Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.9
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Alebtong (disitulikit)
0
4574
59530
35276
2026-07-07T19:04:22Z
Rtr PK
11024
Nterezezza empandiika
59530
wikitext
text/x-wiki
[[File:Alebtong District in Uganda.svg|thumb|Alebtong disitulikit ]]
[[File:Round-about.jpg|alt=Enkulungo ya Aloi mu disitulikiti ya Alebtong.|thumb|Enkulungo ya Aloi mu disitulikiti ya Alebtong.]]
'''Alebtong''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Yuganda]]. Obugazi: 1 527.5 km<sup>2</sup>. Abantu: 225 327 (2014).
{{Stub}}
[[Category:Disitulikiti mu Yuganda]]
iit4ew57tfpoxcqjj36vo7xxmnlyokg
Alebtong
0
5149
59531
19233
2026-07-07T19:07:51Z
Rtr PK
11024
Nterezezza empandiika
59531
wikitext
text/x-wiki
'''Alebtong''' ('''Alebtongo'''), kibuga mu [[Alebtong (disitulikit)|Alebtong]] mu [[Yuganda]].
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
0y3a0o2sesmdwtoxhxlv7avxhfjb735
Aloi
0
5150
59477
53615
2026-07-07T14:46:17Z
Ssebuufu
9882
59477
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu Disitulikiti y'e Alebtong mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda mu Ttundutundu ly'e Lango.<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
azm73y89jrkxh1hd0qg2wox989auf5l
59478
59477
2026-07-07T14:51:55Z
Ssebuufu
9882
59478
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu Disitulikiti y'e Alebtong mu Ttundutundu ly'obukiika kkono bwa Uganda mu Ttundutundu ly'e Lango.<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
t4d8tjmciyqx6scshxbk7549ha8rvxw
59479
59478
2026-07-07T14:56:32Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko gye kasangibwa
59479
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gye kasangibwa ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
rr730gpr5qg4kk79pomr72foz3bc0te
59480
59479
2026-07-07T14:57:22Z
Ssebuufu
9882
/* Gye kasangibwa */
59480
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi kasangibwa
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
hx6njtvlkkz6jmql77qfjcgs4o923zt
59481
59480
2026-07-07T15:02:09Z
Ssebuufu
9882
/* Gyesangibwa */
59481
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]]
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
ts2ffbnpo800njbkyer40arg1bposid
59482
59481
2026-07-07T15:02:47Z
Ssebuufu
9882
/* Gyesangibwa */
59482
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]]<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
s364xo45n2rt4xpavr8lw8s111ppkid
59483
59482
2026-07-07T15:04:28Z
Ssebuufu
9882
/* Gyesangibwa */
59483
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
e70wi4w5bxya5y0xmpdam4kyefzm5yd
59484
59483
2026-07-07T15:05:28Z
Ssebuufu
9882
/* Gyesangibwa */
59484
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
h0d4xnr7vmor2er7daiavk8t0uk7oj2
59485
59484
2026-07-07T15:14:41Z
Ssebuufu
9882
/* Obungi bw'abantu */
59485
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba mu ggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala )
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
m7pr2t8wn98qyl2146d2yh5hg6a49ls
59486
59485
2026-07-07T15:18:20Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
59486
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
p00fnyljajsj4oxu5di6jlnkqflj64v
59487
59486
2026-07-07T15:19:09Z
Ssebuufu
9882
59487
wikitext
text/x-wiki
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
k5x5rsumjm89c2u8cfodt4tdvix84r8
59488
59487
2026-07-07T15:27:34Z
Ssebuufu
9882
/* Obungi bw'abantu */
59488
wikitext
text/x-wiki
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
cxa6gv9luznhq32d7mfobt5280zqiad
59489
59488
2026-07-07T15:28:42Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu Databox
59489
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
9yhk4zxkkq5ehbu8dxybl3245hrvsq5
59490
59489
2026-07-07T15:37:43Z
Ssebuufu
9882
/* Obungi bw'abantu */
59490
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
3w7rgi8eoweb69igdy98wc6duqyhi4m
59492
59490
2026-07-07T16:23:55Z
Ssebuufu
9882
/* Obungi bw'abantu */
59492
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo olwa olw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
jbhmdzkgmakvygw81omz5t8xywo245u
59494
59492
2026-07-07T16:25:54Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko Entambula
59494
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo olwa olw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
mibq2of8rbg3j8eb5jxp8vvewvzzdkg
59495
59494
2026-07-07T16:28:03Z
Ssebuufu
9882
/* Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo olwa olw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi */
59495
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gyesangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
j9eq8hd7x8l7klgplzjp3ft73kaakpy
59499
59495
2026-07-07T16:45:10Z
Ssebuufu
9882
/* Entambula */
59499
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
sk9wl54xz9cpqpvhowrjhft4o2is2ta
59502
59499
2026-07-07T16:57:13Z
Ssebuufu
9882
/* Entambula */
59502
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
grsz9ec4st6bm48zckhtm4f19vq5h2u
59505
59502
2026-07-07T17:06:19Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko Laba ne
59505
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
duetaonc3v9rodjn6uzpbrnk0s04xv7
59506
59505
2026-07-07T17:12:40Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne */
59506
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]<br />
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
jfinevyv75ltf2w5lxwvuvpnnq4kv7m
59510
59506
2026-07-07T17:19:34Z
Ssebuufu
9882
/* Laba ne */
59510
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
0rc7elr6lo7x3hv05t8jfrd97wfwcux
59512
59510
2026-07-07T17:20:45Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
59512
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*
* <br />
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
9h2vd7yhtephs1s2y8wus639wwy6k2c
59514
59512
2026-07-07T17:34:19Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
59514
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
<references responsive="" />
1r972tjxrvuqz6bpaahupx7jc032sln
59516
59514
2026-07-07T17:37:33Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
59516
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
3r9228bvcw07j6703cojfedo79hc04w
59517
59516
2026-07-07T17:38:40Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ebijuliziddwa
59517
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
q56kz3wepdm0sf959ktryynmyxwgy60
59518
59517
2026-07-07T17:41:23Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
59518
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
d2xxbyjindpsgf1h7702xtsuj1th5f6
59519
59518
2026-07-07T17:42:09Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
59519
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
2gvhevh761hjhxcbgjnnpcupommjlt7
59521
59519
2026-07-07T17:44:43Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
59521
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .<ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
2fv09ehhkb3ahigec569a4igz42xeou
59522
59521
2026-07-07T17:46:38Z
Ssebuufu
9882
Ntaddemu ekijuliziddwa
59522
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
694x940yvmn7yex3s5tcc48v81z3273
59523
59522
2026-07-07T17:47:19Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
59523
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
9kz5xhs9xpinmsjxfra6tq5qhup2kgs
59524
59523
2026-07-07T17:48:18Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
59524
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]<br />
[[Category:Yuganda]]
hq7kablmw6o8wzaw7uw5nbaetltf8ca
59525
59524
2026-07-07T17:48:47Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
59525
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]
[[Category:Yuganda]]
3xyzvjtjzgesmew6wbdrmumbb4qodm5
59526
59525
2026-07-07T17:51:40Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko amatuluba
59526
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]
ogp3r0rsoo4hyp7q6g7nkbd6vcn7p6b
59527
59526
2026-07-07T17:52:22Z
Ssebuufu
9882
59527
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]
<references />
{{DEFAULTSORT:AMATULUBA}}
27qass8fv1zflk2l2cfmni2qemhy11y
59528
59527
2026-07-07T17:52:53Z
Ssebuufu
9882
59528
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]
<references />
{{DEFAULTSORT:AMATULUBA}}
okvg7ob5pg1osvh7f1udqxgzl4vqioq
59529
59528
2026-07-07T18:01:30Z
Ssebuufu
9882
59529
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Gy'esangibwa ==
Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] .
== Obungi bw'abantu ==
Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref>
Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref>
=== Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi ===
{| class="wikitable"
|+
!Ekitundu ekikulemberwa
!Omwaka gw'okubala
!Obungi bw'abantu
!Gyebyava
|-
|Akabuga k'e Aloi
|2024
|20,426
|UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation)
|-
|Aloi ( Eggombolola)
|2014
|30,659
|UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository)
|-
|
|
|
|
|}
== Entambula ==
Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]]
* [[Disitulikiti y'Alebtong]]
* [[Ettundutundu ly'e Lango]]
== Ebijuliziddwa ==
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025
# "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.
# "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025
# "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia., ==
*[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]]
* [[Geo Names Entry for Aloi]]
<references />
{{DEFAULTSORT:AMATULUBA}}
qft9hs8cb0nwfrfdqacfad2ne6d7jze
Zambia
0
5700
59660
59383
2026-07-08T11:45:00Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ekiba
59660
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu. [1] Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obulyi bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo. [2] Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka ya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna obuyambi bw'ensimbi obungi, mu 2003.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
oq3jzfk0r1d4nyo64m808f6m8nnrw8w
59661
59660
2026-07-08T11:47:43Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
59661
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu. [1] Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo. [2] Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
c3uzz2l6zw85hwvog4wshweb5vun9qy
59662
59661
2026-07-08T11:49:28Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa
59662
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
jp7vsas4estdm9ostobii2vhfso4jm1
59663
59662
2026-07-08T11:51:36Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ekiba
59663
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Febwali 2004.[1]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
810hmpa0xu81k1hycsxq8xtqrh51e59
59664
59663
2026-07-08T11:53:45Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa
59664
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Febwali 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
kc3bhioudew46b8xl5x6xyr39gokajw
59665
59664
2026-07-08T11:56:34Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
59665
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref>
Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.[1][2]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
8lszftoshrxvc4qnplnrnz5p7a7nwqe
Abdu Katuntu
0
7929
59584
59419
2026-07-08T07:41:19Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntaddemu ebijuliziddwa n'okuvvuunula
59584
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa. Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" />
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
n62dodd3h4e7gm4saaethzi9yrjpcka
59585
59584
2026-07-08T07:55:02Z
Ssenkungu ivan
3840
Ngasseemu laba ne n'ebijuliziddwa
59585
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa. Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" />
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
4pd7ug6zxjaj6cnvbqa9ulddi21nq6z
59586
59585
2026-07-08T09:13:27Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntaddemu ebijuliziddwa
59586
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" />
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
1p0mhmllmgbwqgjjg4pc9bdgflwzhl9
59589
59586
2026-07-08T09:23:04Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntaddemu ebijuliziddwa
59589
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" />
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
qf27tx84g2a12v57g2gqf603co0bxbz
59591
59589
2026-07-08T09:25:33Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntaddemu ebijuliziddwa
59591
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" />
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
0r1degqlirzkxp3qtt6klr8ykjb4qdd
59592
59591
2026-07-08T09:27:09Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntaddemu ebijuliziddwa
59592
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
04sa0597guqtnmclze8g2e5i07g6v0m
59593
59592
2026-07-08T09:28:14Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntereezezza empandiika
59593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref name=":12" />
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
01rlt06t0ysre8chjnys5b3akgeafb2
59596
59593
2026-07-08T09:33:59Z
Ssenkungu ivan
3840
Ngasseemu ebijuliziddwa
59596
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda. Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
t2zlnm6kwi0wj0cpb98aa8fc67lawyn
59598
59596
2026-07-08T09:38:35Z
Ssenkungu ivan
3840
Ngasseemu ebijuliziddwa
59598
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref>
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
mndkswl498mi2zx8cjs92zm70969tn4
59600
59598
2026-07-08T09:42:30Z
Ssenkungu ivan
3840
Ngasseemu ebijuliziddwa
59600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[["How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe'". Monitor. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.|"How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe"]]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref>
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.<ref>[https://www.independent.co.ug/galisonga-appeals-against-election-petition-ruling/ "Galisonga appeals against election petition ruling"]. ''The Independent Uganda''. 2021-10-29. Retrieved 2023-02-03.</ref>
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
hzot4rki34htzj2nc9obc9ms1bcyfkr
59606
59600
2026-07-08T09:47:34Z
Ssenkungu ivan
3840
Ntereezezza empandiika
59606
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-mp-stage-managed-return-of-shs40m-bribe--3942556 "How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe<nowiki>''</nowiki>]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref>
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.<ref>[https://www.independent.co.ug/galisonga-appeals-against-election-petition-ruling/ "Galisonga appeals against election petition ruling"]. ''The Independent Uganda''. 2021-10-29. Retrieved 2023-02-03.</ref>
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
8koz9zjpni4iq87snjs2kr3f81zg27d
Abed Bwanika
0
7946
59560
59422
2026-07-07T21:49:27Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]; added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59560
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
2i4kc156lvq2bqdxm6urkgoxtsdyrkh
59561
59560
2026-07-07T21:50:36Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]; added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59561
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
fw08yv4ndzd70su1259qxq653266rme
59563
59561
2026-07-07T21:55:16Z
24RAY
11014
removed [[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]; added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59563
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
6a33cdjh1lrnwfpes94gc79ulb50blw
David Obua
0
8182
59619
55111
2026-07-08T10:08:07Z
Samson Ssemakadde
6903
nkoze enkyuka kyuka mu luganda lwonna
59619
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Obua''' (yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1984) <ref>https://www.national-football-teams.com/player/6918/David_Obua.html</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2020-04-10 |title=Profile: David Obua's Journey to Punditry |url=https://chimpreports.com/profile-david-obuas-journey-to-punditry/ |access-date=2023-01-22 |website=ChimpReports}}</ref>Munnayuganda omutendesi w'omupiira ate nga yaguzannyako.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead }}</ref> Yaliko omutendesi wa ttiimu y'ekitongole ekiwoozi ky'omusolo, URA FC ey'omu liigi ya Uganda eyababinywera emannykiddwa nga Uganda Premier League. Yaweebwa omulimu guno mu Gwekuminoogumu 2023 wabula n'agowa mu April wa 2024 olwa ttiimu okubeera nga yali ekola bubi. Mu kiseera we yazannyira omupiira, Obua yasambira ttiimu omuli Police FC, Raleigh Capital Express, Wilmington Hammerheads, Kaizer Chiefs ne Heart of Midlothian ng'eno ya mu liigi y'e Scotland eya Scottish Premier League.<ref>https://www.gou.go.ug/index.php</ref> Ku mutendera gw'ensi yonna, yazannyira [[Uganda Cranes|ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]] ng'era y'alina likodi y'omuzannyi akyasinze okuteeba ggoolo enyingi mu mpaka z'okusunsula aba lyetaba mu kikopo ezivuganyizibwaamu amwanga g'okulukalu lwa Afrika n'ekyensi yonna .<ref>https://kawowo.com/2014/09/11/geoffrey-massa-equals-david-obua-goals-record-in-afcon-wc-qualifiers/</ref>
== Kiraabu z'asambidde omupiira ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda,]] ng'era Obua yazannyirako kiraabu eziwerako ku buttaka mu Uganda omuli ne [[Police FC (Uganda) .|Police FC]]. Yabeerako nemu Mauritius ne Amerika, gye yazannyira ttiimu okwali Raleigh Capital Express ne Wilmington Hammerheads mu kiseera kye kimu ng'asoma ku yunivasite.
Obua yalabwa aba Kaizer Chiefs bweyali ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda bwe yali ezannya eya [[South Africa]], nga bano baamukansa nebamuwa endagaano ya myaka esatu. Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga 11 Ogwomunaana 2005 nga baangula Dynamos 2-0. Yateeba ggoolo ye eyasooka mu Kaizer Chiefs mu mupiira gw'embiranye ogwakazibwako erya Soweto derby nga 29 Ogwekkumi 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104848/https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |url-status=dead }}</ref> Obua yazannya nga bulungi mu biseera byeyamala ng'ali e South Africa era n'awangula ekikopo n'eky'omuzannyi w'omwaka, mu sizoni ya 2006 -07.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2012-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120618091848/http://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |url-status=dead }}</ref>
Endagaano ye ne Kaizer Chiefs bwe yaggwaako mu 2008, yali takyalina ttiimu ng'asobola okugendera ku bweereere. yafuna okugezesebwa ne ttiimu ya liigi y'e Bungereza eya West Ham United,<ref>https://www.kumb.com/story.php?id=123406</ref> nga tanaba ku funa ddiiru na ttiimu ya liigi y'e Scotland eya Heart of Midlothian.<ref>http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/h/heart_of_midlothian/7514632.stm</ref> Nga 6 Ogwomunaana 2008, kyakaksibwa nga Obuwa bweyali afunye ebisaanyizo ebimukiriza okukola ng'era atadde omukono kundagaano ne kiraabu ya Heartrs.
Yasingaana obulamu mu liigi y'e Scotlanda nga bukaluba mu myaka sizoni ebbiri zeyasooka okubeerayo,<ref>{{Cite web |title=Profile of David Obua: Info, news, matches and statistics {{!}} BeSoccer |url=https://www.besoccer.com/player/david-obua-2416 |access-date=2023-01-22 |website=besoccer.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Corry |first=Phillip |date=2012-04-27 |title=Scottish side Hearts offload David Obua in clear out |url=https://kawowo.com/2012/04/27/scottish-side-hearts-offload-david-obua-in-clear-out/ |access-date=2023-01-22 |website=Kawowo Sports}}</ref>, wadde oluvannyuma omutindo gwe gwasitukamu olw'omutendesi Jim Jefferies okudira eyai omutendesi we ku y'eggwanga Csaba László. Mu kaseera nga ttiimu terina muteebi wa ggoolo, Obua atekebwa nga mu kifo kyeyali tategeera bulungi eky'okubeera omuteebi. Obua yateeba ggoolo ey'obuwanguzi mu mupiira ogw'embiranye ogw'akazibwako erya Edinburgh derby ku kisaawe kya Hibernian ekya Easter Road.<ref>https://www.scotsman.com/sport</ref> Obua yagobwa ku kisaawe oluvannyuma lw'okufuna kaadi emyufu bwe baali awaka nga basamba kiraabu ya ya Celtic eyabakuba 3-0 nga 11 Ogwokutaano 2011. Yateeba ggoolo eyasooka mu sizoni mu liigi ya Scotland eyababinywera nga Hearts ezannya ne Rangers ku kisaawe kya Ibrox mu mupiira ogwali gugulawo nga 2011-12 bweyatomera omutwe ogwali guva mu kusimula ekkoona.<ref>{{cite web |last=Lindsay |first=Clive |date=23 July 2011 |title=Rangers 1 – 1 Hearts |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/14242065 |accessdate=16 May 2018 |publisher=BBC Sport}}</ref> Obua baamutegeeza nga u Gwokuna 2012 ng'endagaano ye ne Hearts bwebaali tebagenda kuzzibwa buggya.<ref>https://www.bbc.com/sport/football/17872915</ref>
Nga 25 Ogwokusatu 2015, Obua yawumula okuzannya omupiira, wabula n'asigala ng'atendekebwa ne kiraabu y'omu Kampala emannyikiddwa nga [[Kampala Capital City Authority FC]] okusobola okukuuma omubiri nga guli ffiiti.<ref>{{cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=25 March 2015 |title=Ugandan bad boy David Obua finally retires from football |url=https://chimpreports.com/ugandan-bad-boy-david-obua-finally-retires-from-football/ |accessdate=16 May 2018 |work=Chimp Reports |publisher=Chimp Media Ltd}}</ref>
== Omupiira gwe ku ttiimu y'eggwanga ==
David Obua yatandika okuzannyira ttiimu y'eggwanga the Cranes mu kiseera bwe yali ku Express FC ey'omukibinja kua Uganda ekyababinywera. Mu Gwomwenda 2007, Obua yateeba ggoolo satu mu mupiira gumu ogwali ogw'okusunsulamu aba ly'etaba mu mpaka z'ekikopo eky'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika nga Uganda ekuba [[Niger]] 3-1.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=31 March 2011 |title=Rise and rise of David Obua |url=https://observer.ug/sports/44-sports/12770-rise-and-rise-of-david-obua |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130000345/https://observer.ug/sports/44-sports/12770-rise-and-rise-of-david-obua |archive-date=30 January 2019 |access-date=2019-01-29 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Uganda yaguwangula ggoolo 3 ku 1. Nga 10 Ogwekkumi 2011, kigambibwa nti yagaana okusisinkana Pulezidenti Museveni bwe baali mu nkambi nga batendekebwa, ng'ate n'enkolagana ye teyali nungi n'omukulembezze w'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda ekya FUFA teyali nnungi, ng'era yalayira nga bweyali tagenda kuddamu kusambira ttiimu y'eggwanga, kasita omukulembezze wa FUFA Lawrence Mulindwa n'omutendesi Bobby Williamson nga bakyali ku ttiimu eyo.<ref>https://www.skysports.com/football/news/11790/7234522/obuas-uganda-threat</ref> Yateeba ggoolo ye eyasooka ku [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga]] webaali bazannya Ghana mu Gwomusanvu nga 3,2004 mu kisaawe e Nakivubo.<ref>https://www.national-football-teams.com/matches/report/277/Uganda_Ghana.html</ref>
== Omupiira gwe mu bibalo ==
{{updated|27 February 2012}}<ref>{{cite web | url=https://int.soccerway.com/players/david-obua/46054/ | title=David Obua Stats | publisher=Soccerway | accessdate=27 February 2012}}</ref><ref>{{cite web | url=http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=49764 | title=David Obua Stats | publisher=Soccerbase | accessdate=27 February 2012}}</ref>
Okuva nga 27 Ogwokubiri
== Emirimu gy'obutendesi ==
Mu Gwomwenda 2018, Obua yafuuka omumyuka w'omutendesi wa kiraabu ya [[Maroons FC]] era n'ateeka omukono ku ndagaano ya myaka esatu, ng'ali wansi w'omutendesi omukulu George Nsimbe.<ref name="auto">{{Cite web |title=Airtelfootball.ug |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |archive-date=24 September 2022 |access-date=26 September 2018}}</ref> bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'omukutu gwa Kwesé Sports, George Nsimbe yatendereza Obua, n'agamba nti, “Ndi musanyufu nti ngenda kuba nkola n'omuntu eyazannyirako ttiimu y'eggwanga ng'era nkakasa nti tujja kuwangula ffenna. Tujja kukolaganira wamu nga ttiimu okulaba nga [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] tugituusa ku buwanguzi.<ref>http://www.pmldaily.com/sports/2018/09/david-obua-lands-coaching-role-at-maroons-fc.htm</ref>
Mu Gwomwenda 2023, Obua yalekulira ekifo ky'okubeera ku Maroons FC neyeegata ku URA FC nga maneja era omutendesi ow'okuntiko nga 16 Ogwomwenda 2023.
== Obulamu bwe ==
Obua mutabani w'omugenzi [[Denis Obua (omukubi w'omupiira)|Denis Obua]], eyazannyira Uganda mu mpaka z'ekikopo ekivuganyizibwamu amawanga g'okulukalu lwa Africa eza 1978. Mutoowe, Eric Obua eyazannyirako ttiimu y'eggwanga ey'abato.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |url-status=dead }}</ref> Kojja we [[John Akii-Bua]] yafuuka Munnayuganda eyasooka okuwangula omuddaali gwa zzaabu mu misinde egya mitta 400 mu butikitiki 47.82 n'atekawo likodi munsi yonna mu mpaka za 1972 Summer Olympics ezaali mu kibuga Munich.<ref>https://allafrica.com/stories/200808220101.html</ref>
Mu Gwomukaaga 3,2015, Obua yafuna akabenje k'emmotoka<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104849/http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera k'empaka ezivuganyizibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 2017 yali omu ku basunsula emipiira ku mukutu gwa Super Sport.<ref>https://2413.ginseemore.live/dcmgdspk/?utm_campaign=INccHxHRWrew3TQsLBbfNnbGFYUZobMqxXT9Zrw5FhI1&t=main9os_Win&f=1&sid=t4~ciudcwe4ioikcacdfp4aapst&fp=72BY%2FPwLPr2wq9VhF23fUHLwQ0aE3RrEdAfJrNomoKJFaMxOZFYZ5A3sFG9EnFq6lFCP4KUhEvZx%2FIWrp0MyoAqGYkaMXTL7uXWNmaIwLVF3Ohg9lg%2F%2B6YmcES7h5WwBXlkBCvLy%2BCX7X%2F8nqjMyB5b%2BCDieSHHYkwvqa7SjETnbiO%2BHRff41SrMj9kiJVYeInB1Vnv5pSyWIr6JcnovcXyiGYJEythrDG3Czy5dJmQjHEsnsBbABWuzSz5com524k5cfapYrvn5cKFh05tVoKJVO99jkw%2BZk5VPIEe2dS2gXXRslvotFWRNz1B8JLCoqt0tdlzsP%2Ffj9Iqhs3lQEtkrHLW4d6tS%2FhmEMHfl9UBHawQh%2B1oP4iuqQUeEBo7nL2xEyTEyN2uikAZ4YHFGGF1dsFItrU%2FEW4UEKLikRi9cEugu795IcIgeQ8%2BWMudpZjp0btqJ3W2zy1duKGl%2BQN9PKPYAP%2BwCzKQ3y4JQnjS3HCs81iErfifqGWWyWpekXHjY6v%2FcK3rpankV9vkotLut2KvoIklBJlgSJZK1S6bS1doC38eMP3myUQllKpmScoR5mPWy%2Ftdq9T9NncDumNCVQMYK0p55%2FQYmus3snUjVdhsqF5l1rZ0BfyejFW1p%2Fw75vN4ZanLhfJUnBnMcjmLa0L3KRBPs3jxH8FNiHF3QTf9l%2F431ZnmhPDtpvhpNYv5uiHIFRja4woqBTWOptYf%2BDdPFd7kjhn6zKX32A6QR55Fu1BNOj6Xmf88HDR6%2FkH6v%2BCW0Rp77F5nE2MpDUWZjIE92e%2BuofVcvC4qZ7FUzzdCmvW8SLz3zkyUhoZYE2fKLjaagrpHL2z0UTgurTFnikKuketrNkYqz12RVKbMWFUmwDpaud4ReOnDiecg7H12LGyIV1JPD62L4TNxgdtc6s%2BCI4Jz8GWE0Th0ICDQ6ctOXyVcW0IFA0rDG4j381G1ogjUnzRSNEKScgSU4Pg8VUVcgcqJDkzreM%2FE2zIPBmFPAqc%2FuIVHkO2Dj4zYZoQXZZH2sOYoeNvqp0nyJDhJenv%2BYacZ3pC2KQjIx4H7yk9lWlZXutnIGSkAXOb%2BUZo1dfKed9M2ZEvOLiliWPAUy%2F2tQ%2FRnV%2BNS36lvwsfXPJXu0i0ZjoK8NmjbVMFgEf4ZsIKLq%2FBXBZ0OMXGNgrGwK7UgsSFmS%2BrJ5uObWZ6h1QuQCimFbsSe2gfZWaSD8X8usbo10t%2FrV3%2BCfHWP00UNEnp%2B8AOOFGyvPwGjCAWCn4QCTidfjeQOF%2FDCqjOpnUmIPIHwTtXEO1mb%2Ft%2FchyMaV6coRYzlFq5lkYOGtoCP%2BJ7fPNILIlBdQF5AICNQsp4KKpRmj3dXg4Z5UeOI8tY6qquaAagmuCGBqB9IPiJWieXgu72V%2BmEfy563CE95BUyL%2Bx2RxteG05R8PxM8m%2BtqtLEe%2BHkuMrlQ9Up%2BBTgpE4ocejLsFrH8qtLaCVaeyoB7P9jYy7znHjMVtS%2FS2igyuLnf3AGMVnQ5sEFpqoqh0NBHSXLB3dnhXCrNGsVdpdDfQnjex472wM20OyqM8%2FiOq46%2FLRMecmsuQ%2BdT%2F9akLsoz%2BPifuzVvZ4uvf%2F3XlglCMgSAFyq4tnEmdnD07A4%2F%2BJVZahYD1t1d0Lv%2F%2B%2Bn6GnBuh%2B5sYktch8rs62RMC8snozIiWePtEeg%2BO6o9q7KXvo7UhIRQ2mYJzNoT8%2BEjnVxhi0sdFQgbhFcH0Tuk%2B0dYJyyo%2Fp2XJ57q0nSB5ygLrP3%2F1C9ExvyS2cnUq5C76WHoyFzjlZPiW4qVMhjBGqhGWL%2FSVD9BFW%2Bjjr5UUubtJlfXE5ovNgiO59KVTlkqYY%2BTIt%2BcuDzvciLdhDueZIonFNlEYrdnl1%2BkOJnyesTPKwoQPekYRgqlZdGfR3vapf0BPPVZ720A%2Ft2LApBXq5wxlJKyPWlYy3wbnmlyliJ0pquWn8n5U32TaaG6kZOhFrvPLIITslKBvw1WaTzeQaNUSonuTWwNODylHDzlxZotFjnCr5Iq7s80sFsKrYMeosF8mluSb9fYkPX%2BmhQBvEiTg%2Fw9%2BAuABnug%2Buf78gXzZjjucIkESylQhcelLedc%3D</ref>
== Bye yawangula ==
'''Express'''
* '''Ugandan Cup: 1'''
:: 2003
'''AS Port-Louis 2000'''
* Ekikopo kya liigi y'e Mauritania eyababinywera: 2<ref>https://www.rsssf.org/tablesm/maurichamp.html</ref>
:: 2002, [[2003]]
* '''Mauritian Cup: 1'''
:: 2002
'''Kaizer Chiefs'''
* '''Premier Soccer League: 1'''
:: Bakiwangula mu 2004 ne 2005
* '''MTN 8''': 2(likodi)
:: Yabiwangula 2006 ne 2008
* Telkom Knockout: '''1'''
:: Yakiwangula ya 2007
* Nedbank Cup: '''1(likodi)'''
:: Yakiwangula ya 2006
Heart of Midlothian.
* '''Scottish League Cup'''
** '''Baakwata kyakubiri (1)''':2012–13
* '''Scottish Cup'''
** '''Baakiwangula (1)''':2011–12
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/6918.html David Obua]ku mukutu gwa National-Football-Teams.com
gbyxrtm53w6knhqh8dzz144tcaet9zi
59623
59619
2026-07-08T10:16:23Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59623
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Obua''' (yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1984) <ref>https://www.national-football-teams.com/player/6918/David_Obua.html</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2020-04-10 |title=Profile: David Obua's Journey to Punditry |url=https://chimpreports.com/profile-david-obuas-journey-to-punditry/ |access-date=2023-01-22 |website=ChimpReports}}</ref>Munnayuganda omutendesi w'omupiira ate nga yaguzannyako.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead }}</ref> Yaliko omutendesi wa ttiimu y'ekitongole ekiwoozi ky'omusolo, URA FC ey'omu liigi ya Uganda eyababinywera emannykiddwa nga Uganda Premier League. Yaweebwa omulimu guno mu Gwekuminoogumu 2023 wabula n'agowa mu April wa 2024 olwa ttiimu okubeera nga yali ekola bubi. Mu kiseera we yazannyira omupiira, Obua yasambira ttiimu omuli Police FC, Raleigh Capital Express, Wilmington Hammerheads, Kaizer Chiefs ne Heart of Midlothian ng'eno ya mu liigi y'e Scotland eya Scottish Premier League.<ref>https://www.gou.go.ug/index.php</ref> Ku mutendera gw'ensi yonna, yazannyira [[Uganda Cranes|ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]] ng'era y'alina likodi y'omuzannyi akyasinze okuteeba ggoolo enyingi mu mpaka z'okusunsula aba lyetaba mu kikopo ezivuganyizibwaamu amwanga g'okulukalu lwa Afrika n'ekyensi yonna .<ref>https://kawowo.com/2014/09/11/geoffrey-massa-equals-david-obua-goals-record-in-afcon-wc-qualifiers/</ref>
== Kiraabu z'asambidde omupiira ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda,]] ng'era Obua yazannyirako kiraabu eziwerako ku buttaka mu Uganda omuli ne [[Police FC (Uganda) .|Police FC]]. Yabeerako nemu Mauritius ne Amerika, gye yazannyira ttiimu okwali Raleigh Capital Express ne Wilmington Hammerheads mu kiseera kye kimu ng'asoma ku yunivasite.
Obua yalabwa aba Kaizer Chiefs bweyali ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda bwe yali ezannya eya [[South Africa]], nga bano baamukansa nebamuwa endagaano ya myaka esatu. Yazannya omupiira gwe ogwasooka nga 11 Ogwomunaana 2005 nga baangula Dynamos 2-0. Yateeba ggoolo ye eyasooka mu Kaizer Chiefs mu mupiira gw'embiranye ogwakazibwako erya Soweto derby nga 29 Ogwekkumi 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104848/https://supersport.com/content.aspx?id=12675&print=1 |url-status=dead }}</ref> Obua yazannya nga bulungi mu biseera byeyamala ng'ali e South Africa era n'awangula ekikopo n'eky'omuzannyi w'omwaka, mu sizoni ya 2006 -07.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |access-date=2022-09-24 |archive-date=2012-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120618091848/http://www.heartsfc.co.uk/articles/david-obua-hearts_2241487_44444 |url-status=dead }}</ref>
Endagaano ye ne Kaizer Chiefs bwe yaggwaako mu 2008, yali takyalina ttiimu ng'asobola okugendera ku bweereere. yafuna okugezesebwa ne ttiimu ya liigi y'e Bungereza eya West Ham United,<ref>https://www.kumb.com/story.php?id=123406</ref> nga tanaba ku funa ddiiru na ttiimu ya liigi y'e Scotland eya Heart of Midlothian.<ref>http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/h/heart_of_midlothian/7514632.stm</ref> Nga 6 Ogwomunaana 2008, kyakaksibwa nga Obuwa bweyali afunye ebisaanyizo ebimukiriza okukola ng'era atadde omukono kundagaano ne kiraabu ya Heartrs.
Yasingaana obulamu mu liigi y'e Scotlanda nga bukaluba mu myaka sizoni ebbiri zeyasooka okubeerayo,<ref>{{Cite web |title=Profile of David Obua: Info, news, matches and statistics {{!}} BeSoccer |url=https://www.besoccer.com/player/david-obua-2416 |access-date=2023-01-22 |website=besoccer.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Corry |first=Phillip |date=2012-04-27 |title=Scottish side Hearts offload David Obua in clear out |url=https://kawowo.com/2012/04/27/scottish-side-hearts-offload-david-obua-in-clear-out/ |access-date=2023-01-22 |website=Kawowo Sports}}</ref>, wadde oluvannyuma omutindo gwe gwasitukamu olw'omutendesi Jim Jefferies okudira eyai omutendesi we ku y'eggwanga Csaba László. Mu kaseera nga ttiimu terina muteebi wa ggoolo, Obua atekebwa nga mu kifo kyeyali tategeera bulungi eky'okubeera omuteebi. Obua yateeba ggoolo ey'obuwanguzi mu mupiira ogw'embiranye ogw'akazibwako erya Edinburgh derby ku kisaawe kya Hibernian ekya Easter Road.<ref>https://www.scotsman.com/sport</ref> Obua yagobwa ku kisaawe oluvannyuma lw'okufuna kaadi emyufu bwe baali awaka nga basamba kiraabu ya ya Celtic eyabakuba 3-0 nga 11 Ogwokutaano 2011. Yateeba ggoolo eyasooka mu sizoni mu liigi ya Scotland eyababinywera nga Hearts ezannya ne Rangers ku kisaawe kya Ibrox mu mupiira ogwali gugulawo nga 2011-12 bweyatomera omutwe ogwali guva mu kusimula ekkoona.<ref>{{cite web |last=Lindsay |first=Clive |date=23 July 2011 |title=Rangers 1 – 1 Hearts |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/14242065 |accessdate=16 May 2018 |publisher=BBC Sport}}</ref> Obua baamutegeeza nga u Gwokuna 2012 ng'endagaano ye ne Hearts bwebaali tebagenda kuzzibwa buggya.<ref>https://www.bbc.com/sport/football/17872915</ref>
Nga 25 Ogwokusatu 2015, Obua yawumula okuzannya omupiira, wabula n'asigala ng'atendekebwa ne kiraabu y'omu Kampala emannyikiddwa nga [[Kampala Capital City Authority FC]] okusobola okukuuma omubiri nga guli ffiiti.<ref>{{cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=25 March 2015 |title=Ugandan bad boy David Obua finally retires from football |url=https://chimpreports.com/ugandan-bad-boy-david-obua-finally-retires-from-football/ |accessdate=16 May 2018 |work=Chimp Reports |publisher=Chimp Media Ltd}}</ref>
== Omupiira gwe ku ttiimu y'eggwanga ==
David Obua yatandika okuzannyira ttiimu y'eggwanga the Cranes mu kiseera bwe yali ku Express FC ey'omukibinja kua Uganda ekyababinywera. Mu Gwomwenda 2007, Obua yateeba ggoolo satu mu mupiira gumu ogwali ogw'okusunsulamu aba ly'etaba mu mpaka z'ekikopo eky'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika nga Uganda ekuba [[Niger]] 3-1.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=31 March 2011 |title=Rise and rise of David Obua |url=https://observer.ug/sports/44-sports/12770-rise-and-rise-of-david-obua |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130000345/https://observer.ug/sports/44-sports/12770-rise-and-rise-of-david-obua |archive-date=30 January 2019 |access-date=2019-01-29 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Uganda yaguwangula ggoolo 3 ku 1. Nga 10 Ogwekkumi 2011, kigambibwa nti yagaana okusisinkana Pulezidenti Museveni bwe baali mu nkambi nga batendekebwa, ng'ate n'enkolagana ye teyali nungi n'omukulembezze w'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda ekya FUFA teyali nnungi, ng'era yalayira nga bweyali tagenda kuddamu kusambira ttiimu y'eggwanga, kasita omukulembezze wa FUFA Lawrence Mulindwa n'omutendesi Bobby Williamson nga bakyali ku ttiimu eyo.<ref>https://www.skysports.com/football/news/11790/7234522/obuas-uganda-threat</ref> Yateeba ggoolo ye eyasooka ku [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga]] webaali bazannya Ghana mu Gwomusanvu nga 3,2004 mu kisaawe e Nakivubo.<ref>https://www.national-football-teams.com/matches/report/277/Uganda_Ghana.html</ref>
== Omupiira gwe mu bibalo ==
{{updated|27 February 2012}}<ref>{{cite web | url=https://int.soccerway.com/players/david-obua/46054/ | title=David Obua Stats | publisher=Soccerway | accessdate=27 February 2012}}</ref><ref>{{cite web | url=http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=49764 | title=David Obua Stats | publisher=Soccerbase | accessdate=27 February 2012}}</ref>
Okuva nga 27 Ogwokubiri
== Emirimu gy'obutendesi ==
Mu Gwomwenda 2018, Obua yafuuka omumyuka w'omutendesi wa kiraabu ya [[Maroons FC]] era n'ateeka omukono ku ndagaano ya myaka esatu, ng'ali wansi w'omutendesi omukulu George Nsimbe.<ref name="auto">{{Cite web |title=Airtelfootball.ug |url=http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/http://airtelfootball.ug/2018/09/26/obua-confirmed-as-new-assistant-coach-at-uganda-premier-league-side-maroons-fc/ |archive-date=24 September 2022 |access-date=26 September 2018}}</ref> bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'omukutu gwa Kwesé Sports, George Nsimbe yatendereza Obua, n'agamba nti, “Ndi musanyufu nti ngenda kuba nkola n'omuntu eyazannyirako ttiimu y'eggwanga ng'era nkakasa nti tujja kuwangula ffenna. Tujja kukolaganira wamu nga ttiimu okulaba nga [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]] tugituusa ku buwanguzi.<ref>http://www.pmldaily.com/sports/2018/09/david-obua-lands-coaching-role-at-maroons-fc.htm</ref>
Mu Gwomwenda 2023, Obua yalekulira ekifo ky'okubeera ku Maroons FC neyeegata ku URA FC nga maneja era omutendesi ow'okuntiko nga 16 Ogwomwenda 2023.
== Obulamu bwe ==
Obua mutabani w'omugenzi [[Denis Obua (omukubi w'omupiira)|Denis Obua]], eyazannyira Uganda mu mpaka z'ekikopo ekivuganyizibwamu amawanga g'okulukalu lwa Africa eza 1978. Mutoowe, Eric Obua eyazannyirako ttiimu y'eggwanga ey'abato.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104847/https://ugandaonline.net/red_pepper/view/8107/bebe_cool_s_ex_and_miss_uganda_feud/ |url-status=dead }}</ref> Kojja we [[John Akii-Bua]] yafuuka Munnayuganda eyasooka okuwangula omuddaali gwa zzaabu mu misinde egya mitta 400 mu butikitiki 47.82 n'atekawo likodi munsi yonna mu mpaka za 1972 Summer Olympics ezaali mu kibuga Munich.<ref>https://allafrica.com/stories/200808220101.html</ref>
Mu Gwomukaaga 3,2015, Obua yafuna akabenje k'emmotoka<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924104849/http://news.ugo.co.ug/david-obua-injured-in-kcc-fc-bus-accident/ |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera k'empaka ezivuganyizibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 2017 yali omu ku basunsula emipiira ku mukutu gwa Super Sport.<ref>https://2413.ginseemore.live/dcmgdspk/?utm_campaign=INccHxHRWrew3TQsLBbfNnbGFYUZobMqxXT9Zrw5FhI1&t=main9os_Win&f=1&sid=t4~ciudcwe4ioikcacdfp4aapst&fp=72BY%2FPwLPr2wq9VhF23fUHLwQ0aE3RrEdAfJrNomoKJFaMxOZFYZ5A3sFG9EnFq6lFCP4KUhEvZx%2FIWrp0MyoAqGYkaMXTL7uXWNmaIwLVF3Ohg9lg%2F%2B6YmcES7h5WwBXlkBCvLy%2BCX7X%2F8nqjMyB5b%2BCDieSHHYkwvqa7SjETnbiO%2BHRff41SrMj9kiJVYeInB1Vnv5pSyWIr6JcnovcXyiGYJEythrDG3Czy5dJmQjHEsnsBbABWuzSz5com524k5cfapYrvn5cKFh05tVoKJVO99jkw%2BZk5VPIEe2dS2gXXRslvotFWRNz1B8JLCoqt0tdlzsP%2Ffj9Iqhs3lQEtkrHLW4d6tS%2FhmEMHfl9UBHawQh%2B1oP4iuqQUeEBo7nL2xEyTEyN2uikAZ4YHFGGF1dsFItrU%2FEW4UEKLikRi9cEugu795IcIgeQ8%2BWMudpZjp0btqJ3W2zy1duKGl%2BQN9PKPYAP%2BwCzKQ3y4JQnjS3HCs81iErfifqGWWyWpekXHjY6v%2FcK3rpankV9vkotLut2KvoIklBJlgSJZK1S6bS1doC38eMP3myUQllKpmScoR5mPWy%2Ftdq9T9NncDumNCVQMYK0p55%2FQYmus3snUjVdhsqF5l1rZ0BfyejFW1p%2Fw75vN4ZanLhfJUnBnMcjmLa0L3KRBPs3jxH8FNiHF3QTf9l%2F431ZnmhPDtpvhpNYv5uiHIFRja4woqBTWOptYf%2BDdPFd7kjhn6zKX32A6QR55Fu1BNOj6Xmf88HDR6%2FkH6v%2BCW0Rp77F5nE2MpDUWZjIE92e%2BuofVcvC4qZ7FUzzdCmvW8SLz3zkyUhoZYE2fKLjaagrpHL2z0UTgurTFnikKuketrNkYqz12RVKbMWFUmwDpaud4ReOnDiecg7H12LGyIV1JPD62L4TNxgdtc6s%2BCI4Jz8GWE0Th0ICDQ6ctOXyVcW0IFA0rDG4j381G1ogjUnzRSNEKScgSU4Pg8VUVcgcqJDkzreM%2FE2zIPBmFPAqc%2FuIVHkO2Dj4zYZoQXZZH2sOYoeNvqp0nyJDhJenv%2BYacZ3pC2KQjIx4H7yk9lWlZXutnIGSkAXOb%2BUZo1dfKed9M2ZEvOLiliWPAUy%2F2tQ%2FRnV%2BNS36lvwsfXPJXu0i0ZjoK8NmjbVMFgEf4ZsIKLq%2FBXBZ0OMXGNgrGwK7UgsSFmS%2BrJ5uObWZ6h1QuQCimFbsSe2gfZWaSD8X8usbo10t%2FrV3%2BCfHWP00UNEnp%2B8AOOFGyvPwGjCAWCn4QCTidfjeQOF%2FDCqjOpnUmIPIHwTtXEO1mb%2Ft%2FchyMaV6coRYzlFq5lkYOGtoCP%2BJ7fPNILIlBdQF5AICNQsp4KKpRmj3dXg4Z5UeOI8tY6qquaAagmuCGBqB9IPiJWieXgu72V%2BmEfy563CE95BUyL%2Bx2RxteG05R8PxM8m%2BtqtLEe%2BHkuMrlQ9Up%2BBTgpE4ocejLsFrH8qtLaCVaeyoB7P9jYy7znHjMVtS%2FS2igyuLnf3AGMVnQ5sEFpqoqh0NBHSXLB3dnhXCrNGsVdpdDfQnjex472wM20OyqM8%2FiOq46%2FLRMecmsuQ%2BdT%2F9akLsoz%2BPifuzVvZ4uvf%2F3XlglCMgSAFyq4tnEmdnD07A4%2F%2BJVZahYD1t1d0Lv%2F%2B%2Bn6GnBuh%2B5sYktch8rs62RMC8snozIiWePtEeg%2BO6o9q7KXvo7UhIRQ2mYJzNoT8%2BEjnVxhi0sdFQgbhFcH0Tuk%2B0dYJyyo%2Fp2XJ57q0nSB5ygLrP3%2F1C9ExvyS2cnUq5C76WHoyFzjlZPiW4qVMhjBGqhGWL%2FSVD9BFW%2Bjjr5UUubtJlfXE5ovNgiO59KVTlkqYY%2BTIt%2BcuDzvciLdhDueZIonFNlEYrdnl1%2BkOJnyesTPKwoQPekYRgqlZdGfR3vapf0BPPVZ720A%2Ft2LApBXq5wxlJKyPWlYy3wbnmlyliJ0pquWn8n5U32TaaG6kZOhFrvPLIITslKBvw1WaTzeQaNUSonuTWwNODylHDzlxZotFjnCr5Iq7s80sFsKrYMeosF8mluSb9fYkPX%2BmhQBvEiTg%2Fw9%2BAuABnug%2Buf78gXzZjjucIkESylQhcelLedc%3D</ref>
== Bye yawangula ==
'''Express'''
* '''Ugandan Cup: 1'''
:: 2003
'''AS Port-Louis 2000'''
* Ekikopo kya liigi y'e Mauritania eyababinywera: 2<ref>https://www.rsssf.org/tablesm/maurichamp.html</ref>
:: 2002, [[2003]]
* '''Mauritian Cup: 1'''
:: 2002
'''Kaizer Chiefs'''
* '''Premier Soccer League: 1'''
:: Bakiwangula mu 2004 ne 2005
* '''MTN 8''': 2(likodi)
:: Yabiwangula 2006 ne 2008
* Telkom Knockout: '''1'''
:: Yakiwangula ya 2007
* Nedbank Cup: '''1(likodi)'''
:: Yakiwangula ya 2006
Heart of Midlothian.
* '''Scottish League Cup'''
** '''Baakwata kyakubiri (1)''':2012–13
* '''Scottish Cup'''
** '''Baakiwangula (1)''':2011–12
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.national-football-teams.com/player/6918.html David Obua]ku mukutu gwa National-Football-Teams.com
[[Category:Abaazalibwa mu 1984]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]]
[[Category:Bannabyamizannyo abasajja ab'ekyasa kya 21]]
[[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira munsi yonna]]
[[Category:Bannayuganda abasambira omupiira ebweru w'eggwanga]]
[[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]]
[[Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abazibizi]]
[[Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abawuwuttanyi]]
[[Category:Abasambi ba Kaizer Chiefs FC]]
[[Category:Abasambi ba Heart of Midlothian FC]]
[[Category:Abasambi ba liigi y'e Scotland eyababinywera]]
[[Category:Abasambi ba Express FC]]
[[Category:Abasambi abazannyira mu Scotland wabula nga sirye ggwanga lyabwe]]
[[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda nga bali mu Scotland]]
[[Category:Abazannyi abali mu liigi ya Mauritania eyababinywera]]
[[Category:Abazannyi 2000 aba AS Port-Louis]]
[[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali mu ggwanga lya Mauritius]]
komt3trugjxqjr9z3mugnwtn59yklyj
Allan Toniks
0
8379
59520
53609
2026-07-07T17:44:03Z
Kisakye Jane
9195
nterezezaamu mu kiwandiiko
59520
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Toniks''' amannya ge amatuufu ye '''Allan Ampaire''' muyimbi [[:en:Uganda|omunayuganda]], awandiika ennyimba okusuna entongooli oba endongo wamu n'okufulumya ennyimba ezibeera zikwatiddwa ku butaambi<ref name="musicuganda2">{{cite web|title=Toniks finally opens up!!|url=http://www.musicuganda.com/Toniks.html|accessdate=4 February 2015|archive-date=13 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913102620/http://www.musicuganda.com/Toniks.html|url-status=dead}}</ref><ref name="vmbgmusik3">{{cite web|title=Allan Toniks|url=http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/|accessdate=4 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/|archive-date=2015-02-07|url-status=dead}}</ref><ref name="sqoop2">{{cite web|title=Toniks on his good luck, music and swag|url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html|accessdate=29 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207041738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html|archive-date=7 February 2015|url-status=dead}}</ref> Ayimbyeko ku siteegi y'emu n'abayimbi baawano ssaako n'abensi z'ebweru okuli ebibiina by'abayimbi nga ekya [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:P_Square|P Square]], General Ozzy okuva mu ggwanga lya [[:en:Zambia|Zambia]], Proff okuva mu [[:en:Kenya|Kenya]], Petersen Zagaze nga naye w'e Zambia, [[:en:Urban_Boyz|Urban Boyz]], [[:en:Gal_Level|Gal Level]] nga b'e [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], Genista, okuva mu [[:en:Jamaica|Jamaica]] [[:en:Sean_Paul|Sean Kingston]], [[:en:Jidenna|Jidenna]], [[:en:Sean_Paul|Sean Paul]], [[:en:Roberto_(Zambia)|Roberto okuva mu Zambia,]] [[:en:Stella_Mwangi|Stella Mwangi]] wamu ne [[:en:Flavour_N'abania|Flavour N'abania]] nga bano bombi b'e [[:en:Nigeria|Nigeria]].<ref>{{Cite web |last=ATILUK|first=NATHAN|date=2022-03-08|title=Kyaddala returns to television|url=https://observer.ug/lifestyle/72889-kyaddala-returns-to-television|access-date=2023-08-31|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref> Alondedwako wamu n'okuwangula ebirabo oba awaadi ez'enjawulo.<ref name="vmbgmusik">https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/</ref>Asibuka mu bugwanjuba bwa Uganda nga muno mwemuli n'abayimbi abalala nga [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Angella_Katatumba|Angella Katatumba]] ne [[:en:Ray_G|Ray G]].''<ref name="vmbgmusik2">{{cite web|title=Allan Toniks|url=http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/|accessdate=4 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207040948/http://vmbgmusik.com/artists/allan-toniks/|archive-date=2015-02-07|url-status=dead}}</ref>''
[[Category:Articles with hCards]]
== Obulamu bwe n'eby'okusoma ==
'''Toniks''' yazaalibwa Berinda Edward eyali omusawo nemukyala we Mrs Berinda Josephine mu disitulikiti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]] ng'era yatandika okuyimba ng'akyali kusomero ng'eno gyeyayigira n'okusuna entongooli oba giyite endongo ng'era alina abaana bana. Yasomera ku Mbarara Preparatory School gyeyasomera pulayimale ng'era gyeyatuulira ekibiina ekyomusanvu, oluvannyuma neyeegata ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] ng'eno gyeyamaliriza S.4, wabula nga S.6 yagituulira ku [[:en:Ntare_School|Ntare School]] nga tanaba kwegata ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) gyeyatikirwa mu mwaka gwa 2011 ne diguli mu bya bizineensi ku muntendera gw'ensi yonna.<ref name="sqoop">https://web.archive.org/web/20150207041738/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/toniks-on-his-good-luck-music-and-swag.html</ref>
== Muziki ==
Yatandika okuyimba n'okuwandiika ennyimba bweyali akyali kusomero wabula ng'okwenyigiramu okwaddala ekirowoozo yakifuna ali ku yunivasite<ref name="sqoop" /> gyeyakwatika akatambi ke akaali kasooka kebaali bayita B''eera nange.''<ref name="hipipo">https://web.archive.org/web/20160304090703/http://www.hipipo.com/music/news/1412/Tugende-Tukyekole--New-Song-By-Allan-Toniks</ref> Asobola n'okusuna entogooli oba giyite endoongo<ref name="ourmusiq">https://web.archive.org/web/20150207041501/http://ourmusiq.com/toniks-swag-meter-concert-and-feelingz/1268/m.aspx</ref> nga n'ebiseera ebisinga yeefulumiza ennyimba ezizze<ref name="musicuganda">https://web.archive.org/web/20170913102620/http://www.musicuganda.com/Toniks.html</ref> wansi wa kampuni eyiye gyebayita '''Vibrations.'''<ref name="hipipo" /> Toniks atwala engeri gy'akubamu muziki we okubeera ng'agwa mutuluba lya Urban R&B.<ref name="sqoop" /> '''Toniks''' yeetaba, era n'awangula empaka z'omwaka gwa 2015 eza '''Airtel Trace Music Star Competition''', ezaali ez'okunoonyezaamu abayimbi abalto abalina ebitone zebaali bayita the ''Celebrity Edition''.<ref name="chano8">https://web.archive.org/web/20150217154354/http://chano8.com/allan-toniks-wins-airtel-trace-stars-celebrity-edition/</ref><ref name="iconmagazine">https://web.archive.org/web/20150217155755/http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/</ref>
== Ennyimba zze ==
* Beera Nange
* Mu'ngatto
* That Girl
* Kampala Galz
* Yenze
* Nzewuwo
* Swag meter
* Itaano
* Ningyenda Yoona
* Tukyekole
* Nsubiza
* Regular
* Private Party
* Who You Are
* Sikyetaaga
* Baby Language
* Mulamwa
* Falling
* Romance
* Sunday
* Sikuleka
* Wonder Woman
* Ensonga
* Turn Around
== By'awangudde oba awaadi z'afunye ==
'''Mu mwaka gwa''' '''2008'''
* PAM Awards RnB:O luyimba lw'omwaka (Yawangula).
* PAM Awards RnB: Omuyimbi w'omwaka (Yalondebwa ).
* MAMA Awards:Abawuliriza baamulonda(Yalondebwa )
* Kisma Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
* Buzz Teenies` Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya RnB (Yalondebwa).
* Buzz Teenies Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa''' '''2009'''
* Buzz Teenies Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2010'''
* SoundCity Music Video Awards( e Nigeria):Oluyimba olwali lugwa mu tuluba lya 'Pop' nebalulonda ku vidiyo eyali esinga ku semazinga wa Afrika.
* PAM Awards:Vidiyo eyali esinga omwaka (Yalondebwa).
* Buzz Teenies`Awards:Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2011'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka
* Namibian Music Awards: Vidiyo y'omwaka.
* Namibian Awards: Abayimbi ababiri abeegata nebafulumya oluyimba abaali basinga.
* Buzz Teenies` Awards Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga.
* PAM Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2012'''
* Namibian Music Awards: Oluyimba lw'omwaka.
* Namibian Music awards: Abayimbi ababiri abaali basinga oluvannyuma lw'okufulumya oluyimba nga bali babiri.
* Omukubi w'ennyimba ezigwa mu tuluba lya RnB eyali asinga; buzz awards.
* Oluyimba olugwa mu tuluba lya RnB olwai lusinga; buzz awards.<ref name="koonadance">https://web.archive.org/web/20160304055422/http://www.koonadance.co.ug/profiles/87/Toniks/</ref><ref name="iconmagazine2">{{cite web |title=Allan Toniks Scoops Airtel Trace Star Celebrity Edition |url=http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217155755/http://www.iconzmagazine.com/allan-toniks-scoops-airtel-trace-star-celebrity-edition/ |archive-date=17 February 2015 |accessdate=17 February 2015 |df=dmy-all}}</ref>
* Channel O Music Video Awards: Vidiyo y'oluyimba olugwa mutuluba lya 'pop' olwali lusinga ku semazinga wa Afrika(Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2013'''
* Club Music video Awards, Eyasinga okwambala n'okwolesa emisono mu vidiyo (Yalondebwa).
'''Mu mwaka gwa 2019'''
* Zinna Awards: Omukubi w'ennyimba ezigwa mutuluba lya 'RnB' abadde ng'ate waliwo n'abalala abayimba (Yalondebwa).
* HiPipo Music Awards: Oluyimba olugwa mu tuluba lya 'afro Pop' olwali lusinga.
'''Mu mwaka gwa 2020'''
* Hipipo Music awards:Oluyimba olugwa mutuluba lya 'RnB' olwali lusinga (Yalondebwa)
* Hipipo Music Awards Vidiyo y'omwaka (Yalondebwa)
== Ebijuliziddwa ==
qaosk8c61mlg1fut0bjh42lmqmmquhl
Alfonse Owiny-Dollo
0
8380
59533
51258
2026-07-07T19:19:41Z
Sisterian
9613
Added a reference
59533
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref>
Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" />
== Emirimu gye ==
Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" />
Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/>
Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref>
Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref>
Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/>
== Ebikwata ku Famire ye ==
Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref>
== Laba ne bino ==
* Essiga lya Uganda eddamuzi
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs]
tellcpf904x97kzuxnu2xxkn5g9qhzp
Austin Bukenya
0
8465
59576
57835
2026-07-07T23:22:08Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Austin Bukenya'' yazaalibwa nga 10 Ogw'okubiri mu 1944) nga munayuganda omutontomi, muwandiisi wa mizannyo, obutabo wamu n'okudukanya eby'enjigiriza.<ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/news/654271-prof-challenges-gov-t-on-role-of-humanities.html</ref>Yeeyawandiika akatabo akayitibwa 'The People's Bachelor',<ref name="edirisa">[http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510 "The People’s Bachelor – the greatest Ugandan novel"] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140508223606/http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510|date=8 May 2014}}, edirisa.org. Retrieved 8 May 2014.</ref> n'omuzannyo oguyitibwa, 'The Bride.<ref name="joankivanda2">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Asomeseza enimu, enono y'olulimu n'emizannyo kutendero lya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 bwegyali gigwaako. Yali abeera ku yunivasite mu Rwanda ne Germany. Bukenya awa n'endowooza ye ku butabo, ebitontome n'emizannyo. Muzannyi wa kusiteegi ne kuntimbe atukiridde, yaliko okumala emyaka ng'atendeka mu kifo kya Creative and Performing Arts Centre ku [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] mu Nairobi.<ref name="badilishapoetry2">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Obuto bwe no'buyigirize ==
Bukenya, ayagala ennyo okuyitibbwa Mwalimu, yazaalibwa mu 1944 e [[:en:Masaka|Masaka]] mu kibugga, mu bukiika ddyo bwa Uganda, nga taata we yali musirikale. Famire ye oluvannyuma yagenda e Kitukutwe, mayiro 15 okuva mu Kampala. Taata ye yali mukatuliki omukuukutivu eyali asobola okunyumya engero z'omu bayibuli n'azifuula n'egero z'amaama we ez'obuwangwa. Okusinziira ku Bukenya, engero zino z'asikiriza nnyo endowooza zze.<ref name="redpepper2">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>
Yasomera kusomero lya Gayaza pulayimale, oluvannyuma n'agenda Kisubi Seminary gyeyayigira enimi satu okwali [[:en:French_language|olufalansa]] [[:en:English_language|oluzungu]] [[:en:Latin|n'olulatini]]. Kino oluvannyuma kyawa endowoza ye ey'okuwandiika n'ebiseera bye eby'omumaaso mu by'enjigiriza. Okwagala kwe eri eby'onono z'olulimi by'agenda bikula nga byanywezebwa ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College,]] gyeyamalira ebigezo bya siniya eyokuna ne Siniya eyomukaaga.<ref name="namilyangocollege2">[https://web.archive.org/web/20140526014344/http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/ Student Alumini] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140526014344/http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/|date=26 May 2014}} namilyangocollege.sc.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>.Mu 1965, yagenda ku [[:en:Dar_es_Salaam_University|Dar es Salaam University]] gyeyayoongera okuyiga ku by'enimi ng'esira asinze kuliteeka mululimi [[:en:Kiswahili|oluswayiri]]. Yasoma eby'enimu n'okuwandiika n'oluzungu mu diguli esooka. Ebyawandiikibwa bya Bukenya ebisinga biri mu luswayiri nga bino byonna asiima jjajja we omukyala, ng'emirandira gye gisibuka mu [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Yasikirizibwa abasoma abaakuguka mu by'enimu nga Wilson Whitely, Omungereza omuwandiisi eyamannyikwa ennyo olw'akatabo ke ak'olulimi oluswayiri'': the Rising of a National Language''. Bukenya yeegata ku yunivasite y'e Makerere ku diguli ng'omuyizi mu 1968, oluvannyuma n'akuguka mu koosi ya litulikya omwogere.<ref name="redpepper3">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Yasomerako ku yunivasite mu Madagascar n'e Bungereza, neyeeyongerayo ne diguli zze ku yunivasite y'e Makerere ne Kenyatta. Ayigiriza ennimi, ebiyiiye ne katemba e Makerere University mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 nga gigwaako.<ref name="badilishapoetry3">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Okuwandiika ==
Omutomi, omuwandiisi w'obutabo n'omuzannyi wa ffirimu omukuukutivu, Bukenya yatwalibwa mu katemba w'okusiteegi nga yasikirizibwa bazaddebe okubeera omuwandiisi, abaalina okukiriza okw'amaanyi mu by'obuwangwa bya Buganda. Okunyikirwa kw'okuzannya katemba mu bulamu bwe obwabulijjo kyali kitundu ku by'enjigiriza bya Bukenya eyakulira mu byalo by'e Uganda gyeyali omujulizi wa katemba ow'enjawulo ng'abaana bakuba ennyimba z'obuwangwa n'amazina, emizannyo,gye'njatula y'ebigaambo ekyasikiriza no'kuwandikakwe.Bukenya yawandiika katemba we eyasooka okumuwanguza ekirabo mu 1964, nga basinziira kungero ezaamubulirwa maama. Okuva olwo awandiise emizannyo ne katemba w'oku leediyo, naye nga yasobola okufulumya emizannyo ebbiri gyokka okwali, ''The Secret'' ne ''The Bride''.<ref name="joankivanda">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
Emirimu gya Bukenya kwaliko: ''The Mermaid of Msambweni'', ''The Bride – katemba eyalina ebitundu bbinna'', n'ogwa ''John Ruganda oguyitibwa; The Floods'', n'endala. Yasomesa mu Kenya ku Kenyatta University, wamu ne [[:en:Bayreuth_University|Bayreuth University]], mu Department of African Studies mu Germany. Yasembayo okufulumya ''A Hole in the Sky'', ekiteeka esira mu kukuuma ebitwetoloode, nga ekitiibwa mu eyali omulwanirizi w'ebitwetoloodde okuva e Kenya eyaweebwa n'engule [[:en:Wangari_Maathai|Wangari Maathai]].<ref name="redpepper">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Emirimu gya Bukenya gitekeddwa ku kanaala k'abatontomi aka pan-African poetry platformku mukutu gwa [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|Badilisha Poetry Radio]].<ref name="badilishapoetry">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Ali mu kibiina ky'abawandiisi ekya[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ FEMRITE].<ref name="femriteug">[http://www.femriteug.org/?view=1 FEMRITE Membership], femriteug.org. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Byeyafulumya ==
=== Obutabo ===
* ''The poeples's Bachelor''.East Africanpublishing House.1972
=== Katemba ===
* {{cite book |year=1987 |title=The Bride |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966463616}}
* {{cite book |year=2013 |title=A Hole in the Sky |publisher=Oxford University Press (EA) |isbn=9780195738162}}
=== By'ayogedde ku byawandikibwa ===
* {{cite book |year=1972 |title=Notes on East African Poetry Volume 13 of An H.E.B. student's guide |publisher=East African Publishing House}}
=== Ebitabo ebiyigiriza ===
* Naturally, in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN [[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014
* [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"]Ebitontome n'ebirala by'awandiise
{{cite book |year=2003 |title=Head Start Secondary English: Form 1 |publisher=Oxford University Press, East Africa Limited |ISBN=9780195731262}}
{{cite book |year=1998 |title=Oral Literature: A Junior Course [forms 1 and 2] |publisher=Longhorn Publishers |ISBN=9789966494320}}Ebitontome
* Naturally, in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN [[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014
* [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"]
Jane Nandwa and muyigai Gachwanga
{{cite book |year=1994 |title=Understanding Oral Literature |publisher=Nairobi University Press |ISBN=9789966846310 |editor=Austin Bukenya, Wanjikũ Mũkabi Kabĩra}}
* Wanjikũ Mũkabi Kabĩra and Duncan Okoth-Okombo
* {{cite book |year=1989 |title=The Skills of English: An Integrated Course of Language and Literature |publisher=Oxford University Press |ISBN=9780195726930}}
with Arnold Curtis and James Park
{{cite book |year=1986 |title=John Ruganda's The Floods: Volume 1 of H.E.B. advanced study companion |publisher=Heinemann Kenya}}
{{cite book |year=1983 |title=African Oral Literature for Schools |publisher=Longman Kenya |ISBN=9780582609945}}
'''Ebitontome'''
{{cite book |year=1989 |title=Revival: An Anthology of African Poetry |publisher=College Press |ISBN=9780869259177 |editor=Dick Dawson}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.oralliterature.org/about/oralliterature.html "Definitions and understandings of oral literature"]
* [https://web.archive.org/web/20140702032538/http://vc.mak.ac.ug/events/238-of-oracy-orature-textology-and-clapping-chairs.html "Of Oracy, Orature, Textology and Clapping Chairs "]
* [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=50956 "Professor Bukenya: Chinua Achebe Inspired My Writing"]
* [https://web.archive.org/web/20221210144410/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31203:-stop-discriminating-against-humanities&Itemid=96 "‘Stop discriminating against humanities’ "]
* [https://web.archive.org/web/20140917035948/http://independent.co.ug/society/book-review/707-literature-growth-in-uganda "Literature growth in Uganda "]
* [http://www.africareview.com/Arts-and-Culture/-/979194/1407612/-/huq3rh/-/index.html "Storytellers paint Uganda's pyramid of ancient wisdom"]
* [http://gonetilnovember.wordpress.com/2008/04/ "I got it"]
* [https://web.archive.org/web/20160303235756/http://mobile.nation.co.ke/lifestyle/Kings-of-Ugandas-heritage/-/1950774/2049758/-/format/xhtml/-/4oh1hez/-/index.html "‘Kings’ of Uganda’s heritage"]
* [http://artmatters.info/heritage-formerly-culture/2013/11/africa-must-embrace-traditional-values-or-perish/ "Africa Must Embrace Traditional Values or Perish"]
* [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2011/11/is-this-time-for-ugandan-writers-to.html "Is this the time for Ugandan writers to shine again?"]
c4rjpjlvc0vd7xcprs6pj81zgiugx9q
Alengot Oromait
0
9638
59580
59214
2026-07-08T03:44:37Z
ESTHER NAKITENDE
9175
mu mpandiika
59580
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa mu gwoluberyeberye nga 1 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza lya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogwoluberyeberye 1993. Kitaawe, Michael Oromait, yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogwoluberyeberye 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref>
== Okusoma kwe ==
Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu gwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[Uganda Christian University]] e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]], okutandika mu gwomunaana 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga talina kibiina. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu gwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga ez'obutonde bw'ensi, [[Eby’Enjigiriza|eby'enjigiriza]], enkola z'ebyobulamu n'ensonga z'ekikula ky'abantu. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali Minisita ow'ebyenjigiriza era nga mubaka wa Paalamenti (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]]
* [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait]
[[Category:Abantu abakyali abalamu]]
[[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi]]
[[Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso]]
[[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]]
[[Category:Abateeso]]
[[Category:Abantu abazalibwa mu 1993]]
th0bqr0ushstb1k9oy00fyo9cu91hhc
Zari Hassan
0
10013
59497
29775
2026-07-07T16:41:53Z
Berniter
10779
Ngaseeko Data box
59497
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa nga 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga '''Zari Hassan''', oba '''Zari the Boss Lady''', munnyuganda [[:en:Socialite|omukyakaze]], [[:en:Musician|omuyimbi]] era [[:en:Businesswoman|omukyala omusuubuzi]] abeera mu South Africa, era gy'akolera emirimu gye..
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era [[:en:CEO|avunaanyizibwa ku kukuuma erinnya ly'ekitongole]] ekya ''Brooklyn City College'' (BCC), ekitongole ky'ebyenjigiriza ekikyasinze okukulaakulana mu South Africa kye yatandikawo n'omwami we omugenzi [[:en:Ivan_Semwanga|Ivan Ssemwanga]]. BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okuvunaana Semwanga olw'okumuvuma.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
dw99np08t0q0sezviqk2uu3iz0fqcmu
59498
59497
2026-07-07T16:43:37Z
Berniter
10779
59498
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga '''Zari Hassan''', oba '''Zari the Boss Lady''', munnyuganda [[:en:Socialite|omukyakaze]], [[:en:Musician|omuyimbi]] era [[:en:Businesswoman|omukyala omusuubuzi]] abeera mu South Africa, era gy'akolera emirimu gye..
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era [[:en:CEO|avunaanyizibwa ku kukuuma erinnya ly'ekitongole]] ekya ''Brooklyn City College'' (BCC), ekitongole ky'ebyenjigiriza ekikyasinze okukulaakulana mu South Africa kye yatandikawo n'omwami we omugenzi [[:en:Ivan_Semwanga|Ivan Ssemwanga]]. BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okuvunaana Semwanga olw'okumuvuma.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
2mf734jd8jk3vmvy3s2us4nts38rp17
59500
59498
2026-07-07T16:51:35Z
Berniter
10779
59500
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era [[:en:CEO|avunaanyizibwa ku kukuuma erinnya ly'ekitongole]] ekya ''Brooklyn City College'' (BCC), ekitongole ky'ebyenjigiriza ekikyasinze okukulaakulana mu South Africa kye yatandikawo n'omwami we omugenzi [[:en:Ivan_Semwanga|Ivan Ssemwanga]]. BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okuvunaana Semwanga olw'okumuvuma.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
66knvhh080pf0iff9vwq7oe257x8yq1
59501
59500
2026-07-07T16:54:47Z
Berniter
10779
59501
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC), ekitongole ky'ebyenjigiriza ekikyasinze okukulaakulana mu South Africa kye yatandikawo n'omwami we omugenzi [[:en:Ivan_Semwanga|Ivan Ssemwanga]]. BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okuvunaana Semwanga olw'okumuvuma.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
3zr4tz8duq75pf6ec8q6f4nln1uc50v
59503
59501
2026-07-07T16:59:08Z
Berniter
10779
59503
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okuvunaana Semwanga olw'okumuvuma.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
1ypishiz4gl7k0pc1n49067myd857sr
59504
59503
2026-07-07T17:05:00Z
Berniter
10779
59504
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu. Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]]. Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yakomawo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi owe Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
dzf1tpr56anqcbz5ryayvzpi82pgfxb
59507
59504
2026-07-07T17:14:42Z
Berniter
10779
59507
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]].<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
0ln2p66aobmni6y93et55tc813j98wn
59508
59507
2026-07-07T17:17:16Z
Berniter
10779
59508
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]].<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ennyimba ==
* Hotter than them
* Zari the bosslady tolaba
* Oli wange
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
im6ptong9sz2qdh3brkfa12natmiu61
59509
59508
2026-07-07T17:17:47Z
Berniter
10779
/* Ebyawandiikibwa */
59509
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]].<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ennyimba ==
* Hotter than them
* Zari the bosslady tolaba
* Oli wange
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
5pandu60uahgnslnfskjnxu9v6cqvvc
59511
59509
2026-07-07T17:20:06Z
Berniter
10779
/* Enkolagana ez'ebweru */
59511
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]].<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ennyimba ==
* Hotter than them
* Zari the bosslady tolaba
* Oli wange
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebujuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
15omtcjpw2uenklzd1xb478td5c8mg6
59513
59511
2026-07-07T17:30:56Z
Berniter
10779
Ngasseko amatuluba
59513
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye [[:en:Heir|yasikira]] era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe Ivan Semwanga.BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu [[:en:Pretoria|Pretoria]], n'amatabi mu [[:en:Polokwane|Polokwane]], [[:en:Durban|Durban]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], [[:en:Nelspruit|Nelspruit]], [[:en:Vereeniging|Vereeniging]] ne [[:en:Rustenburg|Rustenburg]].<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya [[:en:Steve_Biko_Hospital|Steve Biko Academic Hospital]].<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania [[:en:Diamond_Platnumz|Diamond Platnumz]] .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ennyimba ==
* Hotter than them
* Zari the bosslady tolaba
* Oli wange
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebujuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
[[Category:Abazaalibwa mu 1978]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti ye Jinja]]
[[Category:Abantu abakola bizineesi mu byenjigiriza]]
[[Category:Abakyala bannayuganda abali mu bifo by'obukulembeze obw'obuddukanya ebitongole.]]
[[Category:Abayuganda ab'ettutumu mu mbeera z’abantu]]
l1l9sp0cn2svr31jxyzexzwz16y7d5n
59515
59513
2026-07-07T17:36:02Z
Berniter
10779
59515
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zarinah Hassan''' yazaalibwa 23 Ogwomwenda 1980, amanyiddwa nga Zari the Boss Lady, Munnayuganda omumanyifu mu mbeera z'abantu (socialite), omuyimbi, omukyala omusuubuzi era muzannyi wa firimu.Abeera mu South Africa.<ref name="2R">{{cite web |date=25 May 2017 |title=Rich Gang's Ivan Semwanga dies |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Rich-Gang-Ivan-Semwanga-dies/812796-3941046-j5pw4qz/index.html |access-date=7 November 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="3R">{{cite web |author=Esther Mwaniki |date=13 February 2018 |title=Zari Hassan Still Making Boss Moves |url=https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190407121240/https://www.varcity.co.ke/zari-hassan-still-making-boss-moves/ |archive-date=7 April 2019 |access-date=7 November 2021 |work=Varcity Kenya |location=Nairobi}}</ref><ref name="4R">{{cite web |date=2 June 2017 |title=Zari reveals her last moments with ex-husband, Ivan Semwanga |url=http://www.ugandaonline.net/201726_zari_speaks_out_on_cause_of_death |access-date=20 February 2018 |work=Ugandaonline.net |location=Kampala}}</ref>
Ye yasikira era avunaanyizibwa ku kukuuma ekitongole ekya ''Brooklyn City College'' (BCC),Kya njawulo era kikulaakulana. Yeyatandikawo BCC,<ref>{{Cite web |last=iWitness |date=2021-04-28 |title=Zari on Cloud 9 as Students graduate from her Brooklyn City College |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2021/04/28/zari-on-cloud-9-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college/ |access-date=2026-04-15 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> n'omugenzi eyali bbaawe [[Ivan Semwanga]].BCC yasigaza ekitebe kyayo ekikulu mu Pretoria, n'amatabi mu Polokwane, Durban, Johannesburg, Nelspruit, Vereeniging ne Rustenburg.<ref name="5R">{{cite web |author=Musa Ssemwanga |date=6 June 2017 |title=Zari takes over as CEO of Ssemwanga's schools |url=https://www.newvision.co.ug/news/1454841/zari-takes-ceo-ssemwanga-schools |access-date=7 November 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref><ref name="6R">{{cite web |author=Bukejonah |date=6 January 2018 |title=Zari Hassan Stamps As The CEO Of The Late Ivan's Schools In SA |url=https://newslexpoint.com/zari-stamps-ceo-late-ivans-schools/ |access-date=7 November 2021 |work=Newslex Point |place=Naalya, Uganda}}</ref><ref name="7R">{{cite web |author=Dennis Milimo |date=27 April 2021 |title=Zari Hassan over the Moon as Students graduate from her Brooklyn City College, SA |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/celebrities/zari-hassan-in-jubilation-as-students-graduate-from-her-brooklyn-city-college-sa/2nqkk35 |access-date=7 November 2021 |work=Pulselive Kenya |location=Nairobi}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Hassan yakomawo mu Uganda mu 2000, oluvannyuma lw'emyaka ebiri mu Bungereza. Oluvannyuma yagenda e South Africa gye yasisinkana era n'afumbirwa Ivan Semwanga. Baalina abaana basatu.<ref name="Seven">{{cite web |date=26 May 2017 |title=Zari Hassan; The Definition of the Late Ivan Semwanga's Love Life |url=http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180711212553/http://watchdoguganda.com/zari-hassan-the-definition-of-the-late-ivan-semwangas-love-life/ |archive-date=11 July 2018 |access-date=20 February 2018 |publisher=Watchdoguganda.com |location=Kampala}}</ref> Bayawukana mu 2013 oluvannyuma lwa Hassan okulumiriza Semwanga okumutulugunya.<ref name="Three">{{cite web |last=Matiko |first=Thomas |date=26 May 2017 |title=The truth about Diamond, Zari and Ivan's relationship |url=https://www.nation.co.ke/lifestyle/showbiz/The-truth-about-the-Diamond-Zari-and-Ivans-relationship/1950810-3943428-uf7ltjz/index.html |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}</ref>
Mu Ogw'okutaano 2017, Semwanga yafuna obulwadde bw'okusannyalala obw'amaanyi era n'aweebwa ekitanda mu ddwaliro lya Steve Biko Academic Hospital.<ref name="Four">{{cite web |last=Kasoba |first=William |date=16 May 2016 |title=Zari in hospital, Juju her ex-hubby Ivan Ssemwanga who is in critical condition |url=http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170519073023/http://matookerepublic.com/2017/05/16/zari-in-hospital-taking-care-of-ex-hubby-ivan-ssemwanga-who-is-in-critical-condition/ |archive-date=19 May 2017 |access-date=20 February 2018 |publisher=Matookerepublic.om}}</ref>Yafa nga 25 Ogwokutaano 2017. Yaziikibwa mu Uganda.<ref name="Ten">{{cite web |last1=Wandera |first1=Derrick |last2=Ssejjombwe |first2=Isaac |last3=Ogwal |first3=Lawrence |date=31 May 2017 |title=Hundreds bid farewell to Rich Gang's Semwanga |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Hundreds-bid-farewell-to-Rich-Gang-s-Semwanga/688334-3948724-f3iuv6z/index.html |access-date=20 February 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
Oluvannyuma lw'olumbe, Hassan yadayo e South Africa okulabirira bizinensi ze n'emmaali y'omugenzi bba. Alina abaana babiri n'omuyimbi we Tanzania Diamond Platnumz .<ref>{{Cite news|url=https://nairobinews.nation.co.ke/chillax/zari-hassan-finally-divorces-diamond-platinumz-valentines-day/|title=Zari Hassan finally divorces Diamond Platnumz... on Valentine's Day|last=Musungu|first=Nahashon|date=2018-02-15|work=Nairobi News|access-date=2018-04-05|language=en-US}}</ref><ref name="Aswani 2018">{{cite web |last=Aswani |first=Nixon |date=2018-02-21 |title=Diamond Platnumz biography: facts you didn't know about the king of Wasafi |url=https://www.tuko.co.ke/266426-diamond-platnumz-biography-facts-didnt-king-wasafi.html |access-date=2018-11-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news.}}</ref><ref name="Mbuthia 2018">{{cite web |last=Mbuthia |first=Geoffrey |date=2018-05-11 |title=Diamond denies rumours that Prince Nillan is not his son |url=https://mpasho.co.ke/diamond-denies-rumours-nillan-son/ |access-date=2018-11-19 |website=Mpasho News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2023, Hassan yafumbirwa omusuubuzi Munnayuganda Shakib Cham Lutaaya.<ref>{{Cite web |last=Nyota |first=Caren |date=2023-10-05 |title="I do": Zari Hassan, Shakib walk down the aisle in glamorous wedding |url=https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/523565-zari-hassan-husband-shakib-tie-knot-lavish-wedding-socialites-kids-steal-show/ |access-date=2025-01-19 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ennyimba ==
* Hotter than them
* Zari the bosslady tolaba
* Oli wange
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebujuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.campustimesug.com/who-zarinah-hassan-has-dated-before/ Zarinah Hassan gwe yali aganzizaako.]
* [https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00073583.html Zari awa Ensonga lwaki Diamond yakomawo mu bulamu bwe]
* [https://www.youtube.com/watch?v=XDGcG2K3u6o Vidiyo ya "Oli Wange" eya Zari Hassan]
[[Category:Abazaalibwa mu 1978]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti ye Jinja]]
[[Category:Abantu abakola bizineesi mu byenjigiriza]]
[[Category:Abakyala bannayuganda abali mu bifo by'obukulembeze obw'obuddukanya ebitongole.]]
[[Category:Abayuganda ab'ettutumu mu mbeera z’abantu]]
722a00a2ekebrckwsl99rd58swt52hl
Aloysius Mukasa
0
10436
59641
53620
2026-07-08T10:56:09Z
Charles Kalanzi
9748
Nziggyeemu link z'oluzungu
59641
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e Kampala mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku ba mmemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/</ref><ref>https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'abantu ng'akyali ku [[:en:Ndejje_University|yunivasite y'e Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga ey'Obukiikaddyo okubawa obujanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda .<ref>https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
lnrofvvsvljsay6wygvj01nlrnk1qqc
59642
59641
2026-07-08T10:59:01Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59642
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'abantu ng'akyali ku [[:en:Ndejje_University|yunivasite y'e Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga ey'Obukiikaddyo okubawa obujanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda .<ref>https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
332d4w5qyap7npgfk3xpajk3xtfif9s
59643
59642
2026-07-08T11:00:55Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59643
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
nsm2kc1wkttnv1k1r6qt17j0m9kle25
59644
59643
2026-07-08T11:02:58Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59644
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga ey'Obukiikakkono mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501 .<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali besimbyeewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebaluwa eri ekkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
m6q60wsdzamapl1tmavy9hqhxxpxu1k
59645
59644
2026-07-08T11:04:29Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59645
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
59a5wp1hs3436ffrr7lhn0gcmqy7eol
59646
59645
2026-07-08T11:06:36Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba lwa looya wa Nassolo, nga biraga yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Ebbaluwa y'okujulira yagibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
71s3xgtqr3zyfcnz0bwelvfb88gwtul
59647
59646
2026-07-08T11:08:45Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59647
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga y'Obukiikaddyo nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omu buvanjuba bwa Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
n5op0j3i8lkw63m0h7xqno2t4zcbbpb
59648
59647
2026-07-08T11:09:54Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59648
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/</ref><ref>{{Cite web |url=https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2021-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
amu4rgobh1mf8b04ii6eqvikcbsb0z6
59649
59648
2026-07-08T11:12:37Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59649
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
2g3nb98pkya954373roij5kzlpq8jo7
59650
59649
2026-07-08T11:14:11Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59650
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika .<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
6vbqbpb24ity7072qsycxpq9leeh9o6
59651
59650
2026-07-08T11:17:04Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59651
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
nbjoatzyv17ce8bjp8su36uma47zkvu
59652
59651
2026-07-08T11:22:25Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu amatuluba
59652
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, National Unity Platform (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo Nassolo Eugenia eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
am2qpwzw6n4ypcunj83w7aiuxhz7lr5
59656
59652
2026-07-08T11:27:51Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu wiki link
59656
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
24d373o7f1sj2druk6n08dtc3yi3qla
59657
59656
2026-07-08T11:28:38Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu omutwe
59657
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
iu5ntpnh12vklxxo2frq8czjcjbu2wp
59658
59657
2026-07-08T11:30:21Z
Charles Kalanzi
9748
59658
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform]]
*
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
sxl5da1i59zwtdkn9mxwmguko9wtvmi
59659
59658
2026-07-08T11:31:55Z
Charles Kalanzi
9748
59659
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform]]
*[[Allan Ssewanyana|Allan Sewannyana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
6nhdy0pu9d0w8k5cv0du93slddpk4el
Agather Atuhaire
0
10513
59455
59454
2026-07-07T12:01:11Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59455
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">{{Cite web |url=https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240310205116/https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Yalina obutakwatagana ne bana ny'abufuzzi nga [[Anita Among]] ne [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya suwegi (local sewerage company).<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuuka we bombi baali baguze emottoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emottoka zali tezeetagisa kubanga bombi balina emottoka z'okwejyalabya. Okusaba okugula emottoka zino bwe kw'asazibwaamu bateekawo abantu abalala abawulize. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi bunno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa anyonyele. Yatisibwatisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo jy'eyasimibwa nga [[:en:International_Woman_of_Courage|Omukyala mu Mawanga gonna asinga Obuvumu]] eky'akolebwa Dipaatimenti ya US State. U.S. Secretary of State [[:en:Antony_Blinken|Antony Blinken]] ne mukyala wa Pulezidenti [[:en:Jill_Biden|Jill Biden]] yafuna engule eno nga 4 Ogwokusattu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC abawanguzi b'engulu bayitibwa okw'etabba mu [[:en:United_States_Department_of_State|State department]]'s ''International Visitor Leadership Program'' eyo jy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
771fljnxmspdagefcgvetm7uvagz3db
59456
59455
2026-07-07T12:02:33Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ekijulizo
59456
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Yalina obutakwatagana ne bana ny'abufuzzi nga [[Anita Among]] ne [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya suwegi (local sewerage company).<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuuka we bombi baali baguze emottoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emottoka zali tezeetagisa kubanga bombi balina emottoka z'okwejyalabya. Okusaba okugula emottoka zino bwe kw'asazibwaamu bateekawo abantu abalala abawulize. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi bunno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa anyonyele. Yatisibwatisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo jy'eyasimibwa nga [[:en:International_Woman_of_Courage|Omukyala mu Mawanga gonna asinga Obuvumu]] eky'akolebwa Dipaatimenti ya US State. U.S. Secretary of State [[:en:Antony_Blinken|Antony Blinken]] ne mukyala wa Pulezidenti [[:en:Jill_Biden|Jill Biden]] yafuna engule eno nga 4 Ogwokusattu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC abawanguzi b'engulu bayitibwa okw'etabba mu [[:en:United_States_Department_of_State|State department]]'s ''International Visitor Leadership Program'' eyo jy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
cfojklts6b8thrr0n3dsw37ptozjfjc
59457
59456
2026-07-07T12:10:03Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59457
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi bunno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa anyonyele. Yatisibwatisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo jy'eyasimibwa nga [[:en:International_Woman_of_Courage|Omukyala mu Mawanga gonna asinga Obuvumu]] eky'akolebwa Dipaatimenti ya US State. U.S. Secretary of State [[:en:Antony_Blinken|Antony Blinken]] ne mukyala wa Pulezidenti [[:en:Jill_Biden|Jill Biden]] yafuna engule eno nga 4 Ogwokusattu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC abawanguzi b'engulu bayitibwa okw'etabba mu [[:en:United_States_Department_of_State|State department]]'s ''International Visitor Leadership Program'' eyo jy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
tmky1qb5ocfuuwyizbtlq8l4u53bbgc
59458
59457
2026-07-07T12:23:59Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59458
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo jy'eyasimibwa nga [[:en:International_Woman_of_Courage|Omukyala mu Mawanga gonna asinga Obuvumu]] eky'akolebwa Dipaatimenti ya US State. U.S. Secretary of State [[:en:Antony_Blinken|Antony Blinken]] ne mukyala wa Pulezidenti [[:en:Jill_Biden|Jill Biden]] yafuna engule eno nga 4 Ogwokusattu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC abawanguzi b'engulu bayitibwa okw'etabba mu [[:en:United_States_Department_of_State|State department]]'s ''International Visitor Leadership Program'' eyo jy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
mc90jmjy7liohfh2lgq5cgqqdel7g3a
59459
59458
2026-07-07T12:30:21Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59459
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522121535/https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ |url-status=dead }}</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
0gwy8ru6su2pe6yl48k0ybkhsh574jp
59460
59459
2026-07-07T12:34:44Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
59460
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
75vch2sxl3rwohlaryhs7xzvxycnjzt
59461
59460
2026-07-07T12:38:43Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu amatuluba
59461
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
i7e80x1rb0jrrnso8lslicpv9ove6qo
59466
59461
2026-07-07T12:44:05Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu omutwe
59466
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
6s9sy762xtcv3jrhwxy8orib6mf3doo
59467
59466
2026-07-07T12:46:02Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59467
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) [[:en:Ajna_Jusić|Ajna Jusić]], [[:en:Rina_Gonoi|Rina Gonoi]], [[:en:Fatou_Baldeh|Fatou Baldeh]], [[:en:Rabha_El_Haymar|Rabha El Haymar]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]], [[:en:Fawzia_Karim_Firoze|Fawzia Karim Firoze]], [[:en:Volha_Harbunova|Volha Harbunova]] and Atuhaire. Front row to left: [[Fariba Balouch]], [[Fátima Corozo]], [[:en:Benafsha_Yaqoobi|Benafsha Yaqoobi]]]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
* [[Akena p'Ojok|Akena P'Ojok]]
* [[Zahara Nampewo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
k5taotfof2ed8d92nkfmmuaozv69iwg
59468
59467
2026-07-07T12:47:03Z
Charles Kalanzi
9748
Nziggyeemu link z'oluzungu
59468
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Awardees: (Back row) Ajna Jusić, Rina Gonoi, Fatou Baldeh, Rabha El Haymar, Benafsha Yaqoobi, Fawzia Karim Firoze, Volha Harbunova and Atuhaire. Front row to left: Fariba Balouch, Fátima Corozo, Benafsha Yaqoobi]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
* [[Akena p'Ojok|Akena P'Ojok]]
* [[Zahara Nampewo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
jl1dd5pwqihwnotoaoa6lc6zpa9pn5i
59469
59468
2026-07-07T12:48:22Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59469
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Abaweebwa awaadi: (Emabega) Ajna Jusić, Rina Gonoi, Fatou Baldeh, Rabha El Haymar, Benafsha Yaqoobi, Fawzia Karim Firoze, Volha Harbunova and Atuhaire. Mu maaso okudda ku kkono: Fariba Balouch, Fátima Corozo, Benafsha Yaqoobi]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
* [[Akena p'Ojok|Akena P'Ojok]]
* [[Zahara Nampewo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
8zd60x727g0mso7mn7sylnn8y2ddstt
59570
59469
2026-07-07T22:12:37Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59570
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://web.archive.org/web/20240310205116/https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Abaweebwa awaadi: (Emabega) Ajna Jusić, Rina Gonoi, Fatou Baldeh, Rabha El Haymar, Benafsha Yaqoobi, Fawzia Karim Firoze, Volha Harbunova and Atuhaire. Mu maaso okudda ku kkono: Fariba Balouch, Fátima Corozo, Benafsha Yaqoobi]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
* [[Akena p'Ojok|Akena P'Ojok]]
* [[Zahara Nampewo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
n8hrftayn8pmgea3dbnz9okopxsji89
Alintuma Nsambu
0
10578
59583
53593
2026-07-08T04:12:54Z
ESTHER NAKITENDE
9175
mu mpandiika
59583
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alintuma Nsambu''' amanyikiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' [[Munnayuganda]] akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru amalala, munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire n'eby'empuliziganya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref>
Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref>
Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party.
Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa.
Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas.
Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria).
== By'akoze ==
Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba ku kuzimba ebifo akuumirwa Kompyuta mu masomero ga Uganda nga ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State.
Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era ekyo ky'afuuka akabonero k'okutandikawo National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID).
Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011]
ca6azz4ttx49s62l2v5ti3vumtcvmas
Gordon Wavamunno
0
11304
59581
56661
2026-07-08T03:52:58Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59581
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gordon Wavamunno''' (yazaalibwa 16 Omwezi ogw'ekkumi n'ebiri 1943), [[Yuganda|munnayuganda]] [[omutandisi w'emirimu]] era [[omuzirakisa]] (Philathropist). Ye nnannyini Spear Motors Uganda—etuusa mmotoka za Mercedes mu Uganda. N'era ye nannyini wamakampuni amalala nga GM Tumpeco ekola nnamba puleeti z’emmotoka za Uganda, Wavah Water Limited ne Wavah Books Limited. Yeeyali dayirekita wa [[WBS ttivvi]] (Television) era agambibwa okuba omu ku bantu abasinga obugagga mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Kanaabi |first=Michael |last2=Kiryowa |first2=Ssebidde |date=2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/detail.aspx?newsid=628191&catid=396 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021010113/http://www.newvision.co.ug/mobile/detail.aspx?newsid=628191&catid=396 |archive-date=21 October 2014 |access-date=14 October 2014}}</ref> Era yaweereza [[ng'omubaka]] wa [[Hungary]] mu Uganda. <ref name="New">{{Cite web |last=Nasasira |first=Roland |date=12 March 2018 |title=I am the star of my life – Gordon Wavamunno |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/I-am-the-star-my-life-Gordon-Wavamunno/689856-4336476-wlsuby/index.html |access-date=12 March 2018}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Wavamunno yazaalibwa nga 16 Omwezi gw'ekkumi n'ebiri 1943 e Rugaaga, (nga ye [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] leero) mu ttundutundu ly'obugwanjuba bwa Uganda. <ref>{{Cite web |date=5 September 2015 |title=Wavamunno: Making of a successful businessman |url=http://www.newvision.co.ug/news/673044-wavamunno-making-of-a-successful-businessman.html |access-date=6 September 2015}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma kwa gavumenti okwasooka mu kitundu kye, yagenda e [[Mbarara]], akabuga akasinga obunene mu kitundu kino, ng’akyali mutiini. Oluvannyuma yadda mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |last=Kahunga |first=Matsiko |date=30 October 2012 |title=Wavamunno Tells His Entrepreneurial Journal |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |access-date=14 October 2014 |archive-date=27 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130927003218/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Bazadde ba Wavamunno baalina edduuka lya ccakalaccakala era yayambako mukuliddukanya ng’omulenzi omuto. Bwe yadda e Mbarara ng’omutiini, yakola ng’omuyambi mu dduuka ly’ebirime ery'amaka ga ba Asia (Asian Shop). Oluvannyuma, yatandika okugula ebirime okuva mu byalo ebiriranyeewo. Olwo ebibala ebyo yabiguza amaduuka ga ba Asia n’amaka mu Mbarara. Bwe yafuna mmotoka ye eyasooka, yatandika empeereza y'okuvuga emotoka za sipeeso mu kabuga .Oluvannyuma yagaziya bizinensi eno okwongeramu n’essomero eriyigiriza okuvuga mmotoka. Mu myaka wakati wa' 20, yasengukira mu Kampala n’akola nga ddereeva / akulemberamu abalambuzi( tour guide) mu kkampuni y’obulambuzi eyitibwa Equatorial Agencies Ltd., okuva mu 1967 okutuuka mu 1972. Wavamunno yatwala kkampuni ya Spear Tours and Travel nnannyiniyo Ashok Patel bwe yattibwa abajaasi ba nnakyemalira [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite web |last=Kahunga |first=Matsiko |date=30 October 2012 |title=The Work History of Gordon Wavamunno |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |access-date=14 October 2014 |archive-date=27 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130927003218/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 1973, nga wayise omwaka gumu nga [[Abayindi mu Uganda|Bannayuganda aba Asia]], bagobeddwa Amin, Wavamunno yakozesa eby’obugagga bye n’atandikawo Spear Motors Limited, kkampuni yokka eri mu busuubuzi bwa mmotoka za [[Mercedes Benz]] mu Uganda. Kkampuni eno era ye yokka, ekkirizibwa mu mmotoka z'ebika bya [[Jeep]], [[Dodge]],[[Chrysler]] ne ssipeeya waazo. Okugatta kwebyo, kkampuni ya Spear Motors y’egaba tulakita [https://web.archive.org/web/20130927215857/http://www.deutz-fahr.com/usa/en-US/productsen.html za Deutz Fahr] n’ebyuma ebikozesebwa mu kulima mu Uganda. Deutz Fahr kkampuni ekola ebyuma ebikozesebwa mu kulima ng'esangibwa mu Treviglio mu bukiika kkono bwa [[Yitale]] . <ref>{{Cite web |last=Kasirye |first=Faiswal |date=22 September 2014 |title=Spear Motors Celebrates 40 Years in Motor Vehicle Business |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Auto/Spear-motors-celebrates-40-years-in-Motor-Vehicle-Business/-/688614/2485700/-/9oatlg/-/index.html |access-date=14 October 2014}}</ref>
== Byasizeemu ensimbi ==
Mu Mwezi ogw'omwenda 2013, gano geegali agamu ku makampuni Wavamuno geyalinako obwananyini bwonna oba ekitundu ku ggo.Bizinensi eziteereddwa ku lukalala wano oluusi zoogerwako nga kkampun i za spear group oba Spear Group kyokka.<ref>{{Cite web |last=Ndiho |first=Paul |date=8 June 2012 |title=Uganda’s Success Story, The Remarkable Journey of Gordon Wavamunno |url=https://paulndiho.com/2012/06/08/ugandas-success-story-the-remarkable-journey-of-gordon-wavamunno |access-date=14 October 2012 |publisher=PaulNdiho.Com}}</ref>
* Spear Motors Limited – Kkampuni etuusa emmotoka z'ebika z’ebika bya Mercedes Benz, Jeep, Dodge, Chrysler, Fiat ne Deutz Fahr mu Uganda. <ref name="New"/>
* Wavah FM – Leediyo ey’obwannannyini. <ref>{{Cite web |date=2014 |title=Gordon Wavamunno Starts Radio Station |url=http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2921#.VD0VapUg-LA |access-date=14 October 2014 |publisher=MondayTimes.Co.Ug |archive-date=16 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160316000125/http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2921#.VD0VapUg-LA |url-status=dead }}</ref>
* Star Times Digital Satellite Television Service – Kkampuni endigito etunda amayengo ga ttivvi mu Uganda.
* Spear House – Ekizimbe kya ofiisi ku [[luguudo lwa Jinja]] mu disitulikiti y’ebyobusuubuzi wakati mu Kampala.
* Wavah Water Limited – Kkampuni ekola n’okusaasaanya amazzi ag’okunywa mu Uganda. <ref name="New" />
* GM Tumpeco Limited – Kkampuni ekola n’okukola ebintu bya ssitiilu(steal products), nnamba puleeti, obupande bwokunguudo , n’ebipande ebirangirwako. N'era, ebibajje , emifaliso, obuyumba obusulwamu, obuwuuba, n’obuyumba bwa loole nezibbaasi. <ref name="New" />
* Fancy Furniture Limited – Etuusa kuno n'okutunda ebibajje ebiri ku mutindo gwa waggulu ebyomumaka ne mu offiisi
* Wavah Books Limited – Ekuba ebitabo n'ebiwandiikpo ebirala. <ref name="New" />
* Nakweero Mixed Farm – Faamu y'ente z'amata, ez'ennyama, n’ebirime mu Nakweero, [[Kira, Yuganda|mu munisipaali y'eKira]] , [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . <ref>{{Cite web |title=Executive Profile of Gordon Wavamunno |url=http://investing.businessweek.com/research/stocks/private/person.asp?personId=29485588&privcapId=24351707 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20141014124148/http://investing.businessweek.com/research/stocks/private/person.asp?personId=29485588&privcapId=24351707 |archive-date=14 October 2014 |website=[[Bloomberg Businessweek]]}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Wavamunno alina ekitiibwa ky'obwa dokita okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ettendekero lya waggulu erisinga obukadde mu Uganda, n’okuva mu [[yunivasite ya Nkumba]] .Pulofeesa mu by’obusuubuzi n’okutandikawo emirimu ku yunivasite y’e Makerere era ye ssenkulu ku yunivasite y’e Nkumba. <ref>{{Cite web |last=Vianney Nsimbe |first=John |title=Meet Wavamunno, Nkumba’s New Boss |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=14978:meet-wavamunno-nkumbas-new-boss |access-date=14 October 2014}}</ref>
Mu Mwezi ogusooka 2013, Wavamunno yalondebwa yalondeebwa ku kitiibwa kya [[Knight of the order of Saint John]] . Abafuna ekitiibwa kya knighthood mu nsengeka eno tebatera kuweebwa kitiibwa kya "Sir". Engule eno yali yali esiima mulimu gwe ogw’obuzirakisa gwe yakola ne St. John Association of Uganda, gy’abadde mmemba okuva mu 1983. Mu kiseera kino aweereza nga ssentebe w’ekibiina. Mu bikolwa ebirala eby’obuzirakisa, awaddeyo mmotoka ezitambuza abalwadde abayi bbiri eri ekibiina kino, addaabiriza ofiisi zaabwe mu Kampala, n’okuwa bamulekwa bbasale. <ref>{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=15 January 2013 |title=And Now, Here Comes Sir Gordon Wavamunno |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23149:and-now-here-comes-sir-gordon-wavamunno |access-date=14 October 2014}}</ref>
== Obulamu bwe obw'obuntu ==
Wavamunno mufumbo era taata w’abaana ab'obulenzi n’abobuwala. <ref>{{Cite web |last=Musoke |first=Andrew |date=6 May 2013 |title=EMERGING MARKETS INTERVIEWS: "Interview with Gordon and Morine Wavamunno |url=http://www.hbs.edu/businesshistory/emerging-markets/pages/profile-detail.aspx?profile=wavamunno |access-date=16 December 2015 |publisher=[[Harvard Business School]] |archive-date=22 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151222080751/http://www.hbs.edu/businesshistory/emerging-markets/pages/profile-detail.aspx?profile=wavamunno |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Darius |date=10 May 2010 |title=Uganda: My First Million... Elvis Sekyanzi |url=http://allafrica.com/stories/200705090866.html |access-date=16 December 2015}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nankya |first=Connie |date=14 November 2010 |title=Gloria Wavamunno; a budding fashionista |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1051554/-/am51hi/-/index.html |access-date=16 December 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]]
* [[Harvard Business School Interview - Creating Emerging Markets|Harvard Business School Interview - Okutondawo obutale obukyakula]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Kanaabi |first=Michael |last2=Kiryowa |first2=Ssebidde |date=2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/detail.aspx?newsid=628191&catid=396 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141021010113/http://www.newvision.co.ug/mobile/detail.aspx?newsid=628191&catid=396 |archivedate=21 October 2014 |accessdate=14 October 2014 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Nasasira |first=Roland |date=12 March 2018 |title=I am the star of my life – Gordon Wavamunno |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/I-am-the-star-my-life-Gordon-Wavamunno/689856-4336476-wlsuby/index.html |access-date=12 March 2018 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |date=5 September 2015 |title=Wavamunno: Making of a successful businessman |url=http://www.newvision.co.ug/news/673044-wavamunno-making-of-a-successful-businessman.html |accessdate=6 September 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Kahunga |first=Matsiko |date=30 October 2012 |title=Wavamunno Tells His Entrepreneurial Journal |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |accessdate=14 October 2014 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]] |archive-date=27 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130927003218/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Kahunga |first=Matsiko |date=30 October 2012 |title=The Work History of Gordon Wavamunno |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |accessdate=14 October 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala) |archive-date=27 September 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130927003218/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Wavamunno-tells-his-entrepreneurial-journey/-/688616/1606272/-/item/1/-/lfarlt/-/index.html |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Kasirye |first=Faiswal |date=22 September 2014 |title=Spear Motors Celebrates 40 Years in Motor Vehicle Business |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Auto/Spear-motors-celebrates-40-years-in-Motor-Vehicle-Business/-/688614/2485700/-/9oatlg/-/index.html |accessdate=14 October 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}
# {{cite web |last=Ndiho |first=Paul |date=8 June 2012 |title=Uganda’s Success Story, The Remarkable Journey of Gordon Wavamunno |url=https://paulndiho.com/2012/06/08/ugandas-success-story-the-remarkable-journey-of-gordon-wavamunno |accessdate=14 October 2012 |publisher=PaulNdiho.Com}}
# {{cite web |date=2014 |title=Gordon Wavamunno Starts Radio Station |url=http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2921#.VD0VapUg-LA |accessdate=14 October 2014 |publisher=MondayTimes.Co.Ug |archive-date=16 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160316000125/http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2921#.VD0VapUg-LA |url-status=dead }}
# {{cite web |title=Executive Profile of Gordon Wavamunno |url=http://investing.businessweek.com/research/stocks/private/person.asp?personId=29485588&privcapId=24351707 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20141014124148/http://investing.businessweek.com/research/stocks/private/person.asp?personId=29485588&privcapId=24351707 |archive-date=14 October 2014 |work=[[Bloomberg Businessweek]]}}
# {{cite web |last=Vianney Nsimbe |first=John |title=Meet Wavamunno, Nkumba’s New Boss |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=14978:meet-wavamunno-nkumbas-new-boss |accessdate=14 October 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=15 January 2013 |title=And Now, Here Comes Sir Gordon Wavamunno |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23149:and-now-here-comes-sir-gordon-wavamunno |accessdate=14 October 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Musoke |first=Andrew |date=6 May 2013 |title=EMERGING MARKETS INTERVIEWS: "Interview with Gordon and Morine Wavamunno |url=http://www.hbs.edu/businesshistory/emerging-markets/pages/profile-detail.aspx?profile=wavamunno |accessdate=16 December 2015 |publisher=[[Harvard Business School]] |location=Boston, MA, USA |archive-date=22 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151222080751/http://www.hbs.edu/businesshistory/emerging-markets/pages/profile-detail.aspx?profile=wavamunno |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Mugisha |first=Darius |date=10 May 2010 |title=Uganda: My First Million... Elvis Sekyanzi |url=http://allafrica.com/stories/200705090866.html |accessdate=16 December 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]]}}
# {{cite web |last=Nankya |first=Connie |date=14 November 2010 |title=Gloria Wavamunno; a budding fashionista |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1051554/-/am51hi/-/index.html |accessdate=16 December 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20151222080751/http://www.hbs.edu/businesshistory/emerging-markets/pages/profile-detail.aspx?profile=wavamunno Yintaviyu y'okukola pulojekiti y'okutondawo obutale obukyakula mu Harvard Business School] Archived
* [https://paulndiho.com/2012/06/08/ugandas-success-story-the-remarkable-journey-of-gordon-wavamunno/ https://paulndiho.com/2012/06/08/ugandas-obuwanguzi-olugendo-olw'ekitalo] [[Paul Ndiho|olwa-gordon-wavamunno/ Paul Ndiho]]
* [https://web.archive.org/web/20141020120246/http://ugandansatheart.org/2011/05/16/ugandas-legendary-millionaires-revealed/ Uganda's Legendary Millionaires Revealed] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141020120246/http://ugandansatheart.org/2011/05/16/ugandas-legendary-millionaires-revealed/|date=20 October 2014}}
soy6j5mspojxaghzogitzwmo9ddzpda
Akena p'Ojok
0
11485
59572
59248
2026-07-07T22:23:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59572
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref>
== Obuto bwe ==
P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru.
== Obulamu bwe mu byobufuzi ==
Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979.
Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref>
Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC.
Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref>
Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp. 33–67 retrieved 2021-05-27</ref>
Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ==
* Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf].
{{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru]]
[[Category:Abacholi]]
[[Category:Bannayuganda bannamagye]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda abaawangangusibwa]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abaweebwa ekisonyiwo kya Pulezidenti]]
[[Category:Ekibiina kya Save Uganda Movement]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Nairobi]]
0i1x7snx7iy89946k6z7l5uk4jbqfkm
Apollo Kironde
0
11563
59476
59329
2026-07-07T14:02:10Z
Lillylove256
10862
ntereezeza ku mutindo
59476
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Kironde''' (1915 – 21 Ogwokuna 2007) yali Munnayuganda munnamateeka era ye Ambasada wa Uganda eyasooka mu kibiina ky’amawanga amagatte.<ref>Anne Mugisa, [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/561287 "Diplomat Kironde is dead"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100531141520/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/561287|date=31 May 2010}}, ''New Vision'', 22 April 2007.</ref><ref>{{Cite book |last=Kironde |first=Apollo K. |date=1963-01-08 |title=Apollo K Kironde, First Permanent Representative of Uganda |url=https://digitallibrary.un.org/record/3834184}}</ref>
=== Obuvo bwe ===
Yali muzzukulu mu famire y’abakulu ab’edda ab’e Nsenene. Jjajjaawe, Apollo Kaggwa, yali minisita mu bwakabaka bwa Buganda Abangereza webaatuukira, era n’aweereza ng'omukulembeze ow'ekiseera eri kabaka wa [[Buganda]] eyali omuto Daudi Chwa okutuusa mu 1914, oluvannyuma y’asigala nga katikkiro wa [[Buganda]] okutuusa mu 1926. Olw’okufuba kwe, yaweebwa ekitiibwa kya knighting by Queen Victoria, n’afuuka Omufirika eyasooka okuweebwa ekitiibwa ky'obwa knight.<ref name=":0">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/shorts/tuWrXeiTAUw|title=Apollo Kironde {{!}} Uganda's first ambassador to the United Nations. #uganda #obote #amin #history|language=en|access-date=2025-12-16|via=www.youtube.com}}</ref>
Muzzukulu we era bwe bafaanaganya erinnya, Apollo Kironde, yali mutabani wa kubiri eri mutabani we eyasooka Assanasio Sentenza ne Bladina Kironde owookubiri. Ku myaka emito omuvubuka Apollo yalaga esuubi lingi era n’asindikibwa ebweru w’eggwanga okusoma. Yasoma okubeera omusomesa era oluvannyuma lw'emyaka mingi ng'asomesa yagenda e Bungereza n'asoma amateeka mu Middle Temple. Yadda mu [[Yuganda|Uganda]] era ye Mufirika eyasooka okuyita omutendera ogwo.
[[Kabaka wa Buganda]] [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]] bwe yawang’angusibwa mu Bungereza oluvannyuma lw’okukaayana ne gavumenti y’amatwale, ye Apollo Kironde eyagenda e Bungereza okufuna eddembe lye. Oluvannyuma yayitibwa okubeera minisita mu gavumenti y’amatwale, ekitiibwa kino kyali kya Bangereza bokka. [[Yuganda|Uganda]] bwe yawangula obwetwaze, yalondebwa okuba omubaka waayo eyasooka mu kibiina ky’amawanga amagatte.
=== Obulamu bwe ===
==== Obufumbo n'abaana ====
Kironde yawasa emirundi egiwera naye obufumbo bwe obwasokera ddala bwali ne Santa okuva mu famire ya Bakaluba eyekitiibwa mu 1945. Bano baazaala abaana babiri.
* Kaddumukasa Kironde: Munnabyamawulire amnyiddwa ennyo mu Uganda. Obufumbo obuwera bwaletera Kironde okubeera
* Katiti Kironde: Abeera Amerika ng'ono yafuuka omutwe omukulu ku magaziini ya bakyala.
Eky'ennaku, Santa yaffa nga azaala mu 1954. Obufumbo obw'emirundi egiwera bwaletera Kironde okubeera n'amakka abiri mu Amerika ne mu Bungereza. Omu ku bakyala be abo'luvannyuma yali Josephine Hawkins, gwe yawasa mu Newark, [[:en:New_Jersey|New Jersey]], mu 1966 ng'awereeza nga ambasada w'Ekibiina kya mawanga amagatte.<ref>{{Cite news|date=Aug 27, 1966|title=Apollo K. Kironde Weds Miss Hawkins|url=https://www.nytimes.com/1966/08/27/archives/apollo-k-kironde-weds-miss-hawkins.html|work=The New York Times Archives}}</ref> Awamu, yalina abaana abawerera ddala 16.
=== Okusoma kwe ===
* '''[[:en:King's_College,_Budo|King's College Budo]]''': Yamaliriza siniya ye kulino essomero.
* '''[[:en:Makerere_University|Makerere College]] (University)''': Kironde yasooka kusoma busomesa ne sociology ku [[:en:Makerere_College|Makerere College]] (now [[:en:Makerere_University|Makerere University]]), ng'atendekebwa muntandikwa ng'omusomesa.
* '''[[:en:University_of_Fort_Hare|University of Fort Hare]]''': HYeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:University_of_Fort_Hare|yunivasite y'e Fort Hare]] mu [[:en:South_Africa|South Africa]], gyeyasomera n'eyali pulezidenti wa [[:en:South_African_Republic|South Africa]] [[:en:Presidency_of_Nelson_Mandela|Nelson Mandel]]<nowiki/>a.
* Middle Temple, London: Kironde yagenda e Bugengereza okusoma amateeka, okuva ku limu ku makooti anna mu London.
* '''[[:en:University_of_London|University of London]]''': Yafuna diguli mu mateeka okuva ku [[:en:University_of_London|yunivasite y'e London]]
Oluvannyuma lw'omulundi gwe ogwasooka mu Amerika, Kironde yadda e [[:en:Uganda|Uganda]] era yayitibwa ku [[:en:Uganda|Uganda]] bar mu Gwokuna 1953, nafuuka Omufirika asoose okwegezaamu nga munnamateeka mu ggwanga.
Ekifaananyi kya muwalawe Katiti Kironde kyafulumira ku magazini ya women's magazine.
=== Omukululo ===
Appolo Kironde yaffa nga 21 Ogwokuna 2007 ku myaka 92. Mu myaka gye egy'oluvannyuma, yali amanyikiddwa nga omu ku bantu abalina ettaka eddene mu Buganda era yafuna situlesi olw'enkaayana z'ettaka.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
jjqxh4rd88gih3rf54qbyefk202a5yp
Alfred Acur Okodi
0
11773
59582
51261
2026-07-08T03:57:47Z
ESTHER NAKITENDE
9175
59582
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alfred Acur Okodi''' (yazaalibwa 25 Omwezi ogwekkuminebiri 1954) <ref>NTVUganda (2014-07-21). ''Bishop Okodi appointed to head new diocese''. Retrieved 2025-12-15 – via YouTube.</ref> Mulabirizi omukulisitaayo eyakulembera Obulabirizi bwa Lango ey'obugwanjuba okuva mu 2014 okutuuka mu 2018 mu [[Yuganda|Uganda]] .
Okodi yazaalibwa mu [[Alebtong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Alebtong]] era yasomera mu yunivasite ya [[Uganda Christian University]] . Yatuuzibwa mu 1991. Aweereza nga Vviika (Vicar) w'ekkanisa ya Siteefano Omutukuvu, e Nsambya ; Ssaabadinkoni wa [[Kampala|Kampala ey'obukiika ddyo]] ; Omubeezi wa Ddiini wa Lutikko y'Abatukuvu Bonna, e Kampala era omukwanaganya w'obutume obw'Obulabirizi bwa Kampala.
== Ebijuliziddwa ==
# [https://www.youtube.com/watch?v=-VueiBdaJFE youtube]
# [https://www.worldanglican.com/uganda/aduku/the-church-of-the-province-of-uganda/the-rt-revd-alfred-acur-okodi World Anglican]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1303183/church-uganda-elects-bishops New Vision]
{{Reflist|1}}
o7oj7wyt0ldngmircd8pssi4q8fnba6
All Saints University
0
11982
59575
53595
2026-07-07T22:30:53Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59575
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''All Saints University''', ng’erinnya lyayo mu bujjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emanyiddwa nga yunivasite ekitongole [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ekivunaanyizibwa ku By'ensonga z'Amatendekero ga Wagulu]]. <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Wekisangibwa ==
ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Ebikikwatako ==
ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref>
== Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko ==
Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Eby'enjigiriza ==
Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref>
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira
* Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]]
* Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza
== Koosi ==
Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL:
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira ===
* Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza ===
* Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale
* Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya
=== Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu ===
* [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde
* Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu
* Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti
Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
dxp4oso4hq8b8q1e717g76jkb5d4nn5
Abraham Byandaala
0
12020
59534
59201
2026-07-07T20:25:06Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59534
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
ahtvgt335w40h47aq4q5gxdys0cw6se
59535
59534
2026-07-07T20:26:21Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59535
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
cmm15udt7kztbvrvyq2gab1doiwrsak
59536
59535
2026-07-07T20:30:39Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59536
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
7devrt6t65br3fml8ubqk3jfn4lbcbq
59537
59536
2026-07-07T20:35:28Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59537
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
ostn0pldra72dxwgnw34wap5a1bjvs0
59538
59537
2026-07-07T20:37:20Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59538
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
jqyulwffcwyp4hgq0m2cbz2uyqe5cdm
59539
59538
2026-07-07T20:42:42Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59539
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
i7cyppknmszcz8ntafow8hdv814xo0o
59540
59539
2026-07-07T20:47:04Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59540
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omwenda mu Uganda]]
tu6hg29hlkhpnytmzoi6vxzbtbb73gy
59541
59540
2026-07-07T20:49:00Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59541
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abaganda]]
3dw7l3kihb6zkysfsbej8joh9k88dpd
59542
59541
2026-07-07T20:51:38Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59542
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
909rubgxl5rrk258el60k4i3fy2b124
59543
59542
2026-07-07T20:52:40Z
24RAY
11014
removed [[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omwenda mu Uganda]]; added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59543
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
8ee1anhhcontg1xc2a24gmi48lyj2i8
59544
59543
2026-07-07T20:59:04Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59544
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza]]
52lzmfu4663leplnwgvbqyngg7iprfc
59548
59544
2026-07-07T21:05:53Z
24RAY
11014
removed [[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza]]; added [[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza(NRM)]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59548
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza(NRM)]]
933es0tijkqzkguv1oiaqkf0jvyg6nk
59549
59548
2026-07-07T21:06:18Z
24RAY
11014
removed [[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza(NRM)]]; added [[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59549
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' nga yazaalibwa 14 Ogwoluberyeberye mu 1950 [[:en:Engineer|yinginiya]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Ono ye yali [[:en:Transportation|Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|Nampala wa Gavumenti]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
32ig9y96hyuyo92o12tmcb7pqzxtsj0
59551
59549
2026-07-07T21:17:01Z
24RAY
11014
empandiika
59551
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era Munnayuganda. Ono ye yali Minisita w'Emirimu n'Entambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
rs5nsx989srzwgb81idq4u3itnnkytp
59552
59551
2026-07-07T21:17:28Z
24RAY
11014
removed [[Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]; added [[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59552
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era Munnayuganda. Ono ye yali Minisita w'Emirimu n'Entambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Katikamu County North, mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
i1uq7pba2towfzwvj2zve2bhxoyj3kz
59554
59552
2026-07-07T21:38:39Z
24RAY
11014
empandiika
59554
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era Munnayuganda. Ono ye yali Minisita w'Emirimu n'Entambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
hajxkmbx1e722dtufabv3j7d7u6apic
59555
59554
2026-07-07T21:39:14Z
24RAY
11014
Ngasseeko obutindo
59555
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era Munnayuganda. Ono ye yali Minisita w'Emirimu n'Entambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
kdgif4ud7d9t42z38pkx3zp2fzvnyfb
59556
59555
2026-07-07T21:39:46Z
24RAY
11014
Ngasseeko obutindo
59556
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali Minisita w'Emirimu n'Entambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
doyizom32ofg01ct17z60yq0kdacqn5
59557
59556
2026-07-07T21:44:40Z
24RAY
11014
Ngasseeko obutindo
59557
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
7e7c0r2oq32eyzputtlu3xu5rkcy4yv
59558
59557
2026-07-07T21:45:47Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luwero]]; added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59558
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwoluberyeberye mu 1950. Alina [[:en:Civil_engineering|diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
i0pxyxatlxfz9h42pyxfjcv50zf4ge6
59573
59558
2026-07-07T22:23:58Z
24RAY
11014
Ngasseeko obutindo
59573
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwolubereberye mu 1950. Alina diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. [[:en:Civil_engineering|Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga]] (MSc.Civ.Eng.), yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Strathclyde|Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
f0ciztjbhmb6vd4433e4calk6bwq86c
59574
59573
2026-07-07T22:28:33Z
24RAY
11014
empandiika
59574
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwolubereberye mu 1950. Alina diguli mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. Diguli ye ey'Okubiri mu Sayaansi w'Okuzimba n'Okukola Enteekateeka z'Ebibuga (MSc.Civ.Eng.), yagifunira ku Yunivasite y’e Strathclyde, e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu by'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yaliko Yinginiya era Omupunta w’ekibuga Kampala. Waliwo ekiseera bweyaliko [[:en:Chairman|ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo. <ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Katikamu County North, mu Disitulikiti y'e Liweero wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], n'awangula ng'ekisanja kye kyali kitandikira mu 2016 okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
d2rt3kp1cmqgp0ep3meqdgwi0qj3s09
Akisoferi Wesonga
0
12033
59470
58594
2026-07-07T13:11:57Z
Brenda Namulinda
9846
59470
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akisoferi Wesonga''' yali mulabirizi w'ekkanisa ya Uganda mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref>
Wesonga yasomera mu ttendekero lya Buwalasi Theological College. Yatuuzibwa ku budinkoni mu 1954 ate ku bwa Kabona mu 1956. Yaweereza mu Bulabirizi bwa Upper Nile okutuusa mu 1961, era e [[Mbale]] okuva olwo okweyongerayo. Yali dean wa [[Mbale]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1969 era oluvannyuma lw'ekiseera ekyo n'abeera Omuwandiisi w'amasaza g'ekkanisa ya Uganda mu Ssaza lya Uganda . Yafuuka Omulabirizi w’e [[Mbale]] mu 1980.<ref>[[Crockford's Clerical Directory]] 1975/6 p1080 London; [[Oxford University Press|OUP]]; 1975 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref> Yaweereza ng’Omulabirizi okutuusa mu 1991.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abalabirizi b'omu ba Kulisitaayo ab'e Kyasa kyabiri mu Uganda]]
[[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo abava e Mbale]]
[[Category:Abaasomerako ku Uganda Christian University]]
[[Category:Abaasomerako ku Bulwalasi Theological College]]
[[Category:Ba Diini b'Ekkanisa y'Abakulisitaayo mu Africa]]
ac49yjfzf4cbm4khm170356q2q6intw
59471
59470
2026-07-07T13:12:33Z
Brenda Namulinda
9846
59471
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akisoferi Wesonga''' yali mulabirizi w'ekkanisa ya Uganda mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref>
Wesonga yasomera mu ttendekero lya Buwalasi Theological College. Yatuuzibwa ku budinkoni mu 1954 ate ku bwa Kabona mu 1956. Yaweereza mu Bulabirizi bwa Upper Nile okutuusa mu 1961, era e [[Mbale]] okuva olwo okweyongerayo. Yali dean wa [[Mbale]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1969 era oluvannyuma lw'ekiseera ekyo n'abeera Omuwandiisi w'amasaza g'ekkanisa ya Uganda mu Ssaza lya Uganda . Yafuuka Omulabirizi w’e [[Mbale]] mu 1980.<ref>[[:en:Crockford's_Clerical_Directory|Crockford's Clerical Directory]] 1975/6 p1080 London; [[Oxford University Press|OUP]]; 1975 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref> Yaweereza ng’Omulabirizi okutuusa mu 1991.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abalabirizi b'omu ba Kulisitaayo ab'e Kyasa kyabiri mu Uganda]]
[[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo abava e Mbale]]
[[Category:Abaasomerako ku Uganda Christian University]]
[[Category:Abaasomerako ku Bulwalasi Theological College]]
[[Category:Ba Diini b'Ekkanisa y'Abakulisitaayo mu Africa]]
o2i053ffi8t2997n0p35d1stdgyv1lc
59472
59471
2026-07-07T13:12:55Z
Brenda Namulinda
9846
59472
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akisoferi Wesonga''' yali mulabirizi w'ekkanisa ya Uganda mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=NORTH MBALE - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---dioceses/north-mbale/ |access-date=2025-12-16 |language=en-US}}</ref>
Wesonga yasomera mu ttendekero lya Buwalasi Theological College. Yatuuzibwa ku budinkoni mu 1954 ate ku bwa Kabona mu 1956. Yaweereza mu Bulabirizi bwa Upper Nile okutuusa mu 1961, era e [[Mbale]] okuva olwo okweyongerayo. Yali dean wa [[Mbale]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1969 era oluvannyuma lw'ekiseera ekyo n'abeera Omuwandiisi w'amasaza g'ekkanisa ya Uganda mu Ssaza lya Uganda . Yafuuka Omulabirizi w’e [[Mbale]] mu 1980.<ref>[[:en:Crockford's_Clerical_Directory|Crockford's Clerical Directory]] 1975/6 p1080 London; OUP; 1975 {{ISBN|0-19-200008-X}}</ref> Yaweereza ng’Omulabirizi okutuusa mu 1991.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abalabirizi b'omu ba Kulisitaayo ab'e Kyasa kyabiri mu Uganda]]
[[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo abava e Mbale]]
[[Category:Abaasomerako ku Uganda Christian University]]
[[Category:Abaasomerako ku Bulwalasi Theological College]]
[[Category:Ba Diini b'Ekkanisa y'Abakulisitaayo mu Africa]]
9587l7f6cix39ltno1t0a26btv40kzz
Obugumiikiriza Tumusiime Rubagumya
0
12095
59604
42310
2026-07-08T09:46:03Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59604
wikitext
text/x-wiki
'''Patience Emily Tumusiime Rubagumya''', (née '''Patience Tumusiime''' ), [[:en:Uganda|munnamateeka Munnayuganda]] eyalondebwa ng'omulamuzi mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu mu Uganda]] mu mwezi ggwomusanvu mu mwaka gwa 2023. <ref name="1R">{{Cite web |last=Steven Denis Matege |date=18 July 2023 |title=MPs To Vet Acting High Court Judge Appointees On Friday |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-to-vet-acting-high-court-judge-appointees-NV_165297 |access-date=1 September 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref> Yasooka kusindikibwa ku katebe kano yali mu kitongole ky'ebyobusuubuzi ekya kkooti enkulu. <ref name="2R">{{Cite web |last=Charles Etukuri |date=1 September 2023 |title=Eleven Newly Appointed High Court Judges Deployed |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eleven-newly-appointed-high-court-judges-depl-NV_169011 |access-date=1 September 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref>
Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu mwezi gw'ekkumin'ogumu mumwaka gwa 2022 okutuuka mu mwaka gwa 2023 yaliko omuwandiisi w’ekitongole era akulira ensonga z’amateeka mu [[:en:Uganda_Airlines|kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Airlines]], emmeeri y’eggwanga ey’eggwanga. <ref name="3R">{{Cite web |last=The Independent |date=25 November 2022 |title=URA boss leaving for Uganda Airlines |url=https://www.independent.co.ug/ura-boss-leaving-for-uganda-airlines/ |access-date=10 August 2023 |website=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref>
Ekyo nga tekinnabawo, okuva mu mwezi gw'okubbiri mu mwaka gwa 2015 okutuuka mu gw'ekkuminogumu mu mwaka gwa 2022, yaliko Kaminsona avunaanyizibwa ku by’amateeka n’ensonga z’olukiiko olufuzi mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority|kitongole kya Uganda Revenue Authority]] (URA), ekitongole kya Uganda ekisolooza ssente. <ref name="4R">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |date=4 February 2015 |title=Ms Rubagumya has worked for the Authority for 14 years |url=https://www.monitor.co.ug/Business/Ms-Rubagumya-has-worked-for-the-Authority-for-14-years/-/688322/2611942/-/g05yqv/-/index.html |access-date=6 February 2019 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Omwezi ogwokubbiri mu mwaka gwa 2015, n'adda mu bigere bya [[:en:Doris_Akol|Doris Akol,]] eyalondebwa okuba Kaminsona General wa URA. Rubagumya era yakubisaamu emirundi ebiri ng’omuwandiisi wa Kampuni mu kitongole ky’emisolo. <ref name="5R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=4 February 2015 |title=Ms Rubagumya has worked for the Authority for 14 years |url=https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFms-rubagumya-has-worked-for-the-authority-for-14-years/ |access-date=6 February 2019 |website=Ugandanewsreleases.com |format=Quoting [[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu. Alina diguli mu by'amateeka[[:en:Bachelor_of_Laws|,]] ewereddwa [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivaasite]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene . Oluvannyuma yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by'amateeka]], okuva mu kifo kye kitongole ekikulaakulanya amateeka . Olwo n’akkirizibwa mu bbaala ya Uganda, nga munnamateeka akola. <ref name="6R">{{Cite web |last=Halima Abdallah |date=21 August 2017 |title=URA shuts Nakumatt's three stores over taxes |url=https://www.theeastafrican.co.ke/business/Uganda-shuts-Nakumatt-s-three-stores-over-taxes-/2560-4064808-3ygd7c/index.html |access-date=6 February 2019 |website=[[The EastAfrican]]}}</ref>
Diguli ye eya [[:en:Master_of_Laws|Bakama b'amateeka mu Mafuta ne Gaasi,]] yafunibwa okuva mu [[:en:Robert_Gordon_University|Robert Gordon Yunivaasite]], mu Scotland. Alina ne [[:en:Taxation|diguli eyookubiri mu by’emisolo n’okuddukanya omusolo]], ewereddwa ''essomero ly'okutendeka ekitongole ekisolooza omusolo Uganda'', mu Kampala. Ye munnakitongole ekivunaanyizibwa ku bawandiisi n'abaddukanya emirimu mu gwanga lya[[:en:England|Bungereza]] .u <ref name="5R"/>
== Omulimu ==
Mukyala Rubagumya yamala emyaka egisoba mu 20 mu kitongole ky’omusolo ekya Uganda Revenue Authority, ng’amazeeyo emirimu mu mwaka gwa 2001. Yasituka ng’ayita mu madaala mu kitongole kino era nga yaliko Omuyambi wa Kamisona ''Board Affairs, Policy ne Rulings'' mu URA. Yasaliddwawo ng’asinga okusaba mu mulimu gw’abantu bana abaabuuzizza ku kifo kya Kaminsona, Board Matters ne Legal Affairs. <ref name="5R"/>
Mu gw'omunaana mu mwaka gwa 2017 mu URA, yali yeenyigira mu kuggalawo amatabi asatu aga [[:en:Nakumatt|Nakumatt Supermarkets]] esangibwa mu ggwanga ly'eKenya Kenya, olw'omusolo ogwali gubanjibwa "waakiri obukadde bwa ssente nga USh300 (eza Uganda 86,000), nga tobaliddeemu magoba agaakung'aanyiziddwa mu myaka etaano egiyise". Ekikolwa ekyo mu butuufu kyagoba Nakumatt mu Uganda. <ref name="6R"/>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu kifo kye nga "Komisona wa Legal Services ne Board Affairs", yaliko mmemba wa "Siniya Management" mu URA. <ref name="7R">{{Cite web |last=Uganda Revenue Authority |date=6 February 2019 |title=URA Senior Management Members |url=https://www.ura.go.ug/Resources/webuploads/GNRART/URA%20Senior%20Management%20Members.pdf |access-date=6 February 2019 |website=[[Uganda Revenue Authority]] (URA) |archive-date=7 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190207020133/https://www.ura.go.ug/Resources/webuploads/GNRART/URA%20Senior%20Management%20Members.pdf |url-status=dead }}</ref> Mu kifo kye nga Kampani Sekulitale, yali mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekitongole ky’omusolo. <ref name="8R">{{Cite web |last=Uganda Revenue Authority |date=6 February 2019 |title=Uganda Revenue Authority Board Members |url=https://www.ura.go.ug/Resources/webuploads/GNRART/Board-members_2019.jpg |access-date=6 February 2019 |website=[[Uganda Revenue Authority]] (URA) |format=JPG |archive-date=7 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190207015809/https://www.ura.go.ug/Resources/webuploads/GNRART/Board-members_2019.jpg |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Simon Kagugube
* Samallie Kiyingi
* Ebyenfuna bya Uganda
== Emmeeza y’okuddirira ==
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Doris Akol]]|title=Commissioner for Legal Services and Board Affairs at [[Uganda Revenue Authority]]|years=4 February 2015 - 25 November 2022|after=TBA}}
{{s-end}}
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
ko0r37dfzr0zuwspg99jocnhgu3tkcw
African Bible College
0
12425
59491
59388
2026-07-07T16:23:26Z
Berniter
10779
59491
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yunivasite ya bayibuli mu Afirika''',kibiina ekirimu amatendekero ga Baibuli agawerako mu Afirika.Amatendekero gano asatu gawa abayizi ebyenjigiriza eby’omutendera gwa yunivasite nga byesigamiziddwa ku ndowooza y’Obukristaayo, nga bigenderera okutendeka abasajja n’abakazi okubeera abakulembeze n’abaweereza mu mulimu gw’Obukristaayo.
== Ebyafaayo ==
African Bible Colleges yatandikibwawo mu mwaka gwa 1976, era ettendekero lyayo eryasooka lyaaggulwawo mu 1978 mu ggwanga lya Liberia, mu kitundu kya Afirika ey’ebugwanjuba.Mu mwaka gwa 1991, ettendekero eryokubiri lyaggulwawo mu ggwanga lya Malawi mu kitundu kya Afirika eya wakati. Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2005, ettendekero eryokusatu lyaggulwawo mu Uganda mu kitundu kya Afirika ey’ebuvanjuba.<ref>{{Cite news|url=http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|title=Building friendships and building a future|publisher=[[Stornoway Gazette]]|date=2008-06-12|accessdate=2009-09-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20080617210023/http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|archive-date=2008-06-17|url-status=dead}}</ref>Ng'olutalo olwasooka mu Liberia terunnabaawo, ABC yakolanga nga ttendekero ery'omulembe era lyawanga Ddiguli za BA oluvannyuma lw'okukakasibwa mu 1983 ekitongole ky'Ebyenjigiriza, naye lyawalirizibwa okuggalawo olw'olutalo olwabalukawo mu Ssaza l'ye Nimba , ettendekero we lisangibwa.Ttendekero lyaddamu okuggulwawo mu 2008.<ref>{{Cite news|date=2008-02-26 |title=Liberia: African Bible College University Bounces Back |url=http://allafrica.com/stories/200802260909.html |publisher=[[AllAfrica.com]]|accessdate=2009-09-19}}</ref>
== Pulogulaamu ==
Enteekateeka y'ebisomesebwa mu myaka ena etegekeddwa okubeera ey'okumaliriza oba ey'okuteekateeka omuntu okweyongerayo mu buyigirize.<ref name="about">{{Cite web |title=African Bible Colleges - About ABC |url=http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160420004137/http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |archive-date=2016-04-20 |access-date=2015-07-13}}</ref>
== Okwenyigira mu byemizannyo. ==
African Bible College mu Malawi bulijjo ebeera n'empaka z'omupiira gw'ensero n'emizannyo emirala ku mutendera gw'eggwanga, omuli empaka z'eggwanga ez'abazannyi.<ref>{{Cite news|url=http://www.dailytimes.bppmw.com/article.asp?ArticleID=7977|title=All Stars to expose Malawi's cream|publisher=The Daily Times|date=2008-01-11|accessdate=2009-09-19}}{{dead link|date=June 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>Ttiimu zaabwe ez'ebyemizannyo ziyitibwa ABC Lions.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Amatendekero ga Bayibuli mu Afirika
tv63v37qv7m9jsp4tgzedtxupoqvjgo
59493
59491
2026-07-07T16:25:14Z
Berniter
10779
59493
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yunivasite ya bayibuli mu Afirika''',kibiina ekirimu amatendekero ga Baibuli agawerako mu Afirika.Amatendekero gano asatu gawa abayizi ebyenjigiriza eby’omutendera gwa yunivasite nga byesigamiziddwa ku ndowooza y’Obukristaayo, nga bigenderera okutendeka abasajja n’abakazi okubeera abakulembeze n’abaweereza mu mulimu gw’Obukristaayo.
== Ebyafaayo ==
African Bible Colleges yatandikibwawo mu mwaka gwa 1976, era ettendekero lyayo eryasooka lyaaggulwawo mu 1978 mu ggwanga lya Liberia, mu kitundu kya Afirika ey’ebugwanjuba.Mu mwaka gwa 1991, ettendekero eryokubiri lyaggulwawo mu ggwanga lya Malawi mu kitundu kya Afirika eya wakati. Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2005, ettendekero eryokusatu lyaggulwawo mu Uganda mu kitundu kya Afirika ey’ebuvanjuba.<ref>{{Cite news|url=http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|title=Building friendships and building a future|publisher=[[Stornoway Gazette]]|date=2008-06-12|accessdate=2009-09-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20080617210023/http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|archive-date=2008-06-17|url-status=dead}}</ref>Ng'olutalo olwasooka mu Liberia terunnabaawo, ABC yakolanga nga ttendekero ery'omulembe era lyawanga Ddiguli za BA oluvannyuma lw'okukakasibwa mu 1983 ekitongole ky'Ebyenjigiriza, naye lyawalirizibwa okuggalawo olw'olutalo olwabalukawo mu Ssaza l'ye Nimba , ettendekero we lisangibwa.Ttendekero lyaddamu okuggulwawo mu 2008.<ref>{{Cite news|date=2008-02-26 |title=Liberia: African Bible College University Bounces Back |url=http://allafrica.com/stories/200802260909.html |publisher=[[AllAfrica.com]]|accessdate=2009-09-19}}</ref>
== Pulogulaamu ==
Enteekateeka y'ebisomesebwa mu myaka ena etegekeddwa okubeera ey'okumaliriza oba ey'okuteekateeka omuntu okweyongerayo mu buyigirize.<ref name="about">{{Cite web |title=African Bible Colleges - About ABC |url=http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160420004137/http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |archive-date=2016-04-20 |access-date=2015-07-13}}</ref>
== Okwenyigira mu byemizannyo. ==
African Bible College mu Malawi bulijjo ebeera n'empaka z'omupiira gw'ensero n'emizannyo emirala ku mutendera gw'eggwanga, omuli empaka z'eggwanga ez'abazannyi.<ref>{{Cite news|url=http://www.dailytimes.bppmw.com/article.asp?ArticleID=7977|title=All Stars to expose Malawi's cream|publisher=The Daily Times|date=2008-01-11|accessdate=2009-09-19}}{{dead link|date=June 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>Ttiimu zaabwe ez'ebyemizannyo ziyitibwa ABC Lions.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Amatendekero ga Bayibuli mu Afirika
== Laba ne ==
* Etendekero lya Baibuli mu Afrika (Uganda)
9hf9ccphjh4dlz4d8oc7lc53m8asvu1
59496
59493
2026-07-07T16:37:45Z
Berniter
10779
59496
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yunivasite ya bayibuli mu Afirika''',kibiina ekirimu amatendekero ga Baibuli agawerako mu Afirika.Amatendekero gano asatu gawa abayizi ebyenjigiriza eby’omutendera gwa yunivasite nga byesigamiziddwa ku ndowooza y’Obukristaayo, nga bigenderera okutendeka abasajja n’abakazi okubeera abakulembeze n’abaweereza mu mulimu gw’Obukristaayo.
== Ebyafaayo ==
African Bible Colleges yatandikibwawo mu mwaka gwa 1976, era ettendekero lyayo eryasooka lyaaggulwawo mu 1978 mu ggwanga lya Liberia, mu kitundu kya Afirika ey’ebugwanjuba.Mu mwaka gwa 1991, ettendekero eryokubiri lyaggulwawo mu ggwanga lya Malawi mu kitundu kya Afirika eya wakati. Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2005, ettendekero eryokusatu lyaggulwawo mu Uganda mu kitundu kya Afirika ey’ebuvanjuba.<ref>{{Cite news|url=http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|title=Building friendships and building a future|publisher=[[Stornoway Gazette]]|date=2008-06-12|accessdate=2009-09-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20080617210023/http://www.stornowaygazette.co.uk/features/Building-friendships-andbuilding-a-future.4181756.jp|archive-date=2008-06-17|url-status=dead}}</ref>Ng'olutalo olwasooka mu Liberia terunnabaawo, ABC yakolanga nga ttendekero ery'omulembe era lyawanga Ddiguli za BA oluvannyuma lw'okukakasibwa mu 1983 ekitongole ky'Ebyenjigiriza, naye lyawalirizibwa okuggalawo olw'olutalo olwabalukawo mu Ssaza l'ye Nimba , ettendekero we lisangibwa.Ttendekero lyaddamu okuggulwawo mu 2008.<ref>{{Cite news|date=2008-02-26 |title=Liberia: African Bible College University Bounces Back |url=http://allafrica.com/stories/200802260909.html |publisher=[[AllAfrica.com]]|accessdate=2009-09-19}}</ref>
== Pulogulaamu ==
Enteekateeka y'ebisomesebwa mu myaka ena etegekeddwa okubeera ey'okumaliriza oba ey'okuteekateeka omuntu okweyongerayo mu buyigirize.<ref name="about">{{Cite web |title=African Bible Colleges - About ABC |url=http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160420004137/http://www.africanbiblecolleges.net/about-us/ |archive-date=2016-04-20 |access-date=2015-07-13}}</ref>
== Okwenyigira mu byemizannyo. ==
African Bible College mu Malawi bulijjo ebeera n'empaka z'omupiira gw'ensero n'emizannyo emirala ku mutendera gw'eggwanga, omuli empaka z'eggwanga ez'abazannyi.<ref>{{Cite news|url=http://www.dailytimes.bppmw.com/article.asp?ArticleID=7977|title=All Stars to expose Malawi's cream|publisher=The Daily Times|date=2008-01-11|accessdate=2009-09-19}}{{dead link|date=June 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>Ttiimu zaabwe ez'ebyemizannyo ziyitibwa ABC Lions.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Amatendekero ga Bayibuli mu Afirika
== Laba ne ==
* Etendekero lya Baibuli mu Afrika (Uganda)
[[Category:Ebyengigiriza e Malawi]]
[[Category:Amatendekero ga Baibuli]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Liberia mu1976]]
[[Category:Ebibina omwegatira matendekero n'amassomero okuva mu mawanga agenjawulo]]
0rww5250m38898hvqhkq5kkldsztua3
Adolfo Mukasa Ludigo
0
13096
59473
48310
2026-07-07T13:23:55Z
Sisterian
9613
Nkoze Data box
59473
wikitext
text/x-wiki
'''<nowiki>{{Data box}}</nowiki>'''
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. <ref>{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]] . <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti. <ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref> <ref name=":2"/> <ref name=":0"/> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo. <ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]] . <ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). <ref name=":0"/>
inj8r2yhqkfef2w26f034ozflit98lb
59474
59473
2026-07-07T13:28:21Z
Sisterian
9613
Ngasseeko Databox
59474
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[:en:Martyr|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. <ref>{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]] . <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti. <ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref> <ref name=":2"/> <ref name=":0"/> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo. <ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]] . <ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). <ref name=":0"/>
ldz2nt9dlqb64oq2vab66sh2u924u20
59475
59474
2026-07-07T13:36:15Z
Sisterian
9613
Ntereezezza amabanga wakati wa references n'akasirise.
59475
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. <ref>{{Cite web |date=2023-04-24 |title=Govt to promote faith-based tourism in Mbarara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-promote-faith-based-tourism-in-mbarara-4210750 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref><ref name=":2"/><ref name=":0"/> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe).<ref name=":0"/>
4b11e2awcwfqdh0d3jvrrrt37lf7gcm
Achilleus Kiwanuka
0
13124
59587
48434
2026-07-08T09:18:19Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59587
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo yali yeddira Lugave e kika ky’Abaganda. <ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka wa akulira essaza omukugu okumala ebbanga ddene. <ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]] owa [[:en:Buganda|Buganda]], 'yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi [[:en:Missionary_order|w'ekibiina ky'abaminsani]] ekyali kimanyibwa nga [[:en:White_Fathers|Missionaries of Africa]] . <ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro nga 16 ogwekkuminogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yeyayaniriza abaminsani era n'afuba okozesa Abakatoliki, n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga kyali wansi w'obuyinza bwabwe, abaali bakyuse okudda mu diini zino bagezaako okukiwakanya. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
kug4r20pahb37fllzf87xv5hv37n57r
59588
59587
2026-07-08T09:20:28Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59588
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]] owa [[:en:Buganda|Buganda]], 'yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi [[:en:Missionary_order|w'ekibiina ky'abaminsani]] ekyali kimanyibwa nga [[:en:White_Fathers|Missionaries of Africa]] . <ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro nga 16 ogwekkuminogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yeyayaniriza abaminsani era n'afuba okozesa Abakatoliki, n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga kyali wansi w'obuyinza bwabwe, abaali bakyuse okudda mu diini zino bagezaako okukiwakanya. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
1bbbv1gqy95dbwniwmish585nmpyhaa
59590
59588
2026-07-08T09:23:19Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59590
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]], yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yeyayaniriza abaminsani era n'afuba okozesa Abakatoliki, n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga kyali wansi w'obuyinza bwabwe, abaali bakyuse okudda mu diini zino bagezaako okukiwakanya. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
gzyjkgnm1wrppcobr9hmbgfvouhnddb
59594
59590
2026-07-08T09:28:42Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59594
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]], yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lw'ennyanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[:en:James_Hannington|James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
ikc4n76t10fnxd0gf0v2v373nwxjjob
59595
59594
2026-07-08T09:32:21Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59595
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]], yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era ye yali akulembera baali bakyusiza ediini, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe. <ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Ssekabaka Mwanga yalagira abo bonna abali bakyusiza enzikiriza okuzivamu era bangi abatakikola battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
lu1kaz3e0ake3jwhoyt8v4h4ons0ce0
59597
59595
2026-07-08T09:36:14Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59597
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]], yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mugwomukaaga nga 3, 1886; <ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batumibwa [[:en:Martyrs_of_Uganda|Abajulizi ba Uganda]] . Era nebafuuka abatukuvu mu 1964 nga [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] . [[:en:Feast_day|okujjukira]] Kiwanuka lukuzibwa nga gwomukaaga 3.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
6csduqde07r4oevo10wnqoxfscp4lee
59599
59597
2026-07-08T09:40:36Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
59599
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]], yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
rlyl26s7xpgdiwdgfkn23010kvy708v
59601
59599
2026-07-08T09:43:18Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekijulizo
59601
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
at0ytv8cdixum6unttxm9x6uct7q47o
59602
59601
2026-07-08T09:44:29Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza omutwe
59602
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
hi7bzrxp9zt9gcmmjdek5yt3nedmb04
59603
59602
2026-07-08T09:45:29Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu omutwe
59603
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
8bw9ibli2fpbuqv20q4c02jyskz26rt
59605
59603
2026-07-08T09:46:36Z
Charles Kalanzi
9748
59605
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20070427181601/http://www.catholic-forum.com/saints/sainta5d.htm Achileo Kiwanuka]
gh8l51lir9jkojqzt8c94w7siv4r29g
59607
59605
2026-07-08T09:51:28Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu amatuluba
59607
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20070427181601/http://www.catholic-forum.com/saints/sainta5d.htm Achileo Kiwanuka]
[[Category:Abazaalwa mu 1869]]
[[Category:Abaafa mu 1886]]
[[Category:Abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abatukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
cy52yypwf3lpzj21ysjwh3b5neiu16y
59608
59607
2026-07-08T09:56:08Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu amatuluba
59608
wikitext
text/x-wiki
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20070427181601/http://www.catholic-forum.com/saints/sainta5d.htm Achileo Kiwanuka]
[[Category:Abazaalwa mu 1869]]
[[Category:Abaafa mu 1886]]
[[Category:Abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abatukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Buganda]]
[[Category:Bannayuganda abattibwa]]
[[Category:Abakatoliki Bannayuganda abatukuvu]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Uganda nga bokyebwa]]
[[Category:Abaatukuzibwa Paapa Paul VI]]
[[Category:Abaana abattibwa]]
2mk4mdqpk4iu7ow94aetz7g2tgl8iba
59609
59608
2026-07-08T09:57:15Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu Databox
59609
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>{{Cite book |last=Mubiru |first=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=127 |language=en}}</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20070427181601/http://www.catholic-forum.com/saints/sainta5d.htm Achileo Kiwanuka]
[[Category:Abazaalwa mu 1869]]
[[Category:Abaafa mu 1886]]
[[Category:Abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abatukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Buganda]]
[[Category:Bannayuganda abattibwa]]
[[Category:Abakatoliki Bannayuganda abatukuvu]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Uganda nga bokyebwa]]
[[Category:Abaatukuzibwa Paapa Paul VI]]
[[Category:Abaana abattibwa]]
2um56tb49rz4rvvp3ki9x1fp7msdiax
59622
59609
2026-07-08T10:12:49Z
Charles Kalanzi
9748
59622
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Achilleus Kiwanuka''', era amanyiddwa nga '''Achileo Kiwanuka''' oba '''Achilles Kiwanuka oba Achiles Kiwanuka''' (1869 – Ogwomukaaga 3, 1886), yali mujulizi wa Uganda Omukatoliki assibwamu ekitiibwa ng’omutukuvu mu Klezia Katolika.<ref>{{Cite web |title=Uganda Martyrs |url=https://www.uecon.org/uganda-martyrs/martyrs |access-date=2024-02-02 |website=Uganda Episcopal Conference |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kiwanuka yazaalibwa Lulagala mu Ssaza ly’e Ssingo era yali y'eddira Lugave ekika ky’Abaganda.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ Saint Achilleus Kewanuka", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kitaawe yali mumyuka w'akulira essaza omukukuutivu okumala ebbanga ddene.<ref>[https://klarchdiocese.org.ug/about-us/the-uganda-martyrs/st-achilles-kiwanuka/ "St. Achilles Kiwanuka", Diocese of Kampala]</ref>
Ku myaka kkumi n'etaano Kiwanuka yalondebwa okuweereza n'gomubaka mu kisenge ky'abawuliriza mu lubiri lwa Kabaka Mwanga II owa [[Buganda]],<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-achillis "Achillis Kiwanukaaaa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> yakyuka n'adda mu nzikiriza y'Ekikristaayo wansi w'ekibiina ky'abaminsani ekyali kimanyiddwa nga Missionaries of Africa.<ref>Mubiru, Charles Lwanga (2012). [https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 ''The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education''.] LIT Verlag Münster. p. 127. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-3-643-90142-2|978-3-643-90142-2]]</bdi>.</ref> Yabatizibwa Pere Simeon Lourdel mu kiro kya 16 Ogwekkuminoogumu mu 1885, n'afuna erinnya Achilles.
Kabaka [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] y'eyayaniriza abaminsani era n'afuba okuzannyisa Abakatoliki, Abakristaayo n'abasuubuzi Abasiraamu, ng'afa kw'omu asoose okujja, ate oluvannyuma omulala azzeeko, olw'ensonga z'eby'obufuzi. Mutabani we, [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] ye yamuddira mu bigere mu 1884 ng'alina emyaka kkumi na mukaaga era n'atandika okutunuulira Abakristaayo ng'abalabe, kubanga baali batutte emitima gy'abaweereza be nga tebayamuwuliriramu. Okulumba kw'Abagirimaani okwakolebwa ku lubalama lwa ssemayanja nakwo kwamuleetera okwekengera abantu b'ebweru. Ng'atidde nti bano bandi muwakanya essaawa yonna, yagoba abaminsani n'alagira okutta Ssabasumba w'Abakrisitayo [[James Hannington]].<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref>
[[Joseph Mukasa Balikuddembe]] yali mukungu mu kkooti era yali mukulembeze mu bakristaayo, yavumirira eky'okutta Hannington. Kabaka kino yakiraba ng'okumuyisamu amaaso era n’alagira Balikuddembe attibwe.<ref>{{Cite web |title=Shorter, Aylward. "Mukasa Balikuddembe, Joseph", ''Dictionary of African Christian Biography'', 2003 |url=http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323044238/http://www.dacb.org/stories/uganda/mukasa_joseph.html |archive-date=2010-03-23 |access-date=2008-08-31}}</ref> Kabaka Mwanga yalagira abo bonna abaali bakyusizza enzikiriza okuzivaamu era bangi abatakikola okuli Abakatoliki n'Abakulistaayo battibwa.
Kiwanuka yalina emyaka kkumi na musanvu lwe yayokebwa nga mulamu olw’enzikiriza ye e Namugongo nga mu Gwomukaaga 3, 1886,<ref>{{Cite web |title=The Christian Martyrs of Uganda |url=http://www.buganda.com/martyrs.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140719024926/http://www.buganda.com/martyrs.htm |archive-date=2014-07-19 |access-date=2020-02-12}}</ref> ye ne banne batuumibwa [[Abajulizi ba Uganda]]. Era ne bafuulwa abatukuvu mu 1964 Paapa Paul VI. Okujjukira Kiwanuka kubeerayo nga 3 Ogwomukaaga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20070427181601/http://www.catholic-forum.com/saints/sainta5d.htm Achileo Kiwanuka]
[[Category:Abazaalwa mu 1869]]
[[Category:Abaafa mu 1886]]
[[Category:Abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda]]
[[Category:Abajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abatukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Buganda]]
[[Category:Bannayuganda abattibwa]]
[[Category:Abakatoliki Bannayuganda abatukuvu]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Uganda nga bokyebwa]]
[[Category:Abaatukuzibwa Paapa Paul VI]]
[[Category:Abaana abattibwa]]
jb4gfwiohz63ly23efzlu4tlts7xeoy
Adam Mugume
0
13208
59565
58957
2026-07-07T22:04:35Z
24RAY
11014
removed [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]; added [[Category:Mu Bugwanjuba bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59565
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Mu Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Abanyankole]]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
bvtwh5mh7dgaae3fyhtze2rucdcpow4
59566
59565
2026-07-07T22:05:38Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
59566
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Mu Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Abanyankole]]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abalamu]]
3p1vkoe2q5l690kouppep50vfbqcjld
59567
59566
2026-07-07T22:06:05Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abalamu]]; added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59567
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Mu Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Abanyankole]]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abantu abalamu]]
1vycnhj2i92p7lpwse3uchejut6zws0
59568
59567
2026-07-07T22:06:29Z
24RAY
11014
removed [[Category:Mu Bugwanjuba bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
59568
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Abanyankole]]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abantu abalamu]]
1evt6l4fykybpjxyak0cm5nxqh3d7l8
59569
59568
2026-07-07T22:08:21Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59569
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Abanyankole]]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
b54lz404d7r0b9sbj87n1std34noc1m
Ateker Ejalu
0
14028
59532
54299
2026-07-07T19:17:16Z
Rtr PK
11024
Created by translating the section "Later life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1322694116|Ateker Ejalu]]"
59532
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Ateker Ejalu''' (15 Ogwomukaaga 1939 – 20 Ogwekkumineebiri 2008) yali munnamawulire era munnabyabufuzi Omunnayuganda. Yaweereza nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga mu Uganda okuva mu Gwokuna okutuuka mu Gwomukaaga 1979, era okuva olwo yaliko Minisita w’enkolagana mu bitundu okutuuka mu Gwekkuminoogumu 1979.
== Obuto bwe ==
Ateker Ejalu yazaalibwa nga 15 Ogwomukaaga 1939 nga taata we mu Kumam ate nga maama we mu Iteso . Yabatizibwa mu Klezia Katolika era n’aweebwa erinnya ly’Ekikristaayo erya Johnson, kyokka oluvannyuma n’abatizibwa mu kkanisa y’Abakristaayo nga John.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1967 yaweereza ng'omuwandiisi w'ekibiina ekigatta abayizi ekya Uganda Students Association mu Bungereza era n'afulumya olupapula lwakyo olwa ''UGASSO'' . Bwe yali mu Bungereza yatandikawo ettabi ly’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) era n’aweereza ng’omusunsuzi w’emu ku magazini zaayo ''eya The Vanguard'' . Mu 1965 yalondebwa okuba pulezidenti w’olukiiko lw’ebibiina bya Africa mu Bungereza ne Ireland. Omwaka ogwaddako yafuulibwa omumyuka w’omuwandiisi ow’abayizi Abannayuganda mu Bulaaya.
== Emirimu gye ==
Ejalu yaweereza ng'omunoonyereza wa Pulezidenti [[Milton Obote]] okumala kumpi omwaka mulamba nga tannalondebwa kubeera musunsuzi wa lupapula lwa ''People ' s Newspaper'' . Mu Gwomukaaga 1970 Ejalu yafuulibwa omusunsuzi wa ''Uganda Argus'', bw'atyo n'afuuka maneja waayo Omunnayuganda eyasooka. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa [[Idi Amin]] lwe yawamba Obote mu 1971 n’akwata obuyinza. Nga 17 Ogwokuna yafuuka omusibe w'ebyobufuzi eyasooka okusibibwa Amin bwe yakwatibwa n'asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera ly'e Makindye]]. Mu Gwokusatu 1972, ba agenti ba Amin baamuggya mu maka ge ne bamukuba nga bamutangira okuwagira Obote. Oluvannyuma yafuuka omuwagizi w'ekibiina ekirwanyisa Amin, n'ayingira mu kibiina kya Save Uganda Movement (SUM) n'agenda mu Arusha, Tanzania. Mu 1977 gavumenti ya Tanzania yakkiriza okuwa emmundu n’okutendeka abamu ku bayeekera ba SUM, era pulogulaamu yategekebwa Ejalu n’abakungu ba Tanzania.
Nga 11 Ogwokuna 1979 Pulezidenti [[Yusuf Lule]] yalonda Ejalu nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga. Lule yasikizibwa [[Godfrey Binaisa]], eyalonda Ejalu Minisita w’enkolagana mu bitundu nga 25 Ogwomukaaga. Nga 20 Ogwekkuminoogumu, Binasia yamuggya ku kifo kino n'amufuula Omubaka mu Japan. Ejalu yagaana okugenda ebweru w’eggwanga okutwala ekifo kino.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKakemboSsenkaaba2008">Kakembo, Titus; Ssenkaaba, Stephen (23 December 2008). [https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity "Farewell to a statesman who fought for unity"]. ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity the original] on 23 December 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2018</span>.</cite></ref> Obote bwe yakomawo mu buyinza mu 1980, yalondebwa okuba Managing Director w'ekitongole ky'eggaali y'omukka ekya Uganda Railways Corporation. Oluvannyuma yalekulira mu 1985, nga Obote tannaddamu kuwambibwa. <ref name="farewell" />
[[Yoweri Museveni]] bwe yakwata obuyinza mu 1986, Ejalu yaddukira mu buwanganguse e Kenya. Yakomawo mu 1987 ng’akabonero k’okutabagana, Museveni n’amulonda nga Minisita omubeezi.<ref>[https://books.google.com/books?id=MxoOAQAAMAAJ "Rehuffle reflects need for broad base"]. ''African Concord''. 1987.</ref> Oluvannyuma lw'ekiseera nga waliwo olutalo lw'omunda n'obuyeekera, endagaano y'emirembe yatuukibwako mu 1988 wakati wa gavumenti eyakulemberwa ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) n'ekibiina ekijeemu ekya Uganda People's Democratic Movement (UPDM). Nga Minisita omubeezi, Ejalu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw’okukkakkanya ebitundu ebirimu entalo era n’aweebwa omulimu gw’okumaliriza enteeseganya ne UPDM. Mu Gwomunaana 1989 yagenda e London okusisinkana abakulembeze b’ekibiina kino. Kaweefube we yaleeta okussa omukono ku ndagaano ya Addis Ababa nga 13 Ogwomusanvu 1990. Olwo n’assa essira ku kutuuka ku kutabagana n’abalala abawakanya ebyobufuzi, era n’asobola okumatiza abawerako ku bo okudda mu Uganda. Omwaka ogwo era yalonda bammemba b'akakiiko ka Pulezidenti aka Teso, akaatuuka bulungi okuteesa okukendeeza ku buyeekera bw'e Teso.
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwekkuminoogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]]. Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital. Yafiirayo nga 20 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yaweebwa okuziika kw'eggwanga okutongole. Yaziikibwa mu Otatai, Ggombolola lye Asuret, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Obulamu bw'oluvanyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwokkuminogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]] . Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital . Yafiirayo nga 20 Ogwokkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yazikibwa gavumenti. Yaziikibwa mu Otatai, Asuret Sub-County, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|2}}
8aqt2khbl7slsk166z8481ou3xn74eh
Bruno K. Omuwandiisi w’ebitabo
0
14032
59577
54417
2026-07-08T02:24:56Z
EmausBot
1052
Fixing double redirect from [[Bruno K.]] to [[Bruno K]]
59577
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Bruno K]]
gf44unr8li0ec7ughx31wrzqs2ilril
Aisha Naluzze Batala
0
14251
59571
57948
2026-07-07T22:21:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59571
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aisha Naluzze Batala''' (yazaalibwa 1977) [[Munnayuganda]] nga munnamateeka era omulamuzi wa kooti enkulu mu Uganda, ng'akola nga kaliisoliiso wa gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Namayo |first=Moses |title=It Won't Be Business-As-Usual, Says New IGG Naluzze |url=https://nilepost.co.ug/news/293500/it-wont-be-business-as-usual-says-new-igg-naluzze |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu Gwekkumi 2025 okusikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]].<ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=BREAKING: Justice Naluzze Replaces Beti Kamya as IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/292917/breaking-justice-naluzze-replaces-beti-kamya-as-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-08 |title=Museveni replaces Kamya with High Court Judge Aisha Naluzze as IGG, deputies retained |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-replaces-kamya-with-high-court-judge-aisha-naluzze-as-igg-deputies-retained--5220864 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga tannalondebwa, yali mulamuzi atuula mu kooti enkulu eya Uganda mu ttabi erikola ku nsonga z'etttaka.<ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-10-07 |title=Justice Aisha Naluzze Batala Appointed New IGG |url=https://softpower.ug/justice-aisha-naluzze-batala-appointed-new-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Land Division |url=https://judiciary.go.ug/data/smenu/16/Land |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref>
== Obuto bwe ==
Aisha Naluzze Batala yazaalibwa mu 1977 nga muwala wa Sheikh Abdul Obeid Kamulegeya ne Hajjat Haliima Kamulegeya.<ref>{{Cite web |date=2025-10-10 |title=Bitter-sweet moment for Kamulegeya family: IGG Naluzze’s rise, Lutale’s ordeal |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bitter-sweet-moment-for-kamulegeya-family-igg-naluzze-s-rise-lutale-s-ordeal-5224260 |access-date=2025-10-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=A Tale of Two Siblings: Lutale Faces Treason Trial as Sister Naluzze Becomes New IGG |url=https://nilepost.co.ug/news/293083/a-tale-of-two-siblings-lutale-faces-treason-trial-as-sister-naluzze-becomes-new-igg |access-date=2025-10-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasomera mu Uganda era n'eyettanira nnyo ensonga z'amateeka n'obwenkanya ng'akyali muto.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Paul |date=2025-10-07 |title=Who is Lady Justice Aisha Naluzze Batala, the Newly Appointed IGG? |url=https://www.ceo.co.ug/who-is-lady-justice-aisha-naluzze-batala-the-newly-appointed-igg/ |access-date=2025-10-10 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref>
Yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere Yunivasite]] gye yafunira diguli esooka mu mateeka era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli, y'egatta ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Centre (LDC)]] mu Kampala, n’afuna dipulooma emukkiriza okuwoza emisango mu kooti za Uganda.<ref>{{Cite web |title=Explainer: What it takes to practise law in EAC countries - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/explainer-what-it-takes-to-practise-law-in-eac-countries-5062854 |access-date=2025-10-10 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref>
Oluvannyuma y'ewandiisa mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute|Uganda Management Institute (UMI)]], gye yafunira diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimu.<ref>https://www.cavendish.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Profiles-of-new-Judges-of-the-High-Court.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Batala emirimu yagitandikira mu kkampuni y'abannamateeka eya F. Mukasa & Co. Advocates, gye yakolera ng’omuyambi mu by'amateeka wakati wa 2003 ne 2005.<ref>{{Cite web |title=F.Mukasa & Co. Advocates |url=https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |access-date=2025-10-10 |website=Commonwealth of Nations |language=en-US |archive-date=2025-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250906014345/https://www.commonwealthofnations.org/organisations/fmukasa__co_advocates/ |url-status=dead }}</ref>Batala era yaweerezaako mu ttabi erivunaanyizibwa ku by'ettaka mu kkooti enkulu eya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html |access-date=2025-10-10 |website=judiciary.go.ug}}</ref>
Nga 7 Ogwekkumi 2025, Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] yamulonda okufuuka kalisoliiso wa Gavumenti era bwatyo n'asikira [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]], eyali aweerezza mu kifo kino okuva mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-07-15 |title=Beti Kamya is new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/beti-kamya-is-new-igg-NV_108996 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref> Amawulire g'okulondebwa kwe gakakasibwa Faruk Kirunda, omuyambi wa Pulezidenti ow’enjawulo ku by'amawulire mu Ofiisi ya Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-04 |title=Museveni appoints Farouk Kirunda Deputy Press Secretary |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-farouk-kirunda-deputy-press-NV_119051 |access-date=2025-10-10 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Law Development Centre]]
* [[Beti Kamya|Beti Olive Namisango Kamya]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalwa mu 1977]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]]
[[Category:Bannayuganda abalamuzi ab'ekyasa ky'abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Uganda Management Institute]]
jaf24mtvrrej44rynwhth2tzvz2pvyg
Patrick Ayota
0
14314
59640
56901
2026-07-08T10:39:42Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59640
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Michael Ayota''' [[Accountant|mubalirizi w’ebitabo]] Omunnayuganda era [[Corporate executive|akulira ebitongole]], nga ye [[Managing director|maneja dayirekita]] wa [[Ekitongole kya National Social Security Fund (Uganda)|National Social Security Fund of Uganda]], okutandika nga 18 ogwomunaana 2023. Wakati w'ogwekkumi n'ebiri mu 2022 n'ogwomunaana mu 2023, yaliko CEO/managing director mu NSSF Uganda, mu busobozi obw’okukola emirimu. Endagaano ye nga MD/CEO egenda mu maaso okutuusa mu gwomunaana 2028.<ref name="0R">{{Cite web |last=David Vosh Ajuna |date=18 August 2023 |title=Amongi appoints Patrick Ayota as NSSF MD |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amongi-appoints-patrick-ayota-as-nssf-md-4339874 |access-date=19 August 2023 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Okuva nga 29 Ogwekkumi mu 2017 okutuuka mu gwomunaana 2023, yali amyuka maneja wa NSSF mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Emmanuel Ainebyoona |date=23 October 2017 |title=Finance Minister declines to renew Ssali's contract, names new NSSF Deputy Managing Director |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Finance-Minister-declines-to-renew-Ssali-contract/688334-4152502-135ka1e/index.html |access-date=24 October 2017 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Era ye ssentebe w'ekibiina ekigatta emikutu gy'amawulire ekya [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]], ekitundu kya [[Government of Uganda|Gavumenti ya Uganda]].<ref name="BrdR">{{Cite web |last=Samuel Sanya |date=13 November 2020 |title=Vision Group weathers COVID-19, to issue dividend and diversify |url=https://www.newvision.co.ug/news/1532064/vision-group-weathers-covid-19-issue-dividend-diversify |access-date=3 January 2020 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]], mu [[Eastern region|Buvanjuba]] bwa Uganda. Yasomera mu masomero ag'omukitundu mu Uganda nga tannagenda ku yunivasite. Yasomera mu [[Liberty University|Yunivasity y'e Liberty]] e [[Lynchburg, Virginia]], mu [[Amerika]], n’afuna diguli [[Bachelor of science|esooka mu Ssayansi]].<ref name="Dir">{{Cite web |last=NVG |date=24 October 2017 |title=New Vision Group: Board of Directors |url=https://visiongroup.co.ug/board-of-directors/ |access-date=24 October 2017 |publisher=[[New Vision Group]] (NVG)}}</ref> Oluvannyuma, yakkirizibwa mu [[University of south Carolina|Yunivasite ya South Carolina]], e [[Columbia County, Georgia|Columbia]], n'atikkirwa [[Master of business adminstration|diguli eyookubiri mu nzirukanya y'emirimo]]. Era [[Certified public accountant|mubalirizi w'ebitabo bya gavumenti omukakafu]],<ref name="Profile">{{Cite web |last=Bloomberg Research |date=2010 |title=Executive Profile: Patrick M. Ayota |url=https://www.bloomberg.com/research/stocks/private/person.asp?personId=37091977&privcapId=32667635&previousCapId=32667635&previousTitle=Barclays%20Bank%20of%20Uganda%20Limited |access-date=24 October 2017 |publisher=[[Bloomberg.com|Bloomberg Research]]}}</ref> era mmemba w'ekitongole [[Institute of Certified Public Accountants of Uganda|ky'ababalizi ba gavumentiabakakasibwa mu Uganda]].<ref>{{Cite web |last=TAU |date=June 2012 |title=Institute of Certified Public Accountants of Uganda: List of New members admitted in December 2011 and January to March 2012 |url=http://www.todaysaccountant.com/index.php/prevous-issues?download=2:today-s-accountant-magazine-april-june-2012 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160913104252/http://todaysaccountant.com/index.php/prevous-issues?download=2:today-s-accountant-magazine-april-june-2012 |archive-date=13 September 2016 |access-date=24 October 2017 |publisher=Today's Accountant Uganda (TAU) |format=PDF}}</ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okusoma diguli, yagenda okubeera mu kitundu ky’e [[Atlanta, Georgia]] mu [[Amerika]]. Yakozesebwa mu ofiisi zaayo e Atlanta, mu kibiina kya Reznick, leero ekiyitibwa CohnReznick, kkampuni ennene ey’ensi yonna ekola ku kubala ebitabo. Mu 2007, Ayota yaddayo mu Uganda n’atandika omulimu ng’akulira ebyensimbi mu Barclays Bank of Uganda (leero [[Absa Bank Uganda Limited]]).<ref name="Profile"/>
Mu 2010, Ayota yava mu bbanka ya Barclays n’apangisibwa ekitongole kya National Social Security Fund of Uganda (NSSF Uganda), ng’akulira ebyensimbi. Mu kunoonya abakulira NSSF Uganda abapya ab’oku ntikko, mu gwomukaaga gwa 2014, Ayota ye yasinga okufuna obubonero obusinga obunene ku bwa amyuka Maneja dayirekita.<ref>{{Cite web |last=Frederic Musisi |first=and Richard Wanambwa |date=19 June 2014 |title=NSSF board approves Agaba, Ayota for top jobs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/NSSF-board-approves-Agaba--Ayota-for-top-jobs/688334-2353434-13nopoxz/index.html |access-date=24 October 2017 |website=[[Daily Monitor]] |archive-date=24 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024205715/http://www.monitor.co.ug/News/National/NSSF-board-approves-Agaba--Ayota-for-top-jobs/688334-2353434-13nopoxz/index.html |url-status=dead }}</ref> Kyokka olw’okuyingira mu nsonga za Pulezidenti [[Yoweri Museveni]], ttiimu ey’oku ntikko ey’enjawulo yapangisibwa era Ayota n’asigala ng’akulira ebyensimbi mu kitongole kino.<ref>{{Cite web |last=Wakabi |first=Michael |date=8 November 2014 |title=Is Richard Byarugaba walking a tightrope at NSSF Uganda? |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/Will-Richard-Byarugaba-survive-NSSF-Uganda-intrigues/-/2558/2515862/-/item/0/-/a50nlr/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141108193008/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Will-Richard-Byarugaba-survive-NSSF-Uganda-intrigues/-/2558/2515862/-/item/0/-/a50nlr/-/index.html |archive-date=8 November 2014 |access-date=24 October 2017}}</ref> Mu gwekkumi 2017, enkyukakyuka endala zakolebwa mu lukiiko lwa NSSF, era Ayota n’alondebwa ng’omumyuka wa maneja omukulu.<ref name="1R"/>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu kiseera kye yamala mu Amerika, Ayota yali mujjumbize mu kibiina kya Uganda mu bukiikaddyo bwa America, era yali akulira ebyensimbi mu kibiina kya [[Uganda North American Association]] (UNAA) okuva mu 2001 okutuuka mu 2002, era nga ye ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka UNAA mu 2005.<ref>{{Cite web |last=Namunyak |first=Kemunto |date=5 September 2005 |title=Abdul Kimbugwe is the new president of Ugandans in North America |url=http://mshale.com/2005/09/05/abdul-kimbugwe-is-the-new-ugandans-in-no-america/ |access-date=24 October 2017 |publisher=Mshale.com}}</ref>
Okutandika ne 2016, atuula ku lukiiko olufuzi olwa [[New Vision Group|New Vision]], nga dayirekita atali mukulu. <ref name="Dir"/> Era atuula ku lukiiko olufuzi olwa [[Housing Finance Bank]], Uganda ewola emisingo, nga NSSF Uganda erina emigabo 50 ku buli 100, era nga dayirekita atali mukulu.<ref>{{Cite web |last=HFBU |date=24 October 2017 |title=Housing Finance Bank: The Board and Top Management |url=https://www.housingfinance.co.ug/about-us/management-team.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171220094820/http://www.housingfinance.co.ug/about-us/management-team.html |archive-date=20 December 2017 |access-date=24 October 2017 |publisher=[[Housing Finance Bank]] (HFBU)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Uganda Retirement Benefits Regulatory Authorityri|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku miganyulo gy'abawummudde mu Uganda]]
* [[Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna (Uganda)]]
== Ebijuliziddwa ==
tt045m1kh20931kvfti6qfvekxhwxng
George Kanyeihamba
0
14407
59579
57854
2026-07-08T03:37:42Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
59579
wikitext
text/x-wiki
'''George Wilson Kanyeihamba''' (11 Ogwomunaana 1939 – 14 Ogwomusanvu 2025) yali muwandiisi omunnayuganda, munnabyabufuzi, era omulamuzi nga ye minisita wa kabineti era omubaka wa palamenti. Era yaliko ssentebe w'akakiiko k'ebyamateeka mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola [[Ssemateeka wa 1995]].<ref>{{Cite web |title=George W. Kanyeihamba |url=https://www.africanbookscollective.com/authors-editors/george-w.-kanyeihamba |access-date=29 May 2021 |website=African Books Collective}}</ref> Yalondebwa okubeera mmemba wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]] mu 1997 n'awummula mu Gwekkuminoogumu 2009. Emabegako yali akola nga minisita w'ebyobusuubuzi, minisita w'ebyamateeka, ne [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|ssaabawolereza wa gavumenti]],<ref name="Oloka-Onyango">{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=Joseph |date=2017 |title=When courts do politics: public interest law and litigation in East Africa |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |location=Newcastle, England |page=281}}</ref> byonna mu nfuga ya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . Yalina diguli ya Ph.D. mu mateeka okuva mu [[Yunivasite y'e Warwick]].<ref name=":0">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W |year=2012 |title=The Blessings and Joy of Being Who You Are |publisher=Marianum Press |isbn=9789970907502 |location=Kisubi Entebbe |pages=30}}</ref> Mu 2008, Warwick yamuwa ekitiibwa kya LLD (Omusawo mu Byamateeka).<ref name="Warwick">{{Cite web |title=Honorary degrees for experts on Heart, DNA, Shakespeare, & Holocaust aftermath |url=https://warwick.ac.uk/newsandevents/pressreleases/honorary_degrees_for_experts_on_heart_dna_shakespeare__holocaust_aftermath1/ |access-date=25 May 2021 |website=University of Warwick}}</ref>
Kanyeihamba y’omu ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abasatu abaasalawo nti okuddamu okulondebwa Pulezidenti Museveni mu 2006 kwali kwa lukujjukujju ne kusazibwamu.<ref name="observer">{{cite news|last1=Nganda|first1=Ibrahim Ssemujju|title=Why I ruled to overturn Museveni 3rd term - Kanyeihamba|url=https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|access-date=25 May 2021|work=The Observer|date=26 July 2009|archive-date=31 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230331073630/https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo yafiirwa ekifo kye ng’omulamuzi wa kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu<ref name="ASIL">{{Cite journal |last=Lyons |first=Scott |date=19 September 2006 |title=The African Court on Human and People's Rights |journal=ASIL Insights |volume=10 |issue=24}}</ref> era abakomentinga balowooza nti okuyimirira kwe mu mpaaba eyo ey’okulonda yamufiiriza omulimu gwe.<ref name="VOA">{{cite news|title=Uganda's government accused of blocking the re-election of judge to African court|url=https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|archive-url=https://web.archive.org/web/20210525094324/https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|url-status=dead|archive-date=25 May 2021|access-date=25 May 2021|publisher=VOA|date=27 October 2009}}</ref>
Yavumirira [[Gavumenti ya Uganda]] abasajja abalina emmundu bwe baalumba ebifo bya [[kkooti enkulu mu Uganda]] okuddamu okukwata abateeberezebwa okulya mu nsi olukwe abaali bayimbuddwa kkooti ku kakalu ka kkooti. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2026)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Okuva olwo kkooti ya Ssemateeka yasalawo nti okulumba ebifo bya kkooti eno kyali kimenya ssemateeka.
== Ebyeemabega ==
George Wilson Kanyeihamba yazaalibwa nga 11 Ogwomunaana 1939.<ref>{{Cite book |year=2020 |title=Kanyeihamba The Incredible: His Life, Work, Love for Human Rights, Rule of Law and Constitutionalism in Prose and Photographs |publisher=MicarPrint |isbn=9789970907533 |location=Entebbe Uganda |pages=1}}</ref> e Kinaba mu Disitulikiti y’e Kinkizi mu Kitundu ky’e Kigezi.<ref name=":1">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George William |year=2021 |title=Kanyeihamba: The Women I Have Loved |publisher=MICARPRINT |isbn=9789913994156 |location=Kampala |pages=15–17 |language=english}}</ref> Yali mwana wa Zakaliya Bafwokworora ne Kyenda Malyamu Kyakundwa eyasembayo okuzaalibwa era ow’ekkumi n’omu. Yasomera mu ssomero lya Hamurwa Church School, Nyaruhanga Anglican Church Primary School, Nyakatare Church School, Kigezi High School, Busoga College Mwiri, ne Norwich City College . Yatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Yunivasite ya Portsmouth Mu myaka gya 1970, yaweebwa diguli ya Doctor of Laws okuva mu yunivasite ya Warwick mu [[Bungereza]].<ref name=":0" /> Kanyeihamba yafa nga 14th Ogwomusanvu 2025.<ref>{{Cite web |title=Prof. George Kanyeihamba is dead {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/prof-george-kanyeihamba-is-dead-2025071406283062610 |access-date=2025-07-14 |website=www.pulse.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308 |access-date=2025-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Kanyeihamba era yaliko O[[mukulu wa Yunivasite]] wa yunivasite zombi eza [[Kampala International University]] ne [[Kabale University]] .<ref name="blessings">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2012 |title=The blessings and joy of being who you are |publisher=Marianum Press Ltd |isbn=9789970907502 |location=Kisubi, Entebbe, Uganda |page=405}}</ref><ref name="Aga Khan">{{Cite web |title=Address by Chief Guest Honourable Justice Professor Dr G.W. Kanyeihamba |url=https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |access-date=25 May 2021 |website=The Aga Khan University |archive-date=25 May 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525144135/https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |url-status=dead }}</ref> Okugatta ku ekyo, yalina ebifo bino wammanga:
* Memba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu ekya Foundation for Human Rights Initiative
* Ssentebe w'akakiiko akakola ku mateeka n'obukwakkulizo bw'abalamuzi<ref name="resignation">{{cite news|last1=Kagumire|first1=Rosebell|date=7 November 2005|title=Details of Kanyeihamba's resignation emerge|publisher=Uganda Radio Network|agency=Uganda Radio Network|url=https://ugandaradionetwork.com/story/details-of-kanyeihambas-resignation-emerge|access-date=25 May 2021}}</ref>
* Omuwabuzi wa Pulezidenti wa Uganda ku by'amateeka ku ddembe ly'obuntu n'ensonga z'ensi yonna<ref name="Court">{{Cite web |title=Justice George W. Kanyeihamba – Uganda |url=https://www.african-court.org/wpafc/justice-george-w-kanyeihamba-uganda/ |access-date=25 May 2021 |publisher=African Court on Human and Peoples’ Rights}}</ref>
* Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Yunivasite y’e Kabale Ssentebe, akakiiko k’amateeka n’okuwandiika ebbago ly’olukiiko olufuzi
* Ssentebe w’akakiiko k’ensi yonna ak’ebyamateeka akawabula abakugu mu by’obulamuzi abamanyiddwa mu Commonwealth<ref name="Common">{{Cite web |title=Report of the advisory panel of eminent Commonwealth judicial experts |url=http://www.commonlii.org/ke/other/KECKRC/2002/8.html |access-date=25 May 2021 |publisher=Commonwealth Legal Information Institute}}</ref>
== Okusomesa n’okuwandiika ==
Bwe yamaliriza emisomo gye egya diguli esooka n’egy’ekikugu, Kanyeihamba yalondebwa okuba Omusomesa mu ttendekero lya Portsmouth College, kati erya Yunivasite y’e Portsmouth . Oluvannyuma yalondebwa okuba State Attorney ng’alina obuvunaanyizibwa obw’enjawulo obw’okusomesa [[amateeka]] mu bibiina by’abakugu n’okusomesa abayizi abasoma diguli mu London External Degree mu ssomero ly’amateeka erya Nsamizi Law School e [[Entebbe]] oluvannyuma eryafuuka [[Law Development Centre|Law Development Center]] .<ref name=":0" />
Kanyeihamba yakolako ng’omusomesa w’amateeka mu Lanchester Polytechnic, kati Coventry University, ne mu Yunivasite y’e Wales e Cardiff.<ref name="blessings" />
Yawandiika era n’awandiika awamu n’emitwe n’ebitabo ebiwerako mu mawulire;
=== Emiko ===
* Enkola y’amateeka n’ebyobufuzi mu buvanjuba bwa Afrika: Ekizibu kya kkooti ejulirwamu ey’obuvanjuba bwa Afrika ekyafulumizibwa mu January 1973 mu Transition No. 43, pp. 43–54.<ref>{{Cite journal |last=Katende |first=J. W. |last2=Kanyeihamba |first2=George W. |date=January 1973 |title=Legalism and Politics in East Africa: The Dilemma of the Court of Appeal for East Africa |url=https://www.jstor.org/stable/2935148 |journal=Transition |volume=43 |issue=43 |pages=43–54 |doi=10.2307/2935148 |jstor=2935148 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika Nga lijuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Uganda eryafulumizibwa mu January 1973 mu Progress and Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite web |title=Urban planning law in East Africa With special reference to Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/248512433 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate}}</ref>
* Amateeka mu nteekateeka y’ebibuga n’enkulaakulana mu East Africa gaafulumizibwa mu January 1974. Thesis (Ph.D.)--University of Warwick.<ref>{{Cite web |title=Law in urban planning and development in East Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/35478047 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=University of Warwick}}</ref>
* Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika eryafulumizibwa mu December 1974 mu Progress in Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=George W |date=December 1974 |title=Urban planning law in East Africa: with special reference to Uganda |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0305900674900051 |journal=Progress in Planning |volume=2 |page=1 |doi=10.1016/0305-9006(74)90005-1 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okwekenenya ebitabo n’ebiwandiiko ebyafulumizibwa The law Teacher mu January 1977 omuzingo 11 omuko 1.<ref>{{Cite journal |last=Renton |first=Bruce |date=1977 |title=Book reviews and notes |url=https://www.tandfonline.com/doi/citedby/10.1080/03069400.1977.9992467?scroll=top&needAccess=true |journal=The Law Teacher |volume=11 |issue=1 |page=62 |doi=10.1080/03069400.1977.9992467 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okulongoosa omutindo gw’eddembe ly’obuntu n’okukuuma ababundabunda mu Afrika kyafulumizibwa mu May 1987 mu Refuge: Canada’s Journal on Refugees volume 6 number 4.<ref>{{Cite web |title=Improving the Standards of Human Rights and Refugee Protection in Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/265237309 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=Refuge: Canada's Journal on Refugees}}</ref>
* Enkosa y’amateeka agafunibwa ku nteekateeka n’enkulaakulana mu Anglophonic Africa eyafulumizibwa mu June 1980 mu International Journal of Urban and Regional Research volume 4 number 2 pages 239 - 266.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=G. W. |date=June 1980 |title=The impact of the received law on planning and development in anglophonic Africa |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |journal=International Journal of Urban and Regional Research |volume=4 |issue=2 |page=239 |doi=10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
=== Ebitabo ===
* Amateeka ga Ssemateeka ne Gavumenti mu Uganda: Endowooza n'enkola y'enkola ya Ssemateeka mu Uganda Omuli Gavumenti n'enzirukanya y'ebitundu, Munnansi n'Eggwanga, Amateeka agafuga, Omukago gwa East Africa, ne Commonwealth eyafulumizibwa ekitongole kya East African Literature Bureau mu 1975.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1975 |title=Constitutional Law and Government in Uganda: The Theory and Practice of Constitutionalism in Uganda Including the Government and Local Administrations, the Citizen and the State, Administrative Law, the East African Community, and the Commonwealth |url=https://catalogue.nla.gov.au/Record/2369419 |publisher=East African Literature Bureau |location=National Library of Australia |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okufumiitiriza ku kibuuzo ky'obukulembeze bw'abasiraamu mu Uganda. Yafulumizibwa kkampuni ya Fountain Publishers mu 1998.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1 April 1998 |title=Reflections on the Muslim Leadership Question in Uganda |publisher=Fountain Pub Ltd |isbn=9970021508 |location=Amazon}}</ref>
* Ebinyonyola bya Kanyeihamba ku mateeka, ebyobufuzi n'enfuga. Yafulumizibwa ekitongole kya Law Africa mu 2006.<ref>{{Cite book |date=29 December 2006 |title=Kanyeihamba's Commentaries on Law, Politics and Governance |url=https://muse.jhu.edu/book/39534 |publisher=Law Africa |isbn=9789966031884 |access-date=29 May 2021 |via=Project Muse}}</ref>
* Ebyafaayo bya Ssemateeka n’ebyobufuzi bya Uganda: Okuva mu mwaka gwa 1894 okutuuka kati. Yafulumizibwa mu 2010 ekitongole kya Law Africa.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2010 |title=Constitutional and Political History of Uganda: From 1894 to Present |url=https://www.perlego.com/book/536035/constitutional-and-political-history-of-uganda-from-1894-to-present-pdf |publisher=Law Africa |isbn=9789966031501 |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Emikisa N'essanyu Lya Kubeera Ky'oli. Yafulumizibwa mu 2012 nga Marianum Press Ltd.<ref>{{Cite web |title=The blessings and joy of being who you are |url=http://catalogue.umu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=33199&shelfbrowse_itemnumber=46977 |access-date=29 May 2021 |website=Archbishop Kiwanuka Memorial Library |archive-date=25 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825231846/https://catalogue.umu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=33199&shelfbrowse_itemnumber=46977 |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n’okufa ==
Kanyeihamba yali mufumbo ne Susan Kanyeihamba (eyazaalibwa Randall). Bombi, baazaala abaana basatu. Kanyeihamba naye yalina omwana omuwala gwe yakuza.<ref name=":1" />
Kanyeihamba yafa nga 14 Ogwomusanvu 2025, ku myaka 85.<ref>{{cite news|last1=Wesaka|first1=Anthony|last2=Ajuna|first2=David Josh|title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308|access-date=14 July 2025|publisher=Monitor|date=14 July 2025}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20060919203222/http://people.africadatabase.org/en/person/14610.html Database ya Afrika ey’omulembe guno]
7r1imr9da2pb3kzu1trq3cfztuwrl54
Veronica Lugya (Vinka)
0
14711
59578
59173
2026-07-08T02:25:06Z
EmausBot
1052
Fixing double redirect from [[Vinka (Musician)]] to [[Vinka (musician)]]
59578
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Vinka (musician)]]
__FORCETOC__
5u3294v8rbk9c4e7i1p8v2zmagxnzkb
Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema
14
14764
59462
2026-07-07T12:39:27Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
59462
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema
7kakfqwj04y2x7z1sjk19ztx301kyko
Category:Bannayuganda bannamateeka
14
14765
59463
2026-07-07T12:40:27Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
59463
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda nga bannamateeka
shght1qjtkbcx7ztjcyiapfpxt5jkr8
Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala
14
14766
59464
2026-07-07T12:41:44Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
59464
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda bannamawulire abakyala
pblr2kzbxjcfwfdgze6qabgto5vbsxx
Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award
14
14767
59465
2026-07-07T12:42:41Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
59465
wikitext
text/x-wiki
Abantu abaafuna engule ya International Women of Courage Award
m20fd1u4merqvifu0o27don1k4sdke2
Category:Abaazaalibwa mu 1950
14
14768
59545
2026-07-07T21:00:23Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59545
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abaazaalibwa mu 1950
lsisl1zql0m4rs7smcxheic58y3u7dq
Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda
14
14769
59546
2026-07-07T21:02:25Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59546
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita abakola ku byentambula mu Uganda
d12wgxaubppf5d1d1zqbncq4hgd6vkx
Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda
14
14770
59547
2026-07-07T21:04:43Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59547
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda
jrmsdjmq597e9o4k7eyol9msp4ybr29
Category:Banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)
14
14771
59550
2026-07-07T21:07:47Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59550
wikitext
text/x-wiki
Bano be banabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)
j6l25azwjw87478g4fmmjpzkoe7impw
Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)
14
14772
59553
2026-07-07T21:20:16Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59553
wikitext
text/x-wiki
Bano be bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)
1xuyhkxqxtel2m4zwiqf191y0vzi0r4
Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero
14
14773
59559
2026-07-07T21:46:49Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59559
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero
cban940jwgihyer3oh8pkpwanh9uwi7
Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo
14
14774
59562
2026-07-07T21:51:59Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59562
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo
2c3d7he5pmbsvby3vq4lnszvlxj3zd7
Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu
14
14775
59564
2026-07-07T21:57:47Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
59564
wikitext
text/x-wiki
Bano be babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu
dv2byd7as2bt6id2ro0azzby6y7nyx5
Category:Abazaalwa mu 1869
14
14776
59610
2026-07-08T09:58:29Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59610
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abazaalibwa mu 1869
28537p2iag0eyjpobqq146kypnuvs6w
Category:Abaafa mu 1886
14
14777
59611
2026-07-08T09:59:34Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59611
wikitext
text/x-wiki
Abantu abaafa mu 1886
mfpnhikmoshyxjrdfkvqk799u17azlt
Category:Abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda
14
14778
59612
2026-07-08T10:00:18Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59612
wikitext
text/x-wiki
Abantu abattibwa mu kyasa ky'ekumi n'omwenda mu Uganda
sm8i6yw4n4ps6y9fr6epelniab9ckek
Category:Abajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda
14
14779
59613
2026-07-08T10:01:02Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59613
wikitext
text/x-wiki
Bano be bajulizi Abakatoliki ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda
ofrgtigyonkhg4icgl5dccap8kkx1fb
Category:Abatukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda
14
14780
59614
2026-07-08T10:02:04Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
59614
wikitext
text/x-wiki
Bano be batukuvu abakristaayo ab'ekyasa ky'ekumi n'omwenda
5hs3msagn308omd3f8aa7obxl381bn7
Category:Abantu abattibwa mu Buganda
14
14781
59615
2026-07-08T10:03:11Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59615
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abattibwa mu Buganda
bqa26clo96k1wrua5ilirfbua0xs0gm
Category:Bannayuganda abattibwa
14
14782
59616
2026-07-08T10:04:41Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59616
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda abattibwa
075szqaf5jmrunfpv1gep6o3n28k2n4
Category:Abakatoliki Bannayuganda abatukuvu
14
14783
59617
2026-07-08T10:05:48Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59617
wikitext
text/x-wiki
Bano be bakatoliki Bannayuganda abatukuvu
drdztq6ibkypa4kyreenee4k9xm0pg6
Category:Abantu abattibwa mu Uganda nga bokyebwa
14
14784
59618
2026-07-08T10:07:17Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59618
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abattibwa mu Uganda nga bokyebwa
a79z3kn0klrjc7hvfiqzhxhwqfc6wr7
Category:Abaatukuzibwa Paapa Paul VI
14
14785
59620
2026-07-08T10:08:57Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
59620
wikitext
text/x-wiki
Bano be batukuvu abaatukuzibwa Paapa Paul VI
5hbily2t1dnf42zqlnf9t89w1us27c1
Category:Abaana abattibwa
14
14786
59621
2026-07-08T10:10:02Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
59621
wikitext
text/x-wiki
Bano be baana abattibwa
lmgor7gw86bkw54awy28ms2shla68ok
Category:Abaazalibwa mu 1984
14
14787
59624
2026-07-08T10:17:41Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59624
wikitext
text/x-wiki
Abantu abaazalibwa mu 1984
6sno9lgdza0983o47b2q2n9zzq2adry
Category:Bannabyamizannyo abasajja ab'ekyasa kya 21
14
14788
59625
2026-07-08T10:18:29Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59625
wikitext
text/x-wiki
Bano beebannabyamizannyo abasajja ab'ekyasa kya 21
4ycu099aoscz344ej7ako6l7h3e5ax4
Category:Abasambi abazannyira mu Scotland wabula nga sirye ggwanga lyabwe
14
14789
59626
2026-07-08T10:19:06Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59626
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi abazannyira mu Scotland wabula nga sirye ggwanga lyabwe
0xkq8vj32rwtajz8b58ohjor1izjda8
Category:Abasambi ba Express FC
14
14790
59627
2026-07-08T10:19:40Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59627
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi ba Express FC
ep2sxxndositot497h2pgo5jiqvzdhw
Category:Abasambi ba Kaizer Chiefs FC
14
14791
59628
2026-07-08T10:20:13Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59628
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi ba Kaizer Chiefs FC
nnpaflhw8wf73ewlie2gz6sydskwusj
Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abazibizi
14
14792
59629
2026-07-08T10:20:52Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59629
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasajja abasamba omupiira ng'abazibizi
tnxnnuvmemd2zvrquwwdnr3o1v57zko
Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira munsi yonna
14
14793
59630
2026-07-08T10:22:26Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59630
wikitext
text/x-wiki
Bano beebannayuganda abasajja abasamba omupiira munsi yonna
85o30boi9n8opqg4ra9l8e4p9snzk89
Category:Abazannyi abali mu liigi ya Mauritania eyababinywera
14
14794
59631
2026-07-08T10:23:02Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59631
wikitext
text/x-wiki
Bano beebbazannyi abali mu liigi ya Mauritania eyababinywera.
pn6t5iymapco1i8eemul47ucvy2qlty
Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abawuwuttanyi
14
14795
59632
2026-07-08T10:23:36Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59632
wikitext
text/x-wiki
Bano beebbasajja abasamba omupiira ng'abawuwuttanyi
506pi5grpxs9aborokhwczcchd5gmj2
Category:Bannabyamizannyo abannayuganda nga bali mu Scotland
14
14796
59633
2026-07-08T10:24:15Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59633
wikitext
text/x-wiki
Bano beebannabyamizannyo abannayuganda nga bali mu Scotland.
njuhfrzl47jje5ml7m2ss2lnob39y9m
Category:Abazannyi 2000 aba AS Port-Louis
14
14797
59634
2026-07-08T10:24:54Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59634
wikitext
text/x-wiki
Bano beebazannyi 2000 aba AS Port-Louis
t01l6yx1sfwexufyugnrwmfnni8hjbl
Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala
14
14798
59635
2026-07-08T10:25:29Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59635
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi b'omupiira abava mu Kampala
1q3wi5ysip9fewn5m5eeeb6baehqxqm
Category:Abasambi ba liigi y'e Scotland eyababinywera
14
14799
59636
2026-07-08T10:26:08Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59636
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi ba liigi y'e Scotland eyababinywera
77fcmyjzdjju1dyez38zztggfuaptnq
Category:Bannayuganda abasambira omupiira ebweru w'eggwanga
14
14800
59637
2026-07-08T10:26:40Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59637
wikitext
text/x-wiki
Bano beebannayuganda abasambira omupiira ebweru w'eggwanga
ny58tebgresqszgy50s83tct2gxsry4
Category:Abasambi ba Heart of Midlothian FC
14
14801
59638
2026-07-08T10:27:14Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59638
wikitext
text/x-wiki
Bano beebasambi ba Heart of Midlothian FC
59iltkcfxn1gwnqpezlcny72ttf95dh
Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali mu ggwanga lya Mauritius
14
14802
59639
2026-07-08T10:27:52Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
59639
wikitext
text/x-wiki
Bano beebannabyamizannyo nga bannayuganda abali mu ggwanga lya Mauritius
31oa24sf0xuic8a9usuj429lpii5lgb
Category:Abazaalwa mu 1983
14
14803
59653
2026-07-08T11:23:03Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
59653
wikitext
text/x-wiki
Abantu abazaalwa mu 1983
ktmevitfm4vef9r1ymjhfct817k721s
Category:Abantu abasibuka mu Kampala
14
14804
59654
2026-07-08T11:24:46Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
59654
wikitext
text/x-wiki
Abantu abasibuka mu Kampala
btbjgawvmcm9oyoug3wh1cimukwepki
Category:Kampala Central Division
14
14805
59655
2026-07-08T11:25:33Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
59655
wikitext
text/x-wiki
Kampala Central Division
re3bnnqtfii6oospmkoibari0iw4vuz