrs: Their Countercultural Witness Still Speaks Today"] in ''The Word Among Us'', August 2008.</ref> kino kyaliwo ku kutandikibwa kwa [[Katikkiro wa Buganda|Katikkiro]] Mukasa, eyamuddira mu bigere Joseph Mukasa gwe yateebereza okufuuka kabaka. <ref name="Iliffe">John Iliffe, [https://books.google.com/books?id=Jn7TCydPAPAC&dq=Iliffe+risk+martyrdom&pg=PA173 ''Honour in African History''], Cambridge University Press, 2005 , pp. 172–173.</ref> Olwo, wakati wa 25 Ogwokutaano ne 3 Ogwomukaaga 1886, okuttibwa okungi kwakolebwa. <ref name="CMU"/> <ref>[https://web.archive.org/web/20060826113228/http://www.dacb.org/stories/uganda/lwanga_charles.html Dictionary of African Christian Biography: Charles Lwanga]</ref> Mwanga yalagira okuttibwa kw’abavubuka bonna abaamujeemera – olw'okwagala okumatiza ebyetaago by’abataka abakulu. Abasajja 22 ku bano, abaali bazze mu ddiini y’Abakatoliki, baayokebwa nga balamu e Namugongo mu 1886. "Ensonga eziri emabega w'okuyigganyizibwa kuno zikyakubaganyizibwako nnyo ebirowoozo", Behrend bw'agamba. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Eky'amazima ensonga z’ebyobufuzi zaakola kinene. Abattibwa kwaliko n'abataka abato, ng'abamu ku bo, nga [[Joseph Mukasa Balikuddembe|Joseph Mukasa]], baali "baagendera mu mbeera eyava ku kugugulana mu bakulu baabwe abaalina obuggya nti abavubuka bano abaali bajja obuzzimu bbanga ttono baali bayinza okubaggya mu buyinza". <ref name="Ward"/> <ref name="Iliffe"/> Ward azze agamba nti ekyabakubiriza kwe kulowooza nti "Abakulisitaayo bano baali bajeemu eri Kabaka, era baalina ebikozesebwa mu kuwamba obuyinza wamu n'abagwira". <ref name="Ward" /> [[File:Uganda_Martyrs_Church_Namugongo_03.jpg|alt=Uganda Martyrs Church Namugongo in Uganda|thumb|Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda e Namugongo.]] Omujulizi ku mukolo guno, Faaza omuminsani Omufaransa Lourdel, yakitwala nti ekikulu ekyaviirako Mwanga okuwulira ng’anyoomebwa Abakristaayo abamanyi okusoma n’okuwandiika abaali bagamba nti bamanyi eddiini okusingako. Lourdel yawa ensonga ey'okubiri lwaki Mwanga yatta abantu bano kyali ky'Abaweereza kugaana kwetaba naye mu bikolwa by'omukwano gw'ekikukujju.<ref>Quoted in Hoad (2007), p. 3.</ref> Kabaka, mu nnono yalina amaanyi g’obulamu n’okufa kw'abantu be, yanyiiga olw’okugaana kw'abaweereza bano.<ref name="CMU"/> Marie de Kiewet-Hemphill akubira agamba nti ekyekwaso eky’amangu, bwe kiba nga si kye kyavaako eky'enkomeredde, kyali ky'abaweereza kugaana okwewaayo eri Mwanga <ref>Quoted in [https://books.google.com/books?id=k9OhP55_hJAC&dq=Hoad+%22immediate+pretext%22&pg=PA4 Neville Wallace Hoad, ''African Intimacies''], University of Minnesota Press, 2007 , p. 4.</ref> Roland Oliver agaana okunyiiga eri Obukristaayo ng’ensonga emala, okuva bwe kitannyonnyola lwaki Mwanga yakola ku bavubuka bano so si ku baami n’abakazi ab’amaanyi abaali bakyuse. <ref>Cited in Hoad (2007), pp. 3–4.</ref> Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza assa essira ku nsonga y’emu. <ref name="Bsaakisimba">Sylvia Antonia Nannyonga-Tamusuza, [https://books.google.com/books?id=IRPKAgAAQBAJ&pg=PA212 ''Bsaakisimba''], Routledge, 2014 , pp. 212–213.</ref> J. P. Thoonen mu kitabo kye ku kibuuzo kino akkiriziganya n’okwekenneenya kwa Kiewet-Hemphill, ate ng’ategedde nti waaliwo ensonga endala ez’ebyobufuzi. <ref>Cited in Hoad (2007), p. 4.</ref> Naddala ng'abamu ku abo abeegaana okukkiriza kwabwe baawonyezebwa okufa." <ref name="Hoad 2007 4">Hoad (2007), p. 4.</ref> Mu wiiki eyakulembera okuttibwa, Omukristaayo Matthias Gayinga yagaana okusaba kwa mukwano gwa Mwanga ow’oku lusegere, Omusiraamu Lutaya, kabaka gwe yali amutumye olw’ekigendererwa ekyo. Olw’ekyo yabonerezebwa nnyo, wadde nga teyattibwa. Ennyikira ye yayogerwako ng'okugaana okw'amaanyi" omuminsani Omuzungu A. P. Ashe, oluvannyuma n'agamba nti ye yateekawo ennimi z'omuliro ku bigenda okubaawo oluvannyuma. Ekikolwa kye kyaddiridde okugaana omulala eyakyuka, Anatole Kirrigwajjo, okukkiriza okusunsulwa ku kifo eky'oku ntikko "kye yali asobola okukozesa mu kabi k'omwoyo gwe gwokka". Wadde ng'Abaweereza bangi Abakulisitaayo baategeka okubulawo kwabwe nga Mwanga abeetaaga, oba okugaana okusaba kw'okw'egatta naye mu bikolwa by'ekikaba, omuweereza gumu Muwafi yamugondera. Kigambibwa nti Mwanga yakwata omuweereza omulala eyali ayigiriza Muwafi Obukristaayo. Kino Mwanga yakilaba ng'okugezaako "okumunyaga akazannyo ke yali ayagala ennyo era n'okutuusa kati bulijjo agoberera amateeka, ng'amuyigiriza eddiini eyabaleetera okwagala okufa okusinga okugondera". <ref name="Iliffe"/> <ref name="Bsaakisimba"/> <ref>John F. Faupel, [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&q=Faupel ''African Holocaust''], Paulines Publications Africa, 2007, pp. 137–138.</ref> <ref>Charles Lwanga Mubiru, ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation'', Lit Verlag Münster, 2012 , p. 107.</ref> Mwanga yayita Abaweereza n’abuuzasaba abo abaali basaba okuyimirira ku ludda lumu. Bano abasinga baali wakati w’emyaka 15 ne 30, olwo ne batwalibwa ku lugendo oluwanvu okutuuka ku kuttibwa nga bookebwa nga balamu. Mu kwolesa obuvumu, Obukristaayo bwabwe bw'asaba, baayamba okuggyawo endowooza yonna nti eddiini empya yali tekwatagana na ndowooza z’ennono ez’obuzira. <ref name="Iliffe" /> == Ebyava mu by'obufuzi == Abantu bano abaali bakyuse, waakiri Abakatoliki, baali bayigiriziddwa okugumira akabi ak’okuttibwa. Amawulire ag’ensi ag’omu kiseera ekyo gaabatwala ng'abajulizi. <ref name="Okoth">Assa Okoth, [https://books.google.com/books?id=6knAMseFPpIC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA86 ''A History of Africa''], East African Publishers, 2006 , p. 86.</ref> <ref>R. W. Bryan, [https://books.google.com/books?id=CFoudViGq0gC&dq=uganda+blood+martyrs+seed+%22the+times%22+october&pg=PA40 ''Great Christians Commemorated by the Indian Church''], ISPCK , p. 40.</ref> Okunnyonnyola kwe kumu kwalabikira mu biwandiiko by'eddiini eby'afulumizibwa mu ba Kulisitaayo okugeza ekyawandiikibwa omuminsani Mackay nga ky'afulumizibwa aba ''Intellegencer'' mu 1886,<ref>Faupel (2007), [https://books.google.com/books?id=xNR1KMtYRLoC&dq=Faupel+Intelligencer&pg=PA118 ''African Holocaust''], p. 118.</ref>''​'' ​ n'aba Katoliki baafulumya ebyali by'awandiikibwa abaminsani omwali Lourdel, Denoit ne Delmas nga byafulumizibwa mu ''Enquête relative au martyre des chrétiens: Ste Marie de Rubaga,'' ''mu'' ''Buganda mu 1888'' ne ''Les Missions Abakatoliki'' 18 (1886). <ref name="Iliffe" /> Amawulire g’ebikolwa bya Mwanga gaaleeta ebigambo ebikontana mu Bungereza. Abamu baakiraba ng’akabonero akalaga nti kaweefube w’obuminsani mu Buganda temuli nsa, abalala ng’omulanga gw’okufuba obuggya. ''[[The Times]]'' olupapula lw'amawulire olwa nga 30 Ogwekkumi 1886, gaawandiika nti, "omusaayi gw'abajulizi y'ensigo y'Ekkanisa", gawandiika nti: "Ku buwanguzi bw'okugezesa kwa Uganda, n'okukyukakyuka kw'embeera ennungi n'embi, kwesigama ku ssanyu ly'omunda mu ssemazinga omunene okumala emirembe." <ref name="Okoth"/> Endowooza eno yakulaakulana n’efuuka kampeyini y’Abangereza okuyingira mu kitundu kino. <ref>Cedric Pulford, [https://books.google.com/books?id=JEbqCWN3R_UC&dq=%22in+Britain%2C+where+the+martyrdom+of+the+Baganda+converts+was+well+remembered%22&pg=PA145 ''Eating Uganda''], Ituri Publications, 1999.</ref> Mu Gwomwenda gwa 1888, Mwanga yateekateeka okugoba abakulembeze b’Abakristaayo n’Abasiraamu abaali basigaddewo bwe yabaleka okufa enjala ku kizinga mu nnyanja Nalubaale ekyali kijjuddeko ggoonya. <ref>Donald Anthony Low, [https://books.google.com/books?id=N28QWWLPYtcC&dq=maroon+crocodile+infested&pg=PA31 ''Buganda in Modern History''], University of California Press, 1971, p. 31.</ref> Ekigambo ky’enteekateeka ye kyasomolwa era obujeemu obwakolebwa Abakristaayo n’Abasiraamu awamu bwavaako muganda we [[Kiweewa owa Buganda|Kiweewa]] okulya Nnamulondo. Mu Gwekkumi 1888, Abasiraamu baawamba obuyinza, ne bagoba abakulembeze b’Abakristaayo era Kiweewa bwe yagaana okukomolebwa, ne bamugoba ku ntebe ne bamutta, ne bamusikiza ne muganda we omulala, [[Kalema owa Buganda|Kalema]] . Mu Gwekkuminebbiri gwa 1888, Mwanga yafuna obuwagizi okuva mu Bakristaayo era mu Gwokuna gwa 1889 yasalawo okulwanyisa ekibuga ekikulu ekya Buganda. Yawangulwa, kyokka eggye ly’Abakristaayo, nga bakulemberwa omutaka w’Abapolotesitante [[Apollo Kaggwa]], ne baddamu okutwala ekibuga ekikulu, ekyasobozesa Mwanga okukiyingira n’obuwanguzi nga 11 Ogwekkumi 1889. Abasiraamu ne baddukira mu bwakabaka obuliraanyewo obw’e [[:en:Bunyoro|Bunyoro]], ekyabayamba okudda n'obuwanguzi mu Gwekkuminogumu gwa 1889, kyokka oluvannyuma baawangulwa ebitenkanika mu Gwokubiri gwa 1890 ne yeggya e Bunyoro. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> Mu 1888, ab’obuyinza mu Bungereza baawa obuyinza ekitongole kya [[Imperial British East Africa Company]] (IBEAC) okuddukanya ettwale ly'Obuvanjuba bwa Africa eryaweebwa Bungereza mu ndagaano gye yakola ne Bugirimaani mu 1886. Mu Gwekkuminogumu gwa 1889, Mwanga yasaba agenti wa kkampuni eno Frederick Jackson obuyambi. Jackson yagaana okukkiriza okusaba kuno, kubanga yali aweereddwa ebiragiro obutayingira Buganda. Carl Peters, agenti wa kkampuni ya Girimaani ekwatagana nayo, bwe yategeera okujulira kwa Mwanga, n’asalawo okukiddamu. Yatuuka e [[Mengo, Uganda|Mengo]], ekibuga kya Mwanga ekiggya, nga wayise wiiki bbiri ng’Abasiraamu bawanguddwa mu Gwokubir 1890. Olw’okuba bino byali bikyaleetawo okutiisa, Mwanga yakkiriza okumuwa endagaano. Jackson olwo n’atuuka n’agiwaayo, Mwanga gye yagaana, olwokuba Abaminsani Abangereza baagitwala ng'erimu obukwakkulizo obwamaanyi. <ref name="Marsh">Zoë Marsh, G. W. Kingsnorth, ''An Introduction to the History of East Africa'', Cambridge University Press, 1957, pp. 131–133.</ref> Endagaano Peters gye yakola ne Mwanga yasazibwamu olw’endagaano ya Heligoland–Zanzibar wakati wa Bungereza ne Girimaani, eyagaziya munda mu nsi lw’enjawukana wakati w’ebitundu bye baali bafuga mu [[Buvanjuba bwa Afrika]], ne kireka Buganda mu kitundu kya Bungereza n’okutambuza ekifo ekikulu eky’amagoba okuva ku lubalama lw’ennyanja okudda mu bitundu eby’omunda. <ref name="Ingham">Kenneth Ingham, ''A History of East Africa'', Longmans, Green. London, 1963, pp. 145–146 .</ref> IBEAC yasindika [[Frederick Lugard]], omuddukanya w'amagye gaayo, e Mengo, mu Gwekkuminebiri1890 gye yafunira Mwanga okukkiriza okumala emyaka ebiri endagaano ne kkampuni eno. Endagaano eno yali ya mugaso eri Mwanga Abasiraamu e Bunyoro bwe baakola okugezaako okweddiza obuyinza. Okusika omuguwa wakati w’ebibiina by’Abakatuliki n’Abapolotesitante kwavaako okulwana mu mwezi Ogusooka mu 1892 e Mengo. Lugard yawagira Abapolotesitante okulwanyisa oludda lw’Abakatoliki olw’amaanyi mu lutalo, ekyawaliriza Mwanga n’Abakatoliki okudduka. Lugard yasobola okusendasenda Mwanga okudda okuva mu ttwale lya Girimaani, gye yali addukidde, okudda e Mengo nga 30 Ogwokusatu1892 n’okukola endagaano empya. Endagaano eno yawa Abapolotesitante (ekitundu ekisinga obunene), Abakatoliki, ne (ekitundu ekitono kyokka) Abasiraamu ebitundu eby’enjawulo; Mwanga yennyini yafuuka Omupolotesitante. <ref>Kenneth Ingham, ''The Making of Modern Uganda'', Allen & Unwin. London, 1958, pp. 43–49 .</ref> Nga bayambibwako ekibiina kya Church Missionary Society, ekyakozesa okufa kw’abajulizi baabwe okufuna obuwagizi obw’amaanyi mu Bungereza okufuna Uganda, Lugard olwo n’asobola bulungi okugoba Ssaabaminisita William Ewart Gladstone ne kabineti ye okusuulawo Uganda. <ref name="Apter"/> Obuyinza bwa [[IBEAC]] bwakyusibwa ne buweebwa Bungereza nga 1 Ogwokuna 1893 era nga 27 Ogwomunaana 1894 Mwanga yakkiriza Buganda okufuulibwa ettwale erikuumibwa Bungereza. Kyokka nga 6 Ogwomusanvu 1897 yalangirira olutalo ku Bungereza. Yawangulwa nga 20 Ogwomusanvu e [[Buddu]] mu [[Disitulikiti y’e Masaka]] leero, ekitundu ekyaweebwa Abakatoliki mu ndagaano ya 1892, yaddamu okuddukira mu Germany East Africa . Yalangirirwa ng’agobeddwa mu ntebe nga 9 Ogwomunaana. Oluvannyuma lw’okugezaako okuzzaawo obwakabaka bwe n’alemererwa, yawang’angusibwa mu 1899 n’atwalibwa mu bizinga bya [[Seychelles]], gye yasembezebwa mu kkanisa y’Abangereza . Yafa mu 1903, nga wa myaka 35. <ref>{{cite book |last1=Cawthorne |first1=Nigel |date=2013 |title=Tyrants: History's 100 Most Evil Despots & Dictators |url=https://books.google.com/books?id=bgkEAwAAQBAJ&q=Danieri+Basamula-Ekkeri+Mwanga+II+Mukasa&pg=PT211 |publisher=Arcturus Publishing |isbn=978-1-78212-255-5 |language=en}}</ref> == Okussa ekitiibwa mu Klezia Katolika == [[File:Munyonyo_Martyrs_Shrine_at_night.jpg|thumb|Ekiggwa e Munyonyo kyazimbibwa ng’okwebaza olw’okufuula Abajulizi ba Uganda abatukuvu]] [[File:St._Andrew_Kaggwa_tomb.jpg|thumb|Ekijjukizo ekizimbiddwa ku ntaana ya Andrew Omutukuvu e Munyonyo]] Okusinziira ku Heike Behrend, oluvannyuma lw'okufa kuno, Eklezia Katolika yakozesezza ekitundu kino okufuula abaakosebwa ekifo ekikulu mu kibiina kya "[[cult of martyrs]]". <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> Mu 1897 Ssaabalabirizi [[Henri Streicher]] yatandikawo ekibiina kya Uganda Martyrs Guild mu [[:en:Uganda|Uganda]] okwetaba mu kubuulira enjiri. Essuula ezimu eza Guild zafuuka za byabufuzi mu myaka gya 1950. Olw’okufugibwa ekibiina kya Charismatic Movement, oluvannyuma kyakulaakulana ne kifuuka ekibiina ekikulu eky’okulwanyisa obulogo mu Tooro. <ref name="ReferenceA" /> Ekitiibwa ekiweebwa abajulizi ba Uganda awalala mu Afrika kikola okufuula Obukatoliki obw’Afirika, ng’okugeza mu [[Senegal]], ekkanisa eyazimbibwa mu 1890 gy’erimu ebisigalira byabwe era nga muno mulimu amasinzizo agawerako agaweereddwayo eri [[Kizito omuto omujulizi omutuukirivu|Kizito]], eyali asinga obuto mu battibwa. <ref name="ReferenceA">Heike Behrend, ''Resurrecting Cannibals: The Catholic Church, With Hunts, and the production of pagans in Western Uganda'', Rochester, 2011.</ref> [[File:Matthew_Malumba,_Charles_Lwanga,_and_Ugandan_Martyrs_Relics_Museum_of_Catholic_Art_and_History.jpg|thumb|Ebisigalira ebikutte ebisigalira bya Charles Lwanga n’Abajulizi ba Uganda abalala.]] [[Paapa Benedict XV]] yaalangira Charles Lwanga, [[Matiya Mulumba]], ne bannaabwe amakumi abiri mu lubu lw'abesiimi nga 6 Ogwomukaaga 1920, era [[Paapa Paul VI]] n’abalangirira mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{cite web |date=3 June 2017 |title=Saint Charles Lwanga and Companions, Martyrs of Uganda |url=http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091003084454/http://www.catholicnewsagency.com/saint.php?n=488 |archive-date=3 October 2009 |work=Catholic News Agency}}</ref> Ku mukolo gw’okufuula abajulizi b’Abakatoliki abatuukirivu, [[Paapa Paul]] yamenya n’Abangereza, ng’agamba nti: “Nedda, tetwagala kwerabira balala.” abali ku ludda lw'abakulisitaayo nga bennganga okufa mu linnya mu linnya lya Kristo." <ref>{{cite web |date=18 October 1964 |title=Pope Paul VI's homily at the canonization of the martyrs of Uganda |url=https://www.vatican.va/content/paul-vi/la/homilies/1964/documents/hf_p-vi_hom_19641018_martiri-uganda.html |language=la}}</ref> Mmisa ya Paapa ey’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu yeeyoleka nnyo kubanga gwe gwali omulundi ogwasembayo ng’omukolo ngogwo gukolebwa mu ngeri ya [[Tridentine]] mu [[St. Peter’s Basilica.]] sitampu za posta zafulumizibwa mu mwaka ogwaddako ekibuga Vatican olw’okujjukira okulangirira okwo. <ref>{{cite web |title=Vatican City – Postage Stamps – 1965 |url=https://www.stampworld.com/en/stamps/Vatican-City/Postage%20stamps/1960-1969?user=217425&year=1965 |publisher=Stamp World}}</ref> Ku lunaku lw'ekijjukizo lwa nga 3 Ogwomukaaga olwa Charles Lwanga n'abalala ekkumi n'ababiri abaafa nga 3 Ogwomukaaga 1886 luli mu [[Kalenda ya Roma,]] ate abajulizi omwenda abasigaddewo bajjukirwa mu ''[[Roman Martyrology]]'' ku nnaku ze battirwako. Basilica y’abajulizi ba Uganda e Namugongo yazimbibwa mu 1968. Okuva mu myaka gya 1980 yafuulibwa ekifo eky’okulamaga, era enteekateeka z’okukigaziya zalangirirwa mu 2014. <ref>[http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-launch-Namugongo-Martyrs-Shrines-fundraising-/-/688334/2426802/-/nphe86/-/index.html "Government to launch Namugongo Martyrs Shrines fundraising campaign today"], ''Daily Monitor'', 23 October 2014.</ref> Santi Martiri dell'Uganda a Poggio Ameno, ekkanisa e Roma eyabbulwa mu bajulizi ba Uganda, era yaweebwayo mu 1980 n'efuuka ekereziya ya titular mu 1988. <ref>{{Cite book |last=Pham |first=John-Peter |date=30 November 2004 |title=Heirs of the Fisherman: Behind the Scenes of Papal Death and Succession |url=https://books.google.com/books?id=ahTU3koVfLEC&dq=%22Santi+Martiri+dell%27Uganda+a+Poggio+Ameno%22&pg=PA219 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-534635-0 |via=Google Books}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Bräuer |first=Martin |date=27 February 2014 |title=Handbuch der Kardinäle: 1846-2012 |url=https://books.google.com/books?id=363pBQAAQBAJ&dq=%22Poggio+Ameno%22&pg=PA532 |publisher=Walter de Gruyter GmbH & Co KG |isbn=9783110269475 |via=Google Books}}</ref> Mu 1993, olukiiko lwa [[Uganda Episcopal Conference]] lwatandikawo yunivasite eyabbulwa mu linnya ly’abajulizi ba Uganda, eyafuna endagaano yaayo ey’obwannannyini mu 2005. <ref>{{Cite web |date=2025-09-16 |title=Uganda Martrys University |url=https://umu.ac.ug/ |access-date=2025-12-19 |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2014, Uganda yajaguza emyaka 50 bukya Bajulizi ba Uganda balangiriwa Paapa Paul VI mu lubu lw'abatuukirivu nga 18 Ogwekkumi 1964. <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=19 July 2014 |access-date=15 August 2007}}</ref> [[Ekiggwa ky’Abajulizi e Munyonyo]] kijjukizo kya kwebaza olw’okubalangirira mu lubu lw'abatuukirivu. Okusima omusingi mu butongole kwaliwo nga 3 Ogwokutaano 2015 nga kwakolebwa Omubaka wa Paapa mu Uganda Ssabasumba Michael A. Blume, ne Kalidinaali [[Emmanuel Wamala]]. Okuddamu okukulaakulanya kwalimu okuzimba ekiggwa ky’ekkanisa ekipya, ekkaddiyizo, ofiisi, n’ebifo abatukuvu we baafiira. <ref>[https://web.archive.org/web/20170929091621/http://www.ntv.co.ug/news/local/03/may/2015/papal-nuncio-launches-construction-munyonyo-martyrs-shrine-5886 "Papal nuncio launches construction of Munyonyo martyrs shrine"] , NTV, 3 May 2015.</ref> === Olukalala lw'abajulizi Abakatoliki 22 === {| class="wikitable sortable" !#<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref> !Erinnya !Ennaku kwe yafiira !Emyaka kwe yafiira !Omuyima w'omutuukirivu !Ekyamutta |- |1. |[[Achilleus Kiwanuka|Achilleus Kewanuka]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |bannamawulire, abawandiisi b’amawulire, abakuba ebitabo n’abayiiya. |Yayokebwa |- |2. |[[Adolphus Ludigo-Mukasa]] |3 Ogwomukaaga1886 |Myaka 24 |abalimi n’abalunzi |Yayokebwa |- |3. |[[Ambrose Kibuuka Katekamu (Kateka Mulundaggana)]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 18 |ebibiina by’abavubuka nga abasikawutu, YCW, Xaverians n'abalala. |Yayokebwa |- |4. |[[Anatoli Kirigwajjo]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abayizzi n’abalunzi |Yayokebwa |- |5. |[[Andrew Kaggwa Kaahwa]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka nga 30 |abasomesa, bakatekisimu n’amaka |Jjambiya na kambe |- |6. |[[Athanasius Bazzekuketa Kizza]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 20 |abavunaanyizibwa ku by’ensimbi, eggwanika ne bbanka. |Ffumu |- |7. |[[Bruno Sserunkuuma]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |abatamiivu, ab’effujjo, abo abalina okwegomba kw’ennyama n’obufumbo obutasaana. |Yayokebwa |- |8. |[[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 25 |Ekikolwa ky'abavubuka ba Africa n'Abakatoliki |Yayokebwa |- |9. |[[:en:Denis_Ssebuggwawo_Wasswa|Denis Ssebuggwawo Wasswa]] |25 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |abayimbi, abayimbi ne kkwaaya |yawalulwa |- |10. |[[Gonzaga Gonza Nghonzabato]] |27 Ogwokutaano 1886 |Myaka 24 |abasibe, abatambuze, abayisibwa obubi n’abo abali mu buzibu. |ffumu |- |11. |[[Gyaviira Mayanja Musoke|Gyavira Mayanja Musoke]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |empuliziganya y’ebidduka n’abo abatawaanyizibwa obulogo |Yayokebwa |- |12. |[[James Buuzabalyawo Kalumba Ssebayigga]] |3 Owgomukaaga 1886 |Myaka 26 |abasuubuzi n’ebibiina by’obwegassi |Yayokebwa |- |13. |[[John Mary Kiwanuka Muzeeyi]] |27 Ogusooka 1887 | | |Jjambiya |- |14. |[[:en:Joseph_Mukasa_Balikuddembe|Joseph Mukasa Balikuddembe]] |15 Ogwekkuminogumu 1885<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Uganda Martyrs: tracing the history |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/uganda-martyrs-tracing-the-history-1571544 |access-date=2023-10-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> |Myaka 20 |bannabyabufuzi n’abaami |Yayokebwa n'ejjambiya |- |15. |[[:en:Kizito|Kizito]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 13-14 |abaana abato naddala abali wansi w’emyaka 15 |Yayokebwa |- |16. |[[Luke Baanabakintu|Luke (Lukka) Baanabakintu]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 30 |abavubi, abalunnyanja, bamakanika, abayizi n’abaweesi. |Yayokebwa |- |17. |[[:en:Matiya_Mulumba|Mathias Kalemba Mulumba Wante]] |30 Ogwokutaano 1886 |Myaka 50 |Abalangira n’Amaka |Jjambiya na kambe |- |18. |[[Mbaaga Tuzinde]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 17 |emirimu okusinga egy’abaseminario, abagala, aba postulants n’abatandisi |Mbooko na muliro |- |19. |[[Mugagga Lubowa]] |3 Ogwomukaaga 1886 |Myaka 16 |kiraabu, enkulaakulana y’ekitundu, obuwangwa n’emirimu gy’emikono egy’awaka |Yayokebwa |- |20. |[[Mukasa Kiriwawanvu]] |3 Ogwomukaaga 1886 | |wooteeri ebbaala n’eby’okulya |Yayokebwa |- |21. |[[Noa Mawaggali]] |31 Ogwokutaano 1886 | |abaavu, abakugu n’abayimbi |Baamusiba ku muti embwa ne zimuluma olwo ne basuula ku kkubo |- |22. |[[Ponsiano Ngondwe]] |26 Ogwokutaano 1886 |Myaka 30 |abajaasi, abaserikale n’abajaasi |ffumu |} ==== Abajulizi babiri aba Paimol ==== Waliwo n’abajulizi ba Uganda babiri ab’ekiseera eky’oluvannyuma, abaafiira e Paimol mu 1918 ne baweebwa omukisa mu 2002. <ref>[http://www.zenit.org/en/articles/ugandan-martyrs-to-be-beatified-this-sunday "Ugandan Martyrs to Be beatified This Sunday"], ZENIT News Agency, 18 October 2002.</ref> Bano tebannaba kufuulibwa batukuvu. Abajulizi Daudi Okelo ne [[Jildo Irwa]] baali basomesa ba ddiini abato ababiri okuva mu Uganda. Baali bava mu [[:en:Acholi_people|Acholi]], ekitundu ekitono eky’ekibinja ekinene eky'[[Eky’Abaluo|Abaluo]]. Baabeerawo okumlala ebbanga yadde nga baamala ne battibwa mu myaka egyaddirira oluvannyuma lw'okutondawo obutume bwa Kitgum obw'abaminsani ba [[Comboni]] mu 1915. <ref>{{cite web |title=Daudi Okelo (1902 ca.-1918) and Jildo Irwa (1906 ca.-1918) |url=https://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20021020_okelo-irwa_en.html |publisher=Vatican}}</ref> == Abakulisitaayo (Ekkanisa ya Uganda) == Abajulizi ba Uganda 23 bajjukirwa mu Kkanisa ya Bungereza nga era bajaguzibwa nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |title=The Calendar |url=https://www.churchofengland.org/prayer-and-worship/worship-texts-and-resources/common-worship/churchs-year/calendar |access-date=27 March 2021 |website=The Church of England |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> Bwe bajjukira abajulizi ba Uganda, Ekkanisa ya Bungereza erimu Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], eyattibwa mu 1977 abagoberezi ba [[Idi Amin]] era bajjukira Luwum okwawukana ku balala nga 16 Ogwokubiri. {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lw'abajulizi 23 aba Kulisitaayo <ref name=":0"/> ! # # 1999 . ! Erinnya ! Olunaku lw’okufa n’emyaka ! Battiddwa nga bakozesa |- | 1. 1. . | Makko Kakumba | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 2. 2. . | Yusuf Rugalama | 31 Omwezi gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okumwokya |- | 3. 3. . | Mukasa Musa | 25 Omwezi gwokutaano 1886 | effumu |- | 4. 4. . | Mbwa Eriya | 27 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 5. 5. . | Muddu Aguma | 2 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 6. 6. . | Daudi Muwanga | 1886. Omwezi gw’ekkumi | okusalasala (Baamulaawa). |- | 7. 7. . | Muwanga | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (castrated). |- | 8. . | Kayizzi Kibuuka | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa). |- | 9. 9. . | Mayanja Kitoogo | 31 Omwezi gwokutaano 1886 | okusalasala (Baamulaawa |- | 10. . | Nuwa Walukagga | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 11. . | Alexander Kadoko | 3 Omwezi gw’omukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 12. . | Frederick Kizza, omusajja omulala | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 13 . | Robert Munyagabyangu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 14. . | Danieri Nakabandwa agamba nti | 3 Omwezi gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 15. . | Kiwanuka Giyaza | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 16. . | Mukasa Lwakisiga | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 17. . | Charles Lwanga (Omukatoliki naye nga wa kitiibwa mu ddiini y’Abangereza) | 3 Ogwomukaaga 1886 ku myaka 25 egy’obukulu | Yayokebwa |- | 18. . | Mubi Azaalwa | 3 Omwezi Ogwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 19. . | Wasswa | 25 Omwezi Gwokutaano 1886 | effumu n’akambe |- | 20. . | Kwabafu | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 21. . | Kifamunnyanja | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 22. . | Muwanga Njigiya | 3 Omwezi Gwomukaaga 1886 | Yayokebwa |- | 23. . | Nuwa Sserwanga | 31 Omwezi Gwokutaano 1885 | okutemebwa n’okwokya |} == Ennyimba z'Abakatoliki ezikwata ku Bajulizi ba Uganda == Ku lunaku lw’okutukuza abajulizi ba Uganda nga 18 Ogwekkumi 1964, kkwaaya ya Uganda ey’abantu kumpi 100, eyakulemberwa Joseph Kyagambiddwa, yayimba ennyimba ezikwata ku Bajulizi ba Uganda n’olugendo lwabwe olw’okukkiriza. <ref name=":0"/> Joseph Kyagambiddwa yawandiika era n'ayiiya ennyimba 22 ezikwata ku Bajulizi ba Uganda. <ref name=":0" /> Ennyimba zino kuliko; * " '''Karoli Lwanga Wuuno Omulwanyi''' " (nga kivvuunuddwa mu ngeri ey'obuvumu nga Lwanga, omulwanyi w'eddiini atawangulwa). <ref name=":0"/> * " '''Kizito Omuto ye wange''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali nnywevu nti "Omuvubuka Kizito ye wange". <ref name=":0" /> * " '''Abagalagala b'embuuza''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Abakuumi b'obwakabaka bali ludda wa" <ref name=":0" /> * " '''Mulinnya lya Patri''' " ekivvuunulwa mu ngeri etali ya maanyi nti "Mu linnya lya taata" <ref name=":0" /> * '''1975 Oluyimba lwa Marytrs''' lwa Yusufu Byangwa. <ref name=":0" /> * '''Mukulike Abazira''' olwa Godfrey Lubuulwa * '''Bayuguuma Ekibuga''' by'omusumba Simeon Kayiwa. <ref name=":0" /> * '''Abajulizi''' olwa Kato Ssekandi. <ref name=":0" /> * '''Abalamazi''' olwa Gabriel Bulindwa. <ref name=":0" /> * '''Babalangaki''' lwawandiikibwa Gerald Kiweewa. <ref name=":0" /> * '''Bakikola''' nga kyawandiikibwa John Ntale. <ref name=":0" /> * '''Omulanga gwa Mapeera''' lwandiikibwa Emmanuel Ssekidde. <ref name=":0" /> == Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo == Abajulizi ba Uganda baalabikira mu kitundu kimu ekya firimu ''ya [[Millions]]'' . <ref>Regina Hansen (ed.), [https://books.google.com/books?id=AtALOnale4QC&dq=film+millions+uganda+martyrs&pg=PA23 ''Roman Catholicism in Fantastic Film: Essays on Belief, Spectacle, Ritual and Imagery''], McFarland, 2011, p. 23.</ref> Mu ntambi za firimu eno kyogerwa nti omu ku baazannya ng’abajulizi yeeyita muzzukulu w’omu ku bajulizi. <ref>[https://www.imdb.com/title/tt0366777/trivia "Millions (2004): Trivia"], [[:en:IMDb|IMDb]].</ref> Mu mwaka gwa 2015 [[Posta Uganda]] yafulumya sitampu ya posta eyateekebwawo ku mukolo gw’okujaguza emyaka 50 mu 2014 ng’Abajulizi ba Uganda batukuzibwa. <ref> StampData, Stamps of Uganda, 2015 http://stampdata.com/stamps.php?fissuer=887&fdate=2015 </ref> == Ogwomukaaga 2025 Abayeekera ba Uganda beetulisizaako bbomu == Nga 3 Ogwomukaaga 2025, abayeekera ba Uganda babiri battibwa omukazi eyeetulisizaako bbomu okumpi n'ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo ebweru wa [[Kampala]] . Obulumbaganyi buno bwaliwo mu kukuza olunaku lw'abajulizi . Abayeekera bano bombi be bokka abattibwa. <ref>{{Cite news|date=2025-06-03|title=Two suspected Uganda rebels killed in Kampala blast, officials say|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/explosion-reported-near-catholic-shrine-ugandas-capital-2025-06-03/|access-date=2025-06-03|work=[[Reuters]]|language=en}}</ref> == Ebiggwa by'abajulizi == Ebiggwa by'abajulizi ba Uganda mu Uganda mulimu: * [[Basilica y'Abajulizi ba Uganda, Namugongo]] * Ekiggwa ky'Omutukuvu Andrew Kaggwa (Kahawa) mu [[Disitulikiti y'e Hoima]]. <ref name=":1">{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> * Ekiggwa kya Saint Anatole Kiriggwajjo mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]] . <ref name=":1" /> * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] mu [[Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . * [[Ekijjukizo ky'Abajulizi e Busega]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]] <ref name="MunyR">{{cite news|newspaper=[[ New Vision]]|url=https://www.newvision.co.ug/news/1325301/papal-nuncio-breaks-ground-martyrs-shrine|title=Papal Nuncio Breaks Ground for Martyrs Shrine|date=4 May 2015|author=Juliet Lukwago|access-date=28 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref> == Laba ne == * [[Bannaddiini ba Mission mu Uganda]] * [[Ekkanisa ya Nabulagala Mapeera]] * [[Lutikko ya Rubaga|Lutikko e Rubaga]] * [[Ekiggwa ky'abajulizi e Katoosa]] * Namugongo == Ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://justus.anglican.org/resources/bio/176.html Ebikwata ku bulamu bw’Abakristaayo ab’edda abajjukirwanga] * [http://www.britannica.com/eb/article-9074103 Encyclopædia Britannica Ku mutimbagano] * [http://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Namugongo] * [http://www.munyonyo-shrine.ug/ Ekiggwa ky'Abajulizi ba Uganda, Munyonyo] * [https://web.archive.org/web/20180823174629/http://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ Abajulizi ba Uganda okuva mu magazini ya ''The Word Among Us'' eya August 2008]Tterekero [[Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya]] [[Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860]] [[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]] [[Category:Olukalala lw'abatuukirivu]] [[Category:Obutemu mu 1885]] [[Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda]] [[Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa]] 2apeudc7ru6vkckhadw9y1hrn1aq8a0 Mun G 0 13148 58018 48958 2026-07-02T07:37:47Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → ., → (16), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58018 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Mun G</big>'''<big>, Mun Genius</big> yazaalibwa Mungi Emmanuel Matovu (25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa1985) [[Uganda|Munnayuganda]], [[Rapping|muyimbi wa Rap]] era [[Songwriter|omuwandiisi wa nnyimba]] amanyiddwa olw'okuyimba mu Lugaflow ne hip-hop muziki mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-05-30 |title=Mystery fridge stunt and Mun G collab to launch "Say My Name" campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/mystery-fridge-stunt-and-mun-g-collab-to-launch-say-my-name-campaign-5047288 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yasituka n’ettutumu ku ntandikwa y’emyaka gya 2010 era yali akwatagana n’ekibiina kya Baboon Forest Entertainment collective ekyatandikibwawo [[GNL Zamba]] nga tannatandikawo kkampuni ye ey’omuziki eyitibwa Kunta Kinte.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=ATILUK |first=NATHAN |date=2024-12-21 |title=Azawi, Mun G steal show at Zoe grounds |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/azawi-mun-g-steal-show-at-zoe-grounds/ |access-date=2026-04-23 |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2020-05-10 |title=Mun G ready to celebrate 10 years with a concert before end of 2020 |url=https://mbu.ug/2020/05/10/mun-g-ready-to-celebrate-10-years-with-a-concert-before-end-of-2020/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-05-20 |title=Ent. & Lifestyle: Music Review: Kiggwanga – Mun*G |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/music-review-kiggwanga-mung-NV_134414_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Mun G yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri omwaka gwa 1985 mu kabuga k’e Gayaza mu Disitulikiti y’e Masaka.<ref name=":1" /> Yamaliriza siniya ye mu [[Masaka Secondary School]] nga tannayingira [[Makerere University|Yunivasite ye Makerere]] gye yava n'afuna diguli ye eya Bachelor's Diguli mu Computer Science.<ref>{{Cite web |title=Mun G Biography, Wiki, Profile, Life Story |url=https://www.howwe.ug/MunG/biography |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-08-27 |title=Mun G says he wouldn't have built a house if it wasn't for girlfriend |url=https://www.pulse.ug/story/mun-g-says-he-wouldnt-have-built-a-house-if-it-wasnt-for-girlfriend-2024073110450708819 |access-date=2026-04-23 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == Mun G yatandika omulimu gwe ogw'okuyimba mu ngeri ey'ekikugu nga mu mwaka gwa 2010, n'afuna ettutumu n'oluyimba lwe olwasooka ''"Ebintu,"'' olwafuuka oluyimba era ne lumuyingiza mu balabi ba Uganda aba hip-hop.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yeegatta ku Baboon Forest Entertainment, ekibiina kya hip-hop ekyakulemberwa [[GNL Zamba]], gye yafunira okusiimibwa okunene.<ref name=":2">{{Cite web |date=2024-01-12 |title=I no longer look for hit songs - Mun G |url=https://www.howwe.ug/news/music/37384/i-no-longer-look-for-hit-songs-mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-10-25 |title=Ent. & Lifestyle: Mun*G claims only Mowzey Radio could battle him musically |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/mung-claims-only-mowzey-radio-could-battle-hi-NV_173484_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> Okumenyawo kwe kwava ku luyimba "Kakunganye," lwe yayimba nga lwawandikibwa omugenzi [[Mowzey Radio]] ne Weasel.<ref name=":2" /> Oluvannyuma lw’okuva mu Baboon Forest lw’endagaano ye okuggwaako, Mun G yatandikawo kkampuni ye eya Kunta Kinte, ekyalaga enkyukakyuka n’adda mu mulimu ogw’okwetongola.<ref>{{Cite web |last=bigeyeadmin5 |date=2025-08-03 |title=Mun G Clears the Air: Says He Was Never Fired from Baboon Forest |url=https://bigeye.ug/mun-g-clears-the-air-says-he-was-never-fired-from-baboon-forest/ |access-date=2026-04-23 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Oluvanyuma lwe myaka, afulumizza ennyimba nnyingi era n’azimba enkalala z’ennyimba ezisoba mwassatu"30" ezikutteyo.<ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2025-08-12 |title=Mun G boasts unmatched stage presence and music catalog |url=https://mbu.ug/2025/08/12/mun-g-declares-superiority/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Ennyimba ze == zino zezimu ku nnyimba ze:<ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs : Listen and Download |url=https://www.howwe.ug/mung/music |access-date=2026-04-23 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Mun G New and Old Songs Mp3 Download, Mun G Music Videos - DJ Erycom |url=https://www.djerycom.ug/allsongs?id=137&a=mun-g |access-date=2026-04-23 |website=www.djerycom.ug}}</ref> === Zeyayimba yeka === * Nyama * Kisaati Masavu * Nguwulira * Njagala Banjagala * Oh my Goodness * Kyaba Too Much === Zeyayimba nabayimbi abalala === * Kakunganye (feat.Mowzey Radio $ Weasel) * Sejjusa(feat. Naava Grey) * Legends(feat. Jose Chameleon) * Born a Fighter(feat. Jose Chameleon) == Laba ne == * [[GNL Zamba]] * [[Navio (rapper)|Navio]] * [[Ykee Benda]] * [[joshua Baraka]] * [[Music of Uganda|Omuziki gw'e Uganda]] == Engule n’okusunsulwa == {| class="wikitable sortable" !Awaadi ! Omwaka ! Olubu ! Omulimu/Oluyimba ! Alizaati |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2014 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Omuyimbi Omusajja mu Teeniez | |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Asinga mu Riddim | ''Goberera Amateeka Gange'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2015 | Collabo asinga okucamula | ''Goberera Amateeka Gange'' (feat. Nutty Neithan) |Omuwanguzi |- | Awaadi y'ennyimba za HiPipo | 2017 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga obulungi | ''Sala Puleesa'' |Omuwanguzi |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2018 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Alubaamu y'omwaka | ''Omungi Atibwa'' |Omuwangu |- | Awaadi ya Zzina | 2019 | Omuyimbi Asinga mu Lugaflow/Rap | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2019 | Omuyimbi Omusajja Rapper Asinga mu mwaka | |Alondedwa |- | Awaadi ya MTN eya Hip Hop | 2020 | Oluyimba lw'omwaka | ''Kampala Takoma'' |Alondedwa |- | Awaadi ya Buzz Teeniez | 2020 | Oluyimba lwa Hip Hop olusinga | ''Bintwala'' |Omuwanguzi |- |} == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] 0ello7te37dslyfq8cwqhf9oanh8vh0 Menton Summer 0 13151 58015 48777 2026-07-02T07:36:53Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . (3), → (2), [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58015 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>'''Menton Summer''' (yazaalibwa '''Peter Nkwanga''', yafa mu1997) yali muyimbi [[Yuganda|wa Uganda]] mu [[dancehall]] ne [[Reggae]] era nga [[Radio personality|muweereza wa leediyo]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-11-04 |title=Menton Summer: Star who had potential to beat Jamaicans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/menton-summer-star-who-had-potential-to-beat-jamaicans-4423468 |access-date=2026-04-24 |website=Monitor |language=en}} </ref> Atwalibwa ng'omu ku baatandikawo ekibiina ky'ennyimba mu kibuga Uganda mu myaka gya 1990&nbsp;ng'ali wamu ne [[Emperor Orlandoh]],<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-02-09 |title=Ent. & Lifestyle: Musicians who died before reaching their peak |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/musicians-who-died-before-reaching-their-peak-NV_126657_042026 |access-date=2026-04-24 |website=New Vision}} </ref> ng'ayamba okumanyisa emisono gy'ennyimba egyakwatibwako Jamaica mu ggwanga.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-11-10 |title=When Uganda danced to product adverts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/when-uganda-danced-to-product-adverts-4818472 |access-date=2026-04-24 |website=Monitor |language=en}} </ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2020-06-16 |title=LIST: Ugandan celebrities who lost their lives in accidents |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200616/94365/list-ugandan-celebrities-who-lost-their-lives-in-accidents-2.html |access-date=2026-04-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> == Obuto bwe == Menton Summer yazaalibwa Peter Nkwanga mutabani wa kapiteeni George Nkwanga omuduumizi w’amagye alina akakwate ku kibiina kya Federal Democratic Movement mu Uganda (FEDEMU).<ref name=":0" /> Yamanyika nyo olw’endabika ye ey’Abarasta, omuli [[dreadlocks]], ezaali tezitera kubeera mu bifo eby’amasanyu ebya Uganda ebikulu mu kiseera ekyo.<ref name=":0" /> == Omulimu gw’okuyimba == Summer yasituka n’ettutumu ku ntandikwa y’emyaka gya 1990 mu kiseera ng’omulimu gw’okuyimba mu Uganda gukyuka okuva ku bufuzi bwa [[Congolese music|Congo]] ne [[Kadongo Kamu]] okudda ku bika by’omu bibuga ebikwatibwako ennyimba za Jamaican [[reggae]] ne [[dancehall]].<ref name=":0" /> Yali kitundu ku mulembe gw’abayimbi omuli [[Emperor Orlandoh]], Rasta Rob MC, ne [[Ragga Dee]], abayambako okuyingiza “ [[ragga]] ” n’obuwangwa bwa [[dancehall]] mu nsiike y’okuyimba mu bibuga mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=2014-01-24 |title=CHAMELEONE TO PAY TRIBUTE TO MENTON SUMMER - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201401/four-one-one/chameleone-to-pay-tribute-to-menton-summer.html |access-date=2026-04-24 |language=en-US}} </ref> Ennyimba ze ezaali zimanyiddwa ennyo mwalimu:<ref name=":0" /> * Sirikawo Omwana ne [[Emperor Orlandoh|Empula Orlandoh]]<ref name=":3">{{Cite web |last=iWitness |date=2022-05-07 |title=David Lutalo cheats death in car accident |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2022/05/07/david-lutalo-cheats-death-in-car-accident/ |access-date=2026-04-24 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}} </ref> * Kaneemu * Leka Tuzilye == Emirimu gya leediyo n’emikutu gy’amawulire == Ng’oggyeeko okuyimba, Menton Summer yakola ng’omukozi wa leediyo ku [[CBS FM Buganda|CBS FM]],<ref name=":1" /> gye yategekanga pulogulaamu nga ''Township Tunes'' ne ''Saturday Club Mix''. Era yalabikira mu bivvulu eby’amasanyu ebikwatagana n’ekibiina ''kya Ebonies,'' ekibiina kya katemba kye yali omu ku bannakatemba be baaleeta ku meeza mu pulogulaamu yaabwe ey’ennyimba ez’enjawulo eyalagibwanga mu bitundutundu ku ttivvi.<ref name=":0" /> == Okufa == Menton Summer yafa mu 1997 mu kabenje k'ebidduka e Nakalama ku luguudo lw'e Tirinyi<ref>{{Cite web |date=2022-10-03 |title=List of artists Tragically killed in Motor Accidents |url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/33870/list-of-artists-tragically-killed-in-motor-accidents |access-date=2026-04-24 |website=www.howwe.ug |language=en}} </ref> bwe yali akomawo okuva ku muzannyo e [[Mbale]] bwe yali afubutuka okuyimba ku ''Ekitoobero'' omukolo omulala ogwategekebwa [[CBS FM Buganda|leediyo ya CBS]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]] * [[Ugandan hip hop|Hip hop ya Uganda]] * [[Ragga Dee|Omuyimbi Ragga Dee]] * [[Emperor Orlandoh|Empelor Orlandoh]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] 6unx7kd6xdxigjwu1xmeykenfn5s02l Category:Bayimbi 14 13163 58079 48739 2026-07-02T08:02:51Z Solomon Suubi 6901 Request for deletion of this category that was wrongly created 58079 wikitext text/x-wiki {{delete|Category created by mistake; please delete.}} Lino ettuluba lya bayimbi Bannayuganda 6oi3bqoi71xrnccwkaqh5x00xashxc7 Adam Mugume 0 13208 57820 49088 2026-07-01T22:18:39Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57820 wikitext text/x-wiki   '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza, <ref name="1R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=27 March 2020 |title=Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html |access-date=13 June 2020 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsmail_Musa_Ladu2020">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 June</span> 2020</span>.</cite></ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name="1R"/> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi. <ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu. <ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda. <ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira. <ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020. <ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020. <ref name="7R">{{Cite web |last=John Tugume |date=16 April 2020 |title=Parliament approves Atingi-Ego for BOU deputy governor |url=https://www.newvision.co.ug/news/1517972/parliament-approves-atingi-ego-bou-deputy-governor |access-date=15 June 2020}}</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] mg241hx50ne4j1skunilw8wwhol7729 57833 57820 2026-07-01T23:21:14Z 24RAY 11014 ngasseeko data box 57833 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza, <ref name="1R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=27 March 2020 |title=Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html |access-date=13 June 2020 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFIsmail_Musa_Ladu2020">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 June</span> 2020</span>.</cite></ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name="1R"/> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi. <ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu. <ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda. <ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira. <ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020. <ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020. <ref name="7R">{{Cite web |last=John Tugume |date=16 April 2020 |title=Parliament approves Atingi-Ego for BOU deputy governor |url=https://www.newvision.co.ug/news/1517972/parliament-approves-atingi-ego-bou-deputy-governor |access-date=15 June 2020}}</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] i5oqhjsnvgshswdyvy18uyewrzzouru Template talk:Interlanguage link 11 13488 57745 50597 2026-07-01T20:11:49Z SyntaxTerror 11090 /* Replacing the hard links to enwiki with a bot */ Ekyokuddamu 57745 wikitext text/x-wiki == Replacing the hard links to enwiki with a bot == Hello The links to other languages disguised as internal links like :<code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code> can now be replaced with <code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code>. But there is probably a problem, as 'kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021' seems to translate to '<u>the</u> 2021 general elections in Uganda', but the correct name for the article in Luanda should be [[2021 Akalulu ka Uganda]] ? (I really don't know, I translated with Google) Anyway, there is a problem, because the template should be <code><nowiki>{{</nowiki>ill|'''<u>2021 Akalulu ka Uganda|lt='''</u>kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</code>. The first parameter is the name of the linked article, <code>lt</code> (= link text) is the text displayed, a bit like in <code><nowiki>[[2021 Akalulu ka Uganda|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>. '''In short, if I don't know the name of the article that will be created, I cannot make these replacements.''' The only ones that can be fully automated without risk are when the article name on lgwiki is the same (mostly people, e.g. <code><nowiki>[[:fr:Amini Cishugi|Amini Cishugi]]</nowiki></code> that will become <code><nowiki>{{ill|Amini Cishugi|fr}}</nowiki></code> => {{ill|Amini Cishugi|fr}}). Elsewhere, the replacement can be semi-automated with AWB and this regex ([https://regex101.com/r/7BgDof/1/substitution test on regex101]): * Find : <code><nowiki>\[\[\s*:\s*en\s*:\s*([^|]+)\b\s*\|\s*([^\]]+)\b\s*\]\]</nowiki></code> * Replace: <code><nowiki>{{ill|$2|en|$1}}</nowiki></code> But every replacement has to be checked by someone that speaks Luganda to avoid mistakes. If the link is not the good one, it has to be manually modified in AWB edit box. The thing is it has to be done as soon as possible (we have thousands of these links on frwiki, and they are a real problem). * There are 3,043 articles that have at least one 'fake' internal link [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs%2A%3A%5Cs%2Aen%5Cs%2A%3A%2F&title=Special:Search&go=Lire&ns0=1] (an 69 'non-main' pages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*en%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns1=1&ns2=1&ns3=1&ns4=1&ns5=1&ns6=1&ns7=1&ns8=1&ns9=1&ns10=1&ns11=1&ns12=1&ns13=1&ns14=1&ns15=1&ns828=1&ns829=1]). * There are only 8 articles with links to other languages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*%28ceb%7Cde%7Cfr%7Cnl%7Cru%7Ces%7Cit%7Csv%7Cpl%7Cwar%7Cvi%7Car%7Cpt%7Cuk%7Czh%7Cfa%7Cja%7Cca%7Cfi%7Caf%7Csw%7Cha%7Cyo%7Cig%7Cam%7Cso%7Czu%7Cwo%7Cti%7Csn%7Com%7Cln%7Crw%7Clg%7Cff%7Cak%7Ctn%7Cst%7Cxh%29%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns0=1] (I couldn't search all codes with ''insource'', but I searched the codes of the 20 Wikipedias with the most articles, and the top 20 African language Wikipedias : <code>(ceb|de|fr|nl|ru|es|it|sv|pl|war|vi|ar|pt|uk|zh|fa|ja|ca|fi|af|sw|ha|yo|ig|am|so|zu|wo|ti|sn|om|ln|rw|lg|ff|ak|tn|st|xh)</code>). * I'll look in a Wikipedia dump the number of articles that can be modified automatically, it is not possible with ''insource'' search. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:46, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :There are 1,613 articles with links that can be edited automatically (but it doesn't mean they have only this kind of link, there will probably still be 3000 articles to edit in semi-auto after). :* Here's an example of what AWB can do : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=91.3_Capital_FM&diff=prev&oldid=50558] :*:Three links have been replaced, and as they exist on lgwiki, now they link to the Luganda articles instead of the English ones. :*:The only issue is that [[Uganda]] is a redirect, so it still has the little link to enwiki : {{ill|Uganda|en}} (this is to avoid circular redirects, see [[Template:Interlanguage link#Circular redirects]], I'm not sure though, the frwiki template works differently). :*:But when a bot will replace the template with regular links, it will disappear and become [[Uganda]]. :* Another example : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=97.7_Record_FM&diff=prev&oldid=50595]. This time, {{ill|Universal Church of the Kingdom of God|en}} is still red. :[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 19:10, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::After examining the links, none can be edited automatically, as there is always a little chance that <code><nowiki>[[:en:LINK]]</nowiki></code> is not speaking of the same thing as <code><nowiki>[[:lg:LINK]]</nowiki></code> (for example for people, if [[:en:John Doe]] is a page about a John Doe on enwiki, but another one with the same name on lgwiki). ::This can happen with people, but also with [[:en:acronym]]s, and many other things we haven't thought about yet. ::All edits have therefore to be done semi-automatically, with each link checked to avoid linking to the wrong articles. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 20:11, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ftfeubvboj2zn44n4gv9ug1zbkcw7kg 57747 57745 2026-07-01T20:13:07Z SyntaxTerror 11090 /* Replacing the hard links to enwiki with a bot */ 57747 wikitext text/x-wiki == Replacing the hard links to enwiki with a bot == Hello The links to other languages disguised as internal links like :<code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code> can now be replaced with <code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code>. But there is probably a problem, as 'kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021' seems to translate to '<u>the</u> 2021 general elections in Uganda', but the correct name for the article in Luanda should be [[2021 Akalulu ka Uganda]] ? (I really don't know, I translated with Google) Anyway, there is a problem, because the template should be <code><nowiki>{{</nowiki>ill|'''<u>2021 Akalulu ka Uganda|lt='''</u>kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</code>. The first parameter is the name of the linked article, <code>lt</code> (= link text) is the text displayed, a bit like in <code><nowiki>[[2021 Akalulu ka Uganda|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>. '''In short, if I don't know the name of the article that will be created, I cannot make these replacements.''' The only ones that can be fully automated without risk are when the article name on lgwiki is the same (mostly people, e.g. <code><nowiki>[[:fr:Amini Cishugi|Amini Cishugi]]</nowiki></code> that will become <code><nowiki>{{ill|Amini Cishugi|fr}}</nowiki></code> => {{ill|Amini Cishugi|fr}}). Elsewhere, the replacement can be semi-automated with AWB and this regex ([https://regex101.com/r/7BgDof/1/substitution test on regex101]): * Find : <code><nowiki>\[\[\s*:\s*en\s*:\s*([^|]+)\b\s*\|\s*([^\]]+)\b\s*\]\]</nowiki></code> * Replace: <code><nowiki>{{ill|$2|en|$1}}</nowiki></code> But every replacement has to be checked by someone that speaks Luganda to avoid mistakes. If the link is not the good one, it has to be manually modified in AWB edit box. The thing is it has to be done as soon as possible (we have thousands of these links on frwiki, and they are a real problem). * There are 3,043 articles that have at least one 'fake' internal link [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs%2A%3A%5Cs%2Aen%5Cs%2A%3A%2F&title=Special:Search&go=Lire&ns0=1] (an 69 'non-main' pages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*en%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns1=1&ns2=1&ns3=1&ns4=1&ns5=1&ns6=1&ns7=1&ns8=1&ns9=1&ns10=1&ns11=1&ns12=1&ns13=1&ns14=1&ns15=1&ns828=1&ns829=1]). * There are only 8 articles with links to other languages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*%28ceb%7Cde%7Cfr%7Cnl%7Cru%7Ces%7Cit%7Csv%7Cpl%7Cwar%7Cvi%7Car%7Cpt%7Cuk%7Czh%7Cfa%7Cja%7Cca%7Cfi%7Caf%7Csw%7Cha%7Cyo%7Cig%7Cam%7Cso%7Czu%7Cwo%7Cti%7Csn%7Com%7Cln%7Crw%7Clg%7Cff%7Cak%7Ctn%7Cst%7Cxh%29%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns0=1] (I couldn't search all codes with ''insource'', but I searched the codes of the 20 Wikipedias with the most articles, and the top 20 African language Wikipedias : <code>(ceb|de|fr|nl|ru|es|it|sv|pl|war|vi|ar|pt|uk|zh|fa|ja|ca|fi|af|sw|ha|yo|ig|am|so|zu|wo|ti|sn|om|ln|rw|lg|ff|ak|tn|st|xh)</code>). * I'll look in a Wikipedia dump the number of articles that can be modified automatically, it is not possible with ''insource'' search. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:46, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :<s>There are 1,613 articles with links that can be edited automatically</s> [EDIT: see next answer] (but it doesn't mean they have only this kind of link, there will probably still be 3000 articles to edit in semi-auto after). :* Here's an example of what AWB can do : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=91.3_Capital_FM&diff=prev&oldid=50558] :*:Three links have been replaced, and as they exist on lgwiki, now they link to the Luganda articles instead of the English ones. :*:The only issue is that [[Uganda]] is a redirect, so it still has the little link to enwiki : {{ill|Uganda|en}} (this is to avoid circular redirects, see [[Template:Interlanguage link#Circular redirects]], I'm not sure though, the frwiki template works differently). :*:But when a bot will replace the template with regular links, it will disappear and become [[Uganda]]. :* Another example : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=97.7_Record_FM&diff=prev&oldid=50595]. This time, {{ill|Universal Church of the Kingdom of God|en}} is still red. :[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 19:10, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::After examining the links, none can be edited automatically, as there is always a little chance that <code><nowiki>[[:en:LINK]]</nowiki></code> is not speaking of the same thing as <code><nowiki>[[:lg:LINK]]</nowiki></code> (for example for people, if [[:en:John Doe]] is a page about a John Doe on enwiki, but another one with the same name on lgwiki). ::This can happen with people, but also with [[:en:acronym]]s, and many other things we haven't thought about yet. ::All edits have therefore to be done semi-automatically, with each link checked to avoid linking to the wrong articles. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 20:11, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) pjsgw4by2q6dqa58i61fo31gbnzrdyi 57763 57747 2026-07-01T20:34:10Z SyntaxTerror 11090 57763 wikitext text/x-wiki == Replacing the hard links to enwiki with a bot == Hello The links to other languages disguised as internal links like :<code><nowiki>[[:en:2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code> can now be replaced with <code><nowiki>{{ill|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</nowiki></code>. But there is probably a problem, as 'kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021' seems to translate to '<u>the</u> 2021 general elections in Uganda', but the correct name for the article in Luanda should be [[2021 Akalulu ka Uganda]] ? (I really don't know, I translated with Google) Anyway, there is a problem, because the template should be <code><nowiki>{{</nowiki>ill|'''<u>2021 Akalulu ka Uganda|lt='''</u>kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021|en|2021 Ugandan general election}}</code>. The first parameter is the name of the linked article, <code>lt</code> (= link text) is the text displayed, a bit like in <code><nowiki>[[2021 Akalulu ka Uganda|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]</nowiki></code>. '''In short, if I don't know the name of the article that will be created, I cannot make these replacements.''' <s>The only ones that can be fully automated without risk are when the article name on lgwiki is the same (mostly people, e.g. <code><nowiki>[[:fr:Amini Cishugi|Amini Cishugi]]</nowiki></code> that will become <code><nowiki>{{ill|Amini Cishugi|fr}}</nowiki></code> => {{ill|Amini Cishugi|fr}}).</s> {{red|[EDIT: even these links can be problematic, see below [https://lg.wikipedia.org/wiki/Template_talk:Interlanguage_link#c-SyntaxTerror-20260701201100-SyntaxTerror-20260509191000] ]}} Elsewhere, the replacement can be semi-automated with AWB and this regex ([https://regex101.com/r/7BgDof/1/substitution test on regex101]): * Find : <code><nowiki>\[\[\s*:\s*en\s*:\s*([^|]+)\b\s*\|\s*([^\]]+)\b\s*\]\]</nowiki></code> * Replace: <code><nowiki>{{ill|$2|en|$1}}</nowiki></code> But every replacement has to be checked by someone that speaks Luganda to avoid mistakes. If the link is not the good one, it has to be manually modified in AWB edit box. The thing is it has to be done as soon as possible (we have thousands of these links on frwiki, and they are a real problem). * There are 3,043 articles that have at least one 'fake' internal link [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs%2A%3A%5Cs%2Aen%5Cs%2A%3A%2F&title=Special:Search&go=Lire&ns0=1] (an 69 'non-main' pages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*en%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns1=1&ns2=1&ns3=1&ns4=1&ns5=1&ns6=1&ns7=1&ns8=1&ns9=1&ns10=1&ns11=1&ns12=1&ns13=1&ns14=1&ns15=1&ns828=1&ns829=1]). * There are only 8 articles with links to other languages [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?search=insource%3A%2F%5C%5B%5C%5B%5Cs*%3A%5Cs*%28ceb%7Cde%7Cfr%7Cnl%7Cru%7Ces%7Cit%7Csv%7Cpl%7Cwar%7Cvi%7Car%7Cpt%7Cuk%7Czh%7Cfa%7Cja%7Cca%7Cfi%7Caf%7Csw%7Cha%7Cyo%7Cig%7Cam%7Cso%7Czu%7Cwo%7Cti%7Csn%7Com%7Cln%7Crw%7Clg%7Cff%7Cak%7Ctn%7Cst%7Cxh%29%5Cs*%3A%2F&title=Special%3ASearch&profile=advanced&fulltext=1&ns0=1] (I couldn't search all codes with ''insource'', but I searched the codes of the 20 Wikipedias with the most articles, and the top 20 African language Wikipedias : <code>(ceb|de|fr|nl|ru|es|it|sv|pl|war|vi|ar|pt|uk|zh|fa|ja|ca|fi|af|sw|ha|yo|ig|am|so|zu|wo|ti|sn|om|ln|rw|lg|ff|ak|tn|st|xh)</code>). * I'll look in a Wikipedia dump the number of articles that can be modified automatically, it is not possible with ''insource'' search. Best regards, [[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 17:46, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) :<s>There are 1,613 articles with links that can be edited automatically</s> {{red|[EDIT: see next answer [https://lg.wikipedia.org/wiki/Template_talk:Interlanguage_link#c-SyntaxTerror-20260701201100-SyntaxTerror-20260509191000] ]}} (but it doesn't mean they have only this kind of link, there will probably still be 3000 articles to edit in semi-auto after). :* Here's an example of what AWB can do : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=91.3_Capital_FM&diff=prev&oldid=50558] :*:Three links have been replaced, and as they exist on lgwiki, now they link to the Luganda articles instead of the English ones. :*:The only issue is that [[Uganda]] is a redirect, so it still has the little link to enwiki : {{ill|Uganda|en}} (this is to avoid circular redirects, see [[Template:Interlanguage link#Circular redirects]], I'm not sure though, the frwiki template works differently). :*:But when a bot will replace the template with regular links, it will disappear and become [[Uganda]]. :* Another example : [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=97.7_Record_FM&diff=prev&oldid=50595]. This time, {{ill|Universal Church of the Kingdom of God|en}} is still red. :[[User:SyntaxTerror|SyntaxTerror]] ([[User talk:SyntaxTerror|talk]]) 19:10, 9 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC) ::After examining the links, none can be edited automatically, as there is always a little chance that <code><nowiki>[[:en:LINK]]</nowiki></code> is not speaking of the same thing as <code><nowiki>[[:lg:LINK]]</nowiki></code> (for example for people, if [[:en:John Doe]] is a page about a John Doe on enwiki, but another one with the same name on lgwiki). ::This can happen with people, but also with [[:en:acronym]]s, and many other things we haven't thought about yet. ::All edits have therefore to be done semi-automatically, with each link checked to avoid linking to the wrong articles. <span class="nowrap">[[User talk:SyntaxTerror|Şÿℵדαχ₮ɘɼɾ๏ʁ]]</span> 20:11, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ffju741yegvonzizs4fce3p4wsatepi Abubaker Tabula 0 13733 57676 57497 2026-07-01T13:50:20Z Berniter 10779 Ntereerezezza reference 57676 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005. == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] . <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref><ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start. <ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba eky'obusamize mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon eza 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole. <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 8g7a9f3ofiu9mp6npdqahunecjyw12h 57677 57676 2026-07-01T13:55:38Z Berniter 10779 57677 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba eky'obusamize mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon eza 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 79v68l7udbv0rlosm51thfn5ke6xaoo 57678 57677 2026-07-01T13:57:01Z Berniter 10779 57678 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu mwaka gwa 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba eky'obusamize mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4w3qgk7w0k30u0no1fzmb53evbi0kwo 57679 57678 2026-07-01T14:58:27Z Berniter 10779 /* Emirimu gye */ 57679 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba eky'obusamize mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} beawou3665farqq05l84syde8jjtkuy 57680 57679 2026-07-01T15:04:39Z Ssebuufu 9882 Ntereezezza emirimu gye 57680 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda [[:en:APR_FC|APR FC]] mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu [[:en:GIF_Sundsvall|GIF Sundsvall]] .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka [[Maroons FC]] mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 17eco4k0w8om8xacvry6rammyvc6405 57681 57680 2026-07-01T15:12:10Z Berniter 10779 57681 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono yazannyirako mu [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Maroons FC mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 8engwhwstsbql8r2rr557c2ehbvz60h 57682 57681 2026-07-01T15:21:53Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 57682 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono emabegako yazannyirako [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Maroons FC mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 3g7kgqq63362k0xyghcxan6mc2p3ixg 57683 57682 2026-07-01T15:24:59Z Berniter 10779 Ngasseko amatuluba 57683 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono emabegako yazannyirako [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Maroons FC mu Uganda era y’omu ku bazibizi (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Stars FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya AllSvenskan]] [[Category:Abazannyi ba kirabu ya GIF Sundsvall]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya APR F.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Bright Stars]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga]] [[Category:Abasajja bannabyamizannyo bannayuganda a'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasajja abasambira mu sweden]] [[Category:Abasajja abasambira tiimu y'eGgwanga]] [[Category:Ekibiina k'yabasajja abazannyi b'omupiira abazibizi]] [[Category:Abasajja abasambira omupiira e Rwanda]] jtclf7b58fj4uuynqaad7enqaowhzrg 57684 57683 2026-07-01T15:27:43Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 57684 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono emabegako yazannyirako [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Kiraabu ya Maroons mu Uganda .Y’omu ku bazibizi ab'oluyi lwa kkono (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggyawo ekintu ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Stars FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya AllSvenskan]] [[Category:Abazannyi ba kirabu ya GIF Sundsvall]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya APR F.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Bright Stars]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga]] [[Category:Abasajja bannabyamizannyo bannayuganda a'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasajja abasambira mu sweden]] [[Category:Abasajja abasambira tiimu y'eGgwanga]] [[Category:Ekibiina k'yabasajja abazannyi b'omupiira abazibizi]] [[Category:Abasajja abasambira omupiira e Rwanda]] kb3xd02nslz8rdpn1ez9xa733asyjp2 57685 57684 2026-07-01T15:29:10Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 57685 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono emabegako yazannyirako [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Kiraabu ya Maroons mu Uganda .Y’omu ku bazibizi ab'oluyi lwa kkono (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggya ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Stars FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya AllSvenskan]] [[Category:Abazannyi ba kirabu ya GIF Sundsvall]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya APR F.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Bright Stars]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga]] [[Category:Abasajja bannabyamizannyo bannayuganda a'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasajja abasambira mu sweden]] [[Category:Abasajja abasambira tiimu y'eGgwanga]] [[Category:Ekibiina k'yabasajja abazannyi b'omupiira abazibizi]] [[Category:Abasajja abasambira omupiira e Rwanda]] 0i73iawryk4zpgw8poxpiwldxzdaex1 57686 57685 2026-07-01T15:31:05Z Berniter 10779 57686 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abubaker Tabula''' yazaalibwa 12 Ogwomukaaga1980. Munnayuganda, [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] <ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-02 |title='It was frustrating' – Tabula on failed move to Argentina |url=https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130201/https://football256.com/it-was-frustrating-tabula-on-failed-move-to-argentina/ |archive-date=2020-07-28 |access-date=2020-07-28 |website=Latest football news in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-04-21 |title=Why it took Uganda 39 years to qualify for AFCON after being finalists in 1978 |url=https://kawowo.com/2020/04/21/why-it-took-uganda-39-years-to-qualify-for-afcon-after-being-finalists-in-1978/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2004-05-29|title=Rwanda 1–1 Uganda|language=en-GB|url=https://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/africa/3760461.stm|access-date=2020-07-28}}</ref> era mutendesi. Yali muzannyi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'omupiira (Uganda Cranes) era nga yaliko kapiteeni wa ttiimu eno mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=20 December 2009 |title=Uganda's 8 CECAFA winning captains |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200728130240/https://www.observer.ug/component/content/article?id=6520:uganda |archive-date=28 July 2020 |access-date=2020-07-28 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> == Emirimu gye == Omuzibizi ono emabegako yazannyirako [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] mu 2001, [[Kampala Capital City Authority FC|Kampala City Council FC]] mu 2005 <ref>{{Cite web |title=Ex-Cranes star Tabula's interesting television interview |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/ExCranes-star-Tabula-interesting-television-interview-APR/689854-5005988-vqaet8/index.html |access-date=2020-07-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> [[Proline FC]] mu 2013, [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]], kiraabu ya Rwanda APR FC mu 2007 <ref>{{NFT player|pid=6911}}</ref> ate gye buvuddeko mu Sweden mu GIF Sundsvall .<ref>{{Cite news|title=Uganda/Rwanda: APR Want Shs90m for Tabula|work=All Africa|url=https://allafrica.com/stories/200610110909.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2020-05-05 |title=Nestroy Kizito reveals his best SC Villa XI of former teammates |url=https://kawowo.com/2020/05/05/nestroy-kizito-reveals-his-best-sc-villa-xi-of-former-teammates/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera kino Tabula atendeka Kiraabu ya Maroons mu Uganda .Y’omu ku bazibizi ab'oluyi lwa kkono (left back) abasinga obulungi mu Uganda. Era mmemba wa kibiina kya All Start.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-07-26 |title=Retired and active footballers' Association braced for mega launch |url=https://kawowo.com/2019/07/26/retired-and-active-footballers-association-braced-for-mega-launch/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-04-20 |title=Tabula, ex-Cranes players reflect on Uganda vs Rwanda marred by 'Juju' in 2003 |url=https://kawowo.com/2020/04/20/tabula-ex-cranes-players-reflect-on-uganda-vs-rwanda-marred-by-juju-in-2003/ |access-date=2020-07-28 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Ajjukirwa olw'okuggya ekyali kigambibwa okuba ebyawongo / eddogo mu mupiira gw'okusunsulamu abaneetaba mu mpaka za Afcon 2004 nga bazannya ne Rwanda e Namboole.[<nowiki/>[[:en:Abubaker_Tabula#cite_note-12|12]]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Stars FC]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya AllSvenskan]] [[Category:Abazannyi ba kirabu ya GIF Sundsvall]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya APR F.C]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Bright Stars]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasajja abasambira mu sweden]] [[Category:Abasajja abasambira tiimu y'eGgwanga]] [[Category:Ekibiina k'yabasajja abazannyi b'omupiira abazibizi]] [[Category:Abasajja abasambira omupiira e Rwanda]] [[Category:Abasajja bannabyamizannyo bannayuganda ab'ekyasa k'yamakumi abiri mwekimu]] tgxaxb3vgpk56k2bd0fwoexzcctze1m James P. M. Ntozi 0 13771 57901 51996 2026-07-02T06:11:32Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57901 wikitext text/x-wiki '''James Patrick Manyenye Ntozi''' yali Munnayuganda eyawummula, omuyivu era omulimi. Yakola ng’omunoonyereza mu by’abantu n’ebibalo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Yuganda|Uganda]], ng’okunoonyereza kwe essira alitadde ku kirwadde kya [[siriimu]] mu [[Afirika]], okuzaala, okubala abantu, n’okukaddiwa n’enzirukanya y’obulamu. Omukugu mu busawo bw’abantu era omukugu mu by’emitindo omutendeke, obukugu bwe buli mu kwekenneenya ebyetaago, okwekenneenya, n’okukola okunoonyereza okusookerwako.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’okuwummula, yatandika okulima. Mu mwaka gwa 2011, ekitabo ''Demography of Uganda and Selected African Countries'' kyafulumizibwa nga kiwa ekitiibwa ebyo bye yakola mu kunoonyereza. Pulofeesa Ntozi yafa ku Lwokusatu nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda. == Okusoma kwe == Ntozi yasomera ku Mbarara Junior ne High School.<ref name=":2">Ntozi, James. "Professor James P.M. Ntozi Remarks on Launch of a Book Recognizing his Long Services." Makerere University. Makerere Main Hall, Uganda. 23 March 2017.</ref> Mu 1971, Ntozi yafuna diguli ya Bachelor of science mu by’enfuna n’ebibalo okuva mu ttendekero lya Institute of Statistics and Applied Economics mu yunivasite y’e Makerere. Ntozi yafuna diguli ye eya master mu ttendekero lino mu 1973.<ref name=":04"/> Yafuna diguli ye eya PhD mu Medical Demography mu 1977 okuva mu [[yunivasite y’e London]].<ref name=":04" /><ref name=":2" /> Okuva mu 1977 okutuuka mu 1979, Ntozi yagenda mu [[yunivasite y’e Nairobi]] olw’obutabanguko mu byobufuzi ku mulembe gwa [[Idi Amin]].<ref name=":04"/> Kyokka banne bangi baavaayo ku ntandikwa y’obufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1970&nbsp;ng'asigadde ku yunivasite.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ntozi era yasomerako ku Bishop School Mukono, [[Busoga College]] Mwiri, gye yasisinkanira eyali Ssabaminisita wa Uganda [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], ne [[Oxford University]]. == Okunoonyereza == Ntozi alina emiko gya ssaayansi egisukka mu 75 egyekenneenyeddwa banne n’empapula ezisoba mu 70 eziyanjuddwa mu nkuŋŋaana. Asunsudde ebitabo ebisoba mu 15.<ref name=":04"/><ref name=":1"/> Mu myaka egyasooka nga Uganda yakeefuga, ebikwata ku bungi bw’abantu byali bitono. Ntozi yakola ku bikwata ku bungi bw’abantu mu kiseera kino era n’agezaako okutumbula okunoonyereza ku ludda olwo Okunoonyereza kwe mu bikwata ku bungi bw’abantu kubadde kusinga kukwata ku kuzaala, okufa, okusenguka, n’enkulaakulana.<ref name=":1"/> Mu 1980, Ntozi yali kaminsona w’okubala abantu mu Uganda, ebyavaamu ne biviirako enkyukakyuka mu nkola ne gavumenti okusala ensalo z’ebitundu. Mu myaka gya 1990, Ntozi yakola okunoonyereza ku ngeri abantu gye bafumbiriganwamu, emiwendo gy’abaana abazaalibwa, n’ebyobuwangwa n'ebikwata ku kawuka ka siriimu. Okutandika ku nkomerero y’emyaka gya 1990, Ntozi yatandika okunoonyereza ku kukaddiwa. Okuva olwo, abadde awa emisomo mu nkuŋŋaana z’ensi yonna ku kunoonyereza kwe, asomesa emisomo ku kukaddiwa, n’okubuulirira abayizi basatu aba PhD mu ssomo lino.<ref name=":1"/> Ntozi yayambako okwekenneenya pulojekiti ya PEPFAR mu [[Nigeria]] eri ekitongole kya Amerika ekya National Academy of Sciences (2005-2007).<ref name=":04"/> Okutandika mu myaka gya 2010, yatandika okunoonyereza ku ngeri akawuka ka siriimu gye kakwata ku bakadde ba Uganda.<ref name=":3">{{Cite web |title=Professor James P Ntozi |url=https://www.ageing.ox.ac.uk/people/view/337 |access-date=8 June 2020 |website=Oxford Institute of Population Ageing |language=en}}</ref> == Yunivasite y’e Makerere == Ntozi yaweereza mu biti ebyenjawulo ku Yunivasite y'e Makerere okuva mu 1979 okutuusa lwe yawalirizibwa okuwummula mu 2016, omuli okubeera omusomesa, omukulembeze w'ekitongole, omukulumbeze w'ensonga z'abayizi, omukiise wa senate ya yunivasite, n'omubaka wa yunivasite.<ref name=":04"/> Ntozi yaweereza nga dayirekita w'ekitongole kya Institute of Statistics and Applied Economics okumala emyaka musanvu, era yasomesa nga Pulofesa wa Population Studies, gye yawummula mu 2016.<ref name=":04" /><ref name=":1"/> Era yaweereza nga pulofesa wa demographic statistics mu College ya Business and Management Studies era yaliko ku bukiiko bwa yunivasite bungii.<ref name=":04" /><ref name=":1" /> Ntozi yatandika okusomesa e Makerere mu 1971&nbsp;ng'omuyambi w'omusomesa ng'asoma diguli ye eyookubiri. Mu Gwekkumi1992, yaweebwa obwa pulofeesa obujjuvu, era mu 1995 yatuukiriza ekisaanyizo kya yunivasite ekya bapulofeesa okuwa omusomo ogw’okutongoza ng’ayanjula okunoonyereza kwe ku siriimu.<ref name=":2" /> Kyatwalibwa ng’ekitali kya bulijjo pulofeesa okumaliriza akakwakkulizo kano mu myaka esatu okuva lwe yakuzibwa okutuuka ku bwa pulofeesa obujjuvu.<ref name=":2" /> Mu kiseera kye nga pulofeesa, Ntozi abuuliridde abayizi abawera kkumi aba PhD mu by’obungi bw’abantu era ng’abuulirira abayizi abali mu bitongole ebikwatagana butereevu wamu n’okuva mu bitongole bya geography, sociology, okunoonyereza ku kikula ky’abantu, n’ebyobulamu by’abantu.<ref name=":2" /> Era abaddeko ku bukiiko bwa yunivasite bungi.<ref name=":04"/><ref name=":2" /> Ntozi yali mu lukiiko lwa senate olwa yunivasite okumala emyaka egisoba mu 30. Bwe yali ku lukiiko lwa senate, yalwanirira ebitongole bya yunivasite mu bibalo n’okunoonyereza ku bungi bw’abantu. Mu 2016, yava ku kifo kye nga Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaweebwa akasiimo ki Makerere University Pensioners' Association (MUPA). Ntozi bwe yali ali mu kifo kino, yalwanirira emiganyulo n'akasiimo k'abawummudde emirimu gya Yunivasite.<ref name=":2" /> Ku yunivasite eno, yatandikawo ekitongole ekinoonyereza ku bungi bw’abantu.<ref name=":04"/> Era yeyatandikawo pulogulaamu zonna eziriwo okutuuka mu 2017, ku ddaala lya undergraduate ne graduate, mu ssomero ly’ebyebibalo n’okuteekateeka. Emyaka gy’eyamala e Makerere, Ntozi yatumbula okunoonyereza ku bungi bw’abantu n’ebibalo by’abantu mu yunivasite eno era n’akungaanya ebyetaagibwa n'obuyambi eri ekitongolekino okuva mu kitongole kya Rockefeller Foundation, World Bank, International Development Research Center (IDRC), UNFPA, USAID, UNDP, ne Population Council wamu n’ebibiina ebirala.<ref name=":04" /> Wadde nga yaweebwa emirimu ku mutendera gw’ensi yonna, Ntozi yabigaana okusigala weyasomera. Olw'okuba Yunivasite y'e Makerere eyagala bapulofeesa okuwummula ku myaka 70, Ntozi yawummula okusomesa mu 2016 nadda mu kulima.<ref name=":2" /> Wabula bwe yawummula yasaba yunivasite okugenda mu maaso n’okumukkiriza okukola okunoonyereza n’okubuulirira abayizi ku Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":2" /> == ''Omuwendo gw'abantu mu Uganda n'amawanga g'Afirika agasunsuddwa'' == Ekitabo eky’emiko 276 ekya ''Demography of Uganda and Selected African Countries: Towards more Sustainable Development Pathways'' kyafulumizibwa mu 2016 okujaguza obuweereza bwa Ntozi eri Makerere University, Uganda, ne Afirika yonna ng’ayita mu kunoonyereza kwe yakola ku bungi bw’abantu.<ref name=":04"/><ref name=":1"/> Ekitabo kino ekyawandiikibwa abamanyi mu kunoonyereza ku bungi bw’abantu n’omuwendo gw’abantu, kyogera ku byetaago by’abantu ba Uganda mu kiseera kino.<ref name=":04" /> Ekwata ku nsonga ezeetoolodde enkulaakulana, okuyimirizaawo, n’omuwendo gw’abantu ate nga era eyanjula ebizuuliddwa okuteesa ku nkyukakyuka mu nkola ne pulogulaamu.<ref name=":1" /> Abasunsuzi kuliko Pulofeesa John Oucho okuva mu Yunivasite y’e Nairobi ng’omusunsuzi omukulu, Associate Pulofeesa Dr. Gideon Rutaremwa, ne Pulofeesa Jockey Baker Nyakaana, n’abalala.<ref name=":04" /> Ekitabo kino kirimu abawandiisi 15 n’abasunsuzi 4 okuva mu mawanga n’ebibiina bingi nga Uganda, Tanzania, Kenya, Nigeria, France, n’ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards.<ref name=":04" /> Okutongoza ekitabo kino kwaliwo nga 23 Ogwokusatu 2017 era nga kwategekebwa ettendekero lya Makerere College of Business and Management Sciences wamu n’ekitongole kya Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":04"/> Kyali mu kisenge ekikulu ekya Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":42">{{Cite web |last=Mundua |first=Patrick |title=Prime Minister Rugunda salutes Prof. Ntozi for his distinguished service |url=http://opm.go.ug/2017/03/30/prime-minister-rugunda-salutes-prof-ntozi-for-his-distinguished-service/ |access-date=8 June 2020 |website=Office of the Prime Minister |language=en-US}}</ref> [[Ssaabaminisita wa Uganda]] [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]] yasiima Ntozi olw’okunoonyereza kwe yakola, n’agamba nti kwayamba ku nkola za Uganda.<ref name=":12">{{Cite web |last= |first= |date=27 March 2017 |title=Retired Makerere Don Honoured |url=https://www.proquest.com/docview/1881304819 |archive-url= |archive-date= |access-date=10 June 2020 |id={{ProQuest|1881304819}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Abasajja bano bombi baali bamaze emyaka 51 nga ba mukwano mu kiseera kino, okuva lwe baali basisinkanye ku Busoga College Mwiri.<ref name=":42" /> Rugunda yategeeza nti emirimu gya Ntozi mu by'ebibalo byayamba Uganda okuva mu bwavu era natendereza Ntozi ng'omulwanirizi w'enkyukakyuka n'enkulaakulana.<ref name=":04" /><ref name=":42" /> Ssaabaminisita yakubiriza abakozi e Makerere okugoberera ebigere bya Ntozi, n'amatendekero amalala okugoberera ekyokulabirako kya Makerere.<ref name=":12" /><ref name=":04" /> Era yasaba Makerere erowooze ku kukozesa bapulofeesa abaawummula, nga Ntozi, okunoonyereza, nga bwe kitera okubeera mu Amerika ne Bungereza.<ref name=":42" /> Omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Makerere Pulofeesa John Ddumba-Ssentamu yeebaza Ntozi olw’okusitula ekitiibwa kya yunivasite eno ku mutendera gwa wano n’ogwensi yonna.<ref name=":04" /> Ntozi naye yawa okwogera kwe, nga yeebaza abayizi be n’abawandiisi b’ekitabo kino olw’okumujjukira mu bulamu bwe.<ref name=":04"/> Era yeebaza College of Business Management Sciences ne Center for Population and Applied Statistics olw’okufulumya ekitabo kino n’okutegeka omukolo ogwo.<ref name=":04" /> Ntozi yalaga okusiima kwe eri gavumenti ya Uganda olw’okuwagira abanoonyereza.<ref name=":04" /><ref>{{Cite web |title=Author Details {{!}} African Population Studies |url=https://aps.journals.ac.za/pub/search/authors/view?givenName=James%20P.M&familyName=Ntozi&affiliation=Makerere%20University,%20Kampala&country=UG&authorName=Ntozi,%20James%20P.M |access-date=2025-12-09 |website=aps.journals.ac.za |archive-date=2022-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126112324/https://aps.journals.ac.za/pub/search/authors/view?givenName=James%20P.M&familyName=Ntozi&affiliation=Makerere%20University%2C%20Kampala&country=UG&authorName=Ntozi%2C%20James%20P.M |url-status=dead }}</ref> Ntozi yafuna ekipande ku mukolo okuva mu kitongole kya [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), ekyamukwasibwa Ssenkulu waakyo Ben Paul Mungyereza. Ekipande kino kyamuweebwa okusiima omulimu gwe yakola ku yunivasite y’e Makerere n’okuwagira UBOS. Ssaabaminisita Rugunda ye yakwasa Ntozi ekipande.<ref name=":04"/> == Ebituukiddwaako == Ntozi yalondebwa mu bifo bingi eby’ensi yonna mu ssetendekero n’amatendekero nga Visiting Scholar era ng'omunonyeereza.<ref name=":04"/> == Obukuubagano == Mu 2011, waaliwo okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde ku Planning House mu Kampala okukubaganya ebirowoozo ku kweyongera kw’omuwendo gw’abantu n’ebbula ly’emirimu.<ref name=":5">"Uganda Warned on Population Explosion." ''AllAfrica.com'', 26 October 2011''.''https://allafrica.com/stories/201110281170.html</ref> Alipoota "Demography and Economic Growth in Uganda" yayanjulwa n'enteekateeka y'okwongera ku bibuga okutumbula ebyenfuna n'okukendeeza ku nkula y'abantu.<ref name=":5" /> Ntozi yawakanya alipoota eno mu nteeseganya, n’agamba nti ebibuga tebireeta nkulaakulana mu by’enfuna nga bwe kirabibwa olw'obwavu obuliwo mu bibuga.<ref name=":5" /> Era teyakkiriziganya nti amasannyalaze mu byalo gandikendeeza ku kweyongera kw’abantu.<ref name=":5" /> Mu 2013, Ntozi yasaba wabeewo okubala abantu, ng’agamba nti kyetaagisa nnyo okukola enteekateeka y’enkulaakulana.<ref name=":6">{{Cite web |last=Musoke |first=Ronald |date=28 June 2013 |title=Planning in the dark |url=https://www.independent.co.ug/planning-in-the-dark/ |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.independent.co.ug}}</ref> Yawakanya abanoonyereza abaali bakola enteekateeka z'enkulaakulana mu Uganda nga basinziira ku kubala kw'abantu okwasembayo mu 2002.<ref name=":6" /> Ekibiina ki Makerere Retirement Benefits Scheme (MURBS) yatiisatiisa okwediima mu 2014 nga bawakanya yunivasite eno olw’okulwawo okubasasula.<ref name=":7">{{Cite web |last=Kamugisha |first=Samuel |date=25 March 2014 |title=Uganda: Makerere Staff Threaten to Strike Over Pension Arrears |url=https://allafrica.com/stories/201403260221.html |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=AllAfrica}}</ref> Makerere yali eremereddwa okusasula ssente z’okuwummula okuggyako nga etwaliddwa mu kkooti, n’olwekyo MURBS yali eggudde emisango ku yunivasite eno okuva mu 2008.<ref name=":7" /> Ntozi yakubiriza abawummudde okukolera awamu n’okusaba emiganyulo gyabwe okuva ewa Makerere mu kkooti.<ref name=":7" /> == Obulamu ku bubwe == Ntozi yazaalibwa 25 Ogwomusanvu 1946 mu [[Mbarara (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbarara]] mu ssaza ly’e Kashari mu Rwobynje.<ref name=":1"/> Mu 1975, Ntozi yawasa Dokita. Ida Ntozi. Bombi bazaala abaana.<ref name=":04"/> Mu Gwokusatu 2021, Ntozi yazuulibwa ne kookolo ow’omutendera ogw’okuna. Ntozi yafa nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-20 |title=Celebrated professor James Ntozi succumbs to cancer |url=https://www.independent.co.ug/celebrated-professor-james-ntozi-succumbs-to-cancer/ |access-date=2025-12-09 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aine |first=Brian |date=2021-05-19 |title=Top Makerere University Academic, Prof James Ntozi is Dead |url=https://softpower.ug/top-makerere-university-academic-prof-james-ntozi-is-dead/ |access-date=2025-12-09 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] mlg2e87u4rukkto4szvjv8zk98vu2ma Emperor Orlandoh 0 13797 57967 52218 2026-07-02T07:13:29Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 57967 wikitext text/x-wiki <big>'''Emperor Orlandoh'''</big> amanya ge amazaale ye John Ssozi (yazaalibwa mu Gwomwenda 1974) [[muyimbi]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[mukozi wa ku leediyo]], era muyimbi amanyiddwa olw’okuyimba enyimba eza ragga, reggae, ne Afrobeat mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Strokes of the cane put Emperor Orlandoh in line |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/strokes-of-the-cane-put-emperor-orlandoh-in-line-1529948 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-07-07 |title=Ent. & Lifestyle: Music Review (Down Memory Lane): Nakonkona – Emperor Orlando |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/music-review-down-memory-lane-nakonkona-emper-NV_138001_042026 |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2023-11-04 |title=Menton Summer: Star who had potential to beat Jamaicans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/menton-summer-star-who-had-potential-to-beat-jamaicans-4423468 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna ettutumu mu myaka gya 1990 ne muntandikwa y’emyaka gya 2000&nbsp;ng’omu ku bayimbi abaatumbula ekisaawe ky’ennyimba ez'omulembe oguliko mu Uganda.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2020-01-02 |title=Emperor Orlando threatens to sue Sharon Peyton over 'song theft' |url=https://mbu.ug/2020/01/02/emperor-orlando-threatens-to-sue-sharon-peyton-over-song-theft/ |access-date=2026-04-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orlando yazaalibwa mu 1974 n’akulira e Bugolobi, ekitundu ekiriraanye [[Kampala]].<ref name=":0" /> Ye mwana owookubiri mu baana kkuminoomu abaazalibwa James Nsimbi (taata) ne Sylvia Nalumansi (maama).<ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Orlando had set out to be a lawyer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/orlando-had-set-out-to-be-a-lawyer-1561084 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yasomera mu Kasasa Secondary School era eyitibwa St. Mary's College Kasasa nga tannaba kwegatta ku ttendekero ly'abannamateeka ([[Law Development Centre]]) nga eno gye yaviira mu ssomero ng'ali mu mwaka ogusooka oluvannyuma lw'okufiirwa kitaawe.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Omulimu gw'okuyimba == Orlandoh yafuna okwagala kw'okuyimba mu myaka gye egy’okusoma, naddala ennyimba za rap n'okusanyusa abantu. Oluvannyuma yakyuka n’adda mu kuyimba ogw’ekikugu, n’afuuka omu ku baasooka okuyimba ennyimba ez'ekika kya ragga ne dancehall mu Uganda.<ref name=":0" /> Ku nkomerero y’emyaka gya 1990, yayitimuka n’amanyibwa mu ggwanga lyonna ng'ayimba ne [[Menton Summer]], oluvannyuma lw'oluyimba lwabwe olwa ''“Sirikawo Baby”'' olwakwatayo ennyo mu Uganda.<ref name=":2" /> Ye ng’ali wamu ne [[Ragga Dee]], [[Iryn Namubiru]] ne Messe baatandikawo ekibiina ky’abayimbi ekyatuumibwa The Homies.<ref name=":1" /> Yafulumya alubaamu n’ennyimba eziwerako ezaamuyamba okumumanyibwa omuli Kagutema, Nakonkona (2003), ne Ffa Kumudala Gwo (2005). Ennyimba ze zaavaayo nnyo mu kiseera ennyimba z’Abakongo n'Abajamayika we zafugira ekisaawe ky’okuyimba mu Uganda. === Ennyimba ze === Ezimu ku nnyimba ze ez’amaanyi mulimu:<ref>{{Cite web |last= |title=Download: Emperor Orlandoh Songs Mp3 Download {{!}} New & Old Songs On DJErycom.com |url=http://www.djerycom.ug//artist?a=emperor-orlandoh&id=66 |access-date=2026-04-23 |website=DjErycom.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Orlando back but for how long? |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-04-23 |website=New Vision}}</ref> * Sirikawo Baby * Sinsonga * Nsonyiwa * Kagutema * Nakonkona * Koona Endongo * Tugende * Kaleete * Tovanga Wendi * Nina Akaama * Haki Yange * Ffa Kumudaala Gwo * Ekisumuluzo * Biloodi Wange * Besiimye * Akamuli * Ngenda Kuba Ekyeeyo * Ttamiro * Leka Tuzirye * Teli Mulala * Tukola Bagaya * Power * Abadde Gwe * Munda Muli * Chioma * Yegwe * Mubaleke * Obwoomu * Musajja Mwavu * Catalina * Want to Party == Omulimu gwa leediyo == Ng’oggyeeko okuyimba, Orlandoh yakolako ng’omuweereza ku leediyo, omwali Radio Sanyu, Star FM, Suubi FM, ne Dembe FM.<ref>{{Cite web |date=2021-01-01 |title=My wheels: My ‘Hostel’ is steady, comfortable -John Ssozi, radio presenter |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/auto/my-wheels-my-hostel-is-steady-comfortable-john-ssozi-radio-presenter-1545372 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Dembe FM unveils new presenters |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/dembe-fm-unveils-new-presenters-1570568 |access-date=2026-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Kadongo Kamu]] * [[Kidandali]] * [[Dancehall]] * [[Reggae]] * [[Ragga]] * [[Okuyimba mu Uganda]] * [[Bebe Cool]] * [[Jose Chameleone]] * [[Bobi Wine]] * [[Ragga Dee]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] mftj6mibkmzxbszkmh2h2yx7tx90fz2 Baker Mbowa 0 13844 57840 53923 2026-07-01T23:47:23Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57840 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Baker Mbowa''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omutendesi w'akapiira. Abadde akolagana ne kiraabu z’emizannyo eziwera mu [[Yuganda|Uganda]] omuli Mbale Heros Footbal Club gy’ali omutendesi omukulu okuva mu Gwolubereberye 2025. Yakola ng’omutendesi omukulu mu [[Express FC|Express Football Club]] okumala endagaano ya myaka 2, Soltilo Bright Stars FC ne Uganda Revenue Authority Football Club ng’omuyambi w’omutendesi.<ref>{{Cite web |last=Admin |first=NBS Sport |date=2025-01-17 |title=Mbale Heroes Appoint Baker Mbowa as New Head Coach |url=https://nbssport.co.ug/2025/01/17/mbale-heroes-appoint-baker-mbowa-as-new-head-coach/ |access-date=2025-08-20 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-01-17 |title=Baker Mbowa appointed new Mbale Heroes Head coach |url=https://upl.co.ug/baker-mbowa-appointed-new-mbale-heroes-head-coach/ |access-date=2025-08-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-01-17 |title=Mbowa takes over as head coach at Mbale Heroes |url=https://kawowo.com/2025/01/17/mbowa-takes-over-as-head-coach-at-mbale-heroes/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-03-05 |title=Express appoint Mbowa as new head coach |url=https://kawowo.com/2024/03/05/express-appoint-mbowa-as-new-head-coach/ |access-date=2025-08-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Obutendesi bwa Mbowa bufudde ttiimu okuzannya mu liigi z'eggwanga n'empaka nga [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] ne [[FUFA Drum]].<ref>{{Cite web |date=2025-01-17 |title=Uganda Premier League: Baker Mbowa appointed as Mbale Heroes new coach |url=https://www.panafricafootball.com/post/uganda-premier-league-baker-mbowa-appointed-as-mbale-heroes-new-coach/ |access-date=2025-08-20 |language=en-ZA |archive-date=2025-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825111845/https://www.panafricafootball.com/post/uganda-premier-league-baker-mbowa-appointed-as-mbale-heroes-new-coach/ |url-status=dead }}</ref> Atongozza ekibiina kya Baker Football Academy okukulaakulanya emizannyo gya wano mu Uganda ne mu nsi yonna ng’abadde amanyi omupiira gw’ensi yonna era nga yali muzannyi wa Uganda Cranes, ttiimu y’eggwanga ey’omupiira mu Uganda. Bakers new academy egoberera amateeka g’eggwanga agafuga ebyemizannyo wansi wa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|minisitule y’ebyenjigiriza n’ebyemizannyo]], omuli n’ekibiina ekifuga emizannyo [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|ekya Federation of Uganda Football Association]] (FUFA).<ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-03-28 |title=Baker Football Academy Officially Launched |url=https://chimpreports.com/baker-football-academy-officially-launched/ |access-date=2025-08-20 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mbowa yawummuzibwa ku mirimu gye oluvannyuma lw'okuweereza ng'omumyuka w'omutendesi mu mwaka gwa 2022 abakulira Uganda Revenue Authority Footbal Club.<ref>{{Cite web |title=Official: Baker Mbowa relieved off his duties – THE TAX COLLECTORS |url=https://urafc.co.ug/official-baker-mbowa-relieved-off-his-duties/ |access-date=2025-08-20 |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]] * [[:en:Paul_Put|Paul Put]] * [[:en:Tom_Ikara|Tom Ikara, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Ismail Watenga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} re07u9hlyfatio9zp3soyabmckdm4dw Achilla Orru 0 13943 57832 53562 2026-07-01T23:17:07Z 24RAY 11014 Ngasseko data box 57832 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>[https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto "Subway musician passes"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto|date=2022-04-23}}. ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> abznh08lu1hbuoh8ystmll6eo3uv414 57834 57832 2026-07-01T23:37:06Z 24RAY 11014 /* Obulamu obuto n’okusoma */ ngasseeko ebijuliziddwa 57834 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''King Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> 7u3kblb61d1h0p4xy2kpnzle6xot3yf 57836 57834 2026-07-01T23:41:54Z 24RAY 11014 ngasseeko data box 57836 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> dtmfiu8ml1a4viqkzsu8pdmy2oa0uel 57838 57836 2026-07-01T23:44:22Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57838 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abantu be Karamojong]] qzc8f1jd4752qhicl8296nh68p40pdf 57839 57838 2026-07-01T23:46:08Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 57839 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abantu be Karamojong]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] gmsl5c0nrak3vfzc999dk6ykxnp649b 57841 57839 2026-07-01T23:47:39Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abantu be Karamojong]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57841 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] 7wipadmpb7f2scns8trnh03roypug2i Nince Henry 0 13962 58025 55798 2026-07-02T07:40:57Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: [[Category:Bayimbi] → [[Category:Abayimbi] using [[Project:AWB|AWB]] 58025 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ninsiima "Nince" Henry''' (yazaalibwa 1988 oba 1989<ref name="BigEye2013" /> ) atwalibwa ng'omuwandiisi w'ennyimba Omunnayuganda nnamba emu mu Uganda okuva 2010 era nga muyimbi.<ref name="Hipipo">{{Cite web |title=Nince Henry in the News |url=http://www.hipipo.com/people/145/Nince-henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815210139/http://www.hipipo.com/people/145/Nince-Henry |archive-date=15 August 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref> Yasituka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda oluvannyuma lw'okuwandiikira abayimbi bonna abanene mu Uganda ennyimba eziwangula nga [[Bebe Cool]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Iryn Namubiru]], [[Bobi Wine]], n'abalala.<ref name="Hipipo" /> Ng'omuyimbi Nince Henry akoze ennyimba nnyingi nnyo ezikwatayo ennyo nga Cinderella, Mali yangu, mpola mpola n'endala. Atebenkeza okukolera abayimbi abalala emiziki ne ye kennyini ng’omuyimbi.<ref>{{Cite web |date=4 July 2011 |title=Cinderella; Video by Nince Henry |url=http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304090713/http://www.hipipo.com/music/news/1047/Cinderella--Video-By-Nince-Henry |archive-date=4 March 2016 |access-date=12 May 2014 |publisher=HiPipo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304040157/https://www.myziki.com/song/819/Mali-Yangu |archive-date=4 March 2016 |access-date=23 April 2014}}</ref> Mu 2012, Nince yabaako ne puloojekiti yokuwandika enyimba ne Juliana, oluvannyuma lwokuwandika oluyimba "Sikyakaaba"<ref>{{Cite web |date=24 February 2012 |title=Juliana and Nince Henry in Song Battle |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |access-date=12 May 2014 |publisher=Uganda Online |archive-date=5 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220705214232/https://ugandaonline.net/news/view/12383/juliana_and_nince_henry_in_song_battle |url-status=dead }}</ref>​ Juliana yali ateekedwa okufulumya oluyimba luno naye waaliwo obuteesigagana wakati w’abayimbi bano bombi. oluvanyuma juliana yafulumya oluyimba nga lwelumu n'oluyimba lwa Nince ku mutwe gwoluyimba n' ebigambo by'oluyimba<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Uganda News, Entertainment news and Celebrity Gossip |url=http://www.ugandaonline.net/news/juliana |access-date=2026-06-09 |archive-date=2022-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220707214741/https://www.ugandaonline.net/news/juliana |url-status=dead }}</ref> Mu 2013 Nince yategeka ekivvulu kye ekyasooka "MPOLA MPOLA CONCERT" Nince yatandika omulimu gwe ogw’okuyimba ng’omuwandiisi w’ennyimba.<ref name="Hipipo" /> Oluvanyuma lwokuwandikira abayimbi abalala enyimba enungi, naye naatandika okurecordings ez' enyimba. mu 2011 yafulumya oluyimba "Cinderella". oluyimba luno lwamuyambako okumutuusa ku Music Industry ya Uganda == Ennyimba == * Cinderella<ref name="Observer">{{cite news|url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27509:nince-henry-pulls-moderate-crowd-&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74|title=Nince Henry pulls moderate crowd|date=15 September 2013|first=Alon|last=Mwesigwa|newspaper=The Observer|accessdate=12 May 2014}}</ref> * Mpola mpola<ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647260-nince-henry-show-attracts-mammoth-crowd.html|title=Nince Henry show attracts mammoth crowd|date=15 September 2013|first=Solomon|last=Muleyi|newspaper=New Vision|accessdate=12 May 2014}}</ref> * Sikyakaaba * Kabiriti<ref name="Observer" /> * Kaberebere * Taata womuntu<ref name="Observer" /> * Basusi bamenvu<ref>[http://www.ug2ube.com/.../nince-henry-basusi-bamenvu-official-hd-video-uga... Nince Henry] {{Dead link|date=February 2022}}</ref> * Mali Yangu * Tobalabula * Dora Dora, omuwandiisi w’ebitabo * Omulundi * Ekitundu ky'Omutemu * Omubiri * Abalungi Bawedeyo * Madina * Genda Genda * Nfukilira * Ofunda Nechupa, omuwandiisi w’ebitabo * Emberenge * Okwetegeka * Ssente so si mazzi * Entandikwa * Tobawako * Agenda jali * Maama nomwana * Kampala * Kuti kuti * Nyonhgeza == Engule z'omuziki == Pam Awards - Omuwandiisi w'ennyimba asinga 2011,2012,2013 ne 2014 * 2014 Zinna Omuwandiisi w'ebigambo ebisinga obulungi<ref>[http://www.monitor.co.ug/...Awards-held-at.../-/index.html Awards] monitor.co.ug {{dead link|date=June 2023}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references/> [[Category:Abayimbi]] 58tpkvpexg1lgpw158lo3ue22ab83ey Taddeo Lwanga 0 14166 57738 55570 2026-07-01T20:05:23Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57738 wikitext text/x-wiki '''<big>Taddeo Lwanga</big>''' (yazaalibwa nga 21 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 1994) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mukugu era yinginiya wa pulogulaamu za kompyuta (software engineer) era [[Munnayuganda]], azannyira [[Vipers Sc]] mu liigi ya Uganda Premier ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] ng'omuzannyi wa makkati.<ref name=":0">{{Cite web |date=19 August 2022 |title=Taddeo Lwanga joins Cameroon's Song, Kameni at Arta Solar |url=https://kawowo.com/2022/08/19/taddeo-lwanga-joins-cameroons-song-kameni-at-arta-solar/}}</ref> == Obuto bwe == Ku myaka emito, yali mmemba wa Ndejje United FC mu kibinja ekyokubiri nga tannaba kwenyigira mu kikopo kya Buganda Masaza ku Kyadondo.<ref name="kawowo.com">{{cite web |date=16 February 2016 |title=KNOW YOUR STARS: Taddeo Lwanga -The Exciting Midfield Prospect |url=https://www.kawowo.com/2016/02/16/know-your-stars-taddeo-lwanga-the-exciting-midfield-prospect/ |publisher=}}</ref> == Emirimu gye mu kiraabu == === Express FC === Mu mwezi Ogwolubereberye mu mwaka gwa 2014, Lwanga yeegatta ku [[Express FC]]. Yasooka okuzannya nga [[Express FC]] e zannya ne [[Police FC (Uganda) .|Police FC]] nga 11 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2014.<ref>{{cite web |title=Express vs. Police - 11 February 2014 - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/matches/2014/02/11/uganda/fufa-super-league/express/police/1644865/ |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu [[Express FC]] nga bazannya ne Lweza Football Club<ref name="kawowo.com" /> nga 21 omwezi Ogwekkuminoogumu mu mwaka gwa 2014.<ref>{{cite web |title=Lweza vs. Express - 21 November 2014 - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/matches/2014/11/21/uganda/fufa-super-league/lweza/express/1953433/ |website=Soccerway}}</ref> === SC Villa === Mu mwaka gwa 2015, yeegatta ku [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] ng'azannya omupiira gwe ogwasooka nga bzannya ne [[Bright Stars FC|Bright Stars]] e Mwererwe nga 25 omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2015.<ref>{{cite web |title=Bright Stars vs. SC Villa - 25 August 2015 - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/matches/2015/08/25/uganda/fufa-super-league/bright-stars/sports-villa/2142099/ |website=Soccerway}}</ref><ref>{{cite web |date=12 June 2017 |title=Taddeo Lwanga Bids Farewell to SC Villa — Uganda Today |url=http://www.theugandatoday.com/sport/football/2017/06/taddeo-lwanga-bids-farewell-to-sc-villa/ |publisher=}}</ref> Yakola ekiseera ekijjukirwanga mu [[Kilaabu ya SC Villa|Sports Club Villa]] bwe yateeba ggoolo nga bazannya ne Sudan eya Al Khartoum SC mu mpaka za CAF Confederations Cup mu mwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2016.<ref>{{cite web |date=13 February 2016 |title=CAF Confederation Cup: Taddeo Lwanga nets vital goal on Villa's return to continental football - FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/caf-confederation-cup-taddeo-lwanga-nets-vital-goal-on-villas-return-to-continental-football/ |publisher=}}</ref> Taddeo yafuna sizoni ey'ekitalo ng'ayamba [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]] okumalira mu kyokubiri mu Uganda Premier League.<ref name="kawowo.com" /> === Vipers SC === Mu mwaka gwa 2017, Lwanga yeegatta ku [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] n’akola nayo endagaano ya myaka ebiri.<ref>{{cite web |date=7 June 2017 |title=Vipers complete the signing of SC Villa skipper Lwanga |url=https://www.kawowo.com/2017/06/07/sc-villa-captain-headed-vipers/ |publisher=}}</ref><ref>{{cite web |title=Villa skipper Lwanga joins Vipers |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455097/villa-skipper-lwanga-joins-vipers |publisher=}}</ref> Yasooka kuzannya nga bazannya ne [[Bright Stars FC]] nga 12 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2017.<ref>{{cite web |title=Bright Stars vs. Vipers - 12 September 2017 - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/matches/2017/09/12/uganda/fufa-super-league/bright-stars/bunamwaya-sc/2579405/ |website=Soccerway}}</ref> Yateeba ggoolo ye esooka mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] nga bazannya ne Proline FC nga 24 omwezi Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa 2017 mu [[St. Mary's Stadium-Kitende|kisaawe kya St. Mary's]].<ref>{{cite web |date=24 December 2017 |title=Vipers brush aside visiting Proline at St Mary's - Uganda Premier League |url=https://www.kawowo.com/2017/12/24/vipers-brush-aside-visiting-proline-st-marys-uganda-premier-league/ |publisher=}}</ref> Lwanga yazannya omupiira gwe ogwasooka mu sizoni ya 2018–19 nga 28 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2018 nga bazannya ne [[Ndejje University]] mu kisaawe kya St. Mary, [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]] yawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |title=Vipers FC vs Ndejje University Football Results &#124; 28 Sep 2018 |url=https://www.scorespro.com/soccer/livescore/vipers-fc-vs-ndejje-university/28-09-2018/}}</ref><ref>{{Cite web |date=5 March 2019 |title=Vipers out to complete double of Ndejje University |url=http://www.pmldaily.com/sports/2019/03/vipers-out-to-complete-double-of-ndejje-university.html}}</ref> Yateba ggoolo ye esooka mu sizoni nga bazannya ne Proline mu Uganda Cup ogwali ku StarTimes ku kisaawe kye Lugoggo nga 12 omwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2019.<ref>{{Cite web |date=12 March 2019 |title=Vipers exit Uganda Cup |url=https://viperssc.co.ug/2019/03/12/vipers-exist-uganda-cup/}}</ref>​<ref>{{Cite web |date=12 March 2019 |title=FT: Proline 2-1 Vipers (After ET) &#124; Uganda Cup |url=https://www.kawowo.com/2019/03/12/live-proline-vs-vipers-uganda-cup/}}</ref> Yazannya omupiira gwe ogusembayo mu sizoni nga bazannya ne [[BUL Jinja FC|Bul FC]] nga 4 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 2019 ku [[St. Mary's Stadium-Kitende|kisaawe kya St. Mary's]].<ref>{{Cite web |date=3 May 2019 |title=Vipers Sc V Bul: The Brief |url=https://viperssc.co.ug/2019/05/03/vipers-sc-v-bul-the-brief/ |access-date=17 June 2026 |archive-date=9 February 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209165143/https://viperssc.co.ug/2019/05/03/vipers-sc-v-bul-the-brief/ |url-status=dead }}</ref> Yazannya emipiira 23 gyonna awamu mu sizoni eno. [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]] yamalira mu kyakubiri mu liigi.<ref>{{Cite web |title=Vipers FC Football Team Results & Stats &#124; ScoresPro |url=https://www.scorespro.com/soccer/uganda/teams/vipers-fc-NTAxNDY=/}}</ref> === Tanta === Mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2019, Lwanga yeegatta ku ttiimu ya Misiri eya Tanta SC.<ref>{{cite web |last1=Ismail |first1=Ali |date=5 August 2019 |title=Tanta sign Uganda midfielder Taddeo Lwanga |url=https://www.kingfut.com/2019/08/05/taddeo-lwanga-tanta/ |accessdate=15 August 2019 |website=KingFut}}</ref> === Simba SC === Nga 2 omwezi Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa 2020, Lwanga yeegatta ku Simba SC ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>{{Cite web |date=2 December 2020 |title=Taddeo Lwanga Joins Simba SC &#124; the SportsNation |url=https://the-sportsnation.com/2020/12/02/taddeo-lwanga-joins-new-side/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329171118/https://www.the-sportsnation.com/2020/12/02/taddeo-lwanga-joins-new-side/ |archive-date=29 March 2023 |access-date=2 December 2020}}</ref> === Arta/Solar7 === Nga 19 omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2022, Lwanga yeegatta ku Arta/Solar7 nga free agent ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>{{Cite web |date=19 August 2022 |title=Taddeo Lwanga joins Cameroon's Song, Kameni at Arta Solar |url=https://kawowo.com/2022/08/19/taddeo-lwanga-joins-cameroons-song-kameni-at-arta-solar/}}</ref> === APR FC === Mu mwezi Ogwomusanvu mu mwaka gwa 2023, Lwanga yeegatta ku APR FC ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2023-07-15 |title=What Taddeo Lwanga brings to APR FC |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/what-taddeo-lwanga-brings-to-apr-fc-2023071513115318845 |access-date=2025-08-25 |website=www.pulsesports.ug |language=en}}</ref> == Emipiira gyazanyidde tiimu y'eggwanga == Taddeo yasooka mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] nga bazannya ne ttiimu y'eggwanga eya Malawi mu mupiira gw'omukwano ku kisaawe e Kamuzu . == Ebibalo by’emirimu gye == === Wabweru w'eggwanga lye === {{Updated|matches played on 15 August 2019}}<ref name="nft"/><ref>{{Cite web|url=https://www.national-football-teams.com/player/59815/Taddeo_Lwanga.html|title = Taddeo Lwanga}}</ref>Mu mipiira egyazannyibwa nga 15 omwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2019<ref name=":0" /><ref><ref name="nft" /><ref>{{Cite web |title=Taddeo Lwanga |url=https://www.national-football-teams.com/player/59815/Taddeo_Lwanga.html}}</ref></ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" | colspan="3" |[[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] |- ! Omwaka ! Apps ! Ggoolo |- | 2015 | 1 | 0 |- | 2016 | 0 | 0 |- | 2017 | 3 | 0 |- | 2018 | 7 | 0 |- | 2019 | 10 | 1 |- | 2020 | 0 | 0 |- | 2021 | 5 | 0 |- | 2022. 2022 | 0 | 0 |- ! Omugatta ! 26 ! 1 |} == Engule == === Kiraabu === '''SC Villa''' * FUFA Super Cup runners-up: 2015 '''Vipers SC''' * Ugandan cup runners-up : 2017–18 * Ugandan Premier League : 2017–18 === Omuntu ssekinnomu === * Ttiimu y'omwaka Uganda Azam Premier League (1): 2016–17<ref>{{cite web |date=27 July 2017 |title=Geoffrey Sserunkuma drive home as he is crowned MVP |url=https://www.kawowo.com/2017/07/27/kcca-dominates-sserunkuma-is-the-201617-aupl-mvp/ |publisher=}}</ref> * Airtel FUFA eyalondebwa okuwangula engule z'omuzannyi w'omwaka (1): 2016–17<ref>{{cite web |date=2 December 2017 |title=Mutyaba, Ikwaput claim MVP gongs at 2017 Airtel FUFA Awards |url=https://www.kawowo.com/2017/12/02/airtel-fufa-awards-2017-mutyaba-ikwaput-claim-mvp-gongs/ |publisher=}}</ref> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Taddeo Lwanga]] at WorldFootball.net * [https://www.ran.de/datenbank/fussball/pe411943/taddeo-lwanga/karriere/] [[Category:Pages with unreviewed translations]] hf7r9fmxw8r96yrzx2kx10ttwgpsvml Steven Sserwadda Musambi wa Mupiira 0 14231 57723 56318 2026-07-01T19:46:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57723 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Steven Sserwadda''' (yazaalibwa 28 Ogwomunaana 2002) Munnayuganda [[:en:Association_football|Omusambi w'omupiira]] gw'ensimbi azannya ng'[[:en:Midfielder|omuwuwuttanyi]] [[:en:MLS_Next_Pro|liigi ya America]] ku ttiimu ya [[:en:CT_United_FC|CT United FC]], ku bbanja okuva mu [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]]. == Ku Kiraabu == === KCCA === Sserwadda yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], era yatandika okuzannya omupiira mu ttiimu y'abavubuka eya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|Kampala Capital City Authority FC]] mu 2015. Mu 2018, yakuzibwa n’agenda mu ttiimu esooka eya[[Kampala Capital City Authority FC|KCCA]] oluvannyuma lw’okuyita nkola za tiimu z’abavubuka. <ref>{{cite web |date=2 June 2018 |title=KCCA manager Mutebi envisages Bright future in stylish midfielder Sserwadda |url=https://kawowo.com/2018/06/02/kcca-manager-mutebi-envisages-bright-future-in-stylish-midfielder-sserwadda/ |work=kawowo.com}}</ref> Nga wayise emyezi mitono yasooka okuzannya bwe baali bakuba mu mpaka [[:en:2018–19_CAF_Confederation_Cup|za CAF Confederation Cup eza 2018–19]] bwe yawangula kiraabu ya Tanzania, [[:en:Mtibwa_Sugar_F.C.|Mtibwa Sugar]] ggoolo 2-1. <ref>{{cite web |date=23 December 2018 |title=KCCA register first Confederations Cup away victory as they dispatch Mtibwa |url=https://www.pmldaily.com/sports/2018/12/kcca-register-first-confederations-cup-away-victory-as-they-dispatch-mtibwa.html |work=pmldaily.com}}</ref> Mu luzannya oluddirira olwakamalirizo mu [[:en:2018_Uganda_Cup|Uganda Cup 2018]], Sserwadda yateeba ggoolo bbiri mu buwanguzi bwe baafuna ku Synergy FC obwa ggoolo 9-0. <ref>{{cite web |date=30 March 2021 |title=Ranking Mutebi's ten biggest games at KCCA FC |url=https://kawowo.com/2021/03/30/ranking-mutebis-ten-biggest-games-at-kcca-fc/ |work=pmldaily.com}}</ref> Bwe yali mu kiraabu eno yawangula engule ez'enjawulo, omuli [[:en:Kagame_Interclub_Cup|Kagame Interclub Cup]] emu, [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] emu, Super Cup bbiri, ne Super 8 Cup. <ref>{{cite web |date=27 July 2021 |title=Steven Sserwadda departs |url=https://www.kccafc.co.ug/steven-sserwadda-departs/ |work=kccafc.co.ug}} </ref> === New York Red Bulls II === Nga 30 Ogwomwenda 2021, Sserwadda yeegatta ku [[:en:USL_Championship|USL Championship]] mu [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]].<ref>{{Cite web |last=Bulls |first=New York Red |title=New York Red Bulls II Sign Ugandan Midfielder Steven Sserwadda |url=https://www.newyorkredbulls.com/news/new-york-red-bulls-ii-sign-ugandan-midfielder-steven-sserwadda |website=New York Red Bulls}}</ref> Sserwadda yasambira Red Bulls II omupiira ogwasooka Ogwekkumin 15, 2021, bwe baali bakola amaliri aga 1–1 ne [[:en:Tampa_Bay_Rowdies|Tampa Bay Rowdies]].<ref>{{Cite web |title=TAMPA BAY ROWDIES VS. NEW YORK RB II 1 – 1 |url=https://int.soccerway.com/matches/2021/10/16/united-states/mls-reserve-league/fc-tampa-bay-rowdies/new-york-rb-ii/3485336/ |access-date=October 16, 2021 |website=soccerway.com}}</ref> Nga 31 Ogwomusanvu 2022, Sserwadda yateeba ggoolo ye esooka ku [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] bwe baali bakubwa 1–2 [[:en:New_Mexico_United|New Mexico United]].<ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II 1–2 New Mexico United |url=https://www.uslchampionship.com/newyorkredbullsii-newmexicounited-2267899?homepage-link |access-date=July 31, 2022 |website=uslchampionship.com}}</ref> Nga 9 Ogwomunaana 2022, Sserwadda ye yateeba Ggoolo ey'ekyenkanyi mu buwanguzi bwa 2–1 ku [[:en:Atlanta_United_2|Atlanta United 2]].<ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II 2–1 Atlanta United 2 |url=https://www.uslchampionship.com/newyorkredbullsii-atlantaunited2-2267914 |access-date=August 9, 2022 |website=uslchampionship.com}}</ref> Nga 6 Ogwokubiri 2024, [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] yalaangirira nga bwekansizza Sserwadda ku ndagaano y'okugukyanga ng'asasulwa <ref>{{Cite web |date=6 February 2024 |title=New York Red Bulls II Sign Ugandan International Steven Sserwadda to an MLS NEXT Pro Contract |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-ugandan-international-steven-sserwadda-to-an-mls-next |access-date=7 February 2024 |website=newyorkredbulls.com}}</ref> ==== New York Red Bulls (ku bbanja) ==== Nga 22 Ogwomukaaga 2022, [[:en:New_York_Red_Bulls|New York Red Bulls]] yalangirira nga bwekansizza Sserwadda ku ndagaano y'ebbanja ennyimpi bwe baali beetegekera Sizoni mu mpaka za [[:en:2022_U.S._Open_Cup|2022 U.S. Open Cup]] quarterfinal nga battunka ne [[:en:New_York_City_FC|New York City FC]].<ref>{{Cite web |date=22 June 2022 |title=New York Red Bulls Signs Midfielder Steven Sserwadda and Defender Juan Castillo to Short-Term Loan Ahead of Open Cup Quarterfinal |url=https://www.newyorkredbulls.com/news/new-york-red-bulls-signs-midfielder-steven-sserwadda-and-defender-juan-castillo- |access-date=23 June 2022 |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Sserwadda yasamba ogwasooka bwe yayingiramu mu ddakiika ya 84 mu kifo kya [[:en:Luquinhas|Luquinhas]].<ref>{{Cite web |title=NEW YORK RB VS. NEW YORK CITY 3 – 0 |url=https://us.soccerway.com/matches/2022/06/23/united-states/us-open-cup/new-york-red-bulls/new-york-city/3788030/ |access-date=23 June 2022 |website=soccerway.com}}</ref><ref>{{cite web |title=Red Bulls Advance to U.S. Open Cup Semifinals With NYCFC Win |url=https://www.newyorkredbulls.com/news/match-recap-pres-by-provident-bank-red-bulls-advance-to-u-s-open-cup-semifinals- |website=www.newyorkredbulls.com}}</ref> === New York Red Bulls === Nga 9 Ogwomusanvu 2022, Sserwadda yeegatta ku Red Bulls ku ndagaano y'enkalakkalira.<ref>{{cite web |title=New York Red Bulls Sign Ugandan Midfielder Steven Sserwadda |url=https://www.newyorkredbulls.com/news/new-york-red-bulls-sign-ugandan-midfielder-steven-sserwadda}}</ref> Ono yasubwa okuzannya sizoni ya 2023 yonna oluvannyuma lw'okufuna obuvune mu kinywa bwe yali asambira ttiimu y'eggwanga.<ref name="auto">{{Cite web |title=New York Red Bulls Midfielder Steven Sserwadda Undergoes Successful Surgery |url=https://www.newyorkredbulls.com/news/steven-sserwadda-undergoes-successful-surgery |website=www.newyorkredbulls.com}}</ref> === CT United FC === Nga 8 Ogwoluberyeberye 2026, Red Bull New York II yasindika Steven Sserwaddaku bbanja mu Connecticut United FC egkyangira mu Liigi y'America mu sizoni ya 2026.<ref>{{cite web |title=Red Bull New York II Midfielder Steven Sserwadda Loaned to Connecticut United FC |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/red-bull-new-york-ii-midfielder-steven-sserwadda-loaned-to-connecticut-united-fc}}</ref> Sserwadda yali omu ku bazannyi b'ebyafaayo 11 abaasooka okutendekebwa n'ettiimu eno mu Gwokusatu 1, 2026. == Ku ttiimu y'eggwanga == Sserwadda yalabikira mu mipiira gyonna mukaaga egya [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|Uganda]] mu mpaka za [[:en:2021_Africa_U-20_Cup_of_Nations|AFCON w'abali wansi w'emyaka 21 owa 2021]]. Yateeba ggoolo 2 mu kibinja era yakola omulimu gwa njawulo nnyo okulaba nga batuuka mu z'akamalirizo.<ref>{{cite web |title=Uganda beats Mozambique to top Group A |url=https://www.cafonline.com/news-center/news/uganda-beats-mozambique-to-top-group-a |work=cafonline.com}}</ref><ref>{{cite web |title=Kakooza breaks Mauritania hearts as Uganda qualify for quarter finals |url=https://www.cafonline.com/news-center/news/kakooza-breaks-mauritania-hearts-as-uganda-qualify-for-quarter-finals |work=cafonline.com}}</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_football_team|Ttiimu ya Uganda enkulu]] mu gw'omukwano ogwaggwa 1–1 (5–4) mu kusimulagana ppeneti nga bawangula [[:en:Tajikistan_national_football_team|Tajikistan]] nga 25 Ogwokusatu 2022.<ref>{{Cite web |last=Strack-Zimmermann |first=Benjamin |title=Uganda vs. Tajikistan |url=https://www.national-football-teams.com/matches/report/34161/Uganda_Tajikistan.html |website=www.national-football-teams.com}}</ref> Nga 24 Ogwokusatu 2023, Sserwadda yaddamu okufuna obuvune bwe yayulika ekinywa nga Uganda ezannya ez'okukusunsulamu abaneetaba mu AFCON bwe baali battunka ne [[:en:Tanzania_national_football_team|Tanzania]].<ref name="auto"/> == Ebibalo bw'azannye == {{updated|match played March 15, 2026}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" |+Emipiira gy'azannye ne Ggoolo ku Kiraabu, Sizoni n'empaka ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" |Sizoni ! colspan="3" |Liigi ! colspan="2" |Playoffs ! colspan="2" |National cup[a] ! colspan="2" |Ku Ssemazinga ! colspan="2" |Omugatte |- !Empaka !Emipiira !Goals !Apps !Goals !Emipiira !Ggoolo !emipiira !Ggoolo !Emipiira !Goals |- | rowspan="4" |[[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] |[[:en:2018-19_Uganda_Premier_League|2018–19]] |[[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] |1 |1 |0 |0 |3 |2 |1[b] |0 |5 |3 |- |[[:en:2019-20_Uganda_Premier_League|2019–20]] |[[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] |9 |1 |0 |0 |0 |0 |1 |0 |10 |1 |- |[[:en:Uganda_Premier_League|2020–21]] |[[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] |9 |0 |0 |0 |1 |0 |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Omugatte !19 !2 !0 !0 !4 !2 !2 !0 !25 !4 |- | rowspan="6" |[[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] |[[:en:2021_USL_Championship_season|2021]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |4 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |4 |0 |- |[[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |14 |2 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |14 |2 |- |[[:en:2023_MLS_Next_Pro_season|2023]] |[[:en:MLS_Next_Pro|MLS Next Pro]] |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |- |[[:en:2024_MLS_Next_Pro_season|2024]] |[[:en:MLS_Next_Pro|MLS Next Pro]] |23 |2 |0 |0 |2 |0 |0 |0 |25 |2 |- |[[:en:2025_MLS_Next_Pro_season|2025]] |[[:en:MLS_Next_Pro|MLS Next Pro]] |22 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |22 |0 |- ! colspan="2" |Omugatte !63 !4 !0 !0 !2 !0 !0 !0 !65 !4 |- | rowspan="2" |[[:en:CT_United_FC|CT United FC]] |[[:en:2026_MLS_Next_Pro_season|2026]] |[[:en:MLS_Next_Pro|MLS Next Pro]] |3 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |3 |0 |- ! colspan="2" |Omugatte !3 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !0 !3 !0 |- | rowspan="2" |[[:en:New_York_Red_Bulls|New York Red Bulls]] |[[:en:2022_New_York_Red_Bulls_season|2022]] |[[:en:Major_League_Soccer|Major League Soccer]] |2 |0 |0 |0 |1 |0 |0 |0 |3 |0 |- ! colspan="2" |Omugatte !2 !0 !0 !0 !1 !0 !0 !0 !3 !0 |- ! colspan="3" |Omugatte wonna !87 !6 !0 !0 !7 !2 !2 !0 !96 !8 |} <templatestyles src="Reflist/styles.css" />  == Ebitiibwa == '''KCCA''' * [[:en:Uganda_Premier_League|Liigi ya Uganda]] : [[:en:2018–19_Uganda_Premier_League|2018–19]] * [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]]: [[:en:2018_Uganda_Cup|2018]] '''New York Red Bulls II''' * [[:en:MLS_Next_Pro|MLS Next Pro Cup]]: [[:en:2025_MLS_Next_Pro_season|2025]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Steven+Sserwadda Steven Sserwadda] ku Soccerway * KCCA ebibalo (https://web.archive.org/web/20220831152759/https://www.besoccer.com/player/s-sserwadda-728673) {{CT United FC squad}} r9o4505y9z4fl8b7btaew8ihas63swj Edward Kizza 0 14249 57846 56458 2026-07-02T02:32:00Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57846 wikitext text/x-wiki    '''Edward Kizza''' (yazaalibwa 17 Ogwekkumineebiri 1998) Munnayuganda O[[:en:Association_football|musambi w'omupiira]] gw'ensimbi azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] mu ttiimu ya for [[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]] egukyangira mu [[:en:USL_Championship|Liigi ya America ey'okubiri]]. == Emirimu gye == Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Kizza yagenda mu America ne bazadde be ku myaka 14 gyokka egy'obukulu.<ref name="newengland">{{cite web |title=Edward Kizza New England Revolution |url=https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514021909/https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza/ |archive-date=14 May 2022 |access-date=18 April 2021 |website=[[New England Revolution]]}}</ref> Yamala omwaka gwe ogwasooka mu ssomero lya [[:en:Carlisle_School|Carlisle School]] nga tanneegatta ku [[:en:Montverde_Academy|bbanguliro ly'omupiira lya Montverde]] okuliraana [[:en:Orlando,_Florida|Orlando]], [[:en:Florida|Florida]].<ref name="pitt">{{cite news|last1=Rotstein|first1=Steve|title=Top 50 recruit Kizza Edward commits to Pitt men's soccer|url=https://pittnews.com/article/117949/sports/other-varsity-sports/kizza-edward-commits-pitt-2/|access-date=18 April 2021|work=[[The Pitt News]]|date=17 March 2021}}</ref> Ne Montverde, Kizza yali kitundu ku pulograamu ya SIMA era yali wa 41 ku bazannyi abaali basinga ne topdrawersoccer abaavaayo okwegatta ku ttiimu enkulu mu Sizoni.<ref name="pitt" /> Nga 17 Ogwokusatu 2017, Kizza yeewaayo okuzannyira [[:en:College_soccer_in_the_United_States|college soccer]] ne [[:en:Pittsburgh_Panthers_men's_soccer|Pittsburgh Panthers]], newankubadde yali atunuulira okusaba okuva mu ttiimu endala nga [[:en:Clemson_Tigers_men's_soccer|Clemson Tigers]] ne [[:en:Wake_Forest_Demon_Deacons_men's_soccer|Wake Forest Demon Deacons]]. Yasamba omupiira gwe ogwasooka ne Panthers nga 25 Ogwomunaana 2017 bwe baali battunka ne [[:en:Ohio_State_Buckeyes_men's_soccer|Ohio State Buckeyes]], bwe yava ku katebe nga bakubwa 0–1.<ref name="pitt2">{{cite web |title=Edward Kizza |url=https://pittsburghpanthers.com/sports/mens-soccer/roster/edward-kizza/10272 |website=[[Pittsburgh Panthers]]}}</ref> Yavuganya ku ttiimu ye mu Sizoni ya completed his freshman college n'ateeba ggoolo 4 mu mipiira 15, era n'abeera ku ku ttiimu ya Sizoni eyo.<ref name="pitt2" /> Mu Sizoni ye ey'okubiri, Kizza emipiira gyonna 18 ku ttiimu ya Panthers, n'ateeba ggoolo 15.<ref name="pitt2" /> Era yateeba ggoolo 12 mu Sizoni bbiri okwali esooka n'esembayo ne Panthers, bwe yazannya emipiira gyonna 20 mu Sizoni.<ref name="pitt2" /> Nga 8 Ogwekkumi 2020, kyalangirirwa nti Kizza yali alekulidde Pittsburgh Panthers, newankubadde yali agizannyidde emipiira ebiri egy'okwolesa.<ref>{{cite news|last1=Bobeck|first1=Brett|title=Pitt soccer parts ways with leading scorer Edward Kizza|url=https://pittnews.com/article/160729/sports/pitt-soccer-parts-ways-with-leading-scorer-edward-kizza/|access-date=18 April 2021|work=[[The Pitt News]]|date=8 October 2020}}</ref> Yandigenda mu maaso n’obutazannya sizoni ye ey’abakulu mu Panthers.<ref name="pitt2"/> === New England Revolution === Nga 21 Ogwoluberyeberye 2021, wadde nga teyalabikira mu [[:en:2020_NCAA_Division_I_men's_soccer_season|sizoni ya 2020 NCAA]], Kizza yalondebwa n'omuzannyi wa 24 okutwalira awamu mu [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] mu [[:en:2021_MLS_SuperDraft|MLS SuperDraft]] . <ref>{{cite news|last1=Krysinsky|first1=John|title=Former Pitt scoring whiz Edward Kizza selected by New England Revolution in MLS Draft|url=https://pittsburghsoccernow.com/2021/01/22/former-pitt-scoring-whiz-edward-kizza-selected-by-new-england-revolution-in-mls-draft/|access-date=18 April 2021|work=Pittsburgh Soccer Now|date=22 January 2021}}</ref> Wadde nga yalondebwa kikeerezi mu lawundi esooka, omutendesi omukulu owa Revolution [[:en:Bruce_Arena|Bruce Arena]], yategeeza nti Kizza "omuteebi akakasiddwa ku mutendera gwa yunivasite" era nti "tuwulira nga tuli ba mukisa nnyo nti twamufuna kikeerezi nga bwe twakola mu lawundi esooka". <ref name="bm">{{cite news|last1=Minton|first1=Sam|title=Bruce Arena feels 'very fortunate" that Edward Kizza dropped to 24th overall|url=https://www.thebentmusket.com/2021/1/22/22243425/bruce-arena-feels-very-fortunate-edward-kizza-dropped-24th-overall|access-date=18 April 2021|work=The Bent Musket|date=22 January 2021|archive-date=18 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418063408/https://www.thebentmusket.com/2021/1/22/22243425/bruce-arena-feels-very-fortunate-edward-kizza-dropped-24th-overall|url-status=dead}}</ref> Arena yategeeza nti yali ayogedde n'omutendesi wa Kizza owa [[:en:Pittsburgh_Panthers_men's_soccer|Pittsburgh Panthers,]] [[:en:Jay_Vidovich|Jay Vidovich]] nga tannamuyingiza mu ttiimu. <ref name="bm" /> Nga 5 Ogwokusatu 2021, Kizza yakola endagaano ya pulofeesono ne [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] oluvannyuma lw’okusanyusa abatendesi mu pre-season. <ref>{{cite news|title=New England Revolution sign 2021 MLS SuperDraft pick forward Edward Kizza|url=https://www.revolutionsoccer.net/post/2021/03/05/new-england-revolution-sign-2021-mls-superdraft-pick-forward-edward-kizza|access-date=18 April 2021|work=[[New England Revolution]]|date=5 March 2021}}</ref> Yasooka kuzannya mupiira gwa pulofeesono mu Revolution nga 17 Ogwokuna 2021 mu mupiira gwabwe ogwaggulawo sizoni nga battunka ne [[:en:Chicago_Fire_FC|Chicago Fire]], n'ajja ng'omuzannyi mu ddakiika ya 83 mu mupiira ogw'amaliri ga ggoolo 2-2 n'akuba omupiira n'omutwe. <ref>{{cite web |title=Chicago Fire 2–2 New England Revolution |url=https://us.soccerway.com/matches/2021/04/18/united-states/mls/chicago-fire/new-england-revolution/3471812/ |website=Soccerway}}</ref> Oluvannyuma lwa [[:en:2022_New_England_Revolution_season|sizoni ya 2022]], Kizza yayabulira New England. <ref>{{Cite web |title=New England Revolution announce year-end roster moves &#124; New England Revolution |url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-announce-year-end-roster-moves |website=revolutionsoccer.net}}</ref> ==== Memphis 901 (ku bbanja) ==== Nga 30 Ogwokusatu 2022, [[:en:New_England_Revolution|New England]] yategeeza nti yali eyazise Kizza mu kiraabu ya [[:en:USL_Championship|USL Championship]] eya [[:en:Memphis_901|Memphis 901]] okumala sizoni ya [[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] eyasigaddeyo. <ref>{{Cite web |date=30 March 2022 |title=New England Revolution loan forward Edward Kizza to Memphis 901 FC |url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-loan-forward-edward-kizza-to-memphis-901-fc |access-date=15 July 2022 |website=revolutionsoccer.net}}</ref> Kizza yayitibwa okuva ku bbanja mu Gwomusanvu 2022. ==== Pittsburgh Riverhounds (ku bbanja) ==== Nga 15 Ogwomusanvu 2022, kiraabu ya [[:en:USL_Championship|USL Championship]] eya [[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]] yalangirira nti efunye Kizza ku bbanja okumala sizoni ya [[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] eyasigaddeyo. <ref>{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Hounds acquire forward Edward Kizza on loan from Revolution |url=https://www.uslchampionship.com/news_article/show/1232708 |access-date=15 July 2022 |website=uslchampionship.com}}</ref> === Pittsburgh Riverhounds === Nga 13 Ogwoluberyeberye 2023, Kizza yagenda mu Riverhounds ku ndagaano y'enkalakkalira. <ref>{{Cite web |last=USLChampionship com Staff |date=13 January 2023 |title=Edward Kizza inks deal with Hounds |url=https://www.uslchampionship.com/news_article/show/1255170-edward-kizza-inks-deal-with-hounds |website=USL Championship}}</ref> Mu mupiira gwe baazannye ne [[:en:Las_Vegas_Lights_FC|Las Vegas Lights FC]], Kizza yateeba ggoolo bbiri nga bawangula 4-1, wamu ne [[:en:Arturo_Ordoñez|Arturo Ordoñez]] ne [[:en:Danny_Griffin_(soccer)|Danny Griffin]] okuteeba. <ref>{{Cite web |last=Campbell |first=Dominic |date=2023-05-20 |title=FINAL: Riverhounds SC 4, Las Vegas Lights FC 1 |url=https://pittsburghsoccernow.com/2023/05/20/live-riverhounds-sc-vs-las-vegas-lights-fc-7-p-m-2/ |access-date=2024-01-23 |website=Pittsburgh Soccer Now |language=en-US}}</ref> === Indy Eleven === Kizza yeegatta [[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]] nga 3 Ogwekkumineebiri 2024, n’afuuka omuzannyi wa Uganda asoose mu byafaayo bya kiraabu. <ref>{{cite web |title=Indy Eleven Signs Forward Edward Kizza from Pittsburgh Riverhounds |url=https://www.indyeleven.com/news/2024/12/03/indy-eleven-signs-forward-edward-kizza-from-pittsburgh-riverhounds/ |access-date=3 December 2024 |website=IndyEleven.com |publisher=[[Indy Eleven]]}}</ref> Yasooka kuzannya mu ttiimu eno nga 15 Ogwokusatu 2025, mu buwanguzi bwe yawangula [[:en:Miami_FC|Miami FC]] ggoolo 3-1. <ref>{{Cite web |title=Recap-MIA 1:3 IND |url=https://www.indyeleven.com/news/2025/03/15/recap-mia-13-ind-2/ |access-date=2025-03-16 |website=Indy Eleven |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Indy XI 3-1 Miami FC (Mar 15, 2025) Final Score |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/726130/indy-eleven-miami-fc |access-date=2025-03-16 |website=ESPN |language=en}}</ref> Kizza yateeba ggoolo ye esooka mu kiraabu eno nga 5 Ogwokuna 2025, mu mupiira ogwali amaliri ga liigi 2-2 ne [[:en:North_Carolina_FC|North Carolina FC]] . <ref>{{Cite web |title=Recap-IND 2:2 NC |url=https://www.indyeleven.com/news/2025/04/05/recap-ind-22-nc/ |access-date=2025-04-07 |website=Indy Eleven |language=en-US}}</ref> == Ebibalo by'emirimu gye == {{updated|match played 2 August 2025.}}<ref name="soccerway">{{soccerway|edward-kizza/692754}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emipiira ne Ggoolo ku Kiraabu, Sizoni n'empaka ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" |Sizoni ! colspan="3" |Liigi ! colspan="2" |Okusunsulamu ! colspan="2" |Ekikopo y'awaka ! colspan="2" |Ekikopo kya Liigi ! colspan="2" |Omugatte |- !Empaka !Emipiira !Ggoolo !Emipiira !Ggoolo !Emipiira !Ggoolo !Emipiira !Ggoolo !Emipiira !Ggoolo |- | rowspan="1" |[[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] |[[:en:2021_New_England_Revolution_season|2021]] |[[:en:Major_League_Soccer|Major League Soccer]] |11 |0 |0 |0 |0 |0 | colspan="2" |— |11 |0 |- |[[:en:New_England_Revolution_II|New England Revolution II]] ''(ku bbanja)'' |[[:en:2021_New_England_Revolution_II_season|2021]] |[[:en:USL_League_One|USL League One]] |12 |5 | colspan="2" |— |0 |0 | colspan="2" |— |12 |5 |- |[[:en:Memphis_901_FC|Memphis 901 FC]] ''(ku bbanja)'' |[[:en:2022_Memphis_901_FC_season|2022]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |8 |0 |0 |0 |0 |0 | colspan="2" |— |8 |0 |- |[[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]] ''(ku bbanja)'' |[[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |10 |1 |2 |2 |0 |0 | colspan="2" |— |12 |3 |- | rowspan="2" |[[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]] |[[:en:2023_USL_Championship_season|2023]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |29 |4 |1 |0 |3 |1 | colspan="2" |— |33 |5 |- |[[:en:2024_Pittsburgh_Riverhounds_SC_season|2024]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |33 |12 |1 |0 |1 |0 | colspan="2" |— |35 |12 |- ! colspan="3" |Omugatte ku Kiraabu !62 !16 !2 !0 !4 !1 ! colspan="2" |— !68 !17 |- |[[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]] |[[:en:2025_Indy_Eleven_season|2025]] |[[:en:USL_Championship|USL Championship]] |17 |2 |0 |0 |1 |0 |3 |0 |21 |2 |- ! colspan="3" |Omugatte awamu !120 !24 !4 !2 !5 !1 !3 !0 !133 !27 |} == Ebitiibwa == '''New England Revolution''' * [[:en:Supporters'_Shield|Supporters' Shield]]: [[:en:2021_Major_League_Soccer_season|2021]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20220514021909/https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza/ Profile] tterekero 14 Ogwokutaano 2022 ku kyuma kya Wayback ku [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] {{Indy Eleven squad}}{{2021 MLS SuperDraft}}{{RevolutionFirstPick}}{{DEFAULTSORT:Kizza, Edward}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] a1p5zd2ln2nd1blks68n3doaud8vlar Aisha Naluzze Batala 0 14251 57900 56432 2026-07-02T06:10:43Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57900 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]] eyali emazeeko endagaano ye nga ssenkulu w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa obuli bw'enguzi n'obukenuzi. <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula ku kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka. <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya eyazaalibwa mu 1977. <ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emisomo gye yagitandikira mu Uganda era neyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya. <ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, yeegatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda. <ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == it7dms0l0txn1i76a6zfdzpnhsgrl4e 57905 57900 2026-07-02T06:17:21Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57905 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya eyazaalibwa mu 1977. <ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emisomo gye yagitandikira mu Uganda era neyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya. <ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, yeegatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda. <ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == lmfeig3t6mmcwprx94uc4ohuwkxla2v 57906 57905 2026-07-02T06:19:03Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57906 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emisomo gye yagitandikira mu Uganda era neyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya. <ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, yeegatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda. <ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == tefis9eqvhla92jtxaro9c55erggm01 57907 57906 2026-07-02T06:21:42Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57907 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, yeegatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda. <ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == qiqt2oynrf6ehk1o8gtzx7tek6eieph 57908 57907 2026-07-02T06:23:25Z Charles Kalanzi 9748 57908 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma yeewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == lzsgpdfbjag697z7krdatb682duxqnw 57909 57908 2026-07-02T06:25:07Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57909 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni yabannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi wa bannamateeka mu kampuni eyo wakati wa 2003 ne 2005. <ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako nga omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 925yc0x9in8muurc0dxg5rx4j81evv5 57910 57909 2026-07-02T06:34:19Z Charles Kalanzi 9748 57910 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Okulondebwa kwa Batala kwaviiraako ekibiina ekitaba bannamateeka mu Uganda ekya Uganda Law Society okumusaba okulekulira obuvunaanyizibwa bwe nga omulamuzi wa kooti enkulu.<ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/law-society-wants-new-igg-to-resign-from-the-NV_220331_062026</ref><ref>https://www.pulse.ug/story/law-society-calls-for-new-igg-naluzze-resignation-2025101107312911621</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 72mzfdwouvlof1e9arj3081vpw0nvvf 57914 57910 2026-07-02T06:38:09Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 57914 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == eg3s9y0rnj4agq77ab83d890d92znky 57916 57914 2026-07-02T06:39:02Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza omutwe 57916 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == 1epxsq512geh09s62c1ur02c164b7pb 57931 57916 2026-07-02T06:45:13Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo amatuluba 57931 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1977]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] bkcri94l48gcmo8y4642x2o6j6iyjmo 57933 57931 2026-07-02T06:46:40Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo amatuluba 57933 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1977]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute]] 54qgso6nwe3ctnmesw05cju0touab6f 57944 57933 2026-07-02T06:55:56Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu omutwe 57944 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1977]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute]] 7z71ks5piccbszu11806o4qcfpqfq62 57947 57944 2026-07-02T06:59:02Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu laba ne 57947 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) Munnayuganda nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[Law Development Centre]] * [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1977]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute]] brej8y96jdh5f7sw7rih98meo4tlk1b 57948 57947 2026-07-02T07:01:19Z Charles Kalanzi 9748 57948 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) [[Munnayuganda]] nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> == Obuto bwe == Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref> Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref> == Emirimu gye == Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US}}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref> Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> == Laba ne == * [[Law Development Centre]] * [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1977]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute]] 5waddubi52fe2965z8nfiisy2auro9c Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda 14 14372 58085 57177 2026-07-02T08:07:08Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Category:Abakyala abayimbi Bannayuganda]] to [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] 57176 wikitext text/x-wiki Bano be bakyala abayimbi Bannayuganda fkzub6m4oj9zz7un3j6t3vspic7tlxj 58090 58085 2026-07-02T08:09:03Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Abayimbi Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 58090 wikitext text/x-wiki Bano be bakyala abayimbi Bannayuganda [[Category:Abayimbi Bannayuganda]] nnkv7us1xfrt3fhddta5wnupfngnfji George Kanyeihamba 0 14407 57854 57436 2026-07-02T04:30:20Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 57854 wikitext text/x-wiki   '''George Wilson Kanyeihamba''' (11 Ogwomunaana 1939 – 14 Ogwomusanvu 2025) yali muwandiisi omunnayuganda, munnabyabufuzi, era omulamuzi nga ye minisita wa kabineti era omubaka wa palamenti. Era yaliko ssentebe w'akakiiko k'ebyamateeka mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola [[Ssemateeka wa 1995]].<ref>{{Cite web |title=George W. Kanyeihamba |url=https://www.africanbookscollective.com/authors-editors/george-w.-kanyeihamba |access-date=29 May 2021 |website=African Books Collective}}</ref> Yalondebwa okubeera mmemba wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]] mu 1997 n'awummula mu Gwekkuminoogumu 2009. Emabegako yali akola nga minisita w'ebyobusuubuzi, minisita w'ebyamateeka, ne [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|ssaabawolereza wa gavumenti]],<ref name="Oloka-Onyango">{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=Joseph |date=2017 |title=When courts do politics: public interest law and litigation in East Africa |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |location=Newcastle, England |page=281}}</ref> byonna mu nfuga ya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . Yalina diguli ya Ph.D. mu mateeka okuva mu [[Yunivasite y'e Warwick]].<ref name=":0">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W |year=2012 |title=The Blessings and Joy of Being Who You Are |publisher=Marianum Press |isbn=9789970907502 |location=Kisubi Entebbe |pages=30}}</ref> Mu 2008, Warwick yamuwa ekitiibwa kya LLD (Omusawo mu Byamateeka).<ref name="Warwick">{{Cite web |title=Honorary degrees for experts on Heart, DNA, Shakespeare, & Holocaust aftermath |url=https://warwick.ac.uk/newsandevents/pressreleases/honorary_degrees_for_experts_on_heart_dna_shakespeare__holocaust_aftermath1/ |access-date=25 May 2021 |website=University of Warwick}}</ref> Kanyeihamba y’omu ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abasatu abaasalawo nti okuddamu okulondebwa Pulezidenti Museveni mu 2006 kwali kwa lukujjukujju ne kusazibwamu.<ref name="observer">{{cite news|last1=Nganda|first1=Ibrahim Ssemujju|title=Why I ruled to overturn Museveni 3rd term - Kanyeihamba|url=https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|access-date=25 May 2021|work=The Observer|date=26 July 2009|archive-date=31 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230331073630/https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo yafiirwa ekifo kye ng’omulamuzi wa kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu<ref name="ASIL">{{Cite journal |last=Lyons |first=Scott |date=19 September 2006 |title=The African Court on Human and People's Rights |journal=ASIL Insights |volume=10 |issue=24}}</ref> era abakomentinga balowooza nti okuyimirira kwe mu mpaaba eyo ey’okulonda yamufiiriza omulimu gwe.<ref name="VOA">{{cite news|title=Uganda's government accused of blocking the re-election of judge to African court|url=https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|archive-url=https://web.archive.org/web/20210525094324/https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|url-status=dead|archive-date=25 May 2021|access-date=25 May 2021|publisher=VOA|date=27 October 2009}}</ref> Yavumirira [[Gavumenti ya Uganda]] abasajja abalina emmundu bwe baalumba ebifo bya [[kkooti enkulu mu Uganda]] okuddamu okukwata abateeberezebwa okulya mu nsi olukwe abaali bayimbuddwa kkooti ku kakalu ka kkooti. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2026)">citation needed</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Okuva olwo kkooti ya Ssemateeka yasalawo nti okulumba ebifo bya kkooti eno kyali kimenya ssemateeka. == Ebyeemabega == George Wilson Kanyeihamba yazaalibwa nga 11 Ogwomunaana 1939.<ref>{{Cite book |year=2020 |title=Kanyeihamba The Incredible: His Life, Work, Love for Human Rights, Rule of Law and Constitutionalism in Prose and Photographs |publisher=MicarPrint |isbn=9789970907533 |location=Entebbe Uganda |pages=1}}</ref> e Kinaba mu Disitulikiti y’e Kinkizi mu Kitundu ky’e Kigezi.<ref name=":1">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George William |year=2021 |title=Kanyeihamba: The Women I Have Loved |publisher=MICARPRINT |isbn=9789913994156 |location=Kampala |pages=15–17 |language=english}}</ref> Yali mwana wa Zakaliya Bafwokworora ne Kyenda Malyamu Kyakundwa eyasembayo okuzaalibwa era ow’ekkumi n’omu. Yasomera mu ssomero lya Hamurwa Church School, Nyaruhanga Anglican Church Primary School, Nyakatare Church School, Kigezi High School, Busoga College Mwiri, ne Norwich City College . Yatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Yunivasite ya Portsmouth Mu myaka gya 1970, yaweebwa diguli ya Doctor of Laws okuva mu yunivasite ya Warwick mu [[Bungereza]].<ref name=":0" /> Kanyeihamba yafa nga 14th Ogwomusanvu 2025.<ref>{{Cite web |title=Prof. George Kanyeihamba is dead {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/prof-george-kanyeihamba-is-dead-2025071406283062610 |access-date=2025-07-14 |website=www.pulse.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308 |access-date=2025-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Kanyeihamba era yaliko O[[mukulu wa Yunivasite]] wa yunivasite zombi eza [[Kampala International University]] ne [[Kabale University]] .<ref name="blessings">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2012 |title=The blessings and joy of being who you are |publisher=Marianum Press Ltd |isbn=9789970907502 |location=Kisubi, Entebbe, Uganda |page=405}}</ref><ref name="Aga Khan">{{Cite web |title=Address by Chief Guest Honourable Justice Professor Dr G.W. Kanyeihamba |url=https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |access-date=25 May 2021 |website=The Aga Khan University |archive-date=25 May 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525144135/https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |url-status=dead }}</ref> Okugatta ku ekyo, yalina ebifo bino wammanga: * Memba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu ekya Foundation for Human Rights Initiative * Ssentebe w'akakiiko akakola ku mateeka n'obukwakkulizo bw'abalamuzi<ref name="resignation">{{cite news|last1=Kagumire|first1=Rosebell|date=7 November 2005|title=Details of Kanyeihamba's resignation emerge|publisher=Uganda Radio Network|agency=Uganda Radio Network|url=https://ugandaradionetwork.com/story/details-of-kanyeihambas-resignation-emerge|access-date=25 May 2021}}</ref> * Omuwabuzi wa Pulezidenti wa Uganda ku by'amateeka ku ddembe ly'obuntu n'ensonga z'ensi yonna<ref name="Court">{{Cite web |title=Justice George W. Kanyeihamba – Uganda |url=https://www.african-court.org/wpafc/justice-george-w-kanyeihamba-uganda/ |access-date=25 May 2021 |publisher=African Court on Human and Peoples’ Rights}}</ref> * Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Yunivasite y’e Kabale Ssentebe, akakiiko k’amateeka n’okuwandiika ebbago ly’olukiiko olufuzi * Ssentebe w’akakiiko k’ensi yonna ak’ebyamateeka akawabula abakugu mu by’obulamuzi abamanyiddwa mu Commonwealth<ref name="Common">{{Cite web |title=Report of the advisory panel of eminent Commonwealth judicial experts |url=http://www.commonlii.org/ke/other/KECKRC/2002/8.html |access-date=25 May 2021 |publisher=Commonwealth Legal Information Institute}}</ref> == Okusomesa n’okuwandiika == Bwe yamaliriza emisomo gye egya diguli esooka n’egy’ekikugu, Kanyeihamba yalondebwa okuba Omusomesa mu ttendekero lya Portsmouth College, kati erya Yunivasite y’e Portsmouth . Oluvannyuma yalondebwa okuba State Attorney ng’alina obuvunaanyizibwa obw’enjawulo obw’okusomesa [[amateeka]] mu bibiina by’abakugu n’okusomesa abayizi abasoma diguli mu London External Degree mu ssomero ly’amateeka erya Nsamizi Law School e [[Entebbe]] oluvannyuma eryafuuka [[Law Development Centre|Law Development Center]] .<ref name=":0" /> Kanyeihamba yakolako ng’omusomesa w’amateeka mu Lanchester Polytechnic, kati Coventry University, ne mu Yunivasite y’e Wales e Cardiff.<ref name="blessings" /> Yawandiika era n’awandiika awamu n’emitwe n’ebitabo ebiwerako mu mawulire; === Emiko === * Enkola y’amateeka n’ebyobufuzi mu buvanjuba bwa Afrika: Ekizibu kya kkooti ejulirwamu ey’obuvanjuba bwa Afrika ekyafulumizibwa mu January 1973 mu Transition No. 43, pp. 43–54.<ref>{{Cite journal |last=Katende |first=J. W. |last2=Kanyeihamba |first2=George W. |date=January 1973 |title=Legalism and Politics in East Africa: The Dilemma of the Court of Appeal for East Africa |url=https://www.jstor.org/stable/2935148 |journal=Transition |volume=43 |issue=43 |pages=43–54 |doi=10.2307/2935148 |jstor=2935148 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref> * Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika Nga lijuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Uganda eryafulumizibwa mu January 1973 mu Progress and Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite web |title=Urban planning law in East Africa With special reference to Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/248512433 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate}}</ref> * Amateeka mu nteekateeka y’ebibuga n’enkulaakulana mu East Africa gaafulumizibwa mu January 1974. Thesis (Ph.D.)--University of Warwick.<ref>{{Cite web |title=Law in urban planning and development in East Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/35478047 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=University of Warwick}}</ref> * Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika eryafulumizibwa mu December 1974 mu Progress in Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=George W |date=December 1974 |title=Urban planning law in East Africa: with special reference to Uganda |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0305900674900051 |journal=Progress in Planning |volume=2 |page=1 |doi=10.1016/0305-9006(74)90005-1 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref> * Okwekenenya ebitabo n’ebiwandiiko ebyafulumizibwa The law Teacher mu January 1977 omuzingo 11 omuko 1.<ref>{{Cite journal |last=Renton |first=Bruce |date=1977 |title=Book reviews and notes |url=https://www.tandfonline.com/doi/citedby/10.1080/03069400.1977.9992467?scroll=top&needAccess=true |journal=The Law Teacher |volume=11 |issue=1 |page=62 |doi=10.1080/03069400.1977.9992467 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref> * Okulongoosa omutindo gw’eddembe ly’obuntu n’okukuuma ababundabunda mu Afrika kyafulumizibwa mu May 1987 mu Refuge: Canada’s Journal on Refugees volume 6 number 4.<ref>{{Cite web |title=Improving the Standards of Human Rights and Refugee Protection in Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/265237309 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=Refuge: Canada's Journal on Refugees}}</ref> * Enkosa y’amateeka agafunibwa ku nteekateeka n’enkulaakulana mu Anglophonic Africa eyafulumizibwa mu June 1980 mu International Journal of Urban and Regional Research volume 4 number 2 pages 239 - 266.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=G. W. |date=June 1980 |title=The impact of the received law on planning and development in anglophonic Africa |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |journal=International Journal of Urban and Regional Research |volume=4 |issue=2 |page=239 |doi=10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref> === Ebitabo === * Amateeka ga Ssemateeka ne Gavumenti mu Uganda: Endowooza n'enkola y'enkola ya Ssemateeka mu Uganda Omuli Gavumenti n'enzirukanya y'ebitundu, Munnansi n'Eggwanga, Amateeka agafuga, Omukago gwa East Africa, ne Commonwealth eyafulumizibwa ekitongole kya East African Literature Bureau mu 1975.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1975 |title=Constitutional Law and Government in Uganda: The Theory and Practice of Constitutionalism in Uganda Including the Government and Local Administrations, the Citizen and the State, Administrative Law, the East African Community, and the Commonwealth |url=https://catalogue.nla.gov.au/Record/2369419 |publisher=East African Literature Bureau |location=National Library of Australia |access-date=29 May 2021}}</ref> * Okufumiitiriza ku kibuuzo ky'obukulembeze bw'abasiraamu mu Uganda. Yafulumizibwa kkampuni ya Fountain Publishers mu 1998.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1 April 1998 |title=Reflections on the Muslim Leadership Question in Uganda |publisher=Fountain Pub Ltd |isbn=9970021508 |location=Amazon}}</ref> * Ebinyonyola bya Kanyeihamba ku mateeka, ebyobufuzi n'enfuga. Yafulumizibwa ekitongole kya Law Africa mu 2006.<ref>{{Cite book |date=29 December 2006 |title=Kanyeihamba's Commentaries on Law, Politics and Governance |url=https://muse.jhu.edu/book/39534 |publisher=Law Africa |isbn=9789966031884 |access-date=29 May 2021 |via=Project Muse}}</ref> * Ebyafaayo bya Ssemateeka n’ebyobufuzi bya Uganda: Okuva mu mwaka gwa 1894 okutuuka kati. Yafulumizibwa mu 2010 ekitongole kya Law Africa.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2010 |title=Constitutional and Political History of Uganda: From 1894 to Present |url=https://www.perlego.com/book/536035/constitutional-and-political-history-of-uganda-from-1894-to-present-pdf |publisher=Law Africa |isbn=9789966031501 |access-date=29 May 2021}}</ref> * Emikisa N'essanyu Lya Kubeera Ky'oli. Yafulumizibwa mu 2012 nga Marianum Press Ltd.<ref>{{Cite web |title=The blessings and joy of being who you are |url=http://catalogue.umu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=33199&shelfbrowse_itemnumber=46977 |access-date=29 May 2021 |website=Archbishop Kiwanuka Memorial Library}}</ref> == Obulamu bwe n’okufa == Kanyeihamba yali mufumbo ne Susan Kanyeihamba (eyazaalibwa Randall). Bombi, baazaala abaana basatu. Kanyeihamba naye yalina omwana omuwala gwe yakuza.<ref name=":1" /> Kanyeihamba yafa nga 14 Ogwomusanvu 2025, ku myaka 85.<ref>{{cite news|last1=Wesaka|first1=Anthony|last2=Ajuna|first2=David Josh|title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308|access-date=14 July 2025|publisher=Monitor|date=14 July 2025}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20060919203222/http://people.africadatabase.org/en/person/14610.html Database ya Afrika ey’omulembe guno] dhbo92ukn7hy5y6r0pysv6nb5eeo3wl Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu 14 14442 57672 2026-07-01T13:28:42Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57672 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kalungu mu Uganda jhbh5vrwb33y3solwdanz6rr2bb9h46 Category:Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mu kyasa eky'amakumi abiri mwekimu 14 14443 57673 2026-07-01T13:30:40Z Charles Kalanzi 9748 Created page with "Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu" 57673 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu exfgzjbo70s21xygyfela6jtq3m54p2 58054 57673 2026-07-02T07:50:57Z Charles Kalanzi 9748 Charles Kalanzi moved page [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] to [[Category:Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mu kyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]: Misspelled title: Nterezezza empandiika ku mutwe 57673 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu exfgzjbo70s21xygyfela6jtq3m54p2 58057 58054 2026-07-02T07:52:20Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebiwandiiko ebyenjawulo 58057 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu '''A''' * [[Adrian Tibaleka]] * [[Aisha Kabanda]] * [[Aisha Sekindi]] * [[Ajok Lucy]] nbkd0d9vls27j7p6200lganlw02593u Category:Abazaalwa mu 1970 14 14444 57674 2026-07-01T13:32:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57674 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalibwa mu myaka gya 1970 pn6vdxwpkrz15wkdhmz8bzg57u5bg7l Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM) 14 14445 57675 2026-07-01T13:34:35Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57675 wikitext text/x-wiki Bannakibiina/ bammemba ba National Resistance Movement (NRM) ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda. cbpesxiu5qbzddfm9f4dsvbiez7ofmr Category:Amawanga g'Afirika 14 14446 57717 2026-07-01T19:32:47Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Category:Amawanga g'Afirika]] to [[Category:Ensi za Afirika]]: Misspelled title: lye linnya ery'Oluganda 57717 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Ensi za Afirika]] qndrb3kr4re1augy34ng5xve4234i6b Category:Ssemazinga z'ensi 14 14447 57719 2026-07-01T19:38:22Z Ssemmanda will 3837 created a description 57719 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna 7y1phxm4l0eawwd2pj2y54flcushq5j 57725 57719 2026-07-01T19:59:41Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bulaaya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57725 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna [[Category:Bulaaya]] ek3dsvx83dvguov0tmc9pznppbmxyew 57730 57725 2026-07-01T20:01:31Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Bulaaya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57730 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna 7y1phxm4l0eawwd2pj2y54flcushq5j 57752 57730 2026-07-01T20:17:16Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Afirika]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57752 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna [[Category:Afirika]] 4jkwhm9wmb6gmfrsgzrsp0tagrku0gm 57754 57752 2026-07-01T20:17:40Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Afirika]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57754 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna 7y1phxm4l0eawwd2pj2y54flcushq5j 57793 57754 2026-07-01T21:28:46Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Awusitureliya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57793 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna [[Category:Awusitureliya]] 6dworxjb3i7sch4njeyi0uwl82v9nve 57794 57793 2026-07-01T21:29:50Z Ssemmanda will 3837 removed [[Category:Awusitureliya]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57794 wikitext text/x-wiki Zi Ssemazinga z'ensi zonna 7y1phxm4l0eawwd2pj2y54flcushq5j Category:Ssemayanja z'ensi 14 14448 57739 2026-07-01T20:06:46Z Ssemmanda will 3837 Added a category 57739 wikitext text/x-wiki Zino ze Ssemayanja okwetooloola ensi. 5nnp2qifukwizzcr6gbp7p5wzvsxvny Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda 0 14449 57743 2026-07-01T20:10:48Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda]] to [[Minisitule y'ensonga ez'ebweru mu Uganda]]: Misspelled title 57743 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Minisitule y'ensonga ez'ebweru mu Uganda]] kj1f9tsna9owgjqjcj2p4mgoog2ipud Category:Omupiira gw'abakyala Bannayuganda 14 14450 57759 2026-07-01T20:21:15Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 57759 wikitext text/x-wiki Guno gwe mupiira ogusambibwa abakyala Bannayuganda. nssd3awn0ktuq7orpx1hzyf3i7k5zxx User:24RAY 2 14451 57766 2026-07-01T20:39:48Z 24RAY 11014 ngasseeko ebinkwatako 57766 wikitext text/x-wiki 24RAY Munnayuganda. akola Graphic design, asiba enviiri era mulunzi wa nkoko. Musunsuzi wa Wikipedia naddala ku Wikipedia y'Oluganda. d9t6hifamps1s9n1e3pj3yaksjgwaq6 Category:Abaazaalibwa mu 1987 14 14452 57771 2026-07-01T20:52:22Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57771 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1987 l2y51xjwevhcx76bf9ygjl2ty07c905 Category:Abafa mu 2016 14 14453 57774 2026-07-01T20:55:06Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57774 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abafa mu 2016 br8g9vl1gzvq7n1f37lhs3ll607b9nw Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja 14 14454 57778 2026-07-01T21:00:02Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57778 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja rp16ip68met1egs9299ombyqcz9jvzf Category:Abazannyi ba kiraabu ya Express FC 14 14455 57781 2026-07-01T21:07:38Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57781 wikitext text/x-wiki Bano be basambi b'omupiira gw'ebigere mu kiraabu ya Express FC 1730xux6a4fbgp99x9qci64udpl3jux Category:Amerika ey'Obukiikakkono 14 14456 57789 2026-07-01T21:24:29Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57789 wikitext text/x-wiki [[Category:Ssemazinga z'ensi]] qxkhuqp4uge4ts1p7p7mo3c474duost Category:Abazannyi ba kiraabu ya Simba S.C 14 14457 57790 2026-07-01T21:26:51Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57790 wikitext text/x-wiki Bano be basambi b'omupiira ogw'ebigere abazannyira mu kiraabu ya Simba S.C hbt93ztlwewhgd9t7v9ycyz77bm07a7 Category:Amerika ey'Obukiikaddyo 14 14458 57791 2026-07-01T21:27:08Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57791 wikitext text/x-wiki [[Category:Ssemazinga z'ensi]] qxkhuqp4uge4ts1p7p7mo3c474duost Category:Abazannyi ba kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC 14 14459 57792 2026-07-01T21:28:32Z 24RAY 11014 Created page with "Bano be basambi b'omupiira gw'ebigere abazannyira mu kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC" 57792 wikitext text/x-wiki Bano be basambi b'omupiira gw'ebigere abazannyira mu kiraabu ya Uganda Revenue Authority FC jel3wy0fcvvbk20a2cwdj2y2idiiglq Category:Abasambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda 14 14460 57797 2026-07-01T21:32:32Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57797 wikitext text/x-wiki Bano be basambi b'omupiira gw'ebigere abasajja Bannayuganda hq3ps2kxuluzif04lhxjs0z078fxlsz Category:Abafa ekirwadde kya kookolo w'omulubuto mu Iceland 14 14461 57798 2026-07-01T21:33:57Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57798 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abafa ekirwadde kya kookolo w'omulubuto mu Iceland ca6box49lx4k0wenotl8fgyypm147bq Category:Awusitureliya 14 14462 57799 2026-07-01T21:36:01Z Ssemmanda will 3837 Added a category 57799 wikitext text/x-wiki Ssemazinga wa Awusitureliya 791ak5reksov4cncfsjyu7yzyaaiyun 57802 57799 2026-07-01T21:36:55Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Ssemazinga z'ensi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57802 wikitext text/x-wiki Ssemazinga wa Awusitureliya [[Category:Ssemazinga z'ensi]] erbtjlfzce4hkrssanxs5ngs6dzbd90 Category:Okulamula kwa Sharia 14 14463 57815 2026-07-01T22:11:11Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57815 wikitext text/x-wiki Kuno kwe kulamulakwa Sharia e1epmhlzrczzjvbf6513oe69qisssnz Category:Bannayuganda Abasiramu 14 14464 57816 2026-07-01T22:12:49Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57816 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda Abasiramu mh0n8sdsnf6dcj2mxgixeehuxcn3d75 Category:Obusiramu mu Uganda 14 14465 57817 2026-07-01T22:14:20Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57817 wikitext text/x-wiki Eno y'eddiini y'obusiramu mu Uganda 89pks2cwt60bwv63rqdpwbglmj3j96z Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda 14 14466 57818 2026-07-01T22:15:35Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57818 wikitext text/x-wiki Bano be bakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda iurihk9v3468l24c472sk00z5b48ukf Category:Abaazaalibwa mu 1959 14 14467 57842 2026-07-01T23:48:48Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 57842 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1959 8o1yqkhs7hf9muels1z4kb8szfs5d0s Abel Chelangat 0 14468 57845 2026-07-02T02:23:05Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361900337|Abel Chelangat]]" 57845 wikitext text/x-wiki   '''Abel Chelangat''' (yazaalibwa 7 Ogwomusanvu 1993) muddusi [[Yuganda|wa Uganda]] ow'engendo empanvu. Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 mu misinde gya Marasoni.<ref>{{Cite web |title=Abel CHELANGAT |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/abel-chelangat-15184154 |access-date=7 November 2025 |website=[[World Athletics]]}}</ref> == Omulimu == Mu 2024, yalondoolwa abakiise okuva mu Adidas era n’afuna okuyitibwa okwetaba mu mpaka za Porto Marathon eyategekebwa mu kibuga Porto mu[[Portugal]] ze yamaliriza ng’awangudde.<ref>{{Cite web |title=Chelangat wants to lift fellow Bukwo runners |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/chelangat-wants-to-lift-fellow-bukwo-runners-5137988 |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu 2025 yawangula emisinde gya Rabat Marathon mu kibuga Rabat mu [[Morocco]]<ref>{{Cite web |title=Abel Chelangat wins 2025 Rabat International Marathon in Morocco |url=https://kawowo.com/2025/04/28/abel-chelangat-wins-2025-rabat-international-marathon-in-morocco/ |access-date=7 November 2025 |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref> oluvannyuma n'alondebwa okukiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 ezategekebwa mu kibuga [[Tokyo]]. Mu mpaka ezo, yamaliriza ng’ali mu kifo kya 5 ku fayinolo.<ref>{{Cite web |title=So near, yet so far for Chelangat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/so-near-yet-so-far-for-chelangat-5194302#goog_rewarded |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yawangula empaka za Barcelona Marathon ez’omulundi ogwa 47, ezategekebwa mu gwokusatu nga 15, 2026, n’obudde bwa 2:04:59.<ref>{{cite news|title=Chelangat wins Barcelona Marathon|publisher=Monitor|date=15 March 202|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/chelangat-wins-barcelona-marathon--5391722|access-date=16 March 2026}}</ref> == Ebijulizidwa == {{Reflist}} 3dyp7160ulw4z0vu8hwlwwf4uw39p8v Andrew Rotich Kwemoi 0 14469 57847 2026-07-02T02:39:59Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361903444|Andrew Rotich Kwemoi]]" 57847 wikitext text/x-wiki   '''Andrew Rotich Kwemoi''' (yazaalibwa 1 Ogwomwenda 2000) muddusi [[Yuganda|wa Uganda]] ow'emisinde emiwanvu. Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mizannyo gya Olympics egya 2024 mu misinde gya Marathon.<ref>{{Cite web |title=Andrew Rotich KWEMOI |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/andrew-rotich-kwemoi-14973962 |access-date=7 November 2025 |website=[[World Athletics]]}}</ref> == Omulimu == Mu 2022 mu mpaka za half marathon yawangula empaka za Lille Half Marathon n'akwata kyakubiri mu mpaka za Bogotá Half Marathon. Era yawangula empaka za Saint Silvester Road Race 15k road race ezategegebwa mu kibuga São Paulo . Mu 2023, Kwemoi yatandika omwaka ng'awangula emisinde gya Milano City Marathon<ref>{{Cite web |title=Kwemoi reveals trick that won him Milan marathon on debut |url=https://www.pulsesports.ug/athletics/story/kwemoi-reveals-trick-that-won-him-milan-marathon-on-debut-2023040310012852577 |access-date=7 November 2025 |website=[[Pulse Africa|Pulse Sports Uganda]]}}</ref> n’oluvannyuma n’awangula empaka za Uganda mu mita 10,000.<ref>{{Cite web |title=Kwemoi Andrew Rotich |url=https://ugandaathletics.org/athlete-profile/entry/3876/ |website=ugandaathletics.org}}</ref> Yalondebwa okukikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka za World Athletics Championships ezaali mu kibuga Budapest mu 2023 wadde nga teyamaliriza mpaka zino. Oluvanyuma yavuganya mu mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nguudo eza 2023 ezaategekwa mu kibuga [[Riga]] gye yakwata ekifo kya 21 mu misinde gya marathon ey'ekitundu. Mu 2024 Kwemoi yakwata kya 3 mu misinde gya Milano City Marathon era n’alondebwa okukiikirira Uganda mu Olympics eza 2024 ezategekebwa mu kibuga [[Paris]] mu misinde gya marathon era n’amalira mu kya 62.<ref>{{Cite web |title=Andrew Rotich KWEMOI |url=https://www.olympics.com/en/athletes/andrew-rotich-kwemoi |access-date=7 November 2025 |website=[[Olympics]]}}</ref> Omwaka yagumaliriza ng'akwata kyakusatu mu misinde gya Malaga Marathon . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 13j77f3vck4lwq1sk6i3kkk95g59qad Collin Mutyaba 0 14470 57850 2026-07-02T03:10:19Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1341475196|Collin Mutyaba]]" 57850 wikitext text/x-wiki '''Colline Mutyaba''' muzannyi wa bikonde Munnayuganda avuganya mu buzito bwa light welterweight era nga ye kapiteeni wa Zebra Boxing Club . Abadde akiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z’abavubuka ez’enjawulo ez’eggwanga ne ku ssemazinga, n’atuuka ku buwanguzi obw’ekitalo mu mpaka z’eggwanga n’okusunsulamu ez’ensi yonna.<ref>{{Cite web |date=2021-02-03 |title=We are out to win – boxer Mutyaba |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/we-are-out-to-win-boxer-mutyaba-1754326 |access-date=2025-10-02 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto n'ensibuko ye == Mutyaba atendekebwa ku Zebra Boxing Club era nga akola nga kapiteeni waabwe.<ref name="nilepost">{{cite news|title=Tukamuhebwa, Mutyaba renew rivalry in boxing champions league week two|url=https://nilepost.co.ug/sports/123640/tukamuhebwa-mutyaba-renew-rivalry-in-boxing-champions-league-week-two|work=Nile Post|access-date=2 October 2025}}</ref> == Omulimu gw’ebikonde == === Empaka z’awaka n’abavubuka === * Mutyaba awangudde emidaali gya zaabu egiwerako mu biti by’abavubuka mu ggwanga lya Uganda, omuli cadets, juniors, intermediates, n’empaka z’abavubuka eziggule mu ggwanga. * Mu 2018, y’omu ku bakubi b’ebikonde mukaaga abaalondebwa okukiikirira Uganda mu mpaka za Africa Youth Boxing Championship ezategekebwa mu kibuga Casablanca, [[Morocco]], nga bavuganya mu kika kya kkiro 60. * Yaliko kapiteeni wa ttiimu ya Uganda eya “[[Junior Bombers]]” mu 2018. === Okuvuganya n’emipiira egy’amaanyi === * Mutyaba alina okuvuganya ne Joshua Tukamuhebwa. Mu [[Uganda Boxing Champions League|liigi ya Uganda Boxing Champions League]], Mutyaba ( Zebra Boxing Club ) yasisinkanye Tukamuhebwa (East Coast Boxing Club) mu buzito bwa light welter. * Ayogerwako nga alumba ng'ate alina sitamina ennungi, amaanyi, n’okumanyisa empeta, wadde ng’akyakulaakulanya obukugu bwe mu kuzibira n’okukuba ebigere.<ref name="nilepost" /> == Engeri == Mutyaba alwana mu nkola ya orthodox . Amanyiddwa nnyo olw’engeri gy’alumba, obugumu n’okulwana puleesa. == Ebituukiddwaako == * Omudaali gwa zaabu mu biti by’abavubuka mu ggwanga lya Uganda ebiwerako (Cadets, Juniors, Intermediates, National Opens). * Omudaali gwa ffeeza mu mpaka za Africa Youth Qualifiers e Morocco. <ref name="nilepost" /> == Laba ne == * [[Isaac Zebra Jr|Isaac Zebra Omuto]] * Rogers Semitala * Ntege Musa * Zebra Boxing Club == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * Boxing record for Collin Mutyaba from BoxRec (registration required) {{DEFAULTSORT:Mutyaba, Collin}} 52g98408neumlfaj60rpxp2bgsic166 Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya 0 14471 57853 2026-07-02T04:09:37Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya]] to [[Forum for Democratic Change (FDC)]] 57853 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Forum for Democratic Change (FDC)]] lm067bkrdgkc6v5puyeha7kl5v61omk Khalifah Aganaga 0 14472 57855 2026-07-02T04:38:56Z Solomon Suubi 6901 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361555888|Khalifah Aganaga]]" 57855 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/editorial/ensure-violence-free-election-in-kawempe-4961066</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level. <ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-18</span></span>.</cite></ref>[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 "Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn't"]. ''Monitor''. 2025-03-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-18</span></span>.</cite></ref><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":52">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":53">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * Afrobeats * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * '''[[Forum for Democratic Change (FDC)]]''' == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] fdwj5lzc6nnywh1slth1wn9gmwsqw0z 57862 57855 2026-07-02T04:56:13Z Solomon Suubi 6901 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361555888|Khalifah Aganaga]]" 57862 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-18</span></span>.</cite></ref>[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 "Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn't"]. ''Monitor''. 2025-03-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-18</span></span>.</cite></ref><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":52">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":53">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * Afrobeats * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * '''[[Forum for Democratic Change (FDC)]]''' == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] srhu00fkc67qjydz2w4bwqyz8313ao3 57863 57862 2026-07-02T04:57:02Z Solomon Suubi 6901 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361555888|Khalifah Aganaga]]" 57863 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 "Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn't"]. ''Monitor''. 2025-03-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-18</span></span>.</cite></ref><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":52">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":53">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * Afrobeats * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * '''[[Forum for Democratic Change (FDC)]]''' == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] idsq1rlx0ium864f9k2yz5v0pjcud1y 57866 57863 2026-07-02T05:03:15Z Solomon Suubi 6901 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361555888|Khalifah Aganaga]]" 57866 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4" /><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5" /> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":5" /> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * [[Forum for Democratic Change (FDC)]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] cxoqegv5uyc7wjxc70486krhwyu681f 57868 57866 2026-07-02T05:05:01Z Solomon Suubi 6901 added [[Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57868 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4" /><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5" /> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":5" /> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * [[Forum for Democratic Change (FDC)]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] [[Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda]] ktmeiqxb9a7t75hww92avhb83hpoq6z 57869 57868 2026-07-02T05:05:17Z Solomon Suubi 6901 removed [[Category:Abayimbi abasajja mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 57869 wikitext text/x-wiki    '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4" /><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5" /> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":5" /> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * [[Forum for Democratic Change (FDC)]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda]] 1g1trvux5r6elgkwariuwykl7ldhvvq 58073 57869 2026-07-02T07:59:27Z Solomon Suubi 6901 Ngasseeko Databox 58073 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=http://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref name=":0" /> == Emirimu == === Okuyimba === Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" /> === Eby'obufuzi === Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|​]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4" /><ref name=":1" /> == Ennyimba ze == === Ng'ali yekka === <templatestyles src="Div col/styles.css" /> * Mina Konda * Ndabirawa * Oyitangayo * Jangu * Business * Katono * Woman * Nassanga (The Best I Know) * Mukidongo * Sigwe Asose * Zilye * Kyusaamu * Nkulowozako * KAWAIDA * Expensive * Ananipa (Emotions) * Halo * Toyinza * Fumita Emboozi * Sibafanana * Cinema === Ng'ali naabalala === * Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga * Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga * Katono Remix - Khalifah Aganaga * Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga * Bambo - Khalifah Aganaga == Awaadi n'okusunsulwa == {| class="wikitable" |+ !Award !Year !Status !Awarder |- |Best Male Breakthrough Artist |2014 |Won |HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Dancehall Artist |2014 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Collabo |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref> |- |Teeniez Hottest Riddim |2015 |Won |Buzz Teeniez Awards<ref name=":5" /> |- |Inspirational Song of the Year |2016 |Won |Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":5" /> |- |Best Hip Hop Song |2017 |Won |HiPipo Music Awards |} == Laba ne == * [[Okuyimba mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] * [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] * [[Forum for Democratic Change (FDC)]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda]] g754awkrslahddin6a5r4d9v9dwl26l John Sserunjogi 0 14473 57856 2026-07-02T04:40:45Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314777444|John Sserunjogi]]" 57856 wikitext text/x-wiki   '''John Sserunjogi''' muzannyi wa bikonde mu Uganda era avuganya mu buzito bwa Super middleweight . Mu Ntenvu wa 2023, yafuuka Munnayuganda eyasooka okuwangula engule ya WBA Africa Super Middleweight.<ref>{{Cite web |title=BoxRec: Login |url=https://boxrec.com/en/login?error=limit |access-date=2025-09-29 |website=boxrec.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=John Serunjogi {{!}} Boxer Page |url=https://www.tapology.com/fightcenter/fighters/311898-john-serunjogi |access-date=2025-09-29 |website=Tapology |language=en}}</ref> == Obulamu obuto == Sserunjogi yazaalibwa ku kyalo Bussi mu bizinga by’e Kalangala [[Yuganda|mu Uganda]], era yakulira [[Bweyogerere]], gye yazuulira ebikonde.<ref name="bugerere">{{Cite web |title=ABU Title Fight: Sserunjogi Gets Nutrition Sponsor, Vows To Join League of Legends |url=https://voiceofbugerere.com/abu-title-fight-sserunjogi-gets-nutrition-sponsor-vows-to-join-league-of-legends/ |access-date=29 September 2025 |website=Voice of Bugerere}}</ref> == Omulimu gw’ekikugu == Sserunjogi yafuuka pulofeesono mu Musenene wa 2013, kigambibwa nti talina bumanyirivu bwonna mu by’amateur.<ref name="bugerere">{{Cite web |title=ABU Title Fight: Sserunjogi Gets Nutrition Sponsor, Vows To Join League of Legends |url=https://voiceofbugerere.com/abu-title-fight-sserunjogi-gets-nutrition-sponsor-vows-to-join-league-of-legends/ |access-date=29 September 2025 |website=Voice of Bugerere}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/abu-title-fight-sserunjogi-gets-nutrition-sponsor-vows-to-join-league-of-legends/ "ABU Title Fight: Sserunjogi Gets Nutrition Sponsor, Vows To Join League of Legends"]. ''Voice of Bugerere''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2025</span>.</cite></ref> We butukidde mu 2023, abadde yakalwana emirundi 17 egy'ekikugu, n'awangula 15.<ref name="bugerere" /> Mu December wa 2023, yawangula munne mu Conakry, [[Guinea]], n’akwata tayito ya WBA Africa Super Middleweight mu buzito bwa super middleweight (76 kg), n’afuuka Munnayuganda asoose okutuuka ku kigero kino.<ref name="trusted">{{Cite web |date=19 December 2023 |title=Nara's John Sserunjogi becomes the first Ugandan to win WBA Africa title |url=https://trustednewsug.com/index.php/2023/12/19/naras-john-sserunjogi-becomes-the-first-ugandan-to-win-wba-africa-title/ |access-date=29 September 2025 |website=Trusted News Uganda}}</ref> Ono era yeetaba mu ntalo wansi w’ekibiina ekigatta abazannyi b’ebikonde ekya African Boxing Union (ABU) n’okuvuganya mu mpaka ezitumbulwa Nara Promotionz.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=2024-08-05 |title=Serunjogi Promises to Conquer Africa in Upcoming ABU Title Fight |url=https://nbssport.co.ug/2024/08/05/serunjoji-promises-to-conquer-africa-in-upcoming-abu-title-fight/ |access-date=2025-09-29 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isa |first=Nsereko Musoke |date=2024-08-21 |title=Boxing: John Sserunjogi's opponent Ahmed Borishe jets in ahead of ABU title fight |url=https://nimsportuganda.com/boxing-john-sserunjogis-opponent-ahmed-borishe-jets-in-ahead-of-abu-title-fight/ |access-date=2025-09-29 |website=Nimsport Uganda |language=en-US}}</ref> Sserunjogi yagenda mu maaso n'awangula ekikopo kya Super middleweight oluvannyuma lw'okuwangula Ahmed Boloshy owa Misiri.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2024-08-26 |title=Sserunjogi knockouts Boloshy of Egypt to clinch ABU middleweight title |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/sserunjogi-knockouts-boloshy-of-egypt-to-clin-NV_194654 |access-date=2025-09-29 |website=New Vision}}</ref><ref name="bugerere2">{{Cite web |title=Boxing: Nara Promotionz Sweet Science Season Three launched, Sserunjogi to face South African fighter in main event |url=https://voiceofbugerere.com/boxing-nara-promotionz-sweet-science-season-three-launched-sserunjogi-to-south-african-fighter-in-main-event/ |access-date=29 September 2025 |website=Voice of Bugerere}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-08-24 |title=Serunjogi stops Egyptian Boloshy to clinch ABU continental title |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/serunjogi-stops-egyptian-boloshy-to-clinch-abu-continental-title--4737652 |access-date=2025-09-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Amakulu == Sserunjogi atwalibwa ng'omu ku bazannyi abakulembeddemu okukyusa ebyafaayo mu bikonde bya Uganda, olw’okusituka ng’omuzannyi wa pulofeesono nga talina bumanyirivu bwa amateur n’okufuna engule ya ssemazinga etaawangulwangako Munnayuganda.<ref name="trusted">{{Cite web |date=19 December 2023 |title=Nara's John Sserunjogi becomes the first Ugandan to win WBA Africa title |url=https://trustednewsug.com/index.php/2023/12/19/naras-john-sserunjogi-becomes-the-first-ugandan-to-win-wba-africa-title/ |access-date=29 September 2025 |website=Trusted News Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://trustednewsug.com/index.php/2023/12/19/naras-john-sserunjogi-becomes-the-first-ugandan-to-win-wba-africa-title/ "Nara's John Sserunjogi becomes the first Ugandan to win WBA Africa title"]. ''Trusted News Uganda''. 19 December 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 September</span> 2025</span>.</cite></ref> == Laba ne == * Ntege Musa * [[Isaac Zebra Jr]] * Yusuf Babu == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * Boxing record for John Sserunjogi from BoxRec (registration required) j1sc8fz7pca5kabduhg11vjizeny6a8 Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda 14 14474 57877 2026-07-02T05:28:15Z Solomon Suubi 6901 Ntonzewo ettuluba 57877 wikitext text/x-wiki Lino ettuluba lya bayimbi abasajja Bannayuganda [[Category:Abayimbi Bannayuganda]] edfkdkfv4pb8uxfa8gmn3wkfwms3kn2 Category:Abayimbi Bannayuganda 14 14475 57878 2026-07-02T05:29:43Z Solomon Suubi 6901 Ntonzewo ettuluba 57878 wikitext text/x-wiki Lino ettuluba ly'abayimbi Bannayuganda [[Category:Abayimbi]] 7geuszr5sdrfpswq3vgs7u6n2l9t0sq Category:Abayimbi 14 14476 57879 2026-07-02T05:30:25Z Solomon Suubi 6901 Ntonzewo ettuluba 57879 wikitext text/x-wiki Lino ettuluba lya bayimbi tvniavqdbh0wqv04y74yol2v408kbzx Category:Abazaalwa mu 1962 14 14477 57882 2026-07-02T05:38:21Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57882 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abazaalibwa mu mwaka gwa 1962 60r0cpc058ejqj9fuevtbrqgb2ik7nh Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac 14 14478 57885 2026-07-02T05:39:28Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57885 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac hwojkfuwl2tx0s5vexqc7yij1t2j088 Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress 14 14479 57886 2026-07-02T05:40:53Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57886 wikitext text/x-wiki Bano be bannabyabufuzi abali wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki Uganda People's Congress sclga24xoe1v4tfhvf34w42ku5fcrt8 Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda 14 14480 57887 2026-07-02T05:42:09Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57887 wikitext text/x-wiki Bano be bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mwe bagwa mu Uganda pvs15kvmtey8mhudg3z2cthed72x5wh Category:Abalango 14 14481 57888 2026-07-02T05:44:54Z Charles Kalanzi 9748 Ntonzeewo ettuluba 57888 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Lango abayitibwa Abalango nuaglgdmclm4k317zonuiil2qlo34vy Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda 14 14482 57890 2026-07-02T05:50:30Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57890 wikitext text/x-wiki Luno lwe lukalala lw'ababaka/ bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva 2011 okutuuka mu 2016 ouks06c3l7ly7hvy3z936bikwydw0p9 Category:Abakyala Abalango 14 14483 57891 2026-07-02T05:51:23Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57891 wikitext text/x-wiki Bano be bakyala abava mu kitundu ky'e Lango p75n39x1nsktypdqeyjdc409rn9kmjt Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala 14 14484 57892 2026-07-02T05:52:31Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57892 wikitext text/x-wiki Ababaka ba Palamenti ya Uganda abakyala 8ls1p26gr0e8gxe4n5w318sina62bxx Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe 14 14485 57929 2026-07-02T06:44:17Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 57929 wikitext text/x-wiki Bano bantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe mu Bukiikakkono bwa Uganda. fc4fxouoc41uk4u933e60slhyi6svuq Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala 14 14486 57932 2026-07-02T06:45:32Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 57932 wikitext text/x-wiki Bano babaka abakyala abaweereza mu Paalamenti ya Uganda. iwcodgfjfdghl6dywm6v86ncpgyrako Category:Abazaalwa mu 1977 14 14487 57934 2026-07-02T06:48:25Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57934 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalibwa mu mwaka gwa 1977 6k1yrn7inydhfxvlsicl65c432jfhmg Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono 14 14488 57936 2026-07-02T06:49:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57936 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono mu Uganda f51gg34hdzccns6361ic7u5s7gsbbax Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu 14 14489 57938 2026-07-02T06:50:35Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57938 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu 0v2r89lgr52sacmu1duqz8px0uk8dga Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute 14 14490 57940 2026-07-02T06:51:56Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 57940 wikitext text/x-wiki Abantu abaasomerako ku Uganda Management Institute pa2e62hpwsb93j60is0lhz9dvgwvte1 John Goville 0 14491 57943 2026-07-02T06:54:37Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1347936057|John Goville]]" 57943 wikitext text/x-wiki {{Reflist}}'''John Goville''' (yazaalibwa nga 5 ogwolubereberye 1962) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde gya mmita [[200 (ennamba)|200]] ne [[400 (ennamba)|400]]. Govile yamalira mu kyamusanvu mu [[misinde gya mmita 4 x 400]] mu mizannyo [[gya Olympics egy’omusana mu 1984]], ng’a yali wamu ne banne okuli [[Moses Kyeswa]], [[Peter Rwamuhanda]] ne [[Mike Okot]], mu likodi y’eggwanga ey’eddakiika 3:02.09.<ref>{{Cite web |title=Commonwealth All-Time Lists (Men) |url=http://gbrathletics.com/cm99.htm}}</ref> Ku mutendera gwa kinnoomu, yeetaba mu misinde gya mmita 200 mu [[Olympics eza 1984]] ne mmita 400 mu [[Olympics eza 1988]], emirundi gyombi nga tatuuse ku fayinolo. Mu Olympics eza 1988 era yeetaba mu misinde gya [[mmita 4 x 100 relay]].<ref>{{Cite web |title=Full Olympians |url=http://users.skynet.be/hermandw/olymp/fuloly.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20020409201242/http://users.skynet.be:80/hermandw/olymp/fuloly.html |archive-date=2002-04-09 |access-date=2026-03-31}}</ref> Yawangula empaka z'ebuvanjuba ne Central African Championships mu 1983 ne 1990.<ref>{{Cite web |title=East and Central African Championships |url=http://www.gbrathletics.com/ic/ecafc.htm}}</ref> Mu 1984 ne 1986 yawangula emisinde gya mmita 100, 200 ne 400 mu mpaka za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Ugandan Championships |url=http://www.gbrathletics.com/nc/uga.htm}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[John Goville]] at [[World Athletics]] {{authority control}} 0mm1xqnodkt5m11jb7a7g6ztkevj9qv Moses Kyeswa 0 14492 57946 2026-07-02T06:57:52Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337274542|Moses Kyeswa]]" 57946 wikitext text/x-wiki {{MedalTableTop}} {{MedalSport|Men's [[Sport of athletics|athletics]]}} {{MedalCountry|{{UGA}}}} {{MedalCompetition|[[African Championships in Athletics|African Championships]]}} {{MedalBronze|[[1982 African Championships in Athletics|1982 Cairo]]|4×400 m}} {{MedalBottom}}{{authority control}}'''Moses Kyeswa''' (yazaalibwa nga 12 ogwokuna 1958) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde egya [[mmita 400]]. Kyeswa yamalira mu kyamusanvu mu [[misinde gya mmita 4 x 400]] ku [[Gya Olympics egy’omusana mu 1984|musana gwa Olympics mu 1984]], ng’ali wamu ne banne omuli [[John Goville]], [[Peter Rwamuhanda]] ne [[Mike Okot]], mu ddakiika 3:02.09 eza likodi y’eggwanga.[http://gbrathletics.com/cm99.htm] Ku mutendera gwa kinnoomu, yeetaba mu misinde gya mmita 400 mu Olympics eza 1984 nga tatuuse ku fayinolo.[http://users.skynet.be/hermandw/olymp/ssathm4.html] Yatuuka ku semi fayinolo mu [[mpaka z'ensi yonna eza 1983]].[http://todor66.com/athletics/world/1983/Men_400m.html] Yawangula empaka za Sweden mu 1986, 1987 ne 1988 nga gy'asibuka.[https://web.archive.org/web/20070928050852/http://www.gbrolympics.com/nc/swe.htm] == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Moses Kyeswa]] ku [[kudduka kw'eggwanga lyonna]] s7j74k9e1ffssen2cii4fbp7zkuowqs Ronald Serugo 0 14493 58003 2026-07-02T07:33:10Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1295841746|Ronald Serugo]]" 58003 wikitext text/x-wiki '''Ronald''' <nowiki><b>Serugo</b></nowiki>[[Yuganda|.]] (yazaalibwa nga 5 ogwomwenda 1984) Munnayuganda omukubi w'ebikonde omukugu eyayitamu okugenda mu Olympics z'omusana mu junior Flyweight divizoni. Yamegga [[Tresford Kaziwa,]] oluvannyuma n'akubwa [[Redouane Bouchtouk]] essaawa 0:11 nga tannawangula kifo kyakussatu bwe yamegga [[Lobogang Pilane]] [[South Africa|owa South Afirika]]. Mu Olympics yakubibwa [[Pürevdorjin Serdamba]] eddakiika 5:9. Serugo Ronald yawangula omudaali gw’ekikomo mu mizannyo gya All Africa Games 2011. Oluvannyuma lw’okumegga utoni Jafet owa Namibia ku semi fayinolo. Yawangula omudaali gwa zaabu mu mpaka z’ensi yonna eza Tammer mu buzito bwa flyweight 2011 e Finland. Serugo yakomyewo mu Olympics mu [[mpaka z’abasajja eza flyweight eza 2016,]] bwe yakubwa [[Narek Abgaryan]] owa Armenia ggoolo 2-1 mu luzannya olwasooka. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.amateur-boxing.strefa.pl/Championships/AfricanOlyQual2008_2.html Okusunsulamu] * [https://web.archive.org/web/20121024104133/http://sports.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/athlete?id=16378 Ronald Serugo ku mukutu gwa ESPN Sports] * [http://www.aiba.org/en-US/news/ozqsp/newsId/4345/news.aspx "Ekitone ekipya kifulumye mu kibuga Tampere ekya Finland"], AIBA 8blisrulzxlz4s6kqan7hlt1cjd7nhz Category:Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda 14 14494 58032 2026-07-02T07:44:45Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 58032 wikitext text/x-wiki Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda chkd1r35x5w3zfxwnyt0a6ff05jffj7 58040 58032 2026-07-02T07:46:08Z Charles Kalanzi 9748 Charles Kalanzi moved page [[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]] to [[Category:Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda]]: Misspelled title: Nterezezza empandiika ku mutwe 58032 wikitext text/x-wiki Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda chkd1r35x5w3zfxwnyt0a6ff05jffj7 Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda 14 14495 58041 2026-07-02T07:46:09Z Charles Kalanzi 9748 Charles Kalanzi moved page [[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]] to [[Category:Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda]]: Misspelled title: Nterezezza empandiika ku mutwe 58041 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Ababaka abakyala mu paalamenti ya Uganda]] 7nt2u7cfuqc8cjmmu1d5fwylbftcrzm Mike Okot 0 14496 58042 2026-07-02T07:46:12Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337272932|Mike Okot]]" 58042 wikitext text/x-wiki {{MedalTableTop}} {{MedalSport|Men's [[Sport of athletics|athletics]]}} {{MedalCountry|{{UGA}}}} {{MedalCompetition|[[African Championships in Athletics|African Championships]]}} {{MedalBronze|[[1982 African Championships in Athletics|1982 Cairo]]|400 m}} {{MedalBronze|1982 Cairo|4×400 m}} {{MedalBottom}}{| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |1982 |[[1982 African Championships in Athletics|African Championships]] |[[Cairo, Egypt]] |bgcolor=cc9966|3rd |400 m |46.20s |}{{Reflist}}'''Michael “Mike” Okot''' (yazaalibwa nga 25 ogwekkumi n'ebiri 1958) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde gya mmita [[400 (ennamba)|400]] ne [[800 (ennamba)|800]]. Okot yamalira mu kyamusanvu mu [[misinde gya mmita 4 x 400]] mu [[mizannyo gya Olympics egy’omusana mu 1984]], nga yali wamu ne banne okuli [[John Goville]], [[Moses Kyeswa]] ne [[Peter Rwamuhanda]], mu kaseera ka likodi y’eggwanga ey’eddakiika 3:02.09. Ku mutendera ssekinnoomu yeetaba mu misinde gya mmita 400 mu Olympics eza 1984 ne [[mmita 4 x 100 eza relay]] mu mizannyo [[gya Olympics egy’omusana mu 1988]] nga tatuuse ku fayinolo. Yawangula omudaali gw'ekikomo mu misinde gya mmita 400 mu [[mpaka za Afirika eza 1982]], era n'atuuka ku 'quarter' fayinolo mu [[mpaka z'ensi yonna eza 1983]]. Ng'asinziira mu [[Swiiden|Sweden]], yawangula empaka za Sweden ez'omunda mu 1988. == Ebituukiddwaako == {| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |1982 |[[1982 African Championships in Athletics|African Championships]] |[[Cairo, Egypt]] |bgcolor=cc9966|3rd |400 m |46.20s |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Mike Okot]] at [[emisinde gy'e nsi yonna]] 58pxcc4svj5el5k44rix0psksqq6631 Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform 14 14497 58047 2026-07-02T07:47:40Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58047 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi oba Bannakibiina kya National Unity Platform dc8agf2obedvhqz20v47s4fhqwmjmww Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu 14 14498 58055 2026-07-02T07:50:57Z Charles Kalanzi 9748 Charles Kalanzi moved page [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] to [[Category:Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mu kyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]: Misspelled title: Nterezezza empandiika ku mutwe 58055 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Bannabyabufuzi abakyala Bannayuganda mu kyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] dijrf8lj2w58oimkty07ikdxurvwpq2 Category:Abazaalibwa mu 2003 14 14499 58083 2026-07-02T08:06:06Z Nambogo Catharine 6408 Created page with "Bantu abazaalibwa mu 2003." 58083 wikitext text/x-wiki Bantu abazaalibwa mu 2003. ops9z292beal11c3cfk50zy8keoelba Category:Abakyala abayimbi Bannayuganda 14 14500 58086 2026-07-02T08:07:08Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Category:Abakyala abayimbi Bannayuganda]] to [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] 58086 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] 4kxgaygay0uj4bhd2o68jxigzj0r6kd Category:Abasambi b'omupiira abava mu Casablanca 14 14501 58088 2026-07-02T08:08:10Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 58088 wikitext text/x-wiki Bano bantu abazaalibwa mu Casablanca ekisangibwa mu Morocco. frfe3haen1j5wbjvlt0we91y11y1eyj Category:Abantu abasibuka mu kibuga Francistown 14 14502 58101 2026-07-02T08:25:23Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58101 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu kibuga Francsitown mu Botswana qa6c32d00mqodcw3ycbsxdmzcq3neo0 Category:Ba meeya abakyala 14 14503 58103 2026-07-02T08:26:37Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58103 wikitext text/x-wiki Bano be ba meeya abakyala mu Botwsana o411asgzqlwi4ahibviglu5kcha29yy Category:Ba meeya b'ebifo mu Botswana 14 14504 58105 2026-07-02T08:27:29Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58105 wikitext text/x-wiki Bano be ba meeya be bibuga mu Botswana scylkl5r4vonv42owdnth77r8ovvepw Category:Bano be ba meeya be'bibuga mu Botswana 14 14505 58109 2026-07-02T08:29:14Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58109 wikitext text/x-wiki Bano be ba meeya b'ebibuga mu Botswana 80n8jaw73x5yniyh965xposy6sp6r09 Category:Abakyala bannabyamizannyo ab'ekyaasa ky'abiri mu ekimu 14 14506 58113 2026-07-02T08:31:15Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 58113 wikitext text/x-wiki Bano bantu ab'etaba mu by'emizannyo ab'enjawulo abali mu kyaasa eky'abiri mu ekimu. dxelau15ubq1mprzq62fh6jom14sn57 Category:Ba meeya b'ebibuga mu Botswana 14 14507 58114 2026-07-02T08:31:38Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58114 wikitext text/x-wiki Bano be ba meeya b'ebibuga mu Botswana 80n8jaw73x5yniyh965xposy6sp6r09 Category:Abazaalwa mu 1952 14 14508 58131 2026-07-02T08:51:39Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58131 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalibwa mu mwaka 1952 5q6qmxhrf3fzdjjiqmj0l2dssyxbyps Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana 14 14509 58132 2026-07-02T08:53:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58132 wikitext text/x-wiki Ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'omunaana okuva 2006 okutuuka 2011 nwqerzuevacrl8fta636s85d3q7jr29 Category:Abantu abasibuka mu Ttundu-ttundu lya West Nile 14 14510 58134 2026-07-02T08:55:00Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58134 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu ttundu-ttundu lya West Nile t4qz5s5afwhro2pk87kxfrinzohxigh Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Maracha 14 14511 58135 2026-07-02T08:56:03Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58135 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu Disitulikiti y'e Maracha ba6v9vr7574dfklnaxqto7q8v3qzxez Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda 14 14512 58137 2026-07-02T08:57:02Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58137 wikitext text/x-wiki Bamininisita ba Gavumenti ya Uganda dvr3avrw0mvk5bzetxxnw6ol7guy2vj Category:Abaasomerako ku St.Joseph's College Ombaci 14 14513 58138 2026-07-02T08:57:49Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58138 wikitext text/x-wiki Abantu abaasomerako ku St.Joseph's College Ombaci 9jqs2j56w78p6hjlm5rgcg7l7zod0b7 Category:Ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya 14 14514 58142 2026-07-02T09:19:48Z NKINZIK MARIE 7432 added a dscription on a category 58142 wikitext text/x-wiki Kino ky'ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya 3o45l1okvytmvafat3y64oyhlcd7ar7 58143 58142 2026-07-02T09:20:30Z NKINZIK MARIE 7432 58143 wikitext text/x-wiki Kino ky'ekibinja ky'abatuukirivu mu Ekereziya. imtvvcpm4xpxkwe4nv71udjjxp31ay7 Francis Ogola 0 14515 58145 2026-07-02T09:26:13Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487221|Francis Ogola]]" 58145 wikitext text/x-wiki '''Francis Ogola''' (yazaalibwa nga 1 ogwomusanvu 1973 e [[Lira]]) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde gya [[mmita 400]]. Ng’addukira mu ttiimu ya [[George Mason Patriots]], Ogola yadduka emisinde gya mmita 400 n’awangula empaka za [[distance medley relay eza 1997 mu mpaka za NCAA Division I Indoor Track and Field Championships]]. Ebipimo bye byali sekonda 21.03 ku [[mmita 200]] (okuva mu 1995) ne s 45.47 ku [[mmita 400]] (okuva mu 1993). == Ebituukiddwaako == {| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |1991 |[[Athletics at the 1991 All-Africa Games|All-Africa Games]] |[[Cairo]], [[Egypt]] |bgcolor="cc9966" align="center" | 3rd |400m |46.21 |- |1992 |[[1992 World Junior Championships in Athletics|World Junior Championships]] |[[Seoul]], [[South Korea]] |bgcolor="cc9966"|3rd |400m |[[1992 World Junior Championships in Athletics – Men's 400 metres|46.16]] |} == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Francis Ogola]] ku [[misinde gy'e nsi yonna]] {{authority control}} kyjcplpzf4f0lrrr9rd05pj9z6shhbn Peter Rwamuhanda 0 14516 58149 2026-07-02T09:35:44Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1337273997|Peter Rwamuhanda]]" 58149 wikitext text/x-wiki {| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |1978 |[[1978 All-Africa Games|All-Africa Games]] |[[Algiers, Algeria]] |bgcolor=cc9966|3rd |[[Athletics at the 1978 All-Africa Games|400 m hurdles]] |50.18 |- |1982 |[[1982 African Championships in Athletics|African Championships]] |[[Cairo, Egypt]] |bgcolor=silver|2nd |400 m hurdles |49.85 |}'''Peter Keneth Rwamuhanda''' ( nga 11 ogwekkumi n'ebiri 1953 –nga 9 ogw'omukaaga 2008) yali munnabyamizannyo [[Yuganda|Omunnayuganda]] eyavuganya mu misinde [[gya mmita 400 egy'okuziyiza]]. Mu mpaka ze zimu, yawangula emidaali gya ffeeza mu mizannyo gya Commonwealth egyaliwo mu 1982, mu mpaka za Afirika eza 1982 n’ekikomo mu mizannyo gya Afirika yonna mu 1978. == Ebituukiddwaako == * [[Emizannyo gya Olympics egya 1984]] - ekifo eky'omusanvu (4x400 mmita relay) * [[1982 Emizannyo gya Commonwealth]] - omudaali gwa ffeeza * 1982 Empaka za Afirika ez'obuvanjuba n'amasekkati - omudaali gwa zaabu * 1976 Empaka za Afirika ez'obuvanjuba n'amasekkati - omudaali gwa zaabu == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Peter Rwamuhanda]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] {{authority control}} 6zjc8rvyj80g95u3zyyzwku8zpj0sgs Category:Abazaale b'omu myaka gya 1860 14 14517 58151 2026-07-02T09:38:29Z NKINZIK MARIE 7432 added a description 58151 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu myaka gya 1860 n72l4gdplg9jjvjvr41zdvwzreyun2y Category:Eby'obulambuzi mu Uganda 14 14518 58154 2026-07-02T09:43:50Z NKINZIK MARIE 7432 added a description 58154 wikitext text/x-wiki Bino by'ebyobulambuzi mu ggwanga Uganda. ieg6t9vw5kqdpdz0yciq01wrnape4tu Abakozi ba Goodlyfe 0 14519 58158 2026-07-02T09:47:04Z Samson Ssemakadde 6903 Samson Ssemakadde moved page [[Abakozi ba Goodlyfe]] to [[Goodlyfe Crew]]: Misspelled title 58158 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Goodlyfe Crew]] 934ktm29q5zwfuqfibstizndf5kdo6n Roy Mubiru 0 14520 58159 2026-07-02T09:54:55Z Kisakye Jane 9195 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361173553|Roy Mubiru]]" 58159 wikitext text/x-wiki  {{Databox}}'''Roy Mubiru''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekumineebiri 1977) [[Yuganda|musituzi wa buzito mu Uganda]] . Yeetaba mu mpaka za Strongman Championship eza 2022. <ref>{{Cite web |title=Roy Mubiru - Biography |url=https://www.imdb.com/name/nm14017323/bio/ |website=IMDb}}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |title=Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_133452 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe == Mubiru yazaalibwa Samuel Galiko (RIP) ne Justine Nakabugo. Yasomera mu Kamuli Pulayimale.<ref name="auto1">{{Cite web |date=10 January 2021 |title=P.6 dropout Mubiru taking USA by storm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 |website=Monitor}}</ref> == Omulimu == Mu 1996, Mubiru yatandika okwegezaamu mu muzannyo gw′ebikonde mu Lukanga Boxing Club mu Kampala. Yagenda e South Afrika ne yeetaba mu nwana ez’enjawulo nga tannaba kwegatta ku muzannyo gwa [[:en:Powerlifting|okusitula obuzito]] mu 2006. Yasooka kuzannya mu mpaka za Gauteng Power Lifting Championships eza 2008.<ref>https://allafrica.com/stories/201206221072.html<nowiki/>hm</ref> Yeetaba mu mpaka z'ensi yonna ez'enjawulo, omuli n'empaka mu Thailand ne Bungereza, nga Fame UK, gye yawangulira omudaali gwa ffeeza mu buzito bwe.<ref>{{Cite web |title=Mubiru targets lifting 2,000kgs as he returns to action in Connecticut |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_98134 |website=New Vision}}</ref> Mu 2011 yayitamu okugenda mu mpaka za Maso Mania Deadlift e Las Vegas.<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=8 September 2022 |title=Meet Roy Mubiru, Ugandan competing for World’s Strongest Man crown [Photos] |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/meet-roy-mubiru-ugandan-competing-for-worlds-strongest-man-crown/2xt899f |website=Pulse Uganda}}</ref> Mu gwekumineebiri 2014, yeetaba mu mpaka za RPS Revolution Powerlifting mu Easthampton, New England, ate mu gwokubiri 2015, yeetaba mu mpaka za Revolution New Jersey. Oluvannyuma lw’okuwummulako akaseera katono, yakomawo mu kisaawe ky’okusitula obuzito mu 2018, ng’ayakiikirira ekibiina kya APA (American Powerlifting Association). Yayitamu okugenda mu mpaka za WPA World Championships Powerlifting.<ref>{{Cite web |date=5 February 2021 |title=Mubiru comes of age, but tough year looms |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mubiru-comes-of-age-but-tough-year-looms-1797402 |website=Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=15 October 2019 |title=Powerlifter Roy Mubiru wins Gold at WPA World Cup in USA |url=http://kawowo.com/2019/10/15/powerlifter-roy-mubiru-wins-gold-at-wpa-world-cup-in-usa/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=19 April 2021 |title=Powerlifter Roy Mubiru wins gold at APA World champion qualifiers |url=http://kawowo.com/2021/04/19/powerlifter-roy-mubiru-wins-gold-at-apa-world-champion-qualifiers/ |website=Kawowo Sports}}</ref>. Okuva mu 2019 okutuuka mu 2020, yasoma mu misomo gy′okumutimbagano egya APA ne WPA lifaali wa okusita obuzito.<ref name="auto1">{{Cite web |date=10 January 2021 |title=P.6 dropout Mubiru taking USA by storm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 |website=Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 "P.6 dropout Mubiru taking USA by storm"]. ''Monitor''. 10 January 2021.</cite></ref> Mu gwekumi 2020, yavuganya mu mpaka z'ensi yonna eza WPA n'awangula emidaali gya zaabu ebiri mu buzito bwe n'emyaka gye.<ref name="auto2">{{Cite web |title=Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_133452 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_133452 "Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition"]. ''New Vision''.</cite></ref> Mu 2023, yavuganya mu mpaka z'ensi yonna eza Amerika eza 2023 e Dallas, Texas<ref name="auto">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 May 2022 |title=Roy Mubiru: Ugandan powerlifter makes grade for 2023 US World Strongman Championship |url=http://kawowo.com/2022/05/09/roy-mubiru-ugandan-powerlifter-makes-grade-for-2023-us-world-strongman-championship/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 September 2022 |title=Mubiru targets new record, cash prize after qualifying for World Record Break Strongman Championship |url=https://sportsoceanuganda.com/2022/09/07/mubiru-targets-new-record-cash-prize-after-qualifying-for-world-record-break-strongman-championship/}}</ref><ref>{{Cite web |title=Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_133452 |website=Bukedde}}</ref> == Emirimu gy’ekitundu == Mu kiseera kya COVID ne mu biseera by’ennaku enkulu, Mubiru yawaayo emmere eri bannayuganda abasitula obuzito.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 December 2021 |title=Uganda Powerlifters get festive season lifeline |url=http://kawowo.com/2021/12/26/uganda-powerlifters-get-festive-season-lifeline/ |website=Kawowo Sports}}</ref> == Obulamu bubwe == Mubiru mufumbo ne Catherine Nakate era bombi balina omwana omulenzi n’abaana abawala 2.<ref name="auto1">{{Cite web |date=10 January 2021 |title=P.6 dropout Mubiru taking USA by storm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 |website=Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 "P.6 dropout Mubiru taking USA by storm"]. ''Monitor''. 10 January 2021.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == 3gsgboxu2widsfytadyr8t9zfnebl1i Category:Olukalala lw'abatuukirivu 14 14521 58169 2026-07-02T10:27:39Z NKINZIK MARIE 7432 added a description 58169 wikitext text/x-wiki Luno lwe lukalala lw'abatuukirivu kg9uqkdlgmzpdsk5nk7ulcuiyac2ipc Category:Obutemu mu 1885 14 14522 58171 2026-07-02T10:32:34Z NKINZIK MARIE 7432 added a description 58171 wikitext text/x-wiki Obutemu obwaliwo mu mwaka gwa 1885 0lhd4g4igpchd70i5w6md0i7scvtuj6 Category:Abatukuvu b'ekkanisa ya Uganda 14 14523 58173 2026-07-02T10:36:44Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58173 wikitext text/x-wiki Bano b'ebatukuvu mu Kkanisa ya Uganda. snjdy1bs95fjri80p9nl5r6sowyz8ta Sadat Tebazaalwa 0 14524 58174 2026-07-02T10:38:54Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361765250|Sadat Tebazaalwa]]" 58174 wikitext text/x-wiki {{DEFAULTSORT:Tebazaalwa, Sadat}}'''Sadat Tebazaalwa''' (yazaalibwa nga 23, ogw'ekkumi 1985) Munnayuganda [[Muzannyi wa bikonde|omuzannyi wa bikonde]] nga yeetaba mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 2004]]. Eyo gye yawangulirwa mu kitundi ekisooka mu buzito bwa [[welterweight]] ( -69 kg ) nga [[Kanat Islam]] owa China. Yayitamu okugenda mu mizannyo gya Athens bwe yawangula omudaali gwa zaabu mu [[mpaka za AIBA African 2004 Olympic Qualifying Tournament ez'omulundi ogw'okubiri]] ezaali e [[Gaborone]] mu [[Botswana]]. Ku fayinolo yawangula [[Ellis Chibuye]] owa Zambia. Mu 2003, Tebazaalwa yawangula omudaali gw’ekikomo mu buzito bwe mu mizannyo gya All-Africa Games e [[Abuja]], [[Nigeria]]. == Ebijuliziddwa == * [https://web.archive.org/web/20200418051348/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/te/sadat-tebazaalwa-1.html Ebimukwatako] e73n9zsgywoxzwcxkc05bz6lhg9zi29 Category:Emisango gy'omu 1887 mu Africa 14 14525 58176 2026-07-02T10:42:15Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58176 wikitext text/x-wiki Gino gy'emisango egyaddizibwa mu mwaka gwa 1887 mu Africa. bbho95ggnnr16mev4pcj49lo9s33wrg Andrew Tendo 0 14526 58177 2026-07-02T10:43:57Z Kisakye Jane 9195 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1318792665|Andrew Tendo]]" 58177 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Andrew Tendo Senyondwa'''<ref>{{Cite web |title=City Oilers at the Africa Champions Clubs ROAD TO B.A.L 2020 2019 |url=https://www.fiba.basketball/africaleague/2020/qualifiers/team/City-Oilers |access-date=25 February 2024 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> (yazaalibwa 22 ogwomusanvu 1979)<ref>{{Cite web |title=Andrew Tendo Senyondwa - Player Profile |url=https://www.fiba.basketball/en/player/212373/Andrew-Tendo-Senyondwa |access-date=13 June 2024 |website=FIBA.basketball}}</ref> mutendesi w′ansero era yali omuzannyi waazo mu Uganda. Mu kiseera kino ye mutendesi omukulu owa tiimu eyitibwa [[City Oilers]] mu [[National Basketball League (Uganda)|liigi y'eggwanga eya Basketball]] (NBL) era akola n'omutendesi omuyambi wa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda ey'abasajja]] . Mu 2023, yamala akaseera katono ng’omutendesi omukulu owa ttiimu y’eggwanga ey’abali wansi w’emyaka 16. Tendo yazannya ng’omukuumi mu mulimu gye, n’akiikirira Falcons okuva mu 1999 okutuuka mu 2007 n’oluvannyuma City Oilers okutuusa lwe yawummula mu 2016.<ref name=":1">{{Cite web |title=Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats |url=https://www.eurobasket.com/index.aspx |access-date=25 February 2024 |website=Afrobasket.com}}</ref> Oluvannyuma lw’okuzannya, yakyuka n’agenda mu butendesi, n’amala emyaka egiwerako ng’omuyambi w’omutendesi mu Oilers nga tannakuzibwa kufuuka mutendesi omukulu mu 2024. == Omulimu gw’okuzannya == Tendo yazannyira Falcons okuva mu 1999 okutuuka mu 2007, n’awangula ekikopo kya [[National Basketball League (Uganda)|NBL]] ttaano mu kiseera kye.<ref name=":1">{{Cite web |title=Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats |url=https://www.eurobasket.com/index.aspx |access-date=25 February 2024 |website=Afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eurobasket.com/index.aspx "Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats"]. ''Afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2024</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]], gye yaweereza nga kapiteeni wa ttiimu okutuusa lwe yawummula mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-01-03 |title=City Oilers' core back Tendo ahead of big task |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 |access-date=2024-02-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Oluvannyuma lw’okuwummula, Tendo yafuuka omuyambi w’omutendesi wa [[City Oilers]] wansi wa [[Mandy Juruni]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-01-03 |title=City Oilers' core back Tendo ahead of big task |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 |access-date=2024-02-25 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 "City Oilers' core back Tendo ahead of big task"]. ''Monitor''. 3 January 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2024</span>.</cite></ref> Nga 22 Ogwekumineebiri 2023, yalondebwa okuba omutendesi omukulu owa Oilers oluvannyuma lwa Juruni okugenda okwegatta ku Kepler BBC esangibwa e Rwanda.<ref>{{Cite web |date=2023-12-23 |title=Tendo, Koma appointed City Oilers' coaches |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/12/23/tendo-koma-appointed-city-oilers-coaches/ |access-date=2024-01-28 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Tendo ayolekedde okukulembera ttiimu eno mu sizoni yaayo eyookubiri mu [[Basketball Africa League]] (BAL) mu April 2024. Mu 2023, Tendo yatendeka ttiimu ya Uganda ey’abali wansi w’emyaka 16.<ref>{{Cite web |title=Can lessons learnt from top coaches help Tendo qualify Uganda for the U16 African Championships? |url=https://www.fiba.basketball/africa/u16/2023/news/can-lessons-learnt-from-top-coaches-help-tendo-qualify-uganda-for-the-u16-african-championships |access-date=2024-02-25 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> Era yafuuka omuyambi w'omutendesi wa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y'eggwanga ey'abakulu mu Uganda]], n'addamu okukwatagana ne Juruni. <ref>{{Cite web |title=Can Uganda secure fourth straight AfroBasket ticket? |url=https://www.fiba.basketball/afrobasket/2025/qualifiers/news/can-uganda-secure-fourth-straight-afrobasket-ticket |access-date=2024-02-25 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=2023-02-23 |title=Home-based players make late trip to Angola for FIBA World Cup qualifiers |url=http://kawowo.com/2023/02/24/home-based-players-make-late-trip-to-angola-for-fiba-world-cup-qualifiers/ |access-date=2024-02-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu ogutali gwa nsero == Tendo munnamateeka omutendeke. <ref>{{Cite web |last=Lehohla |first=Manyehlisa |date=2024-01-18 |title=Tendo ready to write new page in Oilers history |url=https://thebigtipoff.co.za/tendo-ready-to-write-new-page-in-oilers-history/ |access-date=2024-02-25 |website=The Big Tip Off |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> 7uf6351ijo5pnxyojexjmqwh0n5dv2o 58180 58177 2026-07-02T10:50:38Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu katono 58180 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Andrew Tendo Senyondwa'''<ref>{{Cite web |title=City Oilers at the Africa Champions Clubs ROAD TO B.A.L 2020 2019 |url=https://www.fiba.basketball/africaleague/2020/qualifiers/team/City-Oilers |access-date=25 February 2024 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> (yazaalibwa 22 ogwomusanvu 1979)<ref>{{Cite web |title=Andrew Tendo Senyondwa - Player Profile |url=https://www.fiba.basketball/en/player/212373/Andrew-Tendo-Senyondwa |access-date=13 June 2024 |website=FIBA.basketball}}</ref> mutendesi w′ansero era yali omuzannyi waazo mu Uganda. Mu kiseera kino ye mutendesi omukulu owa tiimu eyitibwa [[City Oilers]] mu liigi y'eggwanga eya Basketball (NBL) era akola n'omutendesi omuyambi wa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y'eggwanga eya Uganda ey'abasajja]] . Mu 2023, yamala akaseera katono ng’omutendesi omukulu owa ttiimu y’eggwanga ey’abali wansi w’emyaka 16. Tendo yazannya ng’omukuumi mu mulimu gye, n’akiikirira Falcons okuva mu 1999 okutuuka mu 2007 n’oluvannyuma City Oilers okutuusa lwe yawummula mu 2016.<ref name=":1">{{Cite web |title=Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats |url=https://www.eurobasket.com/index.aspx |access-date=25 February 2024 |website=Afrobasket.com}}</ref> Oluvannyuma lw’okuzannya, yakyuka n’agenda mu butendesi, n’amala emyaka egiwerako ng’omuyambi w’omutendesi mu Oilers nga tannakuzibwa kufuuka mutendesi omukulu mu 2024. == Omulimu gw’okuzannya == Tendo yazannyira Falcons okuva mu 1999 okutuuka mu 2007, n’awangula ekikopo kya NBL ttaano mu kiseera kye.<ref name=":1">{{Cite web |title=Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats |url=https://www.eurobasket.com/index.aspx |access-date=25 February 2024 |website=Afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.eurobasket.com/index.aspx "Andrew Tendo, Basketball Player, News, Stats"]. ''Afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2024</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]], gye yaweereza nga kapiteeni wa ttiimu okutuusa lwe yawummula mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-01-03 |title=City Oilers' core back Tendo ahead of big task |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 |access-date=2024-02-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Omulimu == Oluvannyuma lw’okuwummula, Tendo yafuuka omuyambi w’omutendesi wa [[City Oilers]] wansi wa Mandy Juruni .<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-01-03 |title=City Oilers' core back Tendo ahead of big task |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 |access-date=2024-02-25 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/basketball/city-oilers-core-back-tendo-ahead-of-big-task--4480864 "City Oilers' core back Tendo ahead of big task"]. ''Monitor''. 3 January 2024<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 February</span> 2024</span>.</cite></ref> Nga 22 Ogwekumineebiri 2023, yalondebwa okuba omutendesi omukulu owa Oilers oluvannyuma lwa Juruni okugenda okwegatta ku Kepler BBC esangibwa e Rwanda.<ref>{{Cite web |date=2023-12-23 |title=Tendo, Koma appointed City Oilers' coaches |url=https://sports.mtn.co.ug/2023/12/23/tendo-koma-appointed-city-oilers-coaches/ |access-date=2024-01-28 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Tendo ayolekedde okukulembera ttiimu eno mu sizoni yaayo eyookubiri mu Basketball Africa League (BAL) mu April 2024. Mu 2023, Tendo yatendeka ttiimu ya Uganda ey’abali wansi w’emyaka 16.<ref>{{Cite web |title=Can lessons learnt from top coaches help Tendo qualify Uganda for the U16 African Championships? |url=https://www.fiba.basketball/africa/u16/2023/news/can-lessons-learnt-from-top-coaches-help-tendo-qualify-uganda-for-the-u16-african-championships |access-date=2024-02-25 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref> Era yafuuka omuyambi w'omutendesi wa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y'eggwanga ey'abakulu mu Uganda]], n'addamu okukwatagana ne Juruni. <ref>{{Cite web |title=Can Uganda secure fourth straight AfroBasket ticket? |url=https://www.fiba.basketball/afrobasket/2025/qualifiers/news/can-uganda-secure-fourth-straight-afrobasket-ticket |access-date=2024-02-25 |website=FIBA.basketball |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kaweru |first=Franklin |date=2023-02-23 |title=Home-based players make late trip to Angola for FIBA World Cup qualifiers |url=http://kawowo.com/2023/02/24/home-based-players-make-late-trip-to-angola-for-fiba-world-cup-qualifiers/ |access-date=2024-02-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu ogutali gwa nsero == Tendo munnamateeka omutendeke. <ref>{{Cite web |last=Lehohla |first=Manyehlisa |date=2024-01-18 |title=Tendo ready to write new page in Oilers history |url=https://thebigtipoff.co.za/tendo-ready-to-write-new-page-in-oilers-history/ |access-date=2024-02-25 |website=The Big Tip Off |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> 82gn6qll11phy7tak1k7r84j3pay4si Moustafa Ahmed Shebto 0 14527 58179 2026-07-02T10:47:45Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344587311|Moustafa Ahmed Shebto]]" 58179 wikitext text/x-wiki '''Moustafa Ahmed Shebto''' ( Arabic , yazaalibwa '''Patrick Cheboto''' nga 4 ogwomusanvu 1986, mu [[Kaproron]], [[Yuganda|Uganda]] ) [[muddusi wa mpaka mpanvu kati]] akiikirira [[Qatar|Qatar.]] Shebto yayingizibwa wamu n’abaddusi ba Afirika abalala. Ebanga lye ery'enjawulo lya [[mmita 3000 steeplechase]], lye yavuganya mu [[mpaka z'ensi yonna eza 2005]]. == Ebijuliziddwa == * [[Moustafa Ahmed Shebto]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] 2h91j7yj5cnynas0n9jaxutuw7juitj Brian Mayanja 0 14528 58182 2026-07-02T10:59:44Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1327937359|Brian Mayanja]]" 58182 wikitext text/x-wiki '''Brian Mayanja''' (yazaalibwa nga 25 ogwolubereberye 1983) [[muzannyi wa bikonde]] okuva mu [[Yuganda|Uganda]], eyeetaba mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 2004]] eri ensi gy'azaalibwa [[Afirika|mu Afirika]]. Eyo gye yasinga okuteeba mu kitundu ekisooka mu buzito bwa Featherweight (57kg) okugabanya kwa [[Galib Jafarov]] owa [[Kazakhstan]]. Yayitamu okugenda mu mizannyo gya Athens bwe yawangula omudaali gwa ffeeza mu mpaka za AIBA eza [[1st AIBA African 2004 Olympic Qualifying Tournament]] e [[Casablanca]]. Ku fayinolo y'empaka zino yakubibwa omulwanyi w'e Tunisia [[Saifeddine Nejmaoui]] . == Ebijuliziddwa == * [https://web.archive.org/web/20200418095247/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/brian-mayanja-1.html ebyemizannyo-ekijuliziddwa] 0gtfapoh09130zdhqbzgqvcygdxf35y Jolly Katongole 0 14529 58186 2026-07-02T11:12:05Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361601077|Jolly Katongole]]" 58186 wikitext text/x-wiki    '''Jolly''' Katongole (15 ogwekkumi n'ebiri 1985-14 Ogwokuttaano 2015) yali mukubi wa bikonde okuva mu Uganda, eyenyigira mu Olympics z'omusana eza 2004 ku lw'ensi gy'azaalibwamu mu Afirica[[Yuganda|.]]​[[Afirika|​]] Katongole yasooka okuzannya ne ttiimu y'eggwanga ku myaka 16. Yawangula omudaali gw'ekikomo mu [[mizannyo gya Afirika yonna egyali mu 2003]] mu [[kibuga Abuja ekya Nigeria]] . Katongole yayitamu okugenda mu Olympics z'e Athens bwe yawangula omudaali gwa zaabu mu [[mpaka za AIBA eza 1st African 2004 Olympic Qualifying Tournament]] mu [[kibuga Casablanca ekya Morocco]]. Ku fayinolo y’empaka zino yawangura [[Redouane Bouchtouk]] owa Morocco. Mu Olympics, yayimirizibwa mu kitundu ekisooka eky’obuzito obutono ( &#x2013; 48kg) okugabanyaamu nga [[Buturuki|Turkey]] eyatuuka n'okukwata ekyokubiri [[Atagün Yalçınkaya]]. Oluvanyuma lw'okuwangulwa, Katongole yava mu kibinja kya Uganda n'asigala mu Buyonaani mu ngeri emenya amateeka okutuusa lwe yagobwa mu nsi. Yalwanagana n'ensonga z'okukozesa ebiragalalagala okutuusa lwe yafa mu 2015, nga kigambibwa nti yalwala [[Okutana|tetanus]] . == Ebijuliziddwa == bdgtjwo68bvke8dygk5a0nr6rjm10ts Alex Malinga 0 14530 58189 2026-07-02T11:21:36Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487374|Alex Malinga]]" 58189 wikitext text/x-wiki {| {{AchievementTable}} |- !colspan="5"|Representing {{UGA}} |- |2000 |[[Athletics at the 2000 Summer Olympics|Olympic Games]] |[[Sydney, Australia]] |57th |[[Athletics at the 2000 Summer Olympics – Men's marathon|2:24:53]] |- |2005 |[[2005 World Championships in Athletics|World Championships]] |[[Helsinki, Finland]] |6th |[[2005 World Championships in Athletics – Men's Marathon|2:12:12]] |- |rowspan=2|2007 |[[Luxembourg Marathon]] |[[Luxembourg]] |bgcolor="gold" | 1st |2:17:17 |- |[[2007 World Championships in Athletics|World Championships]] |[[Osaka, Japan]] |12th |[[2007 World Championships in Athletics – Men's Marathon|2:20:36]] |- |2008 |[[Athletics at the 2008 Summer Olympics|Olympic Games]] |[[Beijing]], [[PR China]] |31st |[[Athletics at the 2008 Summer Olympics – Men's marathon|2:18:26]] |}'''Alex Malinga''' (yazaalibwa 1974)[[Yuganda|Munnayuganda]] [[omuddusi w'emisinde gya marathon.]] Yazaalibwa mu [[Bukwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bukwo]]. Yamalira mu kyamukaaga mu [[mpaka z’ensi yonna eza 2005]], mu likodi y’eggwanga ey’essaawa 2:12:12. Era yavuganya mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 2000]], n’amalira mu kifo kya 57. Mu [[mpaka z’ensi yonna eza 2007]] yamalira mu kya kkumi n’ebiri. [[File:Alex_malinga_1.jpg|thumb|Malinga mu ssomero lye oluvannyuma lw’okuwummula emisinde egy’ebanga eddene]] == Obuto bwe == == Emirimu gye == == Ebituukiddwaako == * <small>Ebivuddemu byonna ebikwata ku misinde gya marathon, okuggyako nga kiragiddwa bulala</small> {| {{AchievementTable}} |- !colspan="5"|Representing {{UGA}} |- |2000 |[[Athletics at the 2000 Summer Olympics|Olympic Games]] |[[Sydney, Australia]] |57th |[[Athletics at the 2000 Summer Olympics – Men's marathon|2:24:53]] |- |2005 |[[2005 World Championships in Athletics|World Championships]] |[[Helsinki, Finland]] |6th |[[2005 World Championships in Athletics – Men's Marathon|2:12:12]] |- |rowspan=2|2007 |[[Luxembourg Marathon]] |[[Luxembourg]] |bgcolor="gold" | 1st |2:17:17 |- |[[2007 World Championships in Athletics|World Championships]] |[[Osaka, Japan]] |12th |[[2007 World Championships in Athletics – Men's Marathon|2:20:36]] |- |2008 |[[Athletics at the 2008 Summer Olympics|Olympic Games]] |[[Beijing]], [[PR China]] |31st |[[Athletics at the 2008 Summer Olympics – Men's marathon|2:18:26]] |} == Okulwanirira abantu mu kitundu == == Ebijuliziddwa == [https://www.olympedia.org/athletes/89054 Alex Malinga] profile mu mwaka gwa 2005 == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Alex Malinga]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] * Alex Malinga [https://www.olympedia.org/athletes/89054 Profile] qgdp8whtrqmk1j5mz2epbx1jxxcl8vq Fred Mutuweta 0 14531 58196 2026-07-02T11:37:39Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362086320|Fred Mutuweta]]" 58196 wikitext text/x-wiki {{Reflist}}  '''Fredrick Muteweta''' (yazaalibwa nga 4 Ogw'ekkumi n'ogumu 1971, mu [[Kampala]] ) [[muzannyi wa bikonde]] eyawummula okuva mu [[Yuganda|Uganda]], eyakiikirira ensi ye enzaalwa mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1988 e [[Seoul, South Korea]] mu buzito bwa [[light-flyweight]].<ref>{{Cite web |date=28 August 2015 |title=Packing a punch in Seychelles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/packing-a-punch-in-seychelles-1622278 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250709214859/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/packing-a-punch-in-seychelles-1622278 |archive-date=9 July 2025 |website=[[The Monitor (Uganda)|The Monitor]]}}</ref> Eyo gye yawangulirwa mu kitundu ekyookubiri [[Wayne McCullough]] owa [[Ireland]] . Mu kibiina [[kya bantamweight]] mu [[1992 Summer Olympics]], yaddamu okuwangulwa mu lulwana lwe olwaggulwawo, nate Wayne McCullough. Era yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya All-Africa Games mu 1991]], n’awangula omudaali gwa zaabu nga bantamweight ne mu [[1994 Commonwealth Games]], n’awangula omudaali gw’ekikomo mu buzito bwa bantam. Muteweta yasooka kuzannya mupiira gwa pulofeesono mu 1996, n’awummula oluvannyuma lw’okuzannya emipiira kkumi egy’ekikugu, n’akubwa ettaano n’awangula ettaano. == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Boxing record]] for [[Fred Mutawetafro]] [[BoxRec]](okusayininga kwetagisa) * [[Fred Mutaweta]] ku [[Olympedia]] * [[Fred Mutaweta]] ku [[Olympics.com]] * [[Fred Mutaweta]] ku Olympic. org(archived) * [[Fred Mutaweta]] ku bugagga obwabulijjo alpnnkpjldoduf0zsn0nsgv97w6n3st Goodlyfe Crew 0 14532 58208 2026-07-02T11:56:52Z Ssemmanda will 3837 Ssemmanda will moved page [[Goodlyfe Crew]] to [[Abayimbi ba Goodlyfe Crew]]: Misspelled title 58208 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Abayimbi ba Goodlyfe Crew]] 7qugzlqumpt6xykf8b5mm4vvq716hx1