Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.9 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Zambia 0 5700 59132 58951 2026-07-05T20:51:08Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59132 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.[1] Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.[2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] a7f2d4epvjdupe6bv79qhediq1xul84 59133 59132 2026-07-05T20:52:28Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 59133 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] h5bsq9oc1jjs54xk3w0mq6086s84u9f 59135 59133 2026-07-05T20:53:49Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59135 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] f8qm1pznjkwh1rqdubtweorbg78bdyb 59137 59135 2026-07-05T20:55:46Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 59137 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.[1]<ref name="Zambia" /> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] da8rtcd48hskm3mcrj726j44tzt1dul 59138 59137 2026-07-05T20:57:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59138 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono kirina ekikyasinze okukola ku by’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.[1] Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu Southern province.[2][3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 3x7ap14drm4l6udneen5waf9krtzjo9 59139 59138 2026-07-05T21:01:16Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 59139 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] piep1lfmwae5wo5cum1iurvf4j1zcsw 59140 59139 2026-07-05T21:06:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59140 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu nga kwakolebwa aba World Refugee Survey 2009 ekyakubibwa U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (47,300 refugees from the DRC living in Zambia in 2007), Angola (27,100; see Angolans in Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).[1] Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] rlovelq760dgpxu2xfb5mzssxjghpy5 59147 59140 2026-07-05T21:10:16Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 59147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] n2yv3ibjze7f4og652m0t22u0ovmk8o 59153 59147 2026-07-05T21:12:47Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59153 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.[1] Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola, oluyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.[2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] cb3stls6twh2mqe7935bz168rjvblgf 59154 59153 2026-07-05T21:15:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 59154 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 35orlzilnq62w6xjd5iumf4ovp5dnof 59156 59154 2026-07-05T21:17:00Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu omutwe 59156 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] n1tvz1msruns722bwa5q76pmridb8g9 Bugema University 0 7812 59095 54459 2026-07-05T19:09:09Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 59095 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bugema University''' ('''BMU''') ssettendekero ya [[:en:Mixed-sex_education|ngattikantondwa]] mu Uganda eddukanyizibwa ku nnono n'empisa z'ekkanisa [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|y'Abaadiventi]]. Bugema University y'emu ku matendekero agatambulira ku nnono n'[[Enjigiriza y'Abaseveniside|enjigiriza y'Abaadiventi]], enjigiriza y'ekikulisitaayo ekwata ekifo eky'okubiri mu nsi yonna. [[File:Sensitisation about LG-Wiki, Will Ssemmanda(right), Dorothy Nabukeera & Samson Ssemakadde.jpg|thumb|Bugema university ]] == Obusange == Ssettendekero eno eri ku ttaka eriweza yiika 640 (1.00 sq mi), mu Kalagala sub-county, Bamunanika county, mu [[:en:Luweero_District|ddisitulikiti ya Luweero]] esangibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu eky'omu masekkati ga Uganda]]. Ettabi ekkulu liri ku bugazi bwa kkiromita 33 (21 mi) bw'ogoberera oluguudo era nga lisangibwa mu [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/northeast bukiikakkono-vvanjuba] bw'ekibuga kya Uganda ekikulu, Kampala. Liri ku bugazi bwa kkiromita nga 18.2 ku luguudo oluli mu bukiikaddyo bw'akabuga k'e [[Ziroobwe]], ku luguudo oluva e Gayaza ne ludda e [[Ziroobwe]] ([[:en:Gayaza–Ziroobwe_Road|Gayaza–Ziroobwe Road]]. Obugazi bw'ettabi lino buli 0°34'10.48"N, 32°38'30.55"E (Latitude: 0.57; Longitude: 32.6418). == Ebyafaayo == Ettendekero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1948 ng'ettendekero ly'abasomesa n'abasumba b'[[:en:Seventh-day_Adventist_Church|ekkanisa y'abaadiventi]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]]. Mu kiseera ekyo lyali liyitibwa Bugema Missionary Training School. Oluvannyuma ennyo, erinnya eryo lyakyusibwa ne lifuuka Bugema Missionary College ate nalyo ne likyusibwa okufuuka Bugema Adventist College. Mu mwaka gwa 1976, ekitongole ky'ebyenjigiriza mu Uganda n'ekibiina ekitwala ekkanisa y'Abaadiventi byawa Bugema Adventist College olukusa okusomesa ddiguli mu busumba n'obuweereza (Bachelor of Theology). Ebbanguliro lino lyali lyasaba dda olukusa olulikkiriza okusomesa ddiguli y'obusumba naye ekitongole ky'ebyenjigiriza ne kikomba ku erima kubanga mu kiseera ekyo, Makerere University ye ssettendekero yokka eyali ekkirizibwa okusomesa amasomo ga ddiguli mu ggwanga. Abayizi 35 be baasobola okwewandiisa era ne batandika okubangulwa mu buweereza n'obusumba. Musumba ne muky. Villagomez wamu ne musumba Gary Fordham be baali abayigisa b'abayizi abo mu kiseera ekyo. Idi Amin, eyali omukulembeze w'eggwanga mu kiseera ekyo bwe yawera ekkanisa y'Abaseveniside mu Uganda mu mwaka gwa 1977, okutendeka abayizi mu ssomo lino kwajjululwa ne kuzzibwa e Nairobi okumala akaseera akatonotono era mu mwaka gwa 1978 ne wabaawo abayizi abaasooka okutikkirwa era ne baweebwa ddiguli mu busumba n'obuweereza (BTh). Nga wayiseewo akaseera, ebbanguliro lino lyazzibwa mu lusiisira lw'ekkanisa olw'abavubuka mu kifo ekiyitibwa Watamu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Mombasa okutuusa Amin bwe yava mu Uganda. Reuben Mugerwa yamaliriza ddiguli ye ey'okubiri ku Andrews University n'oluvannyuma n'afuuka omu ku bayigisa b'essomo lino. Ebbanguliro lino oluvannyuma lyazzibwa ku ttabi ly'e Bugema. Ebbanguliro lino lyatandika okugaziwa. Ku nkomerero y'emyaka gy'ekinaana (1980s), amasomo g'ebyenfuna n'ago ag'ebyobusomesa gaatandikibwa okusomesebwa. Mu 1994, Bugema Adventist College yakyuka okuva ku ddaala ly'ettendekero n'efuuka ssettendekero. Mu 1997, Bugema University yaweebwa ebbaluwa okuva mu kitongole ky'ebyenjigiriza n'ebyamizannyo egikkiriza okuweereza ng'ettendekero erya waggulu. == Amabanguliro == Bugema University erimu amabanguliro gano wammanga: === School of Business === * Department of Accounting and Finance * Department of Management and Marketing * Department of Information Technology * Department of Engineering === School of Social Sciences === * Department of Developmental Studies * Department of Social Work * Department of Theology and Religious Studies === Ebbanguliro ly'Abasomesa === * Department of Arts * Department of Science * Department of Languages === Ebbanguliro ly'abasoma ddiguli ey'okubiri/ey'okusatu === Ebbanguliro ly'abo abasoma ddiguli ey'okubiri/ey'okusatu ku Bugema University likolagana ne University of Eastern Africa, Baraton mu [[Kenya]] okusomesa amasomo agamu. Ebbanguliro lino era likolagana ne Central Luzon State University mu kusomesa amasomo agamu ate era nga y'entabiro y'[[:en:Online_learning|ensomesa-nnamutimbagano]] ey'amasomo agamu agasomesebwa abayizi abasoma ddiguli ey'okusatu ku Central Luzon State University mu Philippines. == Amasomo agatendekebwa == Gano wammanga ge masomo agatendekebwa ku Bugema University: === Amasomo ga ddiguli esooka === * Bachelor of Business Administration in Accounting * Bachelor of Business Administration in Finance * Bachelor of Business Administration in Marketing * Bachelor of Business Administration in Management * Bachelor of Business Administration in Office Administration * Bachelor of Business Administration in Economics * Bachelor of Business Administration in Business Information Systems * Bachelor of Business Administration in International Trade * Bachelor of Business Administration in Entrepreneurship * Bachelor of Arts with Education * Bachelor of Science with Education * Bachelor of Arts in Development Studies * Bachelor of Science in Counseling * Bachelor of Social Work and Social Administration * Bachelor of Theology * Bachelor of Arts in Religious Studies === Postgraduate degree programs === * Master of Business Administration * Master of Science in Counseling * Master of Arts in Education Management * Master of Arts in Development Studies * Master of Arts in English Literature * Master of Science in Education * Master of Professional Studies in Education * Master of Science in Rural Development * Master of Professional Studies in Rural Development * Master in Local Government Management * Doctor of Philosophy in Developmental Education * Doctor of Philosophy in Rural Development * Doctor of Philosophy in Developmental Communication === Amasomo ga ddipulooma === * Diploma in Accounting * Diploma in Marketing * Diploma in Office Administration * Diploma in Information Technology * Diploma in Education === Amasomo ga ssatifikeeti === * Certificate in Small Business Computer Networks * Certificate in Office Automation and Data management * Certificate in Computer Repair and Maintenance == Laba ne ==   * List of Seventh-day Adventist colleges and universities * Seventh-day Adventist education * Seventh-day Adventist theology * History of the Seventh-day Adventist Church * Adventist Colleges and Universities * Adventist University of Africa * Education in Uganda * List of universities in Uganda == Ebijulizo == {{Reflist}} == External links == * [https://web.archive.org/web/20240619123207/https://www.bugemauniv.ac.ug/index.php?page=home Bugema University Homepage] * [https://archive.is/20130129104934/http://www.myadventistuniversity.com/sda-universities/sub-saharan-africa/Uganda/bugema-university.html My Adventist University Project] luhhe9burwryyzywywejl688b2rweeq 59263 59095 2026-07-06T11:02:24Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 59263 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bugema University''' ('''BMU''') ssettendekero ya [[:en:Mixed-sex_education|ngattikantondwa]] mu Uganda eddukanyizibwa ku nnono n'empisa z'ekkanisa [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|y'Abaadiventi]]. Bugema University y'emu ku matendekero agatambulira ku nnono n'[[Enjigiriza y'Abaseveniside|enjigiriza y'Abaadiventi]], enjigiriza y'ekikulisitaayo ekwata ekifo eky'okubiri mu nsi yonna. [[File:Sensitisation about LG-Wiki, Will Ssemmanda(right), Dorothy Nabukeera & Samson Ssemakadde.jpg|thumb|Bugema university ]] == Obusange == Ssettendekero eno eri ku ttaka eriweza yiika 640 (1.00 sq mi), mu Kalagala sub-county, Bamunanika county, mu [[:en:Luweero_District|ddisitulikiti y'e Luweero]] esangibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu eky'omu masekkati ga Uganda]]. Ettabi ekkulu liri ku bugazi bwa kkiromita 33 (21 mi) bw'ogoberera oluguudo era nga lisangibwa mu bukiika kkono bw'obuvanjuba bwa [https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/northeast Kampala] ekibuga kya Uganda ekikulu. Liri ku bugazi bwa kkiromita nga 18.2 ku luguudo oluli mu bukiikaddyo bw'akabuga k'e [[Ziroobwe]], ku luguudo oluva e Gayaza ne ludda e [[:en:Gayaza–Ziroobwe_Road|Gayaza–Ziroobwe Road]]. Obugazi bw'ettabi lino buli 0°34'10.48"N, 32°38'30.55"E (Latitude: 0.57; Longitude: 32.6418). == Ebyafaayo == Ettendekero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1948 ng'ettendekero ly'abasomesa n'abasumba b'ekkanisa y'abaadiventi mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]]. Mu kiseera ekyo lyali liyitibwa Bugema Missionary Training School. Oluvannyuma ennyo, erinnya eryo lyakyusibwa ne lifuuka Bugema Missionary College ate nalyo ne likyusibwa okufuuka Bugema Adventist College. Mu mwaka gwa 1976, ekitongole ky'ebyenjigiriza mu Uganda n'ekibiina ekitwala ekkanisa y'Abaadiventi byawa Bugema Adventist College olukusa okusomesa ddiguli mu busumba n'obuweereza (Bachelor of Theology). Ebbanguliro lino lyali lyasaba dda olukusa olulikkiriza okusomesa ddiguli y'obusumba naye ekitongole ky'ebyenjigiriza ne kikomba ku erima kubanga mu kiseera ekyo, Makerere University ye ssettendekero yokka eyali ekkirizibwa okusomesa amasomo ga ddiguli mu ggwanga. Abayizi 35 be baasobola okwewandiisa era ne batandika okubangulwa mu buweereza n'obusumba. Musumba ne muky. Villagomez wamu ne musumba Gary Fordham be baali abayigisa b'abayizi abo mu kiseera ekyo. Idi Amin, eyali omukulembeze w'eggwanga mu kiseera ekyo bwe yawera ekkanisa y'Abaseveniside mu Uganda mu mwaka gwa 1977, okutendeka abayizi mu ssomo lino kwajjululwa ne kuzzibwa e Nairobi okumala akaseera akatonotono era mu mwaka gwa 1978 ne wabaawo abayizi abaasooka okutikkirwa era ne baweebwa ddiguli mu busumba n'obuweereza (BTh). Nga wayiseewo akaseera, ebbanguliro lino lyazzibwa mu lusiisira lw'ekkanisa olw'abavubuka mu kifo ekiyitibwa Watamu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Mombasa okutuusa Amin bwe yava mu Uganda. Reuben Mugerwa yamaliriza ddiguli ye ey'okubiri ku Andrews University n'oluvannyuma n'afuuka omu ku bayigisa b'essomo lino. Ebbanguliro lino oluvannyuma lyazzibwa ku ttabi ly'e Bugema. Ebbanguliro lino lyatandika okugaziwa. Ku nkomerero y'emyaka gy'ekinaana (1980s), amasomo g'ebyenfuna n'ago ag'ebyobusomesa gaatandikibwa okusomesebwa. Mu 1994, Bugema Adventist College yakyuka okuva ku ddaala ly'ettendekero n'efuuka ssettendekero. Mu 1997, Bugema University yaweebwa ebbaluwa okuva mu kitongole ky'ebyenjigiriza n'ebyamizannyo egikkiriza okuweereza ng'ettendekero erya waggulu. == Amabanguliro == Bugema University erimu amabanguliro gano wammanga: === School of Business === * Department of Accounting and Finance * Department of Management and Marketing * Department of Information Technology * Department of Engineering === School of Social Sciences === * Department of Developmental Studies * Department of Social Work * Department of Theology and Religious Studies === Ebbanguliro ly'Abasomesa === * Department of Arts * Department of Science * Department of Languages === Essomero ly’Amasomo ag’Oluvannyuma lwa Diguli === Ebbanguliro ly'abo abasoma ddiguli ey'okubiri/ey'okusatu ku Bugema University likolagana ne University of Eastern Africa, Baraton mu [[Kenya]] okusomesa amasomo agamu. Ebbanguliro lino era likolagana ne Central Luzon State University mu kusomesa amasomo agamu ate era nga y'entabiro y'[[:en:Online_learning|ensomesa-nnamutimbagano]] ey'amasomo agamu agasomesebwa abayizi abasoma ddiguli ey'okusatu ku Central Luzon State University mu Philippines. == Amasomo agatendekebwa == Gano wammanga ge masomo agatendekebwa ku Bugema University: === Amasomo ga ddiguli esooka === * Bachelor of Business Administration in Accounting * Bachelor of Business Administration in Finance * Bachelor of Business Administration in Marketing * Bachelor of Business Administration in Management * Bachelor of Business Administration in Office Administration * Bachelor of Business Administration in Economics * Bachelor of Business Administration in Business Information Systems * Bachelor of Business Administration in International Trade * Bachelor of Business Administration in Entrepreneurship * Bachelor of Arts with Education * Bachelor of Science with Education * Bachelor of Arts in Development Studies * Bachelor of Science in Counseling * Bachelor of Social Work and Social Administration * Bachelor of Theology * Bachelor of Arts in Religious Studies === Amasomo ga ddiguli ezisomebwa oluvannyuma lwa ddiguli esooka === * Master of Business Administration * Master of Science in Counseling * Master of Arts in Education Management * Master of Arts in Development Studies * Master of Arts in English Literature * Master of Science in Education * Master of Professional Studies in Education * Master of Science in Rural Development * Master of Professional Studies in Rural Development * Master in Local Government Management * Doctor of Philosophy in Developmental Education * Doctor of Philosophy in Rural Development * Doctor of Philosophy in Developmental Communication === Amasomo ga ddipulooma === * Diploma in Accounting * Diploma in Marketing * Diploma in Office Administration * Diploma in Information Technology * Diploma in Education === Amasomo ga ssatifikeeti === * Certificate in Small Business Computer Networks * Certificate in Office Automation and Data management * Certificate in Computer Repair and Maintenance * Certificate in Information Technology (For 2 years) * Certificate in Nursing (For 2<sup>1/2</sup> years) === Emisomo egy’okutabaganya === * Higher Education Certificate (For 8 Months) == Laba ne == * List of Seventh-day Adventist colleges and universities * Seventh-day Adventist education * Seventh-day Adventist theology * History of the Seventh-day Adventist Church * Adventist Colleges and Universities * Adventist University of Africa * Education in Uganda * List of universities in Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedi == * [https://web.archive.org/web/20240619123207/https://www.bugemauniv.ac.ug/index.php?page=home Bugema University Homepage] * [https://archive.is/20130129104934/http://www.myadventistuniversity.com/sda-universities/sub-saharan-africa/Uganda/bugema-university.html My Adventist University Project] 0cxvmvkkfcpb7fqle5h6qxus4m4cl9r Agnes Taaka 0 7850 59053 58272 2026-07-05T17:03:45Z Ssebuufu 9882 59053 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] ou2nt19l3xk28hlqfcgwx9cksk2cqwc 59054 59053 2026-07-05T17:07:05Z Ssebuufu 9882 59054 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo neemisomo era n’afuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 6ogv4t6qfuaxdiw58rriwor3zq4ld2n 59055 59054 2026-07-05T17:08:00Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ 59055 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 7pyzrk3sbvz0ed5gcseo1mcva2za5by 59056 59055 2026-07-05T17:09:05Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi */ 59056 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu ebyenjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 7fuenf75t35an3rufo8tkikwrfl3x09 59057 59056 2026-07-05T17:09:22Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi */ 59057 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okulakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] i4yj5zvisz6zp7ggfc2tik7mcqzdzo1 59058 59057 2026-07-05T17:10:10Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi */ 59058 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] htpojuc16vxvx374xug0rw6r2rr2493 59059 59058 2026-07-05T17:17:39Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi */ 59059 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Palamenti, mu Palamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 7ebft5hvwea4glmkx683j1rl0c3o4ec 59060 59059 2026-07-05T17:18:17Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy'ebyobufuzi */ 59060 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Paalamenti, mu Paalamenti ya Uganda, Agnes awereza ne kukakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] b6ale0t8y5d05msw45ejoa38q96n1ua 59061 59060 2026-07-05T17:18:49Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy'ebyobufuzi */ 59061 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Paalamenti, mu Paalamenti ya Uganda, Agnes aweereza ne ku kakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mumbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti eyekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] 1lcq4hg00577bkht35g9pbwzli2c883 59062 59061 2026-07-05T17:21:33Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy'ebyobufuzi */ 59062 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Paalamenti, mu Paalamenti ya Uganda, Agnes aweereza ne ku kakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mu mbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti ey'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mungeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka kuntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] pyifzq659kb281h9o7tgvl7el05umyu 59063 59062 2026-07-05T17:22:29Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy'ebyobufuzi */ 59063 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo. == Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi == Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref> == Emirimu gy'ebyobufuzi == Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Paalamenti, mu Paalamenti ya Uganda, Agnes aweereza ne ku kakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mu mbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti ey'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mu ngeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka ku ntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] * [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] * [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[Disitulikiti y'e Bugiri]] * [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]] * [[Omubaka wa Palamenti]] * [[Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter] * [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] [[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]] [[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]] c9zlxfk831zmaqywkp2xyck7m5ce539 Victoria Nalongo Namusisi 0 8085 59144 41282 2026-07-05T21:08:42Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59144 wikitext text/x-wiki   '''Victoria Nalongo Namusisi''' (oluusi ayitibwa '''Victoria Okoth Nalongo Namusisi'''<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/this-is-not-museveni-i-knew-luweero-bush-war-reporter-1618514</ref>) (eyazaalibwa nga 19 Ogwolubereberye, 1956). Munnayuganda munnamawulire agakwata ku by'emizannyo n'eby'obufuzi, muddukanya w'emirimu gyeby'obufuzi era nga muzirakisa. Namusisi atwalibwa okuba Munnayuganda omukazi eyasooka okuba munnamawulire w'ebyemizannyo. Yaweereza nga Omubaka wa Pulezidenti owa disitulikiti y'eMpigi wakati wa 1991 ne 1997.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1335059</ref> Mu 2010, yeeyafuna Omudaali gwa Nalubaale.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20220412174951/https://gazettes.africa/archive/ug/2018/ug-government-gazette-supplement-dated-2018-04-27-no-20.pdf</ref> == Ebuto bwe n'okusoma kwe == Namusisi yazaalibwa omugenzi Paul Mukasa, omulimi era omuvubi ne Miriam Nalunga nga 19 Ogwolubereberye, 1956. <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1335059</ref> Emyaka gye egy'asooka, Namusisi yasomerako ku Kisubi Girls School e [[:en:Entebbe|Entebbe]] ne Old Kampala Senior Secondary School. Oluvannyuma yeegatta ku Institute of Public Administration (IPA) okusoma eby’amawulire mu 1975 era n’amaliriza omusomo guno mu 1977. <ref name=":0" /> == Omulimu gwe == === Okuba munnamawulire w'ebyemizannyo === Mu 1976, Namusisi ye yali [[:en:Sports_journalism|munnamawulire omukyala yekka ow’ebyemizannyo]] mu lupapula lwa Uganda Times. Era yakolera mu kibiina kya Voice of Uganda mu 1984 oluvannyuma lw'okudda okuva mu buwanganguse e [[:en:Kenya|Kenya]] . Mu 1988, bwe yali akolera mu lupapula lwa Ngabo, Namusisi ye yakwata [[:en:1988_Summer_Olympics|emizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1988 e Seoul]] nga munnamawulire w’ebyemizannyo nga kwogasse okuba omuwagizi wa ttiimu eyo omukyala <ref>https://web.archive.org/web/20220309080827/https://www.observer.ug/sports/44-sports/3830-hb-zziwa-olympic-shame-</ref> === Okuwa alipoota ku byobufuzi === Mu 1986, Namusisi yakyuka n’adda mu kukwata amawulire agakwata ku byobufuzi era n’aweebwa omulimu mu Palamenti ne State House. Mu kifo kino we yava olwo n’alondebwa okubeera Omubaka wa Pulezidenti owa Disitulikiti y’eMpigi. <ref name=":1">https://web.archive.org/web/20221016092414/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/3952-people-some-collect-stamps-nalongo-namusisi-collects-children</ref> === Enzirukanya ye ey’ebyobufuzi === Wakati wa 1991 ne 1998, Namusisi yalondebwa era n’aweereza nga Resident District Commissioner (RDC) ku [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu kiseera ekyo . <ref name=":0" /> Era yali mmemba ku kakiiko akafuzi ak’eggwanga mu 1998 olw’ekifo kye yalina mu gavumenti z’ebitundu. <ref>http://cec.vcn.bc.ca/cmp/uganda/nsc.htm</ref> == Obuzirakisa bwe == Bwe yamala okulekulira ekifo ky'omuwabuzi wa pulezidenti mu 2003, Namusisi yatandikawo [[:en:Orphanage|amaka agakuuma ba mulekwa]] nga ali wamu wamu ne Manuel Pinto, gano gayitibwa Bright Kids Uganda.<ref name=":1" /><ref>https://www.carlow.edu/changing-the-world-one-child-at-a-time-victoria-nalongo-namusisi/</ref> == Awaadi ze == Nga 1 Ogwokuna 2023, Nalongo Victoria Namusisi yafuna awaadi ya African Humanitarian Award mu mikolo gya African Heritage Concert and Awards e Kigali mu Rwanda. Mu 2010, Namusisi yali yafuna [[:en:Orders,_decorations,_and_medals_of_Uganda|omudaali gwa Nalubaale]] – omudaali "oguweebwa bannakyewa bonna abakoze ekinene mu nkulaakulana y'ebyobufuzi mu Uganda oba nga bayita mu lutalo olw'emmundu oba okujeemera amateeka n'ebirala okuva mu biseera by'amatwale n'okutuusa kati". <ref name=":2" /> Oluvannyuma mu Gwokutaano 2019, yafuna Diguli Ey'okusatu ey'ekitiibwa eya Doctor of Humane Letters mu [[:en:Carlow_University|Carlow University]], Pittsburgh, e Pennsylvania, okusinziira ku mukutu gw'ekibiina kye nga "basiima omulimu gwe ogw'okuyamba ba kateeyamba mu Uganda". <ref>https://www.carlow.edu/carlow-university-names-three-to-receive-honorary-degrees-at-may-commencement/</ref> == Obulamu bwe obw'obuntu == Namusisi yali yafumbirwa eyali omuwandiisi omukulu ow’olukiiko lw’ebyemizannyo mu ggwanga, Martin Okoth okutuusa mu 1984 lwe baayawukana. <ref name=":0" /> Bombi awamu baazaala abaana basatu. <ref name=":1" /> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://brightkidsuganda.net/about-us-2/ Bright Kids Uganda] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] ha7m4w9gfhnezpmbzmpznu93krpkmlo Vinka (musician) 0 8183 59171 58067 2026-07-05T21:50:52Z 24RAY 11014 24RAY moved page [[Veronica Lugya (Vinka)]] to [[Vinka (Musician)]]: Misspelled title 58067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nakiyingi Veronica Lugya''' era amanyiddwa nga Vinka (yazaalibwa nga 27 Ogwomukaaga 1994) [[Uganda|Munnayuganda]] munnabitone, omuzinyi, omuyimbi, era omuwandiisi w'ennyimba. Ali wansi w'ebibiina okuli ekya [[Swangz Avenue]] ne Sony Music entertainment.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1501104</ref><ref name="observer.ug">https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref><ref name="swangzavenue.com">https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202109/four-one-one/vinka-returns-after-a-one-year-break.html</ref> == Obuvo n'okusoma == Vinka wazaalibwa mu 1994 eri omwami n'omukyala Lugya nga yakula ne kitaawe e Kazo, bwe yatuuka mu pulayimale ey'okutaano, yagenda okubeera ne maama we e [[Bweyogerere]]<ref name="observer.ug"/>. Yagenda ku ssomero lya Hormisdalen primary school e [[Kamwookya|Kamwokya]] ku kusoma kwe okw'obwannannyini. Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Lubaga girl's school okusoma O' ne A'.<ref name="observer.ug"/> Oluvannyuma yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'afuna diguli mu [[Tourism|byobulambuzi]] [[Hospitality|n'ennyaniriza]] mu 2017.<ref>https://www.howwebiz.ug/Vinka/biography</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110104/https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Vinka yatandika [[Dance|ng'omuzinyi]] nnakinku era n'akole ne [[Jackie Chandiru]], Sera, [[Maurice Kirya]], Cindy Sanyu n'abalala. Oluvannyuma yafuna omulimu gw'okutembeeta abayimbi ku [[Swangz Avenue]], gye yakolera nga maneja wa [[Irene Ntale]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ku Swangz Avenue, Vinka yayambangako abayimbi okulikoodinga amaloboozi kko n'okukola obulangu mu 2015, mukama we yamutuukirira n'amusaba oba asobola okugezaako okuyimba. Yakigezaako era n'atandika okuyimba. Mu 2016, yava ku bwa [[Artist management|maneja]] era essira n'alizza ku [[Music|kuyimba]].<ref name="observer.ug"/><ref name="swangzavenue.com"/> Oluyimba lwe olwasooka ng'ali yekka lwali "level" n'azzaazo "stylo" ne Irene Ntale, Ng'omwaka gwa 2017 guggwako, Vinka yafulumya oluyimba lwe "Malaika" olwamwoleka eri abantu ng'omuyimbi nnakinku.<ref name="galaxyfm.co.ug">https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-smile-more-than-i-should-vinka-1767842</ref> Okuva kw'olwo, agenze mu maaso n'okufulumya ennyimba endala nga "chips na Ketchup", overdose ng'ali ne Voltage music, love panic, by the way, omukwano guno, sure, Oluyimba Lwomwaka, bebe ng'ali Inna n'abalala. Mu 2019, Vinka yateeka omukone ku ndagaano ne Sony Music entertainment okutambuza ennyimba ze.<ref name="swangzavenue.com"/><ref name="galaxyfm.co.ug"/> Era mu 2019, yakola oluyimba ne "[[Bebe (Inna and Vinka song)|Bebe]]" ng'ali n'omuyimbi Omulomaaniya Inna nga lwafulumizibwa ku mutimbagano ne [[Global Records|Global records]].[https://celebmix.com/inna-vinka-single-music-video-bebe/] == Obuvuyo == Vinka yasamba omuwagizi eyali agezaako okumukwata ku bitundu bye ebyekyama bwe yali ayimba e South Sudan.<ref>https://mbu.ug/2021/05/15/vinka-kicks-fan-who-tried-to-touch-her-genitalia-while-performing-in-south-sudan-video/</ref><ref>https://mbu.ug/2021/05/19/molestation-just-doesnt-work-with-me-vinka-speaks-out-on-juba-incident/</ref> == Amaka == Vinka yazaala omwana omuwala nga 10 Gatonnya 2021 mu mwagalwa we Witta Nelson, munnabyanfuna era munnabyabufuzi okuva mu disitulikiti y'e Isingiro.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110102/https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://bigeye.ug/vinka-shows-off-her-fiancee-and-baby-for-the-first-time/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 7pb318m8nj3lbgohtawwa5ba2zbnl89 59174 59171 2026-07-05T21:53:31Z 24RAY 11014 24RAY moved page [[Vinka (Musician)]] to [[Vinka (musician)]] 58067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Nakiyingi Veronica Lugya''' era amanyiddwa nga Vinka (yazaalibwa nga 27 Ogwomukaaga 1994) [[Uganda|Munnayuganda]] munnabitone, omuzinyi, omuyimbi, era omuwandiisi w'ennyimba. Ali wansi w'ebibiina okuli ekya [[Swangz Avenue]] ne Sony Music entertainment.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1501104</ref><ref name="observer.ug">https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref><ref name="swangzavenue.com">https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202109/four-one-one/vinka-returns-after-a-one-year-break.html</ref> == Obuvo n'okusoma == Vinka wazaalibwa mu 1994 eri omwami n'omukyala Lugya nga yakula ne kitaawe e Kazo, bwe yatuuka mu pulayimale ey'okutaano, yagenda okubeera ne maama we e [[Bweyogerere]]<ref name="observer.ug"/>. Yagenda ku ssomero lya Hormisdalen primary school e [[Kamwookya|Kamwokya]] ku kusoma kwe okw'obwannannyini. Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Lubaga girl's school okusoma O' ne A'.<ref name="observer.ug"/> Oluvannyuma yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'afuna diguli mu [[Tourism|byobulambuzi]] [[Hospitality|n'ennyaniriza]] mu 2017.<ref>https://www.howwebiz.ug/Vinka/biography</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110104/https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Vinka yatandika [[Dance|ng'omuzinyi]] nnakinku era n'akole ne [[Jackie Chandiru]], Sera, [[Maurice Kirya]], Cindy Sanyu n'abalala. Oluvannyuma yafuna omulimu gw'okutembeeta abayimbi ku [[Swangz Avenue]], gye yakolera nga maneja wa [[Irene Ntale]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ku Swangz Avenue, Vinka yayambangako abayimbi okulikoodinga amaloboozi kko n'okukola obulangu mu 2015, mukama we yamutuukirira n'amusaba oba asobola okugezaako okuyimba. Yakigezaako era n'atandika okuyimba. Mu 2016, yava ku bwa [[Artist management|maneja]] era essira n'alizza ku [[Music|kuyimba]].<ref name="observer.ug"/><ref name="swangzavenue.com"/> Oluyimba lwe olwasooka ng'ali yekka lwali "level" n'azzaazo "stylo" ne Irene Ntale, Ng'omwaka gwa 2017 guggwako, Vinka yafulumya oluyimba lwe "Malaika" olwamwoleka eri abantu ng'omuyimbi nnakinku.<ref name="galaxyfm.co.ug">https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-smile-more-than-i-should-vinka-1767842</ref> Okuva kw'olwo, agenze mu maaso n'okufulumya ennyimba endala nga "chips na Ketchup", overdose ng'ali ne Voltage music, love panic, by the way, omukwano guno, sure, Oluyimba Lwomwaka, bebe ng'ali Inna n'abalala. Mu 2019, Vinka yateeka omukone ku ndagaano ne Sony Music entertainment okutambuza ennyimba ze.<ref name="swangzavenue.com"/><ref name="galaxyfm.co.ug"/> Era mu 2019, yakola oluyimba ne "[[Bebe (Inna and Vinka song)|Bebe]]" ng'ali n'omuyimbi Omulomaaniya Inna nga lwafulumizibwa ku mutimbagano ne [[Global Records|Global records]].[https://celebmix.com/inna-vinka-single-music-video-bebe/] == Obuvuyo == Vinka yasamba omuwagizi eyali agezaako okumukwata ku bitundu bye ebyekyama bwe yali ayimba e South Sudan.<ref>https://mbu.ug/2021/05/15/vinka-kicks-fan-who-tried-to-touch-her-genitalia-while-performing-in-south-sudan-video/</ref><ref>https://mbu.ug/2021/05/19/molestation-just-doesnt-work-with-me-vinka-speaks-out-on-juba-incident/</ref> == Amaka == Vinka yazaala omwana omuwala nga 10 Gatonnya 2021 mu mwagalwa we Witta Nelson, munnabyanfuna era munnabyabufuzi okuva mu disitulikiti y'e Isingiro.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110102/https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://bigeye.ug/vinka-shows-off-her-fiancee-and-baby-for-the-first-time/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 7pb318m8nj3lbgohtawwa5ba2zbnl89 Azawi 0 8195 59121 59005 2026-07-05T20:18:07Z 24RAY 11014 /* Ezitafulumidde ku ntambi */ olulimi 59121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Omulimu gwe == === Emirimu egyasooka === Emirimu gya Azawi yagitandika mu 2005&nbsp;ng'omuzinyi mu kibiina ekiyitibwa Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako. Emyaka ena egyaddirira, yayingira ekibiina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okuzannya n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga mu ngeri ya kinyumu, bwe yali tanakizuula nti asobola okukolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maamma we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Ku myaka gye emito, Azawi yatandika okuwandiika ennyimba era obukugu bwe mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana Omuyimbi Eddy Kenzo eyammuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi nga Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, Vinka, ne Eddy Kenzo.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Bwe yava ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yalutwala mu Swangz Avenue omulundi gwe ogusooka, mu August 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okuvaayo n'ategeerekeka obulungi mu bantu, kwaliwo mu January 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba oluyitibwa Quinamino.<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu November 2020, abakulira, Swangz Avenue baamuwandiika era ne bamwanjulira abantu mu butongole nga yakafulumya oluyimba lumu mu January 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 0kyzllsg7ay3ahjnnpi2cpxu6t32per 59125 59121 2026-07-05T20:22:11Z 24RAY 11014 /* Omulimu gwe */ empandiika 59125 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu egyasooka === Emirimu gya Azawi yagitandika mu 2005&nbsp;ng'omuzinyi mu kibiina ekiyitibwa Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako. Emyaka ena egyaddirira, yayingira ekibiina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okuzannya n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga mu ngeri ya kinyumu, bwe yali tanakizuula nti asobola okukolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maamma we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Ku myaka gye emito, Azawi yatandika okuwandiika ennyimba era obukugu bwe mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana Omuyimbi Eddy Kenzo eyammuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi nga Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, Vinka, ne Eddy Kenzo.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Bwe yava ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yalutwala mu Swangz Avenue omulundi gwe ogusooka, mu August 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okuvaayo n'ategeerekeka obulungi mu bantu, kwaliwo mu January 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba oluyitibwa Quinamino.<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu November 2020, abakulira, Swangz Avenue baamuwandiika era ne bamwanjulira abantu mu butongole nga yakafulumya oluyimba lumu mu January 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] av64qkdyeaojttzfq2ueosvve3d98yv 59164 59125 2026-07-05T21:33:57Z 24RAY 11014 /* Emirimu gy'egyasooka */ empandiika 59164 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi Eddy Kenzo eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, ne Vinka.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira Swangz Avenue baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] h6k47w2pa6s19qm2mffp92sliwon0d6 59165 59164 2026-07-05T21:34:50Z 24RAY 11014 /* Omulimu gw'okuyimba */ Ngasseeko obutindo 59165 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, Lydia Jazmine, Carol Nantongo, ne Vinka.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira Swangz Avenue baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 86a5sboge75zesazil0fmfcvdmc9yxp 59166 59165 2026-07-05T21:35:37Z 24RAY 11014 /* Omulimu gw'okuyimba */ Ngasseeko obutindo 59166 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], Carol Nantongo, ne Vinka.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira Swangz Avenue baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] b9d100kg85ktbqpri1cd7jc0m9za20k 59167 59166 2026-07-05T21:36:15Z 24RAY 11014 /* Omulimu gw'okuyimba */ Ngasseeko obutindo 59167 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne Vinka.<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira Swangz Avenue baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 1vzf96dtct5oybqlneg4wrhb6jvnuox 59169 59167 2026-07-05T21:46:42Z 24RAY 11014 /* Omulimu gw'okuyimba */ Ngasseeko obutindo 59169 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Veronica Lugya (Vinka)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira Swangz Avenue baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] sztloo3ewyrln9tgyieeskgkyr76mbx 59176 59169 2026-07-05T21:57:05Z 24RAY 11014 /* Omulimu gw'okuyimba */ Ngasseeko obutindo 59176 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu Kampala. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] rnzh34e4yq2d8x9y2cs67uayr1eugw3 59179 59176 2026-07-05T21:59:44Z 24RAY 11014 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ Ngasseeko obutindo 59179 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bazadde be ye mugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yagenda ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college eNansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku Yunivasite y'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] gye yafunira diguli mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 59mtiy85ylg9mn9b6o2cs6jyhpo3q0m 59180 59179 2026-07-05T22:12:43Z 24RAY 11014 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ Ngasseeko obutindo n'empandiika 59180 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu disitulikiti y'e Mukono gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] kxnhjc0gpct7l8p4ffm96mihteouque 59181 59180 2026-07-05T22:14:07Z 24RAY 11014 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ Ngasseeko obutindo 59181 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St Janani Luwum secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] f44ezo6xiwufrvxmjfzp7n3puzo3nnf 59182 59181 2026-07-05T22:15:38Z 24RAY 11014 /* Obuto bwe n'okusoma kwe */ Ngasseeko obutindo 59182 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya Guinness.<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi Fik Fameica.<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] sx5mk6qohi6h6lqa5zraayf620s2jb0 59183 59182 2026-07-05T22:17:43Z 24RAY 11014 /* Ebirala byakoze ne byatuseeko */ Ngasseeko obutindo 59183 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos "Times Square",<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa Eddy Kenzo ne Bobi Wine.<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] htm9iq8ujiwf31u2hamrncjq904xarf 59184 59183 2026-07-05T22:18:46Z 24RAY 11014 /* Ebirala byakoze ne byatuseeko */ Ngasseeko obutindo 59184 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu Luganda n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 6827rm450ynoustl09l8p2paxj90zxg 59185 59184 2026-07-05T22:25:17Z 24RAY 11014 Ngasseeko obutindo 59185 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] c8p7ovoqfj3dlyry9dmnlyxmtxfbqqj 59186 59185 2026-07-05T22:28:04Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 59186 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1996]] 31fm0u5m4u16t9ea6ckebad4jj7d1ah 59187 59186 2026-07-05T22:28:36Z 24RAY 11014 removed [[Category:Articles with hCards]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59187 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1996]] 6ko023yrxd0f58q0bisaoc0piupyzj5 59188 59187 2026-07-05T22:30:58Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 59188 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] j4nkpzvusj2pm6pdvcbw3oqaerh0s3o 59189 59188 2026-07-05T22:32:19Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 59189 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] dpyn2ga1kya3ogueono8j2bf0du4wdx 59190 59189 2026-07-05T22:33:47Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 59190 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] 0x3y9ayq0qcr8uyko95nwrc65pokkm2 59193 59190 2026-07-05T22:36:47Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abazaalibwa mu 1996]]; added [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59193 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] f0w0yj8byiumajuypgdkbwjsn0r8ttk 59194 59193 2026-07-05T22:42:26Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 59194 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] 7owbs3qdvgoo2aflruxp56v6wcd2hj5 Sylver Kyagulanyi 0 8304 59047 59025 2026-07-05T16:04:39Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 59047 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylver Kyagulanyi''' Munnayuganda omuyimbi, muwandiisi wa nyimba, mufulumya waazo era muwolereza.<ref name="monitor">{{Cite web |title=Books they read: Sylver Kyagulanyi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html |access-date=21 December 2014}}</ref> Y'akulira ekitongole kya Sikia Media Services. Ono y’omu ku [[Songwriter|bawandiisi b’ennyimba]] abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web |last=ArtMattersInfo |date=2008-09-23 |title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor |url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/ |access-date=2021-09-30 |website=ArtMatters.Info |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eya Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu Law Development Centre (LDC) mu 2018. == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kyagulanyi yasomera pulayimale ye ku Nswanjere Junior Seminary. Siniya ye yajisomera ku Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa. Yawandiisibwa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] nga agenda kukola ku bya [[Pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantuhttps://en.wikipedia.org/wiki/Mass communication|pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu]] kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu [[Music|kuyimba]].<ref name="the christianbulletin">{{Cite web |date=16 May 2013 |title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I) |url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/ |access-date=21 December 2014}}</ref> == Okuyimba == Yatandika okuyimba ng’ali mu [[Choir|kkwaaya]] y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka gya 1990 nga gitandika. Bwe yali mu siniya ey'okusatu, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku [[Emancipation|mwenkano nkano gw'abakyala]], ekyayongera okumusitula natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], Kyagulanyi ya likooodinga era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza.<ref name="observer">{{Cite web |title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet |url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74 |access-date=21 December 2014}}</ref> == Enyimba == * Ekisa kyabakyala * Omuzadde Katonda * Abaana bo * Congratulations * Tebalemwa maka * Olunaku luno * Nkuuma * Nzikiriza * Nesiga Mukama * Awali Katonda tewali mbeera etakyuka * Omukisa * Musalaba * Yimusa Omukono gwo * Ebyokulwanyisa * Nalulungi * Toterebuka * Tonefulira * Onyambanga Mukama * Namulondo * Tondeka Mukama * Olwaleerro * Oli kimuli * Nadibadde wa * Mwesige * Nafuna * Ekyamagero * Abaawo * Kigambo * Guma == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebyokwesigamako eby’ebweru == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".] [[Category:Abayimbi]] buxyety0nioe21fl2w38d6na8go8yq6 59048 59047 2026-07-05T16:09:51Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 59048 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylver Kyagulanyi''' Munnayuganda omuyimbi, muwandiisi wa nyimba, mufulumya waazo era muwolereza.<ref name="monitor">{{Cite web |title=Books they read: Sylver Kyagulanyi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html |access-date=21 December 2014}}</ref> Y'akulira ekitongole kya Sikia Media Services. Ono y’omu ku bawandiisi b’ennyimba abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web |last=ArtMattersInfo |date=2008-09-23 |title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor |url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/ |access-date=2021-09-30 |website=ArtMatters.Info |language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eya Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu Law Development Centre (LDC) mu 2018. == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kyagulanyi yasomera pulayimale ye ku Nswanjere Junior Seminary. Siniya ye yajisomera ku Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa. Yawandiisibwa ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] nga agenda kukola ku bya pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu kuyimba.<ref name="the christianbulletin">{{Cite web |date=16 May 2013 |title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I) |url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/ |access-date=21 December 2014}}</ref> == Okuyimba == Yatandika okuyimba ng’ali mu kkwaaya y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka gya 1990 nga gitandika. Bwe yali mu siniya ey'okusatu, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku mwenkano nkano gw'abakyala, ekyayongera okumusitula natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], Kyagulanyi ya likooodinga era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza.<ref name="observer">{{Cite web |title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet |url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74 |access-date=21 December 2014}}</ref> == Enyimba == * Ekisa kyabakyala * Omuzadde Katonda * Abaana bo * Congratulations * Tebalemwa maka * Olunaku luno * Nkuuma * Nzikiriza * Nesiga Mukama * Awali Katonda tewali mbeera etakyuka * Omukisa * Musalaba * Yimusa Omukono gwo * Ebyokulwanyisa * Nalulungi * Toterebuka * Tonefulira * Onyambanga Mukama * Namulondo * Tondeka Mukama * Olwaleerro * Oli kimuli * Nadibadde wa * Mwesige * Nafuna * Ekyamagero * Abaawo * Kigambo * Guma == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".] [[Category:Abayimbi]] jcl3x3fzhc3col0peitfu5q4ai76huj 59049 59048 2026-07-05T16:12:10Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 59049 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylver Kyagulanyi''' Munnayuganda omuyimbi,<ref name="hipipo">{{cite web|title=A Look at Sylver Kyagulanyi; Uganda's Most Prolific Song Writer|url=http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer|accessdate=21 December 2014}}</ref> muwandiisi wa nyimba, mufulumya waazo era muwolereza.<ref name="monitor">{{cite web|title=Books they read: Sylver Kyagulanyi|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html|accessdate=21 December 2014}}</ref> Y'akulira ekitongole kya Sikia Media Services. Ono y’omu ku bawandiisi b’ennyimba abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web|last=ArtMattersInfo|date=2008-09-23|title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor|url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/|access-date=2021-09-30|website=ArtMatters.Info|language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eya Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web|title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041|access-date=2021-09-30|website=New Vision|language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu Law Development Centre (LDC) mu 2018.<ref>{{Cite web|date=2021-01-12|title=Singer Kyagulanyi among 700 LDC graduates|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/singer-kyagulanyi-among-700-ldc-graduates-1753098|access-date=2021-09-30|website=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kyagulanyi yasomera pulayimale ye ku Nswanjere Junior Seminary. Siniya ye yajisomera ku Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa. Yawandiisibwa ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] nga agenda kukola ku bya pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu kuyimba.<ref name="the christianbulletin">{{cite web|title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I)|url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/|accessdate=21 December 2014|date=16 May 2013}}</ref> == Okuyimba == Yatandika okuyimba ng’ali mu kkwaaya y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka gya 1990 nga gitandika. Bwe yali mu siniya ey'okusatu, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku mwenkano nkano gw'abakyala, ekyayongera okumusitula natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], Kyagulanyi ya likooodinga era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza.<ref name="observer">{{cite web|title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet|url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74|accessdate=21 December 2014}}</ref> == Enyimba == * Ekisa kyabakyala * Omuzadde Katonda * Abaana bo * Congratulations * Tebalemwa maka * Olunaku luno * Nkuuma * Nzikiriza * Nesiga Mukama * Awali Katonda tewali mbeera etakyuka * Omukisa * Musalaba * Yimusa Omukono gwo * Ebyokulwanyisa * Nalulungi * Toterebuka * Tonefulira * Onyambanga Mukama * Namulondo * Tondeka Mukama * Olwaleerro * Oli kimuli * Nadibadde wa * Mwesige * Nafuna * Ekyamagero * Abaawo * Kigambo * Guma == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".] [[Category:Abayimbi]] s0pa38srrjrhadzjnlocrozfjt8tma7 59050 59049 2026-07-05T16:14:42Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 59050 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sylver Kyagulanyi''' Munnayuganda omuyimbi,<ref name="hipipo">{{cite web|title=A Look at Sylver Kyagulanyi; Uganda's Most Prolific Song Writer|url=http://www.hipipo.com/music/news/2314/A-Look-At-Sylver-Kyagulanyi--Uganda-s-Most-Prolific-Song-Writer|accessdate=21 December 2014}}</ref> muwandiisi wa nyimba, mufulumya waazo era muwolereza.<ref name="monitor">{{cite web|title=Books they read: Sylver Kyagulanyi|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1520104/-/1ctfu7/-/index.html|accessdate=21 December 2014}}</ref> Y'akulira ekitongole kya Sikia Media Services. Ono y’omu ku bawandiisi b’ennyimba abayiseemu mu [[Yuganda|Uganda]] mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web|last=ArtMattersInfo|date=2008-09-23|title=Meet The Shy Ugandan Music Doctor|url=https://artmatters.info/2008/09/meet-sylver-kyagulanyi-the-shy-ugandan-music-doctor/|access-date=2021-09-30|website=ArtMatters.Info|language=en-US}}</ref> Mu 2019, yali omu kwabo Bannamateeka 144 abewandiisa nga abawolereza okuva mu Kkooti Enkulu eya Kampala mu Uganda.<ref>{{Cite web|title=Singer Kyagulanyi among 141 newly enrolled advocates|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1493041|access-date=2021-09-30|website=New Vision|language=en}}</ref> Yafuna Dipuloma mu by’amateeka okuva mu Law Development Centre (LDC) mu 2018.<ref>{{Cite web|date=2021-01-12|title=Singer Kyagulanyi among 700 LDC graduates|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/singer-kyagulanyi-among-700-ldc-graduates-1753098|access-date=2021-09-30|website=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Kyagulanyi yasomera pulayimale ye ku Nswanjere Junior Seminary. Siniya ye yajisomera ku Kisubi Seminary ne St Charles Lwangwa. Yawandiisibwa ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] nga agenda kukola ku bya pulogulamu y'ebyempuliziganya eya bantu kyokka n’agivaako olwo n’akola diguli mu byokuyimba, okuzina ne katemba, naye nga agenda kuguka mu kuyimba.<ref name="the christianbulletin">{{cite web|title=PROFILE: MUSICIAN SILVER KYAGULANYI (part I)|url=http://thechristianbulletin.wordpress.com/2013/05/16/profile-musician-silver-kyagulanyi-part-i/|accessdate=21 December 2014|date=16 May 2013}}</ref> == Okuyimba == Yatandika okuyimba ng’ali mu kkwaaya y’ekkanisa ya Christ the King mu myaka gya 1990 nga gitandika. Bwe yali mu siniya ey'okusatu, oluyimba lwe lwawangula mu kivulu kyabavubuka muggwanga mu byokuyimba mu 1995. Olw’okuwangula, Kyagulanyi yagenda mu maaso n’okukulaakulanya ekitone kye. Mu luwummula lwe nga amaliriza siniya ey'omukaaga mu 1999, yafulumya "Ekyasa Kyabakyala", oluyimba olukwata ku mwenkano nkano gw'abakyala, ekyayongera okumusitula natuuka ku ddaala ly'okuyimba. Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], Kyagulanyi ya likooodinga era n'afulumya "Omuzadde Katonda," olutambi olwamukyusizza ddala emikisa gye. Ensibuko ye ey’Ekikristaayo yeeyolekera mu zimu ku nnyimba ze, gamba nga Katonda Gwe nsinza, Olunaku Luno, ne Tondeka Mukama, ezireetera emitima gya bawagizibe okujula omwoyo wa Mukama nga baziwuliriza.<ref name="observer">{{cite web|title=Kyagulanyi won't blow his own trumpet|url=https://www.observer.ug/index.php?option%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D16932:kyagulanyi-wont-blow-his-own-trumpet%26catid%3D42:sizzling-entertainment%26Itemid%3D74|accessdate=21 December 2014}}</ref> == Enyimba == * Ekisa kyabakyala * Omuzadde Katonda * Abaana bo * Congratulations * Tebalemwa maka * Olunaku luno * Nkuuma * Nzikiriza * Nesiga Mukama * Awali Katonda tewali mbeera etakyuka * Omukisa * Musalaba * Yimusa Omukono gwo * Ebyokulwanyisa * Nalulungi * Toterebuka * Tonefulira * Onyambanga Mukama * Namulondo * Tondeka Mukama * Olwaleerro * Oli kimuli * Nadibadde wa * Mwesige * Nafuna * Ekyamagero * Abaawo * Kigambo * Guma == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=316609&catid=377&mid=53 "Okucakala ne Sylver Kyagulanyi".] * [http://www.newvision.co.ug/D/9/42/686742 "Abaana basisinkana Silver Kyagulanyi".] [[Category:Bayimbi ba nyimba ezitendereza Katonda]] [[Category:Baganda]] [[Category:Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda]] 2z35st2559xsb7ewsys9msorm973fp7 Sophie Gombya 0 8338 59264 56096 2026-07-06T11:05:13Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59264 wikitext text/x-wiki   {{Databox}} '''Sophie Gombya''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuyimbi, <ref name="hipipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |access-date=2022-11-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303235547/http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |url-status=dead }}</ref> omulwanirizi w'eddembe ly'abantu.<ref name="no2tobacco">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |access-date=2022-11-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303235547/http://www.hipipo.com/music/news/2268/Musicians-Join-First-Lady-In-Elimination-Of-Mother-To-Child-Transmission-Of-Hiv |url-status=dead }}</ref><ref name="new-vision">http://www.newvision.co.ug/news/661745-artists-join-hands-to-fight-tobacco-use-among-minors.html</ref> Mufumbo eri muyimbi munne [[:en:Sam_Gombya|Sam Gombya]].<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135257/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref><ref name=".mo-ni-tor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135257/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3144:tightmarking-has-kept-the-gombyas-together&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> [[Category:Articles with hCards]] == Obuto n'okusoma kwe == Sophie yasomerako ku Nakivubo Blue Primary School nadda ku Kawempe Muslim oluvannyuma n'agenda ku Kibibi Senior Secondary School.<ref name="observer" /> == Okuyimba kwe == Sophie Gomba ayimbisa eddoboozi lya soprano era ayimba n'omwami we [[:en:Sam_Gombya|Sam Gombya]]. Ayimbye ennyimba ezaakwatayo okuli "Spare tyre"olukwata ku mukyala omulala bwebavuganya ku musajja omu. Lwawandiikibwa mwami we Sam. Bonna awamu balina entambi mukaaga.<ref name="observer"/>ennyimba ze === Ennyimba ze === * Nkwesize * Gyangu gyendi * Lugya Lumu * Spare tyre * Sosotola * Salawo * Ngugumuka ekiro * Ssebo Muko * Mwenyumirizamu === Entambi ze ne Sam Gombya === * Nkwesize Mu Bbuba == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == *[https://web.archive.org/web/20150320231606/http://www.ugandaonline.net/news/view/12413/sophie_gombya_poisoned "Sophie Gombya Poisoned"] *[https://web.archive.org/web/20190306191825/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/811326/-/item/1/-/2ycf4/-/index.html "Entertainment couples"] fymw84xdy3au2f8k4ip8i0azrqay3yp Alengot Oromait 0 9638 59202 51246 2026-07-06T05:38:19Z ESTHER NAKITENDE 9175 ntaddeko amatuluba 59202 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa nga 1 Ogusooka 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza erya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref> == Ebimukwatako == Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogusooka 1993. Kitaawe, [[:en:Michael_Oromait|Michael Oromait]], yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogusooka 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref> == Okusoma kwe == Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Ogwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] e [[:en:Mukono|Mukono]], okutandika mu Ogwomunaaa 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref> == Obumanyirivu mu mirimu == Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga [[:en:Independent_candidate|ataalina kibiina]]. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu Ogwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga [[:en:Natural_environment|ez'obutonde bw'ensi]], [[:en:Education|eby'enjigiriza]], [[:en:Health_policy|enkola z'ebyobulamu]] [[:en:Gender_issues|n'ensonga z'ekikula ky'abantu]]. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali [[:en:Minister_of_Education|Minisita ow'ebyenjigiriza]] era nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]] * [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] * [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait] [[Category:Abazalibwa mu 199]] [[Category:Abantu abakyali abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti mu Ugand]] [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi]] [[Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abateeso]] ff3kv127qtsaos3u58fbiyqajfy3juv 59204 59202 2026-07-06T05:44:54Z ESTHER NAKITENDE 9175 59204 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa nga 1 Ogusooka 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza erya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref> == Ebimukwatako == Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogusooka 1993. Kitaawe, [[:en:Michael_Oromait|Michael Oromait]], yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogusooka 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref> == Okusoma kwe == Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Ogwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] e [[:en:Mukono|Mukono]], okutandika mu Ogwomunaaa 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref> == Obumanyirivu mu mirimu == Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga [[:en:Independent_candidate|ataalina kibiina]]. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu Ogwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga [[:en:Natural_environment|ez'obutonde bw'ensi]], [[:en:Education|eby'enjigiriza]], [[:en:Health_policy|enkola z'ebyobulamu]] [[:en:Gender_issues|n'ensonga z'ekikula ky'abantu]]. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali [[:en:Minister_of_Education|Minisita ow'ebyenjigiriza]] era nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]] * [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] * [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait] [[Category:Abantu abakyali abalamu]] [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi]] [[Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abateeso]] [[Category:Abantu abazalibwa mu 1993]] m3gol30kwvfebi1jb69rx4zf1wvwzbv 59214 59204 2026-07-06T06:14:09Z ESTHER NAKITENDE 9175 ntereza mu wikilinking 59214 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa nga 1 Ogusooka 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza erya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref> == Ebimukwatako == Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogusooka 1993. Kitaawe, Michael Oromait, yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogusooka 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref> == Okusoma kwe == Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Ogwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[Uganda Christian University]] e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]], okutandika mu Ogwomunaaa 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref> == Obumanyirivu mu mirimu == Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga ataalina kibiina. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu Ogwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga ez'obutonde bw'ensi, [[Eby’Enjigiriza|eby'enjigiriza]], enkola z'ebyobulamu n'ensonga z'ekikula ky'abantu. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali Minisita ow'ebyenjigiriza era nga mubaka wa Paalamenti (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> == Laba na bino == * [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]] * [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia == * [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda] * [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait] [[Category:Abantu abakyali abalamu]] [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi]] [[Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abateeso]] [[Category:Abantu abazalibwa mu 1993]] lcg6rglhrmndo3clldpercgijgqgf1l Joy Doreen Biira 0 10022 59143 36381 2026-07-05T21:08:29Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59143 wikitext text/x-wiki [[File:Joy Doreen Biira.jpg|thumb|Joy Doreen Biira]]   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] '''Joy Doreen Biira''' (yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda 1986) munnamawulire munnayuganda era eyeebuzibwako ku nsonga z'ebyempuliziganya. Ye yogerako nga 'munnamawulire, akola ku byempuliziganya, omulungamya, omwogezi, atendeka ebyamawulire She describes herself as a "career journalist, communications and digital strategist, moderator, speaker, media trainer, brand influencer and mum".<ref name="2R" /> Her headline title is "Creatives Director" at ''Africa Speaks Limited'', a private Ugandan company, limited by shares, which was incorporated on 2 October 2006. olnj3dnh8yuv3pezvlzphdutgyrk1er Syda Bbumba 0 10113 59093 34679 2026-07-05T19:01:07Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 59093 wikitext text/x-wiki [[File:Bbumba Syda Namirembe.jpg|thumb|Bbumba Syda Namirembe.jpg ]]   '''Syda Namirembe Bbumba,''' nga erinya lye erissembayo batera okuliwandiika nga Bumba, yazaalibwa nga 7 Ogusooka 1952. Munayuganda omubalirizi w'ebitabo, munabyabufuzi ng'ate era akola mu baanka. Yakolako mu Kabineeti ya Uganda anga Minisita w'eby'amasanyalaze wami n'eby'obugagga eby'omuttaka okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, Minisita w'eby'ensiimbi okuva mu 2009 okutuuka mu 2011,<ref>https://visiongroup.co.ug/supplements/2020/01/29/why-uganda-ranks-highly-in-tax-administration/</ref> wamu ne Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ekulakulana y'ebitundu neera okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. Yeeyaliko omulonde nga Omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] okukiikirira esaza lya Nakaseke ery'omuBukiika ddyo, mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]]. Yeeyali ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ku by'enfuna by'eggwanga wamu n'okubeera ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'akakiiko ka [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] akadukanya ensonga z'ekiyisiraamu ez'okutereka mu baaka. Yeeyali akiikirira amawanga agatali mu dduungu lya Afrika mu kakiiko ka OIC Women Advisory Panel.<ref name="Parliament">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=347</ref> == Background and education == Syda Bbumba yasomera ku [[Trinity College Nabbingo|Trinity College Nabbingo,]] gyeyamalira eby'enjigiriza bye ebya wagulu.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1161144/nabbingo-savours-65-fruit</ref> Yagendako ne ku [[Makerere College School]], nga tanaba kuyingira yunivasite.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1281705/makerere-college-alumni-introduce-award</ref> Alina Diguli by'enfuna, wamu ne diguli mu By'embalirira, nga yazifuna okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1974. Yasomerako ne ku Yunivasite ya East Anglia esinganibwa mu bwakabaka bwa Bungereza, nga alina ne dipulooma mu bya bizineensi n'ensiimbi okuva mu yunivasite emu mu Buyonaani.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780970346339</ref> Diguli ye Ey'okubiri mu kudukanya Bizineensi yagifuna okuva ku Kampala International University mu 2006.<ref name="Parliament" /> == Emirimu gye == Syda Bbumba yakolako nga omubalirizi w'ebitabo era akulira abawanika okumala emyaka 21 mu Uganda Development Bank, okuva mu 1974 okutuuka mu 1995. Yaliko ku kakiiko akavunaanyizibwa ku By'okulondesa mu Uganda mu 1996, nga nataba kulondebwa ku kya Mubaka wa Paalamenti ya Uganda eyali akiikirira esaza ly'e Nakaseke mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti ye Nakaseke]]. Ayongedde okukiikirira konsitituweensi eyo mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Era yabaddamu okulondebwa mu kifo kino.<ref name="Parliament" /> Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku By'amasanyala wamu n'eby'obugagga by'omuttaka. Okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, yawerezaako nga Minisita ow'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ensonga z'ebitundu. Bbumba awereza ku nsonga nyingi ezenyigiriza abantu mu bitundu gyebabeera, nga abantu abeeyongera okubeera abangi beebabiviriddeko, naye Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] asigala akubiriza Banayuganda okusigala nga bazaala abaana.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6285%3Arivers-lakes-dry-up-as-population-figures-soar&catid=34%3Anews&Itemid=59 |access-date=2023-03-29 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015165007/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6285:rivers-lakes-dry-up-as-population-figures-soar&catid=34:news&Itemid=59 |url-status=dead }}</ref> Okuva nga 18 Ogwokubiri mu 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011, yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku by'ensiimbi, nga ye mukyala eyasooka mu Uganda okubeera nga wereza mu kifo kino, mu byafaayo by'eggwanga.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226523/reshuffle-museveni-names-janet-awori-jeje-ministers</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu gw'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku By'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana y'ebintu nga 27 Ogwokutaano mu 2011, nga adira [[Gabriel Opio]], eyali asuliddwa okuva mu Kabineeti.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet</ref> Yalekulira okuva mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2012 nga bamulumiririza okubeera nga yali akozesebwa bubi ssente za gavumenti, wabula nga yaddamu n'afuna ekifo kye mu gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20140814222922/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Nga bamazze okumulonda nga Minisita wa Uganda ow'eby'enfuna, Syda Bbumba era yafuuka ssentebe w'akakiiko akadukanya East African Development Bank (EADB).<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1225424/east-african-devt-bank-chief</ref> Era mu buvunaanyizibwa bwe nga Minisita w'eby'enfuna, yafuna obuyinza bw'okubeera nga y'akulira ekitongole kyab Gavumenti ekivunaanyizibwa okuterekera abakoze ba gavumenti ssente zaabwe, nga kino kirina akakwate ku gavumenti ng'era kyali wansi wa Minisitule y'ekukula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana z'ebitundu, nga kino yali yakakirekulira. Ekitongole kino kyagibwa okuva ku Minisitule evunaanyizibwa ku By'ekukula ky'abantu, nebakiteeka mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ensiimbi mu Gwekumi 2004.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1094766/nssf-transfer-planned</ref> Mukukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 201, Syda Bbumba yadizibwayo mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu nga Minisita omugya. Yasikibwa [[Maria Kiwanuka]] nga yeeyadda mu kifo kye nga Minisita eyali avunaanyizibwa ku by'ensiimbi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> == Laba ne bino == * Kabineeti ya Uganda * [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.newvision.co.ug/D/8/20/672607 Abakyala abali mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 25 Ogwokubiri mu 2009]  celqk3zx3vncdv78msa6r0sq2nouyou 59094 59093 2026-07-05T19:05:51Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 59094 wikitext text/x-wiki [[File:Bbumba Syda Namirembe.jpg|thumb|Bbumba Syda Namirembe.jpg ]]   '''Syda Namirembe Bbumba,''' nga erinya lye erissembayo batera okuliwandiika nga Bumba, yazaalibwa nga 7 Ogusooka 1952. Munayuganda omubalirizi w'ebitabo, munabyabufuzi ng'ate era akola mu baanka. Yakolako mu Kabineeti ya Uganda anga Minisita w'eby'amasanyalaze wami n'eby'obugagga eby'omuttaka okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, Minisita w'eby'ensiimbi okuva mu 2009 okutuuka mu 2011,<ref>{{Cite web|url=https://visiongroup.co.ug/supplements/2020/01/29/why-uganda-ranks-highly-in-tax-administration/|title=Why Uganda ranks highly in tax administration &#124; supplements|first=Emma|last=Buufu}}</ref> wamu ne Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ekulakulana y'ebitundu neera okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. Yeeyaliko omulonde nga Omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] okukiikirira esaza lya Nakaseke ery'omuBukiika ddyo, mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]]. Yeeyali ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ku by'enfuna by'eggwanga wamu n'okubeera ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'akakiiko ka [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] akadukanya ensonga z'ekiyisiraamu ez'okutereka mu baaka. Yeeyali akiikirira amawanga agatali mu dduungu lya Afrika mu kakiiko ka OIC Women Advisory Panel.<ref name="Parliament2">{{cite web|accessdate=10 November 2016|date=October 2016|url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=347|title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament: Bbumba Namirembe Syda|location=Kampals|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|last=POU}}</ref> == Background and education == Syda Bbumba yasomera ku [[Trinity College Nabbingo|Trinity College Nabbingo,]] gyeyamalira eby'enjigiriza bye ebya wagulu.<ref>{{cite web|title=Nabbingo Savours 65-Year-Old Fruit|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1161144/nabbingo-savours-65-fruit|date=14 July 2007|accessdate=10 November 2016|first=Stephen|last=Ssenkaaba|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref> Yagendako ne ku [[Makerere College School]], nga tanaba kuyingira yunivasite.<ref>{{cite web|title=Makerere College Alumni Introduce Award|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1281705/makerere-college-alumni-introduce-award|date=30 September 2010|accessdate=10 November 2016|last=Newvision Reporter|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref> Alina Diguli by'enfuna, wamu ne diguli mu By'embalirira, nga yazifuna okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1974. Yasomerako ne ku Yunivasite ya East Anglia esinganibwa mu bwakabaka bwa Bungereza, nga alina ne dipulooma mu bya bizineensi n'ensiimbi okuva mu yunivasite emu mu Buyonaani.<ref>{{cite book |last1=Freeman|first1=Sharon T.|title=Conversations with powerful African women leaders : inspiration, motivation, and strategy|date=2002|publisher=All American Small Business Exporters Association|location=Washington, DC|isbn=9780970346339|pages=24}}</ref> Diguli ye Ey'okubiri mu kudukanya Bizineensi yagifuna okuva ku Kampala International University mu 2006.<ref name="Parliament2" /> == Emirimu gye == Syda Bbumba yakolako nga omubalirizi w'ebitabo era akulira abawanika okumala emyaka 21 mu Uganda Development Bank, okuva mu 1974 okutuuka mu 1995. Yaliko ku kakiiko akavunaanyizibwa ku By'okulondesa mu Uganda mu 1996, nga nataba kulondebwa ku kya Mubaka wa Paalamenti ya Uganda eyali akiikirira esaza ly'e Nakaseke mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti ye Nakaseke]]. Ayongedde okukiikirira konsitituweensi eyo mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Era yabaddamu okulondebwa mu kifo kino.<ref name="Parliament2" /> Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku By'amasanyala wamu n'eby'obugagga by'omuttaka. Okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, yawerezaako nga Minisita ow'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ensonga z'ebitundu. Bbumba awereza ku nsonga nyingi ezenyigiriza abantu mu bitundu gyebabeera, nga abantu abeeyongera okubeera abangi beebabiviriddeko, naye Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] asigala akubiriza Banayuganda okusigala nga bazaala abaana.<ref>{{cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=2 December 2009 |title=Rivers, Lakes Dry Up As Population Figures Soar |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6285%3Arivers-lakes-dry-up-as-population-figures-soar&catid=34%3Anews&Itemid=59 |accessdate=10 November 2016 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> Okuva nga 18 Ogwokubiri mu 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011, yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku by'ensiimbi, nga ye mukyala eyasooka mu Uganda okubeera nga wereza mu kifo kino, mu byafaayo by'eggwanga.<ref>{{cite web |last=Vision Reporter |date=18 February 2009 |title=Reshuffle: Museveni Names Janet, Awori, Jeje Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226523/reshuffle-museveni-names-janet-awori-jeje-ministers |accessdate=10 November 2016 |location=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu gw'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku By'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana y'ebintu nga 27 Ogwokutaano mu 2011, nga adira [[Gabriel Opio]], eyali asuliddwa okuva mu Kabineeti.<ref>{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Yalekulira okuva mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2012 nga bamulumiririza okubeera nga yali akozesebwa bubi ssente za gavumenti, wabula nga yaddamu n'afuna ekifo kye mu gavumenti.<ref>{{cite web |last=Sheila Naturinda |first=and Yasiin Mugerwa |date=17 February 2012 |title=Makubuya, Bbumba Resign From Cabinet |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140814222922/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |archive-date=14 August 2014 |accessdate=11 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Nga bamazze okumulonda nga Minisita wa Uganda ow'eby'enfuna, Syda Bbumba era yafuuka ssentebe w'akakiiko akadukanya East African Development Bank (EADB).<ref>{{cite web |last=Juuko |first=Sylvia |date=5 March 2009 |title=East African Development Bank Gets New Chief |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1225424/east-african-devt-bank-chief |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Era mu buvunaanyizibwa bwe nga Minisita w'eby'enfuna, yafuna obuyinza bw'okubeera nga y'akulira ekitongole kyab Gavumenti ekivunaanyizibwa okuterekera abakoze ba gavumenti ssente zaabwe, nga kino kirina akakwate ku gavumenti ng'era kyali wansi wa Minisitule y'ekukula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana z'ebitundu, nga kino yali yakakirekulira. Ekitongole kino kyagibwa okuva ku Minisitule evunaanyizibwa ku By'ekukula ky'abantu, nebakiteeka mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ensiimbi mu Gwekumi 2004.<ref>{{cite web |last=Odeu |first=Steven |date=21 October 2004 |title=NSSF Transfer Was Planned |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1094766/nssf-transfer-planned |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mukukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 201, Syda Bbumba yadizibwayo mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu nga Minisita omugya. Yasikibwa [[Maria Kiwanuka]] nga yeeyadda mu kifo kye nga Minisita eyali avunaanyizibwa ku by'ensiimbi.<ref>{{cite web |last=Monitor Team |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |accessdate=11 February 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.newvision.co.ug/D/8/20/672607 Abakyala abali mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 25 Ogwokubiri mu 2009]  q1guub8hacvm6k4mfbslqdgv1nr0un0 Abby Mukiibi Nkaaga 0 10243 59070 58340 2026-07-05T17:49:34Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59070 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna engule y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya Kabaka Muteesa II mu firimu ya Saagala Agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4opyedhw4qmvmedfc8sls411q862d80 59071 59070 2026-07-05T17:52:28Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59071 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Ebirala by’akola mu katemba kuliko; E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne Luulu Enzirugavu n'Obutebenkevu, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1mlwtjl9gidrydv1z0q90n5spdps3a2 59073 59071 2026-07-05T17:59:24Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59073 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne , The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 8srbhgv131raaw1sg9avuxie82g3fvz 59074 59073 2026-07-05T18:01:45Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59074 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba The Black Pearls and Orders, The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bfins0irrj2tnzruz49q78b3r12n20r 59075 59074 2026-07-05T18:02:53Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59075 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], The Best of Abby ne Patricko, Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebesigwa, Mbyaase ne Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} e21sz62dfkgpz2edabrugf5qnn15dt9 59076 59075 2026-07-05T18:04:19Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59076 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref> <ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent. === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} g9oqsm5zffmhlwk5hrf4ys3gkzr3v92 59077 59076 2026-07-05T18:09:47Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59077 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent.<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 era firimu ye eyasooka yali Fire of Hope. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} tlbln5d6x8xhg9m474kkf160g47w2cj 59078 59077 2026-07-05T18:11:38Z Nakisozi 10800 /* Firimu */ 59078 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[:en:Omugave_Ndugwa|Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent.<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1nedbh37zos5hyqf283w38499v32zoh 59079 59078 2026-07-05T18:18:56Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59079 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za Uganda National Theatre Awards mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent.<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} jxi1y1u9kszkkpnoncsgy4432g05auo 59080 59079 2026-07-05T18:20:14Z Nakisozi 10800 /* Emirimu gye. */ 59080 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, Safari, Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent.<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} q91o94lji3fm4q90rd7cq8764lf9tmr 59082 59080 2026-07-05T18:22:02Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59082 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku Afri Talent.<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qu0liovca4bv9kffzkdyvakfqnf9ymj 59083 59082 2026-07-05T18:23:56Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59083 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda (UPDF) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} mh77efex2by1i4gtwrdpa56v1ahftwa 59084 59083 2026-07-05T18:24:38Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59084 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omubi omukulu nga [[:en:Théoneste_Bagosora|Col Bagosora]] mu firimu eya [[:en:HBO|HBO]] [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes in April]], ekwata ku [[:en:Rwandan_genocide|kittabantu e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} icg8ty5fj2n9vlmtx2lij16e7binvoq 59085 59084 2026-07-05T18:32:45Z Nakisozi 10800 /* Firimu */ 59085 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Omuzannyo gwe yazannya mu [[:en:Sometimes_in_April|Sometimes mu April]] gwamuwa okusiimibwa mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna emirimu mingi egy’ensi yonna omuli okuzannya mu Hollywood mu firimu [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|ya The Last King of Scotland (firimu)]] mu 2006 n’okuzannya mu firimu ya South Afrika ekwata ku lutalo lwa LRA mu Obukiikakkono bwa Uganda eyitibwa [[:en:The_Silent_Army|The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9wyp2vy0qrzczz4uk1ia3ij3ujnoshd 59090 59085 2026-07-05T18:44:53Z Nakisozi 10800 /* Firimu */ 59090 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008. Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ftmyy795funm6jmeaup304rnmv0u1oe 59091 59090 2026-07-05T18:54:03Z Nakisozi 10800 /* Firimu */ 59091 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya Major mu firimu endala ey’ekittabantu mu Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 6eh1lzjmdx43eabb7t1v60c8eubb45w 59100 59091 2026-07-05T19:53:46Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59100 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|The Mercy of the Jungle]] mu 2018. Emirimu gye emirala egya filimu mulimu John mu [[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]] (2019) ne Golomadi mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} q7e3f5iqp57645z72k2xbe6obukhz69 59120 59100 2026-07-05T20:15:27Z Nakisozi 10800 /* Ku siteegi */ 59120 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi ng'ali ne Daudi Ochieng awamu ne Peter Sematimba begatta okutandika leediyo mu 1996 era beebagulawo [[:en:CBS_FM_Buganda|leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} gwxd69acoheh8xyv1c8f1xmv1y5wjlt 59123 59120 2026-07-05T20:20:08Z Nakisozi 10800 /* Leediyo */ 59123 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu ey'okumakya ng'aweereza eby'emizannyo mu kanyomero aka Kalisoliso Wemizanyo ky'aludde ng'akola , bwatyo n'abeera nga yomu ku basinze okulwa ku mpewo za leediyo ng'aweereza mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n'afuulibwa akulira ebifulumizibwa ku mpewo . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} rgfypv801wxbfbf0gpfrcfkvbp89ql6 59127 59123 2026-07-05T20:40:10Z Nakisozi 10800 /* Leediyo */ 59127 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1g8s5s634fvcbjzn3jfqfup3b9yrena 59128 59127 2026-07-05T20:44:37Z Nakisozi 10800 /* Ebijuliziddwa */ 59128 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh. === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} go16tuzc6atbpyewxvs4b8q6m3fdzbd 59129 59128 2026-07-05T20:46:38Z Nakisozi 10800 /* Leediyo */ 59129 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} h9e97ww75hwoji1sw9cg6xcn28ryv6s 59130 59129 2026-07-05T20:47:58Z Nakisozi 10800 /* Leediyo */ 59130 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa Jinja mu maka g’omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} tgtbg8ab4m3x5byuw6ks7lwqxhi35jt 59131 59130 2026-07-05T20:49:55Z Nakisozi 10800 /* Obulamu bwe */ 59131 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu bibanja by’amayumba e Jinja Walukuba. Yasoma Music, Dance and Drama (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} i3dpb5m5aq1ygayppfj3p7mt4rv1sj4 59134 59131 2026-07-05T20:53:24Z Nakisozi 10800 /* Obulamu bwe */ 59134 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba (MDD) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} p37klts876imqqca4niy6taqp19zulw 59136 59134 2026-07-05T20:55:15Z Nakisozi 10800 /* Obulamu bwe */ 59136 wikitext text/x-wiki '''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga. == Emirimu gye. == === Ku siteegi === Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Firimu === Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref> === Leediyo === Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> . == Obulamu bwe == Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana. == Firimu zaalabikiddemu == {| class="wikitable" !Omwaka ! Firimu/Firimu ! Omugaso ! Ebiwandiiko |- | 1994 | ''Omuliro gw'essuubi'' | | |- | 1996 | ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).'' | | |- | 1998. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Ensalo za Geyeena'' | | |- | 2000-2004 | ''Ensitano (Okusika omuguwa) .'' | | Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV. |- | 2002. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Omo Londa Ekibokisi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omuzannyo gwa TV |- | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo | ''Oluusi mu mwezi gw’okuna'' | Colonel Bagosora, omusajja omulala | Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]] |- | 2006 | ''Kabaka Asembayo mu Scotland'' | Masanga | Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald |- | 2007 | ''Obulamu Obulungi'' | (Ye kennyini - Omukyaza) | Omusomo gw'ebyobulamu ku TV |- | rowspan="3" | 2008 | ''Amaanyi g’Omugenyi'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | ''White Light/Eggye erisirise'' | Michel Obeke | Firimu ya South Afrika |- | ''Yimirirako Uganda'' | (Ye kennyini - Omulamuzi) | MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy |- | 2009 | ''Emitima mu bitundutundu'' | | Elagiddwa [[Mariam Ndagire]] |- | 2017 | ''Bella'' | | Firimu ya Matt Bish eyalagirira |- | 2018 | ''Obusaasizi bw’ensiko'' | Kikukulu | Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi |- | 2019 | ''Bbululu wa Imperial'' | Yokaana | Elagiddwa Dan Moss |- | 2020 | ''Kafa Coh'' | Golomadi | Firimu ya Amani Film House. |- | 2021. Omuntu w’abantu | ''Sanyu'' | | Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 72pn9u2oodc21wgsq12l7f7tbb4yywz Alex Ruhunda 0 10437 59044 51256 2026-07-05T15:40:43Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu mpandiika 59044 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Ruhunda''' yazaalibwa nga 2 Ogwekkuminebiri 1971. Munnayuganda [[:en:Consultant|ey'ebuuzibwako mu by'okunoonyereza]], [[:en:Community_organizing|mukwanaganya w'ensonga z'okukitundu]], munnabizinensi era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] omulonde owa Munisipalite y'e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] era y'akiikirira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.<ref name="RA1">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=95</ref> Ruhunda ye Ssentebe w'ekibiina kya ''Parliamentary Forum for Road Safety'', era Ssentebe wa ''Rwenzori MPs Forum'', mumyuka wa Ssentebe ku ''Kakiiko ka Paalamenti ak'eby'obusuubuzi, ebyobulambuzi n'amakolero era Mmemba ku kakiiko k'eby'embalirira mu'' [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]].<ref name="RA2">http://torodev.blogspot.ug/2013/08/rwenzori-mps-boss-gives-accountability.html</ref><ref name="RA3">http://www.newtimes.co.rw/section/Printer/2017-03-21/209263/</ref> Mu 2007, yali Pulezidenti wa IACD, ekigwaayo nti International Association for Community Development nga ye mutandiisi era eyali omukulu atwala ekitongole kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ekitongole ky'obwannanyini ekisangibwa mu [[:en:Toro_sub-region|Ttundutundu ly'e Toro]].<ref name="RA4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240319113424/https://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |url-status=dead }}</ref><ref name="RA5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://krcuganda.org/?p=1292 |access-date=2024-03-22 |archive-date=2018-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180908025055/http://krcuganda.org/?p=1292 |url-status=dead }}</ref> Era yaliko Mmemba mu Ttendekero lya [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Mountains of the Moon University]], kalabaalaba w'ebibiina ebiwerako ebiwola n'okutereka ssente ''(SACCOs)'' mu Uganda era atuula ku bukiiko bw'ebitongole ebiyamba abali mu bwetaavu nga mwemuli ne [[:en:Rotary_International|Rotary International]] n'ebirala bingi.<ref name="RA7">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434793/fort-portal-shines</ref><ref name="RA6">https://books.google.com/books?id=hHnFBQAAQBAJ&q=rotary+international+ruhunda+alex+uganda&pg=PT378</ref><ref name="RA9">{{Cite web |url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |title=Archive copy |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240322095535/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Ruhunda yazaalibwa mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]], nga 2 Ogwekkuminebiri 1971 mu famire y'abakatoliki. Yasomera ku St Peter and Paul Primary School, Kijanju, Fort Portal M/C mu misomo gye egya Pulayimale, City High School, Kampala gyeyamalira siniya eyokuna ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] gyeyamalira siniya eyomukaaga .<ref name="RA8">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1328535/museveni-grace-city-school-celebrations</ref> Ruhunda oluvanyuma yegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ng'eno gye yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Social_Science|Bachelor of Social Science]] in [[:en:Political_Science|Political Science]] and [[:en:Public_Administration|Public Administration]] mu 1996. Mu Ssettendekero ly'elimu, Ruhunda yeyongerayo nafuna Diguli ey'okubiri mu misomo gya Master of Arts in [[:en:Gender_and_Development|Gender and Development]] studies mu 2000.<ref name="RA1"/> == Emirimu gye == Oluvanyuma lw'okutikkirwa mu 1996, Ruhunda yatandikawo era naweereza nga Dayilekita era [[:en:Advisory_board|ng'omuwandiisi w'akakiiko akakulu]] mu kibiina kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ng'ekifo kino yakikwasa omuntu omulala mu 2009. Nga akyakulembera ekitongole eky'okunoonyereza, yakulemberamu [[:en:Research_program|pulogulaamu z'okunoonyereza]] eza [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]], [[:en:Vivo_Energy|Shell Uganda]] ne mu bitongole ebirala era nga yaweereza nga omukulembeze wa '''ACD''' mu 2007 era nga [[:en:Board_of_directors|Mmemba ku kakiiko akakulembera]] ekitongole kya global [[:en:Community_development|community development]] organization ngakiikirira Ssemazinga wa Africa.<ref name="RA15">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1450476/fort-portal-hospital-boost-emergency-ward</ref> Era yaweereza nga Ssentebe omutandiisi w'ekibiina kya ''Uganda Governance Monitoring Platform (UGMP)''<ref name="RA16">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-09-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190915194621/http://www.ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |url-status=dead }}</ref> era nga kalabaalaba wa ''Sustainable Agriculture Trainers Network (SATNET)'', ''Rwenzori-Anti-Corruption-Coalition (RAC)'' n'ebitongole ebirala eby'enjawulo. Alex Ruhunda, wamu ne Dennis Mugarra saako ne Joseph Rwabuhinga batandiikawo Kkampuni ya ''DAJ Communications'' mu 2000, nga mu Kkampuni eno Ruhunda akyaweereza nga Dayilekita ow'okuttikko.<ref name="RA11">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309068/daj-communications</ref> Mu 2011, Ruhunda yegatta ku by'obufuzi ku tiketi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era nafuuka Mmemba mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] nga akiikirira Munisipalite y'e Fort Portal. Mu 2016, yawangula akalulu akaddako era n'asigala ng'awereeza mu Konsityuwensi y'emu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey[[:en:Uganda|'Ekkula lya Africa]].<ref name="RA13">https://ugandaradionetwork.com/story/alex-ruhunda-leads-fort-portal-mp-seat</ref> Mu Paalamenti ey'omwenda, Ruhunda yaweereza ku Kakiiko ka Paalamenti aka ad hoc committee okunoonyereza ku nsonga z'amasanyalaze; akakiiko akanoonyereza ku nsonga z'ebyobugagga eby'omuttaka. Mu Paalamenti ey'ekkumi, y'e Ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akakwasaganya obutebenkevu ku nguudo aka ''Parliamentary Forum for Road Safety'',<ref name="RA22">https://web.archive.org/web/20170505222820/http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/1224-sensitize-citizens-on-road-use-speaker</ref> Ssentebe w'akakiika ka ''Rwenzori MPs Forum'', Omumyuka wa Ssentebe wa kakiiko ak'ebyobusuubuzi'', Obulambuzi n'amakolero, era'' Mmemba ku kakiiko k'ebyembalirira.<ref name="RA12">http://ict4democracy.org/category/blog/page/6/</ref> Emyaka egiyise, Alex Ruhunda ayanjudde [[:en:Academic_paper|empapula]] eziwerako era [[:en:Keynote|akkaatirizza]] ensonga ez'enjawulo eri abantu ab'enjawulo okwetoloola ensi yonna era aky'eyongerayo n'omulimu ogwo.<ref name="RA6"/> Mu 2017 Ruhunda yawandiika ekiwandiiko ekyakozesebwa mu ''The Tower Post'' okusaayo endowooza ye ku nsonga z'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembeze mu Ggwanga. Yawandiika bwati, "Nsubira Katonda anakwata mu mutima gwa Pulezidenti Yoweri Museveni okwewala okukemebwa ng'awuliriza endowooza z'abantu abamu abalina ebigendererwa byabwe nga basindikiriza eky'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembe mu Ssemateeka wa Uganda."<ref>http://thetowerpost.com/2017/09/24/mp-alex-ruhunda-why-i-rejected-nrm-caucus-plot-to-remove-age-limit/</ref> == Laba na bino == * [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda] * [https://web.archive.org/web/20201127172029/http://daj.co.ug/ Webusayiti ya Kkampuni y'eby'empuliziganya eya DAJ Communications] {{DEFAULTSORT:Ruhunda, Alex}} 2we7qxtuykjojjixalnrd09edqfbd8r Ajok Lucy 0 10533 59064 57895 2026-07-05T17:26:07Z Ssebuufu 9882 /* Okusoma kwe */ 59064 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] cw7pnkxsh8ad77vmqpuyexty90uqwg7 59065 59064 2026-07-05T17:27:30Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 59065 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yali akola n'ekitongole eky'obwannakyewa ki Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] 2v7l4w1zdb7blxxg11kjel83k6ym222 59066 59065 2026-07-05T17:29:08Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 59066 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yakola n'ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku ky'ekifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, n'atekayo okusaba kwe mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] eys2hr7wgj8b7uowsluaojk90oofits 59067 59066 2026-07-05T17:35:11Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 59067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yakola n'ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku kifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, naawaba mu kakiiko ka UPC ak'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yawerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] gei2mp7y12jo2wvpztj3weg42ugtid6 59068 59067 2026-07-05T17:36:38Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 59068 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yakola n'ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku kifo kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, naawaba mu kakiiko ka UPC ak'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] oi889l4sba2cztnz90v4gstojy0y67h 59069 59068 2026-07-05T17:39:00Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 59069 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Okusoma kwe == Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira. == Emirimu gye == Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yakola n'ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku kifo kya [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, naawaba mu kakiiko ka UPC ak'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p.&nbsp;1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref> == Laba ne bino == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda * [[Betty Awori Engola]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abazaalwa mu 1962]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]] [[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]] [[Category:Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abakyala Abalango]] [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]] prsiw66sln928a27rtzj67bxnmzlt36 Usher Komugisha 0 10561 59149 44277 2026-07-05T21:10:53Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59149 wikitext text/x-wiki [[File:Sunsets are beautiful.jpg|thumb|Usher Komugisha]]   '''Usher Komugisha''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1987 oba1988 (emyaka wakati wa 35–36)<ref>https://web.archive.org/web/20221211135304/https://www.theeascene.com/kilembe-shoots-and-scores-with-usher-komugisha/</ref><ref>https://satisfashionug.com/satisfashion-ugs-wcw-today-is-sports-journalist-usher-komugisha/</ref>) Munnayuganda munnamawulire w'ebyemizanyo era n'omwogezi we mizannyo jy'emipiira, eyaliko munnamizanyo. N'obumanyi bwa mwaka kumi ne ttaano nga munnamawulire w'ebitongolo byamawulire eby'enjawulo, Yakolako [[:en:Al_Jazeera_Media_Network|Al Jazeera]], [[:en:BBC|BBC]], [[:en:CNN|CNN]], [[:en:ESPN|ESPN]], [[:en:International_Basketball_Federation|International Basketball Federation]] (FIBA), [[:en:SuperSport_(South_African_broadcaster)|Sky Sports]] and [[:en:SuperSport_(South_African_broadcaster)|SuperSport]]. Ye mwogezi wa [[:en:Basketball_Africa_League|Basketball Africa League]] (BAL).<ref>https://blizz.co.ug/9713/Abryanz-Style-And-Fashion-Awards-ASFAs-Releases-Full-List-of-2022-Nominees-In-19-Categories</ref> Mu ngule za 2020 Momentum gsport Awards, ye yali omuwanguzi mu kibinja kya "African Woman in Sport" mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], South Africa.<ref name="gsport award">https://gsport.co.za/africas-usher-komugisha-humbled-by-momentum-gsport-award/</ref> == Ebimukwtako == === Emyaka emito n'emisomo === Usher Komugisha yazzalibwa mu [[Kilembe, Yuganda|Kilembe]], mu kati[[Kasese (disitulikit)|Disitulikitti ye Kasese]], mu bugwanjuba bwa Uganda, era alina bakulu be abalala: mwanyina we Campbell Nagaba ne muganda we omuwala Mellisa Fiona.<ref name="okayafrica">https://en.wikipedia.org/wiki/OkayAfrica</ref> Bazadde be baali bazannyi b'emizannyo,<ref name="LéO Africa Review">{{Cite web |url=https://leoafricareview.com/feature/251/usher-komugisha-from-queen-of-kwepena-to-globetrotting-sports-pundit/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-08 |archive-date=2023-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230322184225/https://leoafricareview.com/feature/251/usher-komugisha-from-queen-of-kwepena-to-globetrotting-sports-pundit/ |url-status=dead }}</ref> era nagamba mu 2020 interview: "Nze mbadde njagala nga emizannyo jy'akapiila okuva mu buto bwange kubanga bazadde bange bantandisa okusoma ebitabo n'amawulire g'abulijjo okuva nga nkyaali muto nyo, nayagala nga nyo okubeera oyo omuwala amanyi ebintu bingi nga abalala tebanba nze nsobole okubinyonyola. Bwe ntunula emabega, ekyo kyanzimba okuba munnamawulire."<ref name="gsport award"/> Mu bissera by'okusoma kwe, yazanya emizannyo mingi, omwaali dodgeball, volleyball, okubaka, lawn tennis, cycling, golf, n'okuba omulungi ennyo mubyo;<ref name="okayafrica"/> bwe yasomera mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]], Omusomesa wenselo - omuzannyi w'enselo mu Uganda ow'olulango, Eric Malinga, yamukuutila okuzanya omuzannyo guno nga attadeyo omwoyo, era yayongera okuba omuzanyi w'enselo nga avudde mu somero. yawangula National Schools Championship mu mwaka gwa 2006 era nakikilila Uganda mu mizannyo gya East Africa Secondary School Games mu bissera bya summer mu Dar es Salaam, Tanzania. <ref name="LéO Africa Review"/> Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] okusoma diguli ya Bachelor of Arts in Economics, naye yasalawo akugivaako era nasaalawo okwetabba mu by'amawulire g'emizannyo nga ayigila ku mulimu. Yafuna diguli ya master's in football business management okuva ku ttendekero lya Sports Business Institute, Barcelona bwe bamutikila mu Gwomukaaga gwa 2023. <ref name="LéO Africa Review" /> Mu Gwekumi 2008, nga akyadde ku Situudiyo za Power FM Studios, Komugisha yasabibwa munnamawulire amanyikiddwa Mark Ssali okwogera ku mpewo ku byomuzannyo gw'ensolo, era omwaka ogwaddako nga yeyimiliddwa munne [[:en:Joseph_Kabuleta|Joseph Kabuleta]], yatandika okuwereza ku by'emizannyo mu [[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]] nga awereddwa omukisa okuva eyali omuteesiteesi w'emizannyo Sports Editor Louis Jadwong.<ref name="LéO Africa Review"/> The International Sports Press Association (AIPS) yamweyimirira okuweereza emizannyo gya [[:en:2012_London_Olympics|2012 London Olympics]] nga amaliriza pulogulamu y'okumuteekateeka ku 2011 World University Games in Shenzhen, China eyategekebwa [[:en:International_University_Sports_Federation|International University Sports Federation]] (FISU).<ref name="LéO Africa Review" /> Yakolera mu Uganda okutuusa mu Gwomunaana 2013, bwe yafuna omulimu mu [[:en:Kigali|Kigali]], Rwanda.<ref name="LéO Africa Review" /> Komugisha aweereza emizannyo gy'emipiira ejy'amaanyig omuli [[:en:2019_FIBA_Basketball_World_Cup|2019 FIBA Basketball World Cup]], n'emizannyo essattu ejya [[:en:Africa_Cup_of_Nations|Africa Cup of Nations]] (AFCON) omuli n'emirala.<ref>{{Cite web |url=https://pluggedaily.com/2022/11/21/world-cup-ugandas-usher-komugisha-will-be-lending-al-jazeera-her-sports-analysis-prowess/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-08 |archive-date=2022-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221210205145/https://pluggedaily.com/2022/11/21/world-cup-ugandas-usher-komugisha-will-be-lending-al-jazeera-her-sports-analysis-prowess/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2021, yayogelera omuzannyo gwa [[:en:Basketball_Africa_League|Basketball Africa League]] (BAL) mu Kigali.<ref name="Pulse">{{Cite web}}</ref> Mu Gwekuminogumu - Ogwakuminabbiri 2022, yali kakensa woku TV ya [[:en:Al_Jazeera_Media_Network|Al Jazeera]] ku FIFA World Cup mu [[:en:Qatar|Qatar]] wamu ne bannamawulire be mipiira obamanyikiddwa ennyo nga Gemma Soler okuva e Spain ne Juan Arango Omucolombia.<ref name="Pulse"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://glimug.com/fifa-world-cup-2022-usher-komugisha-set-to-cover-global-tournament-in-qatar/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2022-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221210203645/https://glimug.com/fifa-world-cup-2022-usher-komugisha-set-to-cover-global-tournament-in-qatar/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/ugandan-usher-komugisha-to-cover-world-cup-for-al-jazeera/ |access-date=2024-04-08 |archive-date=2022-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221210205157/https://www.kampalasun.co.ug/ugandan-usher-komugisha-to-cover-world-cup-for-al-jazeera/ |url-status=dead }}</ref> Usher era mukwasaganyi n'omwereza w'emizannyo ejyamaanyi mu mawanga g'ebweru nga the sports panel with the FIFA President [[:en:Gianni_Infantino|Gianni Infantino]] ne CAF President Dr [[:en:Patrice_Motsepe|Patrice Motsepe]] ku 2022 Commonwealth Business Forum mu lukiiko lwa [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting|Commonwealth Heads of Government Meeting]] mu [[:en:Kigali|Kigali]], Rwanda. Era yayogerera emizannyo gya Moving Sports Forward Forum mu mwaka gwegumu ogwategekebwa Pulezidenti wa Toronto Raptors [[:en:Masai_Ujiri|Masai Ujiri]] mu [[:en:Kigali|Kigali]], Rwanda. Ayagala nyo okuwa amagezi eri abo abawala n'abalenzi abato abandiyagadde okusoma emisomo jy'emipiira naddala abo mu Ssemazinga Afirika. == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipediya == * [https://africa.worldfootballsummit.com/speakers/usher-komugisha/ Usher Komugisha] ku World Football Summit 2020 * [https://www.newtimes.co.rw/author/-705929/usher-komugisha?pgno=22 Usher Komugisha] ku ''The New Times''. * [https://www.youtube.com/watch?v=OxBMjvktfUs "Episode 20 - We chat with gsport award winner Usher Komugisha"], The Banter Club SA, 22 July 2021. [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] cg5udbdnu30lq6ry5877t2kd2u0allw Tamale Mirundi 0 10810 59151 56487 2026-07-05T21:11:44Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59151 wikitext text/x-wiki '''Joseph Tamale Mirundi''' ( yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1964 - n'afa nga 13 Agwomunaana, 2024) yali munnamawulire, omuwandiisi era [[:en:Political_science|omwekenneenya w'ebyobufuzi]] owa Uganda eyalabikira ku ttivvi eziwerako nga NBS ne STV n'emikutu emirala egy'ebyempuliziganya gamba nga leediyo n'emikutu gya 'Social Media ng'asunsula ensonga z'ebyebyobufuzi n'ebikwata ku bantu. Okugeza nga ku Pulogulaamu ya Sharp Talk with Tamale Mirunda ku STV.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200714/96328/hours-after-quitting-nbs-kazibwe-bashir-teams-up-with-tamale-mirundi-for-new-political-show-on-stv.html</ref> Mu 2022, Tamale yatandikawo olupapula lw'amawulire ku yintaneeti mwe yafulumyanga amawulire agaayitibwanga Kab News. Yakolako ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ku pulogulaamu One on One.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2023-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231226193716/https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/tag/tamale-mirundi/</ref> Ate mu 2021, yeegatta ku STV Uganda n'abeeranga ku pulogulaamu ya The Sharp Talk n'eya Embuga eyalagibwanga emirundi ebiri mu wiiki.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ek6hfOuZ1zE</ref> Yaliko munnamawulire wa Pulezidenti, era omuwi w'amagezi we ku mikutu gy'amawulire.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Story-behind-Tamale-Mirundi-s-sacking/688334-2810636-ujslag/index.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1303732/contract-expired-tamale-mirundi</ref><ref>https://flashugnews.com/joseph-tamale-mirundi-biography-early-life-family-politics-and-education/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tamale-mirundi-demoted/</ref> Joseph Tamale Mirundi ajjukirwa nga munnamawulire omuvumu eyavumirira abali mu buyinza b'alaba nga tebakola bulungi ne kireetawo abantu bangi okwogera ku ndowooza ze n'obukuubagano obw'enjawulo. Tamale yaliko omuwandiisi w'olupapula lwa Munno nga tannafuuka munnamawulire omutendeke. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/TAMALE-MIRUNDI--RIPPING-OPEN-THE-MOTOR-MOUTHED-POLITICIAN/691232-1659046-hitnpu/index.html</ref> Mu 2017, yayimirizibwa ku pulogulaamu ya One On One olw’okukozesa olulimi oluvuma. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1453172/nbs-trouble-tamale-mirundi</ref> [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] (Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] ) yamuwa ekirabo ky'emmotoka empya ng'amusiima olw’emirimu gye ey'amawulire. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/museveni-gifts-tamale-mirundi-brand-new-car-over-his-stance-on-mafia-dealings.html</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2020/02/25/president-museveni-gifts-tamale-mirundi-with-monster-300m-ride/</ref> Mirundi yalagula n'okugwa kwa [[:en:Eric_Sakwa|Eric Sakwa]] eyali RDC w'e Jinja. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606034233/https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606035301/https://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |url-status=dead }}</ref> Ono era yalagula nti ekibiina kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power,]] ekya [[Bobi Wine]] kyali kya kufuna ebifo ebiwera mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/tamale-mirundi-predicts-people-power-will-dominate-parliament-in-2021.html</ref> Mu 2015, mukyala we omukulu, Juliet Nassimbwa yayagala okwawukana naye olw’obutakkaanya mu byobufuzi. <ref>https://bigeye.ug/breaking-tamale-mirundi-separating-with-one-of-his-wives/</ref> Yalumiriza nti yali yaweebwa obutwa mu 2019. <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/24/i-was-poisoned-and-i-know-who-did-it-says-tamale-mirundi/</ref> Ono era yatwalibwako mu kkooti nga munnamateeka Mabirizi amuvunaana okutyoboola erinnya lye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/60229-mabirizi-drags-tamale-mirundi-to-court-for-defamation</ref> Mu 2015, abalamuzi baawa Pulezidenti Museveni anagezi okugoba Mirundi olw’okukumanga omuliro mu bantu bakomenye amateeka. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618211505/https://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira nga 16 Ogwomukaaga, 2020, Tamale yali awereddwa okulabikako ku pulogulaamu ya One on One ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . Enkeera yalangiridde nti pulogulaamu eno yali ejja kubeeranga ku [[:en:Facebook|mukutu gwa Facebook]] ne [[:en:YouTube|YouTube]].<ref>{{Cite web |url=https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618235234/https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako n’obuyigirize bwe == Tamale Mirundi yazaalibwa Namatovu Molly ne Yowana Mirundi okuva ku kyalo Matale-Kalagala mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] edda eyali ekitundu ku [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] ng’omwana waabwe ow’omwenda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/tamale-mirundi-a-man-of-humble-origins-NV_193979</ref> Kigambibwa nti yasengukira mu Kampala mu 1979 okusoma siniya era omulimu gw’ebyamawulire yagutandikira mu lupapula lwa Munno mu kiseera kye yamala mu mwaka ogwokusatu mu siniya. <ref name=":0">[https://nilepost.co.ug/news/211805/tamale-mirundi-was-life-itself-and-only-death-could-catch-up-with-him Tamale Mirundi was life itself and only death could catch up with him]</ref> Yalina diguli ya Bachelors mu by'empuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]]. Yatandikawo empapula z'amawulire bbiri ez'obwannannyini okwali, The Voice ne Lipoota oluvannyuma lw'okutikkirwa ku yunivasite. <ref name=":0" /> == Okufa kwe == Tamale yafa oluvannuma lw'okulwala amawuggwe mu [[:en:Kisubi_Hospital|ddwaaliro e Kisubi]], nga 13 August 2024, gye yali amaze omwezi mulamba ng’ajjanjabwa. Yalina emyaka 60 egy'obukulu. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-commentator-tamale-mirundi-dies--4724622</ref> <ref>https://www.pulse.ug/news/local/tamale-mirundi-is-dead/pzqxyng</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/%f0%9f%94%b4-breaking-news-tamale-mirundi-is-dead-family-confirms/</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] gstb8al7km10175gpw1tkfnywhj3amk Elly Tumwine, omuwandiisi w’ebitabo 0 10934 59096 58939 2026-07-05T19:47:37Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 59096 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} l6x2zco3n5p651oxht12pha1y264nm2 59097 59096 2026-07-05T19:48:46Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59097 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] e274zsfs9thozd3aalt2m0nv4sayba6 59099 59097 2026-07-05T19:53:32Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59099 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] d9zq4g3nkbfhtzffihuz9ymlx8mf893 59102 59099 2026-07-05T19:55:23Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59102 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] kmi7dnrrh0el9fk4jglwfvjhofkmc44 59104 59102 2026-07-05T19:57:23Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59104 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] 65vtt2536f4rluk6dxe5x65w5w04lj4 59106 59104 2026-07-05T19:59:24Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59106 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] nrvlop8x54v7afxz0tmhcl1ynmzf5jd 59108 59106 2026-07-05T20:01:13Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59108 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] 7im7dhh0sz2v64efvgwh6ar3kanomek 59110 59108 2026-07-05T20:02:55Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59110 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] bv8imaknbdhc66nmz8fdo957w2gs8w3 59112 59110 2026-07-05T20:04:52Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59112 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abaali basomedde ku Makerere University]] bdxmhfxhcpyx97yq0p0po4zklgzeet9 59114 59112 2026-07-05T20:06:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59114 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abaali basomedde ku Makerere University]] [[Category:Abaali basomedde ku Tanzania Military Academy]] q2mgbvswez6ngtobpfpkb9rpap4793b 59116 59114 2026-07-05T20:09:13Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59116 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abaali basomedde ku Makerere University]] [[Category:Abaali basomedde ku Tanzania Military Academy]] [[Category:Abaasomerako ku Mbarara High School]] sstm44kyylig1xkvaj71xqz5lqv5ubq 59118 59116 2026-07-05T20:11:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59118 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga erya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali UPDF era naweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Eddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Okukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abaali basomedde ku Makerere University]] [[Category:Abaali basomedde ku Tanzania Military Academy]] [[Category:Abaasomerako ku Mbarara High School]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyomwenda]] nylcbsitel9hwmo1s8tqsc4jfecr2wl 59122 59118 2026-07-05T20:19:17Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 59122 wikitext text/x-wiki General '''Elly Tumwine''' (12 Ogwokuna 1954–25 Ogwomunaana 2022) yali Munnayuganda [[munnamagye]], designer, visual artist, era omusomesa. Ye yaali mu kifo kya Minisita W'ebyokwerinda mu [[Kakiiko akafuga Uganda]], okuva mu Gwokusatu gwa 2018 okutuusa 2021.<ref name="1R">{{cite web |url=https://www.independent.co.ug/breaking-museveni-fires-kayihura-tumukunde/|title=Museveni fires Kayihura and Tumukunde|work=[[The Independent (Uganda)]]|date=4 March 2018|author=The Independent, Uganda|access-date=15 August 2022|location=Kampala, Uganda}}</ref> Yawummula okuva mu kwenyigira ennyo mu mirmu gy'amagye mu Gwomusanvu gwa 2022.<ref name="2R">{{cite web|url=https://www.theafricareport.com/104489/uganda-museveni-retires-bush-war-comrades-promotes-son/|title=Uganda: Museveni retires Bush War comrades, promotes son|work=The Africa Report|date=8 July 2022|author=Blanshe Musinguzi|access-date=25 August 2022|location=Paris, France}}</ref> Yakola nga omuduumizi W'eggye lya [[National Resistance Army]] okuva mu 1984 okutuuka mu 1987. Y'omu ku abo abaali mu bifo ebya waggulu mu ggye lya Ugandan nga gye bwavaako, yalagira Poliisi okukuba amasasi mu beekalakaasi. Era yeeyawa bannamagye ebiragiro by'okuwamba, okusiba, nookusimba ab'oludda oluvuganya gavumenti ku kkooti z'amagye okuwozesebwa ku misango emijweteke, era kino kyaviirako abawagizi ba [[Bobi Wine]] okuwaaba mu kkooti nti eddembe lyabwe lirinnyirirwa. Kino kyaleetera eggwanga lya America okugamba ku ba Generaali ba Uganda ku kutyoboola eddembe ly'abantu. Ono yali Mmemba mu [[Palamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekitongole ky'eggye lya Uganda ekya [[Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web |work=[[The Observer (Uganda)]]|url=https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|title=General Tumwine on the State of NRM|date=30 January 2013|author=The Observer, Uganda|access-date=25 August 2022|archive-date=2 April 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240402141227/https://observer.ug/component/content/article?id=23437:gen-tumwine-on-the-state-of-nrm|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|title=General Tumwine Urges Parliament to Declare Sejusa's Seat Vacant|date=3 October 2013|author=Nkonge I Kaggwa|work=The London Evening Post|access-date=13 May 2014|archive-date=14 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514110940/http://www.thelondoneveningpost.com/gen-tumwine-urges-parliament-to-declare-sejusas-seat-vacant/|url-status=dead}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Elly Tumwine yazaalibwa nga 12 Ogwokuna, 1954, mu Burunga, ekisangibwa mu [[Disitulikiti y'eMbarara]]. Yasomerako ku ssomero lya Burunga Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[St. Henry's College Kitovu]], nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], nga eno mu 1977, yatikkirwa nga afunye Diguli Esooka eya Ati mu Kukuba n'okusiiga wamu ne [[Dipulooma mu Busomesa]]; mu lufuutufuuti [[BA (FA)/Dip.]] Ed. Yalondako kukasa mu By'afaayo by'okusiiga. Oluvannyuma yasomerera okubeera munnamagye asookerwako era nga yasomera ku [[Tanzania Military Academy]] erisangibwa e [[Monduli]]. Yasoma n'essomo Ly'okubeera Omukulu mu Magye nga lino yalisomera [[Uganda Senior Command and Staff College]] erisangibwa e Kimaka, mu [[Jinja]], Uganda, era yoomu ku bayizi abaasooka nga yatikirwa mu 2005.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|title=Kimaka Graduates Report on Friday|publisher=[[New Vision]]|date=6 September 2005|first=Archive|last=Newvision|accessdate=13 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514201424/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/454461|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Tumwine era yafuna neebisaanyizo ebirala okuva mu Somero ly'amagye erisangibwa e [[Vystry]], mu [[Soviet Union]]. == Omulimu gwe ogw'amagye == Mu 1978, yayingirira omulimu gwe ogw'obusomesa era ne yeeyunga ku ggye lya [[FRONASA]] eryali likulirwa [[Yoweri Museveni]] okulwanyisa okufuzi bwa [[Idi Amin]]. Mu 1981, Museveni bwe yagenda mu nsiko,okukola eggye lya[[National Resistance Army]] (NRA), Elly Tumwine yagenda naye. Agambibwa okuba nga yeeyakuba essasi eyasooka mu [[lutalo lw'eggye National Resistance Army]], olwaleeta eggye lya [[National Resistance Army]] n'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu buyinza [[Yuganda|Uganda]] mu 1986.<ref>{{cite web|title=The Forgotten Original NRA 27|url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|first=Haggai|last=Matsiko|date=31 January 2013|work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]|accessdate=13 May 2014|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514064650/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/7364-the-forgotten-original-nra-27|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu kulwanagana kuno wakati wa NRA eya Museveni ne [[UNLA]] eya Amin, Tumwine yafuna ebisago ku maaso era eriiso erimi lyafa.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|title=General Elly Tumwine: Fired the First Shot In NRA War|publisher=[[New Vision]]|date=10 June 2011|accessdate=13 May 2014|first=Joshua|last=Kato|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140514184812/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/757173|archivedate=14 May 2014|df=dmy-all}}</ref> Mu 1984, Tumwine yafuulibwa [[:en:National_Resistance_Army|Omuduumizi W'eggye]],era ekifo kino ya kirimu okutuusa mu 1987, bwe yasikirwa [[General Salim Saleh]]. Okumala emyaka egyawera, yaweerereza mu bifo omwali: * Minisita W'ebyokwerinda mu1989. * Dayirekita Omukulu Ow'ekitongole Ky'ebyokwerinda Okw'ebweru okuva mu 1994 okutuusa mu 1996. * Omuwabuzi wa W'omukulembeze W'eggwanga okuva mu 1996 okutuusa mu 1998 * Ssentebe W'akakiiko Akajulirwamu Ak'awaggulu okuva mu 1986 okutuusa mu 1999. Yamala ebbanga nga akiikirira eggye ly'eggwanga lya UPDF mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 1986.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=271.000000&const=Updf+Represantive&dist_id=73.000000&distname=Updf|title=General Elly Tumwine's Page at Parliament.go.ug|publisher=[[Parliament of Uganda]]|accessdate=13 May 2014}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2005, yakuzibwa nadda ku ddaala lya generaali wa UPDF era naaweebwa obuyinza okutandika okukulira Kkooti ya UPDF nga Generaali waayo Omukulu.<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|title=Tumwine Re-Appointed Court Boss|publisher=[[New Vision]]|date=21 August 2005|accessdate=13 May 2014|first=Emmy|last=Allio|archive-url=https://web.archive.org/web/20140514185036/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/451738|archive-date=14 May 2014|url-status=dead}}</ref> Ku Mmande 16 Ogwokutaano, 2022, Tumwiine yali omu ku baa generaali 34 abaali bawumudde okuva mu ggye lya UPDF.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Ku ddembe Ly'obuntu == Elly Tumwine yali ayogerwako nnyo ku nsonga ezeekuusa ku bukambwe eri Bannayuganda. Oluvannyuma lw'okukwata Bobi Wine nga 18 Ogwekkuminoogumu, 2020 e Luuka, okwekalakaasa kwabalukawo nga baabukakkanya noobukambwe obususe.<ref>{{cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=14 May 2022 |title=Sejusa, Tumwine, Gutti, Kayanja on List of Generals Retiring from Army Next Week - SoftPower News |url=https://softpower.ug/sejusa-tumwine-gutti-kayanja-on-list-of-generals-retiring-from-army-next-week/ |access-date=20 November 2022}}</ref> == Ku kukola Ebifaananyi == Mu bwangu nga yaakamala okutikkirwa e Makerere University mu 1977, Elly Tumwine essira yalissa ku mulimu gwa kusomesa mu masomero ag'enjawulo mu [[Yuganda|Uganda]], nga asomesa ssomo lino ery'okukuba ebifaananyi. Oluvannyuma lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] okuwanguka mu 1986, yeeyongerayo n'emirimu gye egy'okuba ebifaananyi nga eno bwaweereza nga omuduumizi W'eggye lya NRA, yakola era naayiiya bendera nhe designed the [[bendera]], n'ekifaananyi ekibeera mu bendera wamu n'engoye z'eggye naazikola nga za kiragala neezo [[ezifaanana n'ekifo omuntu waaba yeeekwese]] nga zifaanagana. Yalondebwa Okubeera Ssentebe Ku kakiiko akakulira ekifo awalagibwa ebikwata ku nnono z'eggwanga ekya National Cultural Centre. Mu 1992, yatongoza kkampuni ye,eya The Creations Limited, okusobola okutumbula oludda lw'eggwanga eby'emikono, nga okukubiriza enkola z'obuyiiya mu kukuba ebifaananyi n'okubisiiga. Eno kkampuni erimu bitongole mu Ugandan omuli; * Ekibiina ekigatta abakola ebintu mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero amatono mu Uganda * Ekibiina ekigatta amakolero agakolagana n'amaliba mu Uganda == Okufa kwe == Tumwine yatabukira ku mukolo gw'ambaga era naddusibwa ku [[Ddwaliro ly'eNakasero]] mu Kampala, mu Gwomusanvu gwa 2022. Embeera bwe yatabuka, yaddusibwa ku ddwaliro lya [[Aga Khan University Hospital, Nairobi]]. Eno gyeyafiira nga 25 Ogwomunaana gwa 2022. Yalina emyaka 68.<ref name="DeathR">https://chimpreports.com/gen-elly-tumwine-68-dies-at-nairobi-hospital/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Ebikwata ku Elly Tumwine Ow'ebifaananyi] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Profile at Uganda Parliament Website] * [https://web.archive.org/web/20160303184221/http://www.kentaro-art.com/artists/Tumwine/tumwine_en.htm Okukubaganya ebirowoozo mu lupapula lw'amawulire mu2012] * [[google:general+elly+tumwine&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=pmVyU7uCNNjr8AXFo4CADw&sqi=2&ved=0CDIQsAQ&biw=781&bih=336|Ebifaananyi bya Elly Tumwine ku Google.com]] {{s-start}} {{s-mil}} {{s-bef|before=[[Lieutenant Colonel]] [[Sam Magara]]}} {{s-ttl|title=[[National Resistance Army|Commander of the National Resistance Army]]|years=1984 – 1987}} {{s-aft|after=[[General]] [[Salim Saleh]]}} {{end}} [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara]] [[Category:Abantu abaafa mu 2022]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1954]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi]] [[Category:Ba Generaali ba Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abaali basomedde ku Makerere University]] [[Category:Abaali basomedde ku Tanzania Military Academy]] [[Category:Abaasomerako ku Mbarara High School]] [[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyomwenda]] kg8ssrv8eetwfg642fftbcohl79k6ol Asaba Jumah 0 11103 59223 56100 2026-07-06T08:20:38Z ~2026-38323-10 11402 /* Books */ 59223 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" style="float:right; width:270px; border:1px solid #aaa; background:#f9f9f9; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%; background:#ddd;" | {{{name|Asaba Jumah}}} |- | colspan="2" style="text-align:center;" | [[File:{{{image|Asaba Jumah1.png}}}|frameless|250px|alt={{{alt|{{{name|Asaba Jumah}}}}}}]] {{#if:{{{caption|}}}|<div style="text-align:center; font-size:85%;">{{{caption}}}</div>}} |- ! Born | {{{birth_name|Asaba Jumah}}}<br>{{Birth date and age|df=y|2005|09|23}}<br>{{{birth_place|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Origin | {{{origin|[[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Uganda|Uganda]]}}} |- ! Citizenship | {{{citizenship|[[:en:Ugandan|Ugandan]]}}} |- ! Occupation | {{{occupation|Musician, actor, author}}} |- |- ! Education | {{{education|[[:en:Makerere University|Makerere University]]}}} |- ! Years active | {{{years_active|2010-present}}} |- ! Known for | {{{known_for|[[:en:Acting|Acting]]}}} |- ! Spouse | {{{spouse|[[Nakanjako Naume]]}}} (m. {{{marriage_date|2025}}}) |- ! Website | {{{website|[https://www.asabajumah.top/ www.asabajumah.top]}}} |} '''Asaba Jumah''' (born 23 September 2005) is a [[Yuganda|Ugandan]] actor, [[:en:musician|musician]], and [[:en:Author|author]].<ref name="auto2">{{Cite web |title=Asaba Jumah - Age, Net Worth, Movies, Family & Personal Details|url=https://www.webseriesdekho.com/celebrity/asaba-jumah/ |access-date=2026-04-25 |website=Web Series|language=en-US}}</ref><ref name="auto7"></ref> He debuted his acting career in [[:en:November Tear|November Tear]] as Felix. He is known for his roles in movies, TV Shows and his hit songs ''Am Feelinng Lonely'' and ''My Love''. He has appeared in several independent films and continues to develop his career in both film and digital media.<ref name="auto1"></ref> His debut music singles, ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe'', was released in 2026 and is available on major streaming platforms. == Early life == [[File:Asaba Jumah.png|thumb|Asaba Jumah in 2026]] Asaba Jumah was born on 23 September 2005 in Hoima, Uganda. Growing up in Uganda’s vibrant cultural environment, he became interested in storytelling, film, and music at a young age. His early exposure to Uganda’s rapidly growing independent film scene fostered his desire to pursue a career in acting and music. == Personal life == [[File:Asaba Jumah with his wife.png|thumb|Asaba Jumah with his wife Nakanjako Naume]] He is the son of Mr. Muhumuza Elias and Ms. Balikya Hadijah. Since April 11, 2025, Asaba Jumah has been married to Nakanjako Naume.<ref name="auto2"></ref> == Career == === Film === [[File:Asaba Jumah at IFF awards in 2026.png|thumb|Asaba Jumah at IFF awards in 2026]] Jumah began acting professionally in 2011. He is known for performances in independent films and emerging productions in Uganda.<ref name="auto1">{{Cite web |title=Asaba Jumah at The talent manager|url=https://www.thetalentmanager.com/talent/238042/asaba-jumah |access-date=2026-04-25 |website=Talent Manager|language=en-US}}</ref> His work spans action‑driven films and dramatic narratives.<ref name="auto3">{{Cite web |title=Asaba Jumah full movies list|url=https://www.fantasyboxofficegame.com/people/tmdb-6077619 |access-date=2026-04-25 |website=Fantasybox|language=en-US}}</ref> His career gained media recognition as a recognized actor in Uganda’s entertainment industry, with outlets noting his impact on the Ugandan film scene.<ref name="howwe.ug">{{Cite web |title=Meet Asaba Jumah: The Rising Ugandan Actor Making Moves in Wakaliwood Films |url=https://www.howwe.ug/news/movies/42702/meet-asaba-jumah-the-rising-ugandan-actor-making-moves-in-wakaliwood-films |access-date=2026-04-25 |website=Howwe Uganda |language=en-US}}</ref> === Music === [[File:Asaba Jumah in 2025.png|thumb|Asaba Jumah in 2025]] In 2026, Jumah expanded into music with the release of his debut singles ''Am Feelinng Lonely'', ''My Love'' and ''Gwe''.<ref name="auto4">{{Cite web |title=Asaba Jumah - All songs|url=https://tidal.com/artist/77292471 |access-date=2026-04-25 |website=TIDAL|language=en-US}}</ref> The song released on platforms such as Spotify, Apple Music, and Amazon Music, showcasing his range as an artist beyond film. == Filmography == * '''[[:en:Titanic II (film)|Titanic II]]''' (2010) - as Felix <ref name="auto2"></ref> * '''The Return Of Uncle Benon''' (2011) - as Alex * '''[[:en:Escape from Uganda|Escape from Uganda]]''' (2013) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Ejjini lye ntwetwe''' (2015) - as Muzafaru * '''Attack on Nyege Nyege Island''' (Short, 2016) — as Kato * '''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''' (Short, 2018) — as Asaba Jumah * '''[[:en:November Tear|November Tear]]''' - as Felix * '''Kiss and Kill''' (2020) — as Peter <ref name="auto3"></ref> * '''[[:en:The Girl in the Yellow Jumper|The Girl in the Yellow Jumper]]''' (2020) - as Hakim <ref name="auto3"></ref> * '''Once Upon a Time in Uganda''' (2023) - as Alex * '''Eaten Alive in Uganda''' (2026) - as Moses <ref name="auto3"></ref> * '''Who Killed Captain Alex 2''' (2026) - as Sound editor == Discography == * '''Am Feelinng Lonely''' (2026) * '''My Love''' (2026) * '''Gwe''' (2026)<ref name="auto4"></ref> == Recognition and awards == Asaba Jumah has gained attention in the Ugandan press, with coverage from media outlets highlighting his work in film and music.<ref name="hoima.club1">{{Cite web |title=Ugandan Creative Asaba Jumah Gains Ground |url=https://www.hoima.club/2026/03/ugandan-creative-asaba-jumah-gains_30.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> He was also connected with the Uganda Theatre Excellence Awards 2026, further establishing his presence in the Ugandan entertainment industry.<ref name="hoima.club2">{{Cite web |title=Uganda Theatre Excellence Awards 2026 |url=https://www.hoima.club/2026/03/uganda-theatre-excellence-awards-2026.html |access-date=2026-04-25 |website=Hoima Club |language=en-US}}</ref> === Awards === * '''Black Films Award''' - 2025 * '''IFF Award''' - 2026 * '''UTE Award''' - 2026<ref name="hoima.club2"></ref> ==Publications== ===Books=== * '''The Last Light of Nambale''' (2026) * '''THE WHISPERS OF KALENGA FOREST''' (2026) * '''The Smiling Man in Room 13''' (2026)<ref name="asabajumah.top1">{{Cite web |title=Asaba Jumah all books|url=https://www.asabajumah.top/books.html |access-date=2026-05-23 |website=Asaba Jumah|language=en-US}}</ref> * '''I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting''' (2026)<ref name="auto7">{{Cite web |title=I am Asaba Jumah: Into the Life of a Musical Virtuoso and Acting on Google Books|url=https://books.google.co.ug/books/about?id=FV3cEQAAQBAJ&redir_esc=y |access-date=2026-05-24 |website=[[:en:Google Books|Google Books]]|language=en-US}}</ref> * '''THE HOUSE BENEATH BLACK HILL''' (2026) * '''Bobi Wine: From Music Star to Voice of the People''' (2026) * '''Whispers of the Heart''' (2026) * '''Say You Love Me''' (2026) == See also == * [[:en:Nabwana I.G.G.|Nabwana I.G.G.]] * [[:en:November Tear|November Tear]] * [[:en:Kyenvu|Kyenvu]] == References == <references/> == External links == {{DEFAULTSORT:Jumah, Asaba}} [[Category:Actors from Uganda]] [[Category:Male musicians from Uganda]] * [http://www.asabajumah.top/ Official Website] *[https://www.imdb.com/name/nm18243050/ Asaba Jumah] on [[:en:IMDb|IMDb]] * [https://www.themoviedb.org/person/6077619-asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TMDb|TMDb]] * [https://web.archive.org/web/20260426100158/https://music.apple.com/us/artist/asaba-jumah/1894769290 Asaba Jumah] on [[:en: Apple Music|Apple Music]] *[https://open.spotify.com/artist/4rneWabSFmcWDEKKsDN2mY/ Asaba Jumah] on [[:en:Spotify|Spotify]] * [https://music.amazon.com/artists/B0GW8CSKRR/asaba-jumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Amazon Music|Amazon Music]] * [https://www.deezer.com/us/artist/383696591/ Asaba Jumah] on [[:en: Deezer|Deezer]] * [https://tidal.com/artist/77292471/ Asaba Jumah] on [[:en: TIDAL|TIDAL]] * [https://www.tvguide.com/celebrities/asaba-jumah/3061165443/ Asaba Jumah] on [[:en:TV Guide|TV Guide]] * [https://musicbrainz.org/artist/4e15ab99-a9bd-4803-a5e3-38f7c3c1d4a1/ Asaba Jumah] on [[:en: MusicBrainz|MusicBrainz]] * [https://instagram.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Instagram|Instagram]] * [https://web.archive.org/web/20260524004304/https://www.youtube.com/@asabajumah Asaba Jumah] on [[:en: YouTube|YouTube]] *[https://www.facebook.com/djfelixpro/ Asaba Jumah] on [[:en: Facebook|Facebook]] * [https://www.twitter.com/asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: Twitter|Twitter]] *[https://www.tikitok.com/@asabajumah/ Asaba Jumah] on [[:en: TikTok|TikTok]] pxsikx0yyfvxx9kuzycxbfnwgb1zezi Richard M Kavuma 0 11309 59145 39007 2026-07-05T21:09:21Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59145 wikitext text/x-wiki '''Richard M. Kavuma''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnamawulire era omuwandiisi w’olupapula lwa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' . Awandiikira n’empapula z’amawulire mu London omuli ''[[:en:The_Guardian|Guardian]]'' ne ''[[:en:The_Observer|The Observer]]'' ku pulojekiti ya [[:en:Katine|Katine]] mu Uganda. Kavuma awangudde awaadi z’ensi yonna omuli emboozi ezisinze mu nkulaakulana n’obuyambi bw’abantu ng'eno yamuweebwa ekitongole kya [[:en:United_Nations_Foundation|United Nations Foundation]] mu 2006 era ne 2007 tawangula awaadi ya munnamawulire w'omwaka asinze okuva mu CNN Multichoice African Journalist of the Year Award 2007. Mu 2008 emiko gye egyamuwanguza engule, ezikwata ku [[:en:Millennium_Development_Goals|Millennium Development Goals]], gyafulumira mu kitabo eky'afulumizibwa aba [[:en:United_Nations_Millennium_Campaign|United Nations Millennium Campaign]]. Ekitabo kino, '''Good Policies, Poor Policing''', ky'atongozebwa mu [[:en:Accra,_Ghana|kibuga Accra ekya Ghana]], mu Gwomusanvu 2008. Richard M. Kavuma ye muwandiisi/ musunsuzi w’olupapula lwa The Observer olufuluma buli emirundi esatu mu wiiki ,Mmande, Olwakusatu n'Olwakutaano. bn == Ensonda == * [https://web.archive.org/web/20120215005040/http://images.cnn.com/WORLD/africa/africanawards/press.july07.html http://images.cnn.com/ensi yonna/africa/afirika/amawulire.july07.html] * https://web.archive.org/web/20081120103933/http://www.standagainstpoverty.org/en/node/57 * [http://www.guardian.co.uk/education/2008/apr/29/schoolsworldwide.schools http://www.guardian.co.uk/education/2008/apr/29/amasomero mu nsi yonna.amasomero] * [https://web.archive.org/web/20081201125313/http://cms.unca.com/content/view/6/10/ http://cms.unca.com/ebirimu/okulaba/6/10/] * [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2208:uganda-and-the-millennium-development-goals&catid=61:special-report&Itemid=90 http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2208:ebiruubirirwa-eby’enkulaakulana-bya-uganda-n’emyaka-enkumi&catid=61:alipoota-ey’enjawulo&Itemid=90]   [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] tqfd1xgtqurlru9b0tjofn2kusujefu Aisha Lubega 0 11377 59026 48498 2026-07-05T12:19:47Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 59026 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' munnayuganda omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Electoral_Commission_of_Uganda</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu obwasooka n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]] kati) ne Bachelors of Arts (BA) ne Dipuloma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . == Emirimu == Aisha ye mumyuuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda]] ke yeegattako mu 2017 era yakuguka mu [[:en:Teacher|busomesa]]. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} oi9009dsmivjcrargk47vv4o82nf9dp 59027 59026 2026-07-05T12:22:18Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59027 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obulamu obwasooka n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]] kati) ne Bachelors of Arts (BA) ne Dipuloma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . == Emirimu == Aisha ye mumyuuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda]] ke yeegattako mu 2017 era yakuguka mu [[:en:Teacher|busomesa]]. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} ev3ej3her8lujkefd3v711sg0bxr7tv 59028 59027 2026-07-05T12:23:38Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza omutwe 59028 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]] kati) ne Bachelors of Arts (BA) ne Dipuloma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . == Emirimu == Aisha ye mumyuuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda]] ke yeegattako mu 2017 era yakuguka mu [[:en:Teacher|busomesa]]. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 21qkr993q4rkle2ealg2iujuk5o3wwc 59029 59028 2026-07-05T12:25:58Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza obuto bwe 59029 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]. == Emirimu == Aisha ye mumyuuka wa Ssentebe [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|w’akakiiko k’eby'okulonda]] ke yeegattako mu 2017 era yakuguka mu [[:en:Teacher|busomesa]]. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} fho3r50nmjohpuy41gy0ahnakj8ukck 59030 59029 2026-07-05T12:28:18Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza emirimu gye 59030 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]. == Emirimu gye == Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Munzirukanyaye ey'emirimu, amanyiddwa okupatanira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku [[:en:Masaka_Secondary_School|Masaka Secondary School]], Nabisunsa girls School gye yali [[:en:Deputy_head_teacher|Omumyuka w’omukulu w’essomero]] oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Headteacher|Omukulu waalyo]] (1992–2017).<ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} sb69pzp9wuu26fnl6r4db8rfxng4psp 59031 59030 2026-07-05T12:32:47Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59031 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Mu nzirukanya ye ey'emirimu, amanyiddwa okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku Masaka Secondary School, Nabisunsa girls School gye yali Omumyuka w’omukulu w’essomero oluvannyuma n’afuulibwa Omukulu waalyo (1992–2017).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka palamenti akalonda abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} luxlh0cmzoiybkvaiq4lqxzlwgiwpvj 59032 59031 2026-07-05T12:36:12Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza omutwe 59032 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Mu nzirukanya ye ey'emirimu, amanyiddwa okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku Masaka Secondary School, Nabisunsa girls School gye yali Omumyuka w’omukulu w’essomero oluvannyuma n’afuulibwa Omukulu waalyo (1992–2017).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] * [[Grace Ndeezi]] * [[Stella Nyanzi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} r81m9uual22gsfzlr7rd2xrwy2z3z23 59033 59032 2026-07-05T12:40:43Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 59033 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Mu nzirukanya ye ey'emirimu, amanyiddwa okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku Masaka Secondary School, Nabisunsa girls School gye yali Omumyuka w’omukulu w’essomero oluvannyuma n’afuulibwa Omukulu waalyo (1992–2017).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]] * [[Grace Ndeezi]] * [[Stella Nyanzi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]] [[Category:Bammemba b'akakiiko k'ebyokulonda]] [[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] e1ymj8xp7y0rvqy4j2c9wujmg4v3i6l Abayudaaya 0 11454 59256 44649 2026-07-06T10:24:20Z Ssuuna Peter 6900 Ngasseeko Databox 59256 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox ethnic group|group=Abayudaya|image=[[File:Abayudaya prayer in Putti village.jpeg|250px]]|caption=ِLocal and foreign Rabbis pray in the [[synagogue]] of Puti next to Mbale|pop=2,500 <ref name="Shadrach Levi">{{cite news |url=https://forward.com/opinion/385870/we-are-the-jews-of-uganda-this-is-our-story/ |title=We Are the Jews of Uganda. This Is Our Story. |last=Shadrach Levi |first=Mugoya |date=November 6, 2017 |website=The Forward |publisher=Rachel Fishman Feddersen |access-date=August 26, 2018 |quote=}}</ref><ref name="passover">{{Cite web |url=https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2023/04/02/1167498909/for-passover-i-sent-matzo-to-the-jews-of-uganda-theyve-given-me-a-gift-as-well |title=For Passover, I sent matzo to the Jews of Uganda. They've given me a gift as well |last=Ornstein |first=Dan |date=2023-04-02 |accessdate=2023-04-02 |publisher=[[NPR]] |work=Goats and Soda |lang=en-US}}</ref>|popplace=[[Uganda]]|langs=[[Luganda]], [[Lusoga]], [[Lugwere]], [[Hebrew language|Hebrew]]|rels=[[Judaism]]|related=[[Baganda]], [[Bagwere]], [[Basoga]]}}'''Abayudaya''' [[:en:Luganda|muluganda]] ekitegeeza "Abantu ba [[:en:Judah_(Biblical_figure)|Yuda]] " <ref>Berg, Irwin M. (January 1997) "Among the Abayudaya". </ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.vetssweatshop.net/uganda.htm|title=Pomerance, Rachel. "Uganda's Jews finally have their day at the Mikvah|access-date=2006-01-25|archive-url=https://archive.today/20020816002416/http://www.vetssweatshop.net/uganda.htm|archive-date=2002-08-16|url-status=dead}}</ref> kibiina kya Bayudaaya mu buvanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]], okumpi ne tawuni y'e [[Mbale]] . Banyiikivu mu nkola yaabwe, nga bakuuma [[:en:Kashrut|kashrut]] era nga bakuuma [[:en:Shabbat|Shabbat]] . Waliwo ebyalo eby’enjawulo ebiwerako Abayudaaya mwe babeera. Ekitundu [[:en:Gerim|ekyakyuka ne kidda mu ddiini y’Ekiyudaaya]] mu kyasa eky’amakumi abiri, abantu abasinga obungi mu kitundu kino balina akakwate n’ebibiina by’eddiini y’Ekiyudaaya eby’ennongoosereza n’abakuumaddembe. <ref>{{Cite news|url=https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-in-first-a-ugandan-jewish-wedding-in-israel-1.8354712|title=In First, a Ugandan-Jewish Wedding in Israel|last=Maltz|first=Judy|date=2020-01-05|work=Haaretz|access-date=2020-01-07|language=en}}</ref> Mu Gwomukaaga gwa 2016, [[:en:Shlomo_Riskin|Rabbi Shlomo Riskin]] yakulembera ekibiina kya Beit Din ekyakola okukyusa Abasodokisi eri ekitundu ky’Abaputti eky'Abayudaaya. <ref>The Abayuday:Judaism Emerging, A Spiritual Journey Into Africa, by Menachem Kuchar.</ref> <ref name="tjoa">[https://web.archive.org/web/20071211225854/http://thejewsofuganda.org/history.php The Committee To Save Ugandan Jewry - A First Hand Account of The History of the Abayudaya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071211225854/http://thejewsofuganda.org/history.php|date=2007-12-11}}</ref> Abayudaaya bateeberezebwa okuba wakati wa 2,000 ne 3,000; <ref name="Shadrach Levi">{{cite news |url=https://forward.com/opinion/385870/we-are-the-jews-of-uganda-this-is-our-story/ |title=We Are the Jews of Uganda. This Is Our Story. |last=Shadrach Levi |first=Mugoya |date=November 6, 2017 |website=The Forward |publisher=Rachel Fishman Feddersen |access-date=August 26, 2018 |quote=}}</ref> okufaananako ne baliraanwa baabwe, nabo balima n'okuluunda ebisolo. Abayudaaya abasinga basibuka mu [[:en:Bagwere|Bagwere]] . Abamu, bava [[:en:Namutumba,_Uganda|Namutumba]], [[:en:Basoga|Basoga]] . Boogera [[Luganda|Oluganda]], [[:en:Soga_language|Olusoga]], oba [[:en:Gwere_language|olugweere]], era abamu baayiga [[:en:Hebrew_language|n’Olwebbulaniya]] . <ref>Godfrey Mwakikagile, ''Ethnicity and National Identity in Uganda: The Land and Its People'' (New Africa Press, 2009), p. 56.</ref> == Ebibakwatako == === Ekyasa eky’ekkumi n’omwenda === Ekibiina kino ensibuko yaakyo eviira ddala ku mukulembeze w'amagye [[Semei Kakungulu]] eyali [[:en:Muganda|Omuganda]]. Mu kusooka, Kakungulu yakyusibwa n’adda mu [[:en:Christianity|ddiini y’Ekikristaayo]] abaminsani b’Abangereza nga mu mwaka gwa 1880. Yali alowooza nti Abangereza bagya kumukkiriza okubeera omukulembezze w’ebitundu bya [[:en:Bukedi|Bukedi]] ne [[:en:Bugisu|Bugisu]], bye yali abawangulidde mu lutalo. Wabula Abangereza bwe baateeka ekoma ku ttaka lye, nebaliteeka ku sayizi entono era ne bagaana okumukkiriza okubeera omukulembeze nga webaali baamusubiza, Kakungulu n’atandika okubesalawo. === Ekyasa eky’amakumi abiri === Mu 1913, Semei Kakungulu yafuuka mmemba w’ekiwayi [[:en:Society_of_the_One_Almighty_God|ky’Abamalaki]], ekyagoberera ng'enkola y’enzikiriza eyagatta ebintu eby’eddiini y’Ekiyudaaya, Obukristaayo, ne [[:en:Christian_Science|Sayansi w’Ekikristaayo]], okusinga, okugaana okukozesa eddagala ly’amawanga g’omubugwanjuba (nga yeesigamiziddwa ku nyiriri entono ezaggyibwa mu [[:en:Old_Testament|Ndagaano Enkadde]]). Kino kyavaako obutakkaanya n’Abangereza, Abamalaki bwe baagaana okugema ente zaabwe. Kyokka bwe yayongera okusoma [[:en:Bible|Bayibuli]], Kakungulu yatuuka n’okukkiriza nti empisa n’amateeka ebyogerwaako mu Bitabo Ebitaano ebya Musa ( [[:en:The_Torah|Tawreeti]] ) byali bituufu ddala. Mu 1919, Kakungulu bwe yanywerera ku [[:en:Circumcision|kukomolebwa]] nga bwe kyalagirwa mu Bayibuli y’Olwebbulaniya, Abamalaki baagaana era ne bamugamba nti singa bakomolebwa, bagya kubeera [[:en:Jews|ng’Abayudaaya]] . Kakungulu n'addamu nti, "Awo, ndi Muyudaaya!" Yakomola batabani bbe naye kennyini n’alangirira nti ekitundu kye kyali kya Bayudaaya. Okusinziira ku Henry Lubega, <ref>[http://www.ugandamission.org/news/Abayudaya.htm Mbale’s Jews By Henry Lubega] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20040517085541/http://www.ugandamission.org/news/Abayudaya.htm|date=2004-05-17}}</ref> "yaddukira wansi [[:en:Mt._Elgon|w'olusozi Elgon]] n'asenga mu kifo ekiyitibwa Gangama gye yatandikira ekiwayi ekyeyawula ekimanyiddwa nga Kibina Kya Bayudaaya Abesiga Katonda (Ekibiina ky'Abayudaaya abeesiga Mukama)." Abangereza baanyiiga nnyo olw’ekikolwa kino era mu butuufu ne basalako enkolagana yonna naye n’abagoberezi be. Okutuuka kw'Omuyudaaya omugwira amanyiddwa nga "Yosef", ateeberezebwa okuba nga yava mu nsi [[:en:Ashkenazi|ya Ashkenazi]], mu 1920 kyayamba nnyo mu kitundu kino okufuna okumanya ku sizoni [[:en:Jewish_holidays|y'ennaku enkulu z'Abayudaaya]], nga [[:en:Pesach|Pesach]], [[:en:Shavuot|Shavuot]], [[:en:Rosh_Hashanah|Rosh Hashanah]], [[:en:Yom_Kippur|Yom Kippur]], ne [[:en:Sukkot|Sukkot,]] mwe zibeera. Ensonda mu kitundu ky’Abayudaaya zikakasa nti Omuyudaaya eyasooka okukyalira ekitundu kino ye Yosef, eyasula n’okusomesa ekitundu kino okumala emyezi nga mukaaga, era yandirabise ng’eyasooka kuleeta kalenda y’Abayudaaya mu kitundu ky’Abayudaya. <ref name="tjoa"/> Okweyongerayo, amateeka agakwata ku [[:en:Kashrut|kashrut]] gaasooka kwanjulwa Yosef mu bantu. Abantu b’omukitundu bakyagenda mu maaso n’okukola kashrut olwaleero. Enjigiriza ya Yosef yasikiriza Semei Kakungulu okutandikawo esomero eryakola ng’ekika kya [[:en:Yeshiva|Yeshiva]], n’ekigendererwa eky’okuyisa n’okusomesa obukugu n’amagezi agasooka okuva ewa Yosef. Oluvannyuma lwa Kakungulu okufa ekirwadde kya [[:en:Tetanus|tatanaansi]] mu 1928, Samson Mugombe Israeli, omu ku bayigirizwa be, yafuuka omukulembeze w’eby’omwoyo mu kitundu, ekyeyawula olw’okwekuuma. Mu 1962, [[:en:Arye_Oded|Arye Oded]], Omuyisirayiri ng’asoma mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] yakyalira Abayudaaya n’asisinkana Samson Mugombe. Guno gwe gwali omulundi ogusoose Abayudaaya okusisinkana Omuyisirayiri, era omulundi ogusoose ekitundu kino okusisinkana Omuyudaaya omugwiira okuva ku Yosef. Oded yayogerako ne Mugombe okumala akabanga n’abakulembeze abalala era n’abannyonnyola engeri Abayudaaya mu Yisirayiri gyebeenyigiramu mu eddiini y’Ekiyudaaya. Olwo Oded n'awandiika ekitabo ("Eddiini n'eby'obufuzi mu Uganda,") n'ebiwandiiko ebiwerako eby'ekitundu n'empisa zaabwe ekyabayingiza mu Bayudaaya bw'omunsi yonna. Wabula mu myaka gye 1970 batibwa [[Idi Amin]], eyawera emikolo gy’Abayudaaya n’okusaanyaawo [[:en:Synagogue|amakuŋŋaaniro]] . Abamu ku bantu b'omu Bayudaaya baakyuka ne bafuuka Abakristaayo oba [[:en:Islam|Abasiraamu]] nga boolekedde [[:en:Religious_persecution|okuyigganyizibwa mu ddiini]] . Kyokka, ekibinja ekikulu ekyalimu bammemba nga 300 kyekyasigala nga kyewaddeyo eri eddiini y’Ekiyudaaya, nga basinza mu nkukutu era nga batya nti baandizuulibwa balirwaana baabwe ne babaloopa eri ab’obuyinza. Ekibinja kino oluvannyuma kyatuuma erinnya " [[She'erit Yisrael]] " <ref>{{cite web|url=http://www.kcholmim.org/uganda7.php|title=The Establishment of Shomer Mitzvot Jews in Uganda &#124; Israel News, Information, Zionism, and Aliyah|accessdate=2007-08-30|url-status=usurped|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071006105348/http://www.kcholmim.org/uganda7.php|archivedate=2007-10-06}}</ref> — [[:en:Remnant_of_Israel|Abasigalira ba Yisirayiri]] — ekitegeeza Abayudaaya (Abannayuganda) abasigaddewo. Ekitundu kino kyeza obugya mu myaka gye 1980. === Ekyasa kya 21 === [[File:Abayudaya_synagogue_nabugoye_1.jpg|thumb|Ekkuŋŋaaniro ly’aba Abayudaya e Nabugoye mu Mbale mu Uganda]] Abantu nga 400 ab’omu kitundu ky’Abayudaaya baakyusibwa mu butongole abalabbi bataano ab’ettabi ly’eddiini y’Ekiyudaaya erya Conservative mu Gwokubiri gwa 2002, <ref>{{Cite web|title=Judaïsme: les Abayudaya de l’Ouganda enfin reconnus comme juifs – Religioscope|url=https://www.religion.info/2002/03/18/judaisme-les-abayudaya-de-louganda-enfin-reconnus-comme-juifs/|access-date=2022-10-10|website=www.religion.info}}</ref> era okukyusibwa kwa balabbi aba Conservative kwagenda mu maaso mu myaka egyaddirira. <ref>Jerusalem Post, RUTH EGLASH, August 3, 2008, [https://archive.today/20120715022317/http://pqasb.pqarchiver.com/jpost/access/1526900791.html?dids=1526900791:1526900791&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Aug+3,+2008&author=RUTH+EGLASH&pub=Jerusalem+Post&edition=&startpage=4&desc=Conservative+Movement+opens+Africa%27s+first-ever Conservative Movement opens Africa's first-ever].</ref> Mu myaka gya 1990 baali ba luganda n’ekibiina ky’Abayudaaya ekya Messianic (Ekikristaayo) ekyakulemberwa David Finkelstein. Mu 2017, abantu bano babeera kumpi n’ekkuŋŋaaniro lya Stern Synagogue eryaakazimbibwa ku lusozi Nabugoye ebweru w’e Mbale n’ekkuŋŋaaniro eririraanyewo ku kyalo Namanyonyi nga kwogase n’abalala babeera Nasenyi, Nalubembe, Buseta, [[:en:Nangolo|Nangolo]] n’ekitundu ky’Abasodokisi kyokka, [[Putti]], byonna mu Disitulikiti y’e Pallisa. Ekyalo eky’omunaana, [[:en:Namutumba|Namutumba]], nga kiriko ekkuŋŋaaniro, kiri mu kyalo Magada, nga 70&nbsp;km mu bukiika kkono. Ekisembayo, ekyalo eky’omwenda, [[Apac]], kiri wala mu bukiika ddyo bwa Mbale. Okubala abantu kwakolebwa mu 2015 abantu b’oku kyalo, kwalaga nti abantu bonna awamu baali 1067. Namutumba, ekyalo ekisinga obunene, kitundu kya Bayudaaya ekikulaakulana nga kirimu abantu nga 244 nga balina ekkuŋŋaaniro erikozesebwa ennyo. Ekitundu kizimbye esomero lya pulayimale erikwatagana n’enzikiriza - Tikkun Olam Primary School (TOPS) nga liweereza ekitundu ky'ekyalo ekisinga obunene, kirina obukulembeze bw’abavubuka obunyiikivu mu nkulaakulana eby'enfuna era kifuba okutuumbuula obulamu bw’abantu baakyo bonna mu kitundu. Yoash Mayende ye Dayirekita wa TOPS, nga somero erijudde obulungi. Rabbi Levi Shadrach Mugoya ye mukulembeze waabwe mu by'eddiini mu kiseera kino. Omukadde Rabbi Eri yalonda Saddulaaki okumuddira mu bigere, “ekitiibwa kinene era eky'obuvunaanyizibwa obw’amaanyi.” Shadrach yasomera mu Uganda Christian University era yatikkirwa ddiguli mu Kukola entegeka ya pulojekiti n'okutandikawo emirimu mu 2013. Yasomera mu yeshiva y’omukulu Abayudaya Rabbi, Gershom Sizomu. Kati Saddulaaki agenda mu maaso n’okusoma kwe ne ALEPH (Alliance for Jewish Renewal) asobole okukulembera obulungi abantu be nga rabbi waabwe. Ekibiina kya Conservative Yeshivah mu Yisirayiri yamukirizza okusoma mu 2017 ne 2018. [[:en:Gershom_Sizomu|Gershom Sizomu]], omukulembeze ow’eby’omwoyo ow’Abayudaaya ne Rosh Yeshiva, yawandiisibwa mu pulogulaamu ya [[:en:Ziegler_School_of_Rabbinic_Studies|Ziegler School of Rabbinic Studies]] ey’okusoma n'okutikirwa oluvannyuma lw'emyaka etaano mu [[:en:American_Jewish_University|American Jewish University]] e [[:en:Los_Angeles,_California|Los Angeles mu California]] gye yasomera Olwebbulaniya, [[:en:Rabbinic_literature|ebitabo bya balabbi,]] Bayibuli, [[:en:Jewish_philosophy|obufirosoofo bw’Abayudaaya,]] n’amasomo amalala.ng'amaliriza enteekateeka eno, yafuna okutuuzibwa kwe nga Rabbi wansi w’obulabirizi [[:en:Conservative_Judaism|bw’ekibiina kya Conservative]] mu Gwokutaano mu 19, 2008, n’adda mu Uganda okukulembera ekibiina ky’Abayudaaya. Ye Rabbi omuddugavu eyasooka ng'ava mu mawanga ga [[:en:Africa|Afrika]] agali wansi w'eddungu. <ref name="JP">{{Cite web|title=Satellite News and latest stories {{!}} The Jerusalem Post|url=https://www.jpost.com/jewish-world/jewish-news/over-250-africans-convert-to-judaism-in-uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20240316213117/https://www.jpost.com/jewish-world/jewish-news/over-250-africans-convert-to-judaism-in-uganda|url-status=dead|archive-date=2024-03-16|access-date=2024-03-15|website=fr.jpost.com}}</ref> Era ye mukulembezze wa Rabbi eyasooka mu Uganda. <ref>http://fr.jpost.com/servlet/Satellite?cid=1215331079553&pagename=JPost/JPArticle/ShowFull%5B%5D</ref> Mu Gwokubiri, 2016 yalondebwa ng'omubaka wa Palamenti mu Uganda ng'akiikirira Bungokho North ebweru wa Mbale. <ref>{{cite web|url=https://www.haaretz.com/jewish/ugandan-rabbi-wins-seat-in-parliament-1.5409364|website=[[Haaretz]]|first=Sam|last=Kestenbaum|title=Rabbi From Tiny Ugandan Jewish Community Wins Seat in Parliament|date=2016-02-27|orig-date=last updated April 10, 2018|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20210126052824/https://www.haaretz.com/jewish/ugandan-rabbi-wins-seat-in-parliament-1.5409364|archive-date=2021-01-26}}</ref> Ekkuŋŋaaniro epya erya Stern Synagogue lyatumibwa erinnya lya Ralph ne Sue Stern, Abayudaaya Abamerika abaawaayo ddoola 100,000, kati lizze mu kifo ky’ekkuŋŋaaniro ettono erya Moses Synagogue ku lusozi Nabugoye okutuuka mu 2017. Abalala abakulu abaawaayo ssente ye Eyal, Yael, Leya ne Aely Aronoff. Ekitongole kya Julius ne Ray Charlstein Foundation. Naty ne Debbie Saidoff be baali bakola. Ekkuŋŋaaniro lino, okusinziira ku Rabbi Sizomu, lye lisinga obunene mu mawanga agali mu bukiika kkono bw'eddundu lya Sahara mu Afrika Enkulaakulana endala yali yakusiima Putti Abayudaaya okusoboka e Yisirayiri n’Abayudaaya Abasodokisi munsi, olw’okufuba kwa Rabbi Shlomo Riskin, eyatandikawo Chief Rabbi wa Efrat era akulira ettendekero lya [[:en:Ohr_Torah_Stone|Ohr Torah Stone]], ng’akwatagana n’ekitongole ekiyamba ku kyalo kya Putti (PVAO). Enteekateeka eno yafunamu obuzibu mu 2018 minisitule y'ensonga z'omunda mu Yisirayiri bwe yasalawo nti aba Putti Abayudaaya wekitaali kibiina kya Bayudaaya ekimanyiddwa era bwe kityo okukyusa kwabwe "tekumanyiddwa n'ekigendererwa eky'okufuna ekifo mu Yisirayiri". <ref name="LofR">{{cite news|title=Israel Rules Not to Recognize Ugandan Jewish Community|newspaper=Haaretz|author=Judy Maltz|date=May 31, 2018|url=https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-exclusive-israel-rules-not-to-recognize-ugandan-jewish-community-1.6137079}}</ref> Ekitundu kifugibwa olukiiko olulondeddwa, nga mu kiseera kino lukubirizibwa Tarphon Kamya. Ekyalo Putti kifunye obuwagizi okuva ebweru okuva mu PVAO. <ref>{{Cite web |url=http://puttivillage.org/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2025-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250521004350/https://puttivillage.org/ |url-status=dead }}</ref> == Ebitongole == Ng’oggyeeko amakuŋŋaaniro ag'emirundi etaano, amasomero g’Abayudaaya gatandikiddwawo nga gayambibwako ebweru okuva mu bantu ssekinnoomu n’ebibiina omusomesebwa amasomo ag’ensi n’ag’Ekiyudaaya. Obutafaananako masomero mangi agaddukanyizibwa Abakristaayo, okuyiga Olwebbulaniya n’eddiini y’Ekiyudaaya kya kwesalirawo eri abayizi abatali Bayudaaya. Abayizi Abakristaayo, Abasiraamu n’Abayudaaya basomera mu masomero gano. Okusomera obweereere kuweebwa ensonda ez’ebweru zisobozesezza abayizi abamu nabo okugenda mu yunivasite. Bino ebigoberera by'ebimu ku bitongole by’omukitundu ebiriwo mu kiseera kino: * Esomero lya Hadassah Primary School erisangibwa wakati wa Nabugoye ne Namanyonyi * Esomero lya Semei Kakungulu High School (Olusozi Nabugoye) . * Esomero lya Tikkun Olam Primary School (Namutumba) * A [[:en:Yeshiva|Yeshiva]] (ku lusozi Nabugoye) Ekizimbe kya Yeshiva kitekebwaamu ssente eziva mu nteekateeka ya [[:en:United_Synagogue_Youth|United Synagogue Youth]] Tikun Olam * Eddwaliro ly'Abayudaaya epya (Kampala) Galilee Community General Hospital * Ekuŋŋaaniro epya ery’Abasodokisi ly’Abayudaaya erisangibwa wakati ddala mu Kampala * Eddwaaliro lya Tobin Medical Center erisangibwa e Mbale ng'aba Be'chol Lashon beebaliteekamu ssente <ref>{{Cite web|url=http://bechollashon.org/projects/abayudaya/projects.php#healthcare|title=B'chol Lashon|access-date=2020-06-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505043641/http://bechollashon.org//projects/abayudaya/projects.php#healthcare|archive-date=2017-05-05|url-status=dead}}</ref> == Enkolagana y’abantu b’omukitundu == Baliraanwa Abakristaayo n’Abasiraamu lumu baatunuulira ng'Abayudaaya n’okunyooma n’obukyayi, kyokka enkolagana eteredde nnyo era abamu batunuulira aba Abayudaaya mu ngeri ey’ekitiibwa n’okwegoomba. <ref>{{cite web|url=http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/picture_gallery/05/africa_uganda0s_jewish_community/html/8.stm|title=BBC NEWS - Photo journal - Uganda's Jewish community - Confident|publisher=|accessdate=24 February 2016}}</ref> Era kisaana okumanyibwa nti ekitundu kibadde kikula ku sipiidi etali ya kukyukakyuka. Abayudaaya mu kiseera Idi Amin weyava mu buyinza bw'okubeera pulezidenti baali 300 bokka, Abayudaaya beeyongeddeko obungi nebawera abantu 2,000 okuva mu kaseera ako. Mu 2002 emboozi y’Abayudaya yayogerwaako mu kitabo ekiyitibwa ''Abayudaya: Abayudaaya ba Uganda'', nga mulimu n'ebifaananyi n’ebiwandiiko bya munamawulire akuba n’ebifaananyi Richard Sobol n’obutambi bw’ennyimba obwakolebwa Jeffrey Summit era ne bufulumizibwa Abbeville Press. Sobol ayongedde okutalaaga n'okusomera ng'akozesa emikutu egy'enjawulo okuyambako Abayudaaya ba Uganda okuva mu kweyawula. Mu 2007, ttiimu eyetongodde ekola ffirimu eyitibwa Marion Segal Productions, yakola ffirimu ey’ebiwandiiko ku Bayudaaya ku mukutu gw'omukutu gwa South African Broadcasting Corporation (SABC-TV). Omutwe gwayo, Ekula lya Afrika, "Pearls of Africa," gujuliza nti ekitundu kino ekya Africa era kimanyiddwa nga Ekula lya Afrika. Ekiwandiiko kino kyalagirwa era nekiwandikibwa omukozi wa ffirimu, Guy Lieberman, ng’ali wamu n'afulumya ffirimu Marion Segal, bombi Bayudaaya ba South Afrika. Mu kiwandiiko kino mulimu emboozi ne Aaron Kintu Moses, JJ Keki, Enosh K. Mainah, n’abakulembeze abalala Abayudaaya, bombi mu kitundu ky’olusozi Nabugoye ne mu kitundu ky’e Putti. Era mulimu n’emboozi empaanvu zebaakola ku bakyala ababiri abaalaga enteekateeka zaabwe eza Sabbiiti, nga boogera ku kusoma kw’abaana baabwe, n’okukubaganya ebirowoozo ku ludda olw’omukwano olw’obufumbo bw’Abayudaaya n’obwetaavu bw’okufuna mikveh. Ekiwandiiko kino kyaleeta obwagazi bungi mu kibiina ky’Abayudaaya mu South Afrika era ne kisikiriza bammemba okuwaayo ssente n’ebintu ebirala (okugeza ng'ebitabo) eri Abayudaya. Oluvannyuma lw’ekiwandiiko kino, ekibiina ky’Abayudaaya mu South Afrika nakyo kyakyaza babiri ku mulembe omuto ogwa Abayudaaya okugabana emboozi zaabwe ku mikolo gy’Abayudaaya egy’omu kitundu. Mu 2003, J. J. Keki, omu ku baali mu kibiina ky’Abayudaaya, kyakulembera kaweefube w’okutondawo [[:en:Cooperative|ekibiina ky’obwegassi]] ekyegatibwaamu abalimi b'emwaanyi mu kitundu ekyo, nga si ba Bayudaaya mbu bokka beebalima emwaayi, wabula n’abalimi b'emwaayi Abakristaayo n’Abasiraamu. Ekyavaamu ye [[:en:Mirembe_Kawomera|Mirembe Kawomera,]] mu luganda nga kye "Emirembe Egiwooma". <ref>{{cite web|url=http://www.mirembekawomera.com/|title=Mirembe Kawomera History|work=Thanksgiving Coffee|accessdate=24 February 2016|archive-date=25 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150325223139/http://www.mirembekawomera.com/|url-status=dead}}</ref> Nga bakolagana ne kampuni ya, Thanksgiving Coffee Company eya [[:en:Fort_Bragg,_California|Fort Bragg, California]], ekibiina ky'obwegasi kino kikola mu kuleeta obugagga obupya eri bammemba b’amadiini gonna. <ref>{{cite web|url=http://www.mirembekawomera.com/cooperative|title=Mirembe Kawomera "Delicious Peace" Coffee » the Story › the Cooperative|accessdate=2008-09-07|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080920231200/http://www.mirembekawomera.com/cooperative|archivedate=2008-09-20}}</ref> == Obulamu mu ddiini n'enono == Ng'ekitundu ekyo kyeyongera enkolagana yaakyo n’enkolagana yaakyo n’ebitundu by’Abayudaaya eby’ebweru, kwe kugamba mu Amerika ne Yisirayiri, endowooza n’empisa zaakyo ez’eddiini byakyuka ne bidda mu ddiini y’Ekiyudaaya enkulu. Bammemba bagenda mu kusaba kwa Shabbat okwabuli kiseera ku Lwokutaano akawungeezi n’Olwomukaaga. <ref name="tjoa" /> Ababeera bazze okusaba bagyamu engatto nga tebinnayingira mu kkuŋŋaaniro. <ref name="tjoa" /> Enono eno kirowoozebwa nti yali ekolebwa Abayudaaya mu biseera bya Bayibuli ng'era ekyakolebwa nakati n’okutuusa kati ekolebwa ebitundu by’Abayudaaya ebitonotono. Abayudaaya bagoberera kashrut ne basala ebisolo byabwe okusinziira ku ekyo. <ref name="tjoa" /> <ref name="jvl">{{Cite web|title=A History of the Abuyudaya Jews of Uganda|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda|access-date=2023-04-03|website=www.jewishvirtuallibrary.org}}</ref> == Muziki == Muziki abadde kintu kikulu mu bulamu bw’Abayudaaya. Mu myaka egiyise, ekitundu kino kifulumizza obutambi bwamirundi ebbiri nga bwetololera ku miramwa gy’eddiini.Olumu kubutambi, lwatumibwa, ''"Abayudaaya: Music from the Jewish people of Uganda"'' lwafulumizibwa Jeffrey Summit era n'erulondebwa okubeera [[:en:Grammy_Award_for_Best_Traditional_World_Music_Album|olutambi lw'ensi yonna nga luliko ennyimba z'ekinaansi]] ku mikolo eya [[:en:47th_Grammy_Awards|47th Grammy Awards]].<ref>Wikipedia:Citation needed</ref> Ekitundu ky’Abayudaaya kyongedde okusiimibwa n’okuweebwa ekitiibwa mu kibiina ky’Abayudaaya olw’omulimu gwa Noam Katz, omuyimbi Omuyudaaya Omumerika. Akatambi ak'omu 2005, ''Mirembe'' ("emirembe" mu Luganda), yalimu Abayudaaya mu nnyimba zaayo ezisinga obungi. Ng’ogyeeko okusoma mu seminaliyo, Katz atambudde mu North America yonna, era akola n'ebivulu by'okwetoloola ebiraga muziki w'Abayudaaya.<ref>Wikipedia:Citation needed</ref> Muziki w'Abayudaaya wanjawulo nnyo mu Afirika era mu kiseera kye kimu w'Abayudaaya. Ennyimba nnyingi zigatta ebigambo [[Luganda|by’Oluganda]] n’ebigambo [[:en:Hebrew_language|by’Olwebbulaniya]] . Okugata ku ekyo, [[:en:Psalms|Zabbuli]] n’okusaba by'olekera okubeera ebyawukana kungeri gyebikubamu mu Afrika. Muziki atwalibwa okubeera eky'amaanyi mu kitundu olw’ensonga ezitali zimu. Abamu ku bakadde b'ekitundu kino bategeezezza nti muziki yabayamba ng'okuyita mu mbeera ezitaali nyangu ekyabawalirizibwa okuguma mu kiseera ky'obufuzi bwa [[Idi Amin]] . == Laba nebino == * [[:en:Uganda_Scheme|Enteekateeka ya Uganda]] == Ebujuliziddwaamu == {{Reflist}} == Okweyongerayo mu kusoma == * Sobol, Richard, ne Summit, Jeffrey A.: ''Abayudaya:Abayudaaya ba Uganda'' * Oded, Arye: "Eddiini n'ebyobufuzi mu Uganda: Okunoonyereza ku Busiraamu n'eddiini y'Ekiyudaaya" 1995, East African Educational Publishers, Nairobi * Oded, Arye: "Abayudaya ba Uganda," IAFA, Yerusaalemi, 2003 (mu Lwebbulaniya) * Parfitt, Tudor: "Abayudaaya Abaddugavu mu Afrika ne Amerika", Harvard University Press 2013 == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20250113045825/https://jewishmuseum.org.uk/2019/12/04/the-abayudaya-the-jews-of-uganda/ Abayudaaya: Abayudaaya ba Uganda] The Jewish Museum London, 2019 * [https://web.archive.org/web/20250521004350/https://puttivillage.org/ Putti Village Assistance Organization] Mulimu pulojekiti nnyingi eziyamba Abayudaya n’ebikumi n’ebikumi by’obutambi n’ebifaananyi. * [http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/picture_gallery/05/africa_uganda0s_jewish_community/html/1.stm Ekitabo ky'ebifaananyi ekya BBC nga kirimu Abayudaya] * [http://www.richardsobol.com/jewish-people-of-uganda/ Abayudaya: Abayudaaya ba Uganda] Ebifaananyi bya Richard Sobol okuva mu kitabo kye * [https://web.archive.org/web/20081011231518/http://www.ajula.edu/Content/ContentUnit.asp?CID=1713&u=7296&t=0 Gershom Sizomu, Munnayuganda Abayudaya eyasooka okutuuzibwa mu Ziegler School of Rabbinic Studies] American Jewish University, 2007 * [http://www.kampala-synagogue.org/about_abayudaya_in_kampala.html Abasodokisi mu Mbale (Abayudaya)] Abayudaya mu Kampala. Omukutu gw'Abayudaaya mu Kampala 2013 * [https://web.archive.org/web/20170912020420/https://www.dailymaverick.co.za/article/2014-04-14-the-lost-jews-of-uganda Abayudaaya ba Uganda ababuze] by Kim Harrisberg. Buli lunaku Maverick 14 April 2014 * [https://web.archive.org/web/20141111211145/http://www.bechollashon.org/projects/abayudaya/abayudaya.php Abayudaaya Abayudaya mu Uganda be baani?] Ebyafaayo by’ekitundu nga bwe byajjukirwa Rabbi Gershom Sizomu n’amawulire amajjuvu ku pulojekiti z’ebyobulamu n’okutumbula ebyenfuna bya Be’chol Lashon n’abantu b’omu Abayudaya (okuva mu kifo ekikadde ekya Be’chol Lashon) * [https://globaljews.org/explore/abayudaya/history/ Abayudaya] Emiko ku mukutu gwa Be'chol Lashon oguliwo kati * [https://web.archive.org/web/20171110095635/http://www.kulanu.org/abayudaya/index.php Abayudaya] Links ku mukutu gwa Kulanu [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5r8525pwtoup1adazx6634mo3652pyk 59261 59256 2026-07-06T10:59:26Z Ssuuna Peter 6900 Ssuuna Peter moved page [[Abayudaya]] to [[Abayudaaya]]: Misspelled title 59256 wikitext text/x-wiki {{Databox}} {{Infobox ethnic group|group=Abayudaya|image=[[File:Abayudaya prayer in Putti village.jpeg|250px]]|caption=ِLocal and foreign Rabbis pray in the [[synagogue]] of Puti next to Mbale|pop=2,500 <ref name="Shadrach Levi">{{cite news |url=https://forward.com/opinion/385870/we-are-the-jews-of-uganda-this-is-our-story/ |title=We Are the Jews of Uganda. This Is Our Story. |last=Shadrach Levi |first=Mugoya |date=November 6, 2017 |website=The Forward |publisher=Rachel Fishman Feddersen |access-date=August 26, 2018 |quote=}}</ref><ref name="passover">{{Cite web |url=https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2023/04/02/1167498909/for-passover-i-sent-matzo-to-the-jews-of-uganda-theyve-given-me-a-gift-as-well |title=For Passover, I sent matzo to the Jews of Uganda. They've given me a gift as well |last=Ornstein |first=Dan |date=2023-04-02 |accessdate=2023-04-02 |publisher=[[NPR]] |work=Goats and Soda |lang=en-US}}</ref>|popplace=[[Uganda]]|langs=[[Luganda]], [[Lusoga]], [[Lugwere]], [[Hebrew language|Hebrew]]|rels=[[Judaism]]|related=[[Baganda]], [[Bagwere]], [[Basoga]]}}'''Abayudaya''' [[:en:Luganda|muluganda]] ekitegeeza "Abantu ba [[:en:Judah_(Biblical_figure)|Yuda]] " <ref>Berg, Irwin M. (January 1997) "Among the Abayudaya". </ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.vetssweatshop.net/uganda.htm|title=Pomerance, Rachel. "Uganda's Jews finally have their day at the Mikvah|access-date=2006-01-25|archive-url=https://archive.today/20020816002416/http://www.vetssweatshop.net/uganda.htm|archive-date=2002-08-16|url-status=dead}}</ref> kibiina kya Bayudaaya mu buvanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]], okumpi ne tawuni y'e [[Mbale]] . Banyiikivu mu nkola yaabwe, nga bakuuma [[:en:Kashrut|kashrut]] era nga bakuuma [[:en:Shabbat|Shabbat]] . Waliwo ebyalo eby’enjawulo ebiwerako Abayudaaya mwe babeera. Ekitundu [[:en:Gerim|ekyakyuka ne kidda mu ddiini y’Ekiyudaaya]] mu kyasa eky’amakumi abiri, abantu abasinga obungi mu kitundu kino balina akakwate n’ebibiina by’eddiini y’Ekiyudaaya eby’ennongoosereza n’abakuumaddembe. <ref>{{Cite news|url=https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-in-first-a-ugandan-jewish-wedding-in-israel-1.8354712|title=In First, a Ugandan-Jewish Wedding in Israel|last=Maltz|first=Judy|date=2020-01-05|work=Haaretz|access-date=2020-01-07|language=en}}</ref> Mu Gwomukaaga gwa 2016, [[:en:Shlomo_Riskin|Rabbi Shlomo Riskin]] yakulembera ekibiina kya Beit Din ekyakola okukyusa Abasodokisi eri ekitundu ky’Abaputti eky'Abayudaaya. <ref>The Abayuday:Judaism Emerging, A Spiritual Journey Into Africa, by Menachem Kuchar.</ref> <ref name="tjoa">[https://web.archive.org/web/20071211225854/http://thejewsofuganda.org/history.php The Committee To Save Ugandan Jewry - A First Hand Account of The History of the Abayudaya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071211225854/http://thejewsofuganda.org/history.php|date=2007-12-11}}</ref> Abayudaaya bateeberezebwa okuba wakati wa 2,000 ne 3,000; <ref name="Shadrach Levi">{{cite news |url=https://forward.com/opinion/385870/we-are-the-jews-of-uganda-this-is-our-story/ |title=We Are the Jews of Uganda. This Is Our Story. |last=Shadrach Levi |first=Mugoya |date=November 6, 2017 |website=The Forward |publisher=Rachel Fishman Feddersen |access-date=August 26, 2018 |quote=}}</ref> okufaananako ne baliraanwa baabwe, nabo balima n'okuluunda ebisolo. Abayudaaya abasinga basibuka mu [[:en:Bagwere|Bagwere]] . Abamu, bava [[:en:Namutumba,_Uganda|Namutumba]], [[:en:Basoga|Basoga]] . Boogera [[Luganda|Oluganda]], [[:en:Soga_language|Olusoga]], oba [[:en:Gwere_language|olugweere]], era abamu baayiga [[:en:Hebrew_language|n’Olwebbulaniya]] . <ref>Godfrey Mwakikagile, ''Ethnicity and National Identity in Uganda: The Land and Its People'' (New Africa Press, 2009), p. 56.</ref> == Ebibakwatako == === Ekyasa eky’ekkumi n’omwenda === Ekibiina kino ensibuko yaakyo eviira ddala ku mukulembeze w'amagye [[Semei Kakungulu]] eyali [[:en:Muganda|Omuganda]]. Mu kusooka, Kakungulu yakyusibwa n’adda mu [[:en:Christianity|ddiini y’Ekikristaayo]] abaminsani b’Abangereza nga mu mwaka gwa 1880. Yali alowooza nti Abangereza bagya kumukkiriza okubeera omukulembezze w’ebitundu bya [[:en:Bukedi|Bukedi]] ne [[:en:Bugisu|Bugisu]], bye yali abawangulidde mu lutalo. Wabula Abangereza bwe baateeka ekoma ku ttaka lye, nebaliteeka ku sayizi entono era ne bagaana okumukkiriza okubeera omukulembeze nga webaali baamusubiza, Kakungulu n’atandika okubesalawo. === Ekyasa eky’amakumi abiri === Mu 1913, Semei Kakungulu yafuuka mmemba w’ekiwayi [[:en:Society_of_the_One_Almighty_God|ky’Abamalaki]], ekyagoberera ng'enkola y’enzikiriza eyagatta ebintu eby’eddiini y’Ekiyudaaya, Obukristaayo, ne [[:en:Christian_Science|Sayansi w’Ekikristaayo]], okusinga, okugaana okukozesa eddagala ly’amawanga g’omubugwanjuba (nga yeesigamiziddwa ku nyiriri entono ezaggyibwa mu [[:en:Old_Testament|Ndagaano Enkadde]]). Kino kyavaako obutakkaanya n’Abangereza, Abamalaki bwe baagaana okugema ente zaabwe. Kyokka bwe yayongera okusoma [[:en:Bible|Bayibuli]], Kakungulu yatuuka n’okukkiriza nti empisa n’amateeka ebyogerwaako mu Bitabo Ebitaano ebya Musa ( [[:en:The_Torah|Tawreeti]] ) byali bituufu ddala. Mu 1919, Kakungulu bwe yanywerera ku [[:en:Circumcision|kukomolebwa]] nga bwe kyalagirwa mu Bayibuli y’Olwebbulaniya, Abamalaki baagaana era ne bamugamba nti singa bakomolebwa, bagya kubeera [[:en:Jews|ng’Abayudaaya]] . Kakungulu n'addamu nti, "Awo, ndi Muyudaaya!" Yakomola batabani bbe naye kennyini n’alangirira nti ekitundu kye kyali kya Bayudaaya. Okusinziira ku Henry Lubega, <ref>[http://www.ugandamission.org/news/Abayudaya.htm Mbale’s Jews By Henry Lubega] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20040517085541/http://www.ugandamission.org/news/Abayudaya.htm|date=2004-05-17}}</ref> "yaddukira wansi [[:en:Mt._Elgon|w'olusozi Elgon]] n'asenga mu kifo ekiyitibwa Gangama gye yatandikira ekiwayi ekyeyawula ekimanyiddwa nga Kibina Kya Bayudaaya Abesiga Katonda (Ekibiina ky'Abayudaaya abeesiga Mukama)." Abangereza baanyiiga nnyo olw’ekikolwa kino era mu butuufu ne basalako enkolagana yonna naye n’abagoberezi be. Okutuuka kw'Omuyudaaya omugwira amanyiddwa nga "Yosef", ateeberezebwa okuba nga yava mu nsi [[:en:Ashkenazi|ya Ashkenazi]], mu 1920 kyayamba nnyo mu kitundu kino okufuna okumanya ku sizoni [[:en:Jewish_holidays|y'ennaku enkulu z'Abayudaaya]], nga [[:en:Pesach|Pesach]], [[:en:Shavuot|Shavuot]], [[:en:Rosh_Hashanah|Rosh Hashanah]], [[:en:Yom_Kippur|Yom Kippur]], ne [[:en:Sukkot|Sukkot,]] mwe zibeera. Ensonda mu kitundu ky’Abayudaaya zikakasa nti Omuyudaaya eyasooka okukyalira ekitundu kino ye Yosef, eyasula n’okusomesa ekitundu kino okumala emyezi nga mukaaga, era yandirabise ng’eyasooka kuleeta kalenda y’Abayudaaya mu kitundu ky’Abayudaya. <ref name="tjoa"/> Okweyongerayo, amateeka agakwata ku [[:en:Kashrut|kashrut]] gaasooka kwanjulwa Yosef mu bantu. Abantu b’omukitundu bakyagenda mu maaso n’okukola kashrut olwaleero. Enjigiriza ya Yosef yasikiriza Semei Kakungulu okutandikawo esomero eryakola ng’ekika kya [[:en:Yeshiva|Yeshiva]], n’ekigendererwa eky’okuyisa n’okusomesa obukugu n’amagezi agasooka okuva ewa Yosef. Oluvannyuma lwa Kakungulu okufa ekirwadde kya [[:en:Tetanus|tatanaansi]] mu 1928, Samson Mugombe Israeli, omu ku bayigirizwa be, yafuuka omukulembeze w’eby’omwoyo mu kitundu, ekyeyawula olw’okwekuuma. Mu 1962, [[:en:Arye_Oded|Arye Oded]], Omuyisirayiri ng’asoma mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] yakyalira Abayudaaya n’asisinkana Samson Mugombe. Guno gwe gwali omulundi ogusoose Abayudaaya okusisinkana Omuyisirayiri, era omulundi ogusoose ekitundu kino okusisinkana Omuyudaaya omugwiira okuva ku Yosef. Oded yayogerako ne Mugombe okumala akabanga n’abakulembeze abalala era n’abannyonnyola engeri Abayudaaya mu Yisirayiri gyebeenyigiramu mu eddiini y’Ekiyudaaya. Olwo Oded n'awandiika ekitabo ("Eddiini n'eby'obufuzi mu Uganda,") n'ebiwandiiko ebiwerako eby'ekitundu n'empisa zaabwe ekyabayingiza mu Bayudaaya bw'omunsi yonna. Wabula mu myaka gye 1970 batibwa [[Idi Amin]], eyawera emikolo gy’Abayudaaya n’okusaanyaawo [[:en:Synagogue|amakuŋŋaaniro]] . Abamu ku bantu b'omu Bayudaaya baakyuka ne bafuuka Abakristaayo oba [[:en:Islam|Abasiraamu]] nga boolekedde [[:en:Religious_persecution|okuyigganyizibwa mu ddiini]] . Kyokka, ekibinja ekikulu ekyalimu bammemba nga 300 kyekyasigala nga kyewaddeyo eri eddiini y’Ekiyudaaya, nga basinza mu nkukutu era nga batya nti baandizuulibwa balirwaana baabwe ne babaloopa eri ab’obuyinza. Ekibinja kino oluvannyuma kyatuuma erinnya " [[She'erit Yisrael]] " <ref>{{cite web|url=http://www.kcholmim.org/uganda7.php|title=The Establishment of Shomer Mitzvot Jews in Uganda &#124; Israel News, Information, Zionism, and Aliyah|accessdate=2007-08-30|url-status=usurped|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071006105348/http://www.kcholmim.org/uganda7.php|archivedate=2007-10-06}}</ref> — [[:en:Remnant_of_Israel|Abasigalira ba Yisirayiri]] — ekitegeeza Abayudaaya (Abannayuganda) abasigaddewo. Ekitundu kino kyeza obugya mu myaka gye 1980. === Ekyasa kya 21 === [[File:Abayudaya_synagogue_nabugoye_1.jpg|thumb|Ekkuŋŋaaniro ly’aba Abayudaya e Nabugoye mu Mbale mu Uganda]] Abantu nga 400 ab’omu kitundu ky’Abayudaaya baakyusibwa mu butongole abalabbi bataano ab’ettabi ly’eddiini y’Ekiyudaaya erya Conservative mu Gwokubiri gwa 2002, <ref>{{Cite web|title=Judaïsme: les Abayudaya de l’Ouganda enfin reconnus comme juifs – Religioscope|url=https://www.religion.info/2002/03/18/judaisme-les-abayudaya-de-louganda-enfin-reconnus-comme-juifs/|access-date=2022-10-10|website=www.religion.info}}</ref> era okukyusibwa kwa balabbi aba Conservative kwagenda mu maaso mu myaka egyaddirira. <ref>Jerusalem Post, RUTH EGLASH, August 3, 2008, [https://archive.today/20120715022317/http://pqasb.pqarchiver.com/jpost/access/1526900791.html?dids=1526900791:1526900791&FMT=ABS&FMTS=ABS:FT&date=Aug+3,+2008&author=RUTH+EGLASH&pub=Jerusalem+Post&edition=&startpage=4&desc=Conservative+Movement+opens+Africa%27s+first-ever Conservative Movement opens Africa's first-ever].</ref> Mu myaka gya 1990 baali ba luganda n’ekibiina ky’Abayudaaya ekya Messianic (Ekikristaayo) ekyakulemberwa David Finkelstein. Mu 2017, abantu bano babeera kumpi n’ekkuŋŋaaniro lya Stern Synagogue eryaakazimbibwa ku lusozi Nabugoye ebweru w’e Mbale n’ekkuŋŋaaniro eririraanyewo ku kyalo Namanyonyi nga kwogase n’abalala babeera Nasenyi, Nalubembe, Buseta, [[:en:Nangolo|Nangolo]] n’ekitundu ky’Abasodokisi kyokka, [[Putti]], byonna mu Disitulikiti y’e Pallisa. Ekyalo eky’omunaana, [[:en:Namutumba|Namutumba]], nga kiriko ekkuŋŋaaniro, kiri mu kyalo Magada, nga 70&nbsp;km mu bukiika kkono. Ekisembayo, ekyalo eky’omwenda, [[Apac]], kiri wala mu bukiika ddyo bwa Mbale. Okubala abantu kwakolebwa mu 2015 abantu b’oku kyalo, kwalaga nti abantu bonna awamu baali 1067. Namutumba, ekyalo ekisinga obunene, kitundu kya Bayudaaya ekikulaakulana nga kirimu abantu nga 244 nga balina ekkuŋŋaaniro erikozesebwa ennyo. Ekitundu kizimbye esomero lya pulayimale erikwatagana n’enzikiriza - Tikkun Olam Primary School (TOPS) nga liweereza ekitundu ky'ekyalo ekisinga obunene, kirina obukulembeze bw’abavubuka obunyiikivu mu nkulaakulana eby'enfuna era kifuba okutuumbuula obulamu bw’abantu baakyo bonna mu kitundu. Yoash Mayende ye Dayirekita wa TOPS, nga somero erijudde obulungi. Rabbi Levi Shadrach Mugoya ye mukulembeze waabwe mu by'eddiini mu kiseera kino. Omukadde Rabbi Eri yalonda Saddulaaki okumuddira mu bigere, “ekitiibwa kinene era eky'obuvunaanyizibwa obw’amaanyi.” Shadrach yasomera mu Uganda Christian University era yatikkirwa ddiguli mu Kukola entegeka ya pulojekiti n'okutandikawo emirimu mu 2013. Yasomera mu yeshiva y’omukulu Abayudaya Rabbi, Gershom Sizomu. Kati Saddulaaki agenda mu maaso n’okusoma kwe ne ALEPH (Alliance for Jewish Renewal) asobole okukulembera obulungi abantu be nga rabbi waabwe. Ekibiina kya Conservative Yeshivah mu Yisirayiri yamukirizza okusoma mu 2017 ne 2018. [[:en:Gershom_Sizomu|Gershom Sizomu]], omukulembeze ow’eby’omwoyo ow’Abayudaaya ne Rosh Yeshiva, yawandiisibwa mu pulogulaamu ya [[:en:Ziegler_School_of_Rabbinic_Studies|Ziegler School of Rabbinic Studies]] ey’okusoma n'okutikirwa oluvannyuma lw'emyaka etaano mu [[:en:American_Jewish_University|American Jewish University]] e [[:en:Los_Angeles,_California|Los Angeles mu California]] gye yasomera Olwebbulaniya, [[:en:Rabbinic_literature|ebitabo bya balabbi,]] Bayibuli, [[:en:Jewish_philosophy|obufirosoofo bw’Abayudaaya,]] n’amasomo amalala.ng'amaliriza enteekateeka eno, yafuna okutuuzibwa kwe nga Rabbi wansi w’obulabirizi [[:en:Conservative_Judaism|bw’ekibiina kya Conservative]] mu Gwokutaano mu 19, 2008, n’adda mu Uganda okukulembera ekibiina ky’Abayudaaya. Ye Rabbi omuddugavu eyasooka ng'ava mu mawanga ga [[:en:Africa|Afrika]] agali wansi w'eddungu. <ref name="JP">{{Cite web|title=Satellite News and latest stories {{!}} The Jerusalem Post|url=https://www.jpost.com/jewish-world/jewish-news/over-250-africans-convert-to-judaism-in-uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20240316213117/https://www.jpost.com/jewish-world/jewish-news/over-250-africans-convert-to-judaism-in-uganda|url-status=dead|archive-date=2024-03-16|access-date=2024-03-15|website=fr.jpost.com}}</ref> Era ye mukulembezze wa Rabbi eyasooka mu Uganda. <ref>http://fr.jpost.com/servlet/Satellite?cid=1215331079553&pagename=JPost/JPArticle/ShowFull%5B%5D</ref> Mu Gwokubiri, 2016 yalondebwa ng'omubaka wa Palamenti mu Uganda ng'akiikirira Bungokho North ebweru wa Mbale. <ref>{{cite web|url=https://www.haaretz.com/jewish/ugandan-rabbi-wins-seat-in-parliament-1.5409364|website=[[Haaretz]]|first=Sam|last=Kestenbaum|title=Rabbi From Tiny Ugandan Jewish Community Wins Seat in Parliament|date=2016-02-27|orig-date=last updated April 10, 2018|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20210126052824/https://www.haaretz.com/jewish/ugandan-rabbi-wins-seat-in-parliament-1.5409364|archive-date=2021-01-26}}</ref> Ekkuŋŋaaniro epya erya Stern Synagogue lyatumibwa erinnya lya Ralph ne Sue Stern, Abayudaaya Abamerika abaawaayo ddoola 100,000, kati lizze mu kifo ky’ekkuŋŋaaniro ettono erya Moses Synagogue ku lusozi Nabugoye okutuuka mu 2017. Abalala abakulu abaawaayo ssente ye Eyal, Yael, Leya ne Aely Aronoff. Ekitongole kya Julius ne Ray Charlstein Foundation. Naty ne Debbie Saidoff be baali bakola. Ekkuŋŋaaniro lino, okusinziira ku Rabbi Sizomu, lye lisinga obunene mu mawanga agali mu bukiika kkono bw'eddundu lya Sahara mu Afrika Enkulaakulana endala yali yakusiima Putti Abayudaaya okusoboka e Yisirayiri n’Abayudaaya Abasodokisi munsi, olw’okufuba kwa Rabbi Shlomo Riskin, eyatandikawo Chief Rabbi wa Efrat era akulira ettendekero lya [[:en:Ohr_Torah_Stone|Ohr Torah Stone]], ng’akwatagana n’ekitongole ekiyamba ku kyalo kya Putti (PVAO). Enteekateeka eno yafunamu obuzibu mu 2018 minisitule y'ensonga z'omunda mu Yisirayiri bwe yasalawo nti aba Putti Abayudaaya wekitaali kibiina kya Bayudaaya ekimanyiddwa era bwe kityo okukyusa kwabwe "tekumanyiddwa n'ekigendererwa eky'okufuna ekifo mu Yisirayiri". <ref name="LofR">{{cite news|title=Israel Rules Not to Recognize Ugandan Jewish Community|newspaper=Haaretz|author=Judy Maltz|date=May 31, 2018|url=https://www.haaretz.com/israel-news/.premium-exclusive-israel-rules-not-to-recognize-ugandan-jewish-community-1.6137079}}</ref> Ekitundu kifugibwa olukiiko olulondeddwa, nga mu kiseera kino lukubirizibwa Tarphon Kamya. Ekyalo Putti kifunye obuwagizi okuva ebweru okuva mu PVAO. <ref>{{Cite web |url=http://puttivillage.org/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2025-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250521004350/https://puttivillage.org/ |url-status=dead }}</ref> == Ebitongole == Ng’oggyeeko amakuŋŋaaniro ag'emirundi etaano, amasomero g’Abayudaaya gatandikiddwawo nga gayambibwako ebweru okuva mu bantu ssekinnoomu n’ebibiina omusomesebwa amasomo ag’ensi n’ag’Ekiyudaaya. Obutafaananako masomero mangi agaddukanyizibwa Abakristaayo, okuyiga Olwebbulaniya n’eddiini y’Ekiyudaaya kya kwesalirawo eri abayizi abatali Bayudaaya. Abayizi Abakristaayo, Abasiraamu n’Abayudaaya basomera mu masomero gano. Okusomera obweereere kuweebwa ensonda ez’ebweru zisobozesezza abayizi abamu nabo okugenda mu yunivasite. Bino ebigoberera by'ebimu ku bitongole by’omukitundu ebiriwo mu kiseera kino: * Esomero lya Hadassah Primary School erisangibwa wakati wa Nabugoye ne Namanyonyi * Esomero lya Semei Kakungulu High School (Olusozi Nabugoye) . * Esomero lya Tikkun Olam Primary School (Namutumba) * A [[:en:Yeshiva|Yeshiva]] (ku lusozi Nabugoye) Ekizimbe kya Yeshiva kitekebwaamu ssente eziva mu nteekateeka ya [[:en:United_Synagogue_Youth|United Synagogue Youth]] Tikun Olam * Eddwaliro ly'Abayudaaya epya (Kampala) Galilee Community General Hospital * Ekuŋŋaaniro epya ery’Abasodokisi ly’Abayudaaya erisangibwa wakati ddala mu Kampala * Eddwaaliro lya Tobin Medical Center erisangibwa e Mbale ng'aba Be'chol Lashon beebaliteekamu ssente <ref>{{Cite web|url=http://bechollashon.org/projects/abayudaya/projects.php#healthcare|title=B'chol Lashon|access-date=2020-06-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20170505043641/http://bechollashon.org//projects/abayudaya/projects.php#healthcare|archive-date=2017-05-05|url-status=dead}}</ref> == Enkolagana y’abantu b’omukitundu == Baliraanwa Abakristaayo n’Abasiraamu lumu baatunuulira ng'Abayudaaya n’okunyooma n’obukyayi, kyokka enkolagana eteredde nnyo era abamu batunuulira aba Abayudaaya mu ngeri ey’ekitiibwa n’okwegoomba. <ref>{{cite web|url=http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/picture_gallery/05/africa_uganda0s_jewish_community/html/8.stm|title=BBC NEWS - Photo journal - Uganda's Jewish community - Confident|publisher=|accessdate=24 February 2016}}</ref> Era kisaana okumanyibwa nti ekitundu kibadde kikula ku sipiidi etali ya kukyukakyuka. Abayudaaya mu kiseera Idi Amin weyava mu buyinza bw'okubeera pulezidenti baali 300 bokka, Abayudaaya beeyongeddeko obungi nebawera abantu 2,000 okuva mu kaseera ako. Mu 2002 emboozi y’Abayudaya yayogerwaako mu kitabo ekiyitibwa ''Abayudaya: Abayudaaya ba Uganda'', nga mulimu n'ebifaananyi n’ebiwandiiko bya munamawulire akuba n’ebifaananyi Richard Sobol n’obutambi bw’ennyimba obwakolebwa Jeffrey Summit era ne bufulumizibwa Abbeville Press. Sobol ayongedde okutalaaga n'okusomera ng'akozesa emikutu egy'enjawulo okuyambako Abayudaaya ba Uganda okuva mu kweyawula. Mu 2007, ttiimu eyetongodde ekola ffirimu eyitibwa Marion Segal Productions, yakola ffirimu ey’ebiwandiiko ku Bayudaaya ku mukutu gw'omukutu gwa South African Broadcasting Corporation (SABC-TV). Omutwe gwayo, Ekula lya Afrika, "Pearls of Africa," gujuliza nti ekitundu kino ekya Africa era kimanyiddwa nga Ekula lya Afrika. Ekiwandiiko kino kyalagirwa era nekiwandikibwa omukozi wa ffirimu, Guy Lieberman, ng’ali wamu n'afulumya ffirimu Marion Segal, bombi Bayudaaya ba South Afrika. Mu kiwandiiko kino mulimu emboozi ne Aaron Kintu Moses, JJ Keki, Enosh K. Mainah, n’abakulembeze abalala Abayudaaya, bombi mu kitundu ky’olusozi Nabugoye ne mu kitundu ky’e Putti. Era mulimu n’emboozi empaanvu zebaakola ku bakyala ababiri abaalaga enteekateeka zaabwe eza Sabbiiti, nga boogera ku kusoma kw’abaana baabwe, n’okukubaganya ebirowoozo ku ludda olw’omukwano olw’obufumbo bw’Abayudaaya n’obwetaavu bw’okufuna mikveh. Ekiwandiiko kino kyaleeta obwagazi bungi mu kibiina ky’Abayudaaya mu South Afrika era ne kisikiriza bammemba okuwaayo ssente n’ebintu ebirala (okugeza ng'ebitabo) eri Abayudaya. Oluvannyuma lw’ekiwandiiko kino, ekibiina ky’Abayudaaya mu South Afrika nakyo kyakyaza babiri ku mulembe omuto ogwa Abayudaaya okugabana emboozi zaabwe ku mikolo gy’Abayudaaya egy’omu kitundu. Mu 2003, J. J. Keki, omu ku baali mu kibiina ky’Abayudaaya, kyakulembera kaweefube w’okutondawo [[:en:Cooperative|ekibiina ky’obwegassi]] ekyegatibwaamu abalimi b'emwaanyi mu kitundu ekyo, nga si ba Bayudaaya mbu bokka beebalima emwaayi, wabula n’abalimi b'emwaayi Abakristaayo n’Abasiraamu. Ekyavaamu ye [[:en:Mirembe_Kawomera|Mirembe Kawomera,]] mu luganda nga kye "Emirembe Egiwooma". <ref>{{cite web|url=http://www.mirembekawomera.com/|title=Mirembe Kawomera History|work=Thanksgiving Coffee|accessdate=24 February 2016|archive-date=25 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150325223139/http://www.mirembekawomera.com/|url-status=dead}}</ref> Nga bakolagana ne kampuni ya, Thanksgiving Coffee Company eya [[:en:Fort_Bragg,_California|Fort Bragg, California]], ekibiina ky'obwegasi kino kikola mu kuleeta obugagga obupya eri bammemba b’amadiini gonna. <ref>{{cite web|url=http://www.mirembekawomera.com/cooperative|title=Mirembe Kawomera "Delicious Peace" Coffee » the Story › the Cooperative|accessdate=2008-09-07|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080920231200/http://www.mirembekawomera.com/cooperative|archivedate=2008-09-20}}</ref> == Obulamu mu ddiini n'enono == Ng'ekitundu ekyo kyeyongera enkolagana yaakyo n’enkolagana yaakyo n’ebitundu by’Abayudaaya eby’ebweru, kwe kugamba mu Amerika ne Yisirayiri, endowooza n’empisa zaakyo ez’eddiini byakyuka ne bidda mu ddiini y’Ekiyudaaya enkulu. Bammemba bagenda mu kusaba kwa Shabbat okwabuli kiseera ku Lwokutaano akawungeezi n’Olwomukaaga. <ref name="tjoa" /> Ababeera bazze okusaba bagyamu engatto nga tebinnayingira mu kkuŋŋaaniro. <ref name="tjoa" /> Enono eno kirowoozebwa nti yali ekolebwa Abayudaaya mu biseera bya Bayibuli ng'era ekyakolebwa nakati n’okutuusa kati ekolebwa ebitundu by’Abayudaaya ebitonotono. Abayudaaya bagoberera kashrut ne basala ebisolo byabwe okusinziira ku ekyo. <ref name="tjoa" /> <ref name="jvl">{{Cite web|title=A History of the Abuyudaya Jews of Uganda|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda|access-date=2023-04-03|website=www.jewishvirtuallibrary.org}}</ref> == Muziki == Muziki abadde kintu kikulu mu bulamu bw’Abayudaaya. Mu myaka egiyise, ekitundu kino kifulumizza obutambi bwamirundi ebbiri nga bwetololera ku miramwa gy’eddiini.Olumu kubutambi, lwatumibwa, ''"Abayudaaya: Music from the Jewish people of Uganda"'' lwafulumizibwa Jeffrey Summit era n'erulondebwa okubeera [[:en:Grammy_Award_for_Best_Traditional_World_Music_Album|olutambi lw'ensi yonna nga luliko ennyimba z'ekinaansi]] ku mikolo eya [[:en:47th_Grammy_Awards|47th Grammy Awards]].<ref>Wikipedia:Citation needed</ref> Ekitundu ky’Abayudaaya kyongedde okusiimibwa n’okuweebwa ekitiibwa mu kibiina ky’Abayudaaya olw’omulimu gwa Noam Katz, omuyimbi Omuyudaaya Omumerika. Akatambi ak'omu 2005, ''Mirembe'' ("emirembe" mu Luganda), yalimu Abayudaaya mu nnyimba zaayo ezisinga obungi. Ng’ogyeeko okusoma mu seminaliyo, Katz atambudde mu North America yonna, era akola n'ebivulu by'okwetoloola ebiraga muziki w'Abayudaaya.<ref>Wikipedia:Citation needed</ref> Muziki w'Abayudaaya wanjawulo nnyo mu Afirika era mu kiseera kye kimu w'Abayudaaya. Ennyimba nnyingi zigatta ebigambo [[Luganda|by’Oluganda]] n’ebigambo [[:en:Hebrew_language|by’Olwebbulaniya]] . Okugata ku ekyo, [[:en:Psalms|Zabbuli]] n’okusaba by'olekera okubeera ebyawukana kungeri gyebikubamu mu Afrika. Muziki atwalibwa okubeera eky'amaanyi mu kitundu olw’ensonga ezitali zimu. Abamu ku bakadde b'ekitundu kino bategeezezza nti muziki yabayamba ng'okuyita mu mbeera ezitaali nyangu ekyabawalirizibwa okuguma mu kiseera ky'obufuzi bwa [[Idi Amin]] . == Laba nebino == * [[:en:Uganda_Scheme|Enteekateeka ya Uganda]] == Ebujuliziddwaamu == {{Reflist}} == Okweyongerayo mu kusoma == * Sobol, Richard, ne Summit, Jeffrey A.: ''Abayudaya:Abayudaaya ba Uganda'' * Oded, Arye: "Eddiini n'ebyobufuzi mu Uganda: Okunoonyereza ku Busiraamu n'eddiini y'Ekiyudaaya" 1995, East African Educational Publishers, Nairobi * Oded, Arye: "Abayudaya ba Uganda," IAFA, Yerusaalemi, 2003 (mu Lwebbulaniya) * Parfitt, Tudor: "Abayudaaya Abaddugavu mu Afrika ne Amerika", Harvard University Press 2013 == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20250113045825/https://jewishmuseum.org.uk/2019/12/04/the-abayudaya-the-jews-of-uganda/ Abayudaaya: Abayudaaya ba Uganda] The Jewish Museum London, 2019 * [https://web.archive.org/web/20250521004350/https://puttivillage.org/ Putti Village Assistance Organization] Mulimu pulojekiti nnyingi eziyamba Abayudaya n’ebikumi n’ebikumi by’obutambi n’ebifaananyi. * [http://news.bbc.co.uk/2/shared/spl/hi/picture_gallery/05/africa_uganda0s_jewish_community/html/1.stm Ekitabo ky'ebifaananyi ekya BBC nga kirimu Abayudaya] * [http://www.richardsobol.com/jewish-people-of-uganda/ Abayudaya: Abayudaaya ba Uganda] Ebifaananyi bya Richard Sobol okuva mu kitabo kye * [https://web.archive.org/web/20081011231518/http://www.ajula.edu/Content/ContentUnit.asp?CID=1713&u=7296&t=0 Gershom Sizomu, Munnayuganda Abayudaya eyasooka okutuuzibwa mu Ziegler School of Rabbinic Studies] American Jewish University, 2007 * [http://www.kampala-synagogue.org/about_abayudaya_in_kampala.html Abasodokisi mu Mbale (Abayudaya)] Abayudaya mu Kampala. Omukutu gw'Abayudaaya mu Kampala 2013 * [https://web.archive.org/web/20170912020420/https://www.dailymaverick.co.za/article/2014-04-14-the-lost-jews-of-uganda Abayudaaya ba Uganda ababuze] by Kim Harrisberg. Buli lunaku Maverick 14 April 2014 * [https://web.archive.org/web/20141111211145/http://www.bechollashon.org/projects/abayudaya/abayudaya.php Abayudaaya Abayudaya mu Uganda be baani?] Ebyafaayo by’ekitundu nga bwe byajjukirwa Rabbi Gershom Sizomu n’amawulire amajjuvu ku pulojekiti z’ebyobulamu n’okutumbula ebyenfuna bya Be’chol Lashon n’abantu b’omu Abayudaya (okuva mu kifo ekikadde ekya Be’chol Lashon) * [https://globaljews.org/explore/abayudaya/history/ Abayudaya] Emiko ku mukutu gwa Be'chol Lashon oguliwo kati * [https://web.archive.org/web/20171110095635/http://www.kulanu.org/abayudaya/index.php Abayudaya] Links ku mukutu gwa Kulanu [[Category:Pages with unreviewed translations]] 5r8525pwtoup1adazx6634mo3652pyk Barbara Barungi 0 11461 59265 53944 2026-07-06T11:44:15Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 59265 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barbara Barungi''', Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by’enfuna]], omusuubuzi era omukungu w’ebitongole era akola nga [[Managing Director|omukungui omukwanaganya]] mu kitongole kya Imara Africa Consulting, ekitongolen ekigatta amawanga ga Africa ekyebuuzibwako ku by’enfuna, eby'obusuubuzi n'enkola nga kirina ofiisi mu Nigeria, Kenya ne Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[Access Bank Kenya]], nga ye mukyala eyasooka okuweereza mu kifo ekyo. <ref name="1R2">{{Cite web|date=December 2022|url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi|title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya|website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)|last=ABK|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="2R2">{{Cite web|website=Frontier Africa Reports (FAR)|url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|last=FAR|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="3R2">{{Cite web|url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|website=Kushoko.com|access-date=20 June 2024|last=Muindi}}</ref> == Emirimu == Alina omulimu ogudda emabega emyaka egisukka mu 30 mu by’okwebuuza ku nzirukanya y’emirimu, okuddukanya ebyenfuna n’eby’ensoma. Emabegako yakolako ng’omukugu mu by’enfuna omukulu mu [[:en:UN_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] n’oluvannyuma, mu [[:en:African_Development_Bank|bbanka y’enkulaakulana eya Afrika]] . Ezimu ku mawanga ge yakwatako mu ssaawa ye mulimu [[Nigeria]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Lesotho]], [[Malawi]], [[Mozambique]], [[Namibia]], [[South Africa]] ne [[Zimbabwe]] . Akola nga dayirekita eyeetongodde atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Access_Bank_South_Africa|Access Bank South Africa]], ng’oggyeeko okukola nga ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Access Bank Kenya. <ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=2022 |title=Barbara Barungi: Managing Partner, Imara Africa |url=https://events.dlapiper.com/africa-week/barbara-barungi/ |access-date=20 June 2024 |website=[[DLA Piper]]}}</ref> Era yamala akaseera katono ng'omuwabuzi mu [[:en:Ministry_of_Finance_and_Economic_Planning_(Rwanda)|minisitule y'ebyensimbi mu Rwanda]] . Emabegako yali asomesa by’anfuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Uganda, ne mu [[:en:University_of_the_Witswatersrand|Yunivasite y’e Witswatersrand]] e South Afrika.<ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFABK2022">ABK (December 2022). [https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi "Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya"]. ''[[Access Bank Kenya]] (ABK)''. Nairobi, Kenya<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFAR2022">FAR (9 December 2022). [https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair "Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair"]. ''Frontier Africa Reports (FAR)''. Lagos, Nigeria<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Muindi |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/ |access-date=20 June 2024 |website=Kushoko.com}}</ref> == Ebirala by’okulowoozaako == Mu Ogw'okusatu 2022, [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor Newspaper]] yamuwandiika mu bakyala ba Uganda mwenda abaali balina ebisaanyizo okukola nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|akulira banka enkulu eya Uganda]] , [[:en:CEO|Senkulu]] [[:en:CEO|wa bbanka enkulu]] mu ggwanga lino era nga ye avunaanyizibwa ku kulungamya bbanka z’eggwanga.<ref name="5R">{{Cite web |date=8 March 2022 |title=Nine Women Who Qualify For BoU Top Job |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nine-women-who-qualify-for-bou-top-job-3740124 |access-date=20 June 2024}}</ref> == Laba ne == * [[Annet Nakawunde Mulindwa|Annet Nakawunde Mulindwa omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://imaraafrica.com/consulting/about/ Omukutu gwa Imara Africa Consulting] lpuy4hsh1ysiqf78kdqkhna2qujfhfs 59267 59265 2026-07-06T11:46:16Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 59267 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barbara Barungi''', Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by’enfuna]], omusuubuzi era omukungu w’ebitongole era akola nga [[Managing Director|omukungu omukwanaganya]] mu kitongole kya Imara Africa Consulting, ekitongolen ekigatta amawanga ga Africa ekyebuuzibwako ku by’enfuna, eby'obusuubuzi n'enkola nga kirina ofiisi mu Nigeria, Kenya ne Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[Access Bank Kenya]], nga ye mukyala eyasooka okuweereza mu kifo ekyo. <ref name="1R2">{{Cite web|date=December 2022|url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi|title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya|website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)|last=ABK|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="2R2">{{Cite web|website=Frontier Africa Reports (FAR)|url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|last=FAR|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="3R2">{{Cite web|url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|website=Kushoko.com|access-date=20 June 2024|last=Muindi}}</ref> == Emirimu == Alina omulimu ogudda emabega emyaka egisukka mu 30 mu by’okwebuuza ku nzirukanya y’emirimu, okuddukanya ebyenfuna n’eby’ensoma. Emabegako yakolako ng’omukugu mu by’enfuna omukulu mu [[:en:UN_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] n’oluvannyuma, mu [[:en:African_Development_Bank|bbanka y’enkulaakulana eya Afrika]] . Ezimu ku mawanga ge yakwatako mu ssaawa ye mulimu [[Nigeria]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Lesotho]], [[Malawi]], [[Mozambique]], [[Namibia]], [[South Africa]] ne [[Zimbabwe]] . Akola nga dayirekita eyeetongodde atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Access_Bank_South_Africa|Access Bank South Africa]], ng’oggyeeko okukola nga ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Access Bank Kenya. <ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=2022 |title=Barbara Barungi: Managing Partner, Imara Africa |url=https://events.dlapiper.com/africa-week/barbara-barungi/ |access-date=20 June 2024 |website=[[DLA Piper]]}}</ref> Era yamala akaseera katono ng'omuwabuzi mu [[:en:Ministry_of_Finance_and_Economic_Planning_(Rwanda)|minisitule y'ebyensimbi mu Rwanda]] . Emabegako yali asomesa by’anfuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Uganda, ne mu [[:en:University_of_the_Witswatersrand|Yunivasite y’e Witswatersrand]] e South Afrika.<ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFABK2022">ABK (December 2022). [https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi "Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya"]. ''[[Access Bank Kenya]] (ABK)''. Nairobi, Kenya<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFAR2022">FAR (9 December 2022). [https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair "Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair"]. ''Frontier Africa Reports (FAR)''. Lagos, Nigeria<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Muindi |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/ |access-date=20 June 2024 |website=Kushoko.com}}</ref> == Ebirala by’okulowoozaako == Mu Ogw'okusatu 2022, [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor Newspaper]] yamuwandiika mu bakyala ba Uganda mwenda abaali balina ebisaanyizo okukola nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|akulira banka enkulu eya Uganda]] , [[:en:CEO|Senkulu]] [[:en:CEO|wa bbanka enkulu]] mu ggwanga lino era nga ye avunaanyizibwa ku kulungamya bbanka z’eggwanga.<ref name="5R">{{Cite web |date=8 March 2022 |title=Nine Women Who Qualify For BoU Top Job |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nine-women-who-qualify-for-bou-top-job-3740124 |access-date=20 June 2024}}</ref> == Laba ne == * [[Annet Nakawunde Mulindwa|Annet Nakawunde Mulindwa omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://imaraafrica.com/consulting/about/ Omukutu gwa Imara Africa Consulting] g4s10ktlck8b2rqunm0yg0bm3c0tsio 59268 59267 2026-07-06T11:47:52Z NKINZIK MARIE 7432 added new heading 59268 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barbara Barungi''', Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by’enfuna]], omusuubuzi era omukungu w’ebitongole era akola nga [[Managing Director|omukungu omukwanaganya]] mu kitongole kya Imara Africa Consulting, ekitongolen ekigatta amawanga ga Africa ekyebuuzibwako ku by’enfuna, eby'obusuubuzi n'enkola nga kirina ofiisi mu Nigeria, Kenya ne Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[Access Bank Kenya]], nga ye mukyala eyasooka okuweereza mu kifo ekyo. <ref name="1R2">{{Cite web|date=December 2022|url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi|title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya|website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)|last=ABK|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="2R2">{{Cite web|website=Frontier Africa Reports (FAR)|url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|last=FAR|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="3R2">{{Cite web|url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|website=Kushoko.com|access-date=20 June 2024|last=Muindi}}</ref> == Obuto n'okusoma kwe == == Emirimu == Alina omulimu ogudda emabega emyaka egisukka mu 30 mu by’okwebuuza ku nzirukanya y’emirimu, okuddukanya ebyenfuna n’eby’ensoma. Emabegako yakolako ng’omukugu mu by’enfuna omukulu mu [[:en:UN_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] n’oluvannyuma, mu [[:en:African_Development_Bank|bbanka y’enkulaakulana eya Afrika]] . Ezimu ku mawanga ge yakwatako mu ssaawa ye mulimu [[Nigeria]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Lesotho]], [[Malawi]], [[Mozambique]], [[Namibia]], [[South Africa]] ne [[Zimbabwe]] . Akola nga dayirekita eyeetongodde atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Access_Bank_South_Africa|Access Bank South Africa]], ng’oggyeeko okukola nga ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Access Bank Kenya. <ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=2022 |title=Barbara Barungi: Managing Partner, Imara Africa |url=https://events.dlapiper.com/africa-week/barbara-barungi/ |access-date=20 June 2024 |website=[[DLA Piper]]}}</ref> Era yamala akaseera katono ng'omuwabuzi mu [[:en:Ministry_of_Finance_and_Economic_Planning_(Rwanda)|minisitule y'ebyensimbi mu Rwanda]] . Emabegako yali asomesa by’anfuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Uganda, ne mu [[:en:University_of_the_Witswatersrand|Yunivasite y’e Witswatersrand]] e South Afrika.<ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFABK2022">ABK (December 2022). [https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi "Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya"]. ''[[Access Bank Kenya]] (ABK)''. Nairobi, Kenya<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFAR2022">FAR (9 December 2022). [https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair "Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair"]. ''Frontier Africa Reports (FAR)''. Lagos, Nigeria<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Muindi |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/ |access-date=20 June 2024 |website=Kushoko.com}}</ref> == Ebirala by’okulowoozaako == Mu Ogw'okusatu 2022, [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor Newspaper]] yamuwandiika mu bakyala ba Uganda mwenda abaali balina ebisaanyizo okukola nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|akulira banka enkulu eya Uganda]] , [[:en:CEO|Senkulu]] [[:en:CEO|wa bbanka enkulu]] mu ggwanga lino era nga ye avunaanyizibwa ku kulungamya bbanka z’eggwanga.<ref name="5R">{{Cite web |date=8 March 2022 |title=Nine Women Who Qualify For BoU Top Job |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nine-women-who-qualify-for-bou-top-job-3740124 |access-date=20 June 2024}}</ref> == Laba ne == * [[Annet Nakawunde Mulindwa|Annet Nakawunde Mulindwa omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://imaraafrica.com/consulting/about/ Omukutu gwa Imara Africa Consulting] 118hcyvqkpqemrvd5y3wpqa0rt48tam 59270 59268 2026-07-06T11:58:18Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked 59270 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Barbara Barungi''', Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by’enfuna]], omusuubuzi era omukungu w’ebitongole era akola nga [[Managing Director|omukungu omukwanaganya]] mu kitongole kya Imara Africa Consulting, ekitongolen ekigatta amawanga ga Africa ekyebuuzibwako ku by’enfuna, eby'obusuubuzi n'enkola nga kirina ofiisi mu Nigeria, Kenya ne Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[Access Bank Kenya]], nga ye mukyala eyasooka okuweereza mu kifo ekyo. <ref name="1R2">{{Cite web|date=December 2022|url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi|title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya|website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)|last=ABK|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="2R2">{{Cite web|website=Frontier Africa Reports (FAR)|url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|last=FAR|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="3R2">{{Cite web|url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|website=Kushoko.com|access-date=20 June 2024|last=Muindi}}</ref> == Obuto n'okusoma kwe == Barungi Munnayuganda, yazaalibwa okumo n'emyaka gya 1970. Yasomera mu masomero ga pulayimale ne siniya ag’oku kitundu. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene era esinga obukadde mu ggwanga. Yatikkirwa diguli Esooka eya [[Bachelor of Arts]] mu [[by'enfuna]] n'e[[byenkwatagana z'abantu]]. <ref name="1R3">{{Cite web|date=December 2022|url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi|title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya|website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)|last=ABK|access-date=20 June 2024}}</ref> <ref name="2R3">{{Cite web|website=Frontier Africa Reports (FAR)|url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|last=FAR|access-date=20 June 2024}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna [[dipulooma]] mu [[nkola z'eby'enkulaakulana]] ne diguli eyookusatu mu ssomo ly'[[Y'ebyensimbi mu nsi yonna|y'eby'ensimbi mu nsi yonna]], nga zombimyaziggya mu ttendekero lya [[University of Glasgow]]. <ref name="1R3" /> <ref name="2R3" /> <ref name="3R3">{{Cite web|url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/|title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair|date=9 December 2022|website=Kushoko.com|access-date=20 June 2024|last=Muindi}}</ref> == Emirimu == Alina omulimu ogudda emabega emyaka egisukka mu 30 mu by’okwebuuza ku nzirukanya y’emirimu, okuddukanya ebyenfuna n’eby’ensoma. Emabegako yakolako ng’omukugu mu by’enfuna omukulu mu [[:en:UN_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] n’oluvannyuma, mu [[:en:African_Development_Bank|bbanka y’enkulaakulana eya Afrika]] . Ezimu ku mawanga ge yakwatako mu ssaawa ye mulimu [[Nigeria]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Lesotho]], [[Malawi]], [[Mozambique]], [[Namibia]], [[South Africa]] ne [[Zimbabwe]] . Akola nga dayirekita eyeetongodde atali mukulu ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Access_Bank_South_Africa|Access Bank South Africa]], ng’oggyeeko okukola nga ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Access Bank Kenya. <ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=2022 |title=Barbara Barungi: Managing Partner, Imara Africa |url=https://events.dlapiper.com/africa-week/barbara-barungi/ |access-date=20 June 2024 |website=[[DLA Piper]]}}</ref> Era yamala akaseera katono ng'omuwabuzi mu [[:en:Ministry_of_Finance_and_Economic_Planning_(Rwanda)|minisitule y'ebyensimbi mu Rwanda]] . Emabegako yali asomesa by’anfuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Uganda, ne mu [[:en:University_of_the_Witswatersrand|Yunivasite y’e Witswatersrand]] e South Afrika.<ref name="1R">{{Cite web |last=ABK |date=December 2022 |title=Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya |url=https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi |access-date=20 June 2024 |website=[[Access Bank Kenya]] (ABK)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFABK2022">ABK (December 2022). [https://kenya.accessbankplc.com/about-us/board-management-team/barbara-barungi "Barbara Barungi: Chairperson of Access Bank Kenya"]. ''[[Access Bank Kenya]] (ABK)''. Nairobi, Kenya<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="2R">{{Cite web |last=FAR |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair |access-date=20 June 2024 |website=Frontier Africa Reports (FAR)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFAR2022">FAR (9 December 2022). [https://www.frontierafricareports.com/article/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-first-female-board-chair "Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair"]. ''Frontier Africa Reports (FAR)''. Lagos, Nigeria<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 June</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Muindi |date=9 December 2022 |title=Access Bank Kenya Appoints Barbara Barungi, First Female Board Chair |url=https://khusoko.com/2022/12/09/access-bank-kenya-appoints-barbara-barungi-as-its-first-female-board-chair/ |access-date=20 June 2024 |website=Kushoko.com}}</ref> == Ebirala by’okulowoozaako == Mu Ogw'okusatu 2022, [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor Newspaper]] yamuwandiika mu bakyala ba Uganda mwenda abaali balina ebisaanyizo okukola nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|akulira banka enkulu eya Uganda]] , [[:en:CEO|Senkulu]] [[:en:CEO|wa bbanka enkulu]] mu ggwanga lino era nga ye avunaanyizibwa ku kulungamya bbanka z’eggwanga.<ref name="5R">{{Cite web |date=8 March 2022 |title=Nine Women Who Qualify For BoU Top Job |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nine-women-who-qualify-for-bou-top-job-3740124 |access-date=20 June 2024}}</ref> == Laba ne == * [[Annet Nakawunde Mulindwa|Annet Nakawunde Mulindwa omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://imaraafrica.com/consulting/about/ Omukutu gwa Imara Africa Consulting] fmfsxkv20h94x3g7kw29poleuzv1j8d Akena p'Ojok 0 11485 59040 48521 2026-07-05T13:04:50Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza omutwe 59040 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yaliko munnabyabufuzi Omunnayuganda eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu lubu lw'[[:en:Acholi_people|Acholi]], yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu byalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[:en:Atiak|Atiak]] mu [[:en:Kilak_County|Ssaza lye Kilak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] . == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[:en:Kenya|Kenya]], n’asiisira mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], gye yafuuka yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Electricity Utility. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne [[:en:Yonna_Kanyomozi|Yonna Kanyomozi]], [[:en:Ephraim_Kamuntu|Ephraim Kamuntu]], [[:en:Richard_Kaijuka|Richard Kaijuka]] ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya [[:en:Save_Uganda_Movement|Save Uganda Movement]] (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'eky'abwe, awamu n'amagye ga [[:en:Tanzania|Tanzania]], ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu [[:en:Uganda-Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]], p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]], ekyaviirako Amin okugibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF, <ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref> <ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''mu butuufu'' eyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga yadda mu bigere bya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa [[:en:The_Moshi_Conference|The Moshi Conference]], [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]] yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ky’ekyo. <ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref> <ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera [[:en:December_1980_Elections_in_Uganda#General_elections|okulonda kwa bonna okwa 1980]], p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]] (UPM), <ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma yegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira Obuggwanjuba bwa [[:en:Gulu|Gulu]], oluvanyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]] owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (ekyali kimanyikiddwa nga ekijingirire). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga [[:en:Minister_(government)|Minisita wa kabineeti]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eya UPC . Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} 7o3tiiid9871ead5rp2fsiq1qwc49x2 59041 59040 2026-07-05T13:08:36Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza obuto bwe 59041 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[:en:Kenya|Kenya]], n’asiisira mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], gye yafuuka yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Electricity Utility. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne [[:en:Yonna_Kanyomozi|Yonna Kanyomozi]], [[:en:Ephraim_Kamuntu|Ephraim Kamuntu]], [[:en:Richard_Kaijuka|Richard Kaijuka]] ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya [[:en:Save_Uganda_Movement|Save Uganda Movement]] (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'eky'abwe, awamu n'amagye ga [[:en:Tanzania|Tanzania]], ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu [[:en:Uganda-Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]], p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]], ekyaviirako Amin okugibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF, <ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref> <ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''mu butuufu'' eyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga yadda mu bigere bya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa [[:en:The_Moshi_Conference|The Moshi Conference]], [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]] yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ky’ekyo. <ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref> <ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera [[:en:December_1980_Elections_in_Uganda#General_elections|okulonda kwa bonna okwa 1980]], p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]] (UPM), <ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma yegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira Obuggwanjuba bwa [[:en:Gulu|Gulu]], oluvanyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]] owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (ekyali kimanyikiddwa nga ekijingirire). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga [[:en:Minister_(government)|Minisita wa kabineeti]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eya UPC . Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} n1iwzo1s389hmrmly5iqe5cn1hj7aja 59042 59041 2026-07-05T13:16:48Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59042 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu [[:en:Uganda-Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]], p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]], ekyaviirako Amin okugibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF, <ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref> <ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''mu butuufu'' eyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] nga yadda mu bigere bya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa [[:en:The_Moshi_Conference|The Moshi Conference]], [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]] yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ky’ekyo. <ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref> <ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera [[:en:December_1980_Elections_in_Uganda#General_elections|okulonda kwa bonna okwa 1980]], p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]] (UPM), <ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma yegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira Obuggwanjuba bwa [[:en:Gulu|Gulu]], oluvanyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]] owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (ekyali kimanyikiddwa nga ekijingirire). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga [[:en:Minister_(government)|Minisita wa kabineeti]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eya UPC . Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} idnkgigjb4bv95wr41cphwkp6nz3cey 59232 59042 2026-07-06T08:44:30Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59232 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera [[:en:December_1980_Elections_in_Uganda#General_elections|okulonda kwa bonna okwa 1980]], p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]] (UPM), <ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma yegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira Obuggwanjuba bwa [[:en:Gulu|Gulu]], oluvanyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]] owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (ekyali kimanyikiddwa nga ekijingirire). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga [[:en:Minister_(government)|Minisita wa kabineeti]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eya UPC . Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} q28kx0thxg2a6xdg2at2u6q07xxtrio 59233 59232 2026-07-06T08:47:23Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 59233 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga [[:en:Minister_(government)|Minisita wa kabineeti]] mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eya UPC . Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} lksw2hz42wmtg4mimmp57lzu16jcslj 59235 59233 2026-07-06T08:48:47Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59235 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] ne [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} jvs6wfvf2a4j6txvriex5t9xc6bub4r 59236 59235 2026-07-06T08:50:00Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 59236 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, lyawamba obuyinza. P’jok yagaana Museveni bweyamusaba okwegatta ku gavumenti ye <ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakung’aanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} q95emuv9i41b9r8ab48n4xp7fuzlex3 59237 59236 2026-07-06T08:53:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59237 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'[[:en:Pardon|okusonyiyibwa]] kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde [[:en:Acholi_people|b’Acholi]] kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]], ekiteeso kye yagaana. <ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref> <ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga [[:en:London|London]] . == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} jfnhfkphefqlvhqw8buxh3342c472qv 59238 59237 2026-07-06T08:55:04Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59238 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>https://www.google.com/search?q=who+is+akena+p%27ojok</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} mbz4ankhvlupnqe4mqcc0oc0o3p0a2q 59239 59238 2026-07-06T09:38:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 59239 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>https://www.jstor.org/stable/4186254</ref><ref>https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} gmzzgjscmtc0mur4mhawcjhmnmruo9d 59240 59239 2026-07-06T09:40:57Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59240 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>{{Cite web |url=https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} aupk5g7bnsi5pevtq1xsou58l0k25xb 59241 59240 2026-07-06T09:43:05Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59241 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa</ref> <ref>https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} dir4m365efy95j2qzso5ljjq38ax1dx 59242 59241 2026-07-06T09:45:53Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59242 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>http://journals.openedition.org/eastafrica/580</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>https://www.google.com/search?q=+P%27Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} 9lbq6xilpagu8dembrbnt0zk6ldl04t 59243 59242 2026-07-06T09:49:41Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59243 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress</ref><ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-56047-2_2</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} ielzcu310iotoms7plp3cyvb3thju0s 59244 59243 2026-07-06T09:53:11Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 59244 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp.&#x20;33–67 retrieved 2021-05-27</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebiwandiiko == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} 7bnbdgpydgbo8j9f77o0hxg7ec8csyn 59245 59244 2026-07-06T09:56:01Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59245 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp.&#x20;33–67 retrieved 2021-05-27</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiwandiiko == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} o6sphhuswlitcl5hjboba1f6ljmqd85 59246 59245 2026-07-06T10:00:46Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 59246 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp.&#x20;33–67 retrieved 2021-05-27</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiwandiiko == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru]] [[Category:Abacholi]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] macoqaoj1pibwyhowasv04j208lszxu 59247 59246 2026-07-06T10:05:52Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 59247 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp.&#x20;33–67 retrieved 2021-05-27</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiwandiiko == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru]] [[Category:Abacholi]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abaawangangusibwa]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] 5hudkg5c0nzazvhkxrn2ew8gn0k6wb2 59248 59247 2026-07-06T10:12:49Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 59248 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref> == Obuto bwe == P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru. == Obulamu bwe mu byobufuzi == Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979. Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]]&#x20;[https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]]&#x20;[https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC. Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp.&#x20;33–67 retrieved 2021-05-27</ref> Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiwandiiko == * Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf]. {{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru]] [[Category:Abacholi]] [[Category:Bannayuganda bannamagye]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abaawangangusibwa]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement]] [[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Bannayuganda abaweebwa ekisonyiwo kya Pulezidenti]] [[Category:Ekibiina kya Save Uganda Movement]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Nairobi]] 01a6u5l6yoyak1egaauuc5wz36gs84m Abdul Nadduli 0 11507 59035 58725 2026-07-05T12:54:32Z Solomon Suubi 6901 Nnyongedde omutindo ku kiwandiiko 59035 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Al hajji Abdul Nadduli''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942) munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era munnamagye eyawummula azaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke.<ref name="urn-profile-2022">{{cite news|title=The Making of Retired Major Abdul Nadduli|url=https://ugandaradionetwork.net/story/the-making-of-retired-major-abdul-nadduli-|work=Uganda Radio Network|date=23 December 2022|access-date=15 December 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-08-08 |title=Retirement of Gen Kigongo, Maj Nadduli from army raises debate |url=https://www.independent.co.ug/retirement-of-gen-kigongo-maj-nadduli-from-army-raises-debate/ |access-date=2026-06-26 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Yaliko [[Minisita wa guno na guli]] mu Kabineeti ya [[Yuganda|Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, ekifo kye yaweerezaamu okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019.<ref name="independent-2016">{{cite news|title=Betty Kamya, Nadduli and Tumukunde in new cabinet|url=https://www.independent.co.ug/betty-kamya-nadduli-in-new-cabinet/|work=The Independent (Uganda)|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref><ref name="newvision-appointed-2016">{{cite news|title=I've been appointed for my hard work - Nadduli|url=https://www.newvision.co.ug/news/1426291/-appointed-hard-nadduli|work=New Vision|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Oluvannyuma lw’okusuulibwa ku kabineti mu December wa 2019, yalondebwa okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu.<ref name="urn-reshuffle-2019">{{cite news|title=President Museveni Reshuffles Cabinet|url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/president-museveni-reshuffles-cabinet-|work=Uganda Radio Network|date=14 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Nadduli yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942 ku kyalo Kaddunda mu ggombolola lye [[Kapeeka]], mu Disitulikiti y’e [[Nakaseke]]. Bazadde be ye Nabukenya ne Ali Nadduli. Yasomera ku [[Luweero (disitulikit)|Luwero]] Boys Primary School ne Lukalu Quran School, oluvannyuma ne yegatta ku Gulu Central Technical School ne Ndejje Teachers College.<ref name="urn-profile-2022" /> Uganda Radio Network yategeeza nti yatikkirwa mu [[yunivasite y’e Bugema]] n’afuna diguli ya Bachelor of Arts mu by’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu.<ref name="urn-disqualification-2006">{{cite news|title=Nadduli petitions High Court over his disqualification|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-petitions-high-court-over-his-disqualification|work=Uganda Radio Network|date=18 January 2006|access-date=15 December 2025}}</ref> == Emirimu == Nadduli yakola yasomesaako ku Kalasa Church of Uganda Primary School mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luwero]] okumala emyaka 11, nga tannegatta ku kibiina ky’abayeekera ekya [[National Resistance Army]] (NRA) mu 1980 oluvannyuma lw’okusisinkana [[Yoweri Museveni]] mu Disitulikiti y’e Luwero.<ref name="urn-profile-2022" /> == Emirimu gy'ebyobufuzi == === Ssentebe wa Disitulikiti y'e Luwero === Nadduli yaweereza ebisanja ebiwerako nga ssentebe wa Disitulikiti y’e Luwero (LC V). Lipoota ya ACODE score-card ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eraga nti yali aweereza ekisanja kye eky’okusatu era nti emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa disitulikiti mu biseera 1996 okutuuka mu 2001 ne 2001 okutuuka mu 2006; lipoota y’emu eraga nti yaddamu okulondebwa mu March wa 2011 oluvannyuma lw’okufiirwa ekifo kino emabegako mu 2006.<ref>{{Cite web |title=Nadduli Rubbishes Local Government Score Card :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-rubbishes-local-government-score-card|access-date=2026-07-05|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> Mu kulonda kwa ssentebe wa disitulikiti mu 2011, [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision'']] yategeeza nti yawangula n’obululu 40,780 ng’avuganya ne Ronald Ndawula eyali mu ntebe ekiseera ekyo, eyafuna obululu 32,354, mu kuvuganya kw’abeesimbawo basatu.<ref name="newvision-2011">{{cite news|title=Nadduli bounces back in Luwero|url=https://www.newvision.co.ug/news/1015771/nadduli-bounces-luwero|work=New Vision|date=25 February 2011|access-date=15 December 2025}}</ref> Mu 2015, Ronald Ndawula yawangula ekifo kya ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Luwero mu kulonda kw’ekibiina, n’adda mu bigere bya Nadduli.<ref name="urn-nrm-chair-2015">{{cite news|title=Nadduli's rival wins Luweero NRM chairperson seat|url=https://ugandaradionetwork.net/story/naddulis-rival-wins-luweero-nrm-chairperson-seat?districtId=729|work=Uganda Radio Network|date=18 September 2015|access-date=15 December 2025}}</ref> === Emirimu gya kabineti n’okuwabula === Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Yoweri Museveni yalonda Nadduli Minisita wa guno naguli ku kabineti ya Uganda.<ref name="independent-2016" /><ref name="newvision-appointed-2016" /> Nga 14 Ogwekkumineebiri 2019, yakyusibwa n'alondebwa okubeera omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu mu nkyukakyuka ezaakolebwa.<ref name="urn-reshuffle-2019" /><ref name="newvision-reshuffle-2019">{{cite news|title=Unforgettable moments of former ministers: Nadduli, Onzima|url=https://www.newvision.co.ug/news/1512152/unforgettable-moments-ministers-hajji-nadduli-onzima|work=New Vision|date=15 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuvunanyizibwa mu kibiina == In 2016, Nadduli ye yali omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu ggwanga lyonna owa Buganda.<ref name="newvision-bows-out-2016">{{cite news|title=Nadduli bows out of elective politics|url=https://www.newvision.co.ug/news/1424197/nadduli-bows-elective-politics|work=New Vision|date=10 May 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Yaweerezaako ku kakiiko akafuzi ak'okuntikko aka NRM Central Executive Committee (CEC) ng'akiikirira ekitundu ky'omumasekkati ga Uganda.<ref name="monitor-2022-cec">{{cite news|title=Why top NRM party officials skipped Nadduli son's burial|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-top-nrm-party-officials-skipped-nadduli-son-s-burial-3997958|work=Daily Monitor|date=26 October 2022|access-date=15 December 2025}}</ref> == Laba ne == * [[Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] 8b01tz8ofbc8wb23w2jcgs226f8p5ab 59038 59035 2026-07-05T12:57:09Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda using [[Project:AWB|AWB]] 59038 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Al hajji Abdul Nadduli''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942) munnabyabufuzi [[Uganda|Omunnayuganda]] era munnamagye eyawummula azaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke.<ref name="urn-profile-2022">{{cite news|title=The Making of Retired Major Abdul Nadduli|url=https://ugandaradionetwork.net/story/the-making-of-retired-major-abdul-nadduli-|work=Uganda Radio Network|date=23 December 2022|access-date=15 December 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-08-08 |title=Retirement of Gen Kigongo, Maj Nadduli from army raises debate |url=https://www.independent.co.ug/retirement-of-gen-kigongo-maj-nadduli-from-army-raises-debate/ |access-date=2026-06-26 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Yaliko [[Minisita wa guno na guli]] mu Kabineeti ya [[Yuganda|Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, ekifo kye yaweerezaamu okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019.<ref name="independent-2016">{{cite news|title=Betty Kamya, Nadduli and Tumukunde in new cabinet|url=https://www.independent.co.ug/betty-kamya-nadduli-in-new-cabinet/|work=The Independent (Uganda)|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref><ref name="newvision-appointed-2016">{{cite news|title=I've been appointed for my hard work - Nadduli|url=https://www.newvision.co.ug/news/1426291/-appointed-hard-nadduli|work=New Vision|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Oluvannyuma lw’okusuulibwa ku kabineti mu December wa 2019, yalondebwa okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu.<ref name="urn-reshuffle-2019">{{cite news|title=President Museveni Reshuffles Cabinet|url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/president-museveni-reshuffles-cabinet-|work=Uganda Radio Network|date=14 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Nadduli yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942 ku kyalo Kaddunda mu ggombolola lye [[Kapeeka]], mu Disitulikiti y’e [[Nakaseke]]. Bazadde be ye Nabukenya ne Ali Nadduli. Yasomera ku [[Luweero (disitulikit)|Luwero]] Boys Primary School ne Lukalu Quran School, oluvannyuma ne yegatta ku Gulu Central Technical School ne Ndejje Teachers College.<ref name="urn-profile-2022" /> Uganda Radio Network yategeeza nti yatikkirwa mu [[yunivasite y’e Bugema]] n’afuna diguli ya Bachelor of Arts mu by’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu.<ref name="urn-disqualification-2006">{{cite news|title=Nadduli petitions High Court over his disqualification|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-petitions-high-court-over-his-disqualification|work=Uganda Radio Network|date=18 January 2006|access-date=15 December 2025}}</ref> == Emirimu == Nadduli yakola yasomesaako ku Kalasa Church of Uganda Primary School mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luwero]] okumala emyaka 11, nga tannegatta ku kibiina ky’abayeekera ekya [[National Resistance Army]] (NRA) mu 1980 oluvannyuma lw’okusisinkana [[Yoweri Museveni]] mu Disitulikiti y’e Luwero.<ref name="urn-profile-2022" /> == Emirimu gy'ebyobufuzi == === Ssentebe wa Disitulikiti y'e Luwero === Nadduli yaweereza ebisanja ebiwerako nga ssentebe wa Disitulikiti y’e Luwero (LC V). Lipoota ya ACODE score-card ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eraga nti yali aweereza ekisanja kye eky’okusatu era nti emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa disitulikiti mu biseera 1996 okutuuka mu 2001 ne 2001 okutuuka mu 2006; lipoota y’emu eraga nti yaddamu okulondebwa mu March wa 2011 oluvannyuma lw’okufiirwa ekifo kino emabegako mu 2006.<ref>{{Cite web |title=Nadduli Rubbishes Local Government Score Card :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-rubbishes-local-government-score-card|access-date=2026-07-05|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> Mu kulonda kwa ssentebe wa disitulikiti mu 2011, [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision'']] yategeeza nti yawangula n’obululu 40,780&nbsp;ng’avuganya ne Ronald Ndawula eyali mu ntebe ekiseera ekyo, eyafuna obululu 32,354, mu kuvuganya kw’abeesimbawo basatu.<ref name="newvision-2011">{{cite news|title=Nadduli bounces back in Luwero|url=https://www.newvision.co.ug/news/1015771/nadduli-bounces-luwero|work=New Vision|date=25 February 2011|access-date=15 December 2025}}</ref> Mu 2015, Ronald Ndawula yawangula ekifo kya ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Luwero mu kulonda kw’ekibiina, n’adda mu bigere bya Nadduli.<ref name="urn-nrm-chair-2015">{{cite news|title=Nadduli's rival wins Luweero NRM chairperson seat|url=https://ugandaradionetwork.net/story/naddulis-rival-wins-luweero-nrm-chairperson-seat?districtId=729|work=Uganda Radio Network|date=18 September 2015|access-date=15 December 2025}}</ref> === Emirimu gya kabineti n’okuwabula === Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Yoweri Museveni yalonda Nadduli Minisita wa guno naguli ku kabineti ya Uganda.<ref name="independent-2016" /><ref name="newvision-appointed-2016" /> Nga 14 Ogwekkumineebiri 2019, yakyusibwa n'alondebwa okubeera omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu mu nkyukakyuka ezaakolebwa.<ref name="urn-reshuffle-2019" /><ref name="newvision-reshuffle-2019">{{cite news|title=Unforgettable moments of former ministers: Nadduli, Onzima|url=https://www.newvision.co.ug/news/1512152/unforgettable-moments-ministers-hajji-nadduli-onzima|work=New Vision|date=15 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuvunanyizibwa mu kibiina == In 2016, Nadduli ye yali omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu ggwanga lyonna owa Buganda.<ref name="newvision-bows-out-2016">{{cite news|title=Nadduli bows out of elective politics|url=https://www.newvision.co.ug/news/1424197/nadduli-bows-elective-politics|work=New Vision|date=10 May 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Yaweerezaako ku kakiiko akafuzi ak'okuntikko aka NRM Central Executive Committee (CEC) ng'akiikirira ekitundu ky'omumasekkati ga Uganda.<ref name="monitor-2022-cec">{{cite news|title=Why top NRM party officials skipped Nadduli son's burial|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-top-nrm-party-officials-skipped-nadduli-son-s-burial-3997958|work=Daily Monitor|date=26 October 2022|access-date=15 December 2025}}</ref> == Laba ne == * [[Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] 8mkeh4zf6qud8w8axjtwppzxzx9qr09 59039 59038 2026-07-05T12:59:52Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 59039 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Al hajji Abdul Nadduli''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942) munnabyabufuzi [[Uganda|Omunnayuganda]] era munnamagye eyawummula azaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke.<ref name="urn-profile-2022">{{cite news|title=The Making of Retired Major Abdul Nadduli|url=https://ugandaradionetwork.net/story/the-making-of-retired-major-abdul-nadduli-|work=Uganda Radio Network|date=23 December 2022|access-date=15 December 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-08-08 |title=Retirement of Gen Kigongo, Maj Nadduli from army raises debate |url=https://www.independent.co.ug/retirement-of-gen-kigongo-maj-nadduli-from-army-raises-debate/ |access-date=2026-06-26 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Yaliko [[Minisita wa guno naguli]] mu Kabineeti ya [[Yuganda|Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, ekifo kye yaweerezaamu okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019.<ref name="independent-2016">{{cite news|title=Betty Kamya, Nadduli and Tumukunde in new cabinet|url=https://www.independent.co.ug/betty-kamya-nadduli-in-new-cabinet/|work=The Independent (Uganda)|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref><ref name="newvision-appointed-2016">{{cite news|title=I've been appointed for my hard work - Nadduli|url=https://www.newvision.co.ug/news/1426291/-appointed-hard-nadduli|work=New Vision|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Oluvannyuma lw’okusuulibwa ku kabineti mu December wa 2019, yalondebwa okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu.<ref name="urn-reshuffle-2019">{{cite news|title=President Museveni Reshuffles Cabinet|url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/president-museveni-reshuffles-cabinet-|work=Uganda Radio Network|date=14 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Nadduli yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942 ku kyalo Kaddunda mu ggombolola lye [[Kapeeka]], mu Disitulikiti y’e [[Nakaseke]]. Bazadde be ye Nabukenya ne Ali Nadduli. Yasomera ku [[Luweero (disitulikit)|Luwero]] Boys Primary School ne Lukalu Quran School, oluvannyuma ne yegatta ku Gulu Central Technical School ne Ndejje Teachers College.<ref name="urn-profile-2022" /> Uganda Radio Network yategeeza nti yatikkirwa mu [[yunivasite y’e Bugema]] n’afuna diguli ya Bachelor of Arts mu by’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu.<ref name="urn-disqualification-2006">{{cite news|title=Nadduli petitions High Court over his disqualification|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-petitions-high-court-over-his-disqualification|work=Uganda Radio Network|date=18 January 2006|access-date=15 December 2025}}</ref> == Emirimu == Nadduli yakola yasomesaako ku Kalasa Church of Uganda Primary School mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luwero]] okumala emyaka 11, nga tannegatta ku kibiina ky’abayeekera ekya [[National Resistance Army]] (NRA) mu 1980 oluvannyuma lw’okusisinkana [[Yoweri Museveni]] mu Disitulikiti y’e Luwero.<ref name="urn-profile-2022" /> == Emirimu gy'ebyobufuzi == === Ssentebe wa Disitulikiti y'e Luwero === Nadduli yaweereza ebisanja ebiwerako nga ssentebe wa Disitulikiti y’e Luwero (LC V). Lipoota ya ACODE score-card ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eraga nti yali aweereza ekisanja kye eky’okusatu era nti emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa disitulikiti mu biseera 1996 okutuuka mu 2001 ne 2001 okutuuka mu 2006; lipoota y’emu eraga nti yaddamu okulondebwa mu March wa 2011 oluvannyuma lw’okufiirwa ekifo kino emabegako mu 2006.<ref>{{Cite web |title=Nadduli Rubbishes Local Government Score Card :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-rubbishes-local-government-score-card|access-date=2026-07-05|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> Mu kulonda kwa ssentebe wa disitulikiti mu 2011, [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision'']] yategeeza nti yawangula n’obululu 40,780&nbsp;ng’avuganya ne Ronald Ndawula eyali mu ntebe ekiseera ekyo, eyafuna obululu 32,354, mu kuvuganya kw’abeesimbawo basatu.<ref name="newvision-2011">{{cite news|title=Nadduli bounces back in Luwero|url=https://www.newvision.co.ug/news/1015771/nadduli-bounces-luwero|work=New Vision|date=25 February 2011|access-date=15 December 2025}}</ref> Mu 2015, Ronald Ndawula yawangula ekifo kya ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Luwero mu kulonda kw’ekibiina, n’adda mu bigere bya Nadduli.<ref name="urn-nrm-chair-2015">{{cite news|title=Nadduli's rival wins Luweero NRM chairperson seat|url=https://ugandaradionetwork.net/story/naddulis-rival-wins-luweero-nrm-chairperson-seat?districtId=729|work=Uganda Radio Network|date=18 September 2015|access-date=15 December 2025}}</ref> === Emirimu gya kabineti n’okuwabula === Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Yoweri Museveni yalonda Nadduli Minisita wa guno naguli ku kabineti ya Uganda.<ref name="independent-2016" /><ref name="newvision-appointed-2016" /> Nga 14 Ogwekkumineebiri 2019, yakyusibwa n'alondebwa okubeera omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu mu nkyukakyuka ezaakolebwa.<ref name="urn-reshuffle-2019" /><ref name="newvision-reshuffle-2019">{{cite news|title=Unforgettable moments of former ministers: Nadduli, Onzima|url=https://www.newvision.co.ug/news/1512152/unforgettable-moments-ministers-hajji-nadduli-onzima|work=New Vision|date=15 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref> == Obuvunanyizibwa mu kibiina == In 2016, Nadduli ye yali omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu ggwanga lyonna owa Buganda.<ref name="newvision-bows-out-2016">{{cite news|title=Nadduli bows out of elective politics|url=https://www.newvision.co.ug/news/1424197/nadduli-bows-elective-politics|work=New Vision|date=10 May 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Yaweerezaako ku kakiiko akafuzi ak'okuntikko aka NRM Central Executive Committee (CEC) ng'akiikirira ekitundu ky'omumasekkati ga Uganda.<ref name="monitor-2022-cec">{{cite news|title=Why top NRM party officials skipped Nadduli son's burial|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-top-nrm-party-officials-skipped-nadduli-son-s-burial-3997958|work=Daily Monitor|date=26 October 2022|access-date=15 December 2025}}</ref> == Laba ne == * [[Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] 295nzdp0k07hv9mrwof3myr9oc7ozju Elly Wamala 0 11639 59124 40626 2026-07-05T20:21:09Z NKINZIK MARIE 7432 added a Databox 59124 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elly Wamala''' (Nga 13 omwezi ogw'ekkumi n'ebbiri okuva mu mwaka gwa 1935 – 22 omwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 2004) yali muyimbi [[Yuganda|wa Uganda]] . <ref name="observer">{{Cite web |title=Ten years later, Elly Wamala still inspires |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=35479:-ten-years-later-elly-wamala-still-inspires&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=15 December 2014}}</ref> Nga 22 omwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 2004, yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]] mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] . <ref name="allafrica">{{Cite web |title=Uganda: Ten Years Later, Elly Wamala Still Inspires |url=http://allafrica.com/stories/201412150034.html |access-date=15 December 2014}}</ref> Wamala y'omu ku bayimbi mu Uganda abaasooka okufulumya oluyimba olwakwatibwa ku katambi nerutunda nnyo mu myaka gya 1950 bwe yafulumya ''Nabutono'' . Oluyimba luno lwakola bulungi nnyo ne lukwata eggwanga lyonna omubabiro ne [[Ssekabaka Mutesa II|Kabaka Edward Mutesa II]] yayitanga Wamala mu lubiri lwe okuyimba oluyimba luno. Oluvannyuma lwa Nabutono, Wamala yafulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Josephine'' era nalwo nerutunda nnyo. <ref name="new-v-ision">{{Cite web |title=The father of Uganda's music recording industry |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631702&CatID=417 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150122131519/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631702&CatID=417 |archive-date=22 January 2015 |access-date=15 December 2014}}</ref> We yafiira, yalina ennyimba ezisoba mu 60 mu linnya lye, omuli ''Nabutono'' eyafulumizibwa mu 1959, ''Viola'' (1974), ''Welcome [[:en:Pope_Paul_VI|Pope Paul VI]]'' (1969), ''Akaana Ka Kawalya'' (1974), ne ''Ebinyumu Ebyaffe'' (1998), n'endala nnyingi. <ref name="mon-itor">{{Cite web |title=Elly Wamala's family releases remixed songs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Elly-Wamala-s-family-releases-remixed-songs/-/688334/2411018/-/wq5ruqz/-/index.html |access-date=15 December 2014}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Elly Wamala yazaalibwa "Elishama Lukwata Wamala" nga 13 omwezi ogw'ekkumi n'ebbiri mu mwaka gwa 1935 eri omwami w'eggombolola Ignatius Mutambuze ne Gladys Nabutiti e Bulucheke, [[Mbale]] . <ref name=":0">{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=284}}</ref> Yali mwana wa kusatu mu baana 19. Yakuzibwa muganda wa taata we Daniel Katunda e [[Bulenga]] ku luguudo lw’e [[:en:Mityana–Mubende_Road|Mityana]]. Ekitone kye eky’okuyimba kyalabibwa ng’alina emyaka etaano, era taata we omuto n’atandika okumuyitanga okusanyusa abagenyi abamukyaliranga.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Yasomera ku [[Bbira Primary School]] oluvannyuma nagenda ku [[Mackay Primary School]], omukulu w’essomero, Livingstone Semyano gye yalabira ekitone kye eky’okuyimba n’atandika okumuyigiriza okuyimba n’okusoma myuziki. Bweyamaliriza pulayimale, Wamala yeegatta ku [[Mengo Secondary School]], nga tanagenda ku [[Makerere University, Uganda|Makerere College]] gye yasomera [[:en:Linguistics|ennimi]], [[:en:Poetry|ebitontome]], [[:en:Prose|n'okuwandiika okwa bulijjo]] . <ref name=":0"/> Oluvanyuma lwa Makerere, yakubiranga gitta ku [[New Life Bar|bbaala ya New Life]] e Mengo nga tanagenda [[Kenya]] kusoma na kukuguka mu kukuba gitta okw’omulembe mu [[Nairobi Conservatoire]] . E [[Kenya]] yakulembera [[Sportsman Chachacha Band|bbandi ya Sportsman Chachacha Band]] eyatekebwamu ensimbi abakola sigala wa [[Sportsman cigarette|Sportsman]] nga tanagenda [[:en:England|Bungereza]] . Wamala yakomawo okuva e [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ng’alina dipulooma mu [[:en:Mandolin-banjo|Banjo Mandolin]] gitta. Yasoma [[:en:TV_production|n’okuteekateeka ebiragibwa ku ttivi]] mu ggwanga lya [[:en:Wales|Wales]] era bwe yakomawo mu Uganda mu mwaka gwa 1961 n’akola n'omukutu gw'okuweereza ku mpewo ogwali wansi wa gavumenti, okutuusa mu mwaka gwa 1981 lwe yawumula. <ref name=":0"/> Wamala yazuulibwa nga alina [[:en:Colon_cancer|kookolo w’ekyenda ekinene]] mu mwaka gwa 2000, era oluvannyuma n’alongoosebwa era nateekebwa ku [[:en:Chemotherapy|ddagala erijanjaba kkansa]] okumala wiiki 52 . Oluvannyuma lw’okujanjabibwa yafulumya olutambi olwali lugenda okusembayo olwatuumibwa Ani Yali Amanyi. Mu kiseera ekyo kookolo yali asaasanye mu mubiri gwe era n’afa mu mwaka gwa 2004. Yaleka omukyala n’abaana 12 [https://web.archive.org/web/20230811030205/https://observer.ug/component/content/article?id=32056:-ten-years-since-his-death-elly-wamalas-canopy-as-green-as-ever n’abazzukulu abawerako] . <ref name=":0" /> <ref name="all-africa">{{Cite web |title=Uganda: Ten Years Since His Death, Elly Wamala's Canopy As Green As Ever |url=http://allafrica.com/stories/201406040234.html |access-date=15 December 2014}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="(October 2020)">okunnyonnyola kwetaagibwa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyimba == Wamala yava mu ssomero mu siniya ye ey'okussatu natandika okukola ku kifo ewatundirwa ennyimba mu [[:en:Kampala|Kampala.]]Yegoba natandika okukola n'ekitongole kya gavumenti y'ebiseera ebyo ekyali kivunanyizibwa ku kukulakulanya ebizimbe eby'enjawulo n'ebyentambula mu kibuga,oluvanyuma nakola [[:en:Receptionist|ogw'okwaniriza abagenyi]] [[:en:Resident_artist|n'ogw'okuyimba]] ne Opel Tom Tom [[:en:Recording_studio|situdiyo eyali ekola ennyimba]] mu Kampala.Situdiyo ya Opel Tom Tom bweyagala, Wamala yagenda e Nairobi gyeyafuukira omukubi wa gitta mu situdiyo ya HiFi eyali ekola ennyimba.Yalondebwa okukulira baandi ya Sports Cha Cha eyali etereddwamu ensimbi okulambula [[:en:East_Africa|obuvanjuba bwa Africa]] okumanyisa [[:en:Cigarettes|sigala]] w'ekika kya Sportsman mu bantu.Era mu myaka gya 1950 yawandiika oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Nabutono.Luno lwafuuka oluyimba lwa [[:en:Kadongo_Kamu|kadongo kamu]] olwakwatibwa mu nkola y'okuteekebwa ku jinja. == Ttivvi == Mu mwaka gwa 1963, Wamala yeegatta ku ttivvi ya Uganda Television (UTV) nga yakatandikibwawo. Yakola ogw'okuteekateeka ebirabibwa ku ttivvi, akulira abateekateeka ebirabibwa ku ttivvi oluvannyuma nakola ogw'okulungamya pulogulaamu eziragibwa ku ttivvi. Yalina pulogulaamu y'okuweereza ennyimba ku ttivvi (Saturday Night with Elly Wamala). Mu mwaka gwa 1966, yasoma eby'okuteekateeka ebirabibwa ku ttivvi ku [[:en:Thomson_Foundation|kitongole kya Thompson foundation]] e [[:en:Glasgow,_Scotland|Glasgow, Scotland]] . Omukisa ogwo yagukozesa okwekebejjebwa omukubi wa gitta [[George Cissily]], era n’afuna ekiwandiiko kya BMG Dipuloma mu kukuba gitta ya plectrum, essira naliteeka mu [[:en:Synthesizer|kukuba gitta nga ateekamu amaloobozi ag'enjawulo amasenenkerevu]]. Bwe yali ku UTV, yawumula omwaka mulamba [1968–69] okukola Dipuloma mu katemba ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . Olw’obukugu buno, yafuna okwagala okw'olulimi, empandiika ey'enjawulo n'ebitontome, ekintu ekirabibwa mwebyo byeyali awandiika <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Wakati wa 1980 ne 1981, Wamala yasomesa okukola ku ttivvi ku Institute of Public Administration (kati [[Uganda Management Institute]] ). Yatandikawo bbandi ya Mascots nagiwumbawumba nefuuka emu ku bbandi ezaasinga okukola obulungi mu Kampala mu myaka gya 1980. Mu bammemba baayo kuliko munnamateeka wa Kampala [[Andrew Kasirye]], n'abayimbi [[Tonny Ssenkebejje]], [[Peterson Tusuubira Mutebi]], [[Frank Mbalire]] ne [[Kabuye Ssembogga]] . <ref name="all-africa"/> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Fallen-artistes-remembered/-/812796/2549912/-/j8qfaoz/-/index.html "Abayimbi abagudde bajjukiddwa".] * [http://www.newvision.co.ug/news/658502-elly-wamala-s-songs-to-be-redone-by-local-artistes.html "Ennyimba za Elly Wamala zigenda kuddamu okukolebwa abayimbi ba wano".] * [http://www.newvision.co.ug/news/662835-elly-wamala-all-star-tribute-concert-goes-well.html "Elly Wamala All Star tribute concert etambudde bulungi".] * [http://chimpreports.com/5282-exclusive-elly-wamala-tribute-concert-held-in-boston/ "EXCLUSIVE: Ekivvulu Kya Elly Wamala Tribute Kitegekeddwa Mu Boston".] 42r16svd1qtj4vpwapyxo3a4r1d4g48 59126 59124 2026-07-05T20:36:04Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 59126 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elly Wamala''' (Nga 13 Ogw'ekkumineebiri okuva mu 1935 – 22 Ogw'omunaana 2004) yali [[Munnayuganda]]. <ref name="observer">{{Cite web |title=Ten years later, Elly Wamala still inspires |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=35479:-ten-years-later-elly-wamala-still-inspires&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=15 December 2014}}</ref> Nga 22 Ogw'omunaana 2004, yafa [[Kookolo w’Emimiro|kookolo w'emimiro]] mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] . <ref name="allafrica">{{Cite web |title=Uganda: Ten Years Later, Elly Wamala Still Inspires |url=http://allafrica.com/stories/201412150034.html |access-date=15 December 2014}}</ref> Wamala y'omu ku bayimbi mu Uganda abaasooka okufulumya oluyimba olwakwatibwa ku katambi ne lutunda nnyo mu myaka gya 1950 bwe yafulumya ''Nabutono'' . Oluyimba luno lwakola bulungi nnyo ne lukwata eggwanga lyonna omubabiro ne [[Ssekabaka Mutesa II|Kabaka Edward Mutesa II]] yayitanga Wamala mu lubiri lwe okuyimba oluyimba luno. Oluvannyuma lwa Nabutono, Wamala yafulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Josephine'' era nalwo ne lutunda nnyo. <ref name="new-v-ision">{{Cite web |title=The father of Uganda's music recording industry |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631702&CatID=417 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150122131519/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631702&CatID=417 |archive-date=22 January 2015 |access-date=15 December 2014}}</ref> We yafiira, yalina ennyimba ezisoba mu 60 mu linnya lye, omuli ''Nabutono'' eyafulumizibwa mu 1959, ''Viola'' (1974), ''Welcome [[Pope Paul VI]]'' (1969), ''Akaana Ka Kawalya'' (1974), ne ''Ebinyumu Ebyaffe'' (1998), n'endala nnyingi. <ref name="mon-itor">{{Cite web |title=Elly Wamala's family releases remixed songs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Elly-Wamala-s-family-releases-remixed-songs/-/688334/2411018/-/wq5ruqz/-/index.html |access-date=15 December 2014}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma == Elly Wamala yazaalibwa "Elishama Lukwata Wamala" nga 13 Ogw'ekkumi n'ebbiri mu mwaka gwa 1935 eri omwami w'eggombolola Ignatius Mutambuze ne Gladys Nabutiti e Bulucheke, [[Mbale]] . <ref name=":0">{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=284}}</ref> Yali mwana wa kusatu mu baana 19. Yakuzibwa muganda wa taata we Daniel Katunda e [[Bulenga]] ku luguudo lw’e Mityana. Ekitone kye eky’okuyimba kyalabibwa ng’alina emyaka etaano, era taata we omuto n’atandika okumuyitanga okusanyusa abagenyi abamukyaliranga.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Yasomerako ku [[Bbira Primary School]] oluvannyuma n'agenda ku [[Mackay Primary School]], omukulu w’essomero, Livingstone Semyano gye yalabira ekitone kye eky’okuyimba n’atandika okumuyigiriza okuyimba n’okusoma Eby'ennyimba. Bweyamaliriza pulayimale, Wamala yeegatta ku [[Mengo Secondary School]], nga tanagenda ku [[Makerere University, Uganda|Makerere College]] gye yasomera [[:en:Linguistics|ennimi]], [[:en:Poetry|ebitontome]], [[:en:Prose|n'okuwandiika okwa bulijjo]] . <ref name=":0"/> Oluvanyuma lwa Makerere, yakubiranga gitta ku [[New Life Bar|bbaala ya New Life]] e Mengo nga tanagenda [[Kenya]] kusoma na kukuguka mu kukuba gitta okw’omulembe mu [[Nairobi Conservatoire]] . E [[Kenya]] yakulembera [[Sportsman Chachacha Band|bbandi ya Sportsman Chachacha Band]] eyatekebwamu ensimbi abakola sigala wa [[Sportsman cigarette|Sportsman]] nga tanagenda [[:en:England|Bungereza]] . Wamala yakomawo okuva e [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ng’alina dipulooma mu [[:en:Mandolin-banjo|Banjo Mandolin]] gitta. Yasoma [[:en:TV_production|n’okuteekateeka ebiragibwa ku ttivi]] mu ggwanga lya [[:en:Wales|Wales]] era bwe yakomawo mu Uganda mu mwaka gwa 1961 n’akola n'omukutu gw'okuweereza ku mpewo ogwali wansi wa gavumenti, okutuusa mu mwaka gwa 1981 lwe yawumula. <ref name=":0"/> Wamala yazuulibwa nga alina [[:en:Colon_cancer|kookolo w’ekyenda ekinene]] mu mwaka gwa 2000, era oluvannyuma n’alongoosebwa era nateekebwa ku [[:en:Chemotherapy|ddagala erijanjaba kkansa]] okumala wiiki 52 . Oluvannyuma lw’okujanjabibwa yafulumya olutambi olwali lugenda okusembayo olwatuumibwa Ani Yali Amanyi. Mu kiseera ekyo kookolo yali asaasanye mu mubiri gwe era n’afa mu mwaka gwa 2004. Yaleka omukyala n’abaana 12 [https://web.archive.org/web/20230811030205/https://observer.ug/component/content/article?id=32056:-ten-years-since-his-death-elly-wamalas-canopy-as-green-as-ever n’abazzukulu abawerako] . <ref name=":0" /> <ref name="all-africa">{{Cite web |title=Uganda: Ten Years Since His Death, Elly Wamala's Canopy As Green As Ever |url=http://allafrica.com/stories/201406040234.html |access-date=15 December 2014}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="(October 2020)">okunnyonnyola kwetaagibwa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> == Okuyimba == Wamala yava mu ssomero mu siniya ye ey'okussatu natandika okukola ku kifo ewatundirwa ennyimba mu [[:en:Kampala|Kampala.]]Yegoba natandika okukola n'ekitongole kya gavumenti y'ebiseera ebyo ekyali kivunanyizibwa ku kukulakulanya ebizimbe eby'enjawulo n'ebyentambula mu kibuga,oluvanyuma nakola [[:en:Receptionist|ogw'okwaniriza abagenyi]] [[:en:Resident_artist|n'ogw'okuyimba]] ne Opel Tom Tom [[:en:Recording_studio|situdiyo eyali ekola ennyimba]] mu Kampala.Situdiyo ya Opel Tom Tom bweyagala, Wamala yagenda e Nairobi gyeyafuukira omukubi wa gitta mu situdiyo ya HiFi eyali ekola ennyimba.Yalondebwa okukulira baandi ya Sports Cha Cha eyali etereddwamu ensimbi okulambula [[:en:East_Africa|obuvanjuba bwa Africa]] okumanyisa [[:en:Cigarettes|sigala]] w'ekika kya Sportsman mu bantu.Era mu myaka gya 1950 yawandiika oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Nabutono.Luno lwafuuka oluyimba lwa [[:en:Kadongo_Kamu|kadongo kamu]] olwakwatibwa mu nkola y'okuteekebwa ku jinja. == Ttivvi == Mu mwaka gwa 1963, Wamala yeegatta ku ttivvi ya Uganda Television (UTV) nga yakatandikibwawo. Yakola ogw'okuteekateeka ebirabibwa ku ttivvi, akulira abateekateeka ebirabibwa ku ttivvi oluvannyuma nakola ogw'okulungamya pulogulaamu eziragibwa ku ttivvi. Yalina pulogulaamu y'okuweereza ennyimba ku ttivvi (Saturday Night with Elly Wamala). Mu mwaka gwa 1966, yasoma eby'okuteekateeka ebirabibwa ku ttivvi ku [[:en:Thomson_Foundation|kitongole kya Thompson foundation]] e [[:en:Glasgow,_Scotland|Glasgow, Scotland]] . Omukisa ogwo yagukozesa okwekebejjebwa omukubi wa gitta [[George Cissily]], era n’afuna ekiwandiiko kya BMG Dipuloma mu kukuba gitta ya plectrum, essira naliteeka mu [[:en:Synthesizer|kukuba gitta nga ateekamu amaloobozi ag'enjawulo amasenenkerevu]]. Bwe yali ku UTV, yawumula omwaka mulamba [1968–69] okukola Dipuloma mu katemba ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . Olw’obukugu buno, yafuna okwagala okw'olulimi, empandiika ey'enjawulo n'ebitontome, ekintu ekirabibwa mwebyo byeyali awandiika <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Wakati wa 1980 ne 1981, Wamala yasomesa okukola ku ttivvi ku Institute of Public Administration (kati [[Uganda Management Institute]] ). Yatandikawo bbandi ya Mascots nagiwumbawumba nefuuka emu ku bbandi ezaasinga okukola obulungi mu Kampala mu myaka gya 1980. Mu bammemba baayo kuliko munnamateeka wa Kampala [[Andrew Kasirye]], n'abayimbi [[Tonny Ssenkebejje]], [[Peterson Tusuubira Mutebi]], [[Frank Mbalire]] ne [[Kabuye Ssembogga]] . <ref name="all-africa"/> == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Fallen-artistes-remembered/-/812796/2549912/-/j8qfaoz/-/index.html "Abayimbi abagudde bajjukiddwa".] * [http://www.newvision.co.ug/news/658502-elly-wamala-s-songs-to-be-redone-by-local-artistes.html "Ennyimba za Elly Wamala zigenda kuddamu okukolebwa abayimbi ba wano".] * [http://www.newvision.co.ug/news/662835-elly-wamala-all-star-tribute-concert-goes-well.html "Elly Wamala All Star tribute concert etambudde bulungi".] * [http://chimpreports.com/5282-exclusive-elly-wamala-tribute-concert-held-in-boston/ "EXCLUSIVE: Ekivvulu Kya Elly Wamala Tribute Kitegekeddwa Mu Boston".] fr2xhskgyf71x6l8i7n0y5y3qsj0p6p Abraham Byandaala 0 12020 59197 42114 2026-07-05T22:56:44Z 24RAY 11014 ngasseeko data box 59197 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abraham James Byandala''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|​]] == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011] 1tt7xdgdqqepvb6q6bc2zfqkl06b0gh 59198 59197 2026-07-05T22:59:38Z 24RAY 11014 /* Ebijuliziddwaamu */ empandiika 59198 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abraham James Byandala''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|​]] == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011] od4tkwfx1pwfrrez67wrpdhmzu7xiar 59199 59198 2026-07-05T23:00:23Z 24RAY 11014 /* Ewalala w'oyinza okubigya */ empandiika 59199 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abraham James Byandala''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obulamu bwe n'obuyigirize == Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|​]] == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011] l5063ybhrkosv0g62j2329sll6d4pqt 59200 59199 2026-07-05T23:02:40Z 24RAY 11014 /* Obulamu bwe n'obuyigirize */ empandiika 59200 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Abraham James Byandala''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|​]] == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011] 6fxtl6l15b77zd3y3igrtspo2vqgqjk 59201 59200 2026-07-05T23:03:34Z 24RAY 11014 empandiika 59201 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> == Emirimu gye == Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|​]] == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011] scgzay248t4boiqax00qmspvlih3i15 Uganda women's national volleyball team 0 12200 59255 47771 2026-07-06T10:24:18Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59255 wikitext text/x-wiki {{Data}} '''Ttiimu ya bakazi abazannya Ensero mu ggwanga Uganda era nga eno''' y'ekiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka ez'Ensero mu nsi yonna ez'abakazi n'emipiira egy'omukwano. == Ebijuliziddwa == * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=UGA Ekibiina kya Uganda Volleyball Federation] l4qjtfyu87mnxl3stww7sr4ufzhduxk 59257 59255 2026-07-06T10:25:43Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59257 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ttiimu ya bakazi abazannya Ensero mu ggwanga Uganda era nga eno''' y'ekiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka ez'Ensero mu nsi yonna ez'abakazi n'emipiira egy'omukwano. == Ebijuliziddwa == * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=UGA Ekibiina kya Uganda Volleyball Federation] g7murx9zo9xkokr4bzgetd6ehtazwlt 59258 59257 2026-07-06T10:27:28Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59258 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ttiimu ya bakazi abazannya Ensero mu ggwanga Uganda era nga eno''' y'ekiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka ez'Ensero mu nsi yonna ez'abakazi n'emipiira egy'omukwano. == Ebijuliziddwa == * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=UGA Ekibiina kya Uganda Volleyball Federation] 6x0cs9iv4u0f5v5rd4bfhujfmoqu4qa 59259 59258 2026-07-06T10:28:08Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59259 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ttiimu ya bakazi abazannya Ensero mu ggwanga Uganda era nga eno''' y'ekiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka ez'Ensero mu nsi yonna ez'abakazi n'emipiira egy'omukwano. == Ebijuliziddwa == * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=UGA Ekibiina kya Uganda Volleyball Federation] g7murx9zo9xkokr4bzgetd6ehtazwlt Bruno K 0 12306 59043 58952 2026-07-05T15:07:52Z Musuuza 11013 ntaddemu obutindo 59043 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-2</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-3</ref><ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-4</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:0-5</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-6</ref><ref name=":0" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu..<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-7</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-8</ref><ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-11</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-12</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]], omuyimbi Omuganda. Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola '''EP ya reggae''' wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-14</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-15</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-16</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-17</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-18</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-19</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-20</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-21</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-22</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-23</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-24</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-25</ref><ref name=":0" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga. == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-26</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-27</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-28</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] gy2qxu1dw1y8awr312lzpb1ree8xlvz 59045 59043 2026-07-05T15:42:04Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa 59045 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref>[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-6</ref><ref name=":0" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu..<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-7</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-8</ref><ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:2-10</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-11</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-12</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]], omuyimbi Omuganda. Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola '''EP ya reggae''' wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-14</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-15</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-16</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-17</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-18</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-19</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-20</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-21</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-22</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-23</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-24</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-25</ref><ref name=":0" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga. == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-26</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-27</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-28</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] c6dyjkvqxgd6maazs203xbsz6hmpx3p 59072 59045 2026-07-05T17:56:42Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa 59072 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-20</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-21</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-22</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-23</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-24</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-25</ref><ref name=":0" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga. == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-26</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-27</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-28</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] cfzpo6nw3fqqspd59k08lk18mz9hial 59081 59072 2026-07-05T18:21:19Z Musuuza 11013 ntaddeko ebijuliziddwa 59081 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-29</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-30</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-31</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-32</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bruno_K#cite_note-:1-9</ref><ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] r0ouw2idqogdmzpj4kfye935wwr2qiy 59086 59081 2026-07-05T18:33:11Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa 59086 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>[https://www.last.fm/music/Bruno+K/+albums "Bruno K albums and discography"]. ''Last.fm''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://blizz.co.ug/artist/162/brunok "Bruno K Songs, Biography, Music downloads | Blizz Uganda"]. ''blizz.co.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>[https://hma.hipipo.com/winners/ "Winners – HiPipo Music Awards"]. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>BigEyeUg3 (9 January 2020). [https://bigeye.ug/nominees-for-the-9th-hipipo-music-awards-announced-eddy-kenzo-sheebah-john-blaq-spice-diana-fik-fameica-most-nominated/ "NOMINEES FOR THE 9TH HIPIPO MUSIC AWARDS ANNOUNCED; Eddy Kenzo, Sheebah, John Blaq, Spice Diana & Fik Fameica Most nominated"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 4pums52c2u17xqr1qsasfzpe2nwm5ag 59087 59086 2026-07-05T18:37:04Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia 59087 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>[https://www.last.fm/music/Bruno+K/+albums "Bruno K albums and discography"]. ''Last.fm''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://blizz.co.ug/artist/162/brunok "Bruno K Songs, Biography, Music downloads | Blizz Uganda"]. ''blizz.co.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>[https://hma.hipipo.com/winners/ "Winners – HiPipo Music Awards"]. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>BigEyeUg3 (9 January 2020). [https://bigeye.ug/nominees-for-the-9th-hipipo-music-awards-announced-eddy-kenzo-sheebah-john-blaq-spice-diana-fik-fameica-most-nominated/ "NOMINEES FOR THE 9TH HIPIPO MUSIC AWARDS ANNOUNCED; Eddy Kenzo, Sheebah, John Blaq, Spice Diana & Fik Fameica Most nominated"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Bruno K Announces ‘Ekiboozi’ Concert Following Viral TikTok Success * Bruno K praises Ekiboozi Concert success despite low turnout avumb3l0plhzdn3g5apksigsm92i89e 59088 59087 2026-07-05T18:38:29Z Musuuza 11013 ngasseeko obutindo 59088 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>[https://www.last.fm/music/Bruno+K/+albums "Bruno K albums and discography"]. ''Last.fm''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://blizz.co.ug/artist/162/brunok "Bruno K Songs, Biography, Music downloads | Blizz Uganda"]. ''blizz.co.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>[https://hma.hipipo.com/winners/ "Winners – HiPipo Music Awards"]. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>BigEyeUg3 (9 January 2020). [https://bigeye.ug/nominees-for-the-9th-hipipo-music-awards-announced-eddy-kenzo-sheebah-john-blaq-spice-diana-fik-fameica-most-nominated/ "NOMINEES FOR THE 9TH HIPIPO MUSIC AWARDS ANNOUNCED; Eddy Kenzo, Sheebah, John Blaq, Spice Diana & Fik Fameica Most nominated"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-announces-ekiboozi-concert-following-viral-tiktok-success/#google_vignette Bruno K Announces ‘Ekiboozi’ Concert Following Viral TikTok Success] * [https://mbu.ug/2025/05/18/bruno-k-successful-concert-ekiboozi/ Bruno K praises Ekiboozi Concert success despite low turnout] 57koxs1gyjhtgjn5f0snxikojvs25yt 59089 59088 2026-07-05T18:42:13Z Musuuza 11013 ngasseeko laba ne 59089 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>[https://www.last.fm/music/Bruno+K/+albums "Bruno K albums and discography"]. ''Last.fm''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://blizz.co.ug/artist/162/brunok "Bruno K Songs, Biography, Music downloads | Blizz Uganda"]. ''blizz.co.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>[https://hma.hipipo.com/winners/ "Winners – HiPipo Music Awards"]. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>BigEyeUg3 (9 January 2020). [https://bigeye.ug/nominees-for-the-9th-hipipo-music-awards-announced-eddy-kenzo-sheebah-john-blaq-spice-diana-fik-fameica-most-nominated/ "NOMINEES FOR THE 9TH HIPIPO MUSIC AWARDS ANNOUNCED; Eddy Kenzo, Sheebah, John Blaq, Spice Diana & Fik Fameica Most nominated"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Laba ne == * [[Buka Chimey]] * [[Black Market Records]] * [[Eddy Kenzo]] * [[John Blaq]] == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-announces-ekiboozi-concert-following-viral-tiktok-success/#google_vignette Bruno K Announces ‘Ekiboozi’ Concert Following Viral TikTok Success] * [https://mbu.ug/2025/05/18/bruno-k-successful-concert-ekiboozi/ Bruno K praises Ekiboozi Concert success despite low turnout] n9ozgmhomt9c1qvsdppkvmeug8x7so3 59092 59089 2026-07-05T18:58:50Z Musuuza 11013 ngasseeko amatuluba 59092 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Bruno Kiggundu''' (yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Bruno K''', Munnayuganda omuyimbi, omusunyi wa ggita, munnakatemba era mulwanirizi w'embeera z'abantu mu Uganda.<ref name=":02">{{Cite web |title=Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire|url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/|access-date=24 July 2025|website=Observer|date=13 January 2020|language=en}}</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/who-is-funding-bruno-ks-luxury-life-NV_188738 "Who is Funding Bruno K's Luxury Life?"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]]''. 24 May 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.sqoop.co.ug/202504/four-one-one/bruno-k-finally-gets-justice-after-four-year-battle.html "Bruno K finally gets justice after four-year battle"]. ''SQOOP''. 2 April 2025. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":0">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yatandika okumanyikwa ennyo oluvannyuma lw’okumalira mu kifo ekyokubiri mu mpaka za [[Airtel]] Trace Music Stars era oluvannyuma n’afuna ettutumu n’ennyimba ze ez’amaanyi nga Faridah, One for the Road, ne Omuwala. Bruno amanyiddwa olw'eddoboozi lye, obukugu bwe mu kukuba ggita, n'engeri gy'awandiikamu ennyimba ezinyumya emboozi, ng'atera okuggya endowooza mu byeyayitamu mu bulamu bwe.<ref name=":3">[https://observer.ug/lifestyle-entertainment/bruno-k-on-why-every-man-would-want-sheila-nduhukire/ "Bruno K on why every man would want Sheila Nduhukire"]. ''Observer''. 13 January 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Bruno K yazaalibwa 21 Ogw'omusanvu 1992, bazadde be Mwami Donovan Kiggundu ne Mukyala Cissy Kasozi e [[Namulonge]] mu Disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] mu Uganda. Ye mwana owookubiri mu baana abasatu era ye mulenzi yekka. Yasomera Kitante Primary School ne Kazinga Parents School okusoma pulayimale nga tannayingira Seroma Christian High School n’oluvannyuma Naggalama SS okusoma [[O-level]] ne [[A-level.]] Oluvannyuma yasoma diguli esooka mu by’amawulire n’empuliziganya mu [[Ndejje University]], olugendo lwe olw’okuyimba gye lwatandikira.<ref>[https://pmldaily.com/features/celebrity/2020/12/covid-19-is-worse-than-we-thought-singer-bruno-k-narrates-ordeal-after-battling-and-defeating-the-deadly-virus.html "Covid-19 is worse than we thought! Singer Bruno K narrates ordeal after battling and defeating the deadly virus"]. ''PMLDAILY''. 25 December 2020. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> == Emirimu gye == === Omuziki === Mu myaka gye gyonna egy’okusoma, Bruno yali yenyigira nnyo mu kuyimba, amazina, ne katemba. Omulimu gwe ogw’okuyimba ogw’ekikugu yagutandikira mu yunivasite oluvannyuma lw’okukola bbandi ya Pearl Music ne mikwano gye bana. Oluvannyuma yazuulidbwa MC Kats bwe yali ayimba ku Centenary Park, eyamukubiriza okwegatta ku mpaka za Airtel Trace Music Stars. Bruno yawangula ekifo eky’okubiri mu mpaka za Uganda, ekintu ekyalambika entandikwa y’olugendo lwe olw’obuyimbi obw’ekikugu.<ref>[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bruno-k-on-why-he-dumped-his-amooti-inspired-stage-name-2024073109113613611 "Bruno K on why he dumped his Amooti-inspired stage name | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2015, Bruno yafulumya oluyimba lwe olwasooka olukulu olwamumanyisa ennyo olwa "Where You Been At," n'azzaako ennyimba eziwerako omuli "One for the Road," "Faridah," "Omuwala," ne "Leero Mbaga."Obukugu bwe mu kusuna ggita n'engeri gy'atuusa obubaka obujjudde emizannyo n'emyoyo byayamba nnyo okumumanyisa mu by'obuyimbi mu Uganda. Mu 2020, yakola endagaano ne kkampuni ya [[Black Market Records,]] naye enkolagana eno yafuuka embi olw’obutakkaanya ku ndagaano, ekyaviirako olutalo lw’amateeka. <ref name=":1">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-stops-us-record-company-from-interfering-with-bruno-k-s-songs-4500488 "Court stops US record company from interfering with Bruno K's songs"]. ''Monitor''. 23 January 2024. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":2">bigeyeadmin5 (2 April 2025). [https://bigeye.ug/bruno-k-wins-court-case-against-black-market-records-awarded-ugx-130-million/ "Bruno K Wins Court Case Against Black Market Records, Awarded UGX 130 Million"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ruby, Josh (13 May 2020). [https://mbu.ug/2020/05/13/bruno-k-signs-deal-with-usa-based-black-market-records/ "Bruno K signs deal with USA-based Black Market Records"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Mu 2025, kkooti enkulu mu Uganda yamuwa obukadde bwa UGX 130 ez’okuliyirira ebyonooneddwa oluvannyuma lw’okusalawo nti label eno yali etyoboola eddembe lye ery’okuwandiika n’okumuggyako ssente z’obusuulu. <ref>Independent, The (24 January 2024). [https://www.independent.co.ug/court-stops-us-music-record-firm-from-interfering-with-bruno-ks-songs/ "Court stops US music record firm from interfering with Bruno K's songs"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Byamukama, Fred (3 April 2025). [https://sanyufm.com/fans-celebrate-bruno-ks-court-victory-against-black-market-records/ "Fans Celebrate Bruno K's Court Victory against Black Market Records"]. ''Sanyu Fm''. Retrieved 25 July 2025.</ref> Okuva olwo, yeegatta ku Source Management nga ali wansi w’obulabirizi bwa Manager Roger, ng’alina ekigendererwa ky’okuzzaamu n’okwongera okukuza omulimu gwe ogw’okuyimba. Mu 2025, yajjiddwaako ku luyimba “Sherry” olwa [[Buka Chimey]] omuyimbi Omuganda.<ref>{{Cite web |date=2025|title=Sherry (feat. Bruno K)|url=https://www.shazam.com/song/1794604612/sherry-feat-bruno-k|website=Shazam}}</ref> Kati agenda mu maaso n’okufulumya ennyimba, era alangiridde enteekateeka z’okukola EP ya reggae wamu n’okukolagana n’abayimbi abalala abapya. <ref>Gloria (29 April 2025). [https://exclusive.co.ug/bruno-k-manager-roger-his-new-manager/ "Bruno K announces Manager Roger as his new music manager"]. ''Exclusive Bizz''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Ivan, Bwetunge (30 April 2025). [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-signs-with-source-management-boss-lubega-roger-after-legal-with-former-label/ "Bruno K Announces New Management Deal with Source Management's Lubega Roger"]. ''Lifestyle Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> '''Okuzannya firimu''' Mu 2023, Bruno yagaziwa mu kuzannya firimu n'afuna omukisa mu kuzannya omuzannyo mu pulogulaamu ya TV emanyiddwa ennyo eya Uganda eyitibwa ''Junior Drama Club'' ogwakolebwa Allan Manzi ne Nisha Kalema.<ref>Ruby, Josh (7 August 2023). [https://mbu.ug/2023/08/07/bruno-k-launches-acting-career-with-jdc/ "Bruno K Announces Dream Come True with JDC Acting Role"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Yalaga essuubi ery’amaanyi mu kwongera okuzimba abawagizi be n’okugaziya ensibuko z’ensimbi ze ng’ayita mu kuzannya firimu.<ref>Reporter, NewVision (8 August 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/singer-bruno-k-takes-on-acting-role-NV_167059 "Singer Bruno K takes on acting role"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://www.pulse.ug/articles/lifestyle/bruno-ks-past-follows-him-in-new-pearl-magic-acting-role-2024073110300433225 "Bruno K's past follows him in new Pearl Magic acting role | Pulse Uganda"]. ''www.pulse.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Emisono gy’obuyimbi n’ebikosa ennyimba ze == Omuziki gwa Bruno K gugatta Afrobeat, R&B, ne soul, ng’emirundi mingi guwerekerwako acoustic guitar. Ebigambo bye bikwata ku kwagala, okumenya omutima, okunnyonnyola mu bantu, n’ebyo by’ayitamu ku bubwe. Ayogera ku kukkiriza kwe okw’Ekikristaayo n’okusoomoozebwa kwe okw’obuntu ng’ensibuko enkulu ezimukubiriza n'okumusindikiriza mu kuyimba.<ref>"[https://pulse.mtn.co.ug/pulse-mcm-meet-bruno-k-the-much-appreciated-acoustic-and-fashionable-adonis/ Pulse MCM: Meet Bruno K, the Much Appreciated Acoustic and Fashionable Adonis"]. ''MTN Pulse''. 13 May 2019. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://pearltunes.com/BrunoK "Bruno K Songs, 2025 Music, Videos, Albums & Lyrics"]. ''PearlTunes''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Obulamu bwe == Bruno K Mukristaayo eyazaalibwa omulundi ogw’okubiri. Yakkiriza Obukristaayo mu kiseera ekizibu mu bulamu bwe, nga ajjudde obulumi bw’omwoyo olw’okwawukana mu nkolagana y’okwagala eyalemwa. Bulijjo agenda mu Phaneroo Fellowship era okuwona kwe okw’omwoyo agamba nti kwava ku Mutume Grace Lubega.<ref>Benjie (30 June 2025). [https://mbu.ug/2025/06/30/bruno-k-struggles-healing-heartbreak/ "Healing From A Heartbreak: Bruno K finds solace in faith, not love"]. ''MBU''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Alina abaana basatu. Mu bawala be mulimu Briella, eyazaalibwa omwagalwa we, Racheal Nasasira, eyafa obulwadde bwa kkansa w’olususu mu 2021.<ref>[https://www.howwe.ug/news/showbiz/35484/dna-result-confirms-bruno-k-as-biological-father-of-vanessas-son-seth-kiggundu/amp "DNA Result Confirms Bruno K As Biological Father of Vanessa's Son Seth Kiggundu – Howwe.ug"]. ''www.howwe.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Apolot, Catherine (8 December 2021). [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211208/126307/photo-here-is-bruno-ks-baby-mama-who-passed-on.html "PHOTO: Here is Bruno K's baby mama who passed on"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno yavaamu okwekebejjebwa mu lujjudde oluvannyuma lw’okufa kwa muganzi we, naye yagaana ebigambibwa nti yali yalekawo omugenzi, n’annyonnyola nti ab’enganda ze baalina obusobozi era nga baamuwa obujjanjabi obumala.<ref>Reporter, NewVision (9 December 2021). [https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/crocodile-tears-bruno-k-trashed-for-milking-b-NV_121960 "Crocodile tears: Bruno K trashed for 'milking' baby mama's death"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>Nabunjo, Aidah (3 February 2022). [https://www.rxradio.ug/post/bruno-k-losing-my-baby-mama-was-one-of-the-most-trying-moments-i-ve-ever-experienced "Bruno K: Losing My Baby Mama Was One Of The Most Trying Moments I've Ever Experienced"]. ''RX Radio''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Bruno abadde mulambulukufu ku ntalo ze yamala, omuli okuwona ekirwadde kya [[COVID-19]],ng’alwanyisa enkolagana ez’obutali bwesimbu n’okuwangula ebizibu ebyamulemesa mu mulimu gwe ogw’obuyimbi. Era akozesezza ekifo kye okwogera ku ddembe ly’abasajja, okukosebwa mu mwoyo, n’eby’obulamu bw’obwongo.<ref>[http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1536319/beat-covid-series-bruno-helpless-sick "I BEAT COVID SERIES: Bruno K says he felt so helpless and sick"]. ''New Vision''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref name=":3" /> Mu 2026, Kiggundu yatandika okuyiga olulimi Olugirimaani mu bbugumu mu ssomero lya [[German Language School Kampala]], ng’agamba nti ayagala okugaziya emikisa gye egy’emirimu n’eby’okuyiiya ebweru w’eggwanga.<ref>Odongo, Jacobs Seaman. [https://nilepost.co.ug/entertainment/332673/singer-bruno-kiggundu-enrolls-in-crash-german-lessons "Singer Bruno Kiggundu Enrolls in Crash German Lessons"]. ''Nilepost News''. Retrieved 4 April 2026.</ref> == Obulungi bw’okuyamba abantu == Mu 2021, Bruno K yafuna okufaayo olw’okuwagira abalenzi abato babiri abaali baswaziddwa mu lujjudde ku ttivvi y’eggwanga olw’okuwunya omubiri mu kiseera ky’okulaga ebitone. Yabalondoola, n’abawa obuwagizi, era ne yeeyama okubeera omubuulirizi mu bulamu bwabwe.<ref>G-Khast, Stuart (27 April 2021). [https://bigeye.ug/bruno-k-meets-the-kids-that-were-frustrated-live-on-tv-he-promised-to-change-their-lives/ "Bruno K meets the kids that were frustrated live on TV, promises to change their lives"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Enkaayana eziriwo == Bruno yenyigira mu nkaayana mu lujjudde n’omusuubuzi Jalia Nassolo ow’omu Amerika olw’okusubwa vidiyo y’omuziki. Yagamba nti waliwo obutamanyagana n’okulwawo kw’enteekateeka, ate ye yennyini yategeeza nti waliwo obutali bwesimbu mu nkola y’emirimu. Ensonga eno yaleeta okukubaganya ebirowoozo ku nkolagana y’abayimbi ne bakasitoma.<ref>Mboowa, Erich (18 June 2024). [https://www.sqoop.co.ug/202406/four-one-one/bruno-k-and-us-based-businesswoman-jalia-nassolo-in-music-video-dispute.html "Bruno K and US-based businesswoman Jalia Nassolo in music video dispute – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. ''Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos – Life of Uganda's celebrities, lifestyle, music and humour''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Era yayolekagana n’okusika omuguwa ne [[Black Market Records]] ku ndagaano ezitali za bwenkanya, okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika, n’okuggyawo YouTube. Yawangula ensala za kkooti eziwera ng’akakasa eddembe lye ery’obwannannyini ku muziki gwe.<ref name=":1" /><ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/artiste-bruno-k-awarded-ugx-130million-for-copyright-infringement- "Artiste Bruno K Awarded UGX 130m for Copyright Infringement"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Ennyimba z'afulumizza == * One for the Road * Faridah * Omuwala * Leero Mbaga * Ntaawa * Nkooye Okulowoza * Ffena * Ebiro Bya Omukwano * Akaboozi * Wanokiriza.<ref>[https://www.last.fm/music/Bruno+K/+albums "Bruno K albums and discography"]. ''Last.fm''. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>[https://blizz.co.ug/artist/162/brunok "Bruno K Songs, Biography, Music downloads | Blizz Uganda"]. ''blizz.co.ug''. Retrieved 24 July 2025.</ref> == Awaadi == HiPipo Music Awards (Omuyimbi Asunsuddwa & Omuyimbi Amanyiddwa).<ref>[https://hma.hipipo.com/winners/ "Winners – HiPipo Music Awards"]. Retrieved 24 July 2025.</ref><ref>BigEyeUg3 (9 January 2020). [https://bigeye.ug/nominees-for-the-9th-hipipo-music-awards-announced-eddy-kenzo-sheebah-john-blaq-spice-diana-fik-fameica-most-nominated/ "NOMINEES FOR THE 9TH HIPIPO MUSIC AWARDS ANNOUNCED; Eddy Kenzo, Sheebah, John Blaq, Spice Diana & Fik Fameica Most nominated"]. ''BigEye.UG''. Retrieved 24 July 2025.</ref> Ensala ya kkooti y’obuyinza bw’okuwandiika – Yaweebwa obukadde bwa UGX 130 olw’okumenya amateeka g’obuyinza bw’okuwandiika (2025).<ref name=":2" /> == Abayimbi baakolagana nabo == * Kabuye SSemboga * Nina Roz * [[John Blaq]] * A Pass * Don MC * [[Eddy Kenzo]] * [[Spice Diana]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] <references /> == Laba ne == * [[Buka Chimey]] * [[Black Market Records]] * [[Eddy Kenzo]] * [[John Blaq]] == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://lifestyleuganda.com/bruno-k-announces-ekiboozi-concert-following-viral-tiktok-success/#google_vignette Bruno K Announces ‘Ekiboozi’ Concert Following Viral TikTok Success] * [https://mbu.ug/2025/05/18/bruno-k-successful-concert-ekiboozi/ Bruno K praises Ekiboozi Concert success despite low turnout] [[Category:Abazaalibwa mu 1992]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayimbi bannayuganda abasajja ab'omukyasa eky'amakumi abiri mu kimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abazannyi ba firimu]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Ndejje]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ennyimba]] q0nuk2c415dq3on0j9g8szh2d23jpnt Sheila Tusiime 0 12776 59152 46450 2026-07-05T21:12:46Z Ssemmanda will 3837 Added a category 59152 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Sheila Tusiime''' Munnamawulire Munnayuganda, [[:en:News_anchor|omusasi w’amawulire]], omutandisi wa bizinensi era mukugu mu by’empuliziganya. <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugisha |first=Maxela |date=2024-10-31 |title=From aspirations to achievements: Sheila Tusiime's TV journey - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202410/features/from-aspirations-to-achievements-sheila-tusiimes-tv-journey.html |access-date=2026-02-05 |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Muzzinyi |first=Chief |date=2024-10-13 |title=Sheila Tusiime living her dream as she flourishes on TV |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2024/10/13/media-personality-sheila-tusiime-living-her-dream-as-she-flourishes-on-tv/ |access-date=2026-02-05 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Corps |first=Chimp |date=2024-11-18 |title=Sheila Tusiime: A Vision of Advocacy for Mental Health and the Girl Child |url=https://chimpreports.com/sheila-tusiime-a-vision-of-advocacy-for-mental-health-and-the-girl-child/ |access-date=2026-02-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Meet Sheila Tusiime: The Media Powerhouse and Entrepreneur joins journey to the Baordroom Cohort 2026 |url=https://businesstimesug.com/sheila-tusiime-joins-journey-to-the-boardroom-cohort-2026/ |website=Business Times Uganda}}</ref> == Obulamu obwasooka n’okulungamizibwa == Sheila yafuna obwagazi mu ttivvi ne bannamawulire ku myaka emito. Yawaayo [[:en:Ugandan|Bannayuganda]] ab’amawulire nga J Kazoora, Francis Baale, ne Straka ng’abantu abaamukomako n’okumukubiriza okwagala okuweereza ku mikutu gy’amawulire n’okunyumya emboozi. Yafuna nnyo okubudaabudibwa olw’obukugu bwabwe ku ttivi n’engeri y’okwogera, ekyamuyamba okubumba omulimu gwe. <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugisha |first=Maxela |date=2024-10-31 |title=From aspirations to achievements: Sheila Tusiime's TV journey - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202410/features/from-aspirations-to-achievements-sheila-tusiimes-tv-journey.html |access-date=2026-02-05 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisha2024">Mugisha, Maxela (2024-10-31). [https://www.sqoop.co.ug/202410/features/from-aspirations-to-achievements-sheila-tusiimes-tv-journey.html "From aspirations to achievements: Sheila Tusiime's TV journey - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Muzzinyi |first=Chief |date=2024-10-13 |title=Sheila Tusiime living her dream as she flourishes on TV |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2024/10/13/media-personality-sheila-tusiime-living-her-dream-as-she-flourishes-on-tv/ |access-date=2026-02-05 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMuzzinyi2024">Muzzinyi, Chief (2024-10-13). [https://www.galaxyfm.co.ug/2024/10/13/media-personality-sheila-tusiime-living-her-dream-as-she-flourishes-on-tv/ "Sheila Tusiime living her dream as she flourishes on TV"]. ''Galaxy FM 100.2''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref> == Obuyigirize n’emirimu == Akola nga omusasi w’amawulire mu [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]], gy’ayanjula amawulire n’okwetaba mu kisenge ky’amawulire. Amaze emyaka egiwerako ng’akolagana n'omukutu guno era y’omu ku ttiimu esoma amawulire. Omulimu gwe essira gusinga kulissa ku mawulire aga bulijjo n’ebigenda mu maaso. Essira aliteeka ku nkulaakulana y’ekikugu n’okukyusakyusa embeera ng’addamu enkyukakyuka mu mulimu gw’amawulire. <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugisha |first=Maxela |date=2024-10-31 |title=From aspirations to achievements: Sheila Tusiime's TV journey - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202410/features/from-aspirations-to-achievements-sheila-tusiimes-tv-journey.html |access-date=2026-02-05 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugisha2024">Mugisha, Maxela (2024-10-31). [https://www.sqoop.co.ug/202410/features/from-aspirations-to-achievements-sheila-tusiimes-tv-journey.html "From aspirations to achievements: Sheila Tusiime's TV journey - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Muzzinyi |first=Chief |date=2024-10-13 |title=Sheila Tusiime living her dream as she flourishes on TV |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2024/10/13/media-personality-sheila-tusiime-living-her-dream-as-she-flourishes-on-tv/ |access-date=2026-02-05 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMuzzinyi2024">Muzzinyi, Chief (2024-10-13). [https://www.galaxyfm.co.ug/2024/10/13/media-personality-sheila-tusiime-living-her-dream-as-she-flourishes-on-tv/ "Sheila Tusiime living her dream as she flourishes on TV"]. ''Galaxy FM 100.2''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Meet Sheila Tusiime: The Media Powerhouse and Entrepreneur joins journey to the Baordroom Cohort 2026 |url=https://businesstimesug.com/sheila-tusiime-joins-journey-to-the-boardroom-cohort-2026/ |website=Business Times Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://businesstimesug.com/sheila-tusiime-joins-journey-to-the-boardroom-cohort-2026/ "Meet Sheila Tusiime: The Media Powerhouse and Entrepreneur joins journey to the Baordroom Cohort 2026"]. ''Business Times Uganda''.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2019-02-23 |title=NBS TV reporter Sheila Mugisha quits over 'Museveni interview' |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190223/62383/nbs-tv-reporter-sheila-mugisha-quits-over-museveni-interview.html |access-date=2026-02-05 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sheila Tusiime Archives |url=https://nextmedia.co.ug/tag/sheila-tusiime/ |access-date=2026-02-05 |website=Next Media |language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]] * [[:en:Media_in_Uganda|Emikutu gy'amawulire mu Uganda]] == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://nbs.ug/ Omukutu Omutongole ogwa NBS Television] * Sheila Tusiime ku [https://x.com/TusiimeSheila X] * Sheila Tusiime ku mukutu gwa yintaneeti ogwa [https://www.linkedin.com/in/sheila-tusiime-893a11203/ LinkedIn] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] i3bw348ypfofnkqrqcx4uz5f0j9ff1o Alan Kasujja 0 12850 59146 48529 2026-07-05T21:09:43Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59146 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alan Kasujja''' (b. ca. 1978) munnayuganda era munnamawulire omuweereza ku leediyo eya kolera [[:en:BBC News|BBC News]] okumala emyaka 13, n'avaayo mu August wa 2025. Kasujja yali omu ku basinga okuweereza ''[[:en:Newsday_(BBC_World_Service)|Newsday]]'' era nga kati yayimirizibwa ku pulogulaamu ya Africa Daily ku mukutu [[:en:BBC_World_Service|gwa BBC World Service]] . Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Uganda Media Centre, ekifo nga mukozi wa gavumenti kyafuniddemu okumwemulugunyako . == Omulimu == Kasujja omulimu gw’amawulire yagutandika mu myaka gya 1990, kuradi Sanyu fm. Akoze ku mattivvi ne leediyo za Uganda. Emabegako awo yakola pulogulaamu y'okumakya ku leediyo ‘The Big Breakfast’ ku Kampala ng’esinziira ku [[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]] ng’ali ne [[:en:Jackie_Lumbasi|Jackie Lumbasi]] ne Ramesh Gabalsing, era abadde ayanjudde pulogulaamu y’omuzannyo ''[[:en:Who_Wants_to_Be_a_Millionaire?_(Ugandan_game_show)|Ani ayagala okubeera Millionai?]]'' okuva mu mwaka gwa 2011. Era yategeka pulogulaamu ya ''The Fourth Estate'', ey’emboozi y’ebyobufuzi eyakwatayo ennyo mu Uganda. Kasujja abadde abeera London okuva mu mwaka gwa 2012, nga y’omu ku baweereza ku ''[[:en:Newsday_(BBC_World_Service)|mukutu gwa Newsday]]'' . Nga 15 gatonnya 2016, Kasujja yali omu ku bakubiriza okukubaganya ebirowoozo ku ba pulezidenti okwasooka ku ttivvi mu Uganda, ng’ali wamu ne munnamawulire wa KTN [[:en:Nancy_Kacungira|Nancy Kacungira]] . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Kacungira</nowiki></ref> [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] frdotpdq8q18l8x0trh6m8f5pjic3c6 59260 59146 2026-07-06T10:41:31Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59260 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alan Kasujja''' (b. ca. 1978) [[Munnayuganda]] era munnamawulire omuweereza ku leediyo eyakolera ku BBC News okumala emyaka 13, n'avaayo mu Gwomunaana 2025. Kasujja yali omu ku basinga okuweereza ''[[:en:Newsday_(BBC_World_Service)|Newsday]]'' era nga kati yayimirizibwa ku pulogulaamu ya Africa Daily ku mukutu [[:en:BBC_World_Service|gwa BBC World Service]] . Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Uganda Media Centre, ekifo nga mukozi wa gavumenti kyafuniddemu okumwemulugunyako . == Omulimu == Kasujja omulimu gw’amawulire yagutandika mu myaka gya 1990, kuradi Sanyu fm. Akoze ku mattivvi ne leediyo za Uganda. Emabegako awo yakola pulogulaamu y'okumakya ku leediyo ‘The Big Breakfast’ ku Kampala ng’esinziira ku [[:en:91.3_Capital_FM|91.3 Capital FM]] ng’ali ne [[:en:Jackie_Lumbasi|Jackie Lumbasi]] ne Ramesh Gabalsing, era abadde ayanjudde pulogulaamu y’omuzannyo ''[[:en:Who_Wants_to_Be_a_Millionaire?_(Ugandan_game_show)|Ani ayagala okubeera Millionai?]]'' okuva mu mwaka gwa 2011. Era yategeka pulogulaamu ya ''The Fourth Estate'', ey’emboozi y’ebyobufuzi eyakwatayo ennyo mu Uganda. Kasujja abadde abeera London okuva mu mwaka gwa 2012, nga y’omu ku baweereza ku ''[[:en:Newsday_(BBC_World_Service)|mukutu gwa Newsday]]'' . Nga 15 gatonnya 2016, Kasujja yali omu ku bakubiriza okukubaganya ebirowoozo ku ba pulezidenti okwasooka ku ttivvi mu Uganda, ng’ali wamu ne munnamawulire wa KTN [[:en:Nancy_Kacungira|Nancy Kacungira]] . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Kacungira</nowiki></ref> [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] tgio5jk79e57okr9hn6dfj54l7n9uik 59266 59260 2026-07-06T11:45:36Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 59266 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alan Kasujja''' (b. ca. 1978) [[Munnayuganda]] era munnamawulire omuweereza ku leediyo eyakolera ku BBC News okumala emyaka 13, n'avaayo mu Gwomunaana 2025. Kasujja yali omu ku baweereza ba ''Newsday'' abakulu era ne pulogulaamu kati eyayimirizibwa ey'Africa Daily ku mukutu gwa BBC World Service. Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Uganda Media Centre, ekifo ng'omukozi wa gavumenti kyafuniddemu okumwemulugunyako. == Omulimu == Kasujja omulimu gw’amawulire yagutandika mu myaka gya 1990, kuradi Sanyu fm. Akoze ku mattivvi ne leediyo za Uganda. Emabegako awo yakola pulogulaamu y'okumakya ku leediyo ‘The Big Breakfast’ ku Kampala ng’esinziira ku 91.3 Capital FM ng’ali ne Jackie Lumbasi ne Ramesh Gabalsing, era abadde ayanjudde pulogulaamu y’omuzannyo ''Ani ayagala okubeera Millionai?'' okuva mu mwaka gwa 2011. Era yategeka pulogulaamu ya ''The Fourth Estate'', ey’emboozi y’ebyobufuzi eyakwatayo ennyo mu Uganda. Kasujja abadde abeera London okuva mu mwaka gwa 2012, nga y’omu ku baweereza ku ''mukutu gwa Newsday'' . Nga 15 gatonnya 2016, Kasujja yali omu ku bakubiriza okukubaganya ebirowoozo ku ba pulezidenti okwasooka ku ttivvi mu Uganda, ng’ali wamu ne munnamawulire wa KTN Nancy Kacungira . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Kacungira</nowiki></ref> [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] m2ddfvgtjguld8y34ismtdpkdk32ca9 59269 59266 2026-07-06T11:51:14Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu omutwe 59269 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alan Kasujja''' (b. ca. 1978) [[Munnayuganda]] era munnamawulire omuweereza ku leediyo eyakolera ku BBC News okumala emyaka 13, n'avaayo mu Gwomunaana 2025. Kasujja yali omu ku baweereza ba ''Newsday'' abakulu era ne pulogulaamu kati eyayimirizibwa ey'Africa Daily ku mukutu gwa BBC World Service. Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Uganda Media Centre, ekifo ng'omukozi wa gavumenti kyafuniddemu okumwemulugunyako. == Omulimu == Kasujja omulimu gw’amawulire yagutandika mu myaka gya 1990, kuradi Sanyu fm. Akoze ku mattivvi ne leediyo za Uganda. Emabegako awo yakola pulogulaamu y'okumakya ku leediyo ‘The Big Breakfast’ ku Kampala ng’esinziira ku 91.3 Capital FM ng’ali ne Jackie Lumbasi ne Ramesh Gabalsing, era abadde ayanjudde pulogulaamu y’omuzannyo ''Ani ayagala okubeera Millionai?'' okuva mu mwaka gwa 2011. Era yategeka pulogulaamu ya ''The Fourth Estate'', ey’emboozi y’ebyobufuzi eyakwatayo ennyo mu Uganda. Kasujja abadde abeera London okuva mu mwaka gwa 2012, nga y’omu ku baweereza ku ''mukutu gwa Newsday'' . Nga 15 gatonnya 2016, Kasujja yali omu ku bakubiriza okukubaganya ebirowoozo ku ba pulezidenti okwasooka ku ttivvi mu Uganda, ng’ali wamu ne munnamawulire wa KTN Nancy Kacungira . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Kacungira</nowiki></ref> == Obulamu ku bubwe == [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] gcmy9c35qdqjbmk6zllps0ng74nej00 Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi 0 12971 59141 47414 2026-07-05T21:07:21Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59141 wikitext text/x-wiki '''Daniel Kalinaki''' (yazaalibwa mu 1980) [[:en:Uganda|Munnamawulire]] [[Yuganda|Munnayuganda]] eyali akolagana ne ''[[Nation Media Group]]'' nga gyeneraali akulira amagye mu Uganda avunaanyizibwa ku Biwandiikibwa. Emabegako yali aweereza nga [[:en:Managing_Editor|Omuwandiisi omukulu]], Omukunganya w'obubaka bweddiini mu kibiina ky’amawulire kye kimu.<ref>{{Cite web |last=Monitor Reporter |date=8 May 2013 |title=Monitor Gets New Managing Editor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Monitor-gets-new-managing-editor/-/688334/1845452/-/smx62dz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402105700/http://www.monitor.co.ug/News/National/Monitor-gets-new-managing-editor/-/688334/1845452/-/smx62dz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=28 February 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Daily Nation Staff |date=2015 |title=Daily Nation: Daniel K. Kalinaki - Managing Editor for Africa at Nation Media Group |url=http://www.nation.co.ke/-/1148/2167106/-/format/xhtml/-/2mruyuz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104083657/http://www.nation.co.ke/-/1148/2167106/-/format/xhtml/-/2mruyuz/-/index.html |archive-date=4 November 2016 |access-date=3 November 2016}}</ref><ref>{{Cite web |last=Tumwesigye |first=Joseph |date=2026-03-31 |title=Veteran media icon Daniel Kalinaki retires - NTV Uganda |url=https://ntv.co.ug/news/national-news/veteran-media-icon-daniel-kalinaki-retires |access-date=2026-04-04 |language=en-US}}</ref> Mufumbo alina abaana basatu. == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Kalinaki yazaalibwa mu 1980. Okusoma pulayimale, yasomera mu ssomero lya Bat Valley Primary School, ne Kamuli Boys Boarding Primary era oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] okufuna satifikeeti ye ey'omutendera gwa O'Level. Yakola omutendera A'level okuva mu Makerere High School oluvannyuma n'awandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|University ye Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene. Yatikkirwa diguli esookai [[:en:Mass_communication|mu by'empuliziganya]] . Oluvannyuma, yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] mu nsi yonna okuva mu [[:en:City_University_of_London|City University of London]] . <ref name="Group">{{Cite web |last=ICIJ |date=2010 |title=International Consortium of Investigative Journalists: Journalist Profile - Daniel Kalinaki |url=https://www.icij.org/journalists/daniel-kalinaki |access-date=3 November 2016 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]]}}</ref> == Omulimu gwe == Ku myaka 18, yeegatta ku kibiina kya ''Crusader'', ekifulumizibwa buli wiiki ssatu mu Uganda. Bwe kyaggalwawo oluvannyuma lw’omwaka gumu, yatandika okukola mu ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' ng’omusasi, omuyambi wa maneja w’amawulire ku leediyo, omumyuka w’omuwandiisi w’ebyemizannyo, omuwandiisi omubeezi, omuwandiisi w’amawulire ag’ebweru, omuwandiisi w’amawulire, omuwandiisi w’okunoonyereza, n’omuwandiisi omukulu. Ye muwanguzi wa sikaala ya Chevening, Sports Rookie of the Year, n’engule ya Tebere-Mudin eyasoose olw’okukola obulungi mu by’amawulire. Omulimu gwa Kalinaki gufulumye mu lupapula lwa ''Daily Monitor'', <ref>{{Cite web |last=Kalinaki |first=Daniel |date=26 February 2015 |title=Norbert Mao And A Flashback To The Class of 1992 That Got Away |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/DanielKalinaki/-/878782/878788/-/vanwy6z/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123054/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/DanielKalinaki/-/878782/878788/-/vanwy6z/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=28 February 2015}}</ref> ''[[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]]'', the ''[[:en:New_Internationalist|New Internationalist]]'', ''[[:en:International_Consortium_of_Investigative_Journalists|Africa Confidential]]'', the ''[[:en:International_Consortium_of_Investigative_Journalists|Weekly Observer]]'', ''MS Magazine'', ne ku leediyo [[:en:International_Consortium_of_Investigative_Journalists|ya BBC World Service]] . Asomesa n'ebyamawulire mu kiseera ekigere ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Ono mmemba w’ekibiina [[:en:International_Consortium_of_Investigative_Journalists|ekigatta bannamawulire abanoonyereza mu nsi yonna]] ekya ICIJ. <ref name="Group">{{Cite web |last=ICIJ |date=2010 |title=International Consortium of Investigative Journalists: Journalist Profile - Daniel Kalinaki |url=https://www.icij.org/journalists/daniel-kalinaki |access-date=3 November 2016 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]]}}</ref> == Okulwanirira eddembe ly’obuntu == Mu 2000, yawandiika wamu ne Glen Williams, Joyce Kadowe, ne [[Noerine Kaleeba]] ''Open Secret: Abantu Abawangaala Na'kawuka akaleeta mukenenya Ne siriimu Mu Uganda'' . Ekitabo kino ekyafulumizibwa ekitongole kya UK Charity [[:en:ActionAid|ActionAid]], kye kimu ku biwandiiko ebyasooka okulondoola obukulu bw’enkola ey’obwesimbu era enzigule okuyamba okulwanyisa [[:en:Social_stigma|okuvumwavumwa mu bantu]] n’okusosola mu [[:en:HIV|siriimu]] na [[Siriimu|kawuka akaleeta mukenenya]] .<ref>{{Cite book |last=Noerine Kaleeba |date=2000 |title=Open Secret: People Facing Up to HIV and AIDS in Uganda |last2=Joyce N. Kadowe |last3=Daniel Kalinaki |last4=Alan Hughes |publisher=ActionAid |isbn=1872502555}}</ref> Wakati wa 2003 ne 2004, Kalinaki ne ''[[:en:Daily_Monitor|The Monitor]]'' baatwalibwa mu kkooti [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] okuyimiriza okufulumya emboozi eyalimu enkaayana nga balumiriza nti abakungu ba gavumenti baafudde ekisusse ku nkola y’okukebera ssemateeka.<ref name="Group">{{Cite web |last=ICIJ |date=2010 |title=International Consortium of Investigative Journalists: Journalist Profile - Daniel Kalinaki |url=https://www.icij.org/journalists/daniel-kalinaki |access-date=3 November 2016 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]]}}</ref> Nga 12 ogwomunaana mu 2009, Kalinaki yaddamu okubuuzibwa poliisi ya Uganda okumala essaawa nga mukaaga ku biri mu bbaluwa ya Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] eya 15 mu7 gwomusanvu eyalimu enkaayana ku byobufuzi mu [[:en:Bunyoro_sub-region|kitundu ky’e Bunyoro]] . Kalinaki eyalayira okuwandiika omusango n’okwegendereza ku misango gy’okujingirira n’okwogera ekiwandiiko eky’obulimba oluvannyuma yayimbuddwa ku kakalu ka kkooti etali ya ssente obukadde bwa UGX:10. Omusango ogwo gwagobwa olw’obutaba na bujulizi nga 7 ogwokubiri mu 2012.<ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Andrew |date=7 February 2012 |title=Court dismisses case against Monitor editors |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1321784/-/view/printVersion/-/j8m4o1z/-/%2523 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161104075800/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1321784/-/view/printVersion/-/j8m4o1z/-/%2523 |archive-date=4 November 2016 |access-date=3 November 2016}}</ref> Ogwo gwali mulundi gwakubiri mu 2009 nga Kalinaki ayitiddwa mu kitongole kya CID okuddamu ebibuuzo ku mboozi ezaafulumizibwa ekitongole kya Daily Monitor Publication Limited. Tewali musango gwavunaanibwa mu musango ogwasooka, ogwaddirira emboozi eyavumirira engeri ekikwekweto kyakolebwa ku ggye lya [[:en:Lord’s_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] . <ref>{{Cite web |last=Kalinaki |first=Daniel |date=19 January 2009 |title=It's the war of attrition |url=http://kalinaki.blogspot.com/2009/01/its-war-of-attrition.html |access-date=3 November 2016 |publisher=Kalinaki.com}}</ref> Kalinaki awandiise ekitabo "Kizza Besigye ne Uganda's Unfinished Revolution". Ekitabo kino kyekenneenya [[Kizza Besigye]] "ebigendererwa, ebirowoozo n'okwefuula". Era eraga engeri Museveni gy'azzeemu ensobi ezaakolebwa abasooka [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote]] . Mu kitabo, omuwandiisi alaga Bannayuganda kye bayinza n’okukikola. <ref>{{Cite web |last=Mwenda |first=Andrew M. |date=11 January 2015 |title=Uganda: Inside Kalinaki's Book On Besigye |url=http://allafrica.com/stories/201501120760.html |access-date=28 February 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kanuma |first=Shyaka |date=14 January 2015 |title=Kalinaki's Unfinished Book: A Review of Daniel K. Kalinaki's Kizza Besigye And Uganda's Unfinished Revolution |url=http://www.focus.rw/wp/2015/01/14/kalinakis-unfinished-book |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140720/http://www.focus.rw/wp/2015/01/14/kalinakis-unfinished-book/ |archive-date=2 April 2015 |access-date=28 February 2015 |publisher=The Rwanda Focus}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Ensawo ya Aga Khan ey'okutumbula ebyenfuna]] * [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Olukalala lw'empapula z'amawulire mu Uganda]] * [[:en:Aga_Khan_Fund_for_Economic_Development|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Eggye lya Uganda People's Defense Force]] == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] ncwygwnxko18z9sqo318bylpamifupc Solomon Serwanjja 0 13039 59160 48320 2026-07-05T21:22:55Z Ssemmanda will 3837 ntereezezzaamu 59160 wikitext text/x-wiki '''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]'''Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref> == Emirimu == '''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref> Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref> Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda.<ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref> Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref> == Engule n'okusimibwa == Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref> Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1jffvw5euoverwfjzpiivk2ku5oxgey A Pass 0 13123 59150 58954 2026-07-05T21:11:17Z Ssebuufu 9882 59150 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>{{cite web|url=http://www.satisfashionug.com/a-pass-talks-music-fashion-women-and-being-cool/|title=A Pass talks music fashion women and being cool|author=satisfashionug|work=SatisFashion Uganda|accessdate=26 March 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.llolypop.com/apass.php/|title=Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing|publisher=|accessdate=26 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140550/http://www.llolypop.com/apass.php/|archive-date=2 April 2015|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == qd76hvfv0u04z4pm01ujiyg82rzz99z 59155 59150 2026-07-05T21:15:58Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 59155 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass egamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == scjnrnakcq8xmj1y84e86i8oplv2y7k 59157 59155 2026-07-05T21:17:41Z Ssebuufu 9882 59157 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva ku Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 9e8gvrf0brfrv2ytnopwns6ovltdvyi 59158 59157 2026-07-05T21:18:49Z Ssebuufu 9882 59158 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka era Pass okuva eri Picky erinya epatike Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 41ubq6xeap5ykooqm33gtl3ftbbd56m 59159 59158 2026-07-05T21:20:47Z Ssebuufu 9882 59159 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obulamu bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 8wt84uav0dlfgpe4gz4a5qoj7h3bnso 59161 59159 2026-07-05T21:25:24Z Ssebuufu 9882 Ntereezezza Obulamu bwe n’okusoma kwe 59161 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana wa kubiri mu maka g’abantu musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 6yxj891xa198xtp30qe7nmnsabso4rq 59162 59161 2026-07-05T21:27:00Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 59162 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten okusoma nasale ye, Nakasero Primary School mu pulayimale ye, Merryland High Schools, ne St Lawrence, Cream land okugenda mu siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 4oyogktyi30rd136r3jvdwxrej26d3u 59168 59162 2026-07-05T21:38:03Z Ssebuufu 9882 /* Obuto bwe n’okusoma kwe */ 59168 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna agenda mu kkanisa owa bulijjo kyokka ekitone kye yakikulaakulanya nnyo ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 15jjcdjb8ige9z7sza0wn9i4uvbcjcf 59177 59168 2026-07-05T21:57:57Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gw’okuyimba */ 59177 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Omulimu gw’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == a6ac8et6offrczoki5q8j7y42dun34u 59178 59177 2026-07-05T21:58:45Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gw’okuyimba */ 59178 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 mu situdiyo ye eyasooka teyasobola oluyimba wabula yasobola okufuna ebivuga byokka. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == lg174xma6encgyf9x75nf34kwjkatr0 59221 59178 2026-07-06T08:09:17Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy’okuyimba */ 59221 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yakola enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyikiddwa nga A Dash era bombi baakola ennyimba ezenjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 0nzkh1gst5ujwadfecmwy029kecn9np 59222 59221 2026-07-06T08:18:04Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy’okuyimba */ 59222 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye mu bugwanjuba Syde mu situdiyo jebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 6e4eugtigri0k5izk6dtvhlcsz8ybl1 59224 59222 2026-07-06T08:26:41Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gy’okuyimba */ 59224 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu kya Maiden === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == d8altw1c1zod5vubiggyv1nps3flcaa 59225 59224 2026-07-06T08:31:11Z Ssebuufu 9882 /* Ekivvulu kya Maiden */ 59225 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Ennyimba ze == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == gocbokxt3kc9f1iqn0jaypjcif6jzso 59226 59225 2026-07-06T08:33:42Z Ssebuufu 9882 /* Ennyimba ze */ 59226 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalal lwe'nnyimba zaakute ku lutambi == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == ffkzhordafr9v5t3qd35jlxxe8rq12s 59227 59226 2026-07-06T08:34:31Z Ssebuufu 9882 /* Olukalal lwe'nnyimba zaakute ku lutambi */ 59227 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == r46phbzl6jnsje3mstntic99ocow7rh 59228 59227 2026-07-06T08:35:14Z Ssebuufu 9882 /* Alubaamu z'ennyimbaOgw'oluberyeb */ 59228 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Singles == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == ibpq72l0tytxcmqbuzopmu99lh8tr83 59229 59228 2026-07-06T08:37:40Z Ssebuufu 9882 /* Singles */ 59229 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Ennyimba ezitawera alubaamu (Singles) == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Collaborations (Enkolagana) == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == 2ep9r09ut0fiw93tpe6jh38mbvt22kn 59230 59229 2026-07-06T08:43:12Z Ssebuufu 9882 /* Collaborations (Enkolagana) */ 59230 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Ennyimba ezitawera alubaamu (Singles) == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Ennyimba zaayimbye ne bayimbi banne abalala == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == n9o43p0eis3deh826t6zy8p9zfh9nps 59231 59230 2026-07-06T08:43:43Z Ssebuufu 9882 /* Ennyimba zaayimbye ne bayimbi banne abalala */ 59231 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Ennyimba ezitawera alubaamu (Singles) == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Ennyimba zaayimbye ne bayimbi banne abalala == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi. * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia == ks2lat4zqtbmjblgplq8d9aqfram8gj 59234 59231 2026-07-06T08:47:46Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa w'abweru wa wikipedia */ 59234 wikitext text/x-wiki [[category:1989 okuzaalibwa]] [[category:Abantu abalamu]] [[category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21]] {{Databox}}  '''<big>Alexander Bagonza</big>''', asingakumanyibwa n'erinnya lye erya siteegi '''A Pass''' (era eyali '''APassKiller''' ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba Munnayuganda. Yazaalibwa e [[:lg:Uganda|Uganda]] mu Gwekkumineebiri 21, 1989.<ref name="chano8.com2">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> A Pass agamba nti erinnya lye erya siteegi liva mu Alexander erinnya lye erisooka ate Pass liva mu linnya lye eppaatiike, Percy.<ref>satisfashionug. "A Pass talks music fashion women and being cool". ''SatisFashion Uganda''. Retrieved 26 March 2015.</ref><ref>"Llolypop Records - Events Organisers, Promoters and Marketing". Archived from the original on 2 April 2015. Retrieved 26 March 2015.</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == A Pass yazaalibwa mu Gwekkumineebiri 21, 1989 era mwana waakubiri mu maka ga baana musanvu. Yasomera ku Kampala Kindergarten ku kusoma kwe okwa nasale, Nakasero Primary School ku kusoma kwe okwa pulayimale ne Merryland High Schools, ne St Lawrence Creamland ku ssomero lya siniya.<ref name="chano8.com">{{cite web|url=http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|title=All You Need To Know About Rising Star A Pass|work=Chano8 Digital Magazine|accessdate=26 March 2015|archive-date=2 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402025154/http://chano8.com/need-know-rising-star-pass/|url-status=dead}}</ref> == Emirimu gy’okuyimba == A Pass yatandika okuyimba ng’omuntu yenna owomukkanisa owa bulijjo maye ekitone kye yasinga kukikuliza ku ssomero. Oluvannyuma yagenda mu situdiyo mu mwaka gwa 2003 omulundi gwe ogwasooka mu situudiyo naye teyakwataayo luyimba, naye kyeyasobola okufuna kyokka gemaloboozi g'ebivuga. Oluvannyuma A Pass yakomawo mu situdiyo oluvannyuma lw’emyaka mitono bwe yasisinkana mukwano gwe ayitibwa Eddy eyamukubiriza okwongera okuyimba mu ngeri ey’ekikugu. A Pass yatondawo enkolagana ey’amaanyi mu by’okuyimba ne Dave Dash mu kiseera ekyo eyali amanyiddwa nga A Dash era ababiri baakola ennyimba ez'enjawulo nga bali bombi.<ref name=":0">{{Cite web |title=Apass {{!}} West Nile xpozed |url=https://www.westnilebiz.com/artist/10/apass |access-date=2025-07-16 |website=westnilexpozed.com}}</ref> Mu 2011, yasisinkana dayirekita wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] eyalaba ekitone kye [[South Syde]] mu situdiyo gyebayimbira. Bashir yatandika okumutwala mu situdiyo ez’enjawulo okwetoloola eggwanga n’okumwanjula mu bantu ab’enjawulo ab’amaanyi mu kisaawe ky’okuyimba. Mu mwaka gwa 2012, BADI yazimba situdiyo y’okukwata ennyimba e Makindye eyitibwa Badi Musik Production. BADI yagenda mu maaso n’okwata vidiyo za A Pass mu 2013, ekyayongera amanyi mukutumbula ekitone kye. Mu kiseera kino A Pass eriko omukono era eddukanyizibwa kkampuni ya LLolypop Entertainment.<ref name=":0"/> A Pass akoze na bafulumya omuziki abawerako mu mutindo gwa Reggae ne Dancehall omuli Alex okuva e Jamaica (A.I.P), Black Spyda okuva e Jamaica, Nessim (Badi Musik), Baru (DustVille), Timo (Badi Musik), Just Jose (Swangz Avenue), [[:lg:Benon_Mugumbya|Benon Mugumbya]], (Swangz Avenue), Nash ( [[:lg:Swangz_Avenue|Swangz Avenue]] ), N'omugenzi Mac Elvis (South Syde), . Keyner (K Records), Samurae (Talent 256), Don (DustVille) n’abalala abawerako. A Pass egamba nti afuna okusikirizibwa okuva ku muziki omuli dancehall, reggae, Rnb, hip hop ne afro pop okuva mu bayimbi nga [[:lg:Michael_Jackson|Michael Jackson]], [[:lg:Lucky_Dube|Lucky Dube]], [[:lg:UB40|UB40]] n’abalala bangi. A Pass ekoze n’abayimbi ab’enjawulo omuli, [[:lg:A.Y._(musician)|A.Y. (omuyimbi)]], [[:lg:Radio_&_Weasel|Goodlyfe]] okuva mu Uganda ne [[:lg:Cinderella_Sanyu|Cinderella Sanyu]] n’abalala bangi.<ref>{{cite web |title=A Pass to release new video featuring AY and AirporTaxi soon |url=http://bigeye.ug/pass-release-new-video-featuring-ay-airportaxi-soon/ |accessdate=26 March 2015 |work=Bigeye.ug}}</ref> A Pass awandikidde [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]] enyimba<ref>{{cite web |title=Singer A Pass Pockets Shs2M For Bebe Cool's New Hit |url=http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |accessdate=26 March 2015 |work=Xclusive.co.ug |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402130501/http://xclusive.co.ug/2014/12/04/singer-pass-pockets-shs2m-bebe-cools-hit/ |url-status=dead }}</ref> era yawandiise wamu ne Michael Ross oluyimba ‘Love I Feel’.<ref>{{cite web |title=Micheal Ross Opens Up About 'Love I Feel' - Chano8 |url=http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel//\ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404100615/http://chano8.com/micheal-ross-opens-love-feel/ |archive-date=4 April 2015 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> Gye buvuddeko yafulumya oluyimba lwa ''Wuuyo'' oluyimba olutongole olwa firimu y'ekina Uganda [[:lg:Bala_Bala_Sese|Bala Bala Sese]] eyakolebwa [[:lg:Usama_Mukwaya|Usama Mukwaya]].<ref>{{cite web |title=A pass' Wuuyo Soundtrack For The Bala Bala Sese Movie - Chano8 |url=http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160421164935/http://chano8.com/a-pass-wuuyo-soundtrack-for-the-bala-bala-sese-movie/ |archive-date=21 April 2016 |accessdate=26 March 2015 |work=Chano8 Digital Magazine}}</ref> A Pass amanyiddwa nnyo nga okukola ne mukwano gwe ne producer Nessim era ne producer wa vidiyo [[:lg:Lukyamuzi_Bashir|Lukyamuzi Bashir]] wansi w’ekitongole ekikuba ennyimba ekya Badi Musik. === Ekivvulu ekyasooka === Ogwolubereberye 31, 2025, A Pass yategeka ekivvulu kye ekyasooka nga ye yekka, (A Pass Live in Concert, 2025) ku [[wooteeri ya Kampala Serena]]. Omukolo guno gwaliko ennyimba ze ez’amaanyi era nga gwetaba abayimbi banne. Okuteekateeka kwatandika ku nkomerero ya 2024, nga okwegezaamu kwalimu live bbandi. == Olukalala lw'ennyimba zaakute ku ntambi == === Alubaamu === * Nva Kampala (2016) Omuntu w'abantu. * [[A Pass|Africa Yayo]] (2018) * Bagonza (2024) * [https://music.apple.com/ug/album/a-pass/1785177179 Apass] (2025) == Ennyimba ezitawera alubaamu (Singles) == Ezimu ku nnyimba za A Pass ezisinga okwettanirwa mulimu zino wammanga: * Didadada * Love Infection * Am loving * Am lovin Remix * Tulikubigere * KLA * Mumpulila * So loud * Burn OP * Nyenya Omugongo * Run Bou Ya * One Of A Kind * Bartender * Tetubatya * Wuuyo * Muliwa (we deyah) * So High * Wyne on Time * Yuh Don Know Mi * Take Time Off * Abantu * Sida Mukyalo == Ennyimba zaayimbye ne bayimbi banne abalala == === Ze yayimba n'abayimbi abalala === * ''Nah normal'' ne [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Radio & Weasel]] * ''Am Loving'' ne Don Mc ne [[Cindy Sanyu|Cinderella Sanyu]] * ''Flair'' yange ne Patrobas * ''Amatu Maggale'' ne Tasha Batabazi. * ''AIP Cyber'' nga erina AIP * ''Twala Obudde bw'okuwummula'' ne The Mith * ''Omukozi w'obuzibu'' ne Ekky * ''Ebijjukizo'' ne [[:lg:Lillian_Mbabazi|Lillian Mbabazi]] * ''GAMULULU REMIX Ft [[:lg:Konshens|Konshens]]''<ref>{{Cite news|author=Staff Writer|date=April 11, 2016|title=Facts & Review Of Gamululu Remix Video By A Pass And Konshens|pages=1|work=RedPepper|url=https://redpepper.co.ug/facts-review-of-gamululu-remix-video-by-a-pass-and-konshens/64159/|access-date=April 11, 2016}}</ref> Omusajja Omulala Omulala. * Face Me ne [[:lg:Azawi|Azawi]]<ref>{{Cite news|last=Josh|first=Ruby|date=October 10, 2021|title=Impressive! Azawi’s ‘African Music’ album already taking huge strides|pages=1|work=Mbu|url=https://mbu.ug/2021/10/10/impressive-azawis-african-music-album-already-taking-huge-strides/|access-date=October 10, 2021}}</ref> == Obukuubagano == Wabaddewo obutakkaanya obutaggwa wakati wa A Pass n'abayimbi abalala mu [[:lg:Uganda|Uganda]] . * Obutakanya ne [[:lg:Bebe_Cool|Bebe Cool]]<ref>{{cite web |author=Habre Muriisa |date=11 Aug 2017 |title=A Pass Speaks Out On Alleged Beef With Bebe Cool |url=http://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |accessdate=29 March 2019 |publisher=Chano8 Digital Magazine |language=en |archive-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813002810/https://chano8.com/pass-speaks-alleged-beef-bebe-cool/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == 6v5fysic23glcmxi7nsdnc18vpf52zn Ivan Kyeyune 0 13164 59148 48788 2026-07-05T21:10:22Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59148 wikitext text/x-wiki   '''Ivan Kyeyune''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] ow'eby'obufuzi, munnamawulire, era [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[Nakasongola]] County mu Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite news|title=Nakasongola votes first Opposition MP in 40 years|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakasongola-votes-first-opposition-mp-in-40-years-5334694|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite news|title=How NTV's Zungulu voice Ivan Kyeyune won Nakasongola MP seat on third attempt|url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/how-ntvs-zungulu-voice-ivan-kyeyune-won-nakasongola-mp-seat-on-third-attempt/|access-date=5 March 2026|work=Daily Express}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Ivan Kyeyune: The funny man behind zungulu |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ivan-kyeyune-the-funny-man-behind-zungulu-1569462 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Nga tannayingira Palamenti, Kyeyune yakolako nga munnamawulire era omuntu amanyiddwa ku [[NTV Uganda]], gye yamanyibwa ennyo olw’okwanjula ekitundu ky’amawulire eky’okusaaga “Zungululu” ku NTV ''Akawungeezi'' . <ref>{{Cite news|title=NTV in talks with Zungulu presenter Ivan Kyeyune after securing Nakasongola MP seat|url=https://www.pulse.ug/story/ntv-in-talks-with-zungulu-presenter-ivan-kyeyune-after-securing-nakasongola-mp-seat-2026011905203451841|access-date=5 March 2026|work=Pulse Uganda}}</ref> <ref name=":1" /> Kyeyune yavuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Nakasongola emirundi egiwera nga tawangula okutuusa mu kulonda kwa bonna okwa 2026. Ono yalangirirwa ng’omuwanguzi [[:en:Returning_officer|ofiisa avunaanyizibwa ku kulonda]] mu disitulikiti y’e Nakasongola oluvannyuma lw’okufuna obululu 15,611, n’awangula Stephen Tiberondwa Bujjingo eyeesimbawo mu kibiina kya National Resistance Movement, eyafuna obululu 11,699. <ref>{{Cite web |last=MANDELA |first=NELSON |date=2025-10-03 |title=Two-term Nakasongola MP Mutebi steps aside for party unity |url=https://pmldaily.com/news/2025/10/two-term-nakasongola-mp-mutebi-steps-aside-for-party-unity.html |access-date=2026-03-05 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakasongola-votes-first-opposition-mp-in-40-years-5334694 "Nakasongola votes first Opposition MP in 40 years"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2026</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-03 |title=2026 elections: Nakasongola MP Mutebi bows out, backs NRM unity |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-elections-nakasongola-mp-mutebi-bows-out-backs-nrm-unity-5215142 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2026-01-21 |title=Who is Ivan Kyeyune? The humorous voice behind Zungulu and now MP-elect for Nakasongola County on NUP ticket - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/entertainment/20260121/who-is-ivan-kyeyune-the-humorous-voice-behind-zungulu-now-eyeing-parliament-on-nup-ticket/ |access-date=2026-03-05 |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] m01t4434pgt9njw7xuwfodih510vi0z Muwanga Kivumbi 0 13175 59215 58234 2026-07-06T07:23:40Z ~2026-38465-83 11400 Ngasseeko ettuluba 59215 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General &#124; Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0"/> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123155501/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |url-status=dead }}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Butambala]] 5f2o265fvow3wesnsoztbo9k0vgme0v 59217 59215 2026-07-06T07:33:07Z ~2026-38465-83 11400 Ngasseeko ettuluba 59217 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General &#124; Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0"/> == Emirimu gye mu by'obufuzi == Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123155501/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |url-status=dead }}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Butambala]] [[Category:Abazaalibwa mu 1973]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] h91vw4827n8e68m18o6diig4eegxfj4 Helen Epstein (munnamawulire) 0 13283 59142 56910 2026-07-05T21:08:02Z Ssemmanda will 3837 added [[Category:Bannamawulire]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 59142 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Helen C. Epstein''' (yazaalibwa mu 1961) Mumerika Pulofeesa mu by'eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu, ng’alina okwagala okw'enjawulo kwalina ku [[:en:Uganda|Uganda]] n’amawanga amalala ag’omu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . Anoonyerezzaako ku bulamu bw'okuzaala ne [[:en:AIDS_in_Africa|mukenenya mu Africa]] ng'akolera ebitongole nga [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]], [[:en:Population_Council|Population Council]], ne [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]]. Okuva mu 2003-2004, yawangula engule ya John Simon Guggenheim Memorial Fellowship. Omwaka ogwaddako, yali munoonyereza omukenkufu eyakyala mu [[:en:Princeton_University|Princeton University]] mu kitongole kyayo ekyali kikola ku bulamu bw'abantu n'obulungi bwabwe ekya Center for Health and Wellbeing. <ref name="Hobart_Smith">https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx</ref> Epstein muwandiisi w’ebitabo bibiri, era abadde atera okuwandiika mu lupapula lwa ''[[:en:The_New_York_Review_of_Books|The New York Review of Books]]'' . Emiko gye era gifulumiddeko mu ''[[:en:The_New_York_Times_Magazine|The New York Times Magazine]]'', ''[[:en:The_Washington_Post|The Washington Post]]'', ''[[:en:The_Times_Literary_Supplement|The Times Literary Supplement]]'', ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]'', ''[[:en:Granta|Granta Magazine]]'', n’ebitabo ebirala bingi. <ref name="princeton">https://chw.princeton.edu/people/past-visitors</ref> == Ebikwata ku bulamu bwe == Epstein yafuna diguli ye esooka mu 1984 (mu ssomo lya Physics, mu [[:en:University_of_California-Berkeley|University of California-Berkeley]] ), Diguli Eyookusatu mu 1991 (mu ssomo lya Molecular Biology, mu [[:en:Cambridge_University|Cambridge University]] ), ne Diguli Eyookubiri mu 1996 (Mu ssomo ly'ebyobulamu bw’abantu mu nsi ezikyakula, mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] ). Mu 1993, yagenda e Uganda okunoonya [[:en:AIDS_vaccine|eddagala erigema mukenenya]] nga akiikirira ekitongole kya [[:en:Chiron_Corporation|Chiron Corporation]] ne [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]] . <ref name="Hobart_Smith">{{Cite web |date=January 31, 2024 |title=Helen Epstein |url=https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx |series=President's Forum |publisher=[[Hobart and William Smith]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hws.edu/offices/president/presidents-forum/epstein.aspx "Helen Epstein"]. President's Forum. [[Hobart and William Smith]]. January 31, 2024.</cite></ref> Bwe yali mu Uganda, yasomesanga essomo lya molecular biology mu ssomero ly'obusawo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Wadde nga kaweefube we ow’okunoonya eddagala erigema yalemererwa, Epstein yasobola okulaba ku lulwe okubonaabona okwavanga ku [[:en:HIV|Akawuka akaleeta siriimu]], okwafuuka omulamwa gw’ekitabo kye ekyafulumizibwa mu 2007, ''The Invisible Cure: Africa, the West, and the Fight Against AIDS'' (weetegereze: bwe kyaddamu okufulumizibwa mu mpapula aba [[:en:Picador_(imprint)|Picador]] mu 2008, omutwe omutono gwakyusibwa ne gufuulibwa ''Why We Are Losing the Fight Okulwanyisa mukenenya mu Africa'' ). Ekitabo kino kikwata ku bulamu bwe mu myaka 15 gye yamala ng’asoma ku kirwadde kya mukenenya n’engeri bannassaayansi b’amawanga g’ebweru, ebitongole ebiyamba abantu, n’ebitundu ebisinga okukosebwa abantu abafa mukenenya gye baakola ku kirwadde kino. Agamba nti amawanga ga Africa agasinga okukosebwa akawuka ka siriimu tekiri nti bannansi baago "beegatta n'abantu abangi ab'enjawulo", wabula gye kitera okubeera ekyabulijjo abantu okubeera n'omukwano ogw'okwegatta "ogw'ekiseera ekiwanvu", omuntu ssekinnoomu mw'ayinza okuba n'ababeezi abasukka mu omu ab'ekiseera ekiwanvu omulundi gumu, era ng'ababeezi abamu bayinza okukwatagana okumala emyezi oba emyaka. <ref name="philanthropyaction">https://web.archive.org/web/20190212214106/http://philanthropyaction.com/articles/interview_aids_journalist_helen_epstein_on_the_invisible_cure</ref> Alaga engeri omukutu guno omunene ogw'okwegatta ogugenda mu maaso gye "gutondawo embeera ennungi ey'okusaasaanya akawuka ka siriimu; singa omuntu omu mu mukutu guno afuna akawuka ka siriimu, abalala bonna bateekebwa mu bulabe." <ref name="philanthropyaction" /> ''The Invisible Cure'' yakola olukalala lw'abitabo [[:en:The_New_York_Times_Book_Review#Best_Books_of_the_Year_and_Notable_Books|100 ebissibwamu ekitiibwa]] mu mpapula z'amawulire ga ''The New York Times'' mu okuva mu 2007. <ref>https://www.nytimes.com/2007/12/02/books/review/notable-books-2007.html</ref> Oluvannyuma lwa ''The Invisible Cure'', Epstein yagenda mu maaso n'okunoonyereza ku nsonga z'ebyobufuzi, eby'obulamu n'ensonga z'abantu mu Uganda n'awalala mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]] . <ref name="NYRB_AFM">https://www.nybooks.com/articles/2017/10/26/uganda-routine-horrors/</ref> <ref name="PuliterRahman">https://pulitzercenter.org/blog/helen-epstein-and-wests-role-african-terror</ref> Amawulire ge ku ssemazinga gaafulumiranga nnyo mu lupapula lwa ''The New York Times'' ne ''The New York Review of Books'' . <ref name="KirkusAFM">https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/helen-epstein-2/another-fine-mess-epstein/</ref> Okweyongera okussa essira ku by'obufuzi bya Africa kyamuviirako okuwandiika ekitabo ekyafulumizibwa mu 2017, ekya ''Another Fine Mess: America, Uganda, and the War on Terror'' . Mu mulimu guno, avumirira enkola ya [[:en:United_States|America]] ey’ensonga z’ebweru olw’okuwagira nnakyemalira wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] awatali bukwakkulizo, ky’alowooza nti kye kyaviirako ekitundu kino okutabuka mu byobufuzi n’okubonaabona okubunye mu ggwanga. <ref>https://globalreports.columbia.edu/books/another-fine-mess/</ref> Okuva mu 2010, Epstein abadde Pulofeesa omugenyi ow’eddembe ly’obuntu n’ebyobulamu by’abantu mu nsi yonna mu nteekateeka y’okunoonyereza ne mu mawanga ag'enjawulo ku [[:en:Bard_College|Bard College]] . <ref>https://www.bard.edu/faculty/helen-epstein?action=details</ref> Mu 2013-2014, yali omu ku ba Open Society ne [[:en:Open_Society_Foundations|Open Society Foundations]] . <ref>{{Cite web |date=July 5, 2013 |title=Helen Epstein: Open Society Fellow |url=https://www.opensocietyfoundations.org/people/helen-epstein |archive-url=https://web.archive.org/web/20160214194726/https://www.opensocietyfoundations.org/people/helen-epstein |archive-date=February 14, 2016 |website=[[Open Society Foundations]]}}</ref> == Ensengeka y’ebitabo bye == === Ebitabo === * {{Cite book |year=2007 |title=The Invisible Cure: Africa, the West, and the Fight Against AIDS |publisher=Farrar, Straus and Giroux |isbn=978-0374281526}}<ref>https://www.nytimes.com/2007/07/03/health/03book.html</ref> * {{Cite book |year=2017 |title=Another Fine Mess: America, Uganda, and the War on Terror |publisher=Columbia Global Reports |isbn=978-0997722925}}<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Nicolas_van_de_Walle</ref> === Okuddamu okwetegereza ebitabo ebyalondebwa === {| class="wikitable sortable" width="95%" !Omwaka ! class="unsortable" | Ekitundu eky’okuddamu okwetegereza ! class="unsortable" | Emirimu (emirimu) egyekenneenyeddwa |- | 2007 |{{cite magazine|df=mdy|date=June 28, 2007|title=Death by the Numbers|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2007/06/28/death-by-the-numbers/|url-access=limited}} | {{cite book |last=Johnson |first=Steven |year=2006 |title=[[The Ghost Map|The Ghost Map: The Story of London's Most Terrifying Epidemic—and How It Changed Science, Cities, and the Modern World]] |publisher= |isbn= |authorlink=Steven Johnson (author)}} |- | 2007 | {| class="wikitable sortable" width="95%" |{{cite magazine|df=mdy|date=July 19, 2007|title=Getting Away With Murder|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2007/07/19/getting-away-with-murder/|url-access=limited}} |} | {{cite book |last=Brandt |first=Allan M. |year=2007 |title=The Cigarette Century: The Rise, Fall and Deadly Persistence of the Product That Defined America |publisher= |isbn=}} |- | 2015 | {{cite magazine|df=mdy|date=November 5, 2015|title=The Strange Politics of Saving the Children|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2015/11/05/strange-politics-saving-children/|url-access=limited}} | {{cite book |last=Fifield |first=Adam |year=2015 |title=A Mighty Purpose: How Jim Grant Sold the World on Saving Its Children |publisher= |isbn=}} |- | 2020 | {{cite magazine|df=mdy|date=March 26, 2020|title=Left Behind|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2020/03/26/left-behind-life-expectancy-crisis/|url-access=limited}} | {| class="wikitable sortable" width="95%" |{{cite book |last1=Case |first1=Anne |year=2020 |title=Deaths of Despair and the Future of Capitalism |last2=Deaton |first2=Angus |publisher= |isbn=}} {{cite book |last=Silva |first=Jennifer M. |year=2019 |title=We're Still Here: Pain and Politics in the Heart of America |publisher= |isbn=}} |} |- | 2021. Omuntu w’abantu | {{cite magazine|df=mdy|date=June 10, 2021|title=The Roots of Rwanda's Genocide|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2021/06/10/roots-of-rwanda-genocide/|url-access=limited}} Yawandiika wamu ne Claude Gatebuke. | {{cite book |last=Wong |first=Michela |year=2021 |title=Do Not Disturb: The Story of a Political Murder and an African Regime Gone Bad |publisher= |isbn=}} |} === Emiko egyalondebwamu === * {{Cite web |last=Epstein |first=Helen |date=May 18, 2001 |title=The Plagues of Transition |url=https://www.project-syndicate.org/commentary/the-plagues-of-transition |website=Project Syndicate}} *  {{cite news|last=Epstein|first=Helen|title=The Fidelity Fix|date=June 13, 2004|url=https://www.nytimes.com/2004/06/13/magazine/the-fidelity-fix.html?_r=0|archive-url=https://web.archive.org/web/20230522094441/https://www.nytimes.com/2004/06/13/magazine/the-fidelity-fix.html?_r=0|archive-date=May 22, 2023|newspaper=The New York Times}} * {{cite news|last=Epstein|first=Helen|title=There is no room for sexual morality in an honest conversation about Aids|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2007/aug/09/comment.health|date=August 8, 2007|newspaper=[[The Guardian]]}}  *  {{cite magazine|last=Epstein|first=Helen|title=Flu Warning: Beware the Drug Companies!|date=May 12, 2011|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/articles/2011/05/12/flu-warning-beware-drug-companies/|url-access=limited}} *  {{cite news|last=Epstein|first=Helen|title=Africa's Slide Toward Disaster|url=https://www.nytimes.com/2014/08/02/opinion/africas-slide-toward-disaster.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&module=c-column-top-span-region&region=c-column-top-span-region&WT.nav=c-column-top-span-region|date=August 1, 2014|newspaper=The New York Times}} *  {{cite magazine|last=Epstein|first=Helen|title=The Cost of Fake Democracy|date=May 16, 2016|magazine=The New York Review of Books|url=https://www.nybooks.com/online/2016/05/16/uganda-cost-of-fake-democracy/|url-access=limited}} == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.nybooks.com/contributors/helen-epstein/ Olukalala lw’ebiwandiiko bye mu lupapula lwa ''The New York Review of Books''] * [https://easternafricatransparency.org/ Helen Epstein ku Afrika: Okuwandiika ku ddembe mu Africa] [[Category:Bannamawulire]] n1hmbsiim5brmygriiu17razoaql7u6 Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza 14 14693 59034 2026-07-05T12:53:37Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59034 wikitext text/x-wiki Bannayuganda nga bannabyanjigiriza btc1akhw0t998zgl1ycvxknafj4ya60 Category:Bammemba b'akakiiko k'ebyokulonda 14 14694 59036 2026-07-05T12:54:33Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59036 wikitext text/x-wiki Bammemba b'akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda hde6olvgt0h4likiydhyoyyslh6cql8 Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza ab'ekyasa ky'abiri mwekimu 14 14695 59037 2026-07-05T12:55:25Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59037 wikitext text/x-wiki Bannayuganda bannabyanjigiriza ab'ekyasa ky'abiri mwekimu 2srseo7nz9e1jh3typso1gmokech9wp Justin Arop, omuwandiisi w’ebitabo 0 14696 59046 2026-07-05T15:55:04Z Kisakye Jane 9195 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344125910|Justin Arop]]" 59046 wikitext text/x-wiki {{Databox}}{{MedalTableTop}} {{MedalSport|Men's [[Sport of athletics|athletics]]}} {{MedalCountry|{{UGA}}}} {{MedalCompetition|[[African Championships in Athletics|African Championships]]}} {{MedalGold|[[1988 African Championships in Athletics|1988 Annaba]]|Javelin throw}} {{MedalBronze|[[1985 African Championships in Athletics|1985 Cairo]]|Javelin throw}} {{MedalBronze|[[1990 African Championships in Athletics|1990 Cairo]]|Javelin throw}} {{MedalBottom}}'''Justin Arop''' (Ogwokusatu 24, 1958 &#x2013; 1994) yali munnabyamizannyo okuva mu [[Yuganda|Uganda]], eyavuganya mu mpaka z’abasajja [[Javelin throw|ez’okukanyuga effumu]] mu kiseera kye.<ref>{{Cite web |title=Justin Arop Sports Reference |url=https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ar/justin-arop-1.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200418110051/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ar/justin-arop-1.html |archive-date=2020-04-18 |publisher=www.sports-reference.com}}</ref> Yawangula emirundi ebiri mu [[All-Africa Games|mizannyo gya Afrika yonna]] (1978 ne 1987) era nga ye yakiikirira ensi za [[East Africa|z′omubuvanjuba bwa Africa]] mu [[Summer Olympics|mizannyo gy'ebikonde mu kyeya]] esatu egy'omuddiring'anwa, ng'atandikira mu [[Moosko|Moscow]], [[Soviet Union]] (1980). Eyo gye yateekawo ebyava mu bikonde ebisinga obulungi bwe yamalira mu kifo kya 12 mu nsengeka z’okutwalira awamu. Mu mizannyo gya Lite Summer Games egyategekebwa ku Duke University Campus e Durham (North Carolina, Amerika), nga 27,Ogwomusanvu 1982, Arop yasuula effumu ku buwanguzi bwa mmita 84.58 (dizayini enkadde).<ref>{{Cite web |date=28 Jun 1982 |title=Lite Summer Games |url=https://www.newspapers.com/article/the-durham-sun-lite-summer-games/193649873/ |access-date=18 March 2026 |website=[[The Durham Sun]] |page=42}}</ref> Mu kiseera kino y’alina [[List of Ugandan records in athletics|likodi ya Uganda]] n’obuwanvu bwa mmita 75.52 (dizayini empya). == Empaka z’ensi yonna == {| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |1984 |[[Athletics at the 1984 Summer Olympics – Men's javelin throw|Olympic Games]] |[[Los Angeles, California|Los Angeles, United States]] |27th |Javelin throw |69.76 m |- |rowspan=2|1987 |[[1987 All-Africa Games|All-Africa Games]] |[[Nairobi, Kenya]] |bgcolor="gold" | 1st |Javelin throw |[[Athletics at the 1987 All-Africa Games|73.42 m]] |- |[[1987 World Championships in Athletics – Men's javelin throw|World Championships]] |[[Rome, Italy]] |29th |Javelin throw |71.76 m |- |1988 |[[Athletics at the 1988 Summer Olympics – Men's javelin throw|Olympic Games]] |[[Seoul, South Korea]] |33rd |Javelin throw |69.10 m |} == Weyasinga okukola obulungi okusinziira ku mwaka == * 1987 - 71.76 * 1988 - '''75.72 NR''' == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 5w2jypkagux6vop4n7z4ipmvc6g5y13 Category:Bayimbi ba nyimba ezitendereza Katonda 14 14697 59051 2026-07-05T16:15:37Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 59051 wikitext text/x-wiki Bano be bayimbi be nyimba ezitendereza Katonda 7nxs215yejda32accud8v669f7063wk Category:Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda 14 14698 59052 2026-07-05T16:16:09Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 59052 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda p94typs1l6mmjkijcj1031f1y3irqts Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara 14 14699 59098 2026-07-05T19:52:20Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59098 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abava mu Disitulikiti y'e Mbarara. m9h5lc3k6jarfexkfp2i48yy4xixg77 Category:Abantu abaafa mu 2022 14 14700 59101 2026-07-05T19:54:28Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59101 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaafa mu 2022. 7gamz4o8stwlyi146kkjfrif353g95v Category:Abaazaalibwa mu 1954 14 14701 59103 2026-07-05T19:56:18Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59103 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu mwaka gwa 1954. odwpjsyd6jkj7hrfjnll152ar0lfkt3 Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana 14 14702 59105 2026-07-05T19:58:08Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59105 wikitext text/x-wiki Bano be ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyoomunaana. 4kbdf078pkbsxmvs8mow1zbrcmu4ugw Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi 14 14703 59107 2026-07-05T20:00:14Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59107 wikitext text/x-wiki Bano be ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumi. kkyz3lru7yd9dge1olxwaaufgcqqmxr Category:Ba Generaali ba Uganda 14 14704 59109 2026-07-05T20:01:51Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59109 wikitext text/x-wiki Bano be ba Generaali ba Uganda. porm33a2ll57uqewrzkotcbz1vave83 Category:Bannayuganda abasomesa 14 14705 59111 2026-07-05T20:03:49Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59111 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abasomesa. 0qh040knw91wh8urrsq4mmnbv6rulhr Category:Abaali basomedde ku Makerere University 14 14706 59113 2026-07-05T20:05:42Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59113 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaali basomedde ku Makerere University. lqtijq8auj1kb3jje0xn62ibc5ynmyk Category:Abaali basomedde ku Tanzania Military Academy 14 14707 59115 2026-07-05T20:07:55Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59115 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaaliko abayizi mu ttendekero lya Tanzania Military Academy. tkhbbof3g1rar1wj7rfn306f3m70oog Category:Abaasomerako ku Mbarara High School 14 14708 59117 2026-07-05T20:09:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59117 wikitext text/x-wiki Bano be baasomerako ku Mbarara High School. 6zagrpc1d0srfzr0v9bq2l70gzrfzmp Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyomwenda 14 14709 59119 2026-07-05T20:12:33Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59119 wikitext text/x-wiki Bano be ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyomwenda. 5zpotxhnwn0l0gdhf2s2gwvb9l625lb MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot/en 8 14710 59163 2026-07-05T21:32:15Z Ssemmanda will 3837 added description 59163 wikitext text/x-wiki Tekinologiya ono akozesebwa okubinjawaza n'okwawula ebiwandiiko ebirina bye bifaanaganya j44y3h5nljki0zo6ixxhd6pmbecjja0 59170 59163 2026-07-05T21:48:41Z Ssemmanda will 3837 enkyukakyuka entono 59170 wikitext text/x-wiki Cat-a-lot 2fulimq6ewmgbrflubusm9aq2082a7q Veronica Lugya (Vinka) 0 14711 59172 2026-07-05T21:50:53Z 24RAY 11014 24RAY moved page [[Veronica Lugya (Vinka)]] to [[Vinka (Musician)]]: Misspelled title 59172 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Vinka (Musician)]] qcnhswswtyjy3qt8ukfxd6l4cq2mk23 59173 59172 2026-07-05T21:52:30Z 24RAY 11014 empandiika 59173 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Vinka (Musician)]] __FORCETOC__ dcl9m9e1ljpb6pf7ret1w32azjmu8hp Vinka (Musician) 0 14712 59175 2026-07-05T21:53:31Z 24RAY 11014 24RAY moved page [[Vinka (Musician)]] to [[Vinka (musician)]] 59175 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Vinka (musician)]] bkr8yfw36qgxiydikflq51951jwxko2 Category:Abazaalibwa mu 1996 14 14713 59191 2026-07-05T22:35:14Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 59191 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazalibwa mu 1996 1dxs6ispc3k3dvyodivyq8loav5ps2m 59192 59191 2026-07-05T22:36:17Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 59192 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1996 elzzdr0tg0grlgbqyd4mo9h0buqvbmm Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere 14 14714 59195 2026-07-05T22:43:41Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 59195 wikitext text/x-wiki Bano be bayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere 3bryl7nr1v1506gn1lfn2y4h3en4h2m Category:Abaazaalibwa mu 1996 14 14715 59196 2026-07-05T22:45:10Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 59196 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1996 elzzdr0tg0grlgbqyd4mo9h0buqvbmm Category:Abazalibwa mu 199 14 14716 59203 2026-07-06T05:42:50Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "bano be bantu abazalibwa mu 1993" 59203 wikitext text/x-wiki bano be bantu abazalibwa mu 1993 liwsmmmaldyqf6ei6dffocke0t6973n Category:Abantu abakyali abalamu 14 14717 59205 2026-07-06T05:45:25Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bantu abakyali abalamu" 59205 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abakyali abalamu 38knx84n6uypuh0j08bmrzcxldrosov Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi 14 14718 59206 2026-07-06T05:46:35Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bantu abava mu Disitulikiti y'e Katakwi" 59206 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abava mu Disitulikiti y'e Katakwi e9zdt9uswj2a1eq7xo4xejvdvhzs225 Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University 14 14719 59207 2026-07-06T05:47:54Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bantu abamanyi abasomerako ku Uganda Christian University" 59207 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abamanyi abasomerako ku Uganda Christian University lbuu2744rugpx86njwvixq23krjpkog Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda 14 14720 59208 2026-07-06T05:49:31Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bantu abennyigira mu by'obufuzi nga bava mu bitundu by'obugwanjuba bwa Uganda" 59208 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abennyigira mu by'obufuzi nga bava mu bitundu by'obugwanjuba bwa Uganda ccgo34aaohrv1d6yp5rfqez795nlqt8 Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement 14 14721 59209 2026-07-06T05:54:02Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement" 59209 wikitext text/x-wiki Bano be bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement snqzzyh3a6xzep2js0q2eveomywqjbr Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso 14 14722 59210 2026-07-06T05:56:00Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano be bantu abava e Teeso" 59210 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abava e Teeso k7yzv60uoehoc1chiady94rkqnab8ka Category:Ababaka ba palamenti abakyala 14 14723 59211 2026-07-06T05:57:11Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "Bano babaka abakyala abakiika mu palamenti" 59211 wikitext text/x-wiki Bano babaka abakyala abakiika mu palamenti 1qqpdfcq8pvyw0sn166295jhrkk9eje Category:Abantu abazalibwa mu 1993 14 14724 59212 2026-07-06T05:59:11Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "bano be bantu abazalibwa mu mwaka gwa 1993" 59212 wikitext text/x-wiki bano be bantu abazalibwa mu mwaka gwa 1993 5jw1p1c8tbzk94ycyw8q0028zmahfsd Category:Abateeso 14 14725 59213 2026-07-06T06:00:10Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created page with "bano be bateeso okuva e Teeso" 59213 wikitext text/x-wiki bano be bateeso okuva e Teeso mcc1eztqa3srdp6htjp7d489tc6rjns Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Butambala 14 14726 59216 2026-07-06T07:27:58Z ~2026-38465-83 11400 Ntonzeewo ettuluba 59216 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu Disitulikiti y'e Butambala fg22piboyacrxrtdf4jfvrjy1c69av0 Category:Abazaalibwa mu 1973 14 14727 59218 2026-07-06T07:34:04Z ~2026-38465-83 11400 ngassseeko ekinyonyoko 59218 wikitext text/x-wiki Ngasseeko ekinyonyoko. 4de37krpkorxy31tbukd2cisr8lcncz 59220 59218 2026-07-06T07:35:39Z ~2026-38465-83 11400 ngassseeko ekinyonyoko 59220 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1973 n6fp5ibifgprffpehlr3pz1wdekx6u9 Category:Abasomerako e Makerere University 14 14728 59219 2026-07-06T07:34:55Z ~2026-38465-83 11400 ngassseeko ekinyonyoko 59219 wikitext text/x-wiki Abasomerako e Makerere University ca5dkb4rki6gtel89gt9v576pacws03 Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru 14 14729 59249 2026-07-06T10:15:41Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59249 wikitext text/x-wiki Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru k2igechjlupbpe4c1m0zpmmjaqbntcb Category:Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front 14 14730 59250 2026-07-06T10:16:52Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59250 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front 6gfxljb5h744xvcft2tb2oy8v5dwk24 Category:Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement 14 14731 59251 2026-07-06T10:18:03Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 59251 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement iek2ilvblwi5et97kuvyp3q4ku1i73m Category:Bannayuganda abaweebwa ekisonyiwo kya Pulezidenti 14 14732 59252 2026-07-06T10:20:01Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59252 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abaweebwa ekisonyiwo kya Pulezidenti fbigiaxkl927wcmq2p5zqhw9bq8q1w5 Category:Ekibiina kya Save Uganda Movement 14 14733 59253 2026-07-06T10:20:51Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59253 wikitext text/x-wiki Ekibiina kya Save Uganda Movement 5dd041wbq90efku3byvrowgy1d3vh4q Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Nairobi 14 14734 59254 2026-07-06T10:21:47Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 59254 wikitext text/x-wiki Bano be baasomerako ku Yunivasite y'e Nairobi 5lk97l6bo7put0nl7i8ozh81bw7b9gn Abayudaya 0 14735 59262 2026-07-06T10:59:27Z Ssuuna Peter 6900 Ssuuna Peter moved page [[Abayudaya]] to [[Abayudaaya]]: Misspelled title 59262 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Abayudaaya]] gvn63dq6idbkwj057fc59bavmb0z0br