Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.9 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Kitgum (disitulikit) 0 4583 58278 33559 2026-07-02T13:51:22Z Ssebuufu 9882 58278 wikitext text/x-wiki [[File:Kitgum District Uganda.png|thumb|Kitgum district]] [[File:Uganda Distrikte Kitgum.svg|thumb|kitgum disitulikit ]] '''Kitgum''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]]<nowiki/>i ya [[Yuganda]]. Obugazi: 3 960 km<sup>2</sup>. Abantu: 247 800 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 8didroaxu2e1495vskeuk3kcrgh6buj Zambia 0 5700 58210 58206 2026-07-02T11:59:55Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58210 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref>{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] hvo9eb6kkpl7dhm87kxjmqq2568bzhx 58211 58210 2026-07-02T12:00:27Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58211 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] odls8xyzivp12a1i02qfevw6r8urgji 58212 58211 2026-07-02T12:01:56Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58212 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 95sjf5m5mxjjd2m9qf7pixulc8modey 58217 58212 2026-07-02T12:11:34Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58217 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwekkumi 1964 ku kufuna obwetwaze okuva mu bufuzi bw'Abangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi kitegeeza "omugga omukulu").{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] hyagg950k4b6gxgpwyjg0b7bul8of5s 58218 58217 2026-07-02T12:12:01Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58218 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwekkumi 1964 ku kufuna obwetwaze okuva mu bufuzi bw'Abangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi kitegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 8ce3iysbdjb5wd582sma9k4oad1yyjz 58223 58218 2026-07-02T12:21:02Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58223 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu Bukiikaddyo bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0c5pjnnysfpjjgkcb1qlzwhu909zl9n 58225 58223 2026-07-02T12:24:05Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58225 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu Bukiikaddyo bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu Bukiikakkono nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu Tanzania.{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] eirdlxnqsxpvqq0449rmfe07n6poabb 58229 58225 2026-07-02T12:26:24Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58229 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].{{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] ny6k6tulvn0hn6j6nlwe6gousp0jjjd 58268 58229 2026-07-02T13:34:04Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 58268 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne Namibia, Botswana, ne Zimbabwe. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu Angola, era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] skxm3nmsh1a0dmmpfaclkb3n7qmlamq 58269 58268 2026-07-02T13:35:06Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58269 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne Namibia, Botswana, ne Zimbabwe. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu Angola, era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 6e481ekyo8tzfzq0kcsolrp4zrnilgx 58271 58269 2026-07-02T13:36:47Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu obutindo 58271 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] nowtef0124ldaw53d9rvuuuv6u6tubf 58273 58271 2026-07-02T13:39:28Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58273 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] n8eodjmeqkgc5d743dus7tww3nbd6q6 58281 58273 2026-07-02T14:03:42Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58281 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0tki51mdi0klirxx81t49am9uqo7c3t 58282 58281 2026-07-02T14:04:24Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58282 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 814l35ld2kni1yrw6j203xqxonnxrqo 58316 58282 2026-07-02T16:39:10Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58316 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 69q88zoh8rpi1couky0t6vymwzey2ud 58393 58316 2026-07-03T05:43:32Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58393 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga. {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 22w2n0l4y4whcg8e9edqyyck6ju63wa 58394 58393 2026-07-03T05:44:18Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58394 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> {{Amawanga g'Afirika}} [[Category:Amawanga g'Afirika]] 2v7n88q9nc7mbinr9zstmbvqq96edkd 58395 58394 2026-07-03T05:46:18Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58395 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya kitropiki, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. [[Category:Amawanga g'Afirika]] loorm0dfpvg1weubws5bs55q2bm8orh 58396 58395 2026-07-03T05:47:54Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58396 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. [[Category:Amawanga g'Afirika]] 2plp8czh1t4cmf27b8okvwfdt26dq3d 58397 58396 2026-07-03T06:24:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58397 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu). Ekiseera ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu obungi (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu obutonotono (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkumi n'ogumu), ekwatagana n'obutiti. [[Category:Amawanga g'Afirika]] 892uel2jtj0wreonmvrxve7o8fzldxr 58398 58397 2026-07-03T06:25:56Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58398 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu). [[Category:Amawanga g'Afirika]] 4p1qiixajr49wwkbhshufwnonj0ld8f 58399 58398 2026-07-03T06:27:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58399 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> [[Category:Amawanga g'Afirika]] n01ku5koj6w5ms0fq0c7s2bx2bf3y5r 58400 58399 2026-07-03T06:36:07Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58400 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 89qpqqqq1a368w97oly30dc852vhq3q 58401 58400 2026-07-03T06:37:14Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58401 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 4m02ytilhuk5pxjlu8w7clssf99a7mx 58402 58401 2026-07-03T06:48:07Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58402 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera. Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] cr7li9fcbi6j1f08ztuzcr2lhf0b441 58403 58402 2026-07-03T06:50:27Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58403 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 3h80dzv20r1z0h89gaqcn5pgkqh1817 58404 58403 2026-07-03T06:54:28Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58404 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 94ufkb5x7ts7bw4a67fdhfdeczk1qfo 58405 58404 2026-07-03T06:54:59Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58405 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] srosxv6x7exvfcusgsox6pplpu4fzxj 58406 58405 2026-07-03T06:56:18Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu omutwe 58406 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 4ygb3yu93s8xjdwljq67jmbdhsa3r27 58407 58406 2026-07-03T06:57:57Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58407 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egiyise, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kituuliddwamu abantu abaasooka.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Kabwe Disitulikiti. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] j77r7iytmlc5chsx0yzyxho7h3zmv6x 58408 58407 2026-07-03T06:59:39Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58408 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] qbg9cji1btzoez9k23doflx3txxzil3 58439 58408 2026-07-03T08:25:15Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58439 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.[1] Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu East Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Lukanga Swamp.[2] Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 61hkf53498oz5ab99ey5lszkffz0mc3 58442 58439 2026-07-03T08:32:19Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58442 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu East Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Lukanga Swamp.[2] Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 4kqhm9x9hdpc6udri7scd2l48jdy8a7 58444 58442 2026-07-03T08:33:44Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58444 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu East Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 2wy7puyyb3g0azhes7crytzla36xxpt 58445 58444 2026-07-03T08:34:39Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58445 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu East Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 0duy2wmt26hd5n7bo2x7mkr8frvyy3j 58451 58445 2026-07-03T08:39:17Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58451 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 8zbo9sbnlcz5qn482qpacheu3bo1el6 58452 58451 2026-07-03T09:18:34Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58452 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] frq7c87encxsgy9ozjntnvvf40k5kax 58453 58452 2026-07-03T09:19:16Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58453 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] fol62j7dm0qxjz0h1okcezzw85a1wht 58454 58453 2026-07-03T09:20:44Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58454 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> Ensibuko y’Abantu Abavubi abatonga mu bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu mu bitundu bya Afirika bingi. Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’obuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 1jru2l524wq6pbi1rxg8mk91w7rrs4e 58455 58454 2026-07-03T09:22:41Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58455 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> Ensibuko y’Abantu Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] dqzxr762y3ysvc6fgmut9ml2gvvr2h5 58456 58455 2026-07-03T09:24:42Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58456 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> Ensibuko y’Abantu Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] rwxal9xwlm5atz6fojc1pm1ai7ds74u 58457 58456 2026-07-03T09:28:42Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58457 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> Ensibuko y’Abantu Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] dtpd6rzoe54go6o03iyiwrx25fr21x8 58458 58457 2026-07-03T09:29:35Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58458 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> Oluba lwa Bantu Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> Ensibuko y’Abantu Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] ke5fy3foq4c3keu0m4353wzj9krona7 58459 58458 2026-07-03T09:37:20Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58459 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] ijgsiwjxw7onf0ncc7l742mqdjsz3gh 58460 58459 2026-07-03T09:38:41Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58460 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 2q0rkqjcnao9fpnruroegihb3z0goo7 58461 58460 2026-07-03T09:39:14Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58461 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] jvzrypwfdslwepd7k6vw0vxql5oym5a 58463 58461 2026-07-03T09:41:44Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58463 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] l7577duzx468zketuv3vb5jld4u46vt 58464 58463 2026-07-03T09:45:07Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58464 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 1k5h06jwv9sr7nbo235hin7vcc2core 58465 58464 2026-07-03T09:47:00Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 58465 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo". == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] q3l2ackjfgmeq89ckgjey1t7irjgmz7 58466 58465 2026-07-03T09:47:37Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58466 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] hkqyye91ayq42owx9hx4veazrpmyqdz 58494 58466 2026-07-03T11:19:49Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58494 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.[1] Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.[2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] k8n99d2lfvvcqr9ag0mmd8kwbtfl8j6 58495 58494 2026-07-03T11:20:41Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58495 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] svjir4emf9lsjwyh0g2f584tbhp3muk 58496 58495 2026-07-03T11:23:18Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 58496 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] h0p0qw0i1sfpfb1xegr81tkmujuy558 58497 58496 2026-07-03T11:23:49Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58497 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 32wij1wh9t94760chzgpxcama0z5n79 58498 58497 2026-07-03T11:26:55Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58498 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] jnxbc96yeztkukuegfdd44jnqbc6asj 58499 58498 2026-07-03T11:29:58Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58499 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] b4aw9fww0yvc5aukzdedm0n9yfrb58p 58500 58499 2026-07-03T11:30:22Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58500 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] tldaukb95pmifhat98htob083umdz4l 58501 58500 2026-07-03T11:31:42Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58501 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] gr4exi55nd3ehwhwmdmncm181hbjefa 58502 58501 2026-07-03T11:34:21Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 58502 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] j5v77q5bbbyqyir5bg4577wrx4ocxch 58503 58502 2026-07-03T11:44:00Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58503 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Ebyawandiikibwa byali bikulaakulanye bulungi mu bwakabaka bwa Luba. Emboozi emu ey’Oluluba ey’Olubereberye eyannyonnyola enjawulo eri wakati w’ebika by’abafuzi b’Obwakabaka bwa Luba bibiri bigenda bwe biti: == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 2nujv0mqjchu2b1lmvky77o3cqs6fkq 58505 58503 2026-07-03T11:50:13Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 58505 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] c3b13pxqt0kc07qyxz2mdtyn6jkmjbw Agnes Taaka 0 7850 58233 58199 2026-07-02T12:36:34Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 58233 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>https://www.pmldaily.com/tag/taaka-agnes-wejuli-development-foundation</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/</ref> Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiisa mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] 34asvso4g5o2whvjap54k4sewo7mcsl 58236 58233 2026-07-02T12:43:57Z NKINZIK MARIE 7432 added new words corrected 58236 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] qztyrt5khb8wrqnuw9rfdp9adnb3cl7 58237 58236 2026-07-02T12:45:16Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58237 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] gjrpwbdvtyqk11ghlngqxfcb15ht9yp 58238 58237 2026-07-02T12:47:21Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58238 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] qx6ksjgdq1io0qx1uc9rbz04j3k6ea8 58243 58238 2026-07-02T12:51:22Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58243 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] tvc7ook3pibj4adkh528lpb9e6252xw 58247 58243 2026-07-02T12:57:05Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58247 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] 7z3tstpdkd6kktud9k47cyrm0nfrkqt 58252 58247 2026-07-02T13:00:26Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58252 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] bpkuzmfhgbmrwuzgwn0jqnor9e08y5p 58256 58252 2026-07-02T13:04:20Z NKINZIK MARIE 7432 58256 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] j9hipl5a04tyi55fne1sbxjn7idkgzg 58258 58256 2026-07-02T13:08:55Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58258 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi Bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] fiyavtzklywudouiddll1dkye1idg7s 58263 58258 2026-07-02T13:21:17Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58263 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1" /> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 9y9ub322t35d4goms5knt34nslhx9l9 58264 58263 2026-07-02T13:22:52Z NKINZIK MARIE 7432 added areference 58264 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] ft64vf063lrdg5jc7thijy53hm16vfh 58272 58264 2026-07-02T13:39:20Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58272 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Palamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Palamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kalulu k'okusunsulamu aka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 125k73z0gjundwglsfiakniq7oq9wgj Abdu Katuntu 0 7929 58214 58156 2026-07-02T12:07:47Z Ssenkungu ivan 3840 Nzivuunidde ekiba ne nteekamu n'ebijulizibwa 58214 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" /> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" /> Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" /> Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" /> [[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]] Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" /> Mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection</ref>Katuntu yazzibwayo mu paalamenti okuweereza ekisanja ekirala. [[Category:Bannabyabufuzi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1965]] [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]] resjoreie96dabdvdfq0k0gtvxss2wf Aamito Lagum 0 8129 58266 57810 2026-07-02T13:30:47Z ~2026-37704-75 11387 58266 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala muzannyi wa katemba era omwolesi w'emisono gy'engoye . Amannyiddwa olwekubera omuwanguzi yekka mu mpaka za bannalulungi ez'okuntikko ezaddako mu Afirika (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa omukyala nakyeyombekedde, Sidonia Ayaa, mu Kibuga Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] kfv2re8senk0fkj8rk7dq0wwavzcovb 58270 58266 2026-07-02T13:35:08Z Ssebuufu 9882 58270 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Amannyiddwa olwekubera omuwanguzi yekka mu mpaka za bannalulungi ez'okuntikko ezaddako mu Afirika (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa omukyala nakyeyombekedde, Sidonia Ayaa, mu Kibuga Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] 5blfx2sl8lu8tx7ep38h7l7sluinwgv 58275 58270 2026-07-02T13:43:30Z Ssebuufu 9882 58275 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa omukyala nakyeyombekedde, Sidonia Ayaa, mu Kibuga Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] f24fwal80upmmz6jjyagu2j0sfo7tnw 58276 58275 2026-07-02T13:45:02Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 58276 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kibuga Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] hiwhldc9rlfdvizx6o58tjckiqxf65c 58277 58276 2026-07-02T13:46:09Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 58277 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasalawo okusengukira e [[:en:Kitgum|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] khkclbzs3jed85fbaxes19ssu975qbz 58279 58277 2026-07-02T13:52:06Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 58279 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. (Africa's Next Top Model).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] 9x5b5vdesul4r6x212eyrkxpwwnia8w 58286 58279 2026-07-02T14:16:09Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe */ 58286 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] c4tuo2uz4z88s7vbofz00pqhhzsig6c 58302 58286 2026-07-02T15:14:56Z Ssebuufu 9882 58302 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] ss92iw22co3voh69n3fy21resipoi01 58303 58302 2026-07-02T15:15:44Z Ssebuufu 9882 58303 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] ckciqwsne2nchqcd8mhuq1fw8gkbxgo 58305 58303 2026-07-02T15:20:25Z Ssebuufu 9882 58305 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] dygidytpo1ffv2i16b1sbp3qokeb8ui 58306 58305 2026-07-02T15:22:11Z Ssebuufu 9882 58306 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] l5w7vhtwrjrc0tk26j976lgam4qxz8r 58307 58306 2026-07-02T15:23:39Z Ssebuufu 9882 58307 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] fxdvuey65lv8b5gcvvproszmld5x0sm 58308 58307 2026-07-02T15:26:40Z Ssebuufu 9882 58308 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] 7xkbglmj9nr34ykxfw4bdtb7sj54gnm 58309 58308 2026-07-02T15:31:37Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */ 58309 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * Three Thousand Years Of Longing (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] nw4vot2qjxtl7lypl7fu8wr3d0yjuus 58310 58309 2026-07-02T15:32:45Z Ssebuufu 9882 /* Firimu zaalabikiddemu */ 58310 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''Elle'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Nga ekimu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'amwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model Management, product endorsement deals wamu ne [[:en:P&G|P&G]], [[:en:Etisalat|Etisalat]], Snapp and Verve International, Kontulakiti eyali ey'omwaka ogumu nga y'emummuli gw'ebyobulambuzi mu South Africa era nga aweebwa omutemwa gwa [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'ekibiina kya Boss Model Management mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] 48uto5fu53uj28srxo44bnp9g3wtp5u 58311 58310 2026-07-02T15:55:45Z Ssebuufu 9882 /* Africa's Next Top Model */ 58311 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''[[Elle]]'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Ng'ekitundu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'okwolesa emisono ya mwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model, ddiiru z'okulanga ebyamaguzi ne [[P&G]], [[Etisalat]], Snapp ne Verve International, Kontulakiti ya mwaka gumu ng'omumuli gw'ebyobulambuzi bya South Africa era n'ekirabo kya sente enkalu kya [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''Africa's Next Top Model'', Lagum era yasayininga n'abaddukanya ekibiina kya DNA Model mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] i46i8p6xd27eahbfjckg6phq786q8oj 58314 58311 2026-07-02T16:27:34Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu oluvanyuma */ 58314 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''[[Elle]]'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Ng'ekitundu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'okwolesa emisono ya mwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model, ddiiru z'okulanga ebyamaguzi ne [[P&G]], [[Etisalat]], Snapp ne Verve International, Kontulakiti ya mwaka gumu ng'omumuli gw'ebyobulambuzi bya South Africa era n'ekirabo kya sente enkalu kya [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu oluvanyuma == Oluvanyuma lw'okuwangula ''[[Africa's Next Top Model]]'', Lagum era yasayininga n'abaddukanya ekibiina kya DNA Model mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] ffagueiw38esu6hjq0gvu2y7scva9jk 58317 58314 2026-07-02T17:03:35Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu oluvanyuma */ 58317 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''[[Elle]]'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Ng'ekitundu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'okwolesa emisono ya mwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model, ddiiru z'okulanga ebyamaguzi ne [[P&G]], [[Etisalat]], Snapp ne Verve International, Kontulakiti ya mwaka gumu ng'omumuli gw'ebyobulambuzi bya South Africa era n'ekirabo kya sente enkalu kya [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu gye egyaddirira okwolesa == Oluvanyuma lw'okuwangula ''[[Africa's Next Top Model]]'', Lagum era yasayininga n'abaddukanya ekibiina kya DNA Model mu [[South Africa]] era yeyali omutwe omukulu ku katabo ka ''[[:en:Marie_Claire_magazine|Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] g2uokqp8c4dopdw1mnd6qbrdq5ewc7k 58318 58317 2026-07-02T17:10:35Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egyaddirira okwolesa */ 58318 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''[[Elle]]'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Ng'ekitundu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'okwolesa emisono ya mwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model, ddiiru z'okulanga ebyamaguzi ne [[P&G]], [[Etisalat]], Snapp ne Verve International, Kontulakiti ya mwaka gumu ng'omumuli gw'ebyobulambuzi bya South Africa era n'ekirabo kya sente enkalu kya [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu gye egyaddirira okwolesa == Oluvanyuma lw'okuwangula ''[[Africa's Next Top Model]]'', Lagum yakola endagaano n'abaddukanya ekibiina kya DNA Model mu [[South Africa]] era yalabikira mu katabo ''[[Marie Claire]]'' South Africa mu mwezi gwa Muwakanya 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] e6rc6cpufhfudz9po89n1wqrezj8ait 58319 58318 2026-07-02T17:11:39Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egyaddirira okwolesa */ 58319 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aamito Stacie Lagum</big>''' (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1992)<ref name=":0">Odeke, Steven (22 January 2014). [http://www.newvision.co.ug/news/651684-stacy-aamito-from-bushes-to-riches.html "Stacy Aamito: From bushes to riches"]. Retrieved 6 July 2015.</ref>mukyala munnakatemba era omwolesi w'emisono gy'engoye. Okusookera ddala amannyiddwa olw'okubeera omuwanguzi yekka , ow'empaka za ''[[Africa's Next Top Model]]''. ( Africa's Next Top Model ).<ref>[https://web.archive.org/web/20180710010312/https://www.ugandaonline.net/news/view/14597/uganda_s_aamito_wins_africa_s_next_top_model "Uganda's Aamito Wins Africa's Next Top Model"]. Ugandaonline.net. 13 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Obuto bwe == Lagum yakuzibwa maama we yekka, Sidonia Ayaa, mu Kampala. Oluvannyuma lw'okufiirwa omulimu gwe, maama we yasengukira e [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] okubeera ne bajjajja be. Oluvannyuma Lagum yakomawo e Kampala okweyongerayo n'emisomo gye ku St. Jude Primary School, Katikamu Seventh Day Adventist Senior Secondary School ne St. Lawrence High School.<ref name=":0" /><ref>Odeke, Steven (22 January 2014). [https://web.archive.org/web/20230823141521/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- "I want everything I touch to turn into gold"]. Archived from [http://observer.ug/lifestyle/entertainment/18418-i-want-everything-i-touch-to-turn-into-gold- the original] on 23 August 2023. Retrieved 6 July 2015.</ref> Ku myaka kkumi namukaaga, Lagum yatandiika okugoba ku by'okwolesa emisono ( Modeling ) ng'omulimu. Omulimu gwe agwasooka gwali mu Ugandan Fashion Week, ng'ayoleseza kkampuni ya Gloria Wavamunno eya GW Collection. Mu 2012, Lagum yasisinkana omuwunzi w'ebyambalo (Designer) Adele Dejak, eyamutwala e Kenya okukubwa ebifaananyi.<ref name=":0" /><ref>Ninsiima, Racheal (26 April 2012). [http://allafrica.com/stories/201406230131.html "Uganda: Up Close With Africa's Next Top Model Winner Aamito Lagum".] The Observer Uganda. Retrieved 6 July 2015.</ref> == ''Africa's Next Top Model'' == Mu 2013, Lagum yeetaba mu kwetegekera okufulumya ekyamanyibwanga ''[[Africa's Next Top Model]]'' nga yakozesa Baasi eyamala esaawa 16 okuva mu Kampala okutuuka e Nairobi. Oluvannyuma yayitibwa omuteesiteesi [[Oluchi Onweagba]] era yalondebwa okugenda mu [[Cape town]] ng'omu ku bawanguzi ekkuminaababiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20131124124226/http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ "Africa's Next Top Model With Oluchi Debuts. Meet The Finalists!".] TW Magazine Africa. Archived from [http://twmagazine.net/2013/11/africas-next-top-model-with-oluchi-debuts-meet-the-finalists/ the original] on 24 November 2013. Retrieved 20 November 2013.</ref><ref>Obiuwevbi, Jennifer (5 March 2015). [http://www.bellanaija.com/2015/03/05/i-felt-like-a-black-swan-aamito-stacie-lagum-talks-beauty-stereotypes-in-uganda-her-mums-disapproval-more/ ""I Felt Like a Black Swan" – Aamito Stacie Lagum talks Beauty Stereotypes in Uganda, her Mum's Disapproval & More"]. Bella Naija. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum mu bwangu yategeezebwa abalamuzi n'abagenyi aba omukolo n'awangula ebifaananyi bingi ebisingayo nga kwotadde n'omukisa okulabikirako mu katabo k'e South Africa akayitibwa ''[[Elle]]'' olw'okufuna ekifaananyi ebyasingayo mu ssabbiiti ey'omwenda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220817124014/https://www.superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ "Editorials. Aamito Stacie Lagum. Elle South Africa. by Lee Moami"]. ''Superselected - Black Fashion Magazine Black Models Black Contemporary Artists Art Black Musicians -''. Superselected. 15 July 2014. Archived from [http://superselected.com/editorials-aamito-stacie-lagum-elle-south-africa-by-lee-moami/ the original] on 17 August 2022. Retrieved 6 July 2015.</ref> Lagum yayitamu outuuka ku mpaka eza kamalirizo mu sabiiti ey'kkumi mu lukontana, nga talabikiddeko mu bakwebedde ababiri. Lagum yalangirirwa ng'omuwanguzi. Ng'ekitundu ku birabo, Lagum yafuna Kontulakiti y'okwolesa emisono ya mwaka gumu n'ekibiina kya DNA Model, ddiiru z'okulanga ebyamaguzi ne [[P&G]], [[Etisalat]], Snapp ne Verve International, Kontulakiti ya mwaka gumu ng'omumuli gw'ebyobulambuzi bya South Africa era n'ekirabo kya sente enkalu kya [[doola z'Amerika]] emitwalo etaano ($50,000 [[:en:USD|USD]].)<ref>Baranga, Samson (20 January 2014). [https://web.archive.org/web/20150707104003/http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style "Aamito returns in style"]. The Observer Uganda. Archived from [http://www.observer.ug/component/content/article?id=29698:aamito-returns-in-style the original] on 7 July 2015. Retrieved 6 July 2015.</ref><ref>[http://ugandaonline.net/gallery/view/14612/stacie_aamito_lagum_at_entebe_airport "Stacie Aamito Lagum at Entebbe Airport".] ugandaonline.net. 17 January 2014. Retrieved 6 July 2015.</ref> == Emirimu gye egyaddirira okwolesa == Oluvanyuma lw'okuwangula ''[[Africa's Next Top Model]]'', Lagum yakola endagaano n'abaddukanya ekibiina kya DNA Model mu [[South Africa]] era yalabikira mu katabo ''[[Marie Claire]]'' South Africa mu Gwomunaana 2014. Era oluvanyuma yasayininga n'aba DNA Model Management era nagenda mu Kibuga kya [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":1">[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/Aamito+Stacie_Lagum/ "Aamito Stacie Lagum - Editorials".] Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Lagum era yeetaba mu mpaka eza F/W mu 2015, nga amodolingira aba [[:en:Lacoste|Lacoste]], Marc owa [[:en:Marc_Jacobs|Marc Jacobs]], J. Mendel, [[:en:Rag_&_Bone|Rag & Bone]], [[:en:Giles_Deacon|Giles]], [[:en:Jonathan_Saunders|Jonathan Saunders]], [[:en:Paul_Smith_(fashion_designer)|Paul Smith]], ne [[:en:Bottega_Veneta|Bottega Veneta]]. Era yeetaba mu kuggulawo [[:en:Balenciaga|Balenciaga]] mu Kibuga [[Paris]], nekimufuula Modo eyasooka ow'alangi ey'enjawulo okuggulawo omwoleso wansi wa [[:en:Alexander_Wang_(designer)|Alexander Wang]]. Mu kaseera keekamu, yayoleseza oba [[:en:Lanvin_(company)|Lanvin]], [[:en:Dries_van_Noten|Dries van Noten]], [[:en:H&M|H&M]], [[:en:Giambattista_Valli|Giambattista Valli]] and [[:en:Hermès|Hermès]].<ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/shows "Aamito Lagum - Work by Year, shows"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/shows/ "Aamito Stacie Lagum - Shows"]. Fashion Model Directory. Retrieved 23 July 2015.</ref> Ku nkomekerero ya sizoni eyo, Lagum yateekebwa ku lukalala lw'abamoddo abapya aba models.com ne style.com.<ref>[http://models.com/mdx/top-newcomers-fw-2015/ "TOP NEWCOMERS F/W 2015".] Models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.style.com/slideshows/slideshows/trends/industry/2015/03-march/top-10-models-fall-2015/slides/7 "The Top 10 New Models of the Season"]. Style.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Okuva kw'olwo, yalabikira mu butabo obw'enjawulo omuli, ''[[:en:I-D|i-D]]'', ''[[:en:Interview_magazine|Interview]]'', ''[[:en:Love_magazine|Love]]'', ''[[:en:W_magazine|W]]'', ''[[:en:V_(American_magazine)|V]]'', American ''[[:en:Harper's_Bazaar|Harper's Bazaar]]'', Italian n'omu South African ''[[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'', ''[[:en:L'Officiel|L'Officiel]]'', Italian, Ukrainian, British, German, Mexican, ne Spanish ''[[:en:L'Officiel|Vogue]]'', ''[[:en:Teen_Vogue|Teen Vogue]]'', ne Italian ''[[:en:Vanity_Fair_magazine|Vanity Fair]]''. Mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017, era yakola ng'ekifananyi ku katabo k'Abamerka aka American '' [[:en:Allure_(magazine)|Allure]]'' magazine. Era yateekebwa ku katabo ka British '' [[:en:Elle_(magazine)|Elle]]'' mu mwezi gwa Muwakanya, era mu mwaka gwe gumu. Lagum era yalabika mu katabo ka Lookbooks aka [[:en:Hugo_Boss|Hugo Boss]], [[:en:Area|Area]], [[:en:Narciso_Rodriguez|Narciso Rodriguez]], [[:en:Kenzo|Kenzo]], [[:en:Acne_Studios|Acne Studios]], [[:en:Guerlain|Guerlain]], [[:en:Nordstrom|Nordstrom]], [[:en:Barneys_New_York|Barneys New York]], [[:en:Sonia_Rykiel|Sonia Rykiel]], [[:en:Saks_Fifth_Avenue|Saks Fifth Avenue]],<ref name=":1" /><ref>[http://models.com/models/Aamito-Lagum/year/editorial "Aamito Lagum - Work by Year, editorial"]. models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://wearesodroee.com/2015/08/06/the-shining-3/ "The Shining: Vogue UK September 2015"]. WE ARE SO DROEE. Retrieved 6 August 2015.</ref> wamu n'obulango bwa [[:en:Kenzo_Takada|Kenzo]]<ref>[http://models.com/work/kenzo-transparence-1 "Kenzo Transparence".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://www.bellanaija.com/2015/05/20/antms-aamito-stacie-lagum-poses-for-kenzon-in-new-campaign-images/ "ANTM's Aamito Stacie Lagum Poses for Kenzo in New Campaign Images"]. Bella Naija. 20 May 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref> era ne Kampuni z'obulango eza Marc Jacobs, obw'akolebwa[[:en:David_Sims_(photographer)|David Sims]].<ref>[http://www.elle.fr/Mode/Les-news-mode/Autres-news/Marc-Jacobs-7-nouveaux-mannequins-pour-sa-campagne-automne-hiver-2015-2959170 "Marc Jacobs : 7 nouveaux mannequins pour sa campagne automne-hiver 2015"]. Elle.fr. 16 June 2015. Retrieved 23 July 2015.</ref><ref>[http://models.com/work/marc-jacobs-marc-jacobs-fw-15/395589 "Marc Jacobs F/W 15".] models.com. Retrieved 23 July 2015.</ref> Mu mwezi gwa Mukulukusabitungotungo 2015, Lagum waweebwa ekitiibwa kya ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]'' ng'omu kubakontanyi eyasinga mu lukontana lwa''Top Model'' franchise.<ref>Rees, Alex (20 October 2015). [http://www.cosmopolitan.com/entertainment/tv/news/a47929/top-model-tyra-banks-successful-models/ "12 times "Top Model" actually found, you know, a top model"]. ''[[:en:Cosmopolitan_(magazine)|Cosmopolitan]]''. Retrieved 23 October 2016.</ref> Lagum yazannya nga Nabakyala wa Sheba mu firimu ya katemba oy'omukwano eyali eyitibwa ''Three Thousand Years of Longing'' eyakulibwamu omutendesi George Miller eyatebwa mu 2022.<ref>Chhibber, Mini Anthikad (2022-08-27). [https://www.thehindu.com/entertainment/movies/three-thousand-years-of-longing-movie-review-djinn-and-tonic/article65817408.ece "'Three Thousand Years of Longing' movie review: Djinn and tonic"]. ''The Hindu''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0971-751X 0971-751X.] Retrieved 2022-09-14.</ref> == Firimu zaalabikiddemu == * [[Three Thousand Years Of Longing]] (2022) == Laba ne == * [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]] * [[Kampala]] * [[Eddy Kenzo|Kenzo]] * Alexander Wang * Africa's Next Top Model == Ebijuliziddwa. == {{Reflist|3}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.fashionmodeldirectory.com/models/aamito+stacie_lagum/ Aamito Stacie Lagum] at [[:en:Fashion_Model_Directory|Fashion Model Directory]] * [https://models.com/models/aamito-lagum Aamito Lagum] at models.com * [https://www.instagram.com/aamitolagum/ Aamito Lagum] on [[:en:Instagram_(identifier)|Instagram]] * [[imdbname:8883273|Aamito Lagum]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kitgum]] [[Category:Abaazalibwa mu 1992]] [[Category:Abawanguzi ba Next Top Model]] [[Category:Abantu abava mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala aboolesi b'emisono]] [[Category:Abantu Abamerika ensibuko z'e Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu Amerika]] 4lqgkh8kxmgr1pz9y7cdf0hjqtqah1v AK 47 Mayanja 0 8356 58220 58192 2026-07-02T12:14:24Z Kinenkey 10423 Nongoseza ekitundu "Okusoma kwe" 58220 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole ?AK 47 == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:lg:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:lg:Nsambya Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] raj1a4ki9033hv0bwx164ouufnwajsv 58227 58220 2026-07-02T12:24:42Z Kinenkey 10423 Nongoseza ekitundu "Ennyimba zze" 58227 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole * Tukikolemu * Ebaluwa * Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]] * Oneyme * One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]] * Solatido ft. Bakri * Gal a bubble ft. Diziza * Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja * Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja * [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja * Ak47 - Ghetto Love * Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio * Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja === Album === * Kagawandagaza Album [Posthumous Album] * Akay 47 Legacy [Posthumous Album] * Action Packed [Posthumous Album] * Ebaluwa [Posthumous Album] == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, nga 16 omwezi ogw'okusatu lwerwali olunaku lwe olwali lusembayo kunsi nga yagenda ku mukutugwe ogwamukwanira wala ogfwa Facebook naatekako ng'agamba "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust" , AK yalokoka, naawe lokoka, mu katonda mwetukiririza<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> katono ketwali tumannyi nti kyeyali asembayo okutegeeza abantu. Era kusaawa nga 2 ez'ekawungeezi, AK 47 yagenda mu baala lya maneja we Jeff Kiwa, lyebayita Denjavu erisingaanibwa [[:lg:Kabalagala|Kampala]], gyeyatandikira okunywa ne mikwano gye. Nga ku saawa 4 ez'ekiro, AK 47 yasingaanibwa ng'agudde wansi mu binaabiro, ng'avaamu omusaayi munyindo ng'alina n'eby'ovu mu kamwa. Kyali kigambibwa nti yafuna kamunguluze n'azirika. Yatwalibwa mu kalwaliro akatono akaali kaliraanyewo okumuwa obujanjabi obusokerwako, naye akalwaliro kano kaagamba kaali tekasobola kukwasaganya embeera eno nebamusindika mu ddwaliro edene. Baatuuka mu [[:lg:Nsambya Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] wabula abasawo nebakizuula nti baali tebasobola kujanjaba kyaali kimutuseeko. Baamulangirira ng'omufu oluvannyuma lw'edakiika taano ng'ayakatuusibwa mu ddwaliro lino. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Baategeeza abaamawulire nga ku saawa nga 5 ez'ekiro amawulire gaali gatandise okutambuzibwa ku mikutu gimukwanira wala oba egya 'social media'. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 5a90vl9ixnuz13bl1xbpq281136ddjk 58265 58227 2026-07-02T13:27:08Z Kinenkey 10423 Nterezeeza ekitundu ekya "Okufa kwe" 58265 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole * Tukikolemu * Ebaluwa * Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]] * Oneyme * One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]] * Solatido ft. Bakri * Gal a bubble ft. Diziza * Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja * Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja * [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja * Ak47 - Ghetto Love * Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio * Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja === Album === * Kagawandagaza Album [Posthumous Album] * Akay 47 Legacy [Posthumous Album] * Action Packed [Posthumous Album] * Ebaluwa [Posthumous Album] == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Buli mujulizi eyali okulinaana ebaala lya Dejavu ekiro ekyo yali ayogera kikye. Okusiinziira ku muwala omu, AK 47 yayombamu ne maneja we Jeff Kiwa nga bakayanira kompuyuuta gy'osobola okutambula nayo 'laptop' AK 47 yali ayagala kuzannya luyimba lwe olupya lwebayita Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kyeyali tayagala, ng'agamba nti 'laptop' eryanda teryaliko muliro. Oluvannyuma lw'okuwanyisiganya ebigambo, AK 47 yagenda mubinaabiro ng'era waliwo omu kubakanyama akuuma ebaala lino eyalabibwako ng'agoberera AK 47&nbsp;ng'agenda mubinaabiro. Ng'oluvannyuma lw'edakiika ntono kanyama yalabibwako ng'afuluma ebinaabiro, nga webaali tebalaba AK 47&nbsp;ng'afuluma baasalawo okugenda bakebere nebamusingaana ng'ali wansi ku ttaka ng'afuddeko ekitundu ,baali balina okukiriza nti yali akubiddwa n'atibwa kanyama ono. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ; ; Oluvannyuma lw'okufaakwe, waliwo alipoota ezaafuluma nga zigamba nti ogwo gwali [[:lg:muzimu|muzimu]] gwa Karamaji ogwatuga AK 47 paka kufa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji yali mulenzi eyafa mu 2012&nbsp;ng'okufaakwe kwali kwekuusa ku famire y'aba Mayanja, ng'okuva bweyayokebwa paka kufa mu lugya lw'ennyumba ya muganda wa AK 47, naye okwekwasa kuno poliisi yakugoba olw'okuba baali tebalina nsibuko yankomeredde Ekibiinja ekirala kyali kigamba nti ekyali kiva mu ba [[:lg:Illuminati|IIIuminati]] kyali kigamba nti kyekyatwala famire ya AK 47, okusinziitra ku bbo, AK 47 yali kitundu ku ttiimu okumala akaseera, nga bebaali bamuyambye okufuna erinya n'okumannyikwa, nga yali abaliddemu olukwe nga yeerangirira nga bweyali alokose, okusiznziira ku byeyali atadde ku mukutu gwe ogwa Facebook, nga baali balina okumubonereza. Naye poliisi bino yabigaana ng'egamba baali bagezaako okubuzabuza okunoonereza kwa poliisi ng'eyagala okuzuula ekituufu ekyali kiviriddeko AK 47 okutibwa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 1ih1hhent10bcx6ha9khccxk5x33b49 58284 58265 2026-07-02T14:15:52Z Kinenkey 10423 Nongoseza ekitundu "Abajulizi" 58284 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole * Tukikolemu * Ebaluwa * Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]] * Oneyme * One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]] * Solatido ft. Bakri * Gal a bubble ft. Diziza * Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja * Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja * [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja * Ak47 - Ghetto Love * Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio * Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja === Album === * Kagawandagaza Album [Posthumous Album] * Akay 47 Legacy [Posthumous Album] * Action Packed [Posthumous Album] * Ebaluwa [Posthumous Album] == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Enkyusa ez’enjawulo zaava mu bajulizi abaali beetoolodde ebbaala ya Dejavu ekiro ekyo. Okusinziira ku muwala omu, AK 47 yafuna obutakkaanya ne maneja we Jeff Kiwa ku laptop: AK 47 yali ayagala kukuba luyimba lwe olupya Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kye yali tayagalangako, ng’agamba nti laptop terina bbaatule. Oluvannyuma lw’okuwanyisiganya ebigambo ebimu, AK 47 yagenda mu kinaabiro; bouncer yalabibwako ng’agoberera AK 47 okutuuka mu kinaabiro. Oluvannyuma lw’eddakiika ntono bouncer w’ebbaala yalabibwa ng’ava mu kinaabiro era bwe bataalaba AK 47 ng’afuluma, baasalawo okukebera kwekumusanga ng’agalamidde wansi ng’omufu; balowooza nti yakubwa n’attibwa bouncer. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ;Amangu ddala nga yaakafa, amawulire agamu, gajja nga gagamba nti omuzimu gwa Karamaji gwe gwanyiga AK 47 n’afa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji mulenzi eyali afudde mu 2012 era okufa kwe kwali kwekuusa ku Famire ya Mayanja okuva lwe yayokebwa mu kibangirizi ky’ennyumba ya muganda wa AK 47 wabula; ebyogerwa poliisi yabigoba okuva lwe byali tebirina nsibuko na bukakafu. Ekibinja ekirala ekyagamba nti kyava mu Illuminati kyagamba nti kye kyavunaanyizibwa ku kutwala famire ya AK 47, okusinziira ku bo, AK 47 yali amaze ebbanga ddene ng’ali mu ttiimu yaabwe era nti baali bamuyambye okufuna ettutumu n’obuganzi era nti yali abalyamu olukwe ng’alangirira nti alokose mu kiwandiiko kye ekyasembyeyo ku Facebook, kale nga balina okumubonereza. Wabula poliisi nayo yagoba ebyogerwako ng’egamba nti bagezaako okukyusa okunoonyereza kwa poliisi ku kituufu ekyaviirako AK 47 okufa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gaatambula ku mikutu gimukwanira wala egya 'social media' egy'enjawulo. Facebook ne Twitter mu [[:lg:Uganda|Uganda]] zonna zaaliko obubaka obukungubaka n'okusaasira, leediya za Uganda ez'amannya wamu ne ttivi zaayingirira nga pulogulaamu zaazo eza buli lunaku okusobola okubika omuzira eyali afudde. Enku mu n'enkumu z'abawagizi baali batuuse ddala mu kifo weyali afiridde, nga bakungubaga nga bali wamu ne baganda bbe okuli Jose Chameleone ne Pallaso n'abayimbi abala abawerako nga [[:lg:Bebe Cool|Bebe Cool]], Diamond Oscar, Sheebah Karungi n'abalala bangi. Bebe Cool yawandiika obubaka obusaasira ku mukutru ogwa 'Facebook', nga kino ne Chameleone wamu ne Pallaso nabo nebakola ekintu kyekimu. Oluvannyuma banayuganda abamannyikiddwa n'abakozesa ekikutu gya yintaneeti baateeka obubaka obusaasira nga mwemwali [[:lg:Eddy Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:lg:Juliana Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:lg:Bobi Wine|Bobi Wine]], [[:lg:Sheebah Karungi|Sheebah Karungi]], [[:lg:Norbert Mao|Nobert Mao]] n'abalal bangi. Davido naye yateeka obubaka obusaasira, n'abana Kenya wamu aba Tanzania abamannyifu nabo bateekayo obubaka obusasira. Bobi Wine yali yagenda kukuba bivulu mu [[:lg:South Africa|South Afrika]] wabula yasazeemu ebyali bisigaddeyo n'akomawo e Uganda. Okufa kwe baakugerageranya kukufa kw'abayimbi abanayuganda abaali abaamaanyi nga [[:lg:Philly Bongole Lutaaya|Philly Bongole Lutaaya]], [[:lg:Paulo Kafeero|Paulo Kafeero]] ne [[:lg:Elly Wamala|Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera ku baala ya Dejavu baakwatibwa okuyambako ku poliisi mu kunoonyereza, naye baateebwa olunaku olwaddako nga basinziira ku kyebaali boogedde eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baliko byebaayogera eri poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, ng'omulongoosa w'ebaala eyali akirizibwa okuba nga yaliwo ng'omujulizi nga AK 47 AFA naye yabulawo. Chameleone yakolayo oluyimba olw'okujukira muganda we eyali yafa lwebayita "Tubasonyiwe". Ng'oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda nabo baakuba oluyimba lw'okujukirirako AK 47 lwebayita wumula mirembe AK47 "Rest in Peace AK 47" nga lwalimu Eddy Kenzo, Young Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Nga lwagobererwa oluyimba olwakubwa muganda we Pallaso lwebayita Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] fr2q2dkm6v8n2iwjus7havbvzyrot45 58301 58284 2026-07-02T15:14:11Z Kinenkey 10423 Nterezeeza ekitundu ekya "Ebyavaamu" 58301 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Ennyimba zze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole * Tukikolemu * Ebaluwa * Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]] * Oneyme * One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]] * Solatido ft. Bakri * Gal a bubble ft. Diziza * Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja * Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja * [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja * Ak47 - Ghetto Love * Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio * Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja === Album === * Kagawandagaza Album [Posthumous Album] * Akay 47 Legacy [Posthumous Album] * Action Packed [Posthumous Album] * Ebaluwa [Posthumous Album] == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Enkyusa ez’enjawulo zaava mu bajulizi abaali beetoolodde ebbaala ya Dejavu ekiro ekyo. Okusinziira ku muwala omu, AK 47 yafuna obutakkaanya ne maneja we Jeff Kiwa ku laptop: AK 47 yali ayagala kukuba luyimba lwe olupya Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kye yali tayagalangako, ng’agamba nti laptop terina bbaatule. Oluvannyuma lw’okuwanyisiganya ebigambo ebimu, AK 47 yagenda mu kinaabiro; bouncer yalabibwako ng’agoberera AK 47 okutuuka mu kinaabiro. Oluvannyuma lw’eddakiika ntono bouncer w’ebbaala yalabibwa ng’ava mu kinaabiro era bwe bataalaba AK 47 ng’afuluma, baasalawo okukebera kwekumusanga ng’agalamidde wansi ng’omufu; balowooza nti yakubwa n’attibwa bouncer. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. ; Engero endala ;Amangu ddala nga yaakafa, amawulire agamu, gajja nga gagamba nti omuzimu gwa Karamaji gwe gwanyiga AK 47 n’afa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji mulenzi eyali afudde mu 2012 era okufa kwe kwali kwekuusa ku Famire ya Mayanja okuva lwe yayokebwa mu kibangirizi ky’ennyumba ya muganda wa AK 47 wabula; ebyogerwa poliisi yabigoba okuva lwe byali tebirina nsibuko na bukakafu. Ekibinja ekirala ekyagamba nti kyava mu Illuminati kyagamba nti kye kyavunaanyizibwa ku kutwala famire ya AK 47, okusinziira ku bo, AK 47 yali amaze ebbanga ddene ng’ali mu ttiimu yaabwe era nti baali bamuyambye okufuna ettutumu n’obuganzi era nti yali abalyamu olukwe ng’alangirira nti alokose mu kiwandiiko kye ekyasembyeyo ku Facebook, kale nga balina okumubonereza. Wabula poliisi nayo yagoba ebyogerwako ng’egamba nti bagezaako okukyusa okunoonyereza kwa poliisi ku kituufu ekyaviirako AK 47 okufa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gasaasaana buli wamu ku mikutu gya yintaneeti (social media).[[Facebook]] ne [[Twitter]] mu [[Uganda]] zatuuka okujjula n'obubaka obw'okusaasira, leediyo ne Ttivi ez’ettutumu mu Uganda zaasalako enteekateeka zaabwe eza buli lunaku okusobola okubika n'okumenya amawulire ag’ennaku ku muzira ono eyali afudde. Ebikumi n’ebikumi by’abawagizi baali baatuuse dda mu kifo we yafiiridde, okukungubaga wamu ne baganda be [[Jose Chameleone|Chameleone]] ne [[Pallaso]] n’abayimbi ab’enjawulo omuli [[Bebe Cool]], Diamond Oscar, [[Sheebah Karungi]] n'abalala bangi. [[Bebe Cool]] yateeka obubaka obw’okusaasira ku mukutu gwe ogwa Facebook, n’addirirwa Chameleone ne Pallaso. Oluvannyuma bassereebu abalala bangi mu Uganda ne ba social bloggers baateeka obubaka bwabwe obw’okusaasira okwali [[Eddy Kenzo]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Bobi Wine]], [[Sheebah Karungi]], [[Norbert Mao|Nobert Mao]] n’abalala bangi. Davido era yateekako obubaka obw’okusaasira, bassereebu ab’enjawulo mu Kenya ne Tanzania nabo nebateekako obubaka bwabwe obw’okusaasira. Bobi Wine yali mu kutalaaga [[South Africa|South Afrika]] wabula kyaava asazaamu ebivvulu byonna ebyasigadewo n’adda e Uganda. Okufa kwe kwenkanankana n’okufa kw’abayimbi abakulu mu Uganda nga [[Philly Bongole Lutaaya|Philly]] [[Philly Bongole Lutaaya|Bongole Lutaaya]], [[Paulo Kafeero]] ne [[Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera mu bbaala ya Dejavu bakwatibwa okuyambako poliisi mu kunoonyereza wabula baayimbubwa enkeera oluvannyuma lw’okukola sitatimenti eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baakola sitatimenti zaabwe ku poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, omuyonja w’ebbaala ateeberezebwa okuba nga ye yalaba okufa kwa AK 47 naye yabulawo. Chameleone yayiiya oluyimba, olw'okusiima muganda we eyali affudde, lwe yatuuma "Tubasonyiwe". Oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda kyayiiya oluyimba ng'okusiima AK 47 lwe baatuuma "Rest in Peace AK 47" mubano kwaliko Eddy Kenzo, Yung Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Kino kyaddiriwa muganda we Pallaso okumusiima okutuumibwa Mubambazanga. == Laba ne == [[Bebe Cool]] [[Jose Chameleone]] [[Pallaso]] [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] 0hjnoa7stulfm9h8e0lkmvqd8ls953k Omuzira Omusiru 0 8361 58231 58034 2026-07-02T12:33:49Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58231 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahmed Mohamed Kakoyi''' Yazaalibwa mu Masaka mu Uganda mu mwezi ogw'ekumi mu mwaka gwa 1980, ng'asinga kumannyikwa nga '''Mad Ice,''' munayuganda omuyimbi ng'ate awandiika n'enyimba ow'ekika kya Raggamuffin nga oluvannyuma ku siteegi ng'akuba ne muziki ekika kya Afro-pop ne Afro-soul. Yafuna obumannyifu mu Uganda, Tanzania ne mu buvanjuba bwa Afrika,oluvannyuma n'afuna obutuuze mu ggwanga lya Finland nga yakulakulanya ekisaawe ky'okuyimba munsi ng'ayimba mu luswayiri n'oluganda ng'atabikamu n'oluzungu. Esira ng'olitadde ku muyimbi w'ensi yonna eyava mu bunvanjuba bwa Afrika, abaddeko mu bivulu nga jazz, world music, pop, rock ne fusion festivals, n'afulumya entaambi mu situdiyi nga ''Baby Gal'', ''Mad Ice'' ne ''Maneno'' ne EP ''Maisha''. == By'akoze == Mad Ice yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi, 1980 mu Masaka gye yava okugenda e Kampala ng'alina omwaka gumu. Ku myaka 7, famire ye yagenda e [[Tanzania]] oluvannyuma neekomawo mu Uganda ng'alina emyaka 10. Ekika ky'okuyimba kye yasooka okwenyigiramu kyali kya Dancehall/Ragga Muffin mu Uganda okutandikira mu mwaka gwa 1995. Mu 1999&nbsp;ng'alina emyaka 19, yatwalibwa n'addayo e [[Mwanza]], Tanzania gyeyava oluvannyuma n'agenda e [[Dar es Salaam]] okufuna emirimu gy'akola egisingako nga ng'omwogezi w'okumikolo 'MC' n'okuyimba ku mikolo egy'enjawulo n'enkungaana. Mu myaka gye egyasinga mu Tanzania, yatendekebwa n'abangulwa omuyimbi okuva mu Canada Corry Morriarty n'omu Tanzanian Richard Mloka, n'ayiga n'okukuba endongo.<ref name="uganda">https://web.archive.org/web/20131227045607/http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html [https://web.archive.org/web/20131227045607/http://www.musicuganda.com/Mad%20Ice.html Music Uganda – Mad Ice biography]</ref> Yasikirizibwa naddala mu myaka gya 1990 ebivuga by'e Caribbean ebya [[Chaka Demus]] & [[Pliers (singer)|Pliers]], [[Shaggy (musician)|Shaggy]] n'abalala, oluyimba lwe lweyasooka okukwata lwali lwa "Wanadamu" nga baalukuba nnyo ku mikutu egy'enjawulo kuba lwali lwa ttutumu mu Tanzania. Ng'asikiriziddwa obuwanguzi bwe yali atuseeko, yafulumya oluyimba olulala olwa "Baby Gal" olwayitimuka mu buvanjuba bwa Afrika yonna. Olutambi lwe olwasooka baali baluyita ''Baby Gal'' nga baalufulumya mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite news}}https://www.bongoexclusivetv.com/2018/12/mad-ice-baby-gal-mp3-download.html</ref> nga kwaliko n<nowiki>'okweyongerako obuwanguzi. Ng'ayogerako eri abaali bamusoya ebibuuzo yagamba nti '' nnazaalibwa mu Uganda, naye ng'emyaka egisinga nnagimala mu Tanzania, ng'</nowiki>eyo obulamu bwange mu kuyimba gyebwatandikira. Okuva lwe nnatandika okuyimba nnali nnyimba mu lulimi luswayiri, ekyaletera abasinga okubeera nga bampita Omutanzania".<ref name="flyingblue">{{Cite web |title=FlyingBlue: Mad Ice brings African vibes and rhythms from East Africa to Europe |url=http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |access-date=2022-11-29 |archive-date=2013-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131227003203/http://www.flyingblueclubafrica.com/inspire/whats-hot/mad-ice-brings-african-vibes-and-rhythms-from-east-africa-to-europe |url-status=dead }}</ref> Olutambi lwa 2003 lw'afulumizibwa mu Tanzania nga lwakwatibwa mu Finnish record esinziira mu Tanzania gwe bayita eyalukwata ye Miikka "Mwamba" Kari. Lwalimu ebika eby'enjawulo okuli, soca beats, African rhythms, nga mulimu n'engeri ya Ragga, Soul ne Pop, n'ennyimba endala eziri mu lulimi [[Luganda|oluswayiri]], [[Luganda|oluganda]] wamu n'oluzungu.<ref name="uganda" /> Mu 2004, Miikka Mwamba Kari yaddayo mu Finland, yayaniriza Mad Ice okugenda e Finland gye yateera omukono ku ndagaano y'emyaka esatu ne kampuni ya Miikka eya Mwamba Records. Ng'abeera mu kibuga Helsinki ng'afulumya ennyimba naye, yakola ku kugoberera oluyimba lwe lwe bayita ''Mad Ice lweyakwatira mu situdiyo eyitibwa'' Firelight mu mwaka gwa 2005 mu ggwanga lya Finland n'alufulumiza mu kampuni ya Mwamba Records ng'ali wamu ne kkampuni ya Finnish Edel Records label okulutambuza mu bantu. Miikka Mwamba Kari afulumizza ennyimba z'abayimbi okuva mu Afrika abawerako nga Inspector Haroun, [[Lady Jaydee]], Chegge, Solid Ground Family, Dknob. Mad Ice yakola ebivvulu mu Bulaaya nga biri wamu ne kyebayita "Scandinavian world music scene" ng'atongoza olutambi lwe olupya. Ennyimba ze zaazannyibwa leediyo nnyingi mu Bulaaya ne ku mikolo egy'enjawulo. Olutambi lwe olupya kwaliko ennyimba endala ennungi okuviira ddala ku ya ''Baby Gal'' nga mwe muli lwe bayita "Baby Gal" nga kwekuli n'olupya lwe yali yaakafulumya lwe bayita "Wange" nga lwaliko ku nsengeka z'omu buvanjuba bwa Afrika ne lutuuka mu nnamba emu mu Uganda ne Tanzania mu mwaka gwa 2005 ne 2006. Mad Ice yakozesa omukisa ogwo okukola ekibiina ekyalimu abayimba nga Ziggy Dee ne Quina Lad. Ekibiina kino baali bakiyita "The Comrades" nga kyali ky'akutumbula abayimbi okuva mu Uganda wabula nga basinziira mu Tanzania.<ref name="uganda" /> "Wange" yalondebwa emikutu gy'eby'empuliziganya egya Finnish nadala leediyo ya Power FM ekyamufuula omumannyifu ennyo mu ggwanga lya Finland. Mu mwaka gwa 2006, yali atuuse ku buwanguzi n'oluyimba lwe lwe bayita "Ni Wewe" ne kimuleetera okwetaba mu mpaka z'okuwandiika ennyimba ez'ensi yonna eza International Songwriting Competition (ISC) mu mwaka gwa 2007&nbsp;ng'era yasobola n'okutuuka ku mutendera ogudirira ogw'akamalirizo ku mutendera gwa muziki w'ensi yonna n'oluyimba lwe lwebayita "Nionyeshe Njia".<ref>http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx [http://ourmusiq.com/mad-ice-his-journey-to-hollywood/1026/m.aspx OurMusiq: Mad Ice – His Journey To Hollywood]</ref> Abaddeko mu mawanga ga buvanjuba bwa Afrika okunyweza enkolagana ye n'abawagizi be nga wadde yali abeera Finland nga yeeyewandiikira ennyimba ze zonna ng'akozesa olulimi oluswayiri n'oluganda ebiseera ebisinga. Olutaambi lwe olwaddako baali baluyita ''Maneno'' mu mwaka gwa 2007 nga lwalimu ennyimba eziwerako mu myaka egyaddako nga "Wange", "Malaika" ne "Nionyeshe njia" nga lw'afulumizibwa mu kampuni ya Finnish Recordhouse Music label ne ku mukutu gwa MadStylee.com online.<ref>http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/[http://www.airplaydirect.com/music/MadIce/ AirplayDirect: Mad Ice]</ref> Mu mwaka gwa 2011, Mad Ice yafulumya oluyimba lwe olwa EP lwe bayita ''Maisha''.<ref>https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe [https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe Mad Ice: En tête de son quatrième album ''Maisha''] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131227071449/http://www.flyingblueclubafrica.fr/partager/c-est-fantastique/mad-ice-apporte-les-vibrations-et-rythmes-dafrique-orientale-jusquen-europe|date=27 December 2013}} {{in lang|fr}}</ref> Lwe yakwatira mu situdiyo ya Finnvox, ne lufulumizibwa Oona Kapari, kyali kinene nnyo okuva mu bikozeseba ebyasooka okugenda mu bivuga ebikuba nga bigenda mpola era nga bikwata ku mwoyo. EP eno yaviirako okufulumya oluyimba lwebayita "Maisha", "Te Amo" n'oluyimba olwakwata abantu omubabiro lwe bayita "Mapenzi Sumu" nga lwawerekerwa vidiyo y'oluyimba eyakwatibwa era neeragirirwa Joseph Bitar mu kibuga kya Helsinki ekya Finland mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2011. == Obulamu bwe == Yagenda mu ggwanga lya Finland mu mwaka gwa 2004&nbsp;ng'ayagala kutongoza nnyimbaze, n'asaba obutuuze obw'enkalakalira mu 2006. Yawasa Niina, omukyala enzaalwa za Finland ng'abafumbo bano balina abaana babiri<ref name="flyingblue" />. Mad Ice alina omwana ow'obuwala okuva w'eyali muganzi we mu Tanzania.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |access-date=2022-11-29 |archive-date=2014-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140308205754/http://www.maailmankuvalehti.fi/node/1755 |url-status=dead }}</ref> '''Ennyimba ze''' === Entambi ze === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" | ! scope="col" |Album details ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Baby Gal'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2003 Mu kkampuni ya Kokwa Records e Tanzania. Nga luli ku kayinja oba CD | |- ! scope="row" |''Mad Ice'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Mwamba Records ne Edel Records mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba ku CD. | |- ! scope="row" |''Maneno'' |Yalufulumya mu mwaka gwa 2007. Mu kkampuni ya Recordhouse music ne MadStylee.com mu ggwanga lya Finland. Nga luli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okuligya ku mitimbagano gya yitaneeti. |   |} ; Entaambi z'afulumizza {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Omutwe ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Notes |- ! scope="row" |''Best of Mad Ice, Vol. 1'' |Yalufulumya mu mwezi ogw'ekumineebiri mu mwaka gwa 2012. Kkampuni Nga luli ku kayinja oba CD | |- |} === Omutemwa gweyalina okugabanako === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! scope="col" |Erinya ! scope="col" |Ebikwata ku lutambi ! scope="col" |Ebiruliko |- ! scope="row" |''Maisha'' EP |Lwafulumizibwa mu mwaka gwa 2011 Mu kampuni ya Recordhouse music mu ggwanga lya Finland Ngaluli ku kayinja oba CD, ng'osobola n'okulugya ku mitimbagano gya yintaneeti. |   |} === Enyimba ze === * 2006: "Baby Gal" * 2007: "Wange" * 2007: "Malaika" * 2010: "Ready for Dis" * 2012: "Ninatamani" <small>(ng'ali ne Miikka Mwamba)</small> * 2012: "Te Amo" * 2012: "Mapenzi Sumu" * 2013: "Faith" [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]] [[Category:Track listings that use the collapsed parameter]] [[Category:Pages using track listing with unknown parameters|1 = -Mad Ice]] [[Category:Abayimbi]] t8ndt5s6n0z5as7lvk2x1cn5849q925 Goodlyfe Crew 0 8382 58462 58207 2026-07-03T09:40:44Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko amatuluba 58462 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda ge5q2rr11jo31otrce0t5j712vw9i72 58467 58462 2026-07-03T09:48:11Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko amatuluba 58467 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. 9n9ab4e60oaj90w12md8k7bong38nfj 58468 58467 2026-07-03T09:52:30Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 58468 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Ebibiina by'abayimbu Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] 2httpo5mp5178uod0eq5nrravg7fn4l 58471 58468 2026-07-03T09:59:04Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 58471 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda]] hm0pf7z7wgr9svl2j4v4k9o80mljvzi 58472 58471 2026-07-03T10:01:07Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58472 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] 5hy8zf7mmlyo3zudj3vjj3be781u65l 58476 58472 2026-07-03T10:06:53Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58476 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu Uganda mu 2008]] 3ycf8yck2vqkum18kdo43hifepiqa35 58478 58476 2026-07-03T10:12:04Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58478 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] 5hy8zf7mmlyo3zudj3vjj3be781u65l 58481 58478 2026-07-03T10:19:13Z Samson Ssemakadde 6903 Samson Ssemakadde moved page [[Abayimbi ba Goodlyfe Crew]] to [[Goodlyfe Crew]] over redirect: Misspelled title 58478 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Radio & Weasel baali bannayuganda babiri abaayimbira nga wansi w'erinya lyebeetuuma erya Goodlyfe,''' ekibiina ky'abayimbi [[Yuganda|Bannayuganda]] ekyali kikulemberwa abasanyusa nga bayimbi nga; [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya gge amazaale ye Moses Nakintije Ssekibogo) ne Weasel Manizo ( ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja). Moses Radio yayimbira nga mu doboozi lya wansi nga liri mu sitayiro ya RnB ng'ate ye Weasel nga ayimbira mu sitayiro za reggae, ragga ne [[dancehall]].<ref name="Radio">http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Radio+and+Weasel%3A+Living+the+Good+Life&ID=1104</ref> Olw'obusobozi bwabwe mu kuyimba, Moses Radio ne Weasel baatandikawo ekibiina kyabwe ekyababiri nga bamannyikiddwa nga '''Radio and Weasel'''. Omuyimbi eyali akulembera Moses era eyalina edoboozi Radio yafa nga 1 Ogwokubiri 2018 olw'obuvune bweyafuna ku bwongo oluvannyuma lw'okukubibwa kanyama w'ebbaala emu esangibwa Entebbe. Eyalumba Radio yamusukuma wansi obuwanvu bwa mita 3 (ffuuti 9.8) n'agwa ku kigumu ekyali kyakolebwa munkokoto ekyamuviirako obuzibu obwamaanyi kuba omusaayi gwagenda mu bwongo. Radio ne Weasel era beebatandikawo ekibiina ekiyitibwa Goodlyfe Crew. Ekibiina kino kyafunamu enkyukakyuka mu nsengeka yaakyo naye nga mu biseera ebisinga mwalimu Chagga, Lenin Briton,ne Lawrence (Goodlyfe Crew). Bangi ku baakirimu baalina ennyimba za sekinnoomu ne zebaayimbanga naabayimbi abalala. == Radio ne Weasel == [[Mowzey Radio|Moses Radio]] (ng'amannya ge ag'obuzaale yeeyali Moses Nakintije Ssekibogo) yali wa manyi mu mulimu gw'okuyimba.Emyaka enna egya siniya yagisoma wakati wa 1998 okutuuka mu 2001 ku Holy Cross Lake View Secondary School e Jinja, gyeyaweerereza ng'omukulebeze mu w'ekibiina kya Inter-School Youth Alive Club. Yayiiya ennyimba eza kozesebwa ekibiina kino nezibatuusa ne kubuwanguzi bw'empaka ezaali zivuganyizibwamu amassomero eza inter-school Youth Alive Club Competitions. Mu 2002, Radio yasomera ku Kiira College Butiki e Jinja gyeyawumuliramu omulimu gwe ogw'okuyimba, esira n'asinga kuliteeka kusoma. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya [[Jose Chameleone]] ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2004.<ref name="Radio" /> Bweyali akola ng'omuyambi wa [[:en:Jose_Chameleone|Jose Chameleone]] mu mu by'amaloboozi, Radio yafulumya enyimba nga ye sekinoomu nga ziri wansi w'ekibiina kya Leone Island. Kuno kwaliko olwali luyitibwa "Jennifer", "Dagala", "Wololo" ne "Sweet Lady".<ref name="Radio" /> Oluyimba olwali luyitibwa ''Sweet Lady'' lwawulirizibwa nnyo wandde nga Radio yali tamannyikiddwa nnyo mu bantu. Weasel (ng'amannya ge amazaale ye Douglas Mayanja) yatandika okuyimba ng'ali bwanamunigina eyafulumya ennyimba zze nga sekinoomu ng'ayambibwako ekibiina kya mukulu we [[Jose Chameleone]] naye nga lwali luyimba lwe lweyakola ne [[Jose Chameleone]] olwa "Bomboclat". Radio ne Weasel baaliko baali bayambako mu kwongera amaloboozi mu nnyimba za'Omunayuganda omuyimbi amannyikiddwa nga [[Jose Chameleone]], naye oluvannyuma beeyawula ku kibiina kya Chameleone ekyali kimannyikiddwa nga Leone Island Crew mu 2008 nebatandika ekyabwe ekya Goodlyfe Crew. Ennyimba z'abayimbi bano ababiri okuli Radio ne Weasel zibadde z'amannyi ku mukutu gya leediyo mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2015-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150207095733/http://afroprime.com/artist/goodlyfe-crew/ |url-status=dead }}</ref> okutandikira n'olwali luyitibwa "Nakudata" mu 2008, Ababiri bano baafulumya "Lwaki Onumya", "Zuena", "Nyambura" ne "Bread and Butter". Mu masekati ga 2008, ababiri bano baakola ennyimba n'abayimbi omwali Rachel Kay, [[Blu*3]], OS Suuna, [[Allan Toniks]], [[GNL Zamba|GNL]] omuyimbi General Ozzy okuva e [[Zambia]]. Baayimbako mu buliwo era nebakola ennyimba n'omuyimbi Keko Omunnayuganda. Emabegako, beeyongera ettutumu mu Afirika oluvannyuma lw'okukola ennyimba n'abayimbi nga PJ Powers, gwe baakola naye oluyimba olwali luyitibwa "Home to Africa", omuyimbi okuva e Jamaica mu luyimba lwa "Fire &amp;amp; Butter".Baakola oluyimba n'ekibiina kya Warner Music Group eky'abalongo ekiyitibwa Locnville mu luyimba lwabwe bokka olwali lumannyikiddwa nga Done. == Abaali mu kibiinja kya Goodlyfe Crew == Radio ne Weasel be baali abayimbi abakulu mu kibiina kya '''Goodlyfe Crew'''. Emiwendo gy'abayimbi mu kibiina gyali gikyukakyuka naye nga bammemba abakulu mu Goodlyfe Crew beebano:<ref>https://web.archive.org/web/20100623020711/http://www.goodlyfe.net/bio.html</ref> * Weasel Manizo * Chagga Geoffrey * Emotions Felingz Ba mmemba bonna baafulumyanga ng'ennyimba nga bali bokka sekinoou. Jeff Kiwanuka baamusikiza Chaggaman nga maneja oluvannyuma lw Kiwanuka okugobwa ku nkomerero ya 2014. == Abaaliko bammemba == * [[Mowzey Radio|Moses Radio]] ng'omu ku baali bakulira eby'emirimu mu. Yafa mu 2018 oluvannyuma lw'okufuna obuvune okuva mu kulwanagana, n'aleka Weasel Manizo yekka ng'omu kubaatandikawo ekibiina kino era akulira eby'emirimu <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-42902215</ref> * Gift of Kado - yali omu kubaali mu kibiina kino ow'enkalakkalira oluvannyuma lw'okukyegatako mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20140419012252/http://www.ugandaonline.net/red.../the_hostel_s_tibba_thrown_out_by_lover</ref> Wabula mu Gwekuminoogumu mu 2010, yalekulira naatandikawo Kaddo Pharm ng'ali ne Mr X (yafa mu Gwomukaaga mu 2012).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408041443/http://www.hipipo.com/music/news/1720/Mr-X-Is-Dead |url-status=dead }}</ref> * Diamond Oscar<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://xclusive.co.ug/?p=8815 |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.today/20140414130430/http://xclusive.co.ug/?p=8815 |url-status=dead }}</ref> * [[Liam Voice]]<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa|first=Solomon|date=2019-01-18|title=Goodlyfe Singer Liam Voice defaults payment on outfit worn at Biri Biri concert|url=http://mbu.ug/2019/01/18/goodlyfe-singer-liam-voice-defaults-payment-on-outfit-worn-at-biri-biri-concert/|access-date=2023-12-15|website=MBU|language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Goodlyfe Crew kyaali kirina amaka gaakyo webaali bafulumiza ennyimba, nga wamannyikiddwa nga Goodlyfe Magic.<ref>{{Cite web |url=http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2016-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160408055005/http://www.hipipo.com/index.php?linkvar=music&pg=music_news&news_id=186&title=Ugandan%20Goodlife%20Musicians%20of%20the%20Goodlyfe%20Crew,%20the%20Nyanama%20Boys,%20Moses%20Radio%20and%20Weasel%20TV%20Manizo |url-status=dead }}</ref> Wabula, ekibiina kino kirina pulojekiti endala , nadala mu by'omufulumya ennyimba,: bakoze ennyimba ezifulumiziddwa abantu nga, Washington, Bleas, Swangz Avenue, Bushington ne label Nash Wonder owa Monster.<ref>http://bigeye.ug/battle-of-the-producer-nash-wonder-vs-washington/</ref><ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> == Obutakaanya n'ennyimbi zebakoze n'abayimbi abalala == Mu 2008, Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olwali lumannyikiddwa nga "Potential" n'omuyimbi okuva e Zambia amannyikiddwa nga General Ozzy.<ref>https://archive.today/20141116195921/http://lyrics256.com/2014/01/.../ring-a-bell-nakudata-remix-lyrics-radio-wease</ref> Abayimbi bano ababiri era nebakola olumannyikiddwa nga "Take my Heart Still" ne Ozzy.<ref>http://www.reverbnation.com/radioweasel/song/7841270-take-my-heart</ref><ref>http://www.reverbnation.com/open_graph/song/7852562</ref> Mu 2009, ekibiina kya Goodlyfe ky'afulumya oluyimba olwatutumuka ennyo lwebaayimba Rabadaba, nga lumannyikiddwa nga "Opportunity oba Ability". Wabula ky'agambibwa nti oluyimba lwali lulumba Bebe Cool, naddala mu kitundu eky'ayimbibwa Radio<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |access-date=2022-12-02 |archive-date=2019-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430233247/http://gosong.net/GOOD_LIFE_FEATURING_RABADABA_ABILITY.html |url-status=dead }}</ref> Ku ntandikwa ya 2014, Radio ne Weasel baakola oluyimba ne [[:en:Pallaso|Pallaso]] ne Mess, mu luyimba olwali luyitibwa "Amaaso".<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Mu 2011, baafulumya "Dembesa" ne Da TWINZ.<ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref><ref>https://archive.today/20141116193125/http://lyrics256.com/2014/01/.../amaaso-lyrics-radio-weasel-ft-pallaso-the-mess</ref> Radio ne Weasel baafulumya oluyimba olulala ne Diamond Oscar lwebaatuuma "You Make Me cry".<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Radio ne Weasel baakola ennyimba n'abayimbi Abanayuganda abalala: okwali oluyitibwa "Tax Money" ne Sizza Man,<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> "Pollination", ne Obsession mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075538/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Goodlfye-Moses-Radio-Weasel-and-Diamond-Oscar-You-Make-Me-Cry</ref> Mu 2010, Radio ne Weasel baafulumya olwali lumannyikiddwa nga "Maama Wabaana" ne Tom Close.<ref>https://web.archive.org/web/20140407140544/http://www.songswale.com/radio-and-weasel-goodlyfe-maama-wabaana-bange-mp3.html</ref> ate mu 2013, baakola ennyimba ne Desire Luzinda, ne "Hellena" nga bali ne David Lutalo.<ref>https://web.archive.org/web/20141129075543/http://www.hipipo.com/radio/26/Goodlyfe-Moses-Radio-And-Weasel-TV/Radio-Weasel-Desire-Luzinda-Fitting</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141129185433/http://lyrics256.com/tag/hellena-by-goodlyfe-and-david-lutalo/</ref> Mu Gwokusatu 2011 akakuubagano kaabalukawo mu [[Kampala]] wakati wa Radio/Weasel ne Kenzo. Akakuubagano kano kaali kava luyimba lwa Kenzo olwai luyitibwa "Mundeke Numbe". Ekibiina kya Goodlyfe kyali kirumiriza okubeera ng'engeri gyebaakolamu oluyimba luno ne vidiyo, byonna byali byakobebwa ti oluyimba lwabwe olwa "Talk and Talk".<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Red Pepper Uganda News |url=http://www.ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140403224053/http://ugandaonline.net/red_pepper/goodlyfe?category=141 |archive-date=3 April 2014 |access-date=31 March 2014}}</ref> Mu Gwekkumineebiri mu 2013, Radio ne Weasel baalwana olutalo lwe nnyimba olwayatiikirira ennyo n'omuyimbi [[Bebe Cool]]. Baalutuuma "The Battle of the Champions", lwali ku kifo ekiyitibwa Kyadondo Rugby grounds.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-14 |archive-url=https://archive.is/20140414130403/http://www.ugandaonline.net/news/view/14500/battle_of_the_champions_2013___bebe_cool_wins |url-status=dead }}</ref> Chameleone yasiima aba Goodlyfe Crew engeri gyebaayimbamu; yasiima ne Bebe Cool.<ref name="Redpepper.co.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Tewaaliwo kusalawo kulabika kwakolebwawo.<ref name="Redpepper.co.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202140958/https://redpepper.co.ug/battle-of-champions-chameleone-salutes-goodlyfe/ |url-status=dead }}</ref> Kino era kyaviirako n'okutereeza obukuubagano obwaliwo wakati wabwe n'eyali mukama wabwe mu kibiina kya Leone Island Chameleone ne Radio ne Weasel. Bano beegatta ne Chamleone omulundi ogw'asooka oluvannyuma lw'okwawukana mu 2008.<ref>https://web.archive.org/web/20140413144342/https://xclusive.co.ug/?p=7790</ref> Kino kyaviira ababiri bano okuyimbira ku siteegi y'emu ne Chameleone mu kivvulu kya Tubonge ekyaliyo mu 2014.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> Mu 2013, ababiri bano baagamba nti obukuubagano n'omuyimbi w'omu Gagamel, Bebe Cool nabwo bwali buweddewo.<ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |title=Archive copy |access-date=2014-11-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304025340/http://ugandaonline.net/news/view/.../moze_radio__weasel_all_set_for_tubong |url-status=dead }}</ref> == Ebirabo == === Byebawangudde === * 2015 HiPipo Music Awards - Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lw'omwaka- Neera – Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Ennyimba ezaasinga okukolebwa -Amaaso Ntunga nga za Radio ne Weasel * 2015 HiPipo Music Awards - Oluyimba lwa Rnb olwali lusinga -Neera olwa Radio ne Weasel * 2014 HiPipo Music Awards – Ekibiina ky'ababiri ekyali kisinga (' Radio ne Weasel')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2014 HiPipo Music Awards – Oluyimba lw'omwaka– Radio ne Weasel ('Obudde Album')<ref>https://web.archive.org/web/20141218163446/http://www.hipipo.com/hma/2014/news/553/Full-List-Of-Winners-Hipipo-Music-Awards-2014</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Oluyimba lw'omwaka ('Nakudata')<ref name="Museke.com">https://web.archive.org/web/20160130101808/http://museke.com/node/2396</ref> * 2008 Pearl of Africa Music Awards –Oluyimba lw'ekika kya AfroBeat olwali lusinga ('Zuena')<ref name="Museke.com" /> * 2008 Pearl of Africa Music Awards – Abayimbi abapya abaali basinga<ref name="Museke.com" /> Tanzania Music Awards * 2010: Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Bread and Butter/ Where You Are ft. BLU*3 * 2011:Oluyimba olwali lusinga mu Mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika – Heart Attack Vuvuzela * Channel O Music Video Awards * 2011: Most Gifted African East Video – This is How We Do It ft. Keko Buzz Teeniez Awards Uganda * 2010: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Group/Duo * 2011: Hottest Collabo – Mr. DJ ft. Swangz Avenue === Okulondebwa okwetaba mu kuvuganya === * 2010 Tanzania music awards – Best East African Song ('Bread and Butter') & ('Where you are' with [[Blu*3]]) * MTV Africa Music Awards 2010 - Best Group * 2011 Tanzania Music Awards – Best East African Song ('Vuvuzela')<ref>https://web.archive.org/web/20110223174235/http://allafrica.com/stories/201102220178.html</ref> Mu Gwomunaana 2011, abayimbi ba Goodlyfe Radio ne Weasle baalondebwa okwetaba mu mpaka za Africa music awards, MOAMA okuvuganya ku ky'ekibiina ky'omwaka. Oluyimba lwabwe olwa Vuvuzela(olwayatiikirira mu 2010 ) lwalondebwa okuvuganya mutuluba lwa dance hall.<ref>https://web.archive.org/web/20140404042808/http://www.ugandaonline.net/news/goodlyfe?category=141</ref> * 2013 BET Music Awards – Best International Act Africa. * MTV Africa Music Awards 2014 – Abayimbi abaasinga okukola oluyimba nga bali n<nowiki>'omuyimbi omulala, nga luno lwali luyitibwa ''Kiboko Changu", olwa Amani ng'</nowiki>ali neba Radio ne Weasel)<ref>{{Cite web |url=http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |title=Archive copy |access-date=2022-12-02 |archive-date=2014-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420073700/http://www.sowetanlive.co.za/entertainment/2014/04/17/mafikizolo-uhuru-davido-lead-nominations-for-mtv-africa-music-awards |url-status=dead }}</ref> Radio and Weasel Music albums Goodlyfe balina entambi z'ennyimba nga 10i 1. Mwana Wabandi (2016) 2. Neera & The Best of Radio & weasel (2015) 3. Amaaso Ntunga Album ( 2014 ) 4. Obudde (2014) 5. Fantastic (2014) 6. Tonjagala (2012) 7. Talk and Tailk (2011) 8. Ngenda Maaso (2010) 9. Bread and Butter (2009) 10. Nyambura (2008) == Ennyimba zabwe == <small>(mulimu ennyimba ezaafulumizibwa Goodlyfe Crew oba Radio ne Weasel)</small> * 2008: ''Nyambura'' * 2009: ''Bread and Butter'' * 2010: ''Ngenda Maaso'' * 2011: ''Talk and Talk'' * 2012: ''Tonjagala'' * 2014: ''Fantastic'' * 2014: ''Obudde'' * 2014: ''Amaaso Ntunga'' * 2015: ''Neera & The Best of Radio & Weasel'' * 2015: Nkwegomba * 2016: ''Mwana Wabandi'' * 2016: Hallo * 2016: Plenty Plenty * 2016: Media Appreciation * 2016: Tovawo Awo * 2016: Jaburata (Remix) * 2016: Nfuula Zaabu * 2016: Nkya Kujukila * 2016: Sumulula * 2016: Engule * 2016: One In A Million * 2016: Gudi Gude * 2017: Skin Tight (Remix) * 2017: Panadol * 2017: Ntwalako Out == Laba ne == * [[B2C Soldiers|B2C]] * [[Blu*3|Blue*3]] * [[Jose Chameleone]] * [[Sheebah Karungi]] * [[Eddy Kenzo]] * [[Bebe Cool]] * [[Pallaso]] * [[Irene Ntale]] == Ebijuliziddwa == <references responsive="0"></references> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20180923023046/http://spankradio.cz/artist/radio-weasel/ Goodlyfe Crew Songs] * [https://web.archive.org/web/20180201193020/https://bongoexclusive.net/tag/goodlyfe-crew/ Goodlyfe Crew] * [https://web.archive.org/web/20180202190305/http://ourmusiq.com/radio-and-weasel-living-the-good-life/1104/m.aspx Radio and Weasel Living the Good Life] * [https://web.archive.org/web/20130515185608/http://goodlyfemagic.com/Goodlyfe/RadioWeasel/Content/home.shtml Official website] * [https://www.youtube.com/results?search_query=radio+and+weasel+bread+and+butter&search_type=&aq=2sx&oq=rado+and+weas youtube] * [https://www.youtube.com/watch?v=RXvf2iHWzmw&feature=PlayList&p=E48A289BDDDE0607&playnext=1&playnext_from=PL&index=18 youtube] [[Matuluba:2008 establishment in Uganda]]. [[Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi Abanayuganda]] [[Category:Abayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21]] 5hy8zf7mmlyo3zudj3vjj3be781u65l Agnes Kunihira 0 9611 58363 48486 2026-07-02T20:12:27Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58363 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{Cite news}}https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws</ref><ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210428095714/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0" /> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":0" /> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/ |access-date=2025-11-13 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] fyslozpv87fqjwgkvflwmtzeihanazd 58364 58363 2026-07-02T20:16:37Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58364 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{cite news |title=Workers' MPs push for amendment of labour laws|date=7 March 2019|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|url=https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws}}</ref><ref name=":02">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":03">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":04">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch|url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/|access-date=2025-11-13|website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] 0pmkrnse6fqw30a5l1jfwif5oc927jh 58365 58364 2026-07-02T20:17:45Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58365 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{cite news |title=Workers' MPs push for amendment of labour laws|date=7 March 2019|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|url=https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws}}</ref><ref name=":02">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":03">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":04">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch|url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/|access-date=2025-11-13|website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] m2dr21i6ks8mmw7qflvi77zj3agnkqr 58366 58365 2026-07-02T20:19:44Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58366 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{cite news |title=Workers' MPs push for amendment of labour laws|date=7 March 2019|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|url=https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws}}</ref><ref name=":02">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":03">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":04">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch|url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/|access-date=2025-11-13|website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti ya uganda]] 4sad1e0cy6syn83ilop2n7w8gh9amrg 58368 58366 2026-07-02T20:22:08Z NKINZIK MARIE 7432 58368 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Agnes Kunihira''' mubaka wa [[Palamenti ya Uganda]] akiikirira abakozi.<ref>{{cite news |title=Workers' MPs push for amendment of labour laws|date=7 March 2019|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|url=https://observer.ug/news/headlines/60075-workers-mps-push-for-amendment-labour-laws}}</ref><ref name=":02">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":03">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuvo == Yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1966.<ref name=":04">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> == Okusoma kwe == Wansi bye bikwata ku by'okusoma kwe mu bujjuvu: {| class="wikitable" |+ !Omwaka gweyagifunira !Obuyigiriza !Ekika !Etendekero |- |1981 |Ebaluwa ya P.7 |Primary Leaving Examinations |Haibale Primary School |- |2004 |Ebaluwa ya S.4 |Uganda Certificate of Education |Modern Secondary School |- |2005 |Ebaluwa ya S.6 |Uganda Advanced Certificate of Education |Makerere Adult School |- |2007 |Dipulooma mu by'okudukanya |Dipulooma |Uganda Management Institute |- |2010 |Diguli mu by'abantu abakulu n'eby'enjigiriza eby'etolodde |Diguli |Makerere University |- |2014 |Satifikeeti mu pulogulaamu z'ekitonde ekikazi eby'ebiseera by'omumaaso. |Satifikeeti |Federation of Uganda Employers |- |2014 |Satifikeeti mu by'okuwa amagezi ku by'enkulakulanya by'okukiiko bw'ebitongole |Satifikeeti |College of Insurance, Kenya |- |2015 |Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti n'okuzidukanya |Postgraduate Diploma |Uganda Management Institute |} == Emirimu == Bino byebimukwatako:<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=278|title=Parliament of Uganda|website=www.parliament.go.ug|access-date=2020-04-06}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Ekifo ky'omulimu gwe !Ekitongole !Ebanga ly'amaze ng'akola |- |Omukwanaganya w'abantu babulijjo |Rift Valley Railways (U) Ltd |2011-2016 |- |Akulira |Rift Valley Railways (U) Ltd |2006-2010 |- |Kiyambi |Uganda Railways Corporation |2001-2006 |- |Avunaanyizibwa ku by'emirimu |Uganda Railways Corporation |1989-2000 |- |Mubaka wa palamenti |Parliament of Uganda |2016 to date |} == Emirimu emirala gy'akoze == Agnes era aweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu.<ref>{{Cite web |title=Committee on Gender, Labour and Social Development – Parliament Watch|url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/|access-date=2025-11-13|website=parliamentwatch.ug}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti ya uganda]] [[Category:Abantu abazaalibwa mu 1966]] t2u7bfjhrq0742h3dr9oplv2emqc8dw Abby Mukiibi Nkaaga 0 10243 58320 57713 2026-07-02T17:24:25Z Nakisozi 10800 /* Emirimu gye. */ 58320 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi eziwerako kyokka yatandika okumanyika bweyayanya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} s5dfbcqb3jnb1uvirokes4mqndnuqe8 58321 58320 2026-07-02T17:26:27Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58321 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Mu kiseera ekyo emirimu egy’engeri eno gyali giterekeddwa Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9iwqx0ggslzzyv4mqbj1l3lvxb2rlww 58322 58321 2026-07-02T17:29:07Z Nakisozi 10800 /* Emirimu gye. */ 58322 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa ne Omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} lzgxmk7nhdtuv8i2bvi96onwbu64439 58323 58322 2026-07-02T17:41:01Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58323 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, emmunyeenye ennene mu kiseera ekyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} d0l49q2awhx30xv7cxyd2edkp7ghvj2 58324 58323 2026-07-02T17:43:44Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58324 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. Kato Lubwama eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} q7tmk3quao8jxw6sor6ovasqatyvj95 58325 58324 2026-07-02T17:44:54Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58325 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] eyali abadde mu kibiina kya The Black Pearls n’abamu ku mikwano gye bwe baava mu kibiina kya The Black Pearls mu 1993, Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} dqknqwd94qbodmb67tg98fb6dm7048n 58327 58325 2026-07-02T17:55:44Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58327 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993., Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qu4vsoajp7vcdu8yyeov2ydlr69b7fw 58328 58327 2026-07-02T17:56:16Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58328 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Omulimu gwe ogwa breakout mu Afri Talent gwali bwe yakola nga Chombe, omukulembeze atalina kisa nga tafaayo ku mbeera mbi famire z'abajaasi gye ziyitamu. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 8h5kq3updd781hpkhoziexy2cywm5wb 58339 58328 2026-07-02T18:22:44Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58339 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu mu maka g'aba. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} hf11ac3uaqwnc62gwnyxwlu7jdjbgc1 58340 58339 2026-07-02T18:27:02Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 58340 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Omutindo gwe yakola gwasikiriza omuduumizi w’amagye ga UPDF, Gen Mugisha Muntu n’atendereza Mukiibi olw’okuyimba. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 2mfkq3ao5a1vkfv5j7kofz7mzs72azf Agnes Konde 0 10711 58331 48485 2026-07-02T18:04:53Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58331 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti wa Pulogulaamu y'ebyenkulaakulana eya Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali [[:en:Chief_executive_officer|nanyini]] wa Msingi, ekitngole ekyeyimilizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[:en:African_Great_Lakes|African Great Lakes]],<ref name="Bio"/><ref name="Prof">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html</ref> Agasangibwa mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]], Msingi agawa services mu Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Bio" /> == Ebimukwaatako n'emisomo == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo nga taneegatta ku Yunivasitte. Yatikibbwa okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esingamu obunene n'obukulu, ne diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) mu [[:en:Social_Science|Social Science]]. Alina diguli mukudukanya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], gyeyafuna okuva mu [[:en:University_of_Liverpool|Yunivasitte ya Liverpool]], mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikibwa ne [[:en:Marketing|Dilpulooma mu by'ekitunzi]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Chartered_Institute_of_Marketing|Chartered Institute of Marketing]].<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu == Alina obukugu mu services n'okudukanya sector y'ebintu ebya [[:en:Consumer_goods|consumer goods]], [[:en:Food_and_beverage|eby'okulya n'ebyokunwa]] era ne sector [[:en:Media_(communication)|y'ebyamawulire]] mu by'enfuna, esuuka mu myaaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (b) [[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, the Ugandan licensee of [[:en:PepsiCo|PepsiCo]].<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mukaseera nga tanatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku Nation Media Group ne nanyini wa [http://www.ntv.co.ug/ Nation TV Uganda] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, byayalekulira okukola mu kifo kyaalimu kati. == Ebirala == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba HIV/AIDS, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne [[:en:Uganda_Manufacturers'_Association|Uganda Manufacturers Association]] (UMA). Mmemba wa [https://web.archive.org/web/20171107062850/http://gracamacheltrust.org/new/index.php?option=com_content&view=article&id=181&Itemid=187 Women-in-Media Network], ekitundu kya [[:en:Graça_Machel|Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalal lwa "Abakyaala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba na bino == * [[:en:Victoria_Sabula|Victoria Sabula]] * [[:en:Diana_Mulili|Diana Mulili]] * [[:en:Aquaculture|Aquaculture]] * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. c7sykgtjw2je6qexhxk4s0z6hwakcap 58332 58331 2026-07-02T18:11:47Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58332 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio"/><ref name="Prof">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole ekigaba obuyambi mu Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Bio" /> == Ebimukwaatako n'emisomo == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo nga taneegatta ku Yunivasitte. Yatikibbwa okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esingamu obunene n'obukulu, ne diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (BA) mu [[:en:Social_Science|Social Science]]. Alina diguli mukudukanya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], gyeyafuna okuva mu [[:en:University_of_Liverpool|Yunivasitte ya Liverpool]], mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikibwa ne [[:en:Marketing|Dilpulooma mu by'ekitunzi]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Chartered_Institute_of_Marketing|Chartered Institute of Marketing]].<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu == Alina obukugu mu services n'okudukanya sector y'ebintu ebya [[:en:Consumer_goods|consumer goods]], [[:en:Food_and_beverage|eby'okulya n'ebyokunwa]] era ne sector [[:en:Media_(communication)|y'ebyamawulire]] mu by'enfuna, esuuka mu myaaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (b) [[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, the Ugandan licensee of [[:en:PepsiCo|PepsiCo]].<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mukaseera nga tanatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku Nation Media Group ne nanyini wa [http://www.ntv.co.ug/ Nation TV Uganda] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, byayalekulira okukola mu kifo kyaalimu kati. == Ebirala == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba HIV/AIDS, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne [[:en:Uganda_Manufacturers'_Association|Uganda Manufacturers Association]] (UMA). Mmemba wa [https://web.archive.org/web/20171107062850/http://gracamacheltrust.org/new/index.php?option=com_content&view=article&id=181&Itemid=187 Women-in-Media Network], ekitundu kya [[:en:Graça_Machel|Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalal lwa "Abakyaala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba na bino == * [[:en:Victoria_Sabula|Victoria Sabula]] * [[:en:Diana_Mulili|Diana Mulili]] * [[:en:Aquaculture|Aquaculture]] * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. aipbtnv26ve5bgw0db9j38iuoetcfmp 58337 58332 2026-07-02T18:19:04Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58337 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio"/><ref name="Prof">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Bio" /> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obukugu mu services n'okudukanya sector y'ebintu ebya [[:en:Consumer_goods|consumer goods]], [[:en:Food_and_beverage|eby'okulya n'ebyokunwa]] era ne sector [[:en:Media_(communication)|y'ebyamawulire]] mu by'enfuna, esuuka mu myaaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (b) [[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, the Ugandan licensee of [[:en:PepsiCo|PepsiCo]].<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mukaseera nga tanatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku Nation Media Group ne nanyini wa [http://www.ntv.co.ug/ Nation TV Uganda] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, byayalekulira okukola mu kifo kyaalimu kati. == Ebirala == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba HIV/AIDS, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne [[:en:Uganda_Manufacturers'_Association|Uganda Manufacturers Association]] (UMA). Mmemba wa [https://web.archive.org/web/20171107062850/http://gracamacheltrust.org/new/index.php?option=com_content&view=article&id=181&Itemid=187 Women-in-Media Network], ekitundu kya [[:en:Graça_Machel|Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalal lwa "Abakyaala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba na bino == * [[:en:Victoria_Sabula|Victoria Sabula]] * [[:en:Diana_Mulili|Diana Mulili]] * [[:en:Aquaculture|Aquaculture]] * [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. ebzm0ezsesna1qd6cltzr60d3cr4fuw 58341 58337 2026-07-02T18:28:57Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58341 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio"/><ref name="Prof">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Bio" /> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tanatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa Women-in-Media Network, ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalal lwa "Abakyaala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. 56s4oohykigkaj6kviqd1ttop3dx9hs 58342 58341 2026-07-02T18:34:29Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58342 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. lka0eetdcxr48uqczvw3hvzbcpjvrbg 58343 58342 2026-07-02T18:35:48Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58343 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] 3uz07erlfyyog6dqxsoqumpzwosltep 58345 58343 2026-07-02T18:39:04Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58345 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] npa8zf02j86a1k61612lblyuooo2mgs 58347 58345 2026-07-02T18:41:14Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58347 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] af2mk3cr74zm0rc2nz1c353pbqtvuj6 58349 58347 2026-07-02T18:45:53Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58349 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="Bio"/> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref name="MrktR">https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio">http://www.msingi.com/</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="Bio"/> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] [[Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya]] ryn0u5df01jw3oc3ovwrn1vyhr0ukg9 58351 58349 2026-07-02T19:36:49Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings, grammar and de-wiki linked 58351 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{cite web |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|title=Agnes Asiimwe Konde: Vice President, Program Innovation & Delivery|work=Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA)|date=30 August 2021|author=AGRA|access-date=30 August 2021|location=Nairobi, Kenya|archive-date=5 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|url-status=dead}}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="MrktR">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio3">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="MrktR2">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] [[Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya]] 3d9pacd56taac0w25c2nqjyatk7w465 58352 58351 2026-07-02T19:40:23Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58352 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{cite web |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|title=Agnes Asiimwe Konde: Vice President, Program Innovation & Delivery|work=Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA)|date=30 August 2021|author=AGRA|access-date=30 August 2021|location=Nairobi, Kenya|archive-date=5 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|url-status=dead}}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="MrktR">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio3">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="MrktR2">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] [[Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya]] [[Category:Abantu abava mu Bugwanjuba bwa Uganda]] rboqbocinkdgqa55eqihjuetuhn4aj7 58354 58352 2026-07-02T19:55:34Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58354 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{cite web |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|title=Agnes Asiimwe Konde: Vice President, Program Innovation & Delivery|work=Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA)|date=30 August 2021|author=AGRA|access-date=30 August 2021|location=Nairobi, Kenya|archive-date=5 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|url-status=dead}}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="MrktR">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio3">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="MrktR2">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] [[Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya]] [[Category:Abantu abava mu Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda bakyala abakulira bizinensi]] tpqbshyri62mifsr7y86ixai5t9inix 58359 58354 2026-07-02T20:01:50Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58359 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Reflist}} '''Agnes Asiimwe Konde''', era '''Aggie Asiimwe Konde''', amanyikiddwa enyo nga '''Agnes Konde''', [[Munnayuganda]] mukyala [[Omukyaala ow'ebya bizinensi|musuubuzi]], era [[corporate executive]] aweereza nga Omumyuuka wa Pulezidenti w'omikago gw'ebyenkulaakulana ogwa Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA), okuva mu 2019.<ref name="1R">{{cite web |url=https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|title=Agnes Asiimwe Konde: Vice President, Program Innovation & Delivery|work=Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA)|date=30 August 2021|author=AGRA|access-date=30 August 2021|location=Nairobi, Kenya|archive-date=5 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211205021358/https://agra.org/zt_team/agnes-asiimwe-konde/|url-status=dead}}</ref><ref name="2R">{{cite web|url=https://chimpreports.com/museveni-kikwete-meet-ahead-of-africa-green-revolution-summit/|title=Museveni, Kikwete Meet Ahead of Africa Green Resolution Summit|date=28 August 2021|work=ChimpReports|author=Michael Ntezza|access-date=30 August 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref> Nga tanakola ebyo, okuva 1 Ogwekkumi 2017 okutuusa Ogwekkuminoogumu 2019, ye yali akulira ekitongole kya Msingi, ekyeyimirizaawo, eky'obwananyini ekitumbuula okutandikawo amakolero agakolera amagoba mu nsi z'omu [[African Great Lakes]],<ref name="Bio2">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> nga kisinziira mu Nairobi, [[Kenya]]. Msingi kitongole etuusa obuweereza bwakyo eri ensi nga Kenya, Uganda, Tanzania ne Rwanda.<ref name="Prof">{{cite web |author=Monitor Reporter |date=17 August 2017 |title=Aggie Konde to leave NTV Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4060556-14hgidr/index.html |accessdate=7 November 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Konde yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomera ga Uganda emisomo gye bwe yali taneegatta ku Yunivasite. Yatikirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasitte ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] (BA) mu [[Social Science]]. Alina diguli Eyookubiri mu Byobusuubuzi eya Master of Business Administration, gyeyafunira mu Universty of Liverpool, mu [[United Kingdom]].<ref name="MrktR">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2011, yatikirwa Dilpulooma mu by'ekitunzi okuva mu ttendekero lya Chartered Institute of Marketing.<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu mu buweereza n'okudukanya ekisaawe ky'eby'amaguzi ebikozesebwa abantu baabulijjo, eby'okulya n'ebyokunwa era n'ekisaawe ky'ebyamawulire mu by'enfuna, esukka mu myaka amakkumi abbiri. Yakolako n'ebitongole ebinene , nga (a) [[Monitor Publications Limited]] (b) [[British American Tobacco Uganda Limited]] ne (c) Crown Beverages Limited, nga eno ye kkampuni Ugandan gye yawa olukusa okukola sooda wa PepsiCo.<ref name="Bio3">{{cite web |author=Msingi |date=1 October 2017 |title=Msingi Appoints a New CEO |url=http://www.msingi.com/ |accessdate=7 November 2017 |publisher=Msingi.com (Msingi) |location=Nairobi}}</ref> Mu kaseera nga tannatuuka mu kifo kyalimu kati, yali managing dayirekita ne CEO wa Africa Broadcasting Uganda Limited (ABUL), ekitundu ku kkampuni ya Nation Media Group ne nanyini wa [[Nation TV Uganda]] (NTV Uganda). Yakulembera ABUL okuva mu 2013 okutuusa 8 Ogwomunaana 2017, bwe yalekulira okukola mu kifo kyalimu kati. == Ebirala ebitunuuliddwa == Mmemba wa Board ya African Network for the Care of Children (ANECCA) abakosefu ba Siriimu, [./United_Way_Worldwidehttps://en.wikipedia.org/wiki/United_Way_Worldwide United Way (Uganda)] ne Uganda Manufacturers Association (UMA). Mmemba wa [[Women-in-Media Network]], ekitundu kya [[Graça Machel Trust]].<ref name="MrktR2">{{cite web |author=Aggie Asiimwe Konde |date=30 August 2021 |title=Aggie Asiimwe Konde: Vice President Program Development & Innovation at Alliance for a Green Revolution in Africa (AGRA) |url=https://www.linkedin.com/in/aggie-asiimwe-konde-bbbb1593/?originalSubdomain=ug |access-date=30 August 2021 |work=[[LinkedIn]]}}</ref> Mu 2015, Contador Harrison yamuteeka ku lukalala lw'a "bakyala Ekkumi Abasinga Amaanyi mu Uganda".<ref>{{cite web |author=Contador Harrison |date=23 May 2015 |title=Ten Most Powerful Women In Uganda |url=http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107060539/http://www.contadorharrison.com/ten-most-powerful-women-in-uganda/#text-4 |archive-date=7 November 2017 |accessdate=6 November 2017 |publisher=ContadorHarrison.com (Contador Harrison)}}</ref> == Laba ne == * [[Victoria Sabula]] * [[Diana Mulili]] * [[Obulunzi bw'ebyennyanja]] * [[Uganda Investment Authority]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipediya == * [http://www.msingi.com/ Website of Msingi] * [https://www.monitor.co.ug/News/National/We-hid-office-12-hours-rained-bullets---Konde/688334-4938632-13jm9qtz/index.html We hid in office for 12 hours as it rained bullets — Konde] Nga 17 Ogusooka 2019. [[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]] [[Category:Abantu B'etooro]] [[Category:Abaasomerako ku University of LIverpool]] [[Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya]] [[Category:Abantu abava mu Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Bannayuganda bakyala abakulira bizinensi]] [[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]] jlona0gmuvg4bsvs0b97td01g7ve85w Agnes Tibayeita Isharaza 0 10717 58280 48491 2026-07-02T14:02:30Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58280 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Tibayeita Isharaza''', [[Munnayuganda]] [[Munnamateeka]] era nga [[muwandiisi wa Kampuni]] era akulira ensonga z'amateeka ku [[Uganda National Social Security Fund]], okuva nga 1 Ogwokuna 2019.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda era yasomera ku masomero ag'abulijjo mu Pulayimale ne Siniya. Diguli ye esooka mu Mateeka eya [[Bachelor of Laws]], yagifunira ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obugazi mu Uganda. Yagenda naafuna Dipuloma mu kukola amateeka,okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]], mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Diguli ye ey'okubiri eya [[Master of Business Administration]], yagiggya ku [[Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref><ref name="2R">https://nilepost.co.ug/2019/03/15/former-dfcu-legal-boss-scoops-top-post-at-nssf/</ref> Era yatendekebwa mu by'okukulembera okuva mu Ttendekero ly'aba Dayilekita erya Institute of Directors mu Southern Africa ne Financial Times Non-Executive Directors Club, mu Bungereza.<ref name="3R">https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu bwa myaka 16 mu nsonga z'obukulembeze okuva mu Gwokusatu 2019. Nga tannaba kutuuka mu kifo ekyo, yali muwandiisi wa Kkampuni era ng'omukulu akwasaganya ensonga z'amateeka mu [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]],<ref name="4R">http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html</ref> Bbanka y'abasuubuzi ey'okubiri mu bunene mu Uganda, n'ebyobugagga ebibalibwamu USh303 billion (US$822 million) nga 31 Ogwekkuminebiri 2017.<ref name="5R">https://dfculimited.com/wp-content/uploads/2018/05/dfcu-Report_2017.pdf</ref> Ng'ali eyo, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Where-are-the-women-in-Uganda-s-boardrooms-/689848-2781494-q8u1ne/index.html</ref> Ng'ali mu NSSF, yadda mu bigere bya [[Richard Wejuli Wabwire]], nga mu Gwokubiri 2018, yalondebwa ng'Omulamuzi wa [[Kkooti ya Uganda enkulu]].<ref name="4R" /> == Ebirala ebikulu == Ku DFCU, yali Mmemba ku kakiiko akakulembera dfcu. Okutuusa mu 2014, era yali alina ekifo ng'omuwandiisi wa Kkampuni ku [[dfcu Limited]], Kampuni ya DFCU Bank. Okuva mu 2011 okutuusa 2017, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita ba [[Capital Markets Authority of Uganda]], ng'akiikirira ekitongole kya Uganda Bankers Association. Ng'ali eyo yali Sentebe w'akakiiko k'abannamateeka.<ref name="3R" /> Mu 2017, yali omu ku ba mmemba ba General Counsel Africa Power List by Legal 500. Era mu 2017, yali omu ku bavuganya mu Awaadi za Women in Law Awards, mu ttuluba ly'amunnamateeka omukyala erya Best Female Corporate Lawyer (Corporations) category era yamalira mu kifo kyakusatu. == Laba na bino == * [[Sarah Walusimbi]] * [[Anne Abeja Muhwezi]] == Ebijuliziddwamu == == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.nssfug.org/ Website of the Uganda National Social Security Fund] * [https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=47113405&privcapId=39799555/ Executive Profile of Agnes Tibayeita Isharaza: Head of Legal & Company Secretary, DFCU Bank Limited]  cgvtp56dj2ocw7zpjk44j93uah6syuk 58283 58280 2026-07-02T14:05:29Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58283 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Tibayeita Isharaza''', [[Munnayuganda]] [[Munnamateeka]] era nga [[muwandiisi wa Kampuni]] era akulira ensonga z'amateeka ku [[Uganda National Social Security Fund]], okuva nga 1 Ogwokuna 2019.<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda era yasomera ku masomero ag'abulijjo mu Pulayimale ne Siniya. Diguli ye esooka mu Mateeka eya [[Bachelor of Laws]], yagifunira ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obugazi mu Uganda. Yagenda naafuna Dipuloma mu kukola amateeka,okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]], mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Diguli ye ey'okubiri eya [[Master of Business Administration]], yagiggya ku [[Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="1R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref><ref name="2R">https://nilepost.co.ug/2019/03/15/former-dfcu-legal-boss-scoops-top-post-at-nssf/</ref> Era yatendekebwa mu by'okukulembera okuva mu Ttendekero ly'aba Dayilekita erya Institute of Directors mu Southern Africa ne Financial Times Non-Executive Directors Club, mu Bungereza.<ref name="3R">https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu bwa myaka 16 mu nsonga z'obukulembeze okuva mu Gwokusatu 2019. Nga tannaba kutuuka mu kifo ekyo, yali muwandiisi wa Kkampuni era ng'omukulu akwasaganya ensonga z'amateeka mu [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]],<ref name="4R">http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html</ref> Bbanka y'abasuubuzi ey'okubiri mu bunene mu Uganda, n'ebyobugagga ebibalibwamu USh303 billion (US$822 million) nga 31 Ogwekkuminebiri 2017.<ref name="5R">https://dfculimited.com/wp-content/uploads/2018/05/dfcu-Report_2017.pdf</ref> Ng'ali eyo, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Where-are-the-women-in-Uganda-s-boardrooms-/689848-2781494-q8u1ne/index.html</ref> Ng'ali mu NSSF, yadda mu bigere bya [[Richard Wejuli Wabwire]], nga mu Gwokubiri 2018, yalondebwa ng'Omulamuzi wa [[Kkooti ya Uganda enkulu]].<ref name="4R" /> == Ebirala ebikulu == Ku DFCU, yali Mmemba ku kakiiko akakulembera dfcu. Okutuusa mu 2014, era yali alina ekifo ng'omuwandiisi wa Kkampuni ku [[dfcu Limited]], Kampuni ya DFCU Bank. Okuva mu 2011 okutuusa 2017, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita ba [[Capital Markets Authority of Uganda]], ng'akiikirira ekitongole kya Uganda Bankers Association. Ng'ali eyo yali Sentebe w'akakiiko k'abannamateeka.<ref name="3R" /> Mu 2017, yali omu ku ba mmemba ba General Counsel Africa Power List by Legal 500. Era mu 2017, yali omu ku bavuganya mu Awaadi za Women in Law Awards, mu ttuluba ly'amunnamateeka omukyala asinze okukola obulungi erya Best Female Corporate Lawyer (Corporations) category era yamalira mu kifo kyakusatu. == Laba na bino == * [[Sarah Walusimbi]] * [[Anne Abeja Muhwezi]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.nssfug.org/ Website of the Uganda National Social Security Fund] * [https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=47113405&privcapId=39799555/ Executive Profile of Agnes Tibayeita Isharaza: Head of Legal & Company Secretary, DFCU Bank Limited]  eiwru83a5i9riqecl8s6avht2gxel2m 58285 58283 2026-07-02T14:16:04Z NKINZIK MARIE 7432 added references 58285 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Tibayeita Isharaza''', [[Munnayuganda]] [[Munnamateeka]] era nga [[muwandiisi wa Kampuni]] era akulira ensonga z'amateeka ku [[Uganda National Social Security Fund]], okuva nga 1 Ogwokuna 2019.<ref name="1R2">{{cite web|date=14 March 2019|url=https://www.monitor.co.ug/Business/Kasaija-appoints-new-NSSF-head-legal-services-/688322-5023916-w818ri/index.html|title=Kasaija appoints new NSSF head of legal services|newspaper=[[Daily Monitor]]|access-date=17 March 2019|first=Dorothy|last=Nakaweesi|location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda era yasomera ku masomero ag'abulijjo mu Pulayimale ne Siniya. Diguli ye esooka mu Mateeka eya [[Bachelor of Laws]], yagifunira ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obugazi mu Uganda. Yagenda naafuna Dipuloma mu kukola amateeka,okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]], mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Diguli ye ey'okubiri eya [[Master of Business Administration]], yagiggya ku [[Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="1R2" /><ref name="2R">{{cite web|url=https://nilepost.co.ug/2019/03/15/former-dfcu-legal-boss-scoops-top-post-at-nssf/|title=Former DFCU legal boss scoops top post at NSSF|publisher=Nile Post Uganda|date=15 March 2019|access-date=16 March 2019|author=Nile Post News|location=Kampala}}</ref> Era yatendekebwa mu by'okukulembera okuva mu Ttendekero ly'aba Dayilekita erya Institute of Directors mu Southern Africa ne Financial Times Non-Executive Directors Club, mu Bungereza.<ref name="3R2">{{cite web |author=Stephen Kalema |date=14 March 2019 |title=Who is Agnes Isharaza, the new NSSF Corporation Secretary? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html |access-date=16 March 2019 |publisher=Watchdog Uganda |location=Kampala}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu bwa myaka 16 mu nsonga z'obukulembeze okuva mu Gwokusatu 2019. Nga tannaba kutuuka mu kifo ekyo, yali muwandiisi wa Kkampuni era ng'omukulu akwasaganya ensonga z'amateeka mu [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]],<ref name="4R">http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html</ref> Bbanka y'abasuubuzi ey'okubiri mu bunene mu Uganda, n'ebyobugagga ebibalibwamu USh303 billion (US$822 million) nga 31 Ogwekkuminebiri 2017.<ref name="5R">https://dfculimited.com/wp-content/uploads/2018/05/dfcu-Report_2017.pdf</ref> Ng'ali eyo, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita.<ref name="6R">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Where-are-the-women-in-Uganda-s-boardrooms-/689848-2781494-q8u1ne/index.html</ref> Ng'ali mu NSSF, yadda mu bigere bya [[Richard Wejuli Wabwire]], nga mu Gwokubiri 2018, yalondebwa ng'Omulamuzi wa [[Kkooti ya Uganda enkulu]].<ref name="4R" /> == Ebirala ebikulu == Ku DFCU, yali Mmemba ku kakiiko akakulembera dfcu. Okutuusa mu 2014, era yali alina ekifo ng'omuwandiisi wa Kkampuni ku [[dfcu Limited]], Kampuni ya DFCU Bank. Okuva mu 2011 okutuusa 2017, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita ba [[Capital Markets Authority of Uganda]], ng'akiikirira ekitongole kya Uganda Bankers Association. Ng'ali eyo yali Sentebe w'akakiiko k'abannamateeka.<ref name="3R">https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html</ref> Mu 2017, yali omu ku ba mmemba ba General Counsel Africa Power List by Legal 500. Era mu 2017, yali omu ku bavuganya mu Awaadi za Women in Law Awards, mu ttuluba ly'amunnamateeka omukyala asinze okukola obulungi erya Best Female Corporate Lawyer (Corporations) category era yamalira mu kifo kyakusatu. == Laba na bino == * [[Sarah Walusimbi]] * [[Anne Abeja Muhwezi]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.nssfug.org/ Website of the Uganda National Social Security Fund] * [https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=47113405&privcapId=39799555/ Executive Profile of Agnes Tibayeita Isharaza: Head of Legal & Company Secretary, DFCU Bank Limited]  ocaty2ruivsy07gjkhc95tasl4xbywe 58287 58285 2026-07-02T14:20:33Z NKINZIK MARIE 7432 added references 58287 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Tibayeita Isharaza''', [[Munnayuganda]] [[Munnamateeka]] era nga [[muwandiisi wa Kampuni]] era akulira ensonga z'amateeka ku [[Uganda National Social Security Fund]], okuva nga 1 Ogwokuna 2019.<ref name="1R2">{{cite web|date=14 March 2019|url=https://www.monitor.co.ug/Business/Kasaija-appoints-new-NSSF-head-legal-services-/688322-5023916-w818ri/index.html|title=Kasaija appoints new NSSF head of legal services|newspaper=[[Daily Monitor]]|access-date=17 March 2019|first=Dorothy|last=Nakaweesi|location=Kampala}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda era yasomera ku masomero ag'abulijjo mu Pulayimale ne Siniya. Diguli ye esooka mu Mateeka eya [[Bachelor of Laws]], yagifunira ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obugazi mu Uganda. Yagenda naafuna Dipuloma mu kukola amateeka,okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]], mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Diguli ye ey'okubiri eya [[Master of Business Administration]], yagiggya ku [[Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="1R2" /><ref name="2R">{{cite web|url=https://nilepost.co.ug/2019/03/15/former-dfcu-legal-boss-scoops-top-post-at-nssf/|title=Former DFCU legal boss scoops top post at NSSF|publisher=Nile Post Uganda|date=15 March 2019|access-date=16 March 2019|author=Nile Post News|location=Kampala}}</ref> Era yatendekebwa mu by'okukulembera okuva mu Ttendekero ly'aba Dayilekita erya Institute of Directors mu Southern Africa ne Financial Times Non-Executive Directors Club, mu Bungereza.<ref name="3R2">{{cite web |author=Stephen Kalema |date=14 March 2019 |title=Who is Agnes Isharaza, the new NSSF Corporation Secretary? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html |access-date=16 March 2019 |publisher=Watchdog Uganda |location=Kampala}}</ref> == Emirimu gye == Alina obumanyirivu bwa myaka 16 mu nsonga z'obukulembeze okuva mu Gwokusatu 2019. Nga tannaba kutuuka mu kifo ekyo, yali muwandiisi wa Kkampuni era ng'omukulu akwasaganya ensonga z'amateeka mu [[:en:DFCU_Bank|DFCU Bank]],<ref name="4R2">{{cite web |author=Nelson Mandela |date=15 March 2019 |title=dfcu Bank's head of legal crosses to NSSF, named Corporation Secretary |url=http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html |access-date=16 March 2019 |publisher=PML Daily Uganda |location=Kampala}}</ref> Bbanka y'abasuubuzi ey'okubiri mu bunene mu Uganda, n'ebyobugagga ebibalibwamu USh303 billion (US$822 million) nga 31 Ogwekkuminebiri 2017.<ref name="5R">{{cite web |author=DFCU Group |date=28 March 2018 |title=dfcu Group 2017 Annual Report and Financial Statements |url=https://dfculimited.com/wp-content/uploads/2018/05/dfcu-Report_2017.pdf |access-date=16 March 2019 |publisher=[[DFCU Group]] |location=Kampala}}</ref> Ng'ali eyo, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita.<ref name="6R">{{cite web |author=Mark Keith Muhumuza |date=10 July 2015 |title=Where are the women in Uganda's boardrooms? |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Jobs-Career/Where-are-the-women-in-Uganda-s-boardrooms-/689848-2781494-q8u1ne/index.html |access-date=16 March 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Ng'ali mu NSSF, yadda mu bigere bya [[Richard Wejuli Wabwire]], nga mu Gwokubiri 2018, yalondebwa ng'Omulamuzi wa [[Kkooti ya Uganda enkulu]].<ref name="4R">{{cite web |author=Nelson Mandela |date=15 March 2019 |title=dfcu Bank's head of legal crosses to NSSF, named Corporation Secretary |url=http://www.pmldaily.com/business/2019/03/dfcu-banks-head-of-legal-crosses-to-nssf-named-corporation-secretary.html |access-date=16 March 2019 |publisher=PML Daily Uganda |location=Kampala}}</ref> == Ebirala ebikulu == Ku DFCU, yali Mmemba ku kakiiko akakulembera dfcu. Okutuusa mu 2014, era yali alina ekifo ng'omuwandiisi wa Kkampuni ku [[dfcu Limited]], Kampuni ya DFCU Bank. Okuva mu 2011 okutuusa 2017, yali memba ku kakiiko k'aba Dayilekita ba [[Capital Markets Authority of Uganda]], ng'akiikirira ekitongole kya Uganda Bankers Association. Ng'ali eyo yali Sentebe w'akakiiko k'abannamateeka.<ref name="3R">{{cite web|title=Who is Agnes Isharaza, the new NSSF Corporation Secretary?|publisher=Watchdog Uganda|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html|access-date=16 March 2019|author=Stephen Kalema|date=14 March 2019|location=Kampala}}</ref> Mu 2017, yali omu ku ba mmemba ba General Counsel Africa Power List by Legal 500. Era mu 2017, yali omu ku bavuganya mu Awaadi za Women in Law Awards, mu ttuluba ly'amunnamateeka omukyala asinze okukola obulungi erya Best Female Corporate Lawyer (Corporations) category era yamalira mu basatu abasooka.<ref name="3R3">{{cite web|title=Who is Agnes Isharaza, the new NSSF Corporation Secretary?|publisher=Watchdog Uganda|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190314/63709/who-is-agnes-isharaza-the-new-nssf-corporation-secretary.html|access-date=16 March 2019|author=Stephen Kalema|date=14 March 2019|location=Kampala}}</ref> == Laba na bino == * [[Sarah Walusimbi]] * [[Anne Abeja Muhwezi]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.nssfug.org/ Website of the Uganda National Social Security Fund] * [https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=47113405&privcapId=39799555/ Executive Profile of Agnes Tibayeita Isharaza: Head of Legal & Company Secretary, DFCU Bank Limited]  b2d2y6xqzqq8je3gmysty2fykscora3 Agnes Nabukenya 0 11205 58483 48487 2026-07-03T10:30:25Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58483 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024 yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga eyabatasussa myaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> fri0kp6m39clq2v9e9vk7u04euy8h25 58484 58483 2026-07-03T10:31:55Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58484 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024 yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga eyabatasussa myaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] 2gqvubxoo626o7u1la29k2z4yywz8y4 58485 58484 2026-07-03T10:33:55Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58485 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024, yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] c9l8xxdoq29c02yxgoap61g86uybz81 58486 58485 2026-07-03T10:35:09Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58486 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024, yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abasamba omupiira]] 7a1r3gc8ishiwlfuwem7mw69so74a4y 58488 58486 2026-07-03T10:44:56Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58488 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024, yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abasamba omupiira]] [[Category:Ebikwata ku mupiira gw'abakyala mu Buvanjuba bwa Africa mu bumpimpi]] jlxnzm2slqmylherl88rtfuuhnkjzqb 58490 58488 2026-07-03T10:47:08Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58490 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024, yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abasamba omupiira]] [[Category:Ebikwata ku mupiira gw'abakyala mu Buvanjuba bwa Africa mu bumpimpi]] [[Category:Ebikwata ku mupiira gwa Uganda mu bumpimpi]] f7ntg16plgf99lb1vkrt5e8ualx922a 58492 58490 2026-07-03T10:49:43Z NKINZIK MARIE 7432 added a category 58492 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Nabukenya (yazaalibwa 10 Ogwekkumi 2008)''' [[Munnayuganda]] omuzannyi w'o[[Omupiira ogw'ebigere|Mupiira]] ogw'ensimbi aguzannyira ku kiraabu ya Kawempe Muslim Ladies FC,<ref name=":02">{{Cite web |date=2024-07-12|title=This is my year: Agnes Nabukenya|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196|access-date=2024-11-06|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nabukenya inspires Kawempe Muslim Ladies FC to amazing win over Rines |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/nabukenya-inspires-kawempe-muslim-ladies-fc-t-NV_196801 |access-date=2024-11-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> kiraabu erina omutendesi Munnayuganda.<ref>{{Cite web |date=2024-05-29 |title=Unsung heroines in Kawempe’s title triumph |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/unsung-heroines-in-kawempe-s-title-triumph-4640254 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-07-24 |title=Caf Women’s Champions League: Kawempe in fair qualification draw |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/caf-women-s-champions-league-kawempe-in-fair-qualification-draw-4701122 |access-date=2024-11-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Nabukenya wamu ne banne mu liigi y'abakyala ey'okuntikko mu Uganda eyitibwa FUFA women Super League balina bye batuuseeko mu bulamu.<ref>{{Cite web |last=Apio |first=Nicole |date=2024-11-05 |title=Kawempe Muslim Ladies Sweep October Awards in Women Super League |url=https://nbssport.co.ug/2024/11/05/kawempe-muslim-ladies-sweep-october-awards-in-women-super-league/ |access-date=2024-11-06 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-03 |title=Kawempe Muslim ladies, Amus College share spoils in 1-1 draw |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250609170127/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/kawempe-muslim-ladies-amus-college-share-spoils-in-1-1-draw-4810982 |archive-date=2025-06-09 |access-date=2024-11-06 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Agnes Nabukenya okusoma yakutandikira mu ssomero lya Mityana Kindergarten ne Primary school mu Disitulikiti e Mityana, mu mwaka 2018, ne yegatta ku St Noa Girls Secondary School gye yasomera okumala omwaka mulamba oluvannyuma nalyoka yegatta ku Mukono Parents mu 2019 gye yamaliriza omutendera gwa Pulayimale mu 2021.[https://schoolsuganda.com/schools/st-noa-girls-secondary-school] Mu 2022, yeegatta ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya [https://kawempemuslimss.ac.ug/] Omupiira yagutandikira mu ssomero lya St Noa Junior School ng'ali mu kibiina ekyokutaano sso nga ogwensimbi yagutandikira mu Kawempe Muslim Ladies Football Club mu 2022 oluvanyuma lw'okutandika okusomera ku Kawempe Muslim SS. Kiraabu eno yakiikiirirako eggwanga Uganda mu mpaka ezokusunsula kiraabu ezizannya ku mutendera gwa ssemazinga [[Afirika]] mu kikopo kya kiraabu empanguzi eziyitibwa [[CAF Women's Champions League]]. <ref>https://cecafaonline.com/kawempe-muslim-ladies-to-represent-uganda-in-caf-women-champions-league-zonal-qualifiers/</ref> [[Uganda Revenue Authority Football Club]] yasiima omutindo gwa ttiimu ya Kawempe Muslim Ladies era bwetyo netuuka kunzikiriziganya nabaddukanya Kiraabu eno okweddiza Kiraabu ey’abato eya Kawempe Muslim Ladies Football Club bwetyo nefuuka tiimu yabakyala wansi wa [[Uganda Revenue Authority|Uganda Revenue Authority FC]] . Mu sizoni ye esooka nga omuzannyi wa Kawempe Muslim Ladies Football Club, teyateeba ggoolo yonna mu mipiira esatu gye yazannya kyokka Okuva mu 2022 okutuuka mu 2025, yakateeba ggoolo 23 mu mipiira 72 ekintu ekiraga okwesitula okwekika ekyawaggulu [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/this-is-my-year-agnes-nabukenya-4688196] Mu sizoni ya 2023/24 Nabukenya ye yalondebwa nga omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo era nagabana engatto y'omuzannyi eyasinga okulengera akatimba sizoni eyo ne goolo 10. Mu sizoni yemu kiraabu ye yawangula ekikopo kya [[FUFA Women Super League]] 2023/24. [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] == Ku mutendera ogweggwanga == Yeegatta ku ttiimu z'eggwanga mu mwaka 2023 era nazannyira ku mitendera egyenjawulo omuli abatasussa myaka 17, 18, wamu nabatasussa 20 kwossa nokuzannyira ttiimu ya Uganda eyabakyala enkulu eyitibwa '''Crested Cranes [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/]''' Omuzannyo gwe ogwasooka mu ttiimu z’eggwanga gwali mu 2023 ne ttiimu y’abato abatasussa myaka 18. Wano yazannya emipiira 4 era n’ateeba ggoolo 3, mumwaka gwegumu era yazannyira tiimu yabatasussa myaka 20, n’ateeba ggoolo ssatu. Mu 2024, yazannya emipiira ena ku ttiimu y’eggwanga ey'abali wansi w'emyaka 17 n’ateeba ggoolo bbiri, era mu mwaka gwe gumu, yayitibwa okuzannyira tiimu enkulu omulundi ogusooka era nazannya ku ttiimu y’eggwanga ey’abakulu eya Crested Cranes emipiira ebiri kyokka n’atateeba. Mu 2025, Nabukenya yazannya emipiira esatu ku ttiimu yegwanga eyabatasussa myaka 17 mu mpaka ez'okusunsula ab'okwetaba mu [[:en:FIFA_U-17_Women's_World_Cup|Kikopo kyensi yonna ekyabawala abatasussa myaka 17]] mu mupiira wakati wa Uganda ne [[Namibia]] Nabukenya yateeba ggoolo mukaaga. [https://cecafaonline.com/skipper-nabukenya-scores-six-as-uganda-humbles-namibia-in-fifa-u-17-womens-world-cup-qualifier/] == Byawangudde == 2022: Omuteebi eyasinga okuteeba mu mpaka za Afirika ez'okusunsulamu amasomero nga abayizi tebasukka myaka 25 [Ggoolo 8]. 2023/24: [[:en:FUFA_Women_Super_League|Liigi yabakyala mu Uganda]] [https://kawowo.com/2024/05/26/kawempe-muslim-win-2023-24-fufa-women-super-league-title/] 2023/24: Omuzannyi eyasinga okwolesa omutindo mu liigi yabakyala 2023/24: Yawangula engatto y'omuzannyi eyasinga okuteeba ggoolo enyinji [10]. 2024: Ekikopo kyempaka zamasomero aga siniya mu Uganda. 2025: Omuteebi eyasinga okuteeba ggoolo mu mpaka zamasomero ga Siniya [goolo 15]. == Laba ne == * [[Shamirah Nalugya|Shamira Nalugya]] * [[Fauzia Najjemba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abasamba omupiira]] [[Category:Ebikwata ku mupiira gw'abakyala mu Buvanjuba bwa Africa mu bumpimpi]] [[Category:Ebikwata ku mupiira gwa Uganda mu bumpimpi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 2008]] 4mq5txtk4fdx5s363v0o0t67y8471jt Air Serv Limited 0 11232 58297 41322 2026-07-02T14:55:56Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 58297 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, [[:en:Entebbe_International_Airport|ekisaawe ky'Entebbe ekikadde]], mu kibuga [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati]] ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni eweebwa ekitiibwa ekupangisa ennyonyi mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola ekibinja kya [[:en:Cessna_208_Caravan|Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkumi na babiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky'ennyanja ennene mu Afrika]] . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi [[:en:Non-profit|etali ya magoba]] esangibwa mu Amerika, [[:en:Air_Serv_International|Air Serv International]] . Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited ekuwa eky’okuddako ekitali kya bulabe ku bbeeyi esoboka okusinga okutambula ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo we bagenda == Okuva ku [[:en:Airline_hub|kifo kyayo ekikulu]] mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendako. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Beni,_Democratic_Republic_of_the_Congo|Beni]] | [[:en:Beni_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bunia|Bunia]] | [[:en:Bunia_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bukavu|Bukavu]] | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Lubumbashi|Lubumbashi]] | [[:en:Lubumbashi_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Uganda|Uganda]] | [[:en:Entebbe|Entebbe]] / [[:en:Kampala|Kampala]] | [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[:en:Sudan|Sudan]] | [[:en:Khartoum|Khartoum]] | [[:en:Khartoum_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Juba|Juba]] | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Wau,_South_Sudan|Wau]] | [[:en:Wau_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka [[:en:Cessna_Caravan|ekyuma ekikoppa ennyonyi]] ekya [[:en:Flight_simulator|Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Enkola eno era epangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} lgpst60pvozlxha2e7ofq39qcs5tio7 58298 58297 2026-07-02T15:00:37Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58298 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, ekisaawe ky'Entebbe ekikadde, mu kibuga [[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Ebigikwatako == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni eweebwa ekitiibwa ekupangisa ennyonyi mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]], ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola ekibinja kya [[:en:Cessna_208_Caravan|Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkumi na babiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky'ennyanja ennene mu Afrika]] . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi [[:en:Non-profit|etali ya magoba]] esangibwa mu Amerika, [[:en:Air_Serv_International|Air Serv International]] . Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited ekuwa eky’okuddako ekitali kya bulabe ku bbeeyi esoboka okusinga okutambula ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo we bagenda == Okuva ku [[:en:Airline_hub|kifo kyayo ekikulu]] mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendako. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Beni,_Democratic_Republic_of_the_Congo|Beni]] | [[:en:Beni_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bunia|Bunia]] | [[:en:Bunia_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bukavu|Bukavu]] | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Lubumbashi|Lubumbashi]] | [[:en:Lubumbashi_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Uganda|Uganda]] | [[:en:Entebbe|Entebbe]] / [[:en:Kampala|Kampala]] | [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[:en:Sudan|Sudan]] | [[:en:Khartoum|Khartoum]] | [[:en:Khartoum_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Juba|Juba]] | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Wau,_South_Sudan|Wau]] | [[:en:Wau_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka [[:en:Cessna_Caravan|ekyuma ekikoppa ennyonyi]] ekya [[:en:Flight_simulator|Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Enkola eno era epangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} soj4xeopdqwhcpep9953l8i627dn97a 58299 58298 2026-07-02T15:03:38Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58299 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, ekisaawe ky'Entebbe ekikadde, mu kibuga [[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Ebigikwatako == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni y'ennyonyi ey'amaanyi Buvanjuba bwa Afrika, ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola ekibinja kya [[Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkumi na babiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu ky'ennyanja ennene mu Afrika . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi [[:en:Non-profit|etali ya magoba]] esangibwa mu Amerika, [[:en:Air_Serv_International|Air Serv International]] . Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited ekuwa eky’okuddako ekitali kya bulabe ku bbeeyi esoboka okusinga okutambula ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo we bagenda == Okuva ku [[:en:Airline_hub|kifo kyayo ekikulu]] mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendako. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Beni,_Democratic_Republic_of_the_Congo|Beni]] | [[:en:Beni_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bunia|Bunia]] | [[:en:Bunia_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bukavu|Bukavu]] | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Lubumbashi|Lubumbashi]] | [[:en:Lubumbashi_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Uganda|Uganda]] | [[:en:Entebbe|Entebbe]] / [[:en:Kampala|Kampala]] | [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[:en:Sudan|Sudan]] | [[:en:Khartoum|Khartoum]] | [[:en:Khartoum_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Juba|Juba]] | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Wau,_South_Sudan|Wau]] | [[:en:Wau_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka [[:en:Cessna_Caravan|ekyuma ekikoppa ennyonyi]] ekya [[:en:Flight_simulator|Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Enkola eno era epangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} 1hqerkc8ffb04ttc7pndya6i5gvqrnf 58300 58299 2026-07-02T15:06:34Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings and de-wiki linked 58300 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, ekisaawe ky'Entebbe ekikadde, mu kibuga [[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Ebigikwatako == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni y'ennyonyi ey'amaanyi Buvanjuba bwa Afrika, ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola n'ennyonyi ekika kya [[Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkuminababiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu ky'ennyanja ennene mu Afrika . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi etali ya magoba esangibwa mu America, [[:en:Air_Serv_International|Air Serv International]] . Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited ekuwa eky’okuddako ekitali kya bulabe ku bbeeyi esoboka okusinga okutambula ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo we bagenda == Okuva ku [[:en:Airline_hub|kifo kyayo ekikulu]] mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba bwa Afrika]] . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendako. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Beni,_Democratic_Republic_of_the_Congo|Beni]] | [[:en:Beni_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bunia|Bunia]] | [[:en:Bunia_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Bukavu|Bukavu]] | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic Congo]] | [[:en:Lubumbashi|Lubumbashi]] | [[:en:Lubumbashi_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[:en:Uganda|Uganda]] | [[:en:Entebbe|Entebbe]] / [[:en:Kampala|Kampala]] | [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[:en:Sudan|Sudan]] | [[:en:Khartoum|Khartoum]] | [[:en:Khartoum_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Juba|Juba]] | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[:en:South_Sudan|South Sudan]] | [[:en:Wau,_South_Sudan|Wau]] | [[:en:Wau_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka [[:en:Cessna_Caravan|ekyuma ekikoppa ennyonyi]] ekya [[:en:Flight_simulator|Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Enkola eno era epangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} fu1wy824xo8t0w7v5oyswtqklzut6co 58326 58300 2026-07-02T17:54:57Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58326 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, ekisaawe ky'Entebbe ekikadde, mu kibuga [[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Ebigikwatako == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni y'ennyonyi ey'amaanyi Buvanjuba bwa Afrika, ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola n'ennyonyi ekika kya [[Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkuminababiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu ky'ennyanja ennene mu Afrika . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi etali ya magoba esangibwa mu America eya [[Air Serv International]]. Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited egaba entambula ennungi ku miwendo egisoboka ng'oggyeko okutambulira ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo gye bagenda == Okuva ku kifo kyayo ekikulu mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu Buvanjuba bwa Afrika . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendamu. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | [[Benin|Beni]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | Bunia | Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | Bukavu | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | [[Lubumbashi]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Entebbe]] / [[Kampala]] | [[Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[Sudaani|Sudan]] | [[Khartoum]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[South Sudan]] | Juba | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[South Sudan]] | Wau | Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka ekyuma ekiringa ennyonyi ekya [[Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Ekyuma kino era kipangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Vanita_Kayiwa|Vanita Kayiwa]] * [[:en:List_of_airlines_of_Uganda|Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby’ebweru == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} jjftb0ag2q0eelx1ranfr0i1snk6vgx 58329 58326 2026-07-02T17:57:28Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58329 wikitext text/x-wiki {{Infobox company||name=Air Serv Limited|logo=|type=[[Privately held company|Private]]|company_slogan=|foundation={{start date and years ago|1995}}|location=Hangar One, Entebbe Old Airport, [[Entebbe]], [[Uganda]]|key_people='''Stuart Willcuts'''<br/>[[CEO]]|num_employees=|assets=|revenue=|industry=[[Aviation]]|products=Air transport (passenger & cargo), Aircraft maintenance and repairs, Consulting|homepage=[https://www.airserv.co.ug/ Homepage]}} '''Air Serv Limited''' era eyitibwa '''Air Serv Uganda Limited''', ye kkampuni y’ennyonyi esangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekola ku by’okupangisa ennyonyi eri amawanga g'omukago gwa African Great Lakes, okuddaabiriza n’okukwasaganya ennyonyi, wamu n’okutuusa emigugu egy’okuddukirira ab'etaaga obuyambi. Air Serv Limited ye kkampuni ekolagana wammu ne Kkampuni etali y'amagoba eya [[Air Serv International]].<ref name="1R">https://www.airserv.org/air-serv-opens-second-aircraft-hangar-entebbe/</ref> == Ekifo w'esangibwa == Air Serv Limited elina ekitebe ky'ayo ekikulu ku Hangar One, ekisaawe ky'Entebbe ekikadde, mu kibuga [[Entebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Masekkati ga Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekitebe kya kkampuni eno biri 0°02'44.0"N 32°27'19.0"E (Latitude:0.045556; Longitude:32.455278). <ref name="2R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B002'44.0%22N+32%C2%B027'19.0%22E/@0.0541015,32.4574073,605m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.0455556!4d32.4552778</ref> == Ebigikwatako == Mu myaka 25 egiyise bukya etandikibwawo, Air Serv Limited yakula n’efuuka kkampuni y'ennyonyi ey'amaanyi Buvanjuba bwa Afrika, ng’erina emu ku likodi z’obukuumi bw’ennyonyi ezisinga obulungi mu kitundu kino. Kkampuni eno ekola n'ennyonyi ekika kya [[Cessna 208 Caravans]] ttaano, <ref>{{Cite web |url=https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |title=Archive copy |access-date=2025-07-13 |archive-date=2024-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241015151627/https://www.airserv.co.ug/about#our-fleet |url-status=dead }}</ref> buli emu ng’etuuza abasaabaze kkuminababiri. Kkampuni eno yeenyigira mu nteekateeka z'okuyamba abantu mu kitundu ky'ennyanja ennene mu Afrika . <ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/digital_assets/148e8849-b553-4bd3-a63f-96e48b94535c/airserve.pdf</ref> Air Serv Limited yatandikibwawo mu 1995 okukola ng’ekifo eky’okutambuza ebintu n’okuddaabiriza kkampuni yaayo ey’ennyonyi etali ya magoba esangibwa mu America eya [[Air Serv International]]. Nga etambuza abakozi, eddagala, n’emigugu emirala egitaasa obulamu, Air Serv Limited egaba entambula ennungi ku miwendo egisoboka ng'oggyeko okutambulira ku lukalu okutali kwa bulabe okugenda n’okudda mu bifo ebyesudde. == Ebifo gye bagenda == Okuva ku kifo kyayo ekikulu mu kisaawe ekikadde eky'e Entebbe, kkampuni eno ekola ku by’okutuusa abantu mu bifo ebiri mu Buvanjuba bwa Afrika . Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Air Serv Uganda Limited by’egendamu. {| class="wikitable sortable" ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" |Eggwanga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekibuga ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ekisaawe eky'ennyonyi ! style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ! class="unsortable" style="background-color:#FDEE00;color:Black" | Ebiwandiiko ebijuliziddwa |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | [[Benin|Beni]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Beni | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Serv_International</ref> |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | Bunia | Ekisaawe ky'ennyonyi e Bunia | align="center" | &#x2014; | align="center" | |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | Bukavu | [[:en:Kavumu_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Kavumu]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic Congo]] | [[Lubumbashi]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Lubumbashi | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="3R" /> |- | [[Yuganda|Uganda]] | [[Entebbe]] / [[Kampala]] | [[Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] | align="center" |<ref name="3R" /> |- | [[Sudaani|Sudan]] | [[Khartoum]] | Ekisaawe ky'ennyonyi e Khartoum | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="5R">https://www.airserv.org/air-serv-begins-operations-sudan/</ref> |- | [[South Sudan]] | Juba | [[:en:Juba_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Juba]] | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R">https://www.airserv.org/air-serv-positions-second-aircraft-south-sudan/</ref> |- | [[South Sudan]] | Wau | Ekisaawe ky'ennyonyi e Wau | align="center" | &#x2014; | align="center" | <ref name="6R" /> |- |} == Ekyuma eky'efaananyiriza ennyonyi == Mu Gwomunaana 2022, kkampuni ya Air Serv Limited yateeka ekyuma ekiringa ennyonyi ekya [[Cessna Caravan]] ( ''Redbird CRV-S'' model), mu kifo kyayo ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, okutuukiriza enteekateeka yaayo ey’okutendeka abavuzi b’ennyonyi. Ekyuma kino era kipangisibwa okumala essaawa, eri amasomero g’ennyonyi amalala n’abavuzi b’ennyonyi ab’obwannannyini aba bulijjo. <ref name="Sim1R">https://reliefweb.int/report/uganda/entebbe-uganda-flight-simulator-unveiled</ref> <ref name="Sim2R">https://generalaviationnews.com/2022/08/11/aviation-non-profit-tackles-pilot-training-in-uganda/</ref> == Laba ne == * [[Vanita Kayiwa]] * [[Olukalala lwa kkampuni z'ennyonyi eza Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa eby’ebweru wa wikipedia == * [https://www.airserv.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Air Serv Limited] {{Wakiso District}}{{Coord|00|02|44|N|32|27|19|E}} 4gt4ojlasd3sq2libaf1qj5q270z1kn Abdul Kadir Ali Muwaya 0 11250 58255 44673 2026-07-02T13:02:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu Databox 58255 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''A.Qadir Soud Muwaya Ductor''' (1950–2014) yali mulwanirizi w'eddembe n’embeera z’abantu era omuvvuunuzi okuva mu Uganda. <ref>http://fa.abna24.com/service/ab/archive/2014/12/27/660949/story.html</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu [[:en:Hawza|Hawza]] eky'e [[:en:Qom|Qom]] mu [[:en:Iran|Iran]] era n’afuna diguli ye eya PHD. == Emirimu gy'eyakola == * Y'avvuunula ekitabo ekiyitibwa "Jihad Akbar" eky'awandiikibwa Seyed Rouholah [[:en:Khomeini|Khomeini]] . * Y'atandikawo emizikiti n'ebifo by'Obusiraamu 70 mu [[:en:Uganda|Uganda]] eky'amuviirako okutuumibwa erinnya lya "Uganda's tiger of development". <ref>{{Cite web |url=http://rahyafte.com/34796 |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2022-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220509092101/http://rahyafte.com/34796/ |url-status=dead }}</ref> * Y'atandikawo amalwaliro 3 mu Uganda. == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26 Ogwomwenda, 2014 bwe yali akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna. <ref>{{Cite web |url=http://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129143639/https://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |url-status=dead }}</ref> Okuziika kwe kwaliwo oluvannyuma lwa Jjuma wamu Ssaabaminisita wa Uganda, akulira Poliisi mu kitundu ekyo, abayizi n’abantu abalala. <ref>{{Cite web |url=http://www.shiafrica.com/archive/44/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129055431/http://www.shiafrica.com/archive/44/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> lyteh06342779n0l8e2yv5lu2ovuy6l 58257 58255 2026-07-02T13:04:33Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 58257 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''A.Qadir Soud Muwaya Ductor''' (1950–2014) yali mulwanirizi w'eddembe n’embeera z’abantu era omuvvuunuzi okuva mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>http://fa.abna24.com/service/ab/archive/2014/12/27/660949/story.html</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu Hawza eky'e Qom mu Iran era n’afuna diguli ye eya PHD. == Emirimu gy'eyakola == * Y'avvuunula ekitabo ekiyitibwa "Jihad Akbar" eky'awandiikibwa Seyed Rouholah [[:en:Khomeini|Khomeini]] . * Y'atandikawo emizikiti n'ebifo by'Obusiraamu 70 mu [[:en:Uganda|Uganda]] eky'amuviirako okutuumibwa erinnya lya "Uganda's tiger of development". <ref>{{Cite web |url=http://rahyafte.com/34796 |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2022-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220509092101/http://rahyafte.com/34796/ |url-status=dead }}</ref> * Y'atandikawo amalwaliro 3 mu Uganda. == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26 Ogwomwenda, 2014 bwe yali akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna. <ref>{{Cite web |url=http://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129143639/https://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |url-status=dead }}</ref> Okuziika kwe kwaliwo oluvannyuma lwa Jjuma wamu Ssaabaminisita wa Uganda, akulira Poliisi mu kitundu ekyo, abayizi n’abantu abalala. <ref>{{Cite web |url=http://www.shiafrica.com/archive/44/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129055431/http://www.shiafrica.com/archive/44/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> l8i8zeg3jbio9z0h9afuzhxq277ye26 58259 58257 2026-07-02T13:09:50Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ekijulizo 58259 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''A.Qadir Soud Muwaya Ductor''' (1950–2014) yali mulwanirizi w'eddembe n’embeera z’abantu era omuvvuunuzi okuva mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>http://fa.abna24.com/service/ab/archive/2014/12/27/660949/story.html</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu Hawza eky'e Qom mu Iran era n’afuna diguli ye eya PHD. == Emirimu gy'eyakola == * Y'avvuunula ekitabo ekiyitibwa "Jihad Akbar" eky'awandiikibwa Seyed Rouholah Khomeini . * Y'atandikawo emizikiti n'ebifo by'Obusiraamu 70 mu [[Yuganda|Uganda]] eky'amuviirako okutuumibwa erinnya lya "Uganda's tiger of development".<ref>[https://rahyafte.com/34796 "مبلغی که بیش از ۷۰ مسجد ومرکز اسلامی برای شیعیان اوگاندا ساخت". 18] February 2017.</ref> * Y'atandikawo amalwaliro 3 mu Uganda. == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26 Ogwomwenda, 2014 bwe yali akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna. <ref>{{Cite web |url=http://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129143639/https://shahrestanadab.com/Content/articleType/ArticleView/articleId/4167 |url-status=dead }}</ref> Okuziika kwe kwaliwo oluvannyuma lwa Jjuma wamu Ssaabaminisita wa Uganda, akulira Poliisi mu kitundu ekyo, abayizi n’abantu abalala. <ref>{{Cite web |url=http://www.shiafrica.com/archive/44/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-21 |archive-date=2018-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129055431/http://www.shiafrica.com/archive/44/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> 3058pjvuaewxai95e8nlsvw93uoowwn 58409 58259 2026-07-03T07:17:47Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58409 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> phrois2ntrw6v8ffxkbo5jn8sdw74a1 58410 58409 2026-07-03T07:18:08Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58410 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == 1q95gfhjszp25h2ahp38botgf0s1okp 58411 58410 2026-07-03T07:19:16Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58411 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> 7xo1co5hcq8b6ggbjyb7fmpq48mtnyr 58412 58411 2026-07-03T07:20:33Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58412 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> r937tvz789k7h0yddk2n1k1gm65kfi7 58413 58412 2026-07-03T07:21:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58413 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == 79onqkg75ed5aqkeawjfbuw5wp3excv 58414 58413 2026-07-03T07:22:10Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58414 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> 6v2zt7xgvg06tsee7pvmhpa9x3apfpm 58415 58414 2026-07-03T07:22:45Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58415 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> f45brbr28puvedem1pnclzrn0dv3aw6 58416 58415 2026-07-03T07:23:13Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58416 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> pnn2pzfizq47oizrpluxay68i77jkuc 58417 58416 2026-07-03T07:25:54Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58417 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> odouk5eoa8zxb2o1iln1ydy4vqpbmt8 58418 58417 2026-07-03T07:26:35Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58418 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> g0vrnefd6gpp9u1hrmz1vafpp5899gs 58419 58418 2026-07-03T07:26:52Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58419 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == k9lmhuylnzpgs1dz1h57nkv6iuiikhe 58420 58419 2026-07-03T07:29:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58420 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, Sub-couty y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> ic0hlqw3mwwdc3jq8jy5zmjfz30npz3 58421 58420 2026-07-03T07:30:23Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58421 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> la9erk279jw97bod8yzfemyoc8z7xmo 58422 58421 2026-07-03T07:30:37Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58422 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == juz2y397g2znlhwv96nh8ggaltljvje 58423 58422 2026-07-03T07:31:02Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58423 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> 6oh12pgwj0j9115ev781wp7daptyvxj 58424 58423 2026-07-03T07:31:15Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58424 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == lll5tus7a8nk9mthygt7ad1inm5vm9k 58425 58424 2026-07-03T07:31:33Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58425 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a knmnukivasn0y2b9g2w34qua2rvz4z3 58426 58425 2026-07-03T07:32:00Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58426 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == i6tdqvh5rnj1x1pgkyzaigpm449ntv3 58427 58426 2026-07-03T07:32:14Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58427 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> p0x8w9y9l2ns4oggd4teojlh1yv2qe4 58428 58427 2026-07-03T07:32:48Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58428 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == t0galkxmstntso6cmne2amefo5hfosu 58429 58428 2026-07-03T07:33:02Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58429 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.bbc.com/news/world-africa-30729386 Bannaddiini abasiraamu mu Uganda 'babuze' mu Kampala] 1aq4katudkzm7ka62g8848wb7se37sw 58430 58429 2026-07-03T07:35:11Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58430 wikitext text/x-wiki '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.bbc.com/news/world-africa-30729386 Bannaddiini abasiraamu mu Uganda 'babuze' mu Kampala] [[Category:Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abavunnuzi]] [[Category:Abaafa mu 2014]] [[Category:Abazaalwa mu 1950]] nbksuvd2b8z5dcotzf4yyfhl2h6oavy 58431 58430 2026-07-03T07:36:18Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362331794|Abdul Kadir Ali Muwaya]]" 58431 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.bbc.com/news/world-africa-30729386 Bannaddiini abasiraamu mu Uganda 'babuze' mu Kampala] [[Category:Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abavunnuzi]] [[Category:Abaafa mu 2014]] [[Category:Abazaalwa mu 1950]] 6bjytx2lwkcb2fsjt4h2vxjk4hybs3i 58436 58431 2026-07-03T07:44:26Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58436 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21. Retrieved 2026-07-03.</ref> <ref name=":1">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-03.</ref> <ref name=":2">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric:".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-07-03.</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Mayuge’s development tiger gunned down |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 |access-date=2026-07-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-07-03 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2015-07-01 |title=Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ |access-date=2026-07-03 |language=en-US}}</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2">{{Cite web |title=Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric |access-date=2026-07-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric :"]. ''Uganda Radionetwork''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-07-03</span></span>.</cite></ref> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.bbc.com/news/world-africa-30729386 Bannaddiini abasiraamu mu Uganda 'babuze' mu Kampala] [[Category:Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abavunnuzi]] [[Category:Abaafa mu 2014]] [[Category:Abazaalwa mu 1950]] jn631wxhf53dh6mijry4x7h3voxx5pq 58437 58436 2026-07-03T07:47:46Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58437 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Sheikh Abdul Kadhir Muwaya''' (1950–2014) era amanyiddwa nga Dakhtur (Doctor) yali mulwanirizi w’embeera z’abantu era omuvvuunuzi Omunnayuganda. Yali mukulembeze w'ekiwayi ky'Abasiraamu aba Shi'ite mu Uganda eyatemulwa mu makaage mu 2014.<ref name=":0">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayuge-s-development-tiger-gunned-down-1595324 "Mayuge's development tiger gunned down"]. ''Monitor''. 2021-01-21. Retrieved 2026-07-03.</ref><ref name=":1">Reporter, Vision. [https://www.newvision.co.ugnull/ "Leader of Shia Muslims in Uganda shot dead"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-03.</ref><ref name=":2">[https://ugandaradionetwork.net/story/mourners-heap-praises-on-slain-shia-cleric "Mourners Heap Praises on Slain Shia Cleric:".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-07-03.</ref> == Obuto bwe n’okusoma == Muwaya yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu maka g’abaana 14 ku kyalo Kavule, e Ggombolola ly'e Imanhyiro mu Disitulikiti y’e Mayuge. Maama we yali ava mu kiwayi ky’Abasiraamu aba Sunni era yasooka kusomesebwa kojja we, Sheikh Ibrahim Saad Luwemba, omugenzi eyali Mufti wa Uganda.<ref name=":0" /> Okusoma yakutandikira ku Namakoko Islamic Primary School mu Disitulikiti y’e Namutumba, Machakos Islamic High School ne Bilal Muslim Mission e Mombasa. Yasoma obufirosoofo bw’Obusiraamu mu kibuga Hawza ekya Qom mu [[Iran]] oluvannyuma ne y'egatta ku Khomeini International University okusoma Masters era okukkakkana ng’afunye diguli ye eya PhD mu 1985.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Emirimu gye == Muwaya yakolanga n’ekitebe kya Iran e Kenya ng’ali wamu ne minisitule ya Iran ey’ebyobuwangwa n’obulagirizi bw’Obusiraamu gye yavvuunulira okwogera n’emirimu gya Ali Hosseini Khamenei eyali pulezidenti mu kiseera ekyo era omukulembeze w’eby’omwoyo.<ref name=":0" /> Yatandikawo okutandika essomero lya Tawheed Primary School mu 1979 eryasomesa abayizi baayo abasinga obungi ku bwereere.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Yeetaba mu nteeseganya z’emirembe e Nairobi olw’okwagala okudda mu Uganda n’okugenda mu maaso n’enkulaakulana ye.<ref name=":0" /> Yatandikawo ekitongole kya Ahlul Bait Islamic Foundation ekyaleeta enkulaakulana mu kuzimba emizikiti egisoba mu 24, amasomero ga pulayimale 20, okugaziya amasannyalaze okutuuka e Mayuge, okusima ebinnya ebisoba mu 40 eby'amazzi mu disitulikiti eno. Era ewadde abantu obujjanjabi obw’obwereere, amazzi agakulukuta, okutendekebwa mu by'atekinologiya n’emirimu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yawagira ebyobufuzi eby’obwenkanya n’amazima kyeyava akubiriza abantu ne mutabani we Omar Bongo okwegatta ku byobufuzi obutereevu.<ref name=":0" /> == Okufa kwe == Yatemulwa nga 26, Ogwekkumineebiri 2014 ng’akomawo okuva ku mukolo gw’okusaba e Komeil mu kiro ekyakeesa Olwokuna.<ref name=":1" /><ref>Reporter (2015-07-01). [https://www.kfm.co.ug/another-muslim-cleric-is-shot-dead/ "Another Muslim Cleric Is Shot Dead. - 93.3 KFM"]. Retrieved 2026-07-03.</ref> Okuziikibwa kwe kwaliwo oluvannyuma lw'okusaba kw'Olwokutaano wakati wa Ssaabaminisita wa Uganda, omuduumizi wa poliisi mu kitundu ky'e Mayuge, abayivu , abayizi n'abantu abalala. Yaziikibwa ku kitebe kya Ahlul Bait Islamic ku kyalo Buyembe, e Ggombolola y’e Bukatuube mu disitulikiti y’e Mayuge.<ref name=":2" /> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Muwaya yafiira ku myaka 60 n’aleka abakyala bana n’abaana 12.<ref name=":2" /> == Laba ne == * [[Rebecca Kadaga]] * Obusiraamu mu Uganda * Obusiraamu bw'Abashi'a == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.bbc.com/news/world-africa-30729386 Bannaddiini abasiraamu mu Uganda 'babuze' mu Kampala] [[Category:Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abavunnuzi]] [[Category:Abaafa mu 2014]] [[Category:Abazaalwa mu 1950]] sxkycg7m749wqhkdmpf1ha704qt4sjv Ahmad Ssengendo 0 11674 58292 48495 2026-07-02T14:40:31Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58292 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahmad Kaweesa Ssengendo''' Munnayuganda [[omukugu mu by'ebimera,]] [[musomesa mu matendekero]], era mukulembeze mu by'enjigiriza. Yeeyali omukulembeze (Rector ) wa [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini eyakkirizibwa akakiiko ka [[Uganda akatwala eby'enjigiriza by'eggwanga ebya waggulu]] (UNCHE) mu 1988. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2004. <ref>{{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Yazaalibwa mu kyalo Bukanga mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 6 Omwezi ogwokubiri 1959 eri Yunus Kaweesa ne Zuhurah Kaweesa. <ref name="bright">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu ssomero lya Kyaluhambura mu okusoma kwe okwa pulayimale. Yasomera mu [[Old Kampala Secondary School]] Ku misomo ggye egya siniya 4 , okuva 1973 okutuusa 1976. Ku misomo gye eggya siniya 6, yadda ku [[St Henry's College Kitovu]], gye yasomera [[Ebyobuzimbe|physics]], [[Ebyobuziba|chemistry]], [[Essomabiramu|biology]], [[n'okubala]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obunene era yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu [[bimera]]. Eyo yagizaako Dipuloma mu by’enjigiriza. Oluvannyuma yafuna [[Master Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enjigiriza, n'era okuva mu yunivasite y’e Makerere. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, Ssengendo yasomera mu Yunivasite y'e Kansas n’afuna [[Diguli eyokusatu|ddiguli eyokusatu]] mu by’enjigiriza. <ref name="bright"/> == Ebyafaayo by’emirimu == Bwe yali asoma dipulooma mu by’enjigiriza, yasomesa ku Nyamitanga Primary School ne ku Nyamitanga Secondary School mu [[Mbarara]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu ttundutundu ly'obugwanjuba . Oluvannyuma lw’okufuna dipulooma, yeegatta ku kitongole ky’ebimera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa omuyambi. Okusobola okwongera ku nnyingiza ye, mu kiseera kye kimu yasomesa mu [[Old Kampala Senior Secondary School]], essomero lye gyeyasomerako ,ne ku Bilal Islamic Institute. Bwe yakomawo mu Uganda ng’amaze emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1987, yaddamu okwegatta ku Makerere, naye ku mulundi guno, mu bbanguliro ly’ebyenjigiriza. Nga tegunnawera na mwaka, yavaayo okwegatta ku bannabyanjigiriza omunaanavabalala abeegattira awamu okutandikawo [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] mu 1988. Ng'atandise ng'omusomesa ku IUIU, Ssengendo yalinnya n’ayita mu maddaala n’afuuka Omuwandiisi wa Yunivasite. Mu 2001, yasabibwa okutandika ettabi lya IUIU ery'e Kampala .Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yaweerezaako ng'amyuka omumyuka wa ccansala avunanyizibwa ku by'enjigiriza. Mu 2004, ku myaka 45, yalondebwa ku bumyuka bwa ccansala wa IUIU. <ref>{{Cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archive-date=12 February 2008 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Ahmad Ssengendo yawasa abakyala babiri. Taata w’abaana 13, abawala bana n’abaana ab’obulenzi mwenda. Wa nzikiriza ya [[busiraamu]]. == Laba ne == * [[Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'amabanguliro g'obusuubuzi mu Uganda]] * O[[lukalala lw'amabanguliro g'amateeka mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |accessdate=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}} # {{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }} # {{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}} # {{cite web |last1=Talemwa |first1=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}} # {{cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}} # {{cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archivedate=12 February 2008 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://allafrica.com/stories/201409100174.html Uganda: Ekibiina ky’Obusiraamu ekya OIC Kyongedde Ensimbi Eziwa Yunivasite] * [https://web.archive.org/web/20160304041404/http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1330006/-/format/xhtml/-/588ghb/-/index.html Gibadde Emyaka 170 eggy'Obusiraamu Mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160304060348/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/-/806314/1388268/-/11g6vrw/-/index.html Ebibuuzo bye Tulina Okubuuza Ku Kugaba Emirimu Gye buvuddeko Ku IUIU] c7irnkn73ficgr4aaunlhdoyl84xakq 58330 58292 2026-07-02T18:00:11Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58330 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahmad Kaweesa Ssengendo''' Munnayuganda [[omukugu mu by'ebimera,]] [[musomesa mu matendekero]], era mukulembeze mu by'enjigiriza. Yeeyali omukulembeze (Rector ) wa [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini eyakkirizibwa akakiiko ka [[Uganda akatwala eby'enjigiriza by'eggwanga ebya waggulu]] (UNCHE) mu 1988. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2004. <ref>{{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Yazaalibwa mu kyalo Bukanga mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 6 Omwezi ogwokubiri 1959 eri Yunus Kaweesa ne Zuhurah Kaweesa. <ref name="bright">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Okusoma kwe == Yasomera mu ssomero lya Kyaluhambura mu okusoma kwe okwa pulayimale. Yasomera mu [[Old Kampala Secondary School]] Ku misomo ggye egya siniya 4 , okuva 1973 okutuusa 1976. Ku misomo gye eggya siniya 6, yadda ku [[St Henry's College Kitovu]], gye yasomera [[Ebyobuzimbe|physics]], [[Ebyobuziba|chemistry]], [[Essomabiramu|biology]], [[n'okubala]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obunene era yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu [[bimera]]. Eyo yagizaako Dipuloma mu by’enjigiriza. Oluvannyuma yafuna [[Master Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enjigiriza, n'era okuva mu yunivasite y’e Makerere. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, Ssengendo yasomera mu Yunivasite y'e Kansas n’afuna [[Diguli eyokusatu|ddiguli eyokusatu]] mu by’enjigiriza. <ref name="bright"/> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Bwe yali asoma dipulooma mu by’enjigiriza, yasomesa ku Nyamitanga Primary School ne ku Nyamitanga Secondary School mu [[Mbarara]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu ttundutundu ly'obugwanjuba . Oluvannyuma lw’okufuna dipulooma, yeegatta ku kitongole ky’ebimera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa omuyambi. Okusobola okwongera ku nnyingiza ye, mu kiseera kye kimu yasomesa mu [[Old Kampala Senior Secondary School]], essomero lye gyeyasomerako ,ne ku Bilal Islamic Institute. Bwe yakomawo mu Uganda ng’amaze emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1987, yaddamu okwegatta ku Makerere, naye ku mulundi guno, mu bbanguliro ly’ebyenjigiriza. Nga tegunnawera na mwaka, yavaayo okwegatta ku bannabyanjigiriza omunaanavabalala abeegattira awamu okutandikawo [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] mu 1988. Ng'atandise ng'omusomesa ku IUIU, Ssengendo yalinnya n’ayita mu maddaala n’afuuka Omuwandiisi wa Yunivasite. Mu 2001, yasabibwa okutandika ettabi lya IUIU ery'e Kampala .Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yaweerezaako ng'amyuka omumyuka wa ccansala avunanyizibwa ku by'enjigiriza. Mu 2004, ku myaka 45, yalondebwa ku bumyuka bwa ccansala wa IUIU. <ref>{{Cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archive-date=12 February 2008 |access-date=15 September 2014}}</ref> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Ahmad Ssengendo yawasa abakyala babiri. Taata w’abaana 13, abawala bana n’abaana ab’obulenzi mwenda. Wa nzikiriza ya [[busiraamu]]. == Laba ne == * [[Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] * [[Olukalala lw'amabanguliro g'obusuubuzi mu Uganda]] * O[[lukalala lw'amabanguliro g'amateeka mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |accessdate=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}} # {{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }} # {{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}} # {{cite web |last1=Talemwa |first1=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}} # {{cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}} # {{cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archivedate=12 February 2008 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}} {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://allafrica.com/stories/201409100174.html Uganda: Ekibiina ky’Obusiraamu ekya OIC Kyongedde Ensimbi Eziwa Yunivasite] * [https://web.archive.org/web/20160304041404/http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1330006/-/format/xhtml/-/588ghb/-/index.html Gibadde Emyaka 170 eggy'Obusiraamu Mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20160304060348/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/-/806314/1388268/-/11g6vrw/-/index.html Ebibuuzo bye Tulina Okubuuza Ku Kugaba Emirimu Gye buvuddeko Ku IUIU] fh3cspil68pd0wm74ywx77znstpprcb Ahamed Siraj Kwikiriza 0 11831 58288 48494 2026-07-02T14:29:50Z NKINZIK MARIE 7432 added references 58288 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahamed Siraj Kwikiriza''' yali munnayuganda Omukulembeze w'eddiini. Yali Disitulikiti Kaadi mu [[Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu kya Ankole-Kigezi okutuusa nga 1 Ogwomwenda 2017. Ku myaka 50, Kwikiriza yafiira mu kabenje k’emmotoka nga 1 Ogwomwenda 2017 ku Independence Park. Yali ne mutabani we eyafa ng’atuusibwa mu ddwaaliro ly'e[[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]]. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident |url=https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |title=President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES |url=https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |archive-date=2019-05-05 |access-date=2019-05-05 |publisher=}}</ref> Weyafiira, Siraj yali azze mu bigere bya Sheikh Ramadhan Khamis, eyali agambibwa okutunda emmaali y’Abasiraamu . <ref>https://chimpreports.com/eid-tragedy-mbarara-district-kadhi-killed-in-accident/</ref> <ref>https://eagle.co.ug/2017/09/01/mufti-mubajje-implores-muslims-observe-peace.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers |title=Archive copy |access-date=2025-09-10 |archive-date=2019-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers |url-status=dead }}</ref> Ono yasikizibwa [[Abdullah Mukwaya]] . <ref>https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/</ref> <ref>https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/</ref> == Era laba == * [[Olukalala lw'aba Kaadi mu Disitulikiti y'e Mbarara]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == g4sd4s4txcrmna3smf084ywgzngaqa6 58290 58288 2026-07-02T14:33:19Z NKINZIK MARIE 7432 added references 58290 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahamed Siraj Kwikiriza''' yali munnayuganda Omukulembeze w'eddiini. Yali Disitulikiti Kaadi mu [[Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu kya Ankole-Kigezi okutuusa nga 1 Ogwomwenda 2017. Ku myaka 50, Kwikiriza yafiira mu kabenje k’emmotoka nga 1 Ogwomwenda 2017 ku Independence Park. Yali ne mutabani we eyafa ng’atuusibwa mu ddwaaliro ly'e[[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]]. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident |url=https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |title=President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES |url=https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |archive-date=2019-05-05 |access-date=2019-05-05 |publisher=}}</ref> Weyafiira, Siraj yali azze mu bigere bya Sheikh Ramadhan Khamis, eyali agambibwa okutunda emmaali y’Abasiraamu . <ref>{{cite web|url=https://chimpreports.com/eid-tragedy-mbarara-district-kadhi-killed-in-accident/ |title=Eid Tragedy: Mbarara District Kadhi Killed In Accident |first=Joshua|last=Nahamya|date=1 September 2017|website=ChimpReports}}</ref><ref>{{cite web|url=https://eagle.co.ug/2017/09/01/mufti-mubajje-implores-muslims-observe-peace.html|title=Mufti Mubajje implores Muslims to observe peace|first=Geoffery|last=Serugo|date=1 September 2017|publisher=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|title=District Khad Dies in Car Accident Heading to Idd Prayers|website=Kampala Post|access-date=2019-05-05|archive-date=2019-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|url-status=dead}}</ref> Ono yasikizibwa [[Abdullah Mukwaya]] . <ref>{{cite web|url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|title=District Khad Dies in Car Accident Heading to Idd Prayers|website=Kampala Post|access-date=2019-05-05|archive-date=2019-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |last=Kakeeto |first=Moses |title=Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post |url=https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ |publisher=}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'aba Kaadi mu Disitulikiti y'e Mbarara]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == 0bg4dhvhm98l0roy1q9yzej5goz0vsj 58291 58290 2026-07-02T14:35:19Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 58291 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ahamed Siraj Kwikiriza''' yali munnayuganda Omukulembeze w'eddiini. Yali Disitulikiti Kaadi mu [[Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu kya Ankole-Kigezi okutuusa nga 1 Ogwomwenda 2017. Ku myaka 50, Kwikiriza yafiira mu kabenje k’emmotoka nga 1 Ogwomwenda 2017 ku Independence Park. Yali ne mutabani we eyafa ng’atuusibwa mu ddwaaliro ly'e[[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]]. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident |url=https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |title=President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES |url=https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ |archive-date=2019-05-05 |access-date=2019-05-05 |publisher=}}</ref> Weyafiira, Siraj yali azze mu bigere bya Sheikh Ramadhan Khamis, eyali agambibwa okutunda emmaali y’Abasiraamu . <ref>{{cite web|url=https://chimpreports.com/eid-tragedy-mbarara-district-kadhi-killed-in-accident/ |title=Eid Tragedy: Mbarara District Kadhi Killed In Accident |first=Joshua|last=Nahamya|date=1 September 2017|website=ChimpReports}}</ref><ref>{{cite web|url=https://eagle.co.ug/2017/09/01/mufti-mubajje-implores-muslims-observe-peace.html|title=Mufti Mubajje implores Muslims to observe peace|first=Geoffery|last=Serugo|date=1 September 2017|publisher=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|title=District Khad Dies in Car Accident Heading to Idd Prayers|website=Kampala Post|access-date=2019-05-05|archive-date=2019-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|url-status=dead}}</ref> Ono yasikizibwa [[Abdullah Mukwaya]] . <ref>{{cite web|url=https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|title=District Khad Dies in Car Accident Heading to Idd Prayers|website=Kampala Post|access-date=2019-05-05|archive-date=2019-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20190505165905/https://kampalapost.com/content/news/district-khad-dies-car-accident-heading-idd-prayers|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |last=Kakeeto |first=Moses |title=Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post |url=https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ |publisher=}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'aba Kaadi mu Disitulikiti y'e Mbarara]] == Ebijuliziddwa == 7ibuctyylhexlk4hvx0tsn8e6hdo2vg Posta Uganda 0 11957 58267 42402 2026-07-02T13:31:48Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58267 wikitext text/x-wiki   '''Posta Uganda''', mu [[Luganda]] wabula nga ye Uganda Post, nga mu kusooka yatuumibwa '''Uganda Post Limited''', ye kampuni eyasooka ng'evunaanyizibwa mu k[[:en:Mail|utambuza amabaluwa n'ebitereke]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="ministry">[https://web.archive.org/web/20180629211608/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=88:uganda-posts-ltd-&catid=50:affiliates&Itemid=86 "Uganda Posts Ltd"], ''Ministry of Information and Communication Technology'', 4 April 2010.</ref> == Enkola y'emirimu awamu == Ng'ekola okuyita mu Ofiisi ezitambuza Amabaluwa ezisoba mu 300, nga zirina obubookisi ebaluwa nebitereke wezituukira ezikola ezisuka mu 70,000, nga zirina ebifo mu bibuga ebinene ne tawuni ezisuka mu 30 mu ggwanga, Posta Uganda ekola emirimu egiyambako mingi, omuli gino wammanga: <ref>{{Cite web |title=Home |url=http://www.ugapost.co.ug/?p=abtUs |access-date=2017-09-05 |website=www.ugapost.co.ug |language=en-GB}}</ref> [[File:DSC00709_Post_Office_Tororo_2019.jpg|thumb|Ofiisi ewatuukira amabaluwa n'ebitereko mu Tororo, nga Tororo Rock eri emabega]] * Okutambuza ebbaluwa n’ebipapula * Empeereza y’okuweereza abantu mu bwangu * Okutambuza ssente mu ggwanga n’ensi yonna * Empeereza ya Intaneeti * Entambula ya bbaasi z’olukale ng’eyita mu ''kitongole kya Post Bus Services Limited'' * Okusaasaanya obutabo bwa magaziini n’empapula z’amawulire * Okukola nga kayungirizi w’abagaba eby’amasimu. == Ebikikwatako == Uganda Post Limited yatandikibwawo ng'ekimu ku bitundu by'omukago gw'Amawanga g'omu Buvanjuba bwa Afrika . Etteeka lya East African Post and Telecommunications Act mu 1951 lyategeka enkola y'okutambuza amabaluwa n'ebitereke ku ndagaano wakati [[:en:Kenya_Colony|w'abazungu abaali Bafuga Kenya]], ne mu [[:en:Uganda_Protectorate|Matwaale ga Uganda]], [[:en:Tanganyika_Territory|n'ebitundu byaTanganyika]]. <ref name="ministry" /> Okusatululwa kw'omukago gwa East African Community mu 1977 kwasazaamu etteeka lya East African Post and Telecommunications Act. Ekitongole kya East African Post and Telecommunications Corporation (EAPTC) kyakyusibwa ne kifuulibwa ekitongole kya Uganda Posts and Telecommunication Corporation (UPTC), wadde nga kino palamenti ya Uganda teyakiteeka mu mateeka okutuusa mu 1983. <ref name="ministry" /> Mu 1998, nga ogumu ku kaweefube wa gavumenti okugenda mu maaso okusumulula obuyinza ku by’empuliziganya mu Uganda, UPTC yayawulwaamu kampuni zino wammanga ezeetongodde: * Posta Uganda Limited * [[:en:Uganda_Telecom_Limited|Ekitongole kya Uganda Telecom Limited]] * [[:en:PostBank_Uganda|Post Bank Uganda Limited]] * [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]], ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'amakolero. Uganda Post Limited yaweebwa obuyinza ku mpeereza y'okutambuza amabaluwa n'ebitereke era mu teeka ly’eby'empuliziganya erya 1997 lyayawulamu Uganda Post Limited mu migabo bukadde, nga buli gumu gubalibwaamu 25,000/= eza [[:en:Ugandan_shilling|ssente za Uganda]]. Minisitule y’Eby'ensIimbi erinamu emigabo egisinga obungi egiwera 999,999, ng’omugabo ogumu ogusigaddewo gwa Minisitule y’Emirimu, Amayumba, n’Enkulaakulana y’Ebibuga. <ref name="ministry" /> Newankubadde nga Uganda Post Limited yakyusa erinnya lyayo n'erifuula Posta Uganda, empeereza ya posta tenaba kufuuka ya bwannannyini. <ref>[https://web.archive.org/web/20060712185719/http://www.ugapost.co.ug/faqs.htm "Posta Uganda- Customer-Oriented Postal,Logistics,Financial Services- FAAs"], ''Uganda Post Limited'', 2005. Retrieved 4 April 2010.</ref> == Amaanyi == Posta Uganda esobola okuwa layisinsi z'ebyuuma ebiramba amabaluwa. Posta Uganda erina obwannannyini ku bubaka bw'amabaluwa munsi yonna n’ez’omunda mu Uganda, wadde ng’ebbaluwa ziyinza okwesonyiyibwa. <ref name="ministry" /> Posta Uganda era eteekawo ebeeyi ya sitaampu n’obuweereza bw'amabaluwa, wadde nga mu nsonga eno ekoma mu tteeka ly’eby'empuliziganya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’empuliziganya mu Uganda. <ref name="ministry" /> Mu Gwomwenda 2012, Posta Uganda yalangirira enkolagana yaayo empya n'aba ''Gaming International'', mu mpeereza yaayo ey’okutambuza ssente mu ggwanga n’ensi yonna. <ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/Business/Posta+Uganda+outs+money+transfer+service+/-/688322/1498960/-/lvqyi9/-/index.html|title=Posta Uganda outs money transfer service|work=Daily Monitor|access-date=2017-09-05|language=en-UK|archive-date=2017-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170905183718/http://www.monitor.co.ug/Business/Posta+Uganda+outs+money+transfer+service+/-/688322/1498960/-/lvqyi9/-/index.html|url-status=dead}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Communications_in_Uganda|Eby'empuliziganya mu Uganda]] * [[:en:Postage_stamps_and_postal_history_of_Uganda|Sitaampu za posta n'ebyafaayo bya posta bya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalal w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20181212102634/http://www.ugapost.co.ug/ Omukutu gwa kampuni] 7l4zysolj0ypv37mvshal9bifohup1o Roy Mugerwa 0 12246 58289 44414 2026-07-02T14:31:27Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58289 wikitext text/x-wiki   '''Roy D. Mugerwa''' (2 Ogwoluberebrye 1942 – 19 Ogwokuna 2019) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima era nga munoonyereza. Ebintu by’akola mu nsi y’ebyenjigiriza mulimu okubeera [[:en:Professor_emeritus|Pulofeesa eyawummula]] mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Cardiology|omukugu mu by'emitima]] mu Uganda , okunoonyereza ku [[:en:HIV/AIDS|kawuka ka siriimu]], [[:en:Tuberculosis|n'akafuba]] n’okufuba okunoonya [[:en:HIV_vaccine|eddagala erigema akawuka ka siriimu]] erikola obulungi . <ref name=":1"/> <ref name=":02"/> == Obuvo bwe == Mugerwa yazaalibwa nga 2 Ogwoluberebrye 1942, bazadde be Yowana Ziryawula ne Maria Namatovu. <ref name=":02"/> Yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] mu kumaliriza siniya eyookuna ne siniya eyoomukaaga era yali ku ntikko mu kibiina kye okumala emyaka gyonna omukaaga. Bwe yamaliriza, yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda, era n’amaliriza ddiguli esooka ne ddiguli eyookubiri. Yatendekebwa mu by'obusawo n'eby'omutima mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] era n'asomerako ne mu [[:en:United_States|Amerika]], [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ne [[:en:Netherlands|Budaaki]] . Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’akulaakulanya omulimu gwe mu Kampala, n’aweereza ng’omusomesa mu ddwaaliro ly'eMulago ne Yunivasite y’e Makerere. <ref name=":1"/> == Omulimu gwe == === Omulimu gwe ogwasooka === Dr. Mugerwa yasooka kukuguka mu kujjanjaba mitima, era kino kye yakola mu ntandikwa y’omulimu gwe. Mu mwaka gwa 1972, y’omu ku banoonyereza abataano abaasooka okutendekebwa mu ddwaaliro lya Mulago Cardiac Clinic, nga lino lye lyasookera ddala mu kitongole kya [[:en:Uganda_Heart_Institute|Uganda Heart Institute]] (UHI) nga bweyitibwa kati. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1314847/mulago-handle-heart-surgery</ref> Dr. Mugerwa teyakoma ku kuba na mulimu mu kutandikawo UHI, naye era yaweereza nga Executive Director ne Director. Mu kaweefube omulala gw’akola mu nsi y’obulamu bw’omutima mu Uganda kwe kuleeta enkola ya [[:en:Echocardiography|echocardiography]], okutandikawo eddwaaliro lya [[:en:Hypertension|puleesa]] eryasooka mu ggwanga, n’okutandikawo ekibiina ekigatta omutima ekya Uganda Heart Association. <ref name=":1"/> === Ekirwadde kya siriimu === Omulimu gwa Dr. Mugerwa yateranga okuva ku by’emitima oluvannyuma lw’okuzuula nti akawuka ka siriimu kaali katuuse mu Uganda. Munnasayansi [[:en:Wilson_Carswell|Wilson Carswell]] bwe yasooka okukakasa nti waliwo abalwadde ba siriimu mu ddwaaliro e Mulago mu 1984, Dr. Mugerwa yali mu ttiimu eyamwegattako nga bwe bagenda [[Masaka]] ne [[Rakai]] ne bakizuula nti n’akawuka kaasaasaanira eyo. Baafulumya bye baazuula mu 1985, nga balowooza nti Bannayuganda bano baalina ekirwadde kya ekyalina akabonero k'okukenenya omubiri era nga kalina obubonero bwa Siriimu, nga bakayita Bulwadde bwa Siriimu, wadde nga oluvannyuma kyandizuulwa nti baali bafa mukenenya. <ref name=":2">{{Cite book |last=Iliffe, John. |date=1998 |title=East African doctors: a history of the modern profession |publisher=Cambridge University Press |isbn=0-521-63272-2 |location=Cambridge |oclc=38067736}}</ref> Mu Gwekkumi 1985, nga wayiseewo akaseera katono nga bafulumye ekitabo kyabwe ekya Slim Disease, Dr. Mugerwa yeetabye mu musomo ku mukenenya mu masekkati ga Afrika, ogwateekebwawo ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna (WHO). Omusomo guno gwateesa ku ky’okussaawo enkola y’okulondoola akawuka ka mukenenya mu buli nsi ya Afrika, egenda okuvunaanibwa okukakasa nti mukenenya aliwo n’okukung’aanya ebikwata ku mukenenya. <ref>{{Cite web |date=October 1985 |title=Workshop on AIDS in Central Africa |url=https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/60154/WHO_CDS_AIDS_85.1.pdf?sequence=1&isAllowed=y |access-date=29 May 2020 |website=World Health Organization}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Thornton, Robert J. |date=2008 |title=Unimagined community: sex, networks, and AIDS in Uganda and South Africa. |publisher=University of California Press |isbn=978-0-520-94265-3 |location=Berkeley |oclc=609850137}}</ref> Era baassa essira ku kuwasa omukyala omu, okulaga mu lwatu embeera y’omuntu alina akawuka ka siriimu, n’okwongera ku muwendo gw’okukeberebwa akawuka ka siriimu okuliwo. <ref name=":2" /> Mu myaka gya 1980, Dr. Mugerwa yali Dayirekita w’obusawo mu ddwaaliro e Mulago, abalwadde ba [[:en:Prevalence|mukenenya]] gye baatuuka ku bitundu 40% mu 1988. Mu kiseera kino, yalwanagana n’okukeberebwa [[:en:Diagnosis_of_HIV/AIDS|okukebera akawuka ka siriimu]], omujjuzo gw’amalwaliro, n’okusoomoozebwa okusalawo okutegeeza abalwadde nti bafa mukenenya, olw’okuvumwavumwa n’okuswala okwali kwetoolodde obulwadde buno. <ref>https://www.washingtonpost.com/archive/lifestyle/wellness/1988/05/24/out-of-africa/070307da-5dbc-4324-b014-eae7db352446/?noredirect=on</ref> Ebweru w’emirimu gy’eddwaliro, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya Uganda- [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]] Research Collaboration era n’akwata ekifo ky’omunoonyereza [[:en:Principal_investigator|omukulu akulembera]] okumala emyaka amakumi abiri. <ref name=":1"/> Ensonga enkulu mu nkolagana eno yali siriimu n’[[:en:Coinfection|okusiiga]] akafuba mu bantu abalina akawuka ka siriimu, era kino kyakolebwa okusinga nga bayita mu kunoonyereza okw’obujjanjabi, okuwa abalwadde obujjanjabi, n’okunoonyereza ku nkola z’obujjanjabi n’okuziyiza. Enkolagana eno eyatandikibwawo mu 1988, n’okutuusa kati. <ref>https://case.edu/medicine/tbru/collaborations-partnerships/uganda-cwru-research-collaboration</ref> Ku mukolo gw’okujaguza emyaka 20, kyategeezebwa nti enkolagana eno yali ewadde Bannayuganda abasukka mu ataano diguli ez’omutendera ogw’oku ntikko, yafulumya emiko egisukka mu bikumi bibiri mu bitabo ebikebereddwa bannaabwe, era nga gyayanjulwa mu nkuŋŋaana ezisukka mu bikumi bitaano. <ref>https://web.archive.org/web/20190423161014/https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-752822-ct4dm2z/index.html</ref> Dr. Mugerwa era yali mmemba w’ekibiina ekigatta abayivu ekya Academic Alliance for AIDS Care and Prevention in Africa. <ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16439324</ref> Yatandikibwawo mu 2001, Omukago gwasobola okuwa obujjanjabi eri abalwadde abalina akawuka ka siriimu, okutendeka abasawo ku ndabirira ya siriimu, okuteekawo enteekateeka okwongera ku kaweefube w’okubunyisa amawulire n’okuziyiza, n’okuwa ebikozesebwa mu laabu. [[:en:Infectious_Diseases_Institute|Ekitongole ky’endwadde ezisiigibwa]] ku yunivasite y’e Makerere kyatema evvuunike mu 2003 okuyambako okutuukiriza kaweefube ono. <ref>{{Cite web |url=https://www.infectioncontroltoday.com/viral/academic-alliance-aids-care-and-prevention-africa-breaks-ground-state-art-infectious-diseases |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2020-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200610190354/https://www.infectioncontroltoday.com/viral/academic-alliance-aids-care-and-prevention-africa-breaks-ground-state-art-infectious-diseases |url-status=dead }}</ref> Mu kiseera kino, okwekengera okwali kubuusabuusa oba ddala akawuka ka siriimu kaleeta mukenenya kwali kutambula, era bino byawagirwa pulezidenti wa [[:en:South_Africa|South Afrika]], [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]] . Mu kuwakanya ebigambo bino eby’abawakanya, bannassaayansi abasukka mu nkumi ttaano baassa omukono ku [[:en:Durban_Declaration|kiwandiiko kya Durban Declaration]] mu 2000, ekyalaga okunoonyereza okuwerako okukwataganya akawuka ka siriimu ng’akawuka kokka akaleeta mukenenya. <ref>https://www.newyorker.com/magazine/2007/03/12/the-denialists</ref> Dr. Mugerwa yalaga obuwagizi bwe eri ennyikira y’ekirangiriro kya Durban bwe yali ku kakiiko akategesi. <ref>https://doi.org/10.1038%2F35017662</ref> === Okugezesa okugema akawuka ka siriimu === Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, Dr. Mugerwa yakola okugezesa eddagala eriyinza okugema akawuka ka siriimu mu Uganda, nga lye lyasoose mu Afrika. <ref name=":1">{{Cite web |url=https://africa-health.com/wp-content/uploads/2019/11/AH-October-2019-40-obituary.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2020-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200712072643/https://africa-health.com/wp-content/uploads/2019/11/AH-October-2019-40-obituary.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1056279/aids-drug-test-stopped</ref> Waaliwo okweraliikirira ku bulamu bwa bannakyewa abaawandiikibwa, naye ebisaanyizo by’empisa ebya b<ref name=":0" />ulijjo byalekebwawo olw’obwetaavu bw’okugema mu bwangu nga bwe kisoboka. Uganda yalina akawuka ka siriimu nga 20% mu 1998, era bannansi abasinga tebaasobola kwesasulira [[:en:Antiretrovirals|ddagala eriweweeza ku siriimu]] eryetaagisa okutangira mukenenya. <ref>https://archive.nytimes.com/www.nytimes.com/library/world/africa/100198uganda-aids-vaccine.html</ref> Kyokka essuubi ly’okugezesa eddagala erigema teryali lya bwereere. Waaliwo okutya olw’obulungi bw’eddagala lino mu bya ssaayansi, abagema okukeberebwa mu bukyamu nga balina akawuka ka siriimu, n’okukozesa Bannayuganda ng’embizzi za guinea mu kugezesa okw’akabi okwandigasizza amawanga g’obugwanjuba gokka. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970-25-149-0</ref> Eddagala lino (eryatuumibwa ALVAC 205) lyakeberebwa ku Bannayuganda amakumi ana abatalina siriimu, kyokka ne liyimirizibwa mu [[:en:Phase_I_clinical_research|mutendera I]] oluvannyuma lw’okugema okupya okutandika okufaayo ennyo. <ref name=":0"/> Emabegako waaliwo okubuusabuusa oba [[:en:Subtypes_of_HIV|ebika bya siriimu]] eby’enjawulo byandibadde byetaaga okugema okw’enjawulo, naye bannakyewa abaafuna eddagala eriweweeza ku siriimu erya ALVAC 205 (eryakolebwa okulwanyisa ekika kya B) baakola omusaayi ogwalaga okuziyiza ebika bya A ne D nabyo. Kino kyalaga nti eddagala erimu erigema akawuka ka siriimu liyinza okuba nga likola bulungi ku bika bya siriimu ebiwerako. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1056373/single-vaccine-halt-hiv</ref> == Obulamu bwe obw’obuntu == Mugerwa yali mufumbo ne Rosemary Kibulo Mugerwa omusawo w’omubiri era baazaala abaana kkumi n’omu bombi. Bangi ku bo baagoberera ekyokulabirako kya bazadde baabwe era ne bakola n’emirimu gy’obusawo. <ref name=":1"/> Ebweru w’omulimu gwe, yali musuubuzi era nga mulimi. Mukyala we yamusooka mu kufa mu Ogwekkuminoogumu 2018. <ref name=":02">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499006/prof-mugerwas-family-battled-depression</ref> == Okufa kwe == Mugerwa yafa nga 19 Ogwokuna 2019, mu [[:en:Nakasero_Hospital|ddwaliro e Nakasero]] mu Kampala. Mu kiseera we yafiira, yali Pulofeesa Emeritus mu yunivasite y’e Makerere, era gye yali agenze okusoma n’akola pulogulaamu z’okunoonyereza. Kigambibwa nti yali alina ekiwuubaalo ekyavaako endwadde endala okutandika. Yaziikiddwa ku kyalo Meru, ekisangibwa mu Southwestern Uganda. <ref name=":02"/> == Ebitabo bye ebirondeddwamu == * {{Cite journal |last=Serwadda |first=D. |last2=Sewankambo |first2=N.K. |last3=Carswell |first3=J.W. |last4=Bayley |first4=A.C. |last5=Tedder |first5=R.S. |last6=Weiss |first6=R.A. |last7=Mugerwa |first7=R.D. |last8=Lwegaba |first8=A. |last9=Kirya |first9=G.B. |last10=Downing |first10=R.G. |last11=Clayden |first11=S.A. |last12=Dalgleish |first12=A.G. |date=October 1985 |title=Slim Disease: A New Disease in Uganda and ITS Association with HTLV-III Infection |journal=The Lancet |volume=326 |issue=8460 |pages=849–852 |doi=10.1016/S0140-6736(85)90122-9 |pmid=2864575 |s2cid=29225611}} * {{Cite journal |last=Mugerwa |first=RD |last2=Marum |first2=LH |last3=Serwadda |first3=D |date=January 1996 |title=Human immunodeficiency virus and AIDS in Uganda |journal=East African Medical Journal |volume=73 |issue=1 |pages=20–6 |pmid=8625856}} * {{Cite journal |last=Mugerwa |first=Roy D. |last2=Kaleebu |first2=Pontiano |last3=Mugyenyi |first3=Peter |last4=Katongole-Mbidde |first4=Edward |last5=Hom |first5=David L. |last6=Byaruhanga |first6=Rose |last7=Salata |first7=Robert A. |last8=Ellner |first8=Jerrold J. |date=26 January 2002 |title=First trial of the HIV-1 vaccine in Africa: Ugandan experience |journal=BMJ |volume=324 |issue=7331 |pages=226–229 |doi=10.1136/bmj.324.7331.226 |pmc=1122137 |pmid=11809648}} * {{Cite journal |last=Kaleebu |first=Pontiano |last2=Abimiku |first2=Alash'le |last3=El-Halabi |first3=Shenaaz |last4=Koulla-Shiro |first4=Sinata |last5=Mamotte |first5=Nicole |last6=Mboup |first6=Souleymane |last7=Mugerwa |first7=Roy |last8=Nkengasong |first8=John |last9=Toure-Kane |first9=Coumba |last10=Tucker |first10=Tim |last11=Wassenaar |first11=Douglas |last12=Williamson |first12=Carolyn |last13=Wolday |first13=Dawit |date=2 December 2008 |title=African AIDS Vaccine Programme for a Coordinated and Collaborative Vaccine Development Effort on the Continent |journal=PLOS Medicine |volume=5 |issue=12 |doi=10.1371/journal.pmed.0050236 |pmc=2592353 |pmid=19053171 |doi-access=free |article-number=e236}} * {{Cite journal |last=Mahan |first=C. Scott |last2=Walusimbi |first2=Maria |last3=Johnson |first3=Denise F. |last4=Lancioni |first4=Christina |last5=Charlebois |first5=Edwin |last6=Baseke |first6=Joyce |last7=Chervenak |first7=Keith A. |last8=Mugerwa |first8=Roy D. |last9=Havlir |first9=Diane V. |last10=Mayanja-Kizza |first10=Harriet |author-link10=Harriet Mayanja-Kizza |last11=Whalen |first11=Christopher C. |last12=Boom |first12=W. Henry |last13=Collaboration |first13=for the Uganda-Case Western Research |date=22 February 2010 |title=Tuberculosis Treatment in HIV Infected Ugandans with CD4 Counts >350 Cells/mm3 Reduces Immune Activation with No Effect on HIV Load or CD4 Count |journal=PLOS ONE |volume=5 |issue=2 |bibcode=2010PLoSO...5.9138M |doi=10.1371/journal.pone.0009138 |pmc=2825253 |pmid=20179751 |doi-access=free |article-number=e9138}} * {{Cite journal |last=Jones-López |first=Edward C. |last2=Ayakaka |first2=Irene |last3=Levin |first3=Jonathan |last4=Reilly |first4=Nancy |last5=Mumbowa |first5=Francis |last6=Dryden-Peterson |first6=Scott |last7=Nyakoojo |first7=Grace |last8=Fennelly |first8=Kevin |last9=Temple |first9=Beth |last10=Nakubulwa |first10=Susan |last11=Joloba |first11=Moses L. |last12=Okwera |first12=Alphonse |last13=Eisenach |first13=Kathleen D. |last14=McNerney |first14=Ruth |last15=Elliott |first15=Alison M. |date=15 March 2011 |title=Effectiveness of the Standard WHO Recommended Retreatment Regimen (Category II) for Tuberculosis in Kampala, Uganda: A Prospective Cohort Study |journal=PLOS Medicine |volume=8 |issue=3 |doi=10.1371/journal.pmed.1000427 |pmc=3058098 |pmid=21423586 |doi-access=free |article-number=e1000427}} == Ebijuliziddwa == 3r59jm05ahc6tgvj48fh0tfzpzggcv9 Aida Vee 0 12284 58294 48496 2026-07-02T14:50:06Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58294 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Aida Victoria Nakityo Ssebakiggye''' (yazaalibwa mu 26 Ogwomunana, 1997). Amanyiddwa mu by'ekikugu nga '''Aida Vee''' muyimbi [[Munnayuganda]] . Aida Vee y’omu ku baatandikawo era nga ye muyimbi omukulu mu kibiina kyabayimbi Urbana, ekibiina ekimba obutereevu ng’akikwata ebika by’ennyimba eby’enjawulo. Mu kiseera kye yamala mu Vienna College Namugongo mu siniya, yafuna engule eziwerako olw’ekitone n’obuyiiya. <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2022-02-20 |title=New Artist Profile: Aida Vee merges African and Western popular music, creating a new style for herself |url=https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |access-date=2024-04-19 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2024-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240419181249/https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2022-04-21 |title=Aida Vee, the next generation star – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202204/four-one-one/aida-vee-the-next-generation-star.html |access-date=2024-04-21 |language=en-US}}</ref> Yakiikirira Afrika mu bivvulu by’e Napa ng’akyali mu ssomero lya Gayaza Junior School mu pulayimale/ekibiina eky’okusatu era abadde asiimibwa olw’omulimu gwe yakola mu kisaawe ky’okuyimba. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Brian |first=Musaasizi |date=2022-09-24 |title=Songstress Aida Vee rejects Ugandan man for Kenyan lover |url=https://redpepper.co.ug/songstress-aida-vee-rejects-ugandan-man-for-kenyan-lover-in-a-wololo-mwai-song-off-her-5-track-ep-dubbed-komawo/123485/ |access-date=2024-04-19 |website= |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vocalist Aida Vee Drops Brand New Hit Song Called 'Mwai', Get it Here |url=https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |access-date=2024-04-21 |website=blizz.co.ug |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421051012/https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-11-13 |title=Mwai: Talent to watch Aida Vee drops new song (VIDEO) |url=http://mbu.ug/2022/11/13/mwai-talent-to-watch-aida-vee-drops-new-song-video/ |access-date=2024-04-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Aida Vee Biography, Profile & Story - UG Ziki |url=https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240316131158/https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |archive-date=2024-03-16 |access-date=2024-03-16 |website=www.ugziki.co.ug}}</ref> == Ennyimba ze == Zino ze zimu ku ntambi ze: <ref>{{Cite web |title=Aida Vee Official |url=https://soundcloud.com/aidaveeofficial |access-date=2024-04-19 |website=SoundCloud |language=en}}</ref> * Coco Plus Vanilla (2024) * Walala (2024) * What Are We (2024) * Yaaya (2023) * Money Monday (2023) * Komawo (2022) * Dance It Up (2022) * It's Only You (2022) * Calling (2022) == Ebivvulu == Ayimba ennyimba ez’enjawulo [[:en:African_popular_music|eza AfroPop]] ne [[:en:Rhythm_and_blues|R&B]], ezifunye okusiimibwa olw’ebigambo byazo n’okuyimba. Ebivvulu bye omuli n’ekimu ku Rhino Lounge e [[:en:Waltham,_Massachusetts|Waltham, Massachusetts]], bibadde bitenderezebwa olw’obusobozi bwabyo okukola enkolagana n’abalabi. == Ebiwandiiko ebikozesebwa == dwkqxgxep6txzdip8s68qy4bnp8al61 58296 58294 2026-07-02T14:51:40Z NKINZIK MARIE 7432 58296 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Aida Victoria Nakityo Ssebakiggye''' (yazaalibwa mu 26 Ogwomunana, 1997). Amanyiddwa mu by'ekikugu nga '''Aida Vee''' muyimbi [[Munnayuganda]] . Aida Vee y’omu ku baatandikawo era nga ye muyimbi omukulu mu kibiina kyabayimbi Urbana, ekibiina ekimba obutereevu ng’akikwata ebika by’ennyimba eby’enjawulo. Mu kiseera kye yamala mu Vienna College Namugongo mu siniya, yafuna engule eziwerako olw’ekitone n’obuyiiya. <ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2022-02-20 |title=New Artist Profile: Aida Vee merges African and Western popular music, creating a new style for herself |url=https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |access-date=2024-04-19 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2024-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240419181249/https://matookerepublic.com/2022/02/20/new-artist-profile-aida-vee-merges-african-and-western-popular-music-creating-a-new-style-for-herself/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2022-04-21 |title=Aida Vee, the next generation star – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202204/four-one-one/aida-vee-the-next-generation-star.html |access-date=2024-04-21 |language=en-US}}</ref> Yakiikirira Afrika mu bivvulu by’e Napa ng’akyali mu ssomero lya Gayaza Junior School mu pulayimale/ekibiina eky’okusatu era abadde asiimibwa olw’omulimu gwe yakola mu kisaawe ky’okuyimba. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Brian |first=Musaasizi |date=2022-09-24 |title=Songstress Aida Vee rejects Ugandan man for Kenyan lover |url=https://redpepper.co.ug/songstress-aida-vee-rejects-ugandan-man-for-kenyan-lover-in-a-wololo-mwai-song-off-her-5-track-ep-dubbed-komawo/123485/ |access-date=2024-04-19 |website= |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Vocalist Aida Vee Drops Brand New Hit Song Called 'Mwai', Get it Here |url=https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |access-date=2024-04-21 |website=blizz.co.ug |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421051012/https://blizz.co.ug/9655/Vocalist-Aida-Vee-Drops-Brand-New-Hit-Song-Called-Mwai-Get-it-Here |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-11-13 |title=Mwai: Talent to watch Aida Vee drops new song (VIDEO) |url=http://mbu.ug/2022/11/13/mwai-talent-to-watch-aida-vee-drops-new-song-video/ |access-date=2024-04-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Aida Vee Biography, Profile & Story - UG Ziki |url=https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240316131158/https://www.ugziki.co.ug/AidaVee/biography |archive-date=2024-03-16 |access-date=2024-03-16 |website=www.ugziki.co.ug}}</ref> == Ennyimba ze == Zino ze zimu ku ntambi ze: <ref>{{Cite web |title=Aida Vee Official |url=https://soundcloud.com/aidaveeofficial |access-date=2024-04-19 |website=SoundCloud |language=en}}</ref> * Coco Plus Vanilla (2024) * Walala (2024) * What Are We (2024) * Yaaya (2023) * Money Monday (2023) * Komawo (2022) * Dance It Up (2022) * It's Only You (2022) * Calling (2022) == Ebivvulu bye == Ayimba ennyimba ez’enjawulo eza AfroPop ne R&B, ezifunye okusiimibwa olw’ebigambo byazo n’okuyimba. Ebivvulu bye omuli n’ekimu ku Rhino Lounge e Waltham, Massachusetts, bibadde bitenderezebwa olw’obusobozi bwabyo okukola enkolagana n’abalabi. == Ebijuliziddwa == 89u19tkr73oba23a5u39r094dta5vdy Abel Kandiho 0 12350 58209 58205 2026-07-02T11:59:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 58209 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu mwezi gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, asongeddwamu olunwe envumbo za Amerika Ekitongole ky'eggwanika lya Amerika bwe kyalangirira kye kyalangirira. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Ekikaayanirwa: ebigambibwa nti yeenyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu. <ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  tdsr0llauwcxug02zdauy1v61i23oza 58213 58209 2026-07-02T12:06:09Z Charles Kalanzi 9748 58213 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu ogusooka 2022, yasikizibwa Meeja Generali [[James Birungi]] n’afuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye mu UPDF . Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan. <ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  90hryupfrs07m6auvgoio5gjvi13o5o 58215 58213 2026-07-02T12:08:25Z Charles Kalanzi 9748 58215 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * [[Elly Kayanja]] * [[Sabiiti Muzeyi]] * [[Leopold Kyanda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  c8frp6qbx1vofsylvmltq4xxchrag0g 58216 58215 2026-07-02T12:10:37Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 58216 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">{{Cite web |last=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |website=[[The East African]]}}</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * Elly Kayanja * [[Sabiiti Muzeyi]] * Leopold Kyanda == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  brwqfr037cmj5am2orx0t54ocokzav1 58219 58216 2026-07-02T12:12:42Z Charles Kalanzi 9748 58219 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">Julius Barigaba (25 January 2022). [https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 "Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post".] ''[[:en:The_East_African|The East African]]''. Nairobi, Kenya. Retrieved 26 January 2021.</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">{{Cite web |last=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * Elly Kayanja * [[Sabiiti Muzeyi]] * Leopold Kyanda == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  sa3l0ttui35ecpw0qi20j4c2j5fjvw2 58221 58219 2026-07-02T12:17:55Z Charles Kalanzi 9748 58221 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">Julius Barigaba (25 January 2022). [https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 "Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post".] ''[[:en:The_East_African|The East African]]''. Nairobi, Kenya. Retrieved 26 January 2021.</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">Risdel Kasasira (13 December 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html "CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 17 May 2020.</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * Elly Kayanja * [[Sabiiti Muzeyi]] * Leopold Kyanda == Ebijuliziddwa == # {{cite web |author=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala, Uganda}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{cite web |author=Julius Barigaba |date=25 January 2022 |title=Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 |access-date=26 January 2021 |work=[[The East African]] |location=Nairobi, Kenya}} # {{cite web |author=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |work=ChimpReports.com |location=Kampala}} # {{cite web |author=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |work=SoftPower Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |accessdate=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda |location=Kampala}} # {{cite web |author=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |location=Kampala |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }} # {{cite web |author=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Risdel Kasasira |date=13 December 2019 |title=CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |accessdate=17 May 2020 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |author=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |accessdate=9 December 2021 |newspaper=[[Radio France International]] |location=Paris}} # {{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  4rxsy8k57z60iqz9jdo9043b653g7wj 58222 58221 2026-07-02T12:20:42Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 58222 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">Julius Barigaba (25 January 2022). [https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 "Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post".] ''[[:en:The_East_African|The East African]]''. Nairobi, Kenya. Retrieved 26 January 2021.</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">Risdel Kasasira (13 December 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html "CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 17 May 2020.</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * Elly Kayanja * [[Sabiiti Muzeyi]] * Leopold Kyanda == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  33nec7sv6vzkn383rjcewal1enup6vj 58224 58222 2026-07-02T12:23:13Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58224 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} Meeja Genero '''Abel Kandiho''', [[Munnayuganda]] nga munnamagye. Yalondeddwa okubeera omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku Lwokutaano nga 17, Ogwokusatu 2024. Emabegako yali awerezaako nga Joint Chief of Staff mu poliisi ya Uganda, okutandika nga 9 Ogwokubiri 2022.<ref name="1R">{{Cite web |last=Muhamadi Byemboijana |date=9 February 2022 |title=Museveni Appoints Major General Abel Kandiho As Chief of Joint Staff of Uganda Police Force |url=https://softpower.ug/museveni-appoints-maj-gen-abel-kandiho-as-chief-of-joint-staff-of-uganda-police-force/ |access-date=9 February 2022 |website=SoftPower Uganda}}</ref> Okuva nga 25 Ogwoluberyeberye 2022 okutuuka nga 8 Ogwokubiri 2022, yasindikibwa ku mirimu mu [[South Sudan]], ng’omubaka ''ow’enjawulo.''<ref name="2R">Julius Barigaba (25 January 2022). [https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-military-intelligence-boss-removed-from-post-3693514 "Uganda's military intelligence boss, Gen Kandiho, removed from post".] ''[[:en:The_East_African|The East African]]''. Nairobi, Kenya. Retrieved 26 January 2021.</ref> Kyokka omulimu guno gwakyusibwa era mu kifo ky'omulimu ogwo n’alondebwa okuba omukwanaganya w'emirimu gy'ebitongole (Chief of Joint Staff) mu kitongole kya poliisi ya Uganda.<ref name="3R">{{Cite web |last=ChimpRports |date=9 February 2022 |title=Why Museveni Cancelled Ex-CMI Boss Abel Kandiho's Transfer To South Sudan |url=https://chimpreports.com/why-museveni-cancelled-ex-cmi-boss-abel-kandihos-transfer-to-south-sudan/ |access-date=9 February 2022 |website=ChimpReports.com}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'akulira eby'ekikessi mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref name="4R">{{Cite web |last=Sarah Kagingo |date=14 April 2020 |title=Chief of Military Intelligence, Abel Kandiho Promoted To Major General For Meritorious Performance |url=https://www.softpower.ug/chief-of-military-intelligence-abel-kandiho-promoted-to-maj-gen-for-meritorious-performance/ |access-date=17 May 2020 |website=SoftPower Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Kigambibwa nti emabegako Kandiho obutemu obw'omuddiringanwa mu bitundu bya Uganda eby'ebibuga wakati wa 2015 ne 2018 yabussa ku kiwayi ky'abamenyi b'amateeka ekirina akakwate ku Genero [[Kale Kayihura]] eyaliko omuduumizi wa poliisi .<ref name="5R">{{Cite web |last=Amon Katungulu |date=3 September 2018 |title=CMI Commander Surrounded By Angry Traders In Kisekka Market |url=https://nilepost.co.ug/2018/08/31/cmi-commander-surrounded-by-angry-traders-in-kisekka-market/ |access-date=17 May 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> Kandiho "mu kyama yalumirizza eyali akulira poliisi okukola kampeyini egenderera okulaga obunyomero bw'obubuga obw'omunda ng'obutafugika".<ref name="6R">{{Cite web |last=The Capital Times |date=28 March 2020 |title=Gen. M7 Promotes CMI Boss 'Abel Kandiho' To The Rank Of Maj. Gen |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |access-date=17 May 2020 |publisher=The Capital Times |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227181857/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/28/breaking-gen-m7-promotes-cmi-boss-abel-kandiho-to-the-rank-of-maj-gen/ |url-status=dead }}</ref> Kandiho, mu kiti kye ng’akulira CMI, yali omu ku bantu abaabuuza Kale Kayihura ebibuuzo mu buntu, oluvannyuma lw’okukwatibwa kwe mu 2018.<ref name="7R">{{Cite web |last=Risdel Kassira and Joseph Kato |date=15 June 2018 |title=We Are Grilling Kayihura – UPDF |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/We-are-grilling-Kayihura---UPDF-/688334-4613192-format-xhtml-28wu9s/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2017, ku ddaala lya Kkano(Colonel) era ng'omuduumizi w'ekitongole ky'amagye ekikessi (CMI) yakuzibwa okutuuka ku ddaala lya Bbuligeediya(Brigadier).<ref name="8R">{{Cite web |last=Franklin Draku and Eric Dominic Bukenya |date=23 November 2017 |title=Museveni promises pay raise for soldiers, promotes SFC, CMI commanders |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-UPDF-officers-promoted-CMI-Abel-Kandiho/688334-4199458-d6qr5vz/index.html |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, ku ddaala lya bbuligeediya Kandiho yasisinkana Luteenanti Genero ''Jeremiah Nyembe'', akulira ekitongole ekikessi mu magye ga [[South Africa|South Afirika]], n’ekigendererwa eky’okugabana amawulire.<ref name="9R">Risdel Kasasira (13 December 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/CMI-South-Africa-intelligence-bosses-meet-discuss-security/688334-5384166-srcvc6/index.html "CMI, South Africa Intelligence Bosses Meet To Discuss Security"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 17 May 2020.</ref> Emabegako, Ogwokutaano 2014 nga tegunnatuuka, ku ddaala lya luteenanti kkano, yaweerezaako ng'omuduumizi w'enkambi y'amaggye ey'e Makindye, ekitebe ekikulu ekya UPDF Military Police. Nga 30 Ogwokutaano 2014, yasikizibwa Kkano Emmanuel Kanyesigye. Kandiho yasigalawo ng'omumyuka w'omudduumizi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Ronald Mubiru |date=30 May 2014 |title=Makindye Barracks Get New Commandant |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341229/makindye-barracks-commandant |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2009, ku ddaala lya Meeja, Kandiho yali munnamagye ku kitongole ky'amagye ekikessi ki CMI.<ref name="11R">{{Cite web |last=Charles Ariko |date=19 October 2009 |title=Judge Locks Media Out of CMI Chief Case |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1203369/judge-locks-media-cmi-chief |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu 2019, olupapula lw'amawulire olwa The Independent (Uganda) lwategeeza nti Kandiho yakolera ku kitebe kya Uganda mu [[Kigali|Kigali, Rwanda]], ku ntandikwa y’emyaka gya 2000, gye yalina obutakkaanya n’ebitongole bya Rwanda eby'ebyokwerinda.<ref name="12R">{{Cite web |last=Ronald Musoke |date=2 September 2019 |title=Museveni–Kagame: What To Look Out For Next |url=https://www.independent.co.ug/museveni-kagame-what-to-look-out-for-next/ |access-date=17 May 2020}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2021, Abel Kandiho, yasongebwamu olunwe envumbo eggwanga ly'Amerika ez'alangirirwa ekitongole kyabwe ki U.S Department of the Treasury. Eby’obugagga bya Abel Kandiho mu Amerika kati byassibwako envumbo. Olwebigambibwa nti y'enyigira mu misango gy’okutyoboola eddembe ly’obuntu.<ref name="13R">{{Cite web |last=RFI |date=9 December 2021 |title=Ouganda : le Trésor américain prend des sanctions contre le chef des renseignements militaires |url=https://www.rfi.fr/fr/afrique/20211209-ouganda-le-tr%C3%A9sor-am%C3%A9ricain-prend-des-sanctions-contre-le-chef-des-renseignements-militaires |access-date=9 December 2021}}</ref><ref>{{Cite web |title=Treasury Targets Repression and the Undermining of Democracy |url=https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy0517 |access-date=2021-12-26 |website=U.S. Department of the Treasury |language=en}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2022, yasikizibwa Meeja Genero James Birungi ng'akulira ekitongole ekikessi mu magye ga UPDF. Kandiho yaweebwa emirimu egyenjawulo mu South Sudan.<ref name="2R"/> == Laba ne == * Elly Kayanja * [[Sabiiti Muzeyi]] * Leopold Kyanda == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://chimpreports.com/exclusive-military-intelligence-capture-suspected-ringleader-of-kaweesi-assassins/ Abakessi b'amagye Bakutte Ateeberezebwa okuba nga ye mukulembeze w'abatemu b'e Kaweesi] * [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1517714/investigation-kaweesi-unsolved-murder Okunoonyereza: Ettemu lya Kaweesi Terinagonjoolwa]  [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] [[Category:Abantu abasibuka mu Bugwanjuba bwa Uganda]] 90gi8ov6j0vxj5jc2k64wgbadggws8j Abraham Luzzi 0 12445 58390 57583 2026-07-03T04:13:03Z ESTHER NAKITENDE 9175 nterezeza mu mpandiika 58390 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abraham Luzzi.jpg|thumb]] '''Abraham Luzzi''' amanyikiddwa nga '''Mr. Economy,''' Munnayuganda, musuubuzi, munabyabufuzi ate nga ayagalanyo okutumbula ebyemizannyo Emirimu gye gikwata ku by’obugagga ebiva mu ttaka, okuteekateeka n’okwongera omutindo ku mmere, eby’obulamu n’ebyentambula, eby’obulimi, ne by’obusuubuzi obw’enjawulo.<ref name=":6">{{Cite web |last=Omusunsuzi |first=Bukedde |date=2025-11-17 |title=Is Abraham Luzzi a pace setter for Kampala Central Politics? |url=https://www.newvision.co.ug/category/emboozi/is-abraham-luzzi-a-pace-setter-for-kampala-ce-BUK_158546 |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=I’m not lousy, I’m not a loser: I am Luzzi. Vote me in or shut up! - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/opinion/columnists/im-not-lousy-im-not-easy-im-luzzi-vote-me-in-for-service-5256618 |access-date=2025-11-19 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ye mutaandisi wa Ssebo food industries Uganda limited ne Ssebo pure Gold and jewelry center era yaddukanya n'amakampuni amalala agali wansi wa Ssebo Internationalgroup mu Afirika, mu bulaaya,ne mu middle East<ref name=":1">{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi, the outlandish candidate shaking up Kampala MP race {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Luzzi era yennyigira mu bukulembeze bwe by’emizannyo n’okuwagira enkulaakulana y’abavubuka, ng'okubeera mu mitendera egy’obukulembeze mu Uganda Police Football Club n’okutandikawo essomero ly’emizannyo mu London.<ref name=":3">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-12-07 |title=Abraham Luzzi: Police Boosts Marketing and Sales Department |url=https://chimpreports.com/abraham-luzzi-police-boosts-marketing-and-sales-department/ |access-date=2025-11-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-26 |title=Abraham Luzzi becomes 11th FIFA Player Intermediary in Uganda |url=https://kawowo.com/2017/09/26/abraham-luzzi-becomes-11th-fifa-player-intermediary-uganda/ |access-date=2025-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2022, yafuna ekiwandiiko ekimukugira okwennyigira mu mirimu gyona egyekuusa ku by'emizannyo nga kino kyamuweebwa ekitongole kya FUFA ekikwasaganya eby'empisa, okusalawo kweyawakannya mu butongole [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|​]]<ref>{{Cite web |date=2022-03-23 |title=Ethics and Disciplinary Committee bans three officials – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=https://www.fufa.co.ug/ethics-and-disciplinary-committee-bans-three-officials/ |access-date=2025-11-19 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2022-03-24 |title=Luzzi Slams FUFA’s 10-Year Ban Handed to Him over Match-Fixing |url=https://chimpreports.com/luzzi-slams-fufas-10-year-ban-handed-to-him-over-match-fixing/ |access-date=2025-11-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ng'ovudde ku mirimu gy’obusuubuzi, Luzzi yenyigira mu by’obufuzi bya Uganda. Yasooka kubeera mukwanaganya wa National Resistance Movement (NRM) mu Mityana ne Mubende, oluvannyuma navuganya ku kifo kya Ssentebe wa Palamenti owa Mityana Municipality mu 2021. Oluvannyuma yayingira mu Democratic Party nga tannaba kwesimbawo nga ttanagumira mu byabufuzi ng'omuntu.<ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNaimanye">Naimanye, Andrew Victor Mawanda. [https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head "Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-19</span></span>.</cite></ref><ref name="newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com">{{Cite web |title=NRM primaries loser Luzzi defects to DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527287/nrm-primaries-loser-luzzi-defects-dp |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Confusion as DP parliamentary candidate backs Museveni for presidency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/confusion-as-dp-parliamentary-candidate-backs-museveni-for-presidency-3254710 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kulonda kwa 2026, yavaayo ng’omubaka okukiikirira Kampala Central nga yajjiira ku bwa namunigina, era n’afuna ettutumu lingi mu bantu olw’empaka ze ezalabika nnyo ku mikutu gya gimugatta bantu (social media), engeri gy’akwatamu abantu , awamu n'okwogera ku bintu abantu bye bagala nga okulwanyisa obwavu, okukyusizaamu enkola y’okufuga, okuteekateeka by’ensimbi by'eggwanga, n’enteekateeka z’okulambulula obulungi ekibuga.<ref name=":7">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=“Mr. Economy” Abraham Luzzi Pledges Transparent, Digital-First Leadership for Kampala Central |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/301671/mr-economy-abraham-luzzi-pledges-transparent-digital-first-leadership-for-kampala-central |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":6">{{Cite web |last=Omusunsuzi |first=Bukedde |date=2025-11-17 |title=Is Abraham Luzzi a pace setter for Kampala Central Politics? |url=https://www.newvision.co.ug/category/emboozi/is-abraham-luzzi-a-pace-setter-for-kampala-ce-BUK_158546 |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOmusunsuzi2025">Omusunsuzi, Bukedde (2025-11-17). [https://www.newvision.co.ug/category/emboozi/is-abraham-luzzi-a-pace-setter-for-kampala-ce-BUK_158546 "Is Abraham Luzzi a pace setter for Kampala Central Politics?"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-19</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-14 |title=Amos Wekesa, Kin Kariisa praise Abraham Luzzi’s economic vision |url=https://www.pulse.ug/story/amos-wekesa-kin-kariisa-praise-abraham-luzzis-economic-vision-2025111416051482496 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Manifesito yali eraga ebikolebwa ng’okukendeeza ku bunene n’omuwendo gwa Palamenti, okugaziya enkola za digito ez’okuweereza gavumenti, okutereeza ebibonerezo by’emisango emitonotono, n’okuleeta ebibonerezo ebikakali eri enguzi, ebifo ebipya ebireteddwa okusooka okubaganyibwako ebirowoozo okw’amaanyi mu lujjudde. Omubala gwe ogwa kampeyini, “Sarah muwanvu,” ng’ajuliza mukyala we Sarah Luzzi, gwafuuka ensonga enkulu ennyo mu bubaka bwe obw’ebyobufuzi n’okubeera ku yintaneeti.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2025-11-08 |title=Luzzi Unveils Wide-Ranging Reform Agenda for Kampala |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/luzzi-unveils-wide-ranging-reform-agenda-for-kampala.html |access-date=2025-11-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref name=":7">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=“Mr. Economy” Abraham Luzzi Pledges Transparent, Digital-First Leadership for Kampala Central |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/301671/mr-economy-abraham-luzzi-pledges-transparent-digital-first-leadership-for-kampala-central |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Naimanye, Andrew Victor Mawanda. [https://nilepost.co.ug/index.php/news/301671/mr-economy-abraham-luzzi-pledges-transparent-digital-first-leadership-for-kampala-central ""Mr. Economy" Abraham Luzzi Pledges Transparent, Digital-First Leadership for Kampala Central"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-19</span></span>.</cite></ref> == Obuto bwe n’Ebyenjigiriza == Abraham Luzzi mutabani wa Hajj Badru Kafuuma omutuuze w’e Kakiri Luwunga mu Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], wa kika kya Nsusu, n’omugenzi Hadijah Nantaba, nga yava ku kyalo Kibanga e Bukandula mu Disitulikiti y’e Gomba okuva mu lunyiriri lw’omugenzi Kalfane Gwayambadde ow’ekika ky’e Ffumbe.<ref name=":1">{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi, the outlandish candidate shaking up Kampala MP race {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 "Who is Abraham Luzzi, the outlandish candidate shaking up Kampala MP race | Pulse Uganda"]. ''Pulse Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-02</span></span>.</cite></ref> Pulayimale yagisomera ku masomero gaSOS Hermann Gmeiner mu kakiri, siniya yagisomera ku Kawempe Muslim Secondary School, Mityana Secondary School, ne Lubiri Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Sseggiriinya |first=Mark Peter |date=2025-10-31 |title=Hon Luzzi, Sarah is Tall – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/202510/four-one-one/hon-luzzi-sarah-is-tall.html |access-date=2025-11-01 |website=Sqoop – Uganda Entertainment News |language=en-US}}</ref> Luzzi yasoma [[Ebyobuzimbe|Physics]], [[Ebyobuziba|Chemistry]], [[Essomabiramu|Biology]], ne [[Ekibalangulo|Mathematics]] ku daala lya Advanced Level oluvannyuma ne yeegatta ku Mulago Paramedical Schools okusoma Orthopedic Medicine.<ref>{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi – Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Nkumba University|NkumbaYunivasite]], gye yafunira diguli ye esooka mu by’okugula ebintu n’okuddukanya emirimu. Mu kiseera kino asoma diguli mu mateeka ng'agisomera ku Victoria University Uganda.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Luzzi musuubuzi nga ssente aziteeka mu bintu eby’enjawulo, omuli [[Zzaabu|okusuubula zaabu]] n’okusima omusenyu, okusima amayinja, alima ebintu by'okutunda, okulima enjaga y'eddagala mu nnima ey'enjawulo (Medicinal canarbis farming), okukola n'okuwereza ebintu ebifuluma ebweru,contract financing,okukyusa ensimbi (forex), okwongera ku birime omutindo, oblambuzi, n'ebyentambula.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2025-11-08 |title=Meet Abraham Luzzi, the Independent Candidate for Kampala Central MP (2026–2031) |url=https://mbu.ug/2025/11/08/abraham-luzzi-kampala-mp-candidate/ |access-date=2025-11-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> kwebyo era yennyigira ne mumirimu emiralala nga, akola emirimu gy’okutambuza ebintu, okugogola, n’okuweereza, n’emirimu emirala.<ref name=":2">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi:-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ono ye yatandikawo era nannyini Ssebo Food Industries Uganda Ltd, kkampuni ekuguse mu kulongoosa eby’obulimi mu bungi n’okukola emmere, gamba nga Ssebo Pure Maize Flour. Ekirala, awereza nga nannyini Ssebo Pure [[Zzaabu|Gold]] and Jewelry Center, esangibwa ku Serena Hotel mu [[Kampala]]. Ekifo kino eky’ebyokwewunda essira kisinga kulissa ku kusuubula n’okukola dizayini ya [[Zzaabu|zaabu]] ow’omutindo n’ebintu eby’okwewunda ebirala. Luzzi yeenyigira mu kulimisa ebyuma n’okutumbula amakolero g’ebyobulimi, ng’essira aliteeka ku nkola z’ebyobulimi ez’omulembe n’okutumbula omuwendo gw’emmere.<ref name=":2">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi:-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-11 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">Naimanye, Andrew Victor Mawanda. [https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi:-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head "Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-11</span></span>.</cite></ref> Ebitongole bye bikolera mu mawanga nga [[Yuganda|Uganda]], [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], n’amawanga amalala nga [[South Africa]], [[Amerika|United States of America]], Canada, [[Great Britain|Bungereza]], [[Cayina|China]], ne United Arab Emirates (Dubai).<ref name=":0">{{Cite web |last=admini |date=2025-10-24 |title=Abraham Luzzi: The Internet Sensation Promising To Transform Kampala Central |url=https://theinsider.ug/index.php/2025/10/24/abraham-luzzi-the-internet-sensation-promising-to-transform-kampala-central/ |access-date=2025-11-01 |website=The Insider |language=en-US}}</ref> Awereza nga ssentebe w’ekibiina kya Ssebo International Group, mwe yayita n’okutandikawo ettendekero ly’ebyemizannyo e Hammersmith, North West London, okuwagira abavubuka ba Uganda ab’emyaka 10 okutuuka ku 16.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy - Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu ku baawaayo ssente za Ttiimu ya Ssingo Ssaza mu mpaka za Airtel Masaza Football Championship.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-05-20 |title=Abraham Luzzi: Ssingo is favourite to retain the Airtel Masaza football trophy |url=https://kawowo.com/2019/05/20/abraham-luzzi-ssingo-is-favourite-to-retain-the-airtel-masaza-football-trophy/ |access-date=2025-11-02 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yalondebwa okuba kiyunzi n'okuddukanya Uganda Police Football Club era nga yaliko akulira okutawuluza obutabanguko mu bantu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-12-07 |title=Abraham Luzzi: Police Boosts Marketing and Sales Department |url=https://chimpreports.com/abraham-luzzi-police-boosts-marketing-and-sales-department/ |access-date=2025-11-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAbdusalam2021">Abdusalam, Kigozi (2021-12-07). [https://chimpreports.com/abraham-luzzi-police-boosts-marketing-and-sales-department/ "Abraham Luzzi: Police Boosts Marketing and Sales Department"]. ''ChimpReports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-01</span></span>.</cite></ref> Mu mwaka gwe gumu, yawandiikira ekibiina [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|ekifuga omupiira mu ggwanga ekya Federation of Uganda Football Associations]] (FUFA), ng’asaba okwekenneenya n’okukyusa mu mateeka agafuga okukyusa abazannyi.<ref>{{Cite web |date=2021-12-31 |title=Police FC's Abraham Luzzi requests FUFA to adopt new transfer legislation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/police-fc-s-abraham-luzzi-requests-fufa-to-adopt-new-transfer-legislation-3668784 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2022, Luzzi yawerebwa okwetaba mu mirimu egyekuusa ku mupiira ku mutendera gw’eggwanga n’ensi yonna okumala emyaka kkumi. Abakungu abalala abawerebwa ku mabbali ge kwaliko munnamawulire David Isabirye ne James Kaweesa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Two Ugandan officials banned from football for 25 years over match fixing |url=https://nilepost.co.ug/news/130024/two-ugandan-officials-banned-from-football-for-25-years-over-match-fixing |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Akakiiko ka [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] akakwasisa empisa n’okukangavvula kabasaako omusango gw’okugatta emipiira.<ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wadde nga kyasalibwawo kityo, Luzzi yejjulira mu kooti, n’asigala nga talina musango era n’alumiriza nti omusango guno gwali gwa byabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Ugandan referee handed 10-year ban over match-fixing |url=https://nilepost.co.ug/featured/168000/ugandan-referee-handed-10-year-ban-over-match-fixing |access-date=2025-11-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Luzzi era yawerezaako ng’omukung’anya w’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu disitulikiti y’e Mityana ne Mubende. Mu kulonda kwa 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti ng’akiikirira Mityana Munisipaali wansi wa w'ekibiina kya NRM kyokka n’awangulwa Bugembe John Mary mu kalulu k’ekibiina.<ref>{{Cite web |title=Loser in NRM primaries joins DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527252/loser-nrm-primaries-joins-dp |access-date=2025-11-01 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma yalumiriza ekibiina kya NRM okukola okubba akalulu era ne yeegatta ku kibiina kya Democratic Party (DP) n’ekigendererwa eky’okuggyako Owek. Francis Zaake ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Mityana municipality DP candidate abandons Mao, campaigns for Museveni |url=https://www.independent.co.ug/mityana-municipality-dp-candidate-abandons-mao-campaigns-for-museveni/ |access-date=2025-11-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Kyokka mu kampeyini ze mu kibiina kya DP, oluvannyuma yalabibwako ng’awagira owa NRM eyali yeesimbyewo ku bwapulezidenti.<ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Confusion as DP parliamentary candidate backs Museveni for presidency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/confusion-as-dp-parliamentary-candidate-backs-museveni-for-presidency-3254710 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/confusion-as-dp-parliamentary-candidate-backs-museveni-for-presidency-3254710 "Confusion as DP parliamentary candidate backs Museveni for presidency"]. ''Monitor''. 2021-01-12<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-01</span></span>.</cite></ref> Yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Palamenti ng'akiikirira Kampala Central Division ng'avuganya ku bwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=admini |date=2025-10-24 |title=Abraham Luzzi: The Internet Sensation Promising To Transform Kampala Central |url=https://theinsider.ug/index.php/2025/10/24/abraham-luzzi-the-internet-sensation-promising-to-transform-kampala-central/ |access-date=2025-11-01 |website=The Insider |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFadmini2025">admini (2025-10-24). [https://theinsider.ug/index.php/2025/10/24/abraham-luzzi-the-internet-sensation-promising-to-transform-kampala-central/ "Abraham Luzzi: The Internet Sensation Promising To Transform Kampala Central"]. ''The Insider''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-01</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |title=Abraham Luzzi: Lousy Voters Get Lousy Leaders – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/abraham-luzzi-lousy-voters-get-lousy-leaders/ |access-date=2025-11-01 |language=en-US}}</ref> Endowooza ye ey’ebyobufuzi yalimu ennongoosereza; ye muwagizi w’enkyukakyuka okuva mu nkola eriwo. Omubala gwe mu kampeyini, “Sarah muwanvu,” gujuliza mukyala we Sarah Luzzi.<ref name=":0" /> Abalala abesimbawo ku kifo kye kimu kwaliko eyakwatira NUP bendera, Lewis Rubongoya, Hon. Minsa Kabanda, Suzan Kushaba, ne Moses Muhangi.<ref>{{Cite web |last=Namwanje |first=Salmah |title=Tough Battle Brewing in Kampala Central as Rubongoya, Muhangi, and Kabanda Clash |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/296352/tough-battle-brewing-in-kampala-central-as-rubongoya,-muhangi,-and-kabanda-clash |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Kabanda yawangula akalulu kano era Luzzi neyeyama okolera wamu naye == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://observer.ug/news/fufa-suspends-6-players-3-referees-over-match-fixing/ Observer Uganda – FUFA eyimirizza abazannyi 6 ne baddiifiri 3 olw’okutereeza emipiira] * [https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 Pulse Uganda – Ani Abraham Luzzi eyeesimbyewo ku mubaka wa Kampala Central] * [https://theinvestigatornews.com/2024/11/mengoleaks-reloaded-how-kiwaani-queen-mother-outsmarted-mengo-establishment-falsely-obtained-a-huge-estate-before-selling-it-to-near-zero/ Omunoonyereza – Mengoleaks Reloaded] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abannayuganda abayisiramu]] [[Category:Abamanyi abayitirako mu Nkumba Yun ivasite]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Bannabizinensi mu Yuganda]] fy7jiscz5vet02oh5hwiet5korxbddr 58392 58390 2026-07-03T04:22:40Z ESTHER NAKITENDE 9175 nterezeza refference 58392 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abraham Luzzi.jpg|thumb]] '''Abraham Luzzi''' amanyikiddwa nga '''Mr. Economy,''' Munnayuganda, musuubuzi, munabyabufuzi ate nga ayagalanyo okutumbula ebyemizannyo Emirimu gye gikwata ku by’obugagga ebiva mu ttaka, okuteekateeka n’okwongera omutindo ku mmere, eby’obulamu n’ebyentambula, eby’obulimi, ne by’obusuubuzi obw’enjawulo.<ref name=":6">{{Cite web |last=Omusunsuzi |first=Bukedde |date=2025-11-17 |title=Is Abraham Luzzi a pace setter for Kampala Central Politics? |url=https://www.newvision.co.ug/category/emboozi/is-abraham-luzzi-a-pace-setter-for-kampala-ce-BUK_158546 |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=I’m not lousy, I’m not a loser: I am Luzzi. Vote me in or shut up! - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/opinion/columnists/im-not-lousy-im-not-easy-im-luzzi-vote-me-in-for-service-5256618 |access-date=2025-11-19 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ye mutaandisi wa Ssebo food industries Uganda limited ne Ssebo pure Gold and jewelry center era yaddukanya n'amakampuni amalala agali wansi wa Ssebo Internationalgroup mu Afirika, mu bulaaya,ne mu middle East<ref name=":1">{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi, the outlandish candidate shaking up Kampala MP race {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Luzzi era yennyigira mu bukulembeze bwe by’emizannyo n’okuwagira enkulaakulana y’abavubuka, ng'okubeera mu mitendera egy’obukulembeze mu Uganda Police Football Club n’okutandikawo essomero ly’emizannyo mu London.<ref name=":3">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-12-07 |title=Abraham Luzzi: Police Boosts Marketing and Sales Department |url=https://chimpreports.com/abraham-luzzi-police-boosts-marketing-and-sales-department/ |access-date=2025-11-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-26 |title=Abraham Luzzi becomes 11th FIFA Player Intermediary in Uganda |url=https://kawowo.com/2017/09/26/abraham-luzzi-becomes-11th-fifa-player-intermediary-uganda/ |access-date=2025-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2022, yafuna ekiwandiiko ekimukugira okwennyigira mu mirimu gyona egyekuusa ku by'emizannyo nga kino kyamuweebwa ekitongole kya FUFA ekikwasaganya eby'empisa, okusalawo kweyawakannya mu butongole [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|​]]<ref>{{Cite web |date=2022-03-23 |title=Ethics and Disciplinary Committee bans three officials – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=https://www.fufa.co.ug/ethics-and-disciplinary-committee-bans-three-officials/ |access-date=2025-11-19 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2022-03-24 |title=Luzzi Slams FUFA’s 10-Year Ban Handed to Him over Match-Fixing |url=https://chimpreports.com/luzzi-slams-fufas-10-year-ban-handed-to-him-over-match-fixing/ |access-date=2025-11-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ng'ovudde ku mirimu gy’obusuubuzi, Luzzi yenyigira mu by’obufuzi bya Uganda. Yasooka kubeera mukwanaganya wa National Resistance Movement (NRM) mu Mityana ne Mubende, oluvannyuma navuganya ku kifo kya Ssentebe wa Palamenti owa Mityana Municipality mu 2021. Oluvannyuma yayingira mu Democratic Party nga tannaba kwesimbawo nga ttanagumira mu byabufuzi ng'omuntu.<ref name=":4" /><ref name="newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com">{{Cite web |title=NRM primaries loser Luzzi defects to DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527287/nrm-primaries-loser-luzzi-defects-dp |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Confusion as DP parliamentary candidate backs Museveni for presidency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/confusion-as-dp-parliamentary-candidate-backs-museveni-for-presidency-3254710 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kulonda kwa 2026, yavaayo ng’omubaka okukiikirira Kampala Central nga yajjiira ku bwa namunigina, era n’afuna ettutumu lingi mu bantu olw’empaka ze ezalabika nnyo ku mikutu gya gimugatta bantu (social media), engeri gy’akwatamu abantu , awamu n'okwogera ku bintu abantu bye bagala nga okulwanyisa obwavu, okukyusizaamu enkola y’okufuga, okuteekateeka by’ensimbi by'eggwanga, n’enteekateeka z’okulambulula obulungi ekibuga.<ref name=":7">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=“Mr. Economy” Abraham Luzzi Pledges Transparent, Digital-First Leadership for Kampala Central |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/301671/mr-economy-abraham-luzzi-pledges-transparent-digital-first-leadership-for-kampala-central |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Cite web |date=2025-11-14 |title=Amos Wekesa, Kin Kariisa praise Abraham Luzzi’s economic vision |url=https://www.pulse.ug/story/amos-wekesa-kin-kariisa-praise-abraham-luzzis-economic-vision-2025111416051482496 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Manifesito yali eraga ebikolebwa ng’okukendeeza ku bunene n’omuwendo gwa Palamenti, okugaziya enkola za digito ez’okuweereza gavumenti, okutereeza ebibonerezo by’emisango emitonotono, n’okuleeta ebibonerezo ebikakali eri enguzi, ebifo ebipya ebireteddwa okusooka okubaganyibwako ebirowoozo okw’amaanyi mu lujjudde. Omubala gwe ogwa kampeyini, “Sarah muwanvu,” ng’ajuliza mukyala we Sarah Luzzi, gwafuuka ensonga enkulu ennyo mu bubaka bwe obw’ebyobufuzi n’okubeera ku yintaneeti.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2025-11-08 |title=Luzzi Unveils Wide-Ranging Reform Agenda for Kampala |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/luzzi-unveils-wide-ranging-reform-agenda-for-kampala.html |access-date=2025-11-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref name=":7" /> == Obuto bwe n’Ebyenjigiriza == Abraham Luzzi mutabani wa Hajj Badru Kafuuma omutuuze w’e Kakiri Luwunga mu Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], wa kika kya Nsusu, n’omugenzi Hadijah Nantaba, nga yava ku kyalo Kibanga e Bukandula mu Disitulikiti y’e Gomba okuva mu lunyiriri lw’omugenzi Kalfane Gwayambadde ow’ekika ky’e Ffumbe.<ref name=":1" /> Pulayimale yagisomera ku masomero gaSOS Hermann Gmeiner mu kakiri, siniya yagisomera ku Kawempe Muslim Secondary School, Mityana Secondary School, ne Lubiri Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Sseggiriinya |first=Mark Peter |date=2025-10-31 |title=Hon Luzzi, Sarah is Tall – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/202510/four-one-one/hon-luzzi-sarah-is-tall.html |access-date=2025-11-01 |website=Sqoop – Uganda Entertainment News |language=en-US}}</ref> Luzzi yasoma [[Ebyobuzimbe|Physics]], [[Ebyobuziba|Chemistry]], [[Essomabiramu|Biology]], ne [[Ekibalangulo|Mathematics]] ku daala lya Advanced Level oluvannyuma ne yeegatta ku Mulago Paramedical Schools okusoma Orthopedic Medicine.<ref>{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi – Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Nkumba University|NkumbaYunivasite]], gye yafunira diguli ye esooka mu by’okugula ebintu n’okuddukanya emirimu. Mu kiseera kino asoma diguli mu mateeka ng'agisomera ku Victoria University Uganda.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Luzzi musuubuzi nga ssente aziteeka mu bintu eby’enjawulo, omuli [[Zzaabu|okusuubula zaabu]] n’okusima omusenyu, okusima amayinja, alima ebintu by'okutunda, okulima enjaga y'eddagala mu nnima ey'enjawulo (Medicinal canarbis farming), okukola n'okuwereza ebintu ebifuluma ebweru,contract financing,okukyusa ensimbi (forex), okwongera ku birime omutindo, oblambuzi, n'ebyentambula.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2025-11-08 |title=Meet Abraham Luzzi, the Independent Candidate for Kampala Central MP (2026–2031) |url=https://mbu.ug/2025/11/08/abraham-luzzi-kampala-mp-candidate/ |access-date=2025-11-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> kwebyo era yennyigira ne mumirimu emiralala nga, akola emirimu gy’okutambuza ebintu, okugogola, n’okuweereza, n’emirimu emirala.<ref name=":2">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi:-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ono ye yatandikawo era nannyini Ssebo Food Industries Uganda Ltd, kkampuni ekuguse mu kulongoosa eby’obulimi mu bungi n’okukola emmere, gamba nga Ssebo Pure Maize Flour. Ekirala, awereza nga nannyini Ssebo Pure [[Zzaabu|Gold]] and Jewelry Center, esangibwa ku Serena Hotel mu [[Kampala]]. Ekifo kino eky’ebyokwewunda essira kisinga kulissa ku kusuubula n’okukola dizayini ya [[Zzaabu|zaabu]] ow’omutindo n’ebintu eby’okwewunda ebirala. Luzzi yeenyigira mu kulimisa ebyuma n’okutumbula amakolero g’ebyobulimi, ng’essira aliteeka ku nkola z’ebyobulimi ez’omulembe n’okutumbula omuwendo gw’emmere.<ref name=":2" /> Ebitongole bye bikolera mu mawanga nga [[Yuganda|Uganda]], [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], n’amawanga amalala nga [[South Africa]], [[Amerika|United States of America]], Canada, [[Great Britain|Bungereza]], [[Cayina|China]], ne United Arab Emirates (Dubai).<ref name=":0">{{Cite web |last=admini |date=2025-10-24 |title=Abraham Luzzi: The Internet Sensation Promising To Transform Kampala Central |url=https://theinsider.ug/index.php/2025/10/24/abraham-luzzi-the-internet-sensation-promising-to-transform-kampala-central/ |access-date=2025-11-01 |website=The Insider |language=en-US}}</ref> Awereza nga ssentebe w’ekibiina kya Ssebo International Group, mwe yayita n’okutandikawo ettendekero ly’ebyemizannyo e Hammersmith, North West London, okuwagira abavubuka ba Uganda ab’emyaka 10 okutuuka ku 16.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy - Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu ku baawaayo ssente za Ttiimu ya Ssingo Ssaza mu mpaka za Airtel Masaza Football Championship.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-05-20 |title=Abraham Luzzi: Ssingo is favourite to retain the Airtel Masaza football trophy |url=https://kawowo.com/2019/05/20/abraham-luzzi-ssingo-is-favourite-to-retain-the-airtel-masaza-football-trophy/ |access-date=2025-11-02 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yalondebwa okuba kiyunzi n'okuddukanya Uganda Police Football Club era nga yaliko akulira okutawuluza obutabanguko mu bantu.<ref name=":3" /> Mu mwaka gwe gumu, yawandiikira ekibiina [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|ekifuga omupiira mu ggwanga ekya Federation of Uganda Football Associations]] (FUFA), ng’asaba okwekenneenya n’okukyusa mu mateeka agafuga okukyusa abazannyi.<ref>{{Cite web |date=2021-12-31 |title=Police FC's Abraham Luzzi requests FUFA to adopt new transfer legislation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/police-fc-s-abraham-luzzi-requests-fufa-to-adopt-new-transfer-legislation-3668784 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2022, Luzzi yawerebwa okwetaba mu mirimu egyekuusa ku mupiira ku mutendera gw’eggwanga n’ensi yonna okumala emyaka kkumi. Abakungu abalala abawerebwa ku mabbali ge kwaliko munnamawulire David Isabirye ne James Kaweesa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Two Ugandan officials banned from football for 25 years over match fixing |url=https://nilepost.co.ug/news/130024/two-ugandan-officials-banned-from-football-for-25-years-over-match-fixing |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Akakiiko ka [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] akakwasisa empisa n’okukangavvula kabasaako omusango gw’okugatta emipiira.<ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wadde nga kyasalibwawo kityo, Luzzi yejjulira mu kooti, n’asigala nga talina musango era n’alumiriza nti omusango guno gwali gwa byabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Ugandan referee handed 10-year ban over match-fixing |url=https://nilepost.co.ug/featured/168000/ugandan-referee-handed-10-year-ban-over-match-fixing |access-date=2025-11-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Luzzi era yawerezaako ng’omukung’anya w’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu disitulikiti y’e Mityana ne Mubende. Mu kulonda kwa 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti ng’akiikirira Mityana Munisipaali wansi wa w'ekibiina kya NRM kyokka n’awangulwa Bugembe John Mary mu kalulu k’ekibiina.<ref>{{Cite web |title=Loser in NRM primaries joins DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527252/loser-nrm-primaries-joins-dp |access-date=2025-11-01 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma yalumiriza ekibiina kya NRM okukola okubba akalulu era ne yeegatta ku kibiina kya Democratic Party (DP) n’ekigendererwa eky’okuggyako Owek. Francis Zaake ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Mityana municipality DP candidate abandons Mao, campaigns for Museveni |url=https://www.independent.co.ug/mityana-municipality-dp-candidate-abandons-mao-campaigns-for-museveni/ |access-date=2025-11-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Kyokka mu kampeyini ze mu kibiina kya DP, oluvannyuma yalabibwako ng’awagira owa NRM eyali yeesimbyewo ku bwapulezidenti.<ref name=":5" /> Yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Palamenti ng'akiikirira Kampala Central Division ng'avuganya ku bwannamunigina.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Abraham Luzzi: Lousy Voters Get Lousy Leaders – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/abraham-luzzi-lousy-voters-get-lousy-leaders/ |access-date=2025-11-01 |language=en-US}}</ref> Endowooza ye ey’ebyobufuzi yalimu ennongoosereza; ye muwagizi w’enkyukakyuka okuva mu nkola eriwo. Omubala gwe mu kampeyini, “Sarah muwanvu,” gujuliza mukyala we Sarah Luzzi.<ref name=":0" /> Abalala abesimbawo ku kifo kye kimu kwaliko eyakwatira NUP bendera, Lewis Rubongoya, Hon. Minsa Kabanda, Suzan Kushaba, ne Moses Muhangi.<ref>{{Cite web |last=Namwanje |first=Salmah |title=Tough Battle Brewing in Kampala Central as Rubongoya, Muhangi, and Kabanda Clash |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/296352/tough-battle-brewing-in-kampala-central-as-rubongoya,-muhangi,-and-kabanda-clash |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Kabanda yawangula akalulu kano era Luzzi neyeyama okolera wamu naye == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://observer.ug/news/fufa-suspends-6-players-3-referees-over-match-fixing/ Observer Uganda – FUFA eyimirizza abazannyi 6 ne baddiifiri 3 olw’okutereeza emipiira] * [https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 Pulse Uganda – Ani Abraham Luzzi eyeesimbyewo ku mubaka wa Kampala Central] * [https://theinvestigatornews.com/2024/11/mengoleaks-reloaded-how-kiwaani-queen-mother-outsmarted-mengo-establishment-falsely-obtained-a-huge-estate-before-selling-it-to-near-zero/ Omunoonyereza – Mengoleaks Reloaded] [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abannayuganda abayisiramu]] [[Category:Abamanyi abayitirako mu Nkumba Yun ivasite]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Bannabizinensi mu Yuganda]] gq243mkxjstvkc4hm7r89v70viaysa5 Sylvia Bahireira Tumwekwase 0 12634 58440 57506 2026-07-03T08:27:06Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 58440 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee". == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro. Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012. <ref name=":0">https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/</ref> <ref name=":2">{{Cite web |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |title=Archive copy |access-date=2026-02-07 |archive-date=2025-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250406182150/https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |url-status=dead }}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref>http://koha.ciu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-search.pl?q=ccl=pl%3A%22Kampala%3A%22%20and%20%28%28%20%28allrecords%2CAlwaysMatches%3D%27%27%29%20and%20%28not-onloan-count%2Cst-numeric%20%3E%3D%201%29%20and%20%28lost%2Cst-numeric%3D0%29%20%29%29&offset=340&sort_by=relevance&count=20</ref> == Emirimu gye n'obumanyirivu == Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]]. Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]]. Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya. Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601. <ref>https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/</ref> Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022. <ref>https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola. == Soma ne bino == * [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] * [[:en:Lillian_Bagala|Lillian Bagala]] * [[:en:Akumu_Catherine_Mavenjina|Akumu Catherine Mavenjina]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ocxelgdspygu222pheeemvo6sjn0egj 58441 58440 2026-07-03T08:32:17Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 58441 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee".<ref>{{Cite web |last=murami |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago Hospital |url=https://www.parliament.go.ug/news/5531/mps-probe-existence-private-pharmacies-mulago-hospital |access-date=2024-04-09 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite book |title=8. MEMBERSHIP OF THE HEALTH COMMITTEE (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20HEALTH%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |publisher=The Parliament of Uganda |location=Uganda |pages=1 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Express |first=The Daily |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago hospital |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/01/17/mps-probe-existence-of-private-pharmacies-in-mulago-hospital/ |access-date=2024-04-09 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro.<ref name=":02">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-25 |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements. |url=https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2024-04-07 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012.<ref name=":02" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Alumni Turned MP |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |access-date=2024-04-09 |website=issuu |language=en}}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref name=":2" /><ref name=":02" /> == Emirimu gye n'obumanyirivu == Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref name=":2" /> Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]].<ref name=":02" /> Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya.<ref name=":02" /> Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601.<ref>{{Cite book |year=2021 |title=The Electoral Commission Report on The 2020/2021 General Election |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf |publisher=The Electoral Commission |location=Uganda |pages=184 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/ |access-date=2024-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022.<ref name=":1" /><ref>{{Cite book |year=2022 |title=REPORT OF THE COMMITTEE ON HEALTH ON THE PUBLIC HEALTH (AMENDMENTI BILL, 2O2I |url=https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Uganda |publication-date=2022 |pages=45 |language=en}}</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola. == Soma ne bino == * [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] * [[:en:Lillian_Bagala|Lillian Bagala]] * [[:en:Akumu_Catherine_Mavenjina|Akumu Catherine Mavenjina]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 56bxtc4smdhuxd05uamlomgpv3kozt3 58443 58441 2026-07-03T08:33:19Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 58443 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee".<ref>{{Cite web |last=murami |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago Hospital |url=https://www.parliament.go.ug/news/5531/mps-probe-existence-private-pharmacies-mulago-hospital |access-date=2024-04-09 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite book |title=8. MEMBERSHIP OF THE HEALTH COMMITTEE (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20HEALTH%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |publisher=The Parliament of Uganda |location=Uganda |pages=1 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Express |first=The Daily |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago hospital |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/01/17/mps-probe-existence-of-private-pharmacies-in-mulago-hospital/ |access-date=2024-04-09 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro.<ref name=":02">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-25 |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements. |url=https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2024-04-07 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012.<ref name=":02" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Alumni Turned MP |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |access-date=2024-04-09 |website=issuu |language=en}}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref name=":2" /><ref name=":02" /> == Emirimu gye n'obumanyirivu == Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref name=":2" /> Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]].<ref name=":02" /> Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya.<ref name=":02" /> Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601.<ref>{{Cite book |year=2021 |title=The Electoral Commission Report on The 2020/2021 General Election |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf |publisher=The Electoral Commission |location=Uganda |pages=184 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/ |access-date=2024-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022.<ref name=":1" /><ref>{{Cite book |year=2022 |title=REPORT OF THE COMMITTEE ON HEALTH ON THE PUBLIC HEALTH (AMENDMENTI BILL, 2O2I |url=https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Uganda |publication-date=2022 |pages=45 |language=en}}</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola. == Soma ne bino == * [[Susan Nakawuki]] * [[Lillian Bagala]] * [[Akumu Catherine Mavenjina]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 2hrp9t3pyq3xta2ax61in9o0ld24w1w 58446 58443 2026-07-03T08:35:36Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58446 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee".<ref>{{Cite web |last=murami |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago Hospital |url=https://www.parliament.go.ug/news/5531/mps-probe-existence-private-pharmacies-mulago-hospital |access-date=2024-04-09 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite book |title=8. MEMBERSHIP OF THE HEALTH COMMITTEE (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20HEALTH%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |publisher=The Parliament of Uganda |location=Uganda |pages=1 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Express |first=The Daily |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago hospital |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/01/17/mps-probe-existence-of-private-pharmacies-in-mulago-hospital/ |access-date=2024-04-09 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro.<ref name=":02">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-25 |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements. |url=https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2024-04-07 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012.<ref name=":02" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Alumni Turned MP |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |access-date=2024-04-09 |website=issuu |language=en}}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref name=":2" /><ref name=":02" /> == Emirimu gye n'obumanyirivu == Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref name=":2" /> Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]].<ref name=":02" /> Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya.<ref name=":02" /> Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601.<ref>{{Cite book |year=2021 |title=The Electoral Commission Report on The 2020/2021 General Election |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf |publisher=The Electoral Commission |location=Uganda |pages=184 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/ |access-date=2024-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022.<ref name=":1" /><ref>{{Cite book |year=2022 |title=REPORT OF THE COMMITTEE ON HEALTH ON THE PUBLIC HEALTH (AMENDMENTI BILL, 2O2I |url=https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Uganda |publication-date=2022 |pages=45 |language=en}}</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola. == Soma ne bino == * [[Susan Nakawuki]] * [[Lillian Bagala]] * [[Akumu Catherine Mavenjina]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Ba mmemba ba Paalament ya Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] b7cp7cjdfinq8l7db7e2020uonox86f 58448 58446 2026-07-03T08:37:40Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 58448 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee".<ref>{{Cite web |last=murami |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago Hospital |url=https://www.parliament.go.ug/news/5531/mps-probe-existence-private-pharmacies-mulago-hospital |access-date=2024-04-09 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite book |title=8. MEMBERSHIP OF THE HEALTH COMMITTEE (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20HEALTH%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |publisher=The Parliament of Uganda |location=Uganda |pages=1 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Express |first=The Daily |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago hospital |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/01/17/mps-probe-existence-of-private-pharmacies-in-mulago-hospital/ |access-date=2024-04-09 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro.<ref name=":02">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-25 |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements. |url=https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2024-04-07 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012.<ref name=":02" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Alumni Turned MP |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |access-date=2024-04-09 |website=issuu |language=en}}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref name=":2" /><ref name=":02" /> == Emirimu gye n'obumanyirivu == Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref name=":2" /> Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]].<ref name=":02" /> Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya.<ref name=":02" /> Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601.<ref>{{Cite book |year=2021 |title=The Electoral Commission Report on The 2020/2021 General Election |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf |publisher=The Electoral Commission |location=Uganda |pages=184 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/ |access-date=2024-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022.<ref name=":1" /><ref>{{Cite book |year=2022 |title=REPORT OF THE COMMITTEE ON HEALTH ON THE PUBLIC HEALTH (AMENDMENTI BILL, 2O2I |url=https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Uganda |publication-date=2022 |pages=45 |language=en}}</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola. == Soma ne bino == * [[Susan Nakawuki]] * [[Lillian Bagala]] * [[Akumu Catherine Mavenjina]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda]] 6qn48unqvij5b9shtxif23z9fssxf31 Muwanga Kivumbi 0 13175 58234 49272 2026-07-02T12:40:01Z Ssemmanda will 3837 Ngasseeko ettuluba 58234 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General &#124; Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0"/> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123155501/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |url-status=dead }}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]] aw9l06jcwe3xu3edvq6fj6h6j9uhpdw Adam Mugume 0 13208 58504 57833 2026-07-03T11:45:30Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 58504 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=27 March 2020 |title=Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html |access-date=13 June 2020 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] 6bn4u3g9ebmsgjoauenu8hrvb6dbqth 58506 58504 2026-07-03T11:51:17Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 58506 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] ct1rglexvx13gl55wqzkvioz3j1rn1a 58507 58506 2026-07-03T11:52:37Z 24RAY 11014 /* Okusoma */ empandiika 58507 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma kwe == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] 8ni0r94adzifu25wqe0hcwf4mqdnvos 58508 58507 2026-07-03T11:53:22Z 24RAY 11014 /* Emirimu */ empandiika 58508 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma kwe == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu gye == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] q0hql44iwqjtdbielveawx1jr7muafh 58509 58508 2026-07-03T11:54:13Z 24RAY 11014 /* Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki */ empandiika 58509 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma kwe == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu gye == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * [[:en:Michael_Atingi-Ego|Omuyimbi Michael Atingi-Ego]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] iey8ewsq9g1bvu5bkgjx264cbc11uxo 58510 58509 2026-07-03T11:58:15Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ Ngasseeko obutindo 58510 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adam Mugume''' munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by’enfuna]] era akola nga Dayirekita w’okunoonyereza n’enkola mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank ya Uganda enkulu]], ekifo ky’abaddeko okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[:en:Central_bank|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[:en:Michael_Atingi-Ego|Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref> == Okusoma kwe == Mugume alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ( BA ) mu [[:en:Economics|by'enfuna]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y'e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]] . Diguli ye eyookusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite y’e Oxford]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]].<ref name="1R"/> == Emirimu gye == Adam Mugume yaliko akulira ekitongole kya Economic Theory and Analysis mu yunivasite y’e Makerere. Yasomesa [[:en:Econometrics|econometrics]], [[:en:Course_(education)|essomo]] eritwalibwa okuba nga lyesinga obuzibu, abo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala by’akugukamu mulimu eby’enfuna ebinene, eby’enfuna ebikozesebwa, n’enkola z’ebyensimbi n’ensimbi.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref> == Ebirala by’olina okutunulira == Mu mwezi Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, olukiiko olufuzi olwa bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa Paalamenti nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|​]] == Laba ne == * [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]] * [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] * Omuyimbi Michael Atingi-Ego == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage] 63hszlxhlbp1s15voqewmnqse7fvnc7 Shafik Nana Kwikiriza 0 13767 58304 51505 2026-07-02T15:18:34Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 58304 wikitext text/x-wiki   '''Shafik Nana Kwikiriza''' (yazaalibwa 3 Ogw'kusaatu 2004) Munnayuganda era [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira wa]] omutendeke era azannyira nga [[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] wa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|mu Uganda Premier League]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda]].<ref name="KCCA-sign">{{Cite web |date=9 June 2024 |title=Kwikiriza Shafik Nana joins KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/kwikiriza-shafik-nana-joins-kcca-fc/ |access-date=22 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-06-10 |title=KCCA confirm first new signings |url=https://kawowo.com/2024/06/10/kcca-confirm-first-new-signings/ |access-date=2025-08-24 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu gwe ogw'okusaamba omupiira == Kwikiriza emipiira yagutandikira mu [[BUL Jinja FC|BUL FC]], yazannyira kiraabu eno wakati w'ebiseera by'emipiira gya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] 2022–23 ne 2023–24.<ref name="AfricaTop">{{Cite web |date=18 June 2024 |title=Done deal: Shafik Nana joins KCCA FC from BUL FC |url=https://en.africatopsports.com/2024/06/18/done-deal-shafik-nana-joins-kcca-fc-from-bul-fc/ |access-date=22 August 2025 |website=Africa Top Sports}}</ref> Nga 9 Ogw'omukaga 2024, Kwikiriza yakola endagaano ya myaka etaano ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], okubeera mu kiraabu eno okutuusa ebiseera bya 2028–29 byemipiira.<ref name="KCCA-sign" /> Yaweebwa essaati nnamba 19 mu kampeyini ya 2024–25.<ref>{{Cite web |date=11 September 2024 |title=KCCA FC reveal squad numbers for 2024/25 season |url=https://swiftsportsug.com/2024/09/11/kcca-fc-reveal-squad-numbers-for-2024-25-season/ |access-date=22 August 2025 |website=Swift Sports Uganda}}</ref> Kwikiriza yateeba ggoolo ze ezaasooka mu KCCA, bwe yawangula Mbale Heroes ggoolo 5-0 mu October wa 2024, gye yatebeera ggoolo eddala oluvannyuma nayambako ne munne okuteeba.<ref>{{Cite web |date=14 October 2024 |title=KCCA end winless run with emphatic victory |url=https://upl.co.ug/kcca-end-winless-run-with-emphatic-victory/ |access-date=22 August 2025 |website=Uganda Premier League}}</ref><ref>{{Cite web |date=14 October 2024 |title=Uganda Premier League: KCCA thrash Mbale Heroes |url=https://www.panafricafootball.com/post/uganda-premier-league-kcca-thrash-mbale-heroes-as-bright-stars-pick-point |access-date=22 August 2025 |website=Panafrica Football |archive-date=7 November 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107065232/https://www.panafricafootball.com/post/uganda-premier-league-kcca-thrash-mbale-heroes-as-bright-stars-pick-point/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwe ogw'okusaamba omupiira mu nsi yonna == Mu Ogw'omusanvu 2024, Kwikiriza yayitibwa ogwasooka mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga Uganda ey’omupiira]] nga beetegekera emipiira gy’okusunsulamu [[:en:Africa_Cup_of_Nations|abanetaba mu mpaka za Afrika]] eza 2025 ne South Sudan.<ref>{{Cite web |date=7 October 2024 |title=AFCON 2025Q: 4 KCCA FC players summoned to Uganda Cranes |url=https://www.kccafc.co.ug/afcon-2025-q-4-kcca-fc-players-summoned-to-uganda-cranes/ |access-date=22 August 2025 |website=KCCA FC}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Reagan_Mpande|Reagan Mpande]] * [[:en:Allan_Okello|Allan Okello]] * [[:en:Rogers_Ochaki_Torach|Rogers Ochaki Torach]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.kccafc.co.ug/ Omukutu omutongole ogwa KCCA FC] 0zzoict2thbx0p43i4z17a0575zn5v3 Abdul Karim Watambala 0 13799 58230 55733 2026-07-02T12:30:31Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 58230 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdul Karim Watambala''' (yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 2000) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu era azannyira mu makkati mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi ya Uganda Premier.<ref name=":1">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2023-07-05 |title=Karim Watambala extends stay at Vipers |url=https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209172021/https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-04-03 |title=Watambala wins it for Vipers against resilient Lugazi at Kitende |url=https://kawowo.com/2025/04/03/watambala-wins-it-for-vipers-against-resilient-lugazi-at-kitende/ |access-date=2025-08-15 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Vipers agree new contract with Watambala |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/14/vipers-agree-new-contract-with-watambala/ |access-date=2025-08-15 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Watambala yakuzibwa okuva mu ttiimu ya St.Mary's SS Kitende okudda mu Vipers SC ey'abakulu mu sizoni ya 2019-2020. Yakola kyamaanyi okuyambako ttiimu eno okuwangula ekikopo kya [[Uganda Premier League]] mu sizoni ye esooka.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-03 |title=Special Report: The meteoric rise of Karim Watambala |url=https://www.fufa.co.ug/special-report-the-meteoric-rise-of-karim-watambala/ |url-status= |archive-date= |access-date=2025-08-15 |website=FUFA}}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, Watambala yakola endagaano empya ey’okwongezaayo emyaka ebiri ne Vipers SC, n’asigala okutuuka mu 2025. Azannye emipiira gya liigi 72, n’ateeba ggoolo 7, omuli n’okuteeba ggoolo enkulu ey’ekyenkanyi bwe baali bazannya [[BUL Jinja FC|BUL FC]] ekyagiyamba okunyweza ekikopo kya sizoni ya 2023-2024.<ref name=":1"/><ref name=":1"/> == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Watambala yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga omulundi ogwasooka mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya empaka z’amawanga ga Afirika eza 2020, oluvannyuma lw’okwolesa omutindo mu sizoni ye eyasooka mu Vipers SC.<ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2019-10-14 |title=CHAN 2020: Watambala Gets Maiden Cranes Call Up |url=https://chimpreports.com/chan-2020-watambala-gets-maiden-cranes-call-up/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga13, Ogwekkuminoogumu 2020, lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu mu mupiira]] gw’okusunsulamu abalizannya ekikopo kya Afirika ne [[South Sudan]], y’ayingizibwa oluvannyuma mu mupiira gwe bawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-13 |title=Watambala delighted to make Cranes senior debut |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/13/watambala-delighted-to-make-cranes-senior-debut/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref> == Ebitiibwa == === Vipers SC === * Uganda Premier League: 2019-2020, 2021-2022, 2022-2023, 2023-2024<ref name=":1"/><ref name=":2">{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=2025-07-15 |title=Karim Watambala: Midfielder Set For Contract Extension |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/15/karim-watambala-midfielder-set-for-contract-extension/ |access-date=2025-08-15 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> * Uganda Cup: 2019-2020, 2022-2023, 2024-2025<ref name=":2" /> == Laba ne == * Allan Okello * Reagan Mpande == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] g7kc3wqun9417xe0jl7ugduas7j6ki4 58232 58230 2026-07-02T12:36:30Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu wiki link 58232 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdul Karim Watambala''' (yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 2000) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu era azannyira mu makkati mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi ya Uganda Premier.<ref name=":1">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2023-07-05 |title=Karim Watambala extends stay at Vipers |url=https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209172021/https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-04-03 |title=Watambala wins it for Vipers against resilient Lugazi at Kitende |url=https://kawowo.com/2025/04/03/watambala-wins-it-for-vipers-against-resilient-lugazi-at-kitende/ |access-date=2025-08-15 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Vipers agree new contract with Watambala |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/14/vipers-agree-new-contract-with-watambala/ |access-date=2025-08-15 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Watambala yakuzibwa okuva mu ttiimu ya St.Mary's SS Kitende okudda mu Vipers SC ey'abakulu mu sizoni ya 2019-2020. Yakola kyamaanyi okuyambako ttiimu eno okuwangula ekikopo kya Uganda Premier League mu sizoni ye esooka.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-03 |title=Special Report: The meteoric rise of Karim Watambala |url=https://www.fufa.co.ug/special-report-the-meteoric-rise-of-karim-watambala/ |url-status= |archive-date= |access-date=2025-08-15 |website=FUFA}}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, Watambala yakola endagaano empya ey’okwongezaayo emyaka ebiri ne Vipers SC, n’asigala okutuuka mu 2025. Azannye emipiira gya liigi 72, n’ateeba ggoolo 7, omuli n’okuteeba ggoolo enkulu ey’ekyenkanyi bwe baali bazannya [[BUL Jinja FC|BUL FC]] ekyagiyamba okuwangula ekikopo kya sizoni ya 2023-2024.<ref name=":1"/><ref name=":0">Club, Vipers Sports (2023-07-05). [https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ "Karim Watambala extends stay at Vipers"]. ''Vipers SC Official Website''. Retrieved 2025-08-15.</ref> == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Watambala yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga omulundi ogwasooka mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya empaka z’amawanga ga Afirika eza 2020, oluvannyuma lw’okwolesa omutindo mu sizoni ye eyasooka mu Vipers SC.<ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2019-10-14 |title=CHAN 2020: Watambala Gets Maiden Cranes Call Up |url=https://chimpreports.com/chan-2020-watambala-gets-maiden-cranes-call-up/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga 13, Ogwekkuminoogumu 2020, lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] mu mupiira gw’okusunsulamu abalizannya ekikopo kya Afirika ne [[South Sudan]], y’ayingizibwamu oluvannyuma, mu mupiira gwe bawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-13 |title=Watambala delighted to make Cranes senior debut |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/13/watambala-delighted-to-make-cranes-senior-debut/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref> == Ebitiibwa == === Vipers SC === * Uganda Premier League: 2019-2020, 2021-2022, 2022-2023, 2023-2024<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=2025-07-15 |title=Karim Watambala: Midfielder Set For Contract Extension |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/15/karim-watambala-midfielder-set-for-contract-extension/ |access-date=2025-08-15 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> * Uganda Cup: 2019-2020, 2022-2023, 2024-2025<ref name=":2" /> == Laba ne == * [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello]] * [[Reagan Mpande]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] rmtq0vpc0g400teoyhus7uyl9z7lk2g 58235 58232 2026-07-02T12:40:56Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58235 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdul Karim Watambala''' (yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 2000) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu era azannyira mu makkati mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi ya Uganda Premier.<ref name=":1">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2023-07-05 |title=Karim Watambala extends stay at Vipers |url=https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209172021/https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-04-03 |title=Watambala wins it for Vipers against resilient Lugazi at Kitende |url=https://kawowo.com/2025/04/03/watambala-wins-it-for-vipers-against-resilient-lugazi-at-kitende/ |access-date=2025-08-15 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Vipers agree new contract with Watambala |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/14/vipers-agree-new-contract-with-watambala/ |access-date=2025-08-15 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Watambala yakuzibwa okuva mu ttiimu ya St.Mary's SS Kitende okudda mu Vipers SC ey'abakulu mu sizoni ya 2019-2020. Yakola kyamaanyi okuyambako ttiimu eno okuwangula ekikopo kya Uganda Premier League mu sizoni ye esooka.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-03 |title=Special Report: The meteoric rise of Karim Watambala |url=https://www.fufa.co.ug/special-report-the-meteoric-rise-of-karim-watambala/ |url-status= |archive-date= |access-date=2025-08-15 |website=FUFA}}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, Watambala yakola endagaano empya ey’okwongezaayo emyaka ebiri ne Vipers SC, n’asigala okutuuka mu 2025. Azannye emipiira gya liigi 72, n’ateeba ggoolo 7, omuli n’okuteeba ggoolo enkulu ey’ekyenkanyi bwe baali bazannya [[BUL Jinja FC|BUL FC]] ekyagiyamba okuwangula ekikopo kya sizoni ya 2023-2024.<ref name=":1"/><ref name=":0">Club, Vipers Sports (2023-07-05). [https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ "Karim Watambala extends stay at Vipers"]. ''Vipers SC Official Website''. Retrieved 2025-08-15.</ref> == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Watambala yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga omulundi ogwasooka mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya empaka z’amawanga ga Afirika eza 2020, oluvannyuma lw’okwolesa omutindo mu sizoni ye eyasooka mu Vipers SC.<ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2019-10-14 |title=CHAN 2020: Watambala Gets Maiden Cranes Call Up |url=https://chimpreports.com/chan-2020-watambala-gets-maiden-cranes-call-up/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga 13, Ogwekkuminoogumu 2020, lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] mu mupiira gw’okusunsulamu abalizannya ekikopo kya Afirika ne [[South Sudan]], y’ayingizibwamu oluvannyuma, mu mupiira gwe bawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-13 |title=Watambala delighted to make Cranes senior debut |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/13/watambala-delighted-to-make-cranes-senior-debut/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref> == Ebitiibwa == === Vipers SC === * Uganda Premier League: 2019-2020, 2021-2022, 2022-2023, 2023-2024<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=2025-07-15 |title=Karim Watambala: Midfielder Set For Contract Extension |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/15/karim-watambala-midfielder-set-for-contract-extension/ |access-date=2025-08-15 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> * Uganda Cup: 2019-2020, 2022-2023, 2024-2025<ref name=":2" /> == Laba ne == * [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello]] * [[Reagan Mpande]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] [[Category:Bannabyamizanyo Abanayuganda ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] ky2vzvkcad3sfvungjqiou6oyoooo1a 58240 58235 2026-07-02T12:48:33Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 58240 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abdul Karim Watambala''' (yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 2000) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira ogw'ekikugu era azannyira mu makkati mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu liigi ya Uganda Premier.<ref name=":1">{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2023-07-05 |title=Karim Watambala extends stay at Vipers |url=https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2026-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260209172021/https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-04-03 |title=Watambala wins it for Vipers against resilient Lugazi at Kitende |url=https://kawowo.com/2025/04/03/watambala-wins-it-for-vipers-against-resilient-lugazi-at-kitende/ |access-date=2025-08-15 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Vipers agree new contract with Watambala |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/14/vipers-agree-new-contract-with-watambala/ |access-date=2025-08-15 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> == Okuzannyira kiraabu == === Vipers SC === Watambala yakuzibwa okuva mu ttiimu ya St.Mary's SS Kitende okudda mu Vipers SC ey'abakulu mu sizoni ya 2019-2020. Yakola kyamaanyi okuyambako ttiimu eno okuwangula ekikopo kya Uganda Premier League mu sizoni ye esooka.<ref>{{Cite web |last= |date=2020-11-03 |title=Special Report: The meteoric rise of Karim Watambala |url=https://www.fufa.co.ug/special-report-the-meteoric-rise-of-karim-watambala/ |url-status= |archive-date= |access-date=2025-08-15 |website=FUFA}}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, Watambala yakola endagaano empya ey’okwongezaayo emyaka ebiri ne Vipers SC, n’asigala okutuuka mu 2025. Azannye emipiira gya liigi 72, n’ateeba ggoolo 7, omuli n’okuteeba ggoolo enkulu ey’ekyenkanyi bwe baali bazannya [[BUL Jinja FC|BUL FC]] ekyagiyamba okuwangula ekikopo kya sizoni ya 2023-2024.<ref name=":1"/><ref name=":0">Club, Vipers Sports (2023-07-05). [https://viperssc.co.ug/2023/07/05/karim-watambala-extends-stay-at-vipers/ "Karim Watambala extends stay at Vipers"]. ''Vipers SC Official Website''. Retrieved 2025-08-15.</ref> == Okuzannya ku ddaala ly’ensi yonna == Watambala yayitibwa ku ttiimu y’eggwanga omulundi ogwasooka mu mpaka z’okusunsulamu abalizannya empaka z’amawanga ga Afirika eza 2020, oluvannyuma lw’okwolesa omutindo mu sizoni ye eyasooka mu Vipers SC.<ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2019-10-14 |title=CHAN 2020: Watambala Gets Maiden Cranes Call Up |url=https://chimpreports.com/chan-2020-watambala-gets-maiden-cranes-call-up/ |access-date=2025-08-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nga 13, Ogwekkuminoogumu 2020, lwe yasooka okuzannyira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] mu mupiira gw’okusunsulamu abalizannya ekikopo kya Afirika ne [[South Sudan]], y’ayingizibwamu oluvannyuma, mu mupiira gwe bawangula ggoolo 1-0.<ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2020-11-13 |title=Watambala delighted to make Cranes senior debut |url=https://viperssc.co.ug/2020/11/13/watambala-delighted-to-make-cranes-senior-debut/ |access-date=2025-08-15 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB}}</ref> == Ebitiibwa == === Vipers SC === * Uganda Premier League: 2019-2020, 2021-2022, 2022-2023, 2023-2024<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |last=Damba |first=Allan |date=2025-07-15 |title=Karim Watambala: Midfielder Set For Contract Extension |url=https://nbssport.co.ug/2025/07/15/karim-watambala-midfielder-set-for-contract-extension/ |access-date=2025-08-15 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> * Uganda Cup: 2019-2020, 2022-2023, 2024-2025<ref name=":2" /> == Laba ne == * [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello]] * [[Reagan Mpande]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]] [[Category:Bannabyamizanyo Abanayuganda ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] [[Category:Abazaalwa mu 2000]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi ba kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga]] [[Category:Bannabyamizanyo aabava mu Buvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Abazannyi b'omupiira abazannya amakkati]] qhv4f4boxbzjv1bpk2jvwgcbxswe8e9 Aaron Kirunda 0 13857 58249 57487 2026-07-02T12:57:37Z Ssemmanda will 3837 Ngasseeko ettuluba 58249 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>{{Reflist}}{{Databox}}'''Aaron Kirunda''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 1985) munnayuganda omusuubuzi amanyiddwa era munnayuganda . Ye ssentebe w’ekibiina kya [[:en:African_Spelling_Bee|African Spelling Bee]] era y’omu ku baatandikawo era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] enjuba<ref>{{Cite web |title=enjuba |url=http://www.enjuba.com |access-date=2016-03-11 |website=enjuba}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=27 July 2008 |title=The young global leader who is going places |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184616/-eur-global-leader-eur |access-date=10 February 2016}}</ref> gy’awaayo emirimu gye okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kusomesa. eddukanya National [[:en:Spelling_bee|Spelling Bee]]<ref>{{Cite web |title=enjuba Spelling Bee |url=http://www.spellingbee.ug |access-date=2016-03-11 |publisher=enjuba}}</ref> mu Uganda, enteekateeka ey’okutandikawo abayizi etuuka ku bukadde n’obukadde bw’abayizi mu masomero ga pulayimale, okubayamba okutumbula okusoma n’okuwandiika, okukulaakulanya obukugu mu kyasa kino . Enjuba era efulumya ebitabo by'abaana n'okukola enteekateeka z'okutendeka abasomesa. == Ensibuko n’obuyigirize == Aaron yazaalibwa mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti ye Jinja]] era yasomera mu Katira pulayimale ne Kasokoso Trading Centre Pulayimale nga tannayingira Kakira sekendule, okusoma eddaala erisooka Muljibhai Madhvani College okusoma eddaala lya A gye yava ng’omuyizi asinga mu Disitulikiti y’e Jinja. Mu 2004, yafuna sikaala ya gavumenti okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Mass_communication|diguli eyookubiri mu by’empuliziganya]] . Yatikkirwa mu 2008 n'afuna diguli ya [[:en:Honors_student|bitiibwa]] .<ref name="Leader" /> Ebiseera bye ebisinga ng’ava ku ssomero yabimala ng’akwatagana [[:en:Community_activism|n’abavubuka ku bukulembeze, okulwanirira abantu mu kitundu]], naddala eri Abaana mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army|ky’olutalo lwa LRA]], okusinga ng’ayita mu GuluWalk<ref>{{Cite web |date=2008-11-04 |title=The Power of the GuluWalk |url=https://www.huffpost.com/entry/the-power-of-the-guluwalk_b_131563 |access-date=2021-01-19 |website=HuffPost}}</ref> n’endala, ng’awa [[:en:Entrepreneurship|basuubuzi]] amaanyi okukola ebintu eby’omutindo n’okukola dizayini y’ebikozesebwa mu mpuliziganya eri pulojekiti ezaaweebwa [[:en:Ugandan_government|Gavumenti ya Uganda, Gavumenti ya Rwanda ne Banka y’ensi yonna]] . Mu 2009, yakolagana n’abalala okukola pulogulaamu za leediyo ya yunivasite okusobozesa abayizi ba yunivasite okusalawo ebisinga obukulu mu bulamu bwabwe. Oluvannyuma yasenguka n’agenda e Kiwoko – [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okutandika n’okuddukanya Musana Fm,<ref>{{Cite web |title=Musana FM |url=http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001552/http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |archive-date=12 March 2016 |access-date=2016-03-11 |website=newhopeuganda.org}}</ref> leediyo y'abantu b'omukitundu egenderera okutondawo enkyukakyuka mu bantu . Nga'li wano , Yakola pulogulaamu za leediyo ezaawa abantu essuubi era na'zaamu abawerako amaaanyi okutandika emirimu egivaamu ssente , okudda ku ssomero ,n'okukola emitendera egy'omugaso okutuuka ku kubeera n'obulamu obulungi.<ref>{{Cite web |date=8 October 2010 |title=107.8 Musana Fm |url=http://newhopeuganda.org/new-hope-uganda-ministries-u-s/newsletter/107-8-musana-fm/ |access-date=2021-01-19 |website=New Hope Uganda}}</ref> Yakulembera okusimba emiti egisukka mu 20,000 mu kitundu nga kwotadde n’okukozesa leediyo ng’omukutu okusikiriza n’okusomesa abantu ku [[:en:Financial_inclusion|nsonga z’okuyingiza ssente]], okuyamba abantu okuyiga okukozesa amasimu gaabwe ng’ekintu ekikozesebwa si mu kukyusa ssente zokka wabula n’okutereka. Oluvannyuma yatongoza Enjuba Credit,<ref name=":0">{{Cite web |title=enjuba Credit |url=http://www.enjubacredit.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910180132/http://www.enjubacredit.com/ |archive-date=10 September 2018 |access-date=2016-03-11 |website=enjuba Credit}}</ref> kampuni ekola ku by’ensimbi eyamba abantu ssekinnoomu okufuna ensimbi ez’amangu n’abasuubuzi abakola ennyo okufuna ensimbi n’obuyambi bw’okwekulaakulanya mu bizinensi zaabwe. Mu 2013, yaweebwa Commonwealth Scholarship <ref>{{Cite web |title=Commonwealth Scholarship Commission in the UK |url=http://cscuk.dfid.gov.uk/ |access-date=2016-03-11 |website=cscuk.dfid.gov.uk |archive-date=2016-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001357/http://cscuk.dfid.gov.uk/ |url-status=dead }}</ref> okusoma [[:en:Social_policy|Embeera z’abantu]] n’obuyiiya mu nkola ya bizinensi mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] . Era y’addukanya enjuba National Spelling Bee mu Uganda era nga ye Ssentebe w’ekibiina kya [[:en:African_Spelling_Bee|African Spelling Bee]],<ref>{{Cite web |date=2014-10-27 |title=African Spelling Bee |url=https://africanspellingbee.com/ |access-date=2024-06-17}}</ref> empaka z'okuwandiika ezitegekebwa buli mwaka ku ssemazinga yenna n'ekigendererwa eky'okutumbula okusoma n'okuwandiika ,okusumulula ebirowoozo by'abaana n'okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu ng'okwesiga, okukolera awamu ,okulowooza ennyo n'okwanjula . Aaron afuna engule ya positive inspiration Award okuva mu kkampuni ya YALDA (Youth Alliance for Leadership and Development in Africa). Yasiimiddwa ng’omu ku bavubuka abakulembeze mu Afrika 101 mu lukiiko lw’abakulembeze ba bizinensi mu Afrika olw’omulundi ogw’okutaano. Ye muwanguzi w’empaka za Global Young Social Entrepreneurs Competition, 2007 era yatuuka ku fayinolo y’engule ya Young Achievers Award, 2010. Aaron era ye MIT GSW Fellow, LSE Program for African Leadership Fellow, Acumen East African Fellow mu 2016 era gye buvuddeko yasunsulwa okuwangula engule za New Vision 40 under 40. == Okulwanirira abantu mu kitundu == Alooni aweerezza mu bifo bino wammanga:<ref name="Leader"/> * Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekigatta abavubuka mu Uganda (UNYU). * Omukwanaganya w’ekitundu, Global Demos, Uganda. * Project Director, Empower, ekibiina ky’omukitundu ekisomesa obukugu mu ICT eri abavubuka abaavu. * Co-founder and Chief Executive, enjuba a social company ekozesa ebikozesebwa ebiyiiya okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kuteeka ssente mu High Growth Enterprises n’okutumbula abaana okulongoosa okusoma n’okuwandiika n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu nga bayita mu spelling bee.<ref>{{Cite web |last=ENJ |date=10 February 2016 |title=Enjuba: Our Story |url=http://www.enjuba.com/#our-story |access-date=10 February 2016 |publisher=Enjuba.com (ENJ)}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] 9bszndyjayw2s2yx0htfaolhu6dxelr Akiki Nyabongo 0 13938 58493 53366 2026-07-03T10:56:36Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 58493 wikitext text/x-wiki   '''Akiki Hosea Kanyarusoke Nyabongo''' ( c. 1907 – Ogwekkumi 2, 1975) yali munnayuganda munnabyabufuzi era omuwandiisi w’ebitabo.<ref name="The New York Times-1975">{{Cite news|date=1975-10-17|title=Akiki Nyabongo, 65, Dies; Writer and Uganda Prince|language=en-US|page=38|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1975/10/17/archives/akiki-nyabongo-65-dies-writer-and-uganda-prince.html|access-date=2023-03-17|issn=0362-4331}}</ref> Yazaalibwa omulangira w’Obwakabaka bwa [[Tooro]] mu Bugwanjuba bwa Uganda era yasomera mu yunivasite mu Amerika ne Bungereza.<ref name="The New York Times-1975" /> Omukugu mu by’enkula y’abantu eyatendekebwa mu Oxford, Nyabongo yalina ebifo by’obusomesa mu Amerika era n’agenda mu maaso n’okunoonyereza ku by’enkula y’abantu.<ref name="Matera-2010">{{Cite journal |last=Matera |first=Marc |date=2010 |title=Colonial Subjects: Black Intellectuals and the Development of Colonial Studies in Britain |url=https://www.jstor.org/stable/23265207 |journal=Journal of British Studies |volume=49 |issue=2 |pages=388–418 |doi=10.1086/649838 |issn=0021-9371 |jstor=23265207 |s2cid=143861344 |url-access=subscription}}</ref> Oluvannyuma yakomawo e Uganda, n'ayambako mu kwefuga kwayo okuva ku Bungereza era n'abeerawo okutuusa lwe yafa.<ref name="Monroe-2022">{{Cite journal |last=Monroe |first=Caitlin C. |date=2022-08-01 |title=Searching for Nyabongo |url=https://read.dukeupress.edu/cssaame/article/42/2/389/317247/Searching-for-NyabongoAn-Unconventional-Ugandan |journal=Comparative Studies of South Asia, Africa and the Middle East |language=en |volume=42 |issue=2 |pages=389–403 |doi=10.1215/1089201X-9987879 |issn=1089-201X |s2cid=252245781 |url-access=subscription}}</ref> Akiki Nyabongo yakolagana n’abalwanirizi b’eddembe ab’enjawulo mu Afrika yonna "pan-African" (nga mw’otwalidde ne [[WEB Du Bois|W.E.B Du Bois]] ne George Padmore ) era n’awagira mu lwatu okuggya amawanga ga Afrika (African decolonization) n’okukulaakulana mu biwandiiko bye. Ekitabo kye ekyasinga okumanyika ye ''Africa Answers Back'' (1936), ekimu ku bitabo eby’olulimi Olungereza ebyasooka okuwandiikibwa omuwandiisi Munnayuganda.<ref name="Kopf-2019">{{Cite journal |last=Kopf |first=Martina |date=2019 |title=Encountering development in East African fiction |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0021989417707801 |journal=The Journal of Commonwealth Literature |language=en |volume=54 |issue=3 |pages=338 |doi=10.1177/0021989417707801 |issn=0021-9894 |s2cid=157910109 |url-access=subscription}}</ref> Omuzannyo guno gwalaba ensonga y’ebyobufuzi n’obuwangwa ekwatagana mu Afrika ey’amatwale (colonial Africa) ng’akabonero k’okukkiriza kwe mu bumu bwa Afirika. Nyabongo yakiikirira okwagala kw'abantu ba bugwanjuba bwa Uganda ( [[Tooro]] ) olw'eddembe ly'ebyobufuzi n'okuwuliza amaloboozi gaabwe mu nsi yonna.<ref name="Kahyana-2016">{{Cite journal |last=Kahyana |first=Danson Sylvester |date=2016-12-31 |title=Depiction of African Indigenous Education in Akiki Nyabongo's Africa Answers Back (1936) |url=https://journals.ukzn.ac.za/index.php/soa/article/view/1363 |journal=Alternation Journal |language=en-US |issue=18 |pages=241–243 |issn=2519-5476}}</ref> == Obulamu obuto n’okusoma == [[File:Flag_of_the_Tooro_Kingdom.svg|thumb|Tooro Bendera y'Obwakabaka]] [[File:Kingdom_of_Toro_(map_of_the_original_kingdom).png|thumb|Maapu y'Obwakabaka bwa Tooro mu Uganda]] Akiki Nyabongo yali mutabani w’omugenzi [[Kyembambe III]], [[Omukama]] (Kabaka) ow’Obwakabaka bwa Tooro mu maserengeta ga Uganda. Yazaalibwa mu kibuga Fort Portal e Uganda mu 1907.<ref name="Kahyana-2016" /> Omulangira omuto yamaliriza siniya mu King's College e Budo mu East Africa. Yasoma higher education mu [[Howard University]] (BA) ne [[Yale]] . Yasomera mu [[Harvard University]] okufuna diguli ye eya master ne PhD mu by'obutonde mu [[Queen's College]], The University ya Oxford.<ref name="Matera-2010" /> Mu 1937, ekitongole kya Rhodes Trust kyatandika okuwagira emisomo gye olw’okusoma kwe okw’amaanyi eyo.<ref name="Monroe-2022" /> Nyabongo yatikkirwa mu 1939 mu Oxford n'ebbaluwa eyitibwa "''The Religious Practices and Beliefs of Ugandans"'' . Okunoonyereza kuno kwekenneenya mu bujjuvu [[eddiini mu Uganda]], enzikiriza, n’obuwangwa. Kyatenderezebwa ng’ekyokulabirako ky'Okweyunula mu buwangwa (autoetnography) nga kirimu omuwendo gw’eby’ensoma ogutakyusibwa nnyo.<ref name="The Queen's College, Oxford">{{Cite web |title=Africa Answers Back (exhibition) |url=https://www.queens.ox.ac.uk/exhibitions/africa-answers-back/ |access-date=2023-03-17 |website=The Queen's College, Oxford |language=en-US}}</ref> == Omulimu == Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye ey’obusawo (doctorate), okwawukana ku gavumenti y’amatwale ga Bungereza (British colonial government) eyali eyagala okumukomyaawo e Uganda, yasenguka n’abeera mu Brooklyn, ekibuga kya New York, mu 1940. Mu myaka gya 1940, yali pulofeesa mu [[Yunivasite y’e Alabama]] n’oluvannyuma mu [[North Carolina A&T University]] .<ref name="Matera-2010" /> Mu 1957, yakomawo mu Uganda okuyambako mu kuteesa okwefuga okuva ku Bungereza.<ref name="Monroe-2022" /> Mu 1959, Nyabongo yadduka mu Uganda olw'ebyokwerinda. Yatandika okukola nga pulofeesa w’Essomo ly'entabaganya (sociology) n’obuwangwa (culture) mu [[yunivasite y’e Leiden]] e Hague mu Budaaki (Netherlands). Nga 1962 tannatuuka, yakolera ku kakiiko ka ssemateeka akalondoola obwetwaze bwa Uganda. Oluvannyuma Nyabongo yeesimbawo ku bwa nnamunigina ku kifo kya palamenti mu bukiikaddyo bwa Tooro, ekitundu ekiriraanye ekibuga kye Fort Portal n’awangulwa. Nyabongo emirimu gye gyonna yagimala mu Uganda, nga ye ssentebe w’akakiiko ka gavumenti ya Uganda akategeka ebibuga n’ensi okutuusa lwe yafa mu 1975.<ref name="Monroe-2022" /> == Okulwanirira ebyobufuzi == === Okukwatagana n’abalwanirizi b’eddembe === [[File:Flag_of_the_UNIA.svg|thumb|"Pan-African Flag" eyatondebwawo ekibiina ekigatta abaddugavu ekya Universal Negro Improvement Association ne African Communities League]] Nyabongo yabeeranga mu bulamu obw’ensi yonna (global life). Yakolagana n’[[abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu]] abamanyiddwa era n’agabana emirimu gye yawandiika mu Uganda, Amerika, ne Bulaaya ey’Obugwanjuba. Yabeeranga era n’akolagana ne George Padmore era n’akolagana ne W.E.B Du Bois ku pulojekiti ya "latter's abortive project, ''Encyclopedia of the Negro''". Nyabongo yasomooza obufuzi bw’amatwale era n’ayongera emboozi ezikwata ku nkola y’ensi yonna (Internationalism) ey’Abaddugavu ng’ayita mu bitabo bino, enkolagana, n’ebbaluwa. Nyabongo era yayanjula omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu Eslanda Goode Robeson mu Uganda mu lugendo lwe ku lukalu lwa Africa mu 1936.<ref name="Matera-2010" /> Mu 1936, bwe yali amaliriza ebbaluwa ku mpisa z’eddiini za Uganda mu [[Queen’s College, Oxford]], era nga wayise omwaka gumu ng’afulumya ekitabo kye ekyasooka "''The Story of an African Chief'' (re-titled ''Africa answers back'' )", Nyabongo yaweereza ebbaluwa eri [[Rabindranath Tagore]] (1861–1941), omuyimbi Omubengali. Ebbaluwa eno yasaba okuvvuunulwa kw’ekitontome ekirimu empisa Tagore kye yayiiya ku Afirika okubunyisa ekiwandiiko ekyo eri Abafirika bonna. Ekitontome kino kyawakanya Benito Mussolini [[okulumba Ethiopia]] (mu kiseera ekyo [[Abyssinia]] ) era ne kivumirira effujjo eryategekebwa amagye ga Bwakabaka bwa Bulaaya ku ssemazinga wa Afirika. Mu kwanukula Tagore Nyabongo, yagondera okusaba kwa Nyabongo. Olw'ebbaluwa eno, amawulire g'e Bungereza aga ''The Spectator'' gaafulumya "To Africa," enkyusa y'Olungereza ey'ekitontome ekyasooka ekyavvuunulwa Tagore nga May 7, 1937.<ref name="Mowtushi-2015" /> === Okwetaba mu byobufuzi === Mu 1945, Akiki Nyabongo yawa omulimu mu Ttabamiruka w’Abafuzi b’amatwale Du Bois ne NAACP gwe baayita mu New York mu Gwokuna 6 ku ttabi lya 135th Street mu tterekero ly’ebitabo erya New York Public Library. Yali mmemba ku kakiiko akasalawo era yayambako okulaga ensonga nnya ezaali ziwagira okulwanyisa obufuzi bw’amatwale (Decolonization) n’enkulaakulana y’amawanga ga Afrika. Ensonga zino zaasindikibwa mu mawulire ag’enjawulo era okukkakkana nga zayanjuddwa mu lukungaana lw’e San Francisco.<ref>{{Cite journal |last=Sherwood |first=Marika |date=1996 |title="There Is No New Deal for the Blackman in San Francisco": African Attempts to Influence the Founding Conference of the United Nations, April–July, 1945 |url=https://www.jstor.org/stable/221419 |journal=The International Journal of African Historical Studies |volume=29 |issue=1 |pages=71–94 |doi=10.2307/221419 |issn=0361-7882 |jstor=221419 |url-access=subscription}}</ref> Akiki Nyabongo yali mmemba wa maanyi era nga yayamba nnyo mu kibiina ky’abayizi ekya Universal Ethiopian Student’s Association (UESA), ekyatandikibwawo abamanyi abalwanirizi b’eddembe okuva mu Amerika, Caribbeans, ne Africa, mu Harlem, New York, mu 1927. <ref name="Anthony-2014">{{Cite thesis|last=Anthony|first=TaKeia N.|title=Mobilizing Diaspora: The Universal Ethiopian Students' Association, 1927–1948|date=2014|publisher=Howard University|url=https://www.proquest.com/docview/1620907442|language=en|access-date=2023-03-17|id={{ProQuest|1620907442}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Mu January 1947, Nyabongo yaweereza ng’omuwandiisi omukulu mu kitabo ekikulu ekya UESA: ''The African: The Journal of African Affairs'' . Obuwandiisi bwe bwali kabonero k’abagezigezi Abaddugavu bonna okufaayo ku mbeera y’ebyobufuzi eyali efuuse ey’okusika omuguwa mu Afrika. Nyabongo yayambako mu kusengulwa kuno bwe yalagira ekitabo kino okussa essira ku byobufuzi bya Afrika. Ekirala, bwe yawandiika okwekenneenya ebitabo ku sikaala z’abavubuka aba Africa abamanyiddwa ennyo ezasemba UESA, nga WEB Du Bois’s ''Black Folk Then and Now'', Nyabongo yagezaako okulwanirira obumu mu bantu b’Abaddugavu bonna. Agenda zombi zaddamu omulanga gw’ekitabo kino ogw’okusumululwa, okuggwaawo kw’obufuzi bwa mawanga, okufuula Abafirika abali mu nsi endala abantu, n’okukulaakulanya amawanga ga Afrika.<ref name="Anthony-2014" /> === Endowooza y’ebyobufuzi === Akiki Nyabongo yalwanirira obumu bw’amawanga n’amadiini. Nyabongo era yali akwatagana n'abakiise mu kibiina kya African Association era n'awagira ekika ekigatta, ekimanyiddwa olw'obwasseruganda nga tekirina "kika kilwanyisa bika" oba "ebiwayi ebiwakanya ebiwayi".<ref name="Sanders-2019">{{Cite journal |last=Sanders |first=Ethan R. |date=2019 |title=James Aggrey and the African Nation: Pan-Africanism, Public Memory, and Political Imagination in Colonial East Africa |url=https://www.jstor.org/stable/45281486 |journal=The International Journal of African Historical Studies |volume=52 |issue=3 |pages=399–424 |issn=0361-7882 |jstor=45281486}}</ref> Endowooza eno yakwata butereevu ku mawanga mangi ag’obuvanjuba bwa Afrika nga galina amawanga mangi, omuli ekitongole kya Bungereza ekya Uganda Protectorate n’Obwakabaka bwa Tooro. Ng’aluŋŋamizibwa Dr. [[James Aggrey]] n’obufirosoofo bwe obw’ebyenjigiriza ku bumu n’okuzingiramu ssemazinga wa Afrika yenna, Akiki Nyabongo yayongera okuggumiza nti tewalina kubaawo kuyomba kwa ddiini mu Bannafirika era n’enzikiriza y’eddiini y’omuntu erina okussibwamu ekitiibwa. Yasindiikiriza okuyingiza eddiini mu nteekateeka ze ez’ebyobufuzi. Ku Nyabongo, okuyingiza eddiini mu bantu bonna yali ngeri nkulu nnyo ey’okutumbula obulamu obulungi obw’awamu obwa ssemazinga yenna. Enjawulo eyasangulwa wakati w’embeera z’abantu yaleetawo enjawulo y’Afirika ey’okugabana, nga ewagira okuzuukuka kw’ebyobufuzi mu Afrika yonna.<ref name="Sanders-2019" /> == Ebiwandiiko n’okunoonyereza == Akiki Nyabongo yali muwandiisi era omuwandiisi omujjumbize. Y’omu ku bawandiisi mu Uganda abaasooka okufulumya ekitabo ky’Olungereza,<ref name="Monroe-2022" /> era ye yali omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''The African'' Magazine ''.''<ref name="Sugirtharajah-2005">{{Cite book |last=Sugirtharajah |first=R.S. |year=2005 |title=The Bible and Empire: Postcolonial Explorations |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/9780511614552/type/book |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-53191-7 |edition=1 |doi=10.1017/cbo9780511614552.006}}</ref> Omulimu gwe ogusinga okumanyika gwe kitabo "''Story of an African Chief"'', ekyafulumizibwa mu 1935, ekyaddamu okufulumizibwa mu 1936 wansi w’omutwe "''Africa Answers Back".''<ref name="Kopf-2019" /> Olugero luno olukwata ku bulamu bw’omuntu (semi-autobiographical novel) luteekeddwa mu Buganda era nga lugoberera emboozi y’obulamu bwa Abala Stanley Mujungu: mutabani w’omutaka Omuganda alinnya ku ntebe.<ref name="Kopf-2019" /> Omuzannyi omukulu alwanagana n’endagamuntu ye mu bulamu bwe bwonna, ng’agezaako okutebenkeza empisa enzaalwa ezaasimbibwa bazadde be n’ebikosa [[Obukristaayo]] n’obuwangwa bw’amawanga g’obugwanjuba okuva mu baminsani b’omu kitundu.<ref name="Sugirtharajah-2005" /> Enkola z’okumanya eza Afirika n’Abazungu zikontana enfunda eziwera mu butakkaanya mu kitabo kyonna. Mu kifaananyi ekimu, omuzannyi omukulu, Mujungu, eyaakalondebwa okuba omukulu, asaba omusawo w’omu kitundu okujjanjaba omukono gw’omusajja eyamenyese oluvannyuma lw’okulaba omusawo Omuzungu ng’agusibye ne bandegi.<ref name="Kopf-2019" /> Omusawo Omugirimaani alaga okwewuunya, nga tasobola kutegeera nkola ndala ey’obujjanjabi nga takozesezza bandegi. Abasawo Abagirimaani n’Abangereza basaba okutuula mu bayige engeri omusawo w’omu kitundu gy’agenda okulongoosaamu, nga bakozesa obumanyirivu obwo ng’omukisa gw’okuyiga.<ref name="Kopf-2019" /> Ekifo kino kiraga ekyokulabirako ky’obutuufu bw’enkola z’okumanya ez’obusawo mu Afirika bw’ogeraageranya n’obusawo bw’amawanga g’obugwanjuba; omulamwa Nyabongo gw'aberezaamu mu lunyiriri lwonna.<ref name="Kopf-2019" /> === Enkolagana y'eddiini mu ''Afrika Answers Back'' === Enkolagana y'eddiini (Religious syncretism), okuyingiza enkola z’eddiini bbiri ezitakwatagana (okugeza, emikolo) mu nkola emu ekwatagana, gwali mulamwa gwa maanyi ogweyolekera mu ''Africa yonna Answers Back'' mu kunnyonnyola okugatta enkola z’eddiini z’Ekikristaayo n’ez’Afirika mu Uganda. Endowooza eno elagibwa ku ntandikwa y’olugero ng’omukulu atuuma mutabani we erinnya, omuzannyi omukulu mu lunyiriri luno Abala Stanley Mujungu. "Abala" lyali linnya lya nnono mu Uganda, so nga Stanley lyasibuka ku mulangira okwagala ennyo omuminsani Omukristaayo ayitibwa Stanley.<ref>{{Cite encyclopedia|title=The Fissures of Fusion|publisher=Brill|url=http://dx.doi.org/10.1163/9789004489950_018|access-date=2023-03-17|last=Döring|first=Tobias|year=1996|editor-last=Stummer|editor-first=Peter O.|pages=139–152|doi=10.1163/9789004489950_018|isbn=9789004489950|chapter=Fusion of Cultures?|editor2-first=Christopher|editor2-last=Balme|url-access=subscription}}</ref> === Okwaniriza kwa ''Africa Answers Back'' === ''Africa Answers Back'' y’emu ku bitabo by’Olungereza ebyasooka ebirina endowooza y’Abafirika ku nnyiriri z’amatwale. Omuzannyo guno gutwalibwa nga "ekiwandiiko ekikulu eky'ebiwandiiko bya Afirika eby'oluvannyuma lw'amatwale "Postcolonial literature" " nga guvumirira endowooza z'obuwangwa n'amawanga mu kiseera ekyo ezaali zitambula mu masomo n'abantu.<ref name="Kopf-2019" /> Wadde atenderezebwa okuva mu nsi y’ebiwandiiko, Nyabongo asanga okunenya olw’olugero luno. Omukugu mu by’ebiwandiiko Martina Kopf awoza nti Nyabongo yakwata enkola efaananako n’ebitongole by’amatwale bye yavumirira. Essira yaliteeka ku by’obujjanjabi, ng’omusajja eyalumizibbwa teyayingizibwa mu mboozi ekwata ku bujjanjabi bwe. Wabula, omukulu yakwata enkola okuva waggulu okudda wansi, ng’akozesa okuteebereza n’okusosola okumanyisa okusalawo kwe ku lw’abantu b’oku kyalo kye, okufaananako n’okusalawo okw’ekimpatiira okw’ebitongole by’amatwale.<ref name="Kopf-2019" /> Ekirala, Nyabongo okukozesa ekigambo ‘savage’ mu lunyiriri lwonna kyaleka abamanyi nga Mahruba T. Mowtushi nga babuusabuusa amakulu amabi ag’abantu b’omu kitundu okwawukana ku bantu ‘abakulembeze’.<ref name="Mowtushi-2015" /> Omukenkufu Danson Sylvester Kahyana yawa okwekenneenya okujjuvu ku kitabo kino. Essira yaliteka ku by’obusawo n’agamba nti Akiki Nyabongo okulwanirira okuleeta eddagala ly’amawanga g’obugwanjuba kwalaga enzikiriza ye ey’enjawulo mu buwangwa bw’amawanga g’obugwanjuba obukosa obulungi embeera z’abantu mu Afirika. Naye, omuwandiisi w’ebitabo alwanyisa obufuzi bw’amatwale okusinga alaba ebyenjigiriza by’amawanga g’obugwanjuba ng’okusoomoozebwa eri okuwangaala kw’emisingi, empisa, n’enzikiriza z’Afirika ezikola okumala ebyasa bingi.<ref name="Kahyana-2016" /> === Pulojekiti ze endala === Nyabongo yafulumya ebitabo by’enfumo ebitonotono mu myaka gya 1930. Mu 1937, yafulumya ''Emboozi za Bisoro'' (1937), n’addirira ''Emboozi za Bisoro II'' (1939) <ref name="Matera-2010" /><ref name="Nyabongo-1939">{{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1939 |title=Winds and Lights: African Fairy Tales |publisher=New York: The Voice of Ethiopia}}</ref> ''Empewo n'amataala:'' ''Enfumo z'Afirika'' zafulumizibwa mu 1939.<ref name="Nyabongo-1939" /> Nyabongo era yafulumya ekiwandiiko ekitannaba kufulumizibwa, "''Yali the Savage"'', ekyagenderera okwanjula munnakatemba, omuyimbi era omulwanirizi w’eddembe Omumerika Paul Robeson. Ebbago lino kati likuumiddwa mu tterekero ly'ebitabo erya Queen's College erya "The Nyabongo Papers".<ref name="The Queen's College, Oxford" /> Pulojekiti y’omuwandiisi eyasembayo okumanyibwa eyafulumizibwa yali kitabo eky’olulimi [[Olutooro]], ''Oruhenda'', ekyannyonnyola obuwangwa bw’ekitundu ky’e Tooro, ennono, n’olulimi lw’olubiri olw’ekyama.<ref name="Monroe-2022" /> Ng’omukugu mu by’enkula y’abantu eyatendekebwa mu Oxford, Nyabongo lumu yanoonyereza ku ''Ebito'', olulimi lwa Uganda olw’edda olwesigama ku bimuli. Mu kunoonyereza kuno, teyafaayo ku ndagamuntu ye ng’omulwanirizi w’ebyobufuzi mu Afrika yonna kyokka ng’ategeeza kuteesa ku ntambula n’okukwatagana kwa Uganda ey’edda ng’ayita mu nkola z’obuwangwa ezikwatagana. Kyokka Nyabongo yalemererwa okumaliriza okunoonyereza kuno. Pulojekiti eno teyaliimu nsimbi. Ekisinga obukulu, Obwakabaka bwa Tooro bwamusaba addeyo mu Uganda ayambeko mu kuteesa okwefuga okuva ku Bungereza.<ref name="Monroe-2022" /> == Okufa kwe == Akiki Nyabongo yafiira mu ddwaliro e Jinja mu Uganda omwezi Ogwekkumi 2, 1975, ku myaka 65. Alese mukyala we Ada Naomi Nyabongo ne mutabani we Amoti Nyabongo. == Ebikolwa ebirondeddwa == * ''Emboozi y’Omulangira w’Afirika'' (1935), n’eddamu okufulumizibwa n’etuumibwa erinnya ''lya Africa Answers Back'' (1936);<ref name="Kopf-2019" /> * ''Bisoro I'' (1937); * ''Bisoro II'' (1939);. * ''Empewo n’amataala: Enfumo z’Afirika'' (1939). == Ebikozesebwa mu kutereka ebyafaayo == "Empapula za Nyabongo" tterekero lya Queen's College eririmu emisomo gya Akiki Nyabongo, okuwandiika ebbago, ebitabo ebifulumiziddwa, n'ebifaananyi ebimukwatako. Ettendekero lino lyalonda ebimu ku bikung’aanyiziddwa mu mwoleso omutono mu Gwekkumi wa 2021 okujjukira omwezi gw’ebyafaayo by’abaddugavu.<ref name="The Queen's College, Oxford" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} <references /> == Ebisingawo okusoma == * {{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1936 |title=Africa Answers Back |publisher=Routledge & Sons |location=London}} * {{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1939 |title=Winds and Lights: African Fairy Tales |publisher=The Voice of Ethiopia |location=New York}} 9eu6wjtrhxu90roav11hpaw9dcl8f4p Achilla Orru 0 13943 58370 57841 2026-07-02T21:39:15Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 58370 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] e61l9k1fha8dbg8qmi87mq3flm0ghf5 58371 58370 2026-07-02T21:43:56Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 58371 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu abasibuka e Karamojong]] 5zx2eyg2i0iw2ccq3az3teahc9qq5f2 58372 58371 2026-07-02T21:54:03Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 58372 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu abasibuka e Karamojong]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] a6yyzks0sb6z33dwjf7xg6ehapzf9rx 58373 58372 2026-07-02T21:55:05Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abantu abasibuka e Karamojong]]; added [[Category:Abantu b'e Karamoja]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 58373 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] gj8rb80ja281xknk759zbeq7hzinrjg 58377 58373 2026-07-02T22:00:39Z 24RAY 11014 ngasseeko laba ne 58377 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] et73s10v7mtnr7236lpeveio736w6mc 58378 58377 2026-07-02T22:07:39Z 24RAY 11014 ngasseko laba ne 58378 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Lukembe == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] f5hiu13ffcp10qy75zb30l4sx4lgfpr 58379 58378 2026-07-02T22:12:26Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ ebimukwatako 58379 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Lukembe * Karamoja * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] 5wrhvbfygrh6bbvk2lz5fkn8nm1e0mp 58380 58379 2026-07-02T22:21:38Z 24RAY 11014 /* Laba ne */ Ngasseeko obutindo 58380 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bw’omuntu ku bubwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] my7bm3p9s2ssagp7imaq2y0sssheoh5 58381 58380 2026-07-02T22:22:44Z 24RAY 11014 /* Obulamu bw’omuntu ku bubwe */ empandiika 58381 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa mu Gwokubiri 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okugenda mu Uganda, era mu 2004 yafumbirwa eyo. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannagenda kuddayo ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye mu Halifax Canada Benjamin olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire ye e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] m2b4vcu3htdxctxa4la1usjyyqr4kqr 58382 58381 2026-07-02T22:48:59Z 24RAY 11014 /* Obulamu bwe */ empandiika 58382 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Omulimu == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] 66v6ek8reb85qivqu3st6obewjy2e0b 58383 58382 2026-07-02T22:49:41Z 24RAY 11014 /* Omulimu */ empandiika 58383 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era n’atereeza bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga bombi nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC mu ggaali y’omukka, ng’atera okukuba ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Girimaani. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 mu lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] j5ovxo1ardyojjeb0jnrghf6771u4s1 58384 58383 2026-07-02T23:08:16Z 24RAY 11014 /* Emirimu gye */ empandiika 58384 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obulamu obuto n’okusoma == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC subway, yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Bugirimaani/Budaaki. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] kvo6u8471kav4impz5oo7owuvj4tcq0 58385 58384 2026-07-02T23:10:24Z 24RAY 11014 /* Obulamu obuto n’okusoma */empandiika 58385 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okubulwa amaaso ku myaka musanvu, yasomera mu Madera Special School for the Blind; yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yajja e Canada ng’omubundabunda mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Dalhousie University e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali eyo yakola bbandi, Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC subway, yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Bugirimaani/Budaaki. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] ppgx80wnnnebtuscw1k3ubw1553j0vb 58386 58385 2026-07-02T23:25:02Z 24RAY 11014 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ empandiika 58386 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Ogwomunaana 17, 1959 – Ogwokubiri 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso enzaalwa y'e Uganda ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Ekika kye kyali kya Karamojong. == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera lya bazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Yunivasite y'e Dalhousie e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC subway, yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Bugirimaani/Budaaki. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] 0ncmz3wh8f7ebyp466sdqnaweywgirf 58387 58386 2026-07-02T23:32:50Z 24RAY 11014 empandiika 58387 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Mu Ogwomunaana nga 17, 1959 – Ogwokubiri nga 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era Munnayuganda, ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba Karamojong. == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera lya bazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu Yunivasite y'e Dalhousie e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa TTC subway, yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya Bloor-Yonge.<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa World Music Exposition mu Bugirimaani/Budaaki. Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya Juno Award mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya Royal Dutch Wind Ensemble mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * [[Karamoja Regional Museum|Karamoja]] * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] 3wlv83kd0jgevv3q27k2uwqf7zytmoy 58388 58387 2026-07-02T23:46:04Z 24RAY 11014 ngasseeko obutindo 58388 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo''' (Mu Ogwomunaana nga 17, 1959 – Ogwokubiri nga 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba [[Karamojong.]] == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]] Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * Karamoja * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] j76x4vosn4sbea8xl7nti3myz7b7js9 58389 58388 2026-07-02T23:47:17Z 24RAY 11014 bold 58389 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''<big>king Achilla Rufino Orru Apaa-idomo</big>''' (Mu Ogwomunaana nga 17, 1959 – Ogwokubiri nga 4, 2013) yali muyimbi muzibe w'amaaso era [[Munnayuganda]], ng'ekikozesebwa kye kyali lukembé.<ref name="oloya">[https://www.theglobeandmail.com/life/facts-and-arguments/lives-lived-achilla-orru-apaa-idomo-54/article9931654/ "Lives Lived: Achilla Orru Apaa-Idomo, 54"]. ''The Globe and Mail'', March 18, 2013. Opiyo Oloya</ref> Yali ava mukika kyaba [[Karamojong.]] == Obuto bwe n'okusoma kwe == Orru yazaalibwa Karamoja mu Uganda.<ref name="oloya" /> Oluvannyuma lw’okuziba amaaso ku myaka musanvu, yegata kusomera ly'abazibe b'amaaso erya Madera (Special School); yayiga okukuba Kalimba (thumb piano),<ref>[https://torontoist.com/2005/08/subway_idol/ "Subway Idol"]. ''Torontoist'', August 22, 2005 By Joshua Errett</ref> era n’awangula ekirabo ky’abato olw’obukugu bwe n’ekivuga kino.<ref name="oloya" /> Orru yagenda e Canada ng’omunonyi w'obubudamu mu 1989.<ref>"[https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Subway musician passes"] [https://web.archive.org/web/20220423135206/https://issuu.com/metro_canada/docs/20130222_ca_toronto Archived] 2022-04-23 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine.]] ''Metro'', Feb 21, 2013, page 4.</ref> Yasoma enkulaakulana y’ensi yonna (international development) mu [[Yunivasite y'e Dalhousie]] e Halifax, n’atikkirwa mu 1995. Bwe yali akyali eyo yagunjawo bbandi,eya Baana Afrique. == Emirimu gye == Orru yagenda e Toronto ng’amaze okutikkirwa, era yaddamu nategeka bbandi ye n’abayimbi ba wano (local musicians) mu 1995. Yatalaaga nga nabo era ng’omuyimbi yekka, ng’akozesa erinnya lya siteegi King Achilla Orru Apaa-Idomo.<ref name="daubs">{{cite news|last=Daubs|first=Katie|title=TTC musician Achilla Orru, renowned lokembe player, dead at 53|url=https://www.thestar.com/news/gta/2013/02/13/ttc_musician_achilla_orru_renowned_lokembe_player_dead_at_53.html|accessdate=March 3, 2013|newspaper=Toronto Star|date=Feb 13, 2013}}</ref> Yafulumya olutambi lw'omuziki gwa lukembe, ''Apaa-Idomo'', mu 1996.<ref>[http://www.rootsworld.com/rw/feature/afrodis7.html "AfroDisc July/August 1996"]. ''Rootsworld'', by Opiyo Oloya</ref> Mu Toronto, Orru era yali amanyiddwa nnyo ng’omuyimbi wa [[TTC subway]], yatera nga kuyimbira nga ku siteegi y’eggaali y’omukka eya [[Bloor-Yonge]].<ref name="daubs" /><ref>{{Cite book |year=2001 |title=Canadian Geographic |url=https://books.google.com/books?id=bepAAQAAIAAJ |publisher=Royal Canadian Geographical Society |page=16}}</ref> Mu 2003 Orru yayimba mu mwoleso gw’ennyimba ogwa [[World Music Exposition]] mu [[Girimane|Bugirimaani/Budaaki.]] Olutambi lwa Orru olwa ''Dho-Mach'' (Sacred Gift) mu 2004 lwasunsulwamu okuwangula engule ya [[Juno Award]] mu 2005 ku lutambi lw’ennyimba mu nsi yonna olw’omwaka.<ref>[https://junoawards.ca/nominees/?nomination-year=2005 "Nominees & Winners 2005"]. Juno Awards website. Accessed September 18, 2019</ref> Mu 2008 yayimba ng'omuyimbi omu yekka mu kibiina kya [[Royal Dutch Wind Ensemble]] mu Amsterdam.<ref name="daubs" /> Orru yafa Ogwokubiri nga 4, 2013, ku myaka 53.<ref>{{Cite web |last=Bagambiire |first=Davies |title=The Ugandan Toronto Community Mourns The Passing of Achilla Rufino Orru |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru |access-date=February 6, 2013 |archive-date=February 15, 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130215033059/http://www.ugandandiasporanews.com/2013/02/06/the-toronto-community-mourns-the-passing-of-achilla-rufino-orru/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe == Orru yatera okukyaala mu Uganda, era mu 2004 yawasiza mu Uganda. Ye ne mukyala we Rose balina abaana basatu. Nga tannaba kudda ku lugendo lwe olusooka yalina omwana we omubereberye Benjamin mu Halifax Canada olwo n’agenda mu maaso n’omulimu gwe. Mu kiseera we yafiira yali mu nteekateeka ya kuleeta famire y'e Canada.<ref>Katie Daubs. [https://www.pressreader.com/ "Final Wish"Coming True]. ''Toronto Star'', Apr 5, 2013</ref><ref>[https://www.theafronews.com/entertainment-news/a-concert-for-rose/ "A Concert For Rose"]. ''Afro News'', May 13th, 2013 by Michelle Williams</ref> == Laba ne == * Juno Award * Karamoja * kalimba * Yunivasite y'e Dalhousie * Toronto == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1959]] [[Category:Abafa mu 2013]] [[Category:Abantu b'e Karamoja]] [[Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada]] lok0gu1kae15typ8id7jpr3jf9ga5ql Category:Bannayuganda bannamagye 14 14533 58226 2026-07-02T12:24:23Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58226 wikitext text/x-wiki Bano be bannamagye Abannayuganda 555upyg1jydgvojqt2os7ruhtir0sdg Category:Abantu abasibuka mu Bugwanjuba bwa Uganda 14 14534 58228 2026-07-02T12:25:21Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58228 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu kitundu ky'obugwanjuba bwa Uganda 0bh69fdu2jdk25p01l3n4wxke7e0w62 Category:Bannabyabufuzi aba NRM 14 14535 58239 2026-07-02T12:48:14Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58239 wikitext text/x-wiki Be bannabyabufuzi wansi w'ekibiina kya NRM 1p3n5rln2l2ts6v6t4oxdj8bh9iicc2 Category:Bannabyamizanyo Abanayuganda ab'ekyasa ky'abiri mwekimu 14 14536 58241 2026-07-02T12:49:36Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58241 wikitext text/x-wiki Bannabyamizanyo Abannayuganda ab'ekyasa ky'abiri mwekimu jazzdkhwqc4phzkeare19acadikaneo Category:Abazaalwa mu 2000 14 14537 58242 2026-07-02T12:51:07Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58242 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalibwa mu 2000 65hosgw0wwwjkwqnbh1pfub7b6kcjjj Category:Abazannyi ba kiraabu ya Vipers SC 14 14538 58244 2026-07-02T12:53:54Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58244 wikitext text/x-wiki Abazannyi ba kiraabu y'omupiira eya Vipers SC m2h07aoapxry5mnrf5mu43slv0snr0f Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu 14 14539 58245 2026-07-02T12:54:42Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58245 wikitext text/x-wiki Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu if06xiemmc0w4k9caevd8q17b41c9gd Category:Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga 14 14540 58246 2026-07-02T12:55:28Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58246 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abasajja abasambira wabweru we Ggwanga omupiira 2wgg6wdbh2cpuovh1eynploxpmcuyta Category:Bannabyamizanyo aabava mu Buvanjuba bwa Uganda 14 14541 58248 2026-07-02T12:57:16Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58248 wikitext text/x-wiki Bannabyamizanyo abava mu Buvanjuba bwa Uganda ot8c0j7e3jie57i57fawkakcu4a4mpu Category:Abazannyi b'omupiira abazannya amakkati 14 14542 58250 2026-07-02T12:58:31Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58250 wikitext text/x-wiki Abazannyi b'omupiira abazannyira mu makkati 5roc4h6wnqp4zc3ivslix2moktrplbw Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri 14 14543 58251 2026-07-02T12:58:40Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58251 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikii y'e Bugiri s79wdaig1o2s7t8shgvnyne0v94bxeu Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere 14 14544 58253 2026-07-02T13:01:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58253 wikitext text/x-wiki Bano be baaliko abayizi ku Ssettendekero wa Makerere jpmrbcdr2lfbh52v7huf4mb7k5uasgc Category:Bannayuganda abasuubuzi 14 14545 58254 2026-07-02T13:02:33Z Ssemmanda will 3837 Ngasseeko ettuluba 58254 wikitext text/x-wiki Lino ttuluba lya Bannayuganda abasuubuzi. [[Category:Ebyobusuubuzi mu Uganda]] j973mxqk7xm6pvf0o2q2ncyznjq87xw Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu 14 14546 58260 2026-07-02T13:12:06Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58260 wikitext text/x-wiki Bano be bakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa kyabiri mwekimu ab'omu Uganda 7e625ntqykxyonvcqejdlqxai03ooq7 58261 58260 2026-07-02T13:14:42Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Bannayuganda abakazi Bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] to [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]]: Misspelled title 58260 wikitext text/x-wiki Bano be bakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa kyabiri mwekimu ab'omu Uganda 7e625ntqykxyonvcqejdlqxai03ooq7 Category:Bannayuganda abakazi Bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu 14 14547 58262 2026-07-02T13:14:42Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Bannayuganda abakazi Bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] to [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]]: Misspelled title 58262 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 6dtyehribfi7wp6dgnp2olvlwrmx92r Category:User en-N 14 14548 58274 2026-07-02T13:40:17Z B722N 6898 created this category 58274 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Virgil Okiring 0 14549 58293 2026-07-02T14:47:08Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487419|Virgil Okiring]]" 58293 wikitext text/x-wiki   '''Virgil Okiring''' (yazaalibwa nga 25 ogwomwenda 1942) munnayuganda [[Omuddusi w'ebikonde|omuddusi(hurdler)]]. Yavuganya mu [[misinde gy'abasajja egya mmita 110]] mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964]]. == Ebijuliziddwa == 39woytupsz4wk7f59ig2r6dyonaq7rn Jorem Ochana 0 14550 58295 2026-07-02T14:50:35Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487412|Jorem Ochana]]" 58295 wikitext text/x-wiki '''Jorem Ochana''' (yazaalibwa nga 21 ogwomukaaga 1935) munnayuganda [[Muddusi w'ebikonde(hurdler)|omuddusi w'ebikonde(hurdler)]]. Yavuganya mu [[misinde gy'abasajja egya mmita 400]] mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964]]. == Ebijuliziddwa == 2fgtnqoeupld26ci4je9lz1efkwjh5w Vitus Ashaba 0 14551 58312 2026-07-02T16:08:32Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317506515|Vitus Ashaba]]" 58312 wikitext text/x-wiki '''Vitus Ashaba''' (21 ogwokuna 1943 &#x2013; 1985) yali [[Munnayuganda omuddusi mu mpaka za wakati|Munnayuganda omuddusi w'empaka za wakati]]. Yavuganya mu [[misinde gya mmita 1500 egy'abasajja]] mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1972]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 0zodc0jjod0yh0a83vptgt0tmkadpha Moses Musonge 0 14552 58313 2026-07-02T16:23:45Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487207|Moses Musonge]]" 58313 wikitext text/x-wiki '''Moses Musonge''' (yazaalibwa nga 10 ogwokuna 1968) Munnayuganda [[omuddusi]]. Yavuganya mu [[misinde gy'abasajja egya mmita 4 × 100]] mu [[mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1988]]. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" /> g0hurywcxq42zv24968fmi1hrmbx939 Pius Olowo 0 14553 58315 2026-07-02T16:34:47Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487234|Pius Olowo]]" 58315 wikitext text/x-wiki '''Pius Olowo''' (yazaalibwa nga 21 ogwomukaaga 1948) Munnayuganda [[omuddusi.]] Yavuganya mu [[misinde gy'abasajja egya mmita 4 × 400]] mu [[Mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1980|mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1980.]]. == Ebijuliziddwa == 5tttldoym7vsf7n33nfyi7k8xpq65ol Kyobe Jonah 0 14554 58333 2026-07-02T18:13:06Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314779693|Kyobe Jonah]]" 58333 wikitext text/x-wiki   '''Kyobe Jonah''' muzannyi wa bikonde mu Uganda. Ono mmemba wa ttiimu ya Uganda ey’ebikonde era avuganya mu divisoni ya featherweight . == Obulamu obuto == Kyobe yazaalibwa n’akulira e Kazo, mu Division y’e Kawempe, mu [[Kampala]]. Ono ye mwana wa nnyina owookusatu mu baana bataano. Kyobe yava mu ssomero lya Bombo Army Secondary School mu Senior One olw’obuzibu bw’ensimbi. Ng’akyali mutiini, yakolera mu lufula e Kalerwe okusobola okweyimirizaawo. Atunda n’ebyuma eby’amasannyalaze era akozesa ssente z’afuna okuva mu ebyo n’okuva mu muzannyo gw’ebikonde okulabirira amaka ge.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu nzanya ye ey'ebikonde yakubirizibwa omusomesa we, Hamza Ssempewo, eyamuyigiriza nti omuzannyo guno gwandimuwa “okwekuuma n’erinnya.” Olulwana lwe olwasooka olwa amateur lwaliwo mu 2012. Mu mpaka za National Intermediates eza 2018 mwe yawangula engule y’abavubuka mu lightweight.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 "From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory"]. ''Daily Monitor''. 11 July 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> == Omulimu gw’ebikonde == Kyobe akiikirira Lukanga Boxing Club.<ref>{{Cite web |date=24 July 2022 |title=Bombers promised money for exceptional performance at 2022 Commonwealth Games |url=https://kawowo.com/2022/07/24/bombers-promised-money-for-exceptional-performance-at-2022-commonwealth-games/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Yafuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships eza 2022 ezaali e [[Maputo]] mu [[Mozambique]], gye yalwanira mu divisoni ya featherweight n’akubwa [[Armando Roberto Sigauque]] owa Mozambique ku semi fayinolo.<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}</ref> Mu 2023, yaddamu okufuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships (“AFBC”) e Maputo, n’afuna doola za Amerika 2,500 olw’omutindo gwe.<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxers Nkobeza, Kyobe Receive 2022 Africa Boxing Championships Prize Money |url=https://chimpreports.com/boxers-nkobeza-kyobe-receive-2022-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=ChimpReports}}</ref> Kyobe yakomyewo okuva mu bulwadde/obuvune okuttunka ne [[Eliphaz Mbaziira]] mu Uganda Boxing Federation Champions League era n'awangula nga tewali amuwakanya.<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}</ref> == Omusono n’okumanyibwa == Kyobe amanyiddwa nnyo olw’okugumira embeera n’omusono gwe ogwa “inside-boxing”. Afunye okusiimibwa olw’okugumiikiriza mu kugeraageranya emirimu (nga mw’otwalidde n’emirimu mu lufula) n’okutendekebwa n’okuvuganya. Erinnya lye epatiike “Military Puncher.” <ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 "From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory"]. ''Daily Monitor''. 11 July 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> == Entalo ennene == {| class="wikitable sortable" |+Emipiira emikulu egyalondeddwa ! Omwaka ! Omukolo ! Omuvuganya ! Siteeji ! Alizaati ! Ebiwandiiko |- | 2022. 2022 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | Armando Roberto Sigauque (Mozambique) nga ye muyimbi. | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw'ekikomo ogwafunibwa<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ "Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship"]. ''MTN Sports Uganda''. 17 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |- | 2023. 2023 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | (tekirambikiddwa) | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw’ekikomo; yawangula ekikomo ne ssente z'ebirabo<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ "Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money"]. ''Sports-Bee Uganda''. 2 March 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |- | 2023. 2023 | Uganda Boxing Champions League | Elifaazi Mbaziira | Sizoni eya bulijjo / Wiiki ya Champions League ey'omusanvu | Okusinga | Okulwana okudda oluvannyuma lw’okufuna obuvune/obulwadde<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/news/166698 "Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action"]. ''Nile Post''. 31 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |} == Obulamu bwe obwa bulijjo == Jonah Kyobe yakulira mu bwavu era okuva mu buto ayogedde ku mirimu gy’eyakola (nga mw’otwalidde n’elufula) okusobola okulabirira amaka ge. Yasiramuka mu buto, n’akwata erinnya Farouk.<ref name="monitor-early" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} tbmxluuh8cdzjc1d1hwcpbl54pcoqz2 58334 58333 2026-07-02T18:15:41Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314779693|Kyobe Jonah]]" 58334 wikitext text/x-wiki   '''Kyobe Jonah''' muzannyi wa bikonde mu Uganda. Ono mmemba wa ttiimu ya Uganda ey’ebikonde era avuganya mu divisoni ya featherweight . == Obulamu obuto == Kyobe yazaalibwa n’akulira e Kazo, mu Division y’e Kawempe, mu [[Kampala]]. Ono ye mwana wa nnyina owookusatu mu baana bataano. Kyobe yava mu ssomero lya Bombo Army Secondary School mu Senior One olw’obuzibu bw’ensimbi. Ng’akyali mutiini, yakolera mu lufula e Kalerwe okusobola okweyimirizaawo. Atunda n’ebyuma eby’amasannyalaze era akozesa ssente z’afuna okuva mu ebyo n’okuva mu muzannyo gw’ebikonde okulabirira amaka ge.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu nzanya ye ey'ebikonde yakubirizibwa omusomesa we, Hamza Ssempewo, eyamuyigiriza nti omuzannyo guno gwandimuwa “okwekuuma n’erinnya.” Olulwana lwe olwasooka olwa amateur lwaliwo mu 2012. Mu mpaka za National Intermediates eza 2018 mwe yawangula engule y’abavubuka mu lightweight.<ref name="monitor-early" /> == Omulimu gw’ebikonde == Kyobe akiikirira Lukanga Boxing Club.<ref>{{Cite web |date=24 July 2022 |title=Bombers promised money for exceptional performance at 2022 Commonwealth Games |url=https://kawowo.com/2022/07/24/bombers-promised-money-for-exceptional-performance-at-2022-commonwealth-games/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Yafuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships eza 2022 ezaali e [[Maputo]] mu [[Mozambique]], gye yalwanira mu divisoni ya featherweight n’akubwa [[Armando Roberto Sigauque]] owa Mozambique ku semi fayinolo.<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}</ref> Mu 2023, yaddamu okufuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships (“AFBC”) e Maputo, n’afuna doola za Amerika 2,500 olw’omutindo gwe.<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxers Nkobeza, Kyobe Receive 2022 Africa Boxing Championships Prize Money |url=https://chimpreports.com/boxers-nkobeza-kyobe-receive-2022-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=ChimpReports}}</ref> Kyobe yakomyewo okuva mu bulwadde/obuvune okuttunka ne [[Eliphaz Mbaziira]] mu Uganda Boxing Federation Champions League era n'awangula nga tewali amuwakanya.<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}</ref> == Omusono n’okumanyibwa == Kyobe amanyiddwa nnyo olw’okugumira embeera n’omusono gwe ogwa “inside-boxing”. Afunye okusiimibwa olw’okugumiikiriza mu kugeraageranya emirimu (nga mw’otwalidde n’emirimu mu lufula) n’okutendekebwa n’okuvuganya. Erinnya lye epatiike “Military Puncher.”<ref name="monitor-early" /> == Entalo ennene == {| class="wikitable sortable" |+Emipiira emikulu egyalondeddwa ! Omwaka ! Omukolo ! Omuvuganya ! Siteeji ! Alizaati ! Ebiwandiiko |- | 2022. 2022 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | Armando Roberto Sigauque (Mozambique) nga ye muyimbi. | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw'ekikomo ogwafunibwa<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ "Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship"]. ''MTN Sports Uganda''. 17 September 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |- | 2023. 2023 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | (tekirambikiddwa) | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw’ekikomo; yawangula ekikomo ne ssente z'ebirabo<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ "Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money"]. ''Sports-Bee Uganda''. 2 March 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |- | 2023. 2023 | Uganda Boxing Champions League | Elifaazi Mbaziira | Sizoni eya bulijjo / Wiiki ya Champions League ey'omusanvu | Okusinga | Okulwana okudda oluvannyuma lw’okufuna obuvune/obulwadde<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/news/166698 "Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action"]. ''Nile Post''. 31 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |} == Obulamu bwe obwa bulijjo == Jonah Kyobe yakulira mu bwavu era okuva mu buto ayogedde ku mirimu gy’eyakola (nga mw’otwalidde n’elufula) okusobola okulabirira amaka ge. Yasiramuka mu buto, n’akwata erinnya Farouk.<ref name="monitor-early" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 7prxeir1s4q2t8cu83vs2k9csg1mbjd 58335 58334 2026-07-02T18:16:50Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314779693|Kyobe Jonah]]" 58335 wikitext text/x-wiki   '''Kyobe Jonah''' muzannyi wa bikonde mu Uganda. Ono mmemba wa ttiimu ya Uganda ey’ebikonde era avuganya mu divisoni ya featherweight . == Obulamu obuto == Kyobe yazaalibwa n’akulira e Kazo, mu Division y’e Kawempe, mu [[Kampala]]. Ono ye mwana wa nnyina owookusatu mu baana bataano. Kyobe yava mu ssomero lya Bombo Army Secondary School mu Senior One olw’obuzibu bw’ensimbi. Ng’akyali mutiini, yakolera mu lufula e Kalerwe okusobola okweyimirizaawo. Atunda n’ebyuma eby’amasannyalaze era akozesa ssente z’afuna okuva mu ebyo n’okuva mu muzannyo gw’ebikonde okulabirira amaka ge.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu nzanya ye ey'ebikonde yakubirizibwa omusomesa we, Hamza Ssempewo, eyamuyigiriza nti omuzannyo guno gwandimuwa “okwekuuma n’erinnya.” Olulwana lwe olwasooka olwa amateur lwaliwo mu 2012. Mu mpaka za National Intermediates eza 2018 mwe yawangula engule y’abavubuka mu lightweight.<ref name="monitor-early" /> == Omulimu gw’ebikonde == Kyobe akiikirira Lukanga Boxing Club.<ref>{{Cite web |date=24 July 2022 |title=Bombers promised money for exceptional performance at 2022 Commonwealth Games |url=https://kawowo.com/2022/07/24/bombers-promised-money-for-exceptional-performance-at-2022-commonwealth-games/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Yafuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships eza 2022 ezaali e [[Maputo]] mu [[Mozambique]], gye yalwanira mu divisoni ya featherweight n’akubwa [[Armando Roberto Sigauque]] owa Mozambique ku semi fayinolo.<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}</ref> Mu 2023, yaddamu okufuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships (“AFBC”) e Maputo, n’afuna doola za Amerika 2,500 olw’omutindo gwe.<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxers Nkobeza, Kyobe Receive 2022 Africa Boxing Championships Prize Money |url=https://chimpreports.com/boxers-nkobeza-kyobe-receive-2022-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=ChimpReports}}</ref> Kyobe yakomyewo okuva mu bulwadde/obuvune okuttunka ne [[Eliphaz Mbaziira]] mu Uganda Boxing Federation Champions League era n'awangula nga tewali amuwakanya.<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}</ref> == Omusono n’okumanyibwa == Kyobe amanyiddwa nnyo olw’okugumira embeera n’omusono gwe ogwa “inside-boxing”. Afunye okusiimibwa olw’okugumiikiriza mu kugeraageranya emirimu (nga mw’otwalidde n’emirimu mu lufula) n’okutendekebwa n’okuvuganya. Erinnya lye epatiike “Military Puncher.”<ref name="monitor-early" /> == Entalo ennene == {| class="wikitable sortable" |+Emipiira emikulu egyalondeddwa ! Omwaka ! Omukolo ! Omuvuganya ! Siteeji ! Alizaati ! Ebiwandiiko |- | 2022. 2022 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | Armando Roberto Sigauque (Mozambique) nga ye muyimbi. | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw'ekikomo ogwafunibwa<ref name="sports.mtn.co.ug" /> |- | 2023. 2023 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | (tekirambikiddwa) | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw’ekikomo; yawangula ekikomo ne ssente z'ebirabo<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ "Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money"]. ''Sports-Bee Uganda''. 2 March 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |- | 2023. 2023 | Uganda Boxing Champions League | Elifaazi Mbaziira | Sizoni eya bulijjo / Wiiki ya Champions League ey'omusanvu | Okusinga | Okulwana okudda oluvannyuma lw’okufuna obuvune/obulwadde<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/news/166698 "Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action"]. ''Nile Post''. 31 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |} == Obulamu bwe obwa bulijjo == Jonah Kyobe yakulira mu bwavu era okuva mu buto ayogedde ku mirimu gy’eyakola (nga mw’otwalidde n’elufula) okusobola okulabirira amaka ge. Yasiramuka mu buto, n’akwata erinnya Farouk.<ref name="monitor-early" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} eyia2r0xe7r4h01ornzovcdlvsrsl0t 58336 58335 2026-07-02T18:18:05Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314779693|Kyobe Jonah]]" 58336 wikitext text/x-wiki   '''Kyobe Jonah''' muzannyi wa bikonde mu Uganda. Ono mmemba wa ttiimu ya Uganda ey’ebikonde era avuganya mu divisoni ya featherweight . == Obulamu obuto == Kyobe yazaalibwa n’akulira e Kazo, mu Division y’e Kawempe, mu [[Kampala]]. Ono ye mwana wa nnyina owookusatu mu baana bataano. Kyobe yava mu ssomero lya Bombo Army Secondary School mu Senior One olw’obuzibu bw’ensimbi. Ng’akyali mutiini, yakolera mu lufula e Kalerwe okusobola okweyimirizaawo. Atunda n’ebyuma eby’amasannyalaze era akozesa ssente z’afuna okuva mu ebyo n’okuva mu muzannyo gw’ebikonde okulabirira amaka ge.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu nzanya ye ey'ebikonde yakubirizibwa omusomesa we, Hamza Ssempewo, eyamuyigiriza nti omuzannyo guno gwandimuwa “okwekuuma n’erinnya.” Olulwana lwe olwasooka olwa amateur lwaliwo mu 2012. Mu mpaka za National Intermediates eza 2018 mwe yawangula engule y’abavubuka mu lightweight.<ref name="monitor-early" /> == Omulimu gw’ebikonde == Kyobe akiikirira Lukanga Boxing Club.<ref>{{Cite web |date=24 July 2022 |title=Bombers promised money for exceptional performance at 2022 Commonwealth Games |url=https://kawowo.com/2022/07/24/bombers-promised-money-for-exceptional-performance-at-2022-commonwealth-games/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Yafuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships eza 2022 ezaali e [[Maputo]] mu [[Mozambique]], gye yalwanira mu divisoni ya featherweight n’akubwa [[Armando Roberto Sigauque]] owa Mozambique ku semi fayinolo.<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}</ref> Mu 2023, yaddamu okufuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships (“AFBC”) e Maputo, n’afuna doola za Amerika 2,500 olw’omutindo gwe.<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxers Nkobeza, Kyobe Receive 2022 Africa Boxing Championships Prize Money |url=https://chimpreports.com/boxers-nkobeza-kyobe-receive-2022-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=ChimpReports}}</ref> Kyobe yakomyewo okuva mu bulwadde/obuvune okuttunka ne [[Eliphaz Mbaziira]] mu Uganda Boxing Federation Champions League era n'awangula nga tewali amuwakanya.<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}</ref> == Omusono n’okumanyibwa == Kyobe amanyiddwa nnyo olw’okugumira embeera n’omusono gwe ogwa “inside-boxing”. Afunye okusiimibwa olw’okugumiikiriza mu kugeraageranya emirimu (nga mw’otwalidde n’emirimu mu lufula) n’okutendekebwa n’okuvuganya. Erinnya lye epatiike “Military Puncher.”<ref name="monitor-early" /> == Entalo ennene == {| class="wikitable sortable" |+Emipiira emikulu egyalondeddwa ! Omwaka ! Omukolo ! Omuvuganya ! Siteeji ! Alizaati ! Ebiwandiiko |- | 2022. 2022 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | Armando Roberto Sigauque (Mozambique) nga ye muyimbi. | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw'ekikomo ogwafunibwa<ref name="sports.mtn.co.ug" /> |- | 2023. 2023 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | (tekirambikiddwa) | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw’ekikomo; yawangula ekikomo ne ssente z'ebirabo<ref name="sports-bee.com" /> |- | 2023. 2023 | Uganda Boxing Champions League | Elifaazi Mbaziira | Sizoni eya bulijjo / Wiiki ya Champions League ey'omusanvu | Okusinga | Okulwana okudda oluvannyuma lw’okufuna obuvune/obulwadde<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/news/166698 "Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action"]. ''Nile Post''. 31 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 September</span> 2025</span>.</cite></ref> |} == Obulamu bwe obwa bulijjo == Jonah Kyobe yakulira mu bwavu era okuva mu buto ayogedde ku mirimu gy’eyakola (nga mw’otwalidde n’elufula) okusobola okulabirira amaka ge. Yasiramuka mu buto, n’akwata erinnya Farouk.<ref name="monitor-early" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 3j34vr792pl0kmvgc9e3eyip7c15agn 58338 58336 2026-07-02T18:19:19Z Tamaledenisvalelian 10136 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1314779693|Kyobe Jonah]]" 58338 wikitext text/x-wiki   '''Kyobe Jonah''' muzannyi wa bikonde mu Uganda. Ono mmemba wa ttiimu ya Uganda ey’ebikonde era avuganya mu divisoni ya featherweight . == Obulamu obuto == Kyobe yazaalibwa n’akulira e Kazo, mu Division y’e Kawempe, mu [[Kampala]]. Ono ye mwana wa nnyina owookusatu mu baana bataano. Kyobe yava mu ssomero lya Bombo Army Secondary School mu Senior One olw’obuzibu bw’ensimbi. Ng’akyali mutiini, yakolera mu lufula e Kalerwe okusobola okweyimirizaawo. Atunda n’ebyuma eby’amasannyalaze era akozesa ssente z’afuna okuva mu ebyo n’okuva mu muzannyo gw’ebikonde okulabirira amaka ge.<ref name="monitor-early">{{Cite web |date=11 July 2022 |title=From offloading goats at abattoir, Kyobe dreams Birmingham glory |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/from-offloading-goats-at-abattoir-kyobe-dreams-birmingham-glory-3881246 |access-date=17 September 2025 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu nzanya ye ey'ebikonde yakubirizibwa omusomesa we, Hamza Ssempewo, eyamuyigiriza nti omuzannyo guno gwandimuwa “okwekuuma n’erinnya.” Olulwana lwe olwasooka olwa amateur lwaliwo mu 2012. Mu mpaka za National Intermediates eza 2018 mwe yawangula engule y’abavubuka mu lightweight.<ref name="monitor-early" /> == Omulimu gw’ebikonde == Kyobe akiikirira Lukanga Boxing Club.<ref>{{Cite web |date=24 July 2022 |title=Bombers promised money for exceptional performance at 2022 Commonwealth Games |url=https://kawowo.com/2022/07/24/bombers-promised-money-for-exceptional-performance-at-2022-commonwealth-games/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref> Yafuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships eza 2022 ezaali e [[Maputo]] mu [[Mozambique]], gye yalwanira mu divisoni ya featherweight n’akubwa [[Armando Roberto Sigauque]] owa Mozambique ku semi fayinolo.<ref name="sports.mtn.co.ug">{{Cite web |date=17 September 2022 |title=Uganda settle for two bronze medals at Africa Boxing Championship |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/17/uganda-settle-for-two-bronze-medals-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=MTN Sports Uganda}}</ref> Mu 2023, yaddamu okufuna omudaali gw’ekikomo(bronze) mu mpaka za Africa Boxing Championships (“AFBC”) e Maputo, n’afuna doola za Amerika 2,500 olw’omutindo gwe.<ref name="sports-bee.com">{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxing: Nkobeza, Kyobe cash in Africa Boxing Championships prize Money |url=https://sports-bee.com/2023/03/boxing-nkobeza-kyobe-cash-in-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=Sports-Bee Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 March 2023 |title=Boxers Nkobeza, Kyobe Receive 2022 Africa Boxing Championships Prize Money |url=https://chimpreports.com/boxers-nkobeza-kyobe-receive-2022-africa-boxing-championships-prize-money/ |access-date=17 September 2025 |website=ChimpReports}}</ref> Kyobe yakomyewo okuva mu bulwadde/obuvune okuttunka ne [[Eliphaz Mbaziira]] mu Uganda Boxing Federation Champions League era n'awangula nga tewali amuwakanya.<ref name="nilepost.co.ug">{{Cite web |date=31 July 2023 |title=Kyobe Jonah proves his worth on return to Champions league action |url=https://nilepost.co.ug/news/166698 |access-date=17 September 2025 |website=Nile Post}}</ref> == Omusono n’okumanyibwa == Kyobe amanyiddwa nnyo olw’okugumira embeera n’omusono gwe ogwa “inside-boxing”. Afunye okusiimibwa olw’okugumiikiriza mu kugeraageranya emirimu (nga mw’otwalidde n’emirimu mu lufula) n’okutendekebwa n’okuvuganya. Erinnya lye epatiike “Military Puncher.”<ref name="monitor-early" /> == Entalo ennene == {| class="wikitable sortable" |+Emipiira emikulu egyalondeddwa ! Omwaka ! Omukolo ! Omuvuganya ! Siteeji ! Alizaati ! Ebiwandiiko |- | 2022. 2022 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | Armando Roberto Sigauque (Mozambique) nga ye muyimbi. | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw'ekikomo ogwafunibwa<ref name="sports.mtn.co.ug" /> |- | 2023. 2023 | Empaka z'ebikonde za Afrika, Maputo | (tekirambikiddwa) | Semi ya fayinolo | Okufirwa | Omudaali gw’ekikomo; yawangula ekikomo ne ssente z'ebirabo<ref name="sports-bee.com" /> |- | 2023. 2023 | Uganda Boxing Champions League | Elifaazi Mbaziira | Sizoni eya bulijjo / Wiiki ya Champions League ey'omusanvu | Okusinga | Okulwana okudda oluvannyuma lw’okufuna obuvune/obulwadde<ref name="nilepost.co.ug" /> |} == Obulamu bwe obwa bulijjo == Jonah Kyobe yakulira mu bwavu era okuva mu buto ayogedde ku mirimu gy’eyakola (nga mw’otwalidde n’elufula) okusobola okulabirira amaka ge. Yasiramuka mu buto, n’akwata erinnya Farouk.<ref name="monitor-early" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} c88269uhkqu1ep2ft9k7jzgmqp3bw8j Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere 14 14555 58344 2026-07-02T18:36:45Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58344 wikitext text/x-wiki Bano be baasomerako ku Ssettendekero wa Makerere. t1sglqpad5xdjhff86pct8xxv1tgch7 Category:Abantu b'e Tooro 14 14556 58346 2026-07-02T18:40:02Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58346 wikitext text/x-wiki Bano be bantu enzaalwa z'eTooro evauw24zlfqggrb8hfg2hqviddtbr8h 58361 58346 2026-07-02T20:04:42Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Abantu B'etooro]] to [[Category:Abantu b'e Tooro]]: Misspelled title: translated 58346 wikitext text/x-wiki Bano be bantu enzaalwa z'eTooro evauw24zlfqggrb8hfg2hqviddtbr8h Category:Abaasomerako ku University of LIverpool 14 14557 58348 2026-07-02T18:42:30Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58348 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaasomerako ku ttendekero lya University of LIverpool. 9r85fie1fx6uspwjetqzadnrf3b4ssf Category:Bannayuganda abaakolerako e Kenya 14 14558 58350 2026-07-02T18:48:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58350 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abaakolerako e Kenya 2yr7gpxe90y1lhvsnl8c6fg90ma7fsi Category:Abantu abava mu Bugwanjuba bwa Uganda 14 14559 58353 2026-07-02T19:45:07Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58353 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abava mu kitundu ky'obugwanjuba bwa Uganda. 09ii4ejl56j7mau8yccjqnzwb18ly3k Category:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi 14 14560 58355 2026-07-02T19:57:00Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58355 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi 5cgfzcetjjc95n4zwwb5xyzbcuqmox9 58356 58355 2026-07-02T19:57:38Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Bannayuganda bakyala abakulira bizinensi]] to [[Category:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi]]: Misspelled title 58355 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi 5cgfzcetjjc95n4zwwb5xyzbcuqmox9 Category:Bannayuganda bakyala abakulira bizinensi 14 14561 58357 2026-07-02T19:57:38Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Bannayuganda bakyala abakulira bizinensi]] to [[Category:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi]]: Misspelled title 58357 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi]] 3f0ur0wsqsyo6hlve52pdeqa0tayky8 58358 58357 2026-07-02T19:59:11Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58358 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi]] {{DEFAULTSORT:Bannayuganda abakyala abakulira bizinensi}} n91vpa26uch1bd4zx5d9u9343s2i0nh Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu 14 14562 58360 2026-07-02T20:02:52Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58360 wikitext text/x-wiki Bano be basuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu. 6y3zxdhfkz3maud4m9dglrv5d95rl58 Category:Abantu B'etooro 14 14563 58362 2026-07-02T20:04:42Z NKINZIK MARIE 7432 NKINZIK MARIE moved page [[Category:Abantu B'etooro]] to [[Category:Abantu b'e Tooro]]: Misspelled title: translated 58362 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[:Category:Abantu b'e Tooro]] pah8ol4v847vc78ga5xvo4sphb43q1o Category:Ababaka ba palamenti ya uganda 14 14564 58367 2026-07-02T20:20:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58367 wikitext text/x-wiki Bano be babaka ba palamenti ya uganda 1id4o51y1svqi7qfd7xl1c24bxkyq7h Category:Abantu abazaalibwa mu 1966 14 14565 58369 2026-07-02T20:22:52Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58369 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abazaalibwa mu 1966. 55gy8kgyclsrsdgg08z0pjmnibh23cx Category:Abafa mu 2013 14 14566 58374 2026-07-02T21:56:40Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 58374 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abafa mu 2013 bn3507t1tpbkq1tk0aj6z7vmiicw993 Category:Abantu b'e Karamoja 14 14567 58375 2026-07-02T21:58:07Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 58375 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka e karamoja bdsr3mmwf5yuik4rv7ezwwpgiqkg08z Category:Bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada 14 14568 58376 2026-07-02T21:59:29Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 58376 wikitext text/x-wiki Bano be bannayuganda abaasengukira mu ggwanga lya Canada 172strsu68wolymqxagpzfeafycxhja Category:Pages with unreviewed translations 14 14569 58391 2026-07-03T04:13:41Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "ebiwandiiko" 58391 wikitext text/x-wiki ebiwandiiko as11fu7qdj7zxk06xm4j5tqcpk17sbk Category:Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri 14 14570 58432 2026-07-03T07:38:13Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58432 wikitext text/x-wiki Abavunnuzi ab'ekyasa ky'abiri h60ldiq0ien2xl1nt0vcbpn3kppmmha Category:Bannayuganda abavunnuzi 14 14571 58433 2026-07-03T07:38:50Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58433 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abavunnuzi i7llrrn15dp14r8ceom2621mymh5dcf Category:Abaafa mu 2014 14 14572 58434 2026-07-03T07:39:42Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58434 wikitext text/x-wiki Abantu abaafa mu 2014 nqy6am4hszxcrhi1aid9u1h4rtp26us Category:Abazaalwa mu 1950 14 14573 58435 2026-07-03T07:40:47Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 58435 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalwa mu 1950 216ee6zq491t86t3oadw1syzurlvmyz User:B722N/common.js 2 14574 58438 2026-07-03T08:10:36Z B722N 6898 created this page 58438 javascript text/javascript //<nowiki> //catALot/////////////////////////////////////// mw.loader.using(['jquery.ui.resizable', 'mediawiki.util'], function(){ mw.loader.load('//commons.wikimedia.org/w/load.php?modules=ext.gadget.Cat-a-lot'); }); ////////// Cat-A-Lot user preferences ////////// window.catALotPrefs = {"watchlist":"preferences","minor":true,"editpages":true,"docleanup":false,"subcatcount":10}; ////////////////////////////////////catALotEnd// //</nowiki> tfiay9yswbpe8nfzw7eipvt0we7wk9j Category:Ba mmemba ba Paalament ya Uganda 14 14575 58447 2026-07-03T08:36:17Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 58447 wikitext text/x-wiki Bano be ba mmemba ba Paalament ya Uganda o3xpuqjp1dn90vhw6kj8z98fvddsr5i Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda 14 14576 58449 2026-07-03T08:38:11Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 58449 wikitext text/x-wiki Bano be babaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda bvijegsvqp49jjhw5taqv0953rkj0vt Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda 14 14577 58450 2026-07-03T08:38:44Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 58450 wikitext text/x-wiki Bano be ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda moss2p373fy4zg9ml6sez40ah3f3tf7 Category:Ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008 14 14578 58469 2026-07-03T09:54:57Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58469 wikitext text/x-wiki Bino by'ebibiina by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2008. eg6cdkvray272cehjf1xeqphqv74kcv Category:Ebibiina by'abayimbu Abanayuganda 14 14579 58470 2026-07-03T09:56:49Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58470 wikitext text/x-wiki Bino by'ebibiina by'abayimbi Abanayuganda 1rub4tg5uyg688vycw6bzzsvo6fvni7 58475 58470 2026-07-03T10:04:28Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58475 wikitext text/x-wiki Bino by'ebibiina by'abayimbu Abanayuganda fssv22kl0cmzxfppgg9rmgjbzi4h1nu Category:Ebibiina by'abayimbi Abanayuganda 14 14580 58473 2026-07-03T10:02:29Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58473 wikitext text/x-wiki Bino by'ebibiina by'abayimbi Abanayuganda. iuu4n9chiwwdtbz9edq2p3uy87sinzb Category:Abayimbi Abanayuganda ab'ekyasa kya 21 14 14581 58474 2026-07-03T10:03:37Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58474 wikitext text/x-wiki Bano be bayimbi Abanayuganda ab'ekyasa kya 21. 6axji2v41pojxsqrpm58rmqzvlxo0ew Category:Abayimbi Abanayuganda 14 14582 58477 2026-07-03T10:07:31Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58477 wikitext text/x-wiki Bano bebayimbi Abanayuganda. 2sfipihfk0jzzyud0ed3ghxsovdbabn Category:Abayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21 14 14583 58479 2026-07-03T10:13:01Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58479 wikitext text/x-wiki Bano b'ebayimbi abanayuganda ab'ekyasa kya 21 345f1tr4fo0aavgqket7enikk12jrxl Category:CS1 maint: archived copy as title 14 14584 58480 2026-07-03T10:14:56Z Samson Ssemakadde 6903 ntonzeewo etuluba 58480 wikitext text/x-wiki Eno ye CS1 maint: archived copy as title bsbx6xqq3o6qp77cwdautsj46qsopcg Abayimbi ba Goodlyfe Crew 0 14585 58482 2026-07-03T10:19:13Z Samson Ssemakadde 6903 Samson Ssemakadde moved page [[Abayimbi ba Goodlyfe Crew]] to [[Goodlyfe Crew]] over redirect: Misspelled title 58482 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Goodlyfe Crew]] 934ktm29q5zwfuqfibstizndf5kdo6n Category:Bannayuganda abakyala abasamba omupiira 14 14586 58487 2026-07-03T10:35:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58487 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abakyala abasamba omupiira. 1b3lk4zt4b4j7mb5nlfe9a8uj3okhxm Category:Ebikwata ku mupiira gw'abakyala mu Buvanjuba bwa Africa mu bumpimpi 14 14587 58489 2026-07-03T10:45:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58489 wikitext text/x-wiki Bino bye bikwata ku mupiira gw'abakyala mu Buvanjuba bwa Africa mu bumpimpi. 27n9i0qddlz76cuf2g3qwq9a7lzwpkk Category:Ebikwata ku mupiira gwa Uganda mu bumpimpi 14 14588 58491 2026-07-03T10:48:29Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 58491 wikitext text/x-wiki Bino bye bikwata ku mupiira gw'ebigere mu Uganda mu biwandiiko ebimpi afqubwri3zjtb5lsc9lmm0clmi0hcpw